8.12.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 322/21

(1)

Pärast alusmääruse artikli 5 kohast dumpinguvastast uurimist (edaspidi „esialgne uurimine”) kehtestas nõukogu määrusega (EÜ) nr 926/2009 (2) lõpliku dumpinguvastase tollimaksu teatavate Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „Hiina RV”) pärinevate rauast või terasest õmblusteta torude impordi suhtes (edaspidi „esialgsed meetmed”). Esialgsed meetmed põhinesid kahju tekkimise ohu kindlaksmääramisel ja need tühistati Üldkohtu otsusega (3) äriühingu Hubei Xinyegang Steel Co. Ltd toodetud toodete ekspordi osas. See otsus on edasi kaevatud ja Euroopa Kohtus menetlemisel (4).

(2)

Kehtestatud meetmed kujutasid endast järgmisi väärtuselisi tollimaksumäärasid: 17,7 % (äriühingule Shandong Luxing Steel Pipe Co. Ltd), 27,2 % (muud koostööd tegevad äriühingud) ja 39,2 % (kõik muud äriühingud).

(3)

Dumpinguvastaseid meetmeid kohaldatakse praegu Venemaalt ja Ukrainast pärinevate õmblusteta torude impordi suhtes (5). Horvaatia suhtes kehtestatud dumpinguvastased meetmed lõpetati 26. juunil 2012 (6).

(4)

Pärast kehtivate dumpinguvastaste meetmete eelseisvat aegumist käsitleva teate (7) avaldamist laekus komisjonile taotlus kõnealuste meetmete aegumise läbivaatamise algatamiseks vastavalt alusmääruse artikli 11 lõikele 2.

(5)

Taotluse esitas Euroopa Liidu õmblusteta terastorude tootmisharu kaitsekomitee (edaspidi „taotluse esitaja”) tootjate nimel, kelle toodang moodustab enam kui 25 % liidu õmblusteta torude kogutoodangust.

(6)

Taotlus põhines väitel, et meetmete aegumine põhjustaks tõenäoliselt dumpingu jätkumise ning liidu tootmisharule tekitatava kahju jätkumise või kordumise.

(7)

3. oktoobril 2014 algatas komisjon alusmääruse artikli 11 lõike 2 alusel aegumise läbivaatamise. Komisjon avaldas teate Euroopa Liidu Teatajas  (8) (edaspidi „algatamisteade”).

(8)

Algatamisteates kutsus komisjon huvitatud isikuid uurimises osalemiseks komisjoniga ühendust võtma. Peale selle andis komisjon aegumise läbivaatamise algatamisest eraldi teada taotluse esitajale, teistele teadaolevatele liidu tootjatele, liidu eksportivatele tootjatele, importijatele ja teadaolevalt asjaga seotud liidu kasutajatele ning Hiina ametivõimudele ja kutsus neid üles uurimises osalema.

(9)

Komisjon teavitas uurimise algatamisest ka Ameerika Ühendriikide (edaspidi „USA”) tootjaid ning kutsus neid üles osalema. Algatamisteates andis komisjon huvitatud isikutele teada, et on valinud USA kolmandaks turumajanduslikuks riigiks (edaspidi „võrdlusriik”) alusmääruse artikli 2 lõike 7 punkti a tähenduses.

(10)

Kõikidele huvitatud isikutele anti võimalus esitada läbivaatamise algatamise kohta märkusi ning taotleda, et komisjon ja/või kaubandusmenetlustes ärakuulamise eest vastutav ametnik neid ära kuulaks.

(11)

Komisjon andis algatamisteates teada, et ta võib teha huvitatud isikute väljavõttelise uuringu kooskõlas alusmääruse artikliga 17.

(12)

Algatamisteates märkis komisjon, et ta on esialgselt valinud liidu tootjate valimi, ja kutsus huvitatud isikuid esitama selle kohta märkusi. Valimi moodustamise aluseks võeti samasuguse toote müügimaht liidus läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, võttes seejuures arvesse geograafilist jaotust. Valimisse kuulus kokku kuus äriühingut Tšehhi Vabariigist, Prantsusmaalt, Saksamaalt, Itaaliast, Rumeeniast ja Slovakkiast ning nende müük moodustas ligikaudu 55 % kogumüügist liidus asuvatele sõltumatutele klientidele. Ühtegi märkust ei esitatud ning seega jäid esialgselt valimisse valitud äriühingud lõplikku valimisse.

(13)

Otsustamaks, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ning vajaduse korral valimi moodustamiseks, palus komisjon kõigil sõltumatutel importijatel esitada algatamisteates osutatud teabe.

(14)

Kuna algatamisteates nõutud teabe esitasid vaid neli sõltumatut importijat, ei olnud väljavõtteline uuring vajalik. Neljast sõltumatust importijast tegi uurimises koostööd ja esitas saadetud küsimustikule vastused aga ainult üks sõltumatu importija.

(15)

Arvestades Hiina RV eksportivate tootjate ilmset suurt arvu, nähti algatamisteates ette väljavõttelise uuringu kasutamine.

(16)

Et otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ning moodustada vajaduse korral valim, palus komisjon kõigil Hiina RV eksportivatel tootjatel esitada algatamisteates nimetatud andmed. Lisaks palus komisjon Hiina RV esindusel Euroopa Liidu juures teha kindlaks muud eksportivad tootjad, kes võiksid olla huvitatud uurimises osalemisest, ja/või võtta nendega ühendust.

(17)

Kuna nõutud teabe esitasid komisjonile ainult kolm Hiina RV eksportivat tootjat, ei peetud väljavõttelist uuringut vajalikuks.

(18)

Komisjon kogus ja kontrollis kõiki andmeid, mida ta pidas dumpingu ja sellest tuleneva kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse ning liidu huvide kindlakstegemiseks vajalikuks.

(19)

Küsimustikud saadeti kolmele Hiina eksportivale tootjale, kes endast valimi moodustamise ajal teada andsid, kuuele valimisse kaasatud liidu tootjale, neljale sõltumatule importijale, kes endast valimi moodustamise ajal teada andsid, ning seitsmele kasutajale. Kindlaks tehti 22 võimalikku võrdlustootjat kuuest riigist (Argentina, Brasiilia, Jaapan, Mehhiko, Ukraina ja USA) ning neile saadeti küsimustik.

(20)

Küsimustiku vastused saadi ühelt Hiina eksportivalt tootjalt, kolmelt võrdlusriigi USA tootjalt, kuuelt valimisse kaasatud liidu tootjalt, ühelt importijalt ja kolmelt kasutajalt.

(21)

Kontrollkäigud korraldati järgmiste äriühingute valdustesse:

(22)

Dumpingu jätkumise või kordumise tõenäosust käsitlev uurimine hõlmas ajavahemikku 1. juulist 2013 kuni 30. juunini 2014 (edaspidi „läbivaatamisega seotud uurimisperiood”). Kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse hindamise seisukohast oluliste arengusuundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku alates 1. jaanuarist 2011 kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood”).

(23)

Kõiki huvitatud isikuid teavitati olulistest asjaoludest ja kaalutlustest, mille alusel kavatseti jätta kehtivad lõplikud dumpinguvastased meetmed jõusse. Samuti anti huvitatud isikutele aega esitada pärast kõnealust avalikustamist oma märkused. Need esitas pärast avalikustamist ainult üks huvitatud isik.

(24)

Vaatlusalune toode on sama, mis põhjenduses 1 osutatud esialgses uurimises, st Hiina RVst pärinevad rauast või terasest ümmarguse ristlõikega õmblusteta torud, mille välisümbermõõt on kuni 406,4 mm ning mis on rahvusvahelise keevitusinstituudi (International Institute of Welding, IIW) valemi ja keemilise analüüsi kohaselt süsinikekvivalentväärtusega kuni 0,86 (9) ning mis praegu kuuluvad CN-koodide ex 7304 19 10, ex 7304 19 30, ex 7304 23 00, ex 7304 29 10, ex 7304 29 30, ex 7304 31 20, ex 7304 31 80, ex 7304 39 10, ex 7304 39 52, ex 7304 39 58, ex 7304 39 92, ex 7304 39 93, ex 7304 51 81, ex 7304 51 89, ex 7304 59 10, ex 7304 59 92 ja ex 7304 59 93 alla.

(25)

Uurimine näitas, et järgmistel toodetel on samad põhilised füüsikalised ja keemilised omadused ning samad põhilised kasutusotstarbed:

(26)

Komisjon järeldas, et need tooted on samasugused tooted alusmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses.

(27)

Kooskõlas alusmääruse artikli 11 lõikega 2 uuriti, kas dumping toimub ja kas kehtivate meetmete aegumine viiks tõenäoliselt dumpingu jätkumise või kordumiseni.

(28)

Nagu eespool mainiti, andis endast pärast aegumise läbivaatamise algatamist teada kolm Hiina eksportivat tootjat, kellele saadeti ka küsimustik. Küsimustikule vastas neist aga ainult üks. Koostööd teinud eksportiva tootja import moodustas enam kui 25 % Hiina impordist liitu ja seda peeti Hiina RVst pärit liitu suunatud koguimpordi suhtes tüüpiliseks. Seega põhinevad allpool esitatud järeldused dumpingu jätkumise või kordumise tõenäosuse kohta koostööd teinud eksportiva tootja andmetel.

(29)

Alusmääruse artikli 2 lõike 7 punkti a kohaselt määrati normaalväärtus kindlaks kolmandas turumajanduslikus riigis kehtiva hinna või arvestusliku väärtuse alusel. Seetõttu oli tarvis valida kolmas turumajanduslik riik (edaspidi „võrdlusriik”).

(30)

Komisjon teavitas algatamisteates huvitatud isikuid, et kavatseb kasutada sarnaselt esialgse uurimisega võimaliku võrdlusriigina USAd, ning palus neil esitada oma märkused. Ühtegi märkust ei esitatud.

(31)

Sellegipoolest võttis komisjon ühendust mitme teise võimaliku võrdlusriigiga (Argentina, Brasiilia, India, Jaapan, Korea Vabariik, Mehhiko, Venemaa Föderatsioon ja Ukraina), et paluda neil teha koostööd ja esitada teavet.

(32)

Koostööd tegid ja vastused küsimustikule esitasid kolm USA tootjat.

(33)

Leiti, et konkurents USA turul on tihe ning et seda turgu iseloomustab suur hulk omamaise müügiga tootjaid ja olulises mahus import (hoolimata Hiina RV suhtes kehtivatest dumpinguvastastest tollimaksudest). USA turul müüdud kogused olid märkimisväärsed ja sealne turg leiti olevat võrreldav Hiina turuga ka tootevaliku seisukohalt. Lisaks leiti, et võrdlusriigi koostööd teinud tootjate kasutatavad toorained ja tootmisprotsess on sarnased Hiina turul kasutatavatega. Sellest lähtuvalt ning võttes arvesse tehtud koostööd, peeti USAd asjakohaseks võrdlusriigiks vastavalt alusmääruse artikli 2 lõike 7 punktile a.

(34)

Koostööd teinud USA tootjatelt saadud teave võeti aluseks Hiina RV eksportivate tootjate puhul kasutatava normaalväärtuse määramisel.

(35)

Kõigepealt uuris komisjon vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 2, kas koostööd teinud USA tootjate omamaise müügi kogumaht oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil tüüpiline. Omamaist müüki käsitatakse tüüpilisena, kui siseturu sõltumatutele klientidele toimuva samasuguse toote omamaise müügi kogumaht moodustab läbivaatamisega seotud uurimisperioodil vähemalt 5 % vaatlusaluse toote Hiinast liitu suunatud eksportmüügi kogumahust. Selle järgi oli omamaine müük USAs tüüpiline.

(36)

Komisjon uuris täiendavalt, kas samasuguse toote omamaist müüki võib käsitada tavapärase kaubandustegevuse käigus toimunud müügina vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 4. Selleks tehti kindlaks, kui suure osa kõnealuse tooteliigi müügist sõltumatutele klientidele moodustas kasumlik müük. Juhtudel, kui konkreetse tooteliigi omamaine müük oli toimunud piisavates kogustes tavapärase kaubandustegevuse käigus, arvutati normaalväärtus lähtuvalt tegelikust omamaisest hinnast, milleks võeti selle tooteliigi puhul läbivaatamisega seotud uurimisperioodil toimunud kogu omamaise müügi kaalutud keskmine.

(37)

Nende tooteliikide puhul, mille müügist riigi siseturul rohkem kui 80 % toimus kuludest kõrgema hinnaga ja mille keskmine kaalutud müügihind oli võrdne ühiku keskmiste kaalutud tootmiskuludega või ületas neid, arvutati normaalväärtus tooteliigi kohta kõnealuse tooteliigi kogu omamaise müügi tegelike hindade kaalutud keskmisena, olenemata sellest, kas selline müük oli kasumlik või mitte.

(38)

Kui tooteliigi kasumlik müük moodustas seda liiki toote müügi kogumahust kuni 80 % või kui kõnealuse tooteliigi kaalutud keskmine müügihind oli ühiku tootmiskuludest väiksem, põhines normaalväärtus tegelikul omamaisel hinnal, mis arvutati kõnealuse tooteliigi üksnes kasumliku omamaise müügi hindade kaalutud keskmisena läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

(39)

Koostööd teinud eksportiv tootja eksportis liitu otse sõltumatutele klientidele. Ekspordihinnaks kujunes vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 8 vaatlusaluse toote eest liitu eksportimiseks tegelikult makstud või makstav hind.

(40)

Komisjon võrdles normaalväärtust ja ekspordihinda tehasehindade põhjal. Õiglase võrdluse eesmärgil põhjendatud juhtudel kohandati ekspordihinda ja normaalväärtust hindu ja hindade võrreldavust mõjutavate erinevuste arvessevõtmiseks kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikega 10. Arvesse võeti transpordikulusid (riigisisese veo ja mereveo kulud), kindlustuskulusid, pangatasusid ja vahendustasusid.

(41)

Koostööd teinud eksportiva tootja puhul võrdles komisjon võrdlusriigis toodetud samasuguse toote liikide kaalutud keskmist normaalväärtust vaatlusaluse toote vastava liigi kaalutud keskmise ekspordihinnaga vastavalt alusmääruse artikli 2 lõigetele 11 ja 12. Selle põhjal oli kaalutud keskmine dumpingumarginaal koostööd teinud eksportiva tootja puhul protsendina CIF-hinnast (hind, kindlustus, vedu) liidu piiril enne tollimaksu tasumist 158,3 %.

(42)

Komisjon analüüsis, kas dumpingu jätkumine oleks tõenäoline, juhul kui meetmetel lastakse aeguda. Uuriti järgmisi elemente: ekspordihind muudesse sihtkohtadesse, tootmisvõimsus ja vaba tootmisvõimsus Hiina RVs ning liidu turu atraktiivsus.

(43)

Hiina ekspordistatistika andmebaasi kohaselt eksportis Hiina 2013. aastal õmblusteta torusid üle maailma (124 riiki, kui mitte arvestada liitu) koguses 4,6 miljonit tonni. Hinnad jäid vahemikku 400 - 4 500 eurot tonni kohta. Hiinast liitu imporditud kogus oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 68 000 tonni ja keskmine hind jäi alla 700 euro tonni kohta (Eurostati andmete põhjal). Komisjon leidis, et selline märkimisväärne hinnaerinevus ei võimalda teha sisulisi järeldusi Hiinast muudesse kolmandatesse riikidesse suunduva ekspordi hinna arengu kohta. Uurimisega tehti siiski kindlaks, et Hiina RV koostööd teinud eksportiva tootja keskmine ekspordihind kolmandate riikide turgudele eksportimise korral (Tšiili, Iraan, Korea, AÜE ja Türgi) oli madalam kui Hiina keskmine ekspordihind liitu suunatud ekspordi korral. Lisaks mõjutavad Hiina eksportivate tootjate eksporditavaid koguseid ja ekspordihindu mitmel olulisel eksporditurul, näiteks liidus, Kanadas, USAs, Colombias, Mehhikos, Brasiilias, Venemaal, Valgevenes ja Kasahstanis, kehtivad meetmed, nagu dumpinguvastased tollimaksud või kaitsemeetmed.

(44)

Uurimisega tehti kindlaks, et Hiina RV tootmisvõimsus suurenes pärast esialgset uurimist olulisel määral. Kontrollkäiguga kogutud avalikult kättesaadavad andmed näitavad, et tootmisvõimsus on 32 miljonit tonni (10). Taotluse esitajalt saadud andmed osutavad veelgi suuremale, kuni 43 miljoni tonni suurusele tootmisvõimsusele. Mõlemad allikad kinnitavad, et pärast esialgset uurimist suurenes Hiina tootjate tootmisvõimsus oluliselt, st vähemalt 60 %.

(45)

Kõik kogutud andmed kinnitavad, et Hiina tootmisharus esineb liigne tootmisvõimsus. Andmeid selle kohta, et sisetarbimine suureneb Hiina RVs järgnevatel aastatel nii palju, et kasutada ära kõnealune liigne tootmisvõimsus, ei esitatud.

(46)

Uurimisega tehti kindlaks, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodil moodustas Hiina RV toodang ligikaudu 30 miljonit tonni, mis tähendab et vaba tootmisvõimsus oli vähemalt 2 miljonit tonni. Vaba tootmisvõimsus moodustab üle 100 % liidu tarbimisest läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ning seetõttu peetakse seda oluliseks. Seega on Hiina RVs olemas oluline vaba tootmisvõimsus, mida meetmete puudumise korral tõenäoliselt kasutataks liidu turule suunatud ekspordimahu suurendamiseks, arvestades liidu turu atraktiivsuse suhtes tehtud järeldusi ja siseturu raskusi toodangu vastuvõtmisel.

(47)

Eurostati andmete kohaselt kahanes import Hiina RVst liitu 78 000 tonnilt 2011. aastal enam kui 47 000 tonnile 2012. aastal ning suurenes siis taas peaaegu 68 000 tonnile läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Impordi vähenemine 2012. aastal langes kokku nõudluse vähenemisega liidu turul. Kuigi läbivaatamisega seotud uurimisperioodil nõudlus endiselt vähenes, siis impordimaht suurenes, mille tulemusena suurenes Hiina impordi turuosa, tõustes läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 3,6 % tasemele.

(48)

Nagu osutati põhjenduses 41, toimus import Hiina RVst läbivaatamisega seotud uurimisperioodil dumpinguhinnaga, hoolimata kehtestatud meetmetest. Kindlakstehtud dumpingumarginaal oli isegi oluliselt suurem kui esialgse uurimisega kindlaks tehtud dumpingumarginaal. Kui import jätkus dumpinguhinnaga juba meetmete kehtimise ajal, ei ole põhjust arvata, et meetmete kaotamise korral Hiina RV impordihinnad tõuseksid, rääkimata sellest, et need saavutaksid piisava taseme dumpingu ärahoidmiseks.

(49)

Nagu mainiti põhjenduses 43, piiravad Hiinast pärinevate õmblusteta torude impordi suhtes mitmel Hiina õmblusteta torude eksportivate tootjate jaoks olulisel eksporditurul kehtestatud meetmed märkimisväärselt Hiina eksporditegevuse laienemise või jätkumise võimalikkust nendel turgudel. Lisaks tehti kindlaks, et koostööd teinud Hiina eksportiva tootja ekspordihind liitu oli kõrgem kui selle ekspordihind kolmandate riikide turgudele, mis näitab, et liidu turg on atraktiivne kehtivatest tollimaksudest hoolimata. Peale selle näitasid tõendid, et liidu turg on sobiv sihtkoht, mis suudaks vastu võtta suure osa Hiina vabast tootmisvõimsusest tulenevast toodangust, mis dumpinguvastaste meetmete puudumise korral suunataks kahtlemata liidu turule dumpinguhinnaga.

(50)

Pealegi oli Hiina eksport liitu enne meetmete kehtestamist 2009. aastal 542 840 tonni, st peaaegu kaheksa korda suurem kui läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. See näitab, et liidu turg on Hiina imporditegevuse jaoks atraktiivne tänu oma suurusele ja suutlikkusele võtta vastu Hiina RVst suurem impordimaht. Kehtestatud dumpinguvastased tollimaksud ei lasknud Hiina eksportivatel tootjatel müügimahtu liidus suurendada, kuid kahtlemata suureneb see taas, kui meetmetel lastakse aeguda, eriti arvestades Hiina RV olulist vaba tootmisvõimsust, nagu kirjeldatakse allpool.

(51)

Isegi kui tarbimine Hiina turul pärast esialgset uurimist märkimisväärselt suurenes, on siiski ebatõenäoline, et Hiina tootjate olulisele vabale tootmisvõimsusele oleks koduriigis rakendust, nagu selgitati põhjenduses 45.

(52)

Seega, kui kehtivatel meetmetel lastakse aeguda, suurendavad Hiina eksportivad tootjad tõenäoliselt olulisel määral dumpinguhinnaga eksporti liidu turule.

(53)

Uurimine näitas, et Hiinast pärinevate õmblusteta torude müük liitu toimus läbivaatamisega seotud uurimisperioodil dumpinguhinnaga. Arvestades Hiina RV olulist vaba tootmisvõimsust (mis ületab liidu kogutarbimist läbivaatamisega seotud uurimisperioodil), muude kolmandate riikide turgudel toimuva Hiina imporditegevuse suhtes kehtestatud meetmeid ning liidu turu atraktiivsust, järeldas komisjon, et dumpingu jätkumise tõenäosus on meetmete kaotamise korral väga suur.

(54)

Liidu tootmisharus ei ole pärast esialgset uurimist toimunud olulisi struktuurseid muutusi. Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil tootis samasugust toodet teadaolevalt ligikaudu 20 liidu tootjat. Neid käsitatakse liidu tootmisharuna alusmääruse artikli 4 lõike 1 tähenduses.

(55)

Liidu kogutoodang läbivaatamisega seotud uurimisperioodil tehti kindlaks koostööd teinud liidu tootjatelt kogutud teabe ja taotluse esitajalt saadud andmete põhjal.

(56)

Nagu märgiti põhjenduses 12, moodustati liidu tootjate suure arvu tõttu kuuest liidu tootjast koosnev valim. Valimit peetakse liidu tootmisharu suhtes tüüpiliseks ning see moodustab ligikaudu 60 % liidus toimunud kogumüügist.

(57)

Liidu tarbimise kindlaksmääramisel võttis komisjon aluseks i) liidu tootmisharu müügimahu liidu turul, lähtudes taotluse esitajalt saadud andmetest, ja ii) kolmandatest riikidest liidu turule suunatud impordi mahu, lähtudes Eurostati statistikast. Taotluse esitaja kogus ja koondas kokku 16 liidu tootja müügiandmed ning kasutas ülejäänud tootjate puhul hinnangulisi andmeid.

(58)

Sellest lähtuvalt kujunes liidu tarbimine järgmiselt.

Tabel 1

Liidu tarbimine

(59)

Vaatlusalusel perioodil vähenes liidu tarbimine 19 %. Täpsemalt kahanes liidu turg vaatlusaluse toote ja samasuguse toote puhul stabiilselt kuni 2013. aastani (22 %) ja seejärel läbivaatamisega seotud uurimisperioodil olukord veidi paranes (3,4 %).

(60)

Liidu tarbimist iseloomustav langustrend on seletatav peamiselt nõudluse vähenemisega ehitus-, tööstus- ja elektritootmissektoris, pidades silmas, et see ei ole jõudnud kriisieelsele, st enne 2009. aastat valitsenud tasemele.

(61)

Vaatlusaluse toote impordi maht Hiina RVst liitu kahanes vaatlusalusel perioodil 13 %, langedes umbes 78 000 tonnilt 2011. aastal 68 000 tonnile läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Hiina RVst pärit impordi maht vähenes oluliselt 2012. aastal (40 %) ja on sellest peale stabiilselt suurenenud (2013. aastal 18 % 2012. aastaga võrreldes ja seejärel läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 22 % 2013. aastaga võrreldes).

(62)

Vaatlusaluse toote import Hiina RVst liitu vähenes väiksemal määral kui liidu tarbimine ja selle tulemusena suurenes teataval määral Hiinast pärit impordi turuosa, tõustes 3,3 %-lt 2011. aastal 3,6 %-le läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Täpsemalt langes turuosa 2012. aastal 2,3 %-le ja tõusis pärast seda 2013. aastal 3 %-le ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 3,6 %-le.

(63)

Allolevas tabelis on esitatud Hiina RVst pärit impordi keskmine hind.

Tabel 3

Impordihind

(64)

Ajavahemikus alates 2011. aastast kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodini vähenes Hiina RVst pärit vaatlusaluse toote keskmine impordihind 14 %, langedes 801 eurolt tonni kohta 2011. aastal 692 eurole tonni kohta läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Täpsemalt tõusis Hiinast pärit impordi hind 2012. aastal 3 % ja langes seejärel läbivaatamisega seotud uurimisperioodil enam kui 16 %. Koostööd teinud eksportiva tootja keskmine impordihind oli samas vahemikus kui Eurostati määratud keskmised impordihinnad ning järgis vaatlusalusel perioodil sama suundumust.

(65)

Selleks et teha kindlaks hindade allalöömine läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, võrdles komisjon kaalutud keskmist hinda, millega valimisse kaasatud liidu tootjad müüsid õmblusteta torusid liidu turul (korrigeerituna tehasehindade tasemele), ja keskmist hinda, millega vaatlusalusest riigist pärit õmblusteta torusid imporditi esimesele sõltumatule kliendile liidu turul (määratuna CIF-hindade põhjal koostööd teinud Hiina eksportivalt tootjalt saadud kontrollitud andmetest lähtuvalt).

(66)

Hinna allalöömise arvutamiseks kasutati andmeid, mis saadi läbivaatamisega seotud uurimisperioodi kohta kõikidelt valimisse kuulunud liidu tootjatelt. Võrdlus näitas, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oli kaalutud keskmine hindade allalöömise marginaal (väljendatud protsendimäärana liidu tootmisharu müügihindadest) 28,4 %. Kui koostööd teinud Hiina eksportiva tootja suhtes kehtestatud 17,7 % dumpinguvastane tollimaks maha arvata, oleks hinna allalöömise marginaal 39,2 %.

(67)

Muudest kolmandatest riikidest pärit impordi maht, turuosa ja hind kujunesid järgmiselt.

Tabel 4

Import muudest kolmandatest riikidest

(68)

Vaatlusalusel perioodil suurenes Ukrainast pärit impordi maht 34 %, jõudes läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 59 656 tonni tasemele, samas kui Jaapanist, Venemaalt ja Valgevenest pärit impordi maht vähenes vastavalt 59 %, 58 % ja 12 %, moodustades samal perioodil vastavalt 21 426, 7 977 ja 29 600 tonni. Muudest kolmandatest riikidest pärit impordi maht suurenes 31 %, tõustes 43 230 tonnilt 56 509 tonnile. Turuosa seisukohalt kuulus Ukrainale ja muudele kolmandatele riikidele ligikaudu 3 % liidu turust ning Jaapanile ja Valgevenele vastavalt 1 % ja 2 %. Venemaa turuosa oli marginaalne, jäädes läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 0,4 % tasemele.

(69)

Ukrainast, Valgevenest ja Venemaalt pärit impordi hindu iseloomustas kogu vaatlusalusel perioodil langustrend, samas kui Jaapanist ja muudest kolmandatest riikidest pärit impordi hinnad arenesid tõusvas joones. Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oli õmblusteta torude impordihind Valgevene ja Ukraina puhul ligikaudu 780 eurot tonni kohta, Jaapani ja muude kolmandate riikide puhul aga ligikaudu 2 330 eurot tonni kohta ja 1 327 eurot tonni kohta. Venemaalt pärit impordi hind oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ligikaudu 900 eurot tonni kohta. Dumpinguvastased meetmed on praeguse seisuga kehtestatud Ukrainast ja Venemaalt pärit õmblusteta torude impordi suhtes.

(70)

Alusmääruse artikli 3 lõike 5 kohaselt hõlmas dumpinguhinnaga impordi tõttu liidu tootmisharule avaldatava mõju uurimine kõigi majanduslike näitajate hindamist, mis vaatlusalusel perioodil liidu tootmisharu olukorda kujundasid.

(71)

Kahju analüüsimiseks eristas komisjon makro- ja mikromajanduslikke kahjunäitajaid. Komisjon lähtus makromajanduslike näitajate hindamisel taotluse esitajalt saadud andmetest, mis koosnesid 16 liidu tootjaga seotud andmetest ja hinnangulistest andmetest ülejäänute kohta, nagu mainiti põhjenduses 57; kõnealused andmed hõlmasid kõiki teadaolevaid liidu tootjaid. Komisjon hindas mikromajanduslikke näitajaid valimisse kuulunud liidu tootjate kohta käivate andmete alusel.

(72)

Makromajanduslikud näitajad on järgmised: toodang, tootmisvõimsus, tootmisvõimsuse rakendusaste, müügimaht, turuosa, kasv, tööhõive, tootlikkus, dumpingumarginaali suurus ja varasemast dumpingust taastumine.

(73)

Mikromajanduslikud näitajad on järgmised: keskmine ühikuhind, ühikukulu, tööjõukulu, laovarud, kasumlikkus, rahavoog, investeeringud, investeeringutasuvus ja kapitali kaasamise võime.

(74)

Liidu kogutoodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendusaste kujunesid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 5

Toodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendusaste

(75)

Liidu tootmisharu toodang vähenes vaatlusalusel perioodil 10 %, langedes 3 746 432 tonnilt 2011. aastal 3 361 226 tonnile läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Täpsemalt vähenes toodang esmalt kuni 2013. aastani 12 % ja suurenes seejärel läbivaatamisega seotud uurimisperioodil marginaalselt 2 %.

(76)

Tootmisvõimsus püsis vaatlusalusel perioodil üldiselt stabiilsena ning oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ligikaudu 5 miljonit tonni.

(77)

Tootmismahu vähenemise ja stabiilse tootmisvõimsuse tulemusena muutus tootmisvõimsuse rakendusaste kooskõlas tootmismahuga - kõigepealt langes see kuni 2013. aastani tasemele 65 % ja seejärel paranes veidi, tõustes läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 67 %-le. Üldiselt tootmisvõimsuse rakendusaste vähenes, langedes 73 %-lt 2011. aastal 67 %-le läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

(78)

Liidu tootmisharu müügimaht ja turuosa liidu turul kujunesid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 6

Müügimaht ja turuosa

(79)

Liidu tootmisharu müügi kogumaht (esitatud tabelis 6) hõlmab müüki sõltumatutele ja seotud klientidele, mida peeti toimunuks reaalturuväärtuse alusel.

(80)

Liidu tootmisharu kogumüük liidu turul vähenes vaatlusalusel perioodil 20 %. Liidu tootmisharu müük vähenes kuni 2013. aastani järk-järgult 22 % ja suurenes seejärel vähesel määral, jõudes läbivaatamisega seotud uurimisperioodil rohkem kui 1,6 miljonile tonnile. Liidu tootmisharu müügi vähenemine on peamiselt tingitud õmblusteta torude nõudluse vähenemisest liidus (vt põhjendus 60). Selle tagajärjel kaotas liidu tootmisharu vaatlusalusel perioodil oma turuosast 2 protsendipunkti ja see näitaja jäi läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 87 % tasemele.

(81)

Kui liidu tarbimine vähenes vaatlusalusel perioodil 19 %, siis liidu tootmisharu müügimaht kahanes 20 %, mis tähendas turuosa vähenemist 2 protsendipunkti võrra.

(82)

Tööhõive ja tootlikkus arenesid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 7

Tööhõive ja tootlikkus

(83)

Liidu tootmisharu tööhõive vähenes vaatlusalusel perioodil 2 % ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodil töötas seal 20 768 inimest.

(84)

Tootlikkus kahanes vaatlusalusel perioodil 9 %, kuna tööhõive liidus vähenes aeglasemalt kui tootlikkus. Tavapärastes majandustingimustes kulub liidu tootmisharul nõudluse vähenemisega kohanemiseks rohkem aega ning seetõttu jääb tootmise vähenemise ja töötajate arvu vähendamise vahele tavaliselt ajaline vahe.

(85)

Hiina RV puhul kindlaks tehtud dumpingumarginaal oli selgelt üle miinimumtaseme, samal ajal jäi Hiina RVst pärit impordi maht kogu vaatlusalusel perioodil tagasihoidlikuks. Uurimisega selgitati välja, et Hiina RVst pärit õmblusteta torusid imporditi liidu turule jätkuvalt dumpinguhinnaga ning et liidu tootmisharu olukord halvenes märkimisväärselt, nagu järeldatakse põhjendustes 99 kuni 102.

(86)

Liidu tootmisharu keskmine müügihind liidus asuvatele sõltumatutele klientidele kujunes vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 8

Keskmised müügihinnad

(87)

Liidu tootmisharu keskmine ühiku müügihind liidus asuvatele sõltumatutele klientidele vähenes vaatlusalusel perioodil 10 % ja langes läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 1 170 eurole tonni kohta. Hinnalanguse põhjuseks võib pidada liidu tootmisharu pingutusi kulude vähendamiseks ning samuti Hiinast pärit odavast impordist tingitud hinnasurvet.

(88)

Ühtlasi vähenes liidu tootmisharu keskmine tootmiskulu vaatlusalusel perioodil 10 %, langedes 1 257 eurolt tonni kohta 2011. aastal 1 128 eurole tonni kohta läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Tootmiskulu vähenemine on seletatav peamiselt tõhusama tootmisprotsessi ja efektiivsemate seadmete kasutamisega.

(89)

Liidu tootmisharu keskmine tööjõukulu kujunes vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 9

Keskmine tööjõukulu töötaja kohta

(90)

Keskmine tööjõukulu töötaja kohta püsis vaatlusalusel perioodil küllaltki stabiilsena ning vähenes vaatlusalusel perioodil vaid 1 %. Täpsemalt vähenes keskmine tööjõukulu 2012. aastal 1 %, suurenes seejärel 0,5 % ja vähenes siis taas 1 %.

(91)

Valimisse kaasatud liidu tootjate laovarud muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 10

Laovarud

(92)

Kokkuvõttes suurenesid lõppvarud vaatlusalusel perioodil 6 %. 2011. aastast kuni 2012. aastani vähenesid lõppvarud kooskõlas tootmismahu vähenemise ja eksportmüügi mahu suurenemisega. 2012. aastast kuni 2013. aastani laovarud suurenesid, kuna liidu tootmisharu kogumüük vähenes. 2013. aastast kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodini lõppvarud taas vähenesid, tingituna peamiselt liidu tootmisharu müügi suurenemisest nii liidu turul kui ka väljaspool.

(93)

Uurimine näitas, et kõnealuses tootmisharus toimub tootmine peamiselt klientide lühiajaliste tellimuste alusel ning seetõttu moodustavad laovarud toodangust suhteliselt väikese osa. Lõppvarud protsendina toodangust vastasid lõppvarude arengule ja suurenesid vähesel määral 3,9 %-lt 2011. aastal 4,6 %-le läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, peamiselt liidu kogumüügi vähenemise tõttu. Täpsemalt vähenesid need 2011.–2012. aastal 0,3 protsendipunkti ja suurenesid seejärel 2013. aastal 1,5 protsendipunkti põhjenduses 92 kirjeldatud põhjustel.

(94)

Valimisse kaasatud liidu tootjate kasumlikkus, rahavoog, investeeringud ja investeeringutasuvus muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 11

Kasumlikkus, rahavoog, investeeringud ja investeeringutasuvus

(95)

Komisjon kasutas liidu tootmisharu kasumlikkuse kindlaksmääramiseks liidu sõltumatutele klientidele samasuguse toote müügi eest saadud maksueelset netokasumit protsendina selle müügi käibest. Liidu tootmisharu kasumlikkus kõikus aastast aastasse sõltuvalt turutingimustest ja suurenes vaatlusalusel perioodil üldkokkuvõttes 2,9 %-lt 3,6 %-le, mille põhjuseks peetakse peamiselt müüdud erinevaid tooteid, st liidu tootmisharu müüs rohkem tooteid suhteliselt kõrgema kasumimarginaaliga. Täpsemalt suurenes liidu tootmisharu kasumlikkus 2012. aastal 5,7 %-le, langes seejärel 2013. aastal 1,7 %-le ja suurenes taas läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 3,6 %-le.

(96)

Netorahavoog on liidu tootmisharu võimekus oma tegevust ise rahastada. Netorahavoog suurenes vaatlusalusel perioodil enam kui neli korda. Rahavoo märkimisväärne suurenemine on seletatav peamiselt muutustega käibekapitalis.

(97)

Investeeringud suurenesid vaatlusalusel perioodil vähesel määral (3 %). Peamiselt oli tegu tootmisseadmete asendamiseks vajalike investeeringutega.

(98)

Investeeringutasuvust väljendatakse kasumi protsendina investeeringute raamatupidamislikust netoväärtusest. Investeeringutasuvus samasuguse toote tootmise ja müügi pealt suurenes vaatlusalusel perioodil 3,7 %-lt 7,6 %-le. Sarnaselt kasumiga oli investeeringutasuvuse areng ebastabiilne; kõigepealt suurenes see 2012. aastal 8,2 %-le, langes seejärel 2013. aastal 5,9 %-le ja suurenes taas läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 7,6 %-le.

(99)

Vaatlusalusel perioodil paranes mitu näitajat, eelkõige finantsnäitajad. Kasumlikkus suurenes vähesel määral, tõustes 2,9 %-lt 3,6 %-le, olles veidi suurem kui esialgses uurimises kindlaks tehtud 3 % sihtkasum. Investeeringutasuvus tõusis 3,7 %-lt 7,6 %-le, samas kui rahavoog suurenes üle nelja korra. Sellise arengu põhjal võib oletada, et kehtestatud dumpinguvastased meetmed olid tõhusad, kuna liidu tootmisharu oli kaitstud Hiinast pärit õmblusteta torude dumpinguhinnaga impordi võimaliku kahjuliku mõju eest.

(100)

Teisalt halvenesid vaatlusalusel perioodil teatavad peamised kahjunäitajad, eelkõige makromajanduslikud näitajad. Nii vähenes tootmismaht 10 %, müügimaht liidus asuvatele sõltumatutele klientidele 20 %, tootmisvõimsuse rakendusaste 67 %, liidu turuosa 2 protsendipunkti ja tööhõive 2 %. Õmblusteta torude nõudluse jätkuva vähenemise kontekstis tootis ja müüs liidu tootmisharu liidu turul vähem, mis tingis suhteliselt madala tootmisvõimsuse rakendusastme; see omakorda mõjus negatiivselt liidu tootmisharu püsikuludele. Tuleb märkida, et tootmisvõimsuse rakendusaste vähenes pärast esialgset uurimist olulisel määral, täpsemalt 90 %-lt esialgse uurimise ajal 67 %-le läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

(101)

Seetõttu oli liidu tootmisharu olukord segane. Osa peamistest kahjunäitajatest, nagu müük, tootmismaht ja turuosa, halvenesid vaatlusperioodil. Samas teiste tegurite puhul, nagu kasumlikkus, investeeringutasuvus ja rahavoog, võis samal perioodil täheldada positiivset arengut. Uurimisega tehti siiski kindlaks, et hoolimata teatavate kahjunäitajate puhul täheldatud positiivsest arengust on liidu tootmisharu olukord üldiselt selline, mis ei võimaldaks sel tulla toime Hiina RVst pärit dumpinguhinnaga impordi suurenemisega. Veelgi olulisem on asjaolu, et liidu tootmisharus üldiselt oli olukord esialgse uurimisega seotud uurimisperioodiga võrreldes oluliselt halvenenud. Kuigi liidu tootmisharu oli vaatlusalusel perioodil kasumlik, olid kasumi tasemed esialgse uurimise ajaga võrreldes siiski oluliselt madalamad (3,6 % läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, 15,4 % esialgse uurimisega seotud uurimisperioodil) ja kõikusid oluliselt aastate lõikes olenevalt õmblusteta torude turu tingimustest (nt 5,7 %-lt 2012. aastal 1,7 %-le 2013. aastal ja siis 3,6 %-le läbivaatamisega seotud uurimisperioodil).

(102)

Eespool kirjeldatu põhjal jõudis komisjon järeldusele, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ei kandnud liidu tootmisharu olulist kahju alusmääruse artikli 3 lõike 5 tähenduses ning ei puutunud kokku kahju tekkimise ohuga alusmääruse artikli 3 lõike 9 tähenduses, peamiselt tänu sellele, et kehtestatud dumpinguvastased meetmed kaitsesid seda Hiinast pärit dumpinguhinnaga impordi kahjuliku mõju eest. Sellegipoolest halvenes liidu tootmisharu olukord esialgse uurimise ajaga võrreldes olulisel määral ning kasumi tase oli ebastabiilne ja tootmisvõimsuse rakendusaste madal.

(103)

Nagu järeldati põhjendustes 99 kuni 102, ei kandnud liidu tootmisharu läbivaatamisega seotud uurimisperioodil olulist kahju, kuid olukord halvenes esialgse uurimise ajaga võrreldes oluliselt. Nagu kirjeldati põhjenduses 41, toimus Hiinast pärit import läbivaatamisega seotud uurimisperioodil dumpinguhinnaga, ning nagu järeldati põhjenduses 53, esineb suur tõenäosus, et meetmete aeguda laskmisel dumping jätkub.

(104)

Esialgse uurimisega tehti kindlaks kahju tekkimise ohu esinemine kooskõlas alusmääruse artikli 3 lõikega 9. Praeguse uurimisega tehti kindlaks, et meetmete aeguda laskmise korral esineb kahju tekkimise ohu kordumise tõenäosus. See järeldus põhineb järgmiste tegurite hindamisel: a) dumpinguhinnaga impordi mahu tõenäoline muutumine, b) eksportijate vaba tootmisvõimsuse olemasolu, c) Hiinast pärit impordi hinnatase ja edasise impordi tõenäoline nõudlus ning d) laovarude seis.

(105)

Nagu mainiti põhjenduses 50, imporditi õmblusteta torusid Hiinast liitu esialgse uurimise ajal koguses 542 840 tonni ning see vähenes läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 68 000 tonnile (st kaheksa korda). On tõenäoline, et meetmete aeguda laskmise korral saavutaks Hiinast pärit õmblusteta torude dumpinguhinnaga import madala hinna tõttu sama taseme mis esialgse uurimise ajal (542 840 tonni). Arvestades õmblusteta torude nõudluse vähenemist liidus (3,2 miljonilt tonnilt esialgse uurimise ajal 1,9 miljonile tonnile läbivaatamisega seotud uurimisperioodil), tähendaks Hiinast pärit õmblusteta torude dumpinguhinnaga impordi suurenemine tõenäoliselt Hiina turuosa suurenemist praeguselt 3,6 %-lt ligikaudu 30 %-le. Uurimine näitas, et meetmete aeguda laskmise korral võivad liidu tarbijad suhteliselt hõlpsalt viia oma lühiajalised tellimused liidu tootjatelt üle Hiina eksportivatele tootjatele. See mõjub negatiivselt liidu tootjatele, kuna tellimuste vähenemine toob kaasa madalamad tootmistasemed, mis omakorda tähendaks majanduslikult mittejätkusuutlikku tootmisvõimsuse rakendusastet. Kirjeldatud põhjustel ning võttes arvesse asjaolu, et Hiina õmblusteta torude tootmisvõimsus on pärast esialgset uurimist oluliselt suurenenud (ligikaudu 60 %), on tõenäoline, et meetmete aeguda laskmise korral ujutab Hiinast pärit õmblusteta torude dumpinguhinnaga import liidu turu kiiresti üle ja võidab endale liidu tootmisharu arvelt suure osa turust.

(106)

Nagu määrati kindlaks põhjenduses 46, oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil Hiina RV vaba tootmisvõimsus hinnanguliselt 2 miljonit tonni. See kogus ületas õmblusteta torude kogutarbimist liidus sama aja jooksul. Seetõttu oleks Hiina RV suuteline eksportima liidu turule oluliselt suuremas mahus. Lisaks on Kanada, USA, Colombia, Mehhiko ja Brasiilia kehtestanud Hiinast pärit õmblusteta torude suhtes dumpinguvastased ja kaitsemeetmed ning Venemaa, Valgevene ja Kasahstan on kehtestanud Hiinast pärit ebaõiglase hinnaga impordi suhtes ajutised meetmed. Need riigid olid enne meetmete kehtestamist Hiina eksportivate tootjate jaoks olulised eksporditurud (11). Peale selle näitavad kogutud tõendid, et Hiina oluline vaba tootmisvõimsus ja hiljutine majanduslangus riigis avaldavad Hiina õmblusteta torude tootjatele tugevat survet töötada kõrge tootmisvõimsuse rakendusastmega. Neid tegureid arvesse võttes tehti uurimisega kindlaks, et meetmete kaotamise korral esineb suur tõenäosus, et Hiina eksportivad tootjad suunavad oma toodangu liidu turule, mis on endiselt atraktiivne turg, nagu tehti kindlaks põhjendustes 47 kuni 52.

(107)

Nagu selgitati põhjendustes 64 kuni 66, on Hiina praegused hinnad oluliselt madalamad liidu tootmisharu müügihindadest, kusjuures keskmine hindade allalöömise marginaal oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 28,4 %. Nagu tehti kindlaks põhjenduses 52, jätkub meetmete kehtetuks tunnistamise korral tõenäoliselt Hiinast pärit õmblusteta torude import liidu turule dumpinguhinnaga. Lisaks, nagu mainiti põhjenduses 66, lööks Hiinast pärit import ilma dumpinguvastaste meetmeteta liidu tootmisharu müügihinnad alla 39,2 % ulatuses. Meetmete kehtetuks tunnistamise korral tekitaks see liidu turul tõenäoliselt suure hinnasurve, mida süvendaks veelgi Hiina RVst pärit õmblusteta torude impordi tõenäoline kiire suurenemine. Uurimisega sai selgeks, et liidu tootjad ei saa Hiinast pärit dumpinguhinnaga impordiga konkureerimiseks hindu langetada. Hinnad lepitakse tavaliselt klientidega kokku, lähtudes toote liigist ja tellitud kogusest. Nagu selgitati põhjendustes 92 ja 93, toodavad liidu tootjad peamiselt lühiajaliste tellimuste alusel. Seetõttu on klientidel suhteliselt lihtne minna üle odavamatele Hiinast imporditud õmblusteta torudele. Seega oleks tõenäoline kahjulik mõju kahekordne - a) ühest küljest tekitaks oluline hinnaerinevus tõenäoliselt ülemineku Hiina RVst pärit odavatele dumpinguhinnaga importtoodetele. Puuduvad märgid selle kohta, et tarbimine liidus lähiajal või keskpikas perspektiivis suureneks. Seega võidaks Hiina RVst pärit dumpinguhinnaga import endale liidu turul olulise turuosa ning seda liidu tootmisharu arvelt. Sellega kaasneks lisaks liidu tootmisharu veelgi madalam tootmisvõimsuse rakendusaste, mis on oluline tegur liidu tootmisharu praeguses üldises kehvas olukorras, b) teisest küljest avaldab Hiinast pärit odav dumpinguhinnaga import liidu turul suurt hinnasurvet ja sunnib liidu tootmisharu langetama veelgi müügihindu kuni majanduslikult mittejätkusuutliku tasemeni, mis lõppkokkuvõttes viib kahjumini.

(108)

Arvestades Hiina olulist vaba tootmisvõimsust, Hiinast pärit vaatlusaluse toote impordi suhtes kehtestatud dumpinguvastaseid ja kaitsemeetmeid teatavatel Hiina jaoks olulistel õmblusteta torude eksporditurgudel ning liidu turu atraktiivsust, mida kirjeldati põhjendustes 47 kuni 52, on seega väga tõenäoline, et meetmete aeguda laskmise korral suureneks kiiresti ja olulisel määral Hiinast pärit odav dumpinguhinnaga import.

(109)

Nagu selgitati põhjendustes 92 ja 93, ei ole laovarude seis analüüsi seisukohast väga oluline, kuna liidu tootjad toodavad peamiselt klientide lühiajaliste tellimuste alusel ning laovarud moodustavad ebaolulise osa liidu tootjate toodangust.

(110)

Arvestades uurimise tulemusi, nimelt Hiina RV olulist vaba tootmisvõimsust, liidu turu atraktiivsust, olukorda teistel põhilistel eksporditurgudel, Hiinast pärit dumpinguhinnaga impordi tõenäolist kiiret ja olulist suurenemist ning sellise dumpinguhinnaga impordi eeldatavat hinnataset, ja võttes seejuures arvesse ka liidu tootmisharu üldist olukorda, mis on pärast esialgsete meetmete kehtestamist halvenenud, ja liidu õmblusteta torude turu kahanemist, leitakse, et meetmete kehtetuks tunnistamine põhjustaks tõenäoliselt kahju tekkimise ohu kordumise.

(111)

Seetõttu järeldatakse, et olemasolevate meetmete kehtetuks tunnistamine põhjustaks tõenäoliselt dumpingu jätkumise ja kahju tekkimise ohu kordumise.

(112)

Kooskõlas alusmääruse artikliga 21 uuris komisjon, kas Hiina RV suhtes kehtivate dumpinguvastaste meetmete säilitamine oleks vastuolus liidu kui terviku huvidega. Liidu huvide kindlaksmääramisel lähtuti kõigi asjaomaste huvitatud isikute, sealhulgas liidu tootmisharu, importijate ja kasutajate huvide hindamisest.

(113)

Kooskõlas alusmääruse artikli 21 lõikega 2 anti kõikidele huvitatud isikutele võimalus oma seisukohad teatavaks teha.

(114)

Sellele tuginedes uuris komisjon, kas vaatamata dumpingu jätkumise ja kahju tekkimise ohu kordumise kohta tehtud järeldustele leidub kaalukaid põhjusi, mis lubaksid järeldada, et olemasolevate meetmete säilitamine ei ole liidu huvides.

(115)

Uurimisega tehti kindlaks, et liidu tootmisharu oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil haavatavas olukorras. Nagu mainiti põhjenduses 60, näitavad nõudluse vähenemine liidus ning liidu tootmisharu ebastabiilsed kasumimarginaalid ja madal tootmisvõimsuse rakendusaste, et liidu tootmisharu ei suudaks tulla toime Hiinast pärit ebaõiglase hinnaga impordiga. Uurimisel selgus ka kahju kordumise tõenäosus juhul, kui Hiina impordi suhtes kehtestatud meetmetel lastakse aeguda. Eelkõige eeldatakse, et Hiinast pärit õmblusteta torude impordi jätkumisel liidu turule dumpinguhinnaga kannaks liidu tootmisharu olulist kahju ja on võimalus, et see hääbuks, kuna kaotatud müügitulu suurendaks püsikulusid.

(116)

Meetmete säilitamise korral suudab liidu tootmisharu eeldatavasti täielikult ära kasutada kehtestatud meetmete avaldatavat mõju, nimelt suudab liidu tootmisharu säilitada oma turuosa liidu turul ja parandada tootmisvõimsuse rakendusastet. Lõppkokkuvõttes suudab liidu tootmisharu hoida tootmise kasumlikuna.

(117)

Seepärast jõuti järeldusele, et Hiina RV suhtes kehtivate meetmete säilitamine oleks liidu tootmisharu huvides.

(118)

Pärast algatamisteate avaldamist endast teada andnud neljast importijast vastas küsimustikule vaid üks sõltumatu importija.

(119)

Kontrollitud andmete analüüs näitas, et õmblusteta torud moodustavad nende kogumüügist üksnes ligikaudu 5–10 %. Koostööd teinud importija teenis vaatlusalusel perioodil kasumit. Koostööd teinud importija õmblusteta torudega seotud äritegevuse kasumlikkus oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil vahemikus 1–7 %. Sellest lähtuvalt on tõenäoline, et meetmete säilitamine ei avaldaks olulist mõju asjaomase koostööd teinud importija tegevusele. Kuna teised importijad koostööd ei teinud, puuduvad ka tegurid, mis osutaksid sellele, et meetmete pikendamisel oleks ebaproportsionaalne mõju ülejäänud importijatele.

(120)

Uurimisel tegi koostööd kolm kasutajat. Kaks kolmest koostööd teinud kasutajast ostsid õmblusteta torusid liidu tootjatelt ja kolmas Hiinast pärinevaid õmblusteta torusid kauplejalt. Ükski kolmest kasutajast ei esitanud vastuväiteid kehtivate meetmete säilitamisele. Esitatud teabest lähtuvalt ja kooskõlas esialgses uurimises tehtud järeldustega eeldatakse, et meetmete jätkumisel ei ole kasutajatele olulist kahjulikku mõju. Vastupidi, eeldatavasti tagab meetmete jätkumine ELi turul konkurentsi, mis loob võimaluse valida eri tarnijate, sealhulgas nii Euroopa kui ka kolmandate riikide tarnijate vahel.

(121)

Eespool kirjeldatut silmas pidades tegi komisjon järelduse, et liidu huvide seisukohalt ei ole Hiina RVst pärit impordi suhtes praegu kehtivate dumpinguvastaste meetmete säilitamise vastu kaalukaid põhjusi.

(122)

Eeltoodust tuleneb, et vastavalt alusmääruse artikli 11 lõikele 2 tuleks teatavate Hiina RVst pärit õmblusteta torude impordi suhtes kohaldatavad, määrusega (EÜ) nr 926/2009 kehtestatud dumpinguvastased meetmed säilitada.

(123)

Käesolev määrus on kooskõlas määruse (EÜ) nr 1225/2009 artikli 15 lõike 1 alusel loodud komitee arvamusega,