Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 32016D0769

Nõukogu otsus (EL) 2016/769, 21. aprill 2016, millega kiidetakse heaks 1979. aasta piiriülese õhusaaste kauglevi konventsiooni 1998. aasta püsivate orgaaniliste saasteainete protokolli muudatused

ELT L 127, 18.5.2016, p. 21–31 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

Legal status of the document In force

ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/2016/769/oj

18.5.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 127/21


NÕUKOGU OTSUS (EL) 2016/769,

21. aprill 2016,

millega kiidetakse heaks 1979. aasta piiriülese õhusaaste kauglevi konventsiooni 1998. aasta püsivate orgaaniliste saasteainete protokolli muudatused

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 192 lõiget 1 koostoimes artikli 218 lõike 6 punktiga a,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi nõusolekut

ning arvestades järgmist:

(1)

EL osaleb Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Euroopa Majanduskomisjoni 1979. aasta piiriülese õhusaaste kauglevi konventsioonis („konventsioon“), mille ta kiitis heaks 1981. aastal (1).

(2)

EL osaleb 1979. aasta piiriülese õhusaaste kauglevi konventsiooni 1998. aasta püsivate orgaaniliste saasteainete protokollis („protokoll“), mille ta kiitis heaks 19. veebruaril 2004 (2).

(3)

Piiriülese õhusaaste kauglevi konventsiooni püsivate orgaaniliste saasteainete protokolli osalised alustasid 2007. aastal läbirääkimisi, et veelgi tõhustada inimeste tervise ja keskkonna kaitset, sealhulgas asjaomaste ainete loetelu ja teatavate jäätmepõletusjaamade suhtes kohaldatavate heite piirnormide ajakohastamise teel.

(4)

2009. aastal võtsid konventsiooni täitevorgani 27. istungjärgul kohal olnud osalised konsensuse alusel vastu otsused 2009/1, 2009/2 ja 2009/3, millega muudeti protokolli.

(5)

Otsuses 2009/3 esitatud muudatused on jõustunud; need jõustati protokolli artikli 14 lõikes 4 sätestatud kiirendatud menetlusega.

(6)

Otsustes 2009/1 ja 2009/2 esitatud muudatused peavad protokolli osalised vastavalt protokolli artikli 14 lõikele 3 heaks kiitma.

(7)

Liit on juba vastu võtnud õigusaktid, mis käsitlevad protokolli muudatustega reguleeritud küsimusi, sealhulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 850/2004 (3).

(8)

Otsustes 2009/1 ja 2009/2 esitatud protokolli muudatused tuleks seetõttu liidu nimel heaks kiita,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

1979. aasta piiriülese õhusaaste kauglevi konventsiooni 1998. aasta püsivate orgaaniliste saasteainete protokolli („protokoll“) muudatused kiidetakse liidu nimel heaks.

Protokolli muudatuste tekst on esitatud konventsiooni täitevorgani otsuse 2009/1 artiklis 1 ja otsuse 2009/2 artiklis 1, mis on lisatud käesolevale otsusele.

Artikkel 2

Nõukogu eesistuja nimetab isiku(d), kes on volitatud andma liidu nimel ja liidu pädevusse kuuluvates küsimustes hoiule protokolli (4) artikli 14 lõike 3 kohase heakskiitmiskirja.

Artikkel 3

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise kuupäeval.

Luxembourg, 21. aprill 2016

Nõukogu nimel

eesistuja

G. A. VAN DER STEUR


(1)  EÜT L 171, 27.6.1981, lk 11.

(2)  ELT L 81, 19.3.2004, lk 35.

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 850/2004 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta ning millega muudetakse direktiivi 79/117/EMÜ (ELT L 158, 30.4.2004, lk 7).

(4)  Nõukogu peasekretariaat avaldab protokolli muudatuste jõustumise kuupäeva Euroopa Liidu Teatajas.


PROTOKOLLI MUUDATUSED,

mis on sätestatud konventsiooni täitevorgani otsuse 2009/1 artiklis 1

A.   Artikkel 1

Lõige 12 asendatakse järgmiselt:

„Uus paikne allikas– paikne saasteallikas, mille ehitamist või põhjalikku ümberehitamist alustatakse pärast kahe aasta möödumist kuupäevast, mil protokolliosalise suhtes jõustus:

a)

käesolev protokoll või

b)

käesoleva protokolli muudatus, millega paikse allika suhtes kehtestatakse IV lisa II osas uued piirnormid või VIII lisas kategooria, millesse kõnealune allikas kuulub.

Asjaomase riigi pädevad asutused otsustavad, kas ümberehitamine on põhjalik või mitte, võttes arvesse selliseid tegureid nagu ümberehitamisest tekkiv keskkonnatulu.“

B.   Artikkel 3

1.

Püsivate orgaaniliste saasteainete protokolli artikli 3 lõike 5 punkti b alapunktides i ja iii asendatakse sõnad

„V lisa kohase parima võimaliku tehnika“

sõnadega

„täitevorgani istungjärgul osaliste vastuvõetud juhendite kohase parima võimaliku tehnika“.

2.

Lõike 5 punkti b alapunkti iv lõpus asendatakse semikoolon punktiga.

3.

Lõike 5 punkti b alapunkt v jäetakse välja.

C.   Artikkel 13

Sõnad „V ja VII lisa“ asendatakse sõnadega „V lisa“.

D.   Artikkel 14

1.

Lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3.   Käesoleva protokolli ja selle I–IV, VI ja VIII lisa muudatused võetakse vastu täitevorgani istungil kohalolevate protokolliosaliste konsensuse alusel ja need jõustuvad nende protokolliosaliste suhtes, kes on need heaks kiitnud, üheksakümnendal päeval pärast kuupäeva, mil kaks kolmandikku neist, kes olid muudatuste vastuvõtmise ajal protokolliosalised, on andnud oma heakskiitmiskirjad hoiule hoiulevõtjale. Muudatused jõustuvad iga muu protokolliosalise suhtes üheksakümnendal päeval pärast kuupäeva, mil see protokolliosaline annab heakskiitmiskirja hoiule. Käesoleva lõike suhtes kohaldatakse lõikeid 5a ja 5b.“

2.

Lõikes 4 asendatakse sõnad „V ja VII lisa“ sõnadega „V lisa“ ning sõna „lisade“ sõnadega „V lisa“.

3.

Lõikes 5 jäetakse välja sõnad „või VII“ ning viimases lauses lisatakse sõna „lisa“ ette rooma number „V“.

4.

Lõike 5 järele lisatakse järgmised lõiked:

„5a.   Muudatuse heakskiitnud protokolliosaliste jaoks asendab lõikes 5b sätestatud menetlus lõikes 3 sätestatud menetlust seoses I–IV, VI ja VIII lisa muudatustega.

5b.

a)

I–IV, VI ja VIII lisa muudatused võetakse vastu täitevorgani istungjärgul kohalolevate protokolliosaliste konsensuse alusel. Ühe aasta möödumisel alates ajast, millal komisjoni täitevsekretär teavitab sellise lisa muudatusest kõiki protokolliosalisi, jõustub see muudatus nende protokolliosaliste suhtes, kes ei ole esitanud hoiulevõtjale alapunkti b kohast teadet;

b)

iga protokolliosaline, kes ei saa I–IV, VI ja VIII lisa muudatusi heaks kiita, teavitab hoiulevõtjat sellest kirjalikult ühe aasta jooksul pärast muudatuse vastuvõtmisest teatamist. Hoiulevõtja teavitab viivitamatult kõiki protokolliosalisi sellise teate saamisest. Protokolliosaline võib igal ajal asendada oma eelneva teate heakskiitmisega ja sellise lisa muudatus kõnealuse protokolliosalise suhtes jõustub pärast heakskiitmiskirja hoiuleandmist hoiulevõtjale;

c)

ükski muudatus I–IV, VI ja VIII lisas ei jõustu, kui kokku vähemalt 16 protokolliosalist:

i)

on esitanud kirjaliku teate vastavalt alapunktile b või

ii)

ei ole käesolevas lõikes sätestatud menetlust vastu võtnud ega vastavalt lõike 3 sätetele heakskiitmiskirja hoiule andnud.“

E.   Artikkel 16

Lõike 2 järele lisatakse järgmine lõige:

„3.   Riikliku või piirkondliku majanduskoostöö organisatsioon teatab oma ratifitseerimis-, vastuvõtmis-, heakskiitmis- või ühinemiskirjas, kui ta ei kavatse võtta kohustust järgida artikli 14 lõikes 5b sätestatud menetlusi seoses I–IV, VI ja VIII lisa muutmisega.“

F.   I lisa

1.

DDTd käsitlevas kandes jäetakse tootmise lõpetamise tingimused (nr 1 ja 2) välja ja asendatakse sidekriipsuga „–“ ning kasutamise tingimuse juures asendatakse sõnad „Määratud II lisas“ sidekriipsuga „–“.

2.

Heptakloori käsitlevas kandes jäetakse kasutamise tingimused välja ja asendatakse sidekriipsuga „–“.

3.

Heksaklorobenseeni käsitlevas kandes jäetakse tootmise ja kasutamise tingimused välja ja asendatakse mõlemal juhul kriipsuga „–“.

4.

Tabelisse lisatakse tähestiku järjekorras kanded järgmiste ainete kohta:

„Heksaklorobutadieen

CAS: 87-68-3

Tootmine

Kasutamine


Heksaklorotsükloheksaanid (HCH) (CAS: 608-731), sh lindaan (CAS: 58-89-9)

Tootmine

Kasutamine

—; v. a HCH γ-isomeer (lindaan), mida kasutatakse kohaliku insektitsiidina rahvatervishoius. Sellist kasutusviisi hinnatakse uuesti käesoleva protokolli alusel 2012. aastal või üks aasta pärast muudatuse jõustumist, olenevalt sellest, kumb kuupäev on hilisem.

Heksabromodifenüüleeter (a) ja heptabromodifenüüleeter (a)

Tootmine

Kasutamine

1.

Protokolliosaline võib lubada kõnealuseid aineid sisaldavate või sisaldada võivate toodete ringlussevõttu ning selliste toodete kasutamist ja lõplikku kõrvaldamist, mis on toodetud ringlussevõetud materjalidest, mis sisaldavad või võivad sisaldada kõnealuseid aineid tingimusel, et ringlussevõtt ja lõplik kõrvaldamine toimub keskkonnahoidlikul viisil ja ei too kaasa ühegi kõnealuse aine taaskasutamist nende korduskasutuse eesmärgil.

2.

Alates aastast 2013 ja seejärel iga nelja aasta tagant, kuni eespool nimetatud tingimus jäetakse välja või see kaotab muul viisil kehtivuse, hindab täitevorgan protokolliosaliste edusamme, mis on tehtud selleks, et saavutada nende lõppeesmärk, milleks on kõnealuste ainete kõrvaldamine toodetest, ja vaatab läbi, kas kõnealust tingimust, mis kaotab igal juhul kehtivuse hiljemalt 2030. aastal, on veel vaja.

Tetrabromodifenüüleeter (b) ja pentabromodifenüüleeter (b)

Tootmine

Kasutamine

1.

Protokolliosaline võib lubada kõnealuseid aineid sisaldavate või sisaldada võivate toodete ringlussevõttu ning selliste toodete kasutamist ja lõplikku kõrvaldamist, mis on toodetud ringlussevõetud materjalidest, mis sisaldavad või võivad sisaldada kõnealuseid aineid tingimusel, et ringlussevõtt ja lõplik kõrvaldamine toimub keskkonnahoidlikul viisil ja ei too kaasa ühegi kõnealuse aine taaskasutamist nende korduskasutuse eesmärgil.

2.

Alates aastast 2013 ja seejärel iga nelja aasta tagant, kuni eespool nimetatud tingimus jäetakse välja või see kaotab muul viisil kehtivuse, hindab täitevorgan protokolliosaliste edusamme, mis on tehtud selleks, et saavutada nende lõppeesmärk, milleks on kõnealuste ainete kõrvaldamine toodetest, ja vaatab läbi, kas kõnealust tingimust, mis kaotab igal juhul kehtivuse hiljemalt 2030. aastal, on endiselt vaja.


Pentaklorobenseen

CAS: 608-93-5

Tootmine

Kasutamine


Perfluorooktaansulfonaat (PFOS) (c)

Tootmine

—; v.a tootmine punktidega a–c allpool ja II lisa punktidega a–e ettenähtud otstarbeks.

Kasutamine

—; v.a järgmised kasutusviisid ja II lisa punktides a–e esitatud kasutusviisid:

a)

kroomi galvaanimine, anodeerimine ja pöördsöövitamine kuni 2014. aastani;

b)

nikkel-polütetrafluoroetüleeni vooluta pindamine kuni 2014. aastani;

c)

plastsubstraatide söövitamine enne nende metalliseerimist kuni 2014. aastani;

d)

tuletõrjevahud, kuid ainult juhul, kui need on toodetud või olid kasutusel enne 18. detsembrit 2009.

Seoses tuletõrjevahtudega:

i)

peaksid protokolliosalised püüdma 2014. aastaks kõrvaldada PFOSe sisaldavad tuletõrjevahud, mida toodeti või mis olid kasutusel enne 18. detsembrit 2009 ja esitama täitevorganile 2014. aastal aruande sellekohaste edusammude kohta;

ii)

täitevorgan hindab 2015. aastal protokolliosaliste aruannete ja punkti i põhjal, kas enne 18. detsembrit 2009 toodetud või kasutusel olnud ning PFOSe sisaldavate tuletõrjevahtude suhtes kehtestada täiendavad piirangud.“

5.

PCBd käsitlev kanne jäetakse välja ja asendatakse järgmisega:

„Polüklorobifenüülid (PCBd) (d)

Tootmine

Kasutamine

—. Seoses enne rakendamise kuupäeva kasutusele võetud PCBdega teevad protokolliosalised järgmist:

1.

Astuvad konkreetseid samme, et:

a)

kõrvaldada nii kiiresti kui võimalik, kuid hiljemalt 31. detsembriks 2010, või üleminekumajandusega riikides 31. detsembriks 2015 kasutuselt PCBd, mis leitakse seadmetes (nt transformaatorites, kondensaatorites või muudes jääkvedelikke sisaldavates mahutites), mis sisaldavad PCBsid mahus rohkem kui 5 dm3 ja PCBde kontsentratsioon on 0,05 % või rohkem;

b)

hävitada või saastest puhastada keskkonnaohutul viisil:

kõiki alapunktis a osutatud vedelad PCBd ja muud vedelad PCBd, mis sisaldavad rohkem kui 0,005 % PCBsid, mida seadmetes ei leidu, niipea kui võimalik, kuid hiljemalt 31. detsembriks 2015 või üleminekumajandusega riikides 31. detsembriks 2020;

kõik punkti 2 alapunktis a osutatud vedelad PCBd hiljemalt 31. detsembriks 2029;

c)

punkti 1 alapunktis a ja punkti 2 alapunktis a osutatud seadmed saastest puhastada või kõrvaldada keskkonnaohutul viisil.

2.

Püüavad:

a)

teha kindlaks ja kõrvaldada kasutuselt niipea kui võimalik, kuid mitte hiljem kui 31. detsembriks 2025 seadmed (nt transformaatorid, kondensaatorid või muud jääkvedelikke sisaldavad mahutid), mis sisaldavad PCBsid üle 0,005 % ja mahus üle 0,05 dm3;

b)

teha kindlaks muud tooted, mis sisaldavad PCBsid üle 0,005 % (nt kaablikestad, kõvastunud tihendusmaterjal ja värvitud esemed) ja käidelda neid vastavalt artikli 3 lõikele 3.

3.

Tagavad, et punkti 1 alapunktis a ja punkti 2 alapunktis a kirjeldatud seadmeid eksporditakse ja imporditakse üksnes keskkonnaohutuks jäätmekäitluseks.

4.

PCBdega kokkupuute ja riskide vähendamiseks edendavad järgmist:

a)

PCBde kasutamist üksnes vigastamata ja hermeetilistes seadmetes ning üksnes piirkondades, kus heite keskkonda sattumise riski saab viia miinimumini ja kahju kiiresti heastada;

b)

PCBde mittekasutamist seadmetes, mis asuvad piirkondades, mis on seotud toiduainete või sööda tootmise või töötlemisega.

Kui PCBsid kasutatakse rahvarohketes piirkondades, sealhulgas koolides ja haiglates, võetakse kõik vajalikud meetmed, et avastada tulekahju põhjustada võivaid elektririkkeid, ja seadmete hermeetilisust kontrollitakse korrapäraselt.“

6.

Joonealune märkus (a) I lisa lõpus jäetakse välja.

7.

I lisa lõppu lisatakse järgmised joonealused märkused:

„(a)    heksabromodifenüüleeter ja heptabromodifenüüleeter – 2,2′,4,4′,5,5′-heksabromodifenüüleeter (BDE-153, CASi nr: 68631-49–2), 2,2′,4,4′,5,6′- heksabromodifenüüleeter (BDE-154, CASi nr: 207122-15–4), 2,2′,3,3′,4,5′,6 heptabromodifenüüleeter (BDE-175, CASi nr: 446255-22–7), 2,2′,3,4,4′,5′,6- heptabromodifenüüleeter (BDE-183, CASi nr: 207122-16–5) ja muud heksa- ja heptabromodifenüüleetrid, mida leidub kaubanduslikus oktabromodifenüüleetris.

(b)    tetrabromodifenüüleeter ja pentabromodifenüüleeter – 2,2′,4,4′-tetrabromodifenüüleeter (BDE-47, CASi nr: 40088-47–9) ja 2,2′,4,4′,5-pentabromodifenüüleeter (BDE-99, CASi nr: 32534-81–9) ja muud tetra- ja pentabromodifenüüleetrid, mida leidub kaubanduslikus pentabromodifenüüleetris.

(c)    perfluorooktaansulfonaat (PFOS) – ained, mille molekulivalem on C8F17SO2X, kus X = OH, metallisool, halogeniid, amiid ja muud derivaadid, sealhulgas polümeerid.

(d)    polüklooritud bifenüülid – aromaatsed ühendid, mis on moodustatud nii, et bifenüülmolekuli (kaks benseenituuma, mis on omavahel ühendatud ühe süsinik-süsinik sidemega) vesinikuaatomid võivad olla asendatud kuni kümne kloori aatomiga.“

G.   II lisa

1.

DDTd, HCHd ja PCBd käsitlevad kanded II lisa esimese lõigu järel esitatud tabelis jäetakse välja.

2.

Tabelisse lisatakse tähestiku järjekorda silmas pidades sobivasse kohta kanne järgmise aine kohta:

„Aine

Rakendusnõuded

Lubatud kasutusalad

Tingimused

Perfluorooktaansulfonaat (PFOS) (1)

a)

valguskindlates või peegelduvates kattekihtides fotolitograafia protsessides;

b)

filmide, paberi või trükiplaatide puhul kasutatavates fotograafilistes kattekihtides;

c)

pihustusudu vähendajates mittedekoratiivsel kõvakroomimisel (VI) katvates ja märgavates toimeainetes, mida kasutatakse ohjatavates galvaanilise katmise süsteemides;

d)

hüdraulilised vedelikud lennunduses;

e)

teatud meditsiiniseadmed (näiteks etüleeni, tetrafluoroetüleeni kopolümeeri (ETFE) kihtide ja röntgenkontrastse ETFE tootmine, in vitro diagnostika meditsiiniseadmed ning laengsidestusseadise värvifiltrid).

Protokolliosalised peaksid võtma meetmeid nende kasutusviiside kõrvaldamiseks kohe, kui sobivad alternatiivid on kättesaadavad.

Iga protokolliosaline, kes kasutab kõnealuseid aineid, esitab hiljemalt 2015. aastal ja edaspidi iga nelja aasta tagant aruande nende ainete kõrvaldamiseks tehtud edusammude kohta ning edastab sellekohase teabe täitevorganile. Nende aruannete põhjal hinnatakse kasutuspiiranguid uuesti.

H.   III lisa

1.

III lisa tabelis jäetakse iga loetletud aine puhul välja tekst veeru pealkirja „Baasaasta“ all ja asendatakse järgmisega:

„1990; või muu aasta vahemikus 1985–1995 (1995. aasta kaasa arvatud), või üleminekumajandusega riikide puhul, muu aasta alates 1985. aastast kuni käesoleva protokolli jõustumiseni protokolliosalise suhtes; kõnealune protokolliosaline täpsustab aastat protokolli ratifitseerimise, vastuvõtmise, heakskiitmise või sellega ühinemise ajal.“

2.

Heksaklorobenseeni käsitlevasse kandesse lisatakse aine nimetuse järele järgmine tekst: „CAS: 118–74-1“.

3.

Tabeli lõppu lisatakse rida järgmise PCBsid käsitleva kande jaoks:

„PCB (c)

2005; või muu aasta vahemikus 1995–2010 (2010. aasta kaasa arvatud), või üleminekumajandusega riikide puhul, muu aasta alates 1995. aastast kuni käesoleva protokolli jõustumiseni protokolliosalise suhtes; kõnealune protokolliosaline täpsustab aastat protokolli ratifitseerimise, vastuvõtmise, heakskiitmise või sellega ühinemise ajal.“

4.

Joonealuse märkuse (b) järele lisatakse järgmine joonealune märkus:

„(c)

polüklooritud bifenüülid, nagu on määratletud I lisas, kui need tekivad juhuslikult ja need lastakse tahtmatult keskkonda inimtekkelistest allikatest.“

I.   IV lisa

1.

Punktis 2 sulgudes jäetakse välja sõna „ja“ ning lõppu lisatakse sõnad „ja teatava hapnikusisalduse korral“.

2.

Punkt 3 asendatakse järgmisega:

„3.

Piirväärtused [Termin on muutunud. Uus termin on „piirnormid“] kehtivad normaalses käitamisolukorras. Perioodilise töörežiimi puhul on piirnormid seotud keskmiste tasemetega, mis on salvestatud kogu perioodilise tööprotsessi jooksul, sealhulgas nt eelsoojendamine, kuumutamine ja jahutamine.“

3.

Punktis 4 lisatakse sõna „standardite“ ette sõna „kohaldatavate“ ja sõnade „Euroopa Standardikomitee“ ette lisatakse sõna „näiteks“.

4.

Punkt 6 asendatakse järgmise teksti ja joonealuse märkusega:

„6.

PCDD/F heide on esitatud summaarse toksilisuseekvivalendina (TEQ) (1). Käesoleva protokolli kohaldamisel kasutatavad toksilisusekvivalendikordaja väärtused peavad olema kooskõlas kohaldatavate rahvusvaheliste standarditega, sealhulgas Maailma Terviseorganisatsiooni 2005. aasta PCDD/F toksilisuse ekvivalentkordaja väärtustega, mida kohaldatakse imetajate suhtes.

(1)  Summaarne toksilisuse ekvivalent (TEQ) arvutatakse kui selliste korrutiste summa, milles iga koostisaine kontsentratsioon korrutatakse vastava aine toksilisuse ekvivalentkordajaga (TEF); nii saadakse hinnang segu 2,3,7,8-tetraklorodibenso-p-dioksiini-sarnasele aktiivsusele. Varem oli toksilisusekvivalendi lühendina kasutusel TE.“"

5.

Punkt 7 asendatakse järgmise teksti ja joonealuse märkusega:

„7.

Järgmiste põletusjaamade liikide kohta kehtivad järgmised piirväärtused [Termin on muutunud. Uus termin „piirnormid“] suitsugaasi 11 % hapnikusisalduse juures:

 

Tahked olmejäätmed (mida olemasolevas paikses allikas põletatakse rohkem kui 3 tonni tunnis, ja iga uue paikse allika puhul)

0,1 ngTEQ/m3

 

Tahked meditsiinijäätmed (mida olemasolevas paikses allikas põletatakse rohkem kui 1 tonn tunnis, ja iga uue paikse allika puhul)

Uus paikne allikas:

0,1 ng TEQ/m3

Olemasolev paikne allikas:

0,5 ng TEQ/m3

 

Ohtlikud jäätmed (mida olemasolevas paikses allikas põletatakse rohkem kui 1 tonn tunnis, ja iga uue paikse allika puhul)

Uus paikne allikas:

0,1 ng TEQ/m3

Olemasolev paikne allikas:

0,2 ng TEQ/m3

 

Tööstuslikud tavajäätmed (2)  (3)

Uus paikne allikas:

0,1 ng TEQ/m3

Olemasolev paikne allikas:

0,5 ng TEQ/m3

(2)  Sealhulgas põletusjaamad, milles põletatakse biomassi jäätmeid, mis võivad puiduimmutusvahendite või katteainetega töötlemise tõttu sisaldada halogeenitud orgaanilisi ühendeid või raskmetalle, ning mis hõlmavad eelkõige ehitus- ja lammutusjäätmetest pärit biomassi jäätmeid, välja arvatud põletusjaamad, kus põletatakse ainult muid biomassi jäätmeid."

(3)  Üleminekumajandusega riigid võivad välja jätta tööstuslike tavajäätmete koospõletamise tööstuslikes protsessides, kus selliseid jäätmeid kasutatakse täiendava kütusena, mis annab kuni 10 % energiast.“"

6.

Punkti 7 järele lisatakse järgmised uued punktid:

„8.

Paagutusseadmetele kohaldatakse järgmist piirnormi suitsugaasi 16 % hapnikusisalduse juures:

0,5 ng TEQ/m3

9.

Järgmise allika suhtes kohaldatakse järgmist piirnormi suitsugaasi tegeliku hapnikusisalduse korral:

Terase tootmine vanametallist – elektrikaarahjud, mille tootmisvõimsus on tunnis üle 2,5 tonni sulaterase, mis läheb edasisele töötlemisele.

0,5 ng TEQ/m3

J.   VI lisa

1.

Lisas olemasoleva teksti ette märgitakse number 1.

2.

Alapunktis a lisatakse sõnade „protokolli jõustumist“ järele sõnad „protokolliosalise suhtes“.

3.

Alapunkt b asendatakse järgmiselt:

„olemasolevad paiksed allikad –

i)

kaheksa aastat pärast käesoleva protokolli jõustumist protokolliosalise suhtes. Vajaduse korral võib seda ajavahemikku teatavate olemasolevate paiksete allikate puhul pikendada vastavalt siseriiklike õigusaktidega ettenähtud amortisatsiooniperioodile; või

ii)

kui protokolliosaline on üleminekumajandusega riik, siis kuni viisteist aastat pärast käesoleva protokolli jõustumist asjaomase protokolliosalise suhtes.“

4.

Lisa lõppu lisatakse uus punkt:

„2.

Käesoleva protokolli muutmise tulemusena ajakohastatud või kehtestatud piirväärtuste [Termin on muutunud. Uus termin on „piirnormid“] ja parima võimaliku tehnika kohaldamise ajakava on järgmine:

a)

uute paiksete allikate puhul: kaks aastat pärast asjakohase muudatuse jõustumist asjaomase protokolliosalise suhtes;

b)

olemasolevate paiksete allikate puhul:

i)

kaheksa aastat pärast asjakohase muudatuse jõustumist asjaomase protokolliosalise suhtes; või

ii)

kui protokolliosaline on üleminekumajandusega riik, siis kuni viisteist aastat pärast asjakohase muudatuse jõustumist asjaomase protokolliosalise suhtes.“

K.   VIII lisa

1.

I osa teises lauses asendatakse sõnad „lisast V“ sõnadega „V lisas osutatud juhenddokumendist“.

2.

Kategooria 1 kirjeldus II osa tabelis asendatakse järgmisega: „Jäätmete põletamine, sealhulgas olme-, ohtlike-, tava- ja meditsiinijäätmete ning reoveesette koospõletamine.“

3.

II osa tabelisse lisatakse järgmised uued kategooriad:

„13

Kemikaalide tootmise eriprotsessid, mille käigus satuvad keskkonda juhuslikult moodustunud püsivad orgaanilised saasteained, eriti klorofenoolide ja kloraniili tootmine

14

Metallurgiatööstuse termoprotsessid, klooripõhised meetodid“


(1)  

perfluorooktaansulfonaat (PFOS) – ained, mille molekulvalem on C8F17SO2X, kus X = OH, metallisool, halogeniid, amiid ja muud derivaadid, sealhulgas polümeerid.“


PROTOKOLLI MUUDATUSED,

mis on sätestatud konventsiooni täitevorgani otsuse 2009/2 artiklis 1

A.   I lisa

1.

Tabelisse lisatakse tähestiku järjekorras kanded järgmiste ainete kohta:

„Polüklooritud naftaleenid (PCN)

Tootmine

Kasutamine

Lühikese ahelaga klooritud parafiinid (d)

Tootmine

—; v.a tootmiseks II lisas märgitud kasutusviisideks

Kasutamine

—; v.a II lisas märgitud kasutusviisideks“

2.

I lisa lõppu lisatakse järgmine joonealune märkus:

„(d)   Lühikese ahelaga klooritud parafiinid– klooritud alkaanid, mille süsinikuahelas on 10–13 süsinikuaatomit ja mis sisaldavad kloori vähemalt 48 % massist.“

B.   II lisa

1.

Tabelisse lisatakse tähestiku järjekorda silmas pidades sobivasse kohta kanne järgmise aine kohta:

„Lühikese ahelaga klooritud parafiinid (b)

a)

leegiaeglustajana kummis, mida kasutatakse kaevandustööstuse konveierilintides;

Protokolliosalised peaksid võtma meetmeid nende kasutusviiside kõrvaldamiseks kohe, kui sobivad alternatiivid on kättesaadavad.

b)

leegiaeglustajana tammide tihendusmaterjalides.

Iga protokolliosaline, kes kasutab kõnealuseid aineid, esitab hiljemalt 2015. aastal ja edaspidi iga nelja aasta tagant aruande nende ainete kõrvaldamiseks tehtud edusammude kohta ning edastab sellekohase teabe täitevorganile. Nende aruannete põhjal hinnatakse kasutuspiiranguid uuesti.“

2.

II lisa lõppu lisatakse järgmine joonealune märkus:

„(b)   Lühikese ahelaga klooritud parafiinid– klooritud alkaanid, mille süsinikuahelas on 10–13 süsinikuaatomit ja mis sisaldavad kloori vähemalt 48 % massist.“


Top