3.12.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 347/17

(1)

Kehtivad dumpinguvastased meetmed kehtestati teatavate Korea Vabariigist ja Malaisiast (edaspidi „asjaomased riigid”) pärit rauast või terasest toruliitmike (edaspidi „toruliitmikud” või „vaatlusalune toode”) impordi suhtes algselt nõukogu määrusega (EÜ) nr 1514/2002 (2) (edaspidi „algsed meetmed”).

(2)

Malaisia suhtes kehtiv dumpinguvastane tollimaksumäär on 75 %, välja arvatud äriühingute Anggerik Laksana Sdn Bhd ja Pantech Steel Industries Sdn Bhd jaoks, mille suhtes kehtib vastavalt 59,2 % ja 49,9 % dumpinguvastane tollimaksumäär. Korea Vabariigi suhtes kehtiv maksumäär on kõigi äriühingute puhul 44 %.

(3)

Algsed meetmed säilitati nõukogu määrusega (EÜ) nr 1001/2008, (3) mida viimati muudeti nõukogu määrusega (EL) nr 363/2010 (4) (edaspidi „kehtivad meetmed”).

(4)

Väljaspool käesolevat menetlust kehtivad vaatlusaluse toote puhul dumpinguvastased meetmed praegu ekspordi suhtes Hiina Rahvavabariigist ja Taist (5). Hiinast pärit vaatlusaluse toote suhtes kehtestatud meetmeid on laiendatud Taiwanist, (6) Indoneesiast, (7) Sri Lankalt (8) ja Filipiinidelt (9) lähetatud sama toote impordile. 3. septembril 2014 algatas komisjon algmääruse artikli 11 lõike 2 alusel aegumise läbivaatamise Hiina Rahvavabariigist pärit toruliitmike impordi suhtes, mida laiendati Taiwanile, Indoneesiale, Sri Lankale ja Filipiinidele. Komisjon avaldas Euroopa Liidu Teatajas  (10) algatamisteate. Dumpinguvastased meetmed Taist pärit ekspordi suhtes on aegunud.

(5)

Jaanuaris 2013 kehtestati meetmed Venemaalt ja Türgist pärit vaatlusaluse toote impordi suhtes (11).

(6)

8. veebruaril 2013 avaldas Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon”) teatise Korea Vabariigist ja Malaisiast pärit toruliitmike suhtes kehtivate dumpinguvastaste meetmete eelseisva aegumise kohta (12).

(7)

26. juunil 2013 sai komisjon taotluse algatada meetmete aegumise läbivaatamine vastavalt määruse (EÜ) nr 1225/2009 (edaspidi „algmäärus”) artikli 11 lõikele 2.

(8)

Taotluse esitas Euroopa Liidu terasest põkk-keevitusliitmike tootmisharu kaitsekomitee (edaspidi „taotluse esitaja”) tootjate nimel, kelle toodang moodustab üle 40 % liidu vaatlusaluse toote kogutoodangust.

(9)

Taotlus põhineb väitel, et meetmete aegumine tingiks tõenäoliselt dumpingu kordumise ja liidu tootmisharule tekitatava kahju kordumise.

(10)

15. oktoobril 2013 algatas komisjon algmääruse artikli 11 lõike 2 alusel aegumise läbivaatamise. Ta avaldas Euroopa Liidu Teatajas  (13) algatamisteate.

(11)

Algatamisteates kutsus komisjon huvitatud isikuid läbivaatamisega seotud uurimises osalemiseks komisjoniga ühendust võtma. Komisjon andis aegumise läbivaatamise algatamisest eraldi teada taotluse esitajale, teistele teadaolevatele liidu tootjatele, kasutajatele ja importijatele, Korea Vabariigi ja Malaisia eksportivatele tootjatele ning Korea Vabariigi ja Malaisia ametivõimudele ja kutsus neid üles koostööd tegema.

(12)

Kõikidele huvitatud isikutele anti võimalus esitada läbivaatamise algatamise kohta märkusi ning taotleda, et komisjon ja/või kaubandusmenetlustes ärakuulamise eest vastutav ametnik neid ära kuulaks.

(13)

Algatamisteates märkis komisjon, et ta võib moodustada liidu tootjatest, importijatest ja Korea eksportivatest tootjatest algmääruse artikli 17 kohaselt valimi.

(14)

Algatamisteates märkis komisjon, et ta on esialgselt valinud liidu tootjate valimi, ja kutsus huvitatud isikuid esitama selle kohta märkusi. Valim moodustati samasuguse toote tootmis- ja müügimahtude alusel liidus läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, jälgides samal ajal geograafilist jaotust, ning see koosnes neljast liidu tootjast või tootjate kontsernist (viis individuaalset äriühingut), mis asusid Saksamaal, Prantsusmaal, Itaalias, Rumeenias ja Austrias. Ühtegi märkust ei esitatud ning esialgselt valimisse valitud äriühingud jäid lõplikku valimisse.

(15)

Pärast menetluse algatamist tuli komisjonil siiski jätta koostöö puudumise tõttu valimist välja kaks liidu tootjat. Kahe ülejäänud äriühingu/äriühingute kontserni (kolm individuaalset äriühingut) toodang moodustab 49 % liidu toodangust ja 45 % liidu müügist ning neil on tootmisrajatised kolmes eri riigis. Seega peeti muudetud valimit ikkagi liidu tootmisharu suhtes representatiivseks.

(16)

Selleks, et otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ja juhul, kui on, moodustada valim, palus komisjon, et kõik sõltumatud importijad esitaksid algatamisteates nimetatud teabe. Uurimise raames ei teinud koostööd mitte ükski importija.

(17)

Selleks, et otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ja juhul, kui on, moodustada valim, palus komisjon, et kõik Korea eksportivad tootjad esitaksid algatamisteates nimetatud teabe. Lisaks sellele palus komisjon Korea Vabariigi esindusel Euroopa Liidu juures teha kindlaks muud eksportivad tootjad, kes võiksid olla huvitatud uurimises osalemast, ja/või nendega ühendust võtta.

(18)

Kaks Korea eksportivat tootjat esitasid nõutud teabe, kuid ainult üks nõustus koostööd tegema ja valimisse kuuluma. Seega otsustati, et Korea eksportivate tootjate väljavõtteline uuring ei ole vajalik.

(19)

Arvestades Malaisia teadaolevate eksportivate tootjate väikest arvu, ei näinud komisjon algatamisteates ette väljavõttelist uuringut.

(20)

Komisjon palus kõigil eksportivatel tootjatel endast 15 päeva jooksul pärast algatamisteate avaldamist teada anda. Lisaks sellele palus komisjon Malaisia esindusel Euroopa Liidu juures teha kindlaks muud eksportivad tootjad, kes võiksid olla huvitatud uurimises osalemast, ja/või nendega ühendust võtta.

(21)

Komisjon saatis küsimustikud kõikidele valimisse kaasatud liidu äriühingutele, koostööd tegevale Korea äriühingule ja kõikidele teadaolevatele Malaisia eksportivatele tootjatele.

(22)

Üks liidu tootja ei vastanud küsimustikule, üks teine liidu tootja esitas üksnes pooliku vastuse ega vastanud puudustele viitavale kirjale, mis talle saadeti. Need kaks liidu tootjat jäeti seejärel valimist välja (vt põhjendus 15). Üks Korea eksportiv tootja vastas küsimustikule. Mitte ükski Malaisia eksportiv tootja küsimustikule ei vastanud.

(23)

Komisjon kogus ja kontrollis kõiki andmeid, mida ta pidas vajalikuks, et teha kindlaks dumpingu ja sellest tuleneva kahju kordumise tõenäosus ning hinnata, kas meetmete kehtestamine oleks liidu huvidega vastuolus. Algmääruse artikli 16 kohased kontrollkäigud tehti järgmiste äriühingute valdustesse:

(24)

Dumpingu kordumise tõenäosuse uurimine hõlmas ajavahemikku 1. oktoobrist 2012 kuni 30. septembrini 2013 (edaspidi „läbivaatamisega seotud uurimisperiood”).

(25)

Kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse hindamise seisukohalt oluliste arengusuundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku alates 1. jaanuarist 2010 kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood”).

(26)

12. septembril 2014 tegi komisjon kõigile huvitatud isikutele teatavaks olulised faktid ja kaalutlused, mille põhjal ta kavatses kehtivad dumpinguvastased meetmed jõusse jätta, ja palus kõikidel huvitatud isikutel selle kohta märkusi esitada. Komisjon kaalus huvitatud isikute märkusi ja võttis neid arvesse, kui see oli asjakohane.

(27)

Vaatlusaluseks tooteks on Korea Vabariigist ja Malaisiast pärit rauast või terasest (välja arvatud roostevaba teras) toruliitmikud (välja arvatud valatud toruliitmikud, äärikud ja keermestatud toruliitmikud), mille välisläbimõõt on kuni 609,6 mm ja mida kasutatakse põkk-keevitusel või muul otstarbel ning mis praegu kuuluvad CN-koodide ex 7307 93 11, ex 7307 93 19 ja ex 7307 99 80 alla (edaspidi „vaatlusalune toode” või „toruliitmikud”).

(28)

Nagu algne uurimine, nii kinnitas ka läbivaatamisega seotud uurimine, et asjaomastes riikides toodetud ja sealsel siseturul müüdud ja/või liitu ja/või muudele eksporditurgudele eksporditud toruliitmikel on samad füüsikalised, tehnilised ja keemilised omadused ning sama kasutusotstarve nagu toodetel, mida liidu tootmisharu müüb liidu turul.

(29)

Komisjon otsustas, et seepärast käsitatakse neid samasuguste toodetena algmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses.

(30)

Kooskõlas algmääruse artikli 11 lõikega 2 kontrollis komisjon, kas kehtivate meetmete aegumine võiks tõenäoliselt põhjustada asjaomastest riikidest tuleva dumpingu jätkumist või kordumist.

(31)

Uurimise käigus tegi koostööd üks Korea suurimaid toruliitmike tootjaid — TK Corporation. Selle koostööd tegeva äriühingu toodang moodustas 25–40 % Korea toruliitmike ekspordist (konfidentsiaalsuse tõttu täpset arvu ei esitata). TK Corporation esitas komisjonile küsimustiku vastused, sealhulgas andmed omamaise ja eksportmüügi ning tootmiskulude kohta. Komisjon leidis, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodil Koreast tulnud dumpingu analüüsi ja dumpingu kordumise analüüsi teatavate osade aluseks võiks olla selle äriühingu esitatud andmed, arvestades tema osakaalu Korea toruliitmike ekspordis. Äriühingu TK Corporation vastust kontrolliti.

(32)

Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil imporditi Koreast liitu kõigest tähtsusetul määral toruliitmikke (alla 50 tonni). Osa sellest müügist langes ainsa koostööd tegeva eksportiva tootja, äriühingu TK Corporation arvele. Oli selge, et need kogused ei ole representatiivsed, sest need moodustasid vähem kui 0,1 % äriühingu TK Corporation toodangust. Lisaks ei olnud selge, kas äriühingu TK Corporation impordi eest on tasutud dumpinguvastast tollimaksu, mis seab kahtluse alla, kas kaubad sisenesid tegelikult liidu tolliterritooriumile. Peale selle toimus see müük kolme konkreetse projekti jaoks, millel olid toruliitmikele omad nõuded (seega oli tegemist ebatüüpilise müügiga), ja müük toimus „paketina” koos muude liitmikega (peamiselt roostevabast terasest). Eespool nimetatud põhjustel ei saanud äriühingu TK Corporation poolt läbivaatamisega seotud uurimisperioodi jooksul liitu imporditud toruliitmike põhjal koostada mõtestatud dumpinguanalüüsi.

(33)

Pärast järelduste teatavakstegemist tegi TK Corporation esildise, et komisjon oleks dumpingu analüüsil pidanud aluseks võtma äriühingu liitu suunatud eksportmüügi, ja seda järgmistel põhjustel: i) tema liitu suunatud eksportmüük oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oluline ja seega tüüpiline, selle moodustasid „tervelt 26 arvet, mis hõlmasid kokku 282 üksiktehingut, vaatamata kehtinud tollimaksudele”; ii) kuna puudus selgus dumpinguvastase tollimaksu tasumise osas, ei kuulunud mõned müügitehingud (mis olid ette nähtud ühe offshore-projekti tarvis) dumpinguvastase tollimaksuga maksustamisele, teiste läbivaatamisega seotud uurimisperioodil toimunud müügitehingute puhul ei tasunud importijad iga kord dumpinguvastaseid tollimakse, sest toode klassifitseeriti valesti, mille tulemusena importijad ei teadnud, et tuleb tasuda dumpinguvastane tollimaks. Vahepeal aga informeeriti importijaid sellest veast ja nüüdseks on nad kõnealused dumpinguvastased tollimaksud tagantjärele ära tasunud; ja iii) liitu suunatud eksportmüügi tingimused olid tavapärased, lühemaid tarneaegu ei rakendatud, ja küsitud hindade puhul ei esinenud ka ristkompenseerimist.

(34)

Neid märkusi analüüsiti nõuetekohaselt. TK Corporation ei vaidlustanud, et tema liitu suunatud eksportmüük oli nii absoluutnäitajates kui ka võrrelduna äriühingu samasuguse toote kogutoodanguga (alla 0,1 %) väike. Komisjon jääb seisukohale, et niisugune maht, mis on nii suhtelistes kui ka absoluutnäitajates väga väike, ei vasta tüüpilise mahu tingimustele.

(35)

Peale selle ei saanud komisjon esitatud dokumentide põhjal kindlaks teha, milline osa TK Corporationi väidetavast liitu suunatud müügist klassifitseeriti lõpuks õigesti ja imporditi, samuti ei saanud kontrollida väidet, et hindade suhtes ei esinenud ristkompenseerimist, seepärast ei saanud seda väidet aktsepteerida, sest tõendavad dokumendid esitati alles pärast kontrollkäiku. Igal juhul, arvestades põhjenduses 34 nimetatud analüüsi järeldusi, ei ole kummagi küsimuse puhul komisjonil vaja teha lõplikke järeldusi, sest äriühingu TK Corporation puhul ei saa isegi kogu liitu suunatud teatatud müügimahtu pidada piisavalt tüüpiliseks.

(36)

Seepärast kinnitab komisjon, et äriühingu TK Corporation poolt läbivaatamisega seotud uurimisperioodil liitu suunatud müüki ei saa käesoleva aegumise läbivaatamisega seotud uurimise käigus kasutada mõtestatud dumpinguanalüüsiks.

(37)

Komisjon analüüsis, kas dumpingu kordumine oleks tõenäoline, juhul kui meetmetel lastakse aeguda. Selle käigus analüüsiti järgmisi elemente: ekspordihind muudesse sihtkohtadesse, tootmisvõimsus ja vaba tootmisvõimsus Koreas ning liidu turu atraktiivsus.

(38)

Kuna toruliitmike import Koreast liitu oli väikese mahuga ja selle müügi hinnad polnud usaldusväärsed (põhjendused 32–36), järeldas komisjon, et selleks, et hinnata tõenäolist tulevast liidu turule suunatud ekspordi hinnataset juhul, kui meetmetel lastakse aeguda, tuleb kasutada andmeid toruliitmike müügi kohta Koreast muudesse riikidesse.

(39)

Leiti, et on asjakohane analüüsida kõigepealt Korea müüki Ameerika Ühendriikidesse (edaspidi „USA”), kuna erinevalt teistest Korea ekspordi sihtkohtadest on nimetatud turg sama suurusjärguga nagu liidu turg ning seal on palju omamaiseid tootjaid, ent ka impordi osakaal on suur ja imporditariifide määrad madalad, mistõttu turul on väga tihe konkurents. Lisaks on USA Koreast lähtuva ekspordi ja ka äriühingu TK Corporation ekspordi olulisemaid sihtkohti.

(40)

Lisaks vaadeldi uurimise käigus ka igasugust muud toruliitmike eksportmüüki Koreast.

(41)

Dumpinguarvutused tehti nii USAsse müügi kui ka kõikide muude ekspordisihtkohtade kohta (välja arvatud liit põhjendustes 32–36 nimetatud põhjustel).

(42)

Vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 1 põhines normaalväärtus äriühingu TK Corporation puhul tavapärase kaubandustegevuse käigus sõltumatute klientide poolt omamaisel turul makstud või makstavatel hindadel, kui see oli võimalik.

(43)

Nende tooteliikide puhul, mis ei võimaldanud kasutada seda metoodikat, arvutati normaalväärtus algmääruse artikli 2 lõike 3 kohaselt.

(44)

Aluseks võeti äriühingu TK Corporation tegelikud tootmiskulud, nagu need olid esitatud küsimustiku vastustes, nimelt toote valmistamise tegelik maksumus, millele lisati tegelikud müügi-, üld- ja halduskulud ning kasum vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 6.

(45)

Nagu on selgitatud põhjendustes 32–36, ei olnud äriühingu TK Corporation müüki liidus võimalik dumpingu arvutamiseks kasutada ja ekspordihindade aluseks võeti seega äriühingu eksport kolmandate riikide turgudele.

(46)

Vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 9 võeti aluseks äriühingu TK Corporation teistesse riikidesse suunatud ekspordi hind, mis korrigeeriti tagasi tehasehinna tasandile, võttes vajaduse korral arvesse muu hulgas transpordi-, tollimaksu- ja muid maksukulusid.

(47)

Kaalutud keskmist normaalväärtust võrreldi vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 11 toruliitmike kaalutud keskmise ekspordihinnaga, kusjuures mõlemad tehti kindlaks tehasehinna tasandil.

(48)

Selleks et tagada õiglane võrdlus normaalväärtuse ja ekspordihinna vahel, võeti vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 10 arvesse nende tegurite erinevusi, mis mõjutavad hindu ja hindade võrreldavust. Sellega seoses korrigeeriti maismaa- ja mereveo-, kindlustus-, käitlemis-, laadimis- ja lisakulusid.

(49)

Et teha vahet vaatlusaluse toote eri liikide vahel, nägi algne toote kontrollnumbri metoodika tooteliikide eristamiseks ette 11-kohalise numbrisüsteemi. Dumpinguarvutustes kasutati veidi lühendatud, seitsmekohalist toote kontrollnumbrit. Tootenormi ja materjali klassi väljad asendati lihtsustatud kriteeriumiga, mis võimaldas teha vahet süsinikterasest ja legeeritud terasest toodete vahel. Seda seetõttu, et leiti, et kasutatud tootenormide (nt ANSI ja EN) vahelised erinevused on väga väikesed ja materjaliklassid tulenevad kasutatud standarditest. Seega suurendas lihtsustatud süsteem tuhandete toote kontrollnumbrite puhul dumpingu- (ja kahju-) arvutuste kattuvusastet, ilma arvutustulemust ennast moonutamata.

(50)

TK Corporation palus komisjonil suurendada algne toote kontrollnumbrite süsteem 16 kohani, kuid see taotlus lükati tagasi, sest kasutatud süsteem suutis juba vaatlusalust toodet tõhusalt kategoriseerida. Lisaks tuleb toonitada, et oli selge, et arvutatud dumpingu- (ja kahju-) marginaalid ei muutuks kuigivõrd, kui nad arvutada 7, 11 või 16 numbrikoha põhjal, sest äriühingu TK Corporation keskmised müügihinnad eri turgudel erinevad oluliselt.

(51)

Teine arvutustega seotud küsimus puudutas dumpingu arvutamisel kasutatavat mahumeetodit. TK Corporation väitis, et kuna tema müügiarvetes, hinnasuunistes (potentsiaalsetele) klientidele ja arvepidamises arvestatakse koguseid „tükkides”, tuleks ka arvutustes kasutada mõõtühikuna tükke. Küsimustikus küsiti kogust kaalu järgi, aga mõne müügitehingu kohta esitas TK Corporation vastuse tükkidena. Nende müügitehingute puhul esitas TK Corporation puuduste kõrvaldamise käigus ümberarvutuse tükiarvust kaaluks. Komisjon otsustas, et kaal on parim meetod, sest:

(52)

Lisaks tuleb toonitada, et üldkokkuvõttes ilmnes, et arvutatud dumpingumarginaalid ei muutu kuigivõrd, kui need põhinevad tükiarvul, sest leiti, et äriühingu TK Corporation keskmised müügihinnad eri turgudel erinevad oluliselt.

(53)

Pärast järelduste teatavakstegemist esitas TK Corporation uuesti märkuse, et komisjon oleks dumpingu arvutamisel pidanud võtma aluseks tükiarvu, mitte kaalu. Üks esitatud põhjusi oli, et äriühingu TK Corporation müügi- ja kuluandmed on väljendatud tükiarvudena ja kaaluks ümberarvutamine oleks dumpingumarginaali arvutamisel põhjustanud moonutusi.

(54)

Mis puudutab võrreldavust liidu tootmisharuga, siis märkis TK Corporation, et komisjon ei arvutanud kahjumarginaali, dumpingumarginaali jaoks aga ei ole võrdlus liidu tootmisharu kulu- ja müügiandmetega vajalik. Peale selle väitis TK Corporation, et mõõtühik, mida kasutab oma tehingutes ka liidu tootmisharu, on tükk, mitte aga kilogramm või tonn.

(55)

Ja üldse ei saavat TK Corporation aru, mismoodi puutub asjasse see, et liidu tollis ja Korea ekspordistatistikas registreeritakse andmed kaalu järgi.

(56)

Neid märkusi analüüsiti nõuetekohaselt. Esiteks olgu märgitud, et TK Corporation ei esitanud alternatiivset dumpinguarvutust, mis põhinenuks tükiarvul. Ehkki ta väitis, et arvutamine tükiarvu põhjal annaks täpsema tulemuse, ei tõendanud ta seda mitte millegagi. Komisjon kordab, et arvutatud dumpingumarginaalid on olulised ja et nagu on selgitatud põhjenduses 52, ei leitud kaalu põhjal ja tükiarvu põhjal dumpingumarginaalides olulisi erinevusi. Teisisõnu on vaieldamatu, et ükskõik kumba meetodit kasutada, leitaks ikkagi kõrge dumpingumarginaal. Peale selle ei tohi unustada, et äriühingu TK Corporation müügi- ja kuluandmete ümberarvutuse tükiarvust kaaluks tegi TK Corporation ise, kasutades oma metoodikat. Peale selle on tema tootekataloogis, mis on kättesaadav tema enda veebilehelt, iga liitmikutüübi juures esitatud selle ligikaudne kaal.

(57)

Liidu tootmisharu tehingud väljendatakse nii kaalus kui ka tükiarvus, nagu on näha komisjoni kontrollitud arvetelt. Kui arved välja arvata, siis kasutatakse tootmisvõimsuse, tootmismahu ja tootmiskulude kindlaksmääramise metoodikas kaalu, ja seda mitte ainult liidus, vaid kogu maailmas, kaasa arvatud Koreas. Toorainet, mis on vaatlusaluse toote tootmiskuludes suurim komponent, ostetakse tonnides. Teisi tegureid, nagu energiatarvet, tööjõu- ja veokulusid, arvutatakse samuti kaalu põhjal. Liidu tootmisharu määrab aastalõpu mahahindlused klientidele samuti selle järgi, mitu tonni klient on ostnud, mitte tükiarvu järgi. Pealegi tuli hinna allalöömise marginaalid käesolevas aegumise läbivaatamise menetluses siiski arvutada (ja arvutatigi, vt põhjendused 98–105), seepärast ei ole põhjenduses 54 kokkuvõtlikult kirjeldatud väide, et Korea ja liidu tootmisharu andmeid ei ole vaja võrrelda, õige.

(58)

Uurimise käigus kogutud ja kasutatud ülemaailmne statistika, sh Korea ekspordi- ja liidu tollistatistika, väljendatakse üksnes kaaluna. Neid kasutati muu hulgas selleks, et analüüsida vaatlusaluse toote eksporti Koreast liitu ja kolmandatesse riikidesse. Et teha kindlaks äriühingu TK Corporation osa selles ja kontrollida tema liitu suunatud müügi koguseid, mille ta esitas oma vastuses küsimustikule, oli vaja arvestada äriühingu TK Corporation andmed ümber kaaluks, sest Korea ekspordistatistikat ja liidu tollistatistikat ei oleks olnud võimalik arvestada ümber tükiarvuks.

(59)

Samuti tuleb märkida, et kaalul põhinevat metoodikat kasutati ka varasemates uurimistes (nt uurimises, mille tulemusena kehtestati algsed meetmed, ja esimeses aegumise läbivaatamise menetluses, mille tulemusena kehtestati praegu jõus olevad meetmed) ja ka hiljutistes uurimistes, milles käsitleti sama toote importi Venemaalt ja Türgist.

(60)

Eelöeldut silmas pidades kinnitab komisjon, et väide, et arvutused peaksid põhinema tükiarvul, tuleb tagasi lükata.

(61)

Niiviisi arvutatud dumpingumarginaalid olid äriühingu TK Corporation puhul 46 % ja 27 %, olenevalt ekspordi sihtkohast.

(62)

Mis puutub Korea kogutootmisvõimsusse ja vabasse tootmisvõimsusse, siis ei saanud komisjon uurimise käigus teavet mitte üheltki Korea tootjalt peale äriühingu TK Corporation. Seega pidi komisjon selles küsimuses järelduste tegemiseks tuginema algmääruse artiklile 18 ning tema käsutuses on ainult kontrollitud teave, mille on esitanud TK Corporation ja mis käib ainult selle äriühingu kohta, ja aegumise läbivaatamise taotluses esitatud teave kogu riigi kohta.

(63)

Äriühingu TK Corporation teatatud vaba tootmisvõimsust on nõuetekohaselt kontrollitud. Ekstrapoleerides äriühingu TK Corporation teatatud vaba tootmisvõimsuse läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ning arvestades tema osa Korea kogu ekspordimahust, arvutas komisjon välja, et Korea kogu vaba tootmisvõimsus on vähemalt 15 000 tonni, mis moodustab ligikaudu 25 % liidu kogutarbimisest. Niisuguse arvutuse puhul on siiski oluline märkida, et tootmismaht võrreldes tootmisvõimsusega sõltub suuresti ettevõttest ja et kuigi TK Corporation on üks suuremaid samasuguse toote tootjaid Koreas, on ta vaid üks paljudest ja kindlasti mitte turgu valitsevas seisundis. Seepärast võrdles komisjon seda järeldust taotluses sisalduva teabega.

(64)

Taotluses esitatud teave vaba tootmisvõimsuse kohta põhines kõikide taotleja nimetatud Korea tootjate tootmisvõimsuse ja tootmise hinnangulistel näitajatel. Tootmisvõimsuse osas kasutati kolme suurima tootja puhul avalikult kättesaadavaid andmeid. Ülejäänud (palju väiksemate) Korea tootjate kohta selliseid avalikult kättesaadavaid andmeid ei olnud ja seepärast kasutas taotluse esitaja muid mõistlikke meetodeid nende tootmisvõimsuse hindamiseks. Edasi tegi taotluse esitaja oletuse Korea omamaise tarbimise teatava taseme kohta ja võttis arvesse importi Koreasse ja eksporti Koreast, et anda hinnang vaba tootmisvõimsuse kohta. Nii tootmisvõimsuse kui ka vaba tootmisvõimsuse arvutustes tehti asjakohased mahaarvamised, võtmaks arvesse muude, toote määratluse alla mitte kuuluvate tootetüüpide tootmist. Kogu seda teavet peeti ilmselgelt täielikumaks ja otsustavamaks kui põhjenduses 63 osutatud teavet. Ei ole saadud ühtegi märkust, mis nendele arvudele vastu räägiks. Selle põhjal hinnatakse, kasutades kättesaadavaid fakte, et vaba tootmisvõimsus Koreas on kuni 119 300 tonni, mis iseenesest on kaks korda nii suur kui liidu turg läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

(65)

Tuletatakse meelde, et toruliitmikke kasutatakse peamiselt nafta- ja gaasitööstuses, ehituses, energeetikas, laevaehituses ja tööstusrajatistes. Mitte ükski kättesaadav fakt ei osuta nende sektorite märkimisväärsele kasvule või kahanemisele Koreas ja seega ollakse arvamusel, et Korea toruliitmike siseturg jääb eelseisvatel aastatel üsna stabiilseks ega paku Korea toruliitmike tööstusele erilisi laienemisvõimalusi. Peale Korea enda on selle tootmisharu peamisteks eksporditurgudeks liit, USA, Lähis-Ida riigid ja Kagu-Aasia. Uurimise käigus kogutud teave ei näita, et nõudlus ühelgi neist turgudest eelseisvatel aastatel olulisel määral kahaneks või kasvaks.

(66)

Korea eksport USAsse, Lähis-Itta ja Kagu-Aasiasse on juba suuremahuline ja seetõttu ei ole neil turgudel Korea tööstuse jaoks märkimisväärset kasvupotentsiaali. Samuti tuletatakse meelde, et Korea ekspordi puhul USAsse tehti kindlaks märkimisväärne 46 % dumping. Liidu turg, mis on üks maailma suurimaid, on seega atraktiivne kasvuturg, juhul kui meetmed tunnistatakse kehtetuks, kuna Korea eksportivad tootjad ei ole kehtivate meetmete tulemusena seda turgu seni veel täielikult ära kasutanud.

(67)

Suuruse ja turutingimuste poolest on USA turg ja liidu turg sarnased. Mõlemal turul on palju kohalikke tootjaid ja ka impordil on märkimisväärse turuosa. Uurimine näitas, et keskmine müügihind liidu turul (võttes arvesse liidu tootjate kogu müüki ja kogu importmüüki Euroopa Liitu) on 2 600 eurot tonn. Liidu keskmine turuhind on seega sarnane keskmise hinnaga, mille Korea eksportivad tootjad saavad USA turul (2 700 eurot tonn), kuid erinevus on selles, et USAs ei kehti nende suhtes dumpinguvastased meetmed. Praegune Korea marginaalne müük tuleneb seega kõige tõenäolisemalt olemasolevatest vaatlusaluse toote suhtes kehtestatud meetmetest. Olgu siinkohal meenutatud, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oli USA Korea eksportijate jaoks suurim eksporditurg. See näitab, et liit oleks Korea eksportijatele atraktiivne turg ja et tollimaksude kehtetuks tunnistamise korral võib eeldada, et liidu turg meelitaks ligi samasuguse suuremahulise impordi nagu USA turg. Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil moodustasid Korea toruliitmikud 20–25 % toruliitmike koguimpordist USAsse ja hõivasid 10–15 % turuosa USA toruliitmike koguturust (konfidentsiaalsuse tõttu täpset arvu ei esitata). Teisisõnu on tõenäoline, et juhul kui meetmed tunnistataks kehtetuks, kasutaksid Korea tootjad põhjenduses 64 kirjeldatud olemasolevat vaba tootmisvõimsust, et naasta liidu turule.

(68)

Nagu on selgitatud põhjenduses 39, ei ole Korea ekspordile peale USA muud sihtkohta, mida saaks usaldusväärselt kasutada, et analüüsida liidu turu arengut juhul, kui meetmed aeguvad. Seega leitakse, et kui käesolevas analüüsis koondada ühtekokku kogu eksportmüük muudesse sihtkohtadesse peale liidu ja USA, ei saa usaldusväärseid keskmisi hindu, sest kõikidel nendel (palju väiksematel) üksikutel turgudel kehtivad erinevad tingimused. Pidades silmas sellise analüüsi eespool kirjeldatud piiratust ja asjaolu, et nendel „muudel turgudel” puudub lähitulevikus oluline kasvupotentsiaal, ei ole siiski oodata, et need turud suudaksid vastu võtta märkimisväärse täiendava impordi Koreast.

(69)

Eelöeldut arvestades on tõenäoline, et meetmete aegumise korral dumping korduks. Uurimine näitas, et Korea toruliitmike eksportmüük USAsse ja muudesse kolmandatesse riikidesse toimub dumpinguhindadega, kusjuures dumpingumarginaal on vastavalt 46 % ja 27 %.

(70)

Samuti on Korea kasutamata tootmisvõimsus märkimisväärne, võrreldes liidu tarbimisega läbivaatamisega seotud uurimisperioodi ajal. Kui seda tootmisvõimsust kasutataks liitu eksportimiseks ja konkureerimiseks liidu tootjate või kolmandate riikide suuremate importijate hindadega, siis on väga tõenäoline, et selline eksport toimuks dumpinguhinnaga.

(71)

Kuna ükski Malaisia eksportiv tootja koostööd ei teinud, tuli üldanalüüsis lähtuda teabest, mida komisjon sai teistest allikatest. Seoses sellega ja kooskõlas algmääruse artikliga 18 uuris komisjon mitmesuguseid statistilisi allikaid. Impordistatistika, mida kogutakse algmääruse artikli 14 lõike 6 alusel (edaspidi „artikli 14 lõike 6 alusel loodud andmebaas”), andis parima kättesaadava teabe, mille põhjal teha kindlaks impordikogused ja -hinnad liidu turul. Muid allikaid, näiteks Eurostati, ei kasutatud, sest vaatlusalust toodet ei olnud võimalik eristada teistest toodetest, mille puhul kasutati sama 8-kohalist koodi.

(72)

Artikli 14 lõike 6 alusel loodud andmebaasist ilmnes, et Malaisiast liidu turule ei imporditud. Seetõttu jõuti järeldusele, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodil Malaisia ekspordi dumping ei olnud jätkunud.

(73)

Komisjon analüüsis, kas dumpingu kordumine oleks tõenäoline, juhul kui meetmetel lastakse aeguda. Selle käigus analüüsiti järgmisi elemente: ekspordihind muudesse sihtkohtadesse, tootmisvõimsus ja vaba tootmisvõimsus Malaisias ning liidu turu atraktiivsus.

(74)

Kuna Malaisiast toruliitmikke liidu turule ei imporditud, oli komisjon sunnitud kasutama mõne muu riigi andmeid. Sobivaks riigiks peeti USAd, sest sealne turg on sarnase suurusega nagu liidu turg ja seal on palju kohalikke tootjaid, ent ka impordi osakaal on suur, mistõttu sealsel turul valitseb väga tihe konkurents. Lisaks on USA Malaisia ekspordi jaoks kaugelt kõige suurem sihtkoht: läbivaatamisega seotud uurimisperioodil langes tema arvele 87 % Malaisia ekspordist. Selline lähenemisviis on sama, nagu oli eelmise Malaisiat käsitleva uurimise puhul ja „kahju kordumise tõenäosuse” hindamise puhul.

(75)

Kuna Malaisia eksportivad tootjad keeldusid igasugusest koostööst, põhines normaalväärtus algmääruse artikli 18 kohaselt läbivaatamistaotluses esitatud andmetel, st hinnangulisel toote valmistamise maksumusel, millele lisati 6 % müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumina, väljendatuna protsendina tehasehinnast. Leitakse, et eespool nimetatud protsent on tagasihoidlik. Seda kinnitab asjaolu, et ainsa käesolevas menetluses koostööd tegeva äriühingu (TK Corporation, Korea) tegelik vastav näitaja oli oluliselt suurem kui 6 %.

(76)

Vastavalt algmääruse artiklile 18 ja arvestades, et Malaisia eksportivad tootjad koostööd ei teinud, kasutati ekspordihindade arvutamiseks Malaisiast USAsse eksporditava vaatlusaluse toote hindu, mis saadi USA impordistatistikast.

(77)

Kaalutud keskmist normaalväärtust võrreldi vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 11 toruliitmike kaalutud keskmise ekspordihinnaga, kusjuures mõlemad tehti kindlaks tehasehinna tasandil.

(78)

Selleks et tagada õiglane võrdlus normaalväärtuse ja ekspordihinna vahel, võeti vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 10 arvesse nende tegurite erinevusi, mis mõjutavad hindu ja hindade võrreldavust. Seejuures arvutati põhjenduses 75 nimetatud müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi protsent tehasehinna põhjal ning see ei sisaldanud maismaa- ja mereveo-, kindlustus-, käitlemis-, laadimis- ega lisakulusid.

(79)

Eespool kirjeldatud metoodika põhjal, mida kasutati ka esimese aegumise läbivaatamise käigus, millega meetmeid pikendati (edaspidi „kehtivad meetmed”), leiti dumpingumarginaal olevat 57,7 %.

(80)

Kuna Malaisias koostööd ei tehtud, ei esitatud mitte mingisugust teavet tootmisvõimsuse ega vaba tootmisvõimsuse kohta. Taotluses esitatud teave viitab, et kogu paigaldatud tootmisvõimsus on Malaisias ligikaudu 55 000 tonni ja vaba tootmisvõimsus ligikaudu 27 000 tonni. Sellise tulemuseni viinud analüüsis võeti mahaarvestuse teel arvesse muude toodete tootmine (tootmisvõimsus) ja seepärast loetakse see põhjendatuks. Malaisia 27 000-tonnine vaba tootmisvõimsus moodustab ligikaudu 40 % liidu kogutarbimisest läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

(81)

Mis puudutab peamiste toodet kasutavate tootmisharude turge kogu maailmas, siis nagu on selgitatud põhjenduses 65, on liidu turg üks suurimaid toruliitmike turge ja toimikus puudub teave, millest ilmneks, et nõudlus nendel turgudel eelseisvatel aastatel oluliselt väheneks või suureneks.

(82)

Uurimine on näidanud, et liidu tootjate müügihinnad liidu turul on kõrgemad kui Malaisia ekspordihinnad muudel eksporditurgudel, eriti USA turul. Tõepoolest, kui liidu keskmine turuhind on 2 600 eurot tonn, näitab USA statistika, et USAs on keskmine Malaisia impordi hind 1 600 eurot tonn. Seega juhul, kui meetmed tunnistataks kehtetuks, oleks liidu turg Malaisia eksportijate jaoks atraktiivne. See on äärmiselt oluline, kui pidada silmas Malaisia vaba tootmisvõimsust, kuid ühtlasi tuleb meeles pidada, et praegu on 87 % Malaisia ekspordist suunatud USAsse, kus Malaisia eksportivad tootjad müüvad palju madalamate hindadega.

(83)

Eelöeldut arvestades on tõenäoline, et kui meetmetel lastaks aeguda, dumping korduks. Leiti, et Malaisia toruliitmike eksportmüük USAsse toimub dumpinguhindadega, kusjuures dumpingumarginaal on 57,7 %.

(84)

Samuti on Malaisia kasutamata tootmisvõimsus märkimisväärne, võrreldes liidu tarbimisega läbivaatamisega seotud uurimisperioodi ajal. Pidades silmas hindade taset liidus, kasutataks seda tootmisvõisust vähemalt osaliselt liidu turule eksportimiseks, juhul kui meetmed kehtetuks tunnistatakse. Samuti võib sellisel juhul eeldada, et suur osa ekspordist USAsse suunatakse ümber liidu turule, arvestades liidu turul valitsevaid hindu, võrrelduna USA hindadega.

(85)

Pidades silmas eespool nimetatud asjaolusid, st kõrgeid dumpingumarginaale, ülisuurt vaba tootmisvõimsust asjaomastes riikides ja nende suurt ekspordivõimsust ning liidu turu suuruse ja siin valitsevate hindade atraktiivsust, võib järeldada, et kui meetmetel lastaks aeguda, algaks Korea Vabariigist ja Malaisiast liitu suunatud dumpinguhindadega import uuesti.

(86)

Liidu tootmisharu ei ole teinud läbi mingeid olulisi struktuurilisi muutusi, võrreldes põhjenduses 3 osutatud nõukogu määruses (EÜ) nr 1001/2008 kirjeldatud olukorraga. Liidus tootis läbivaatamisega seotud uurimisperioodi jooksul samasugust toodet teadaolevalt 22 tootjat. Neid käsitatakse liidu tootmisharuna algmääruse artikli 4 lõike 1 tähenduses.

(87)

Liidu kogutoodang läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oli umbes 57 736 tonni. Komisjon tegi selle arvu kindlaks kõikide liidu tootmisharu kohta kättesaadavate faktide põhjal, nagu näiteks valimisse kaasatud äriühingute esitatud kontrollitud andmed ja taotluse esitaja esitatud andmed.

(88)

Uurimise käigus valimisse kaasatud äriühingute/äriühingute kontserni arvele langeb 49 % liidu toodangust ja 45 % liidu müügist (vt põhjendus 15). Seega on valimi andmed liidu tootmisharu olukorra suhtes representatiivsed.

(89)

Komisjon tegi liidu tarbimise kindlaks, võttes aluseks i) liidu tootmisharu müügimahu liidu turul, lähtudes taotluse esitaja esitatud andmetest, ja ii) kolmandatest riikidest tuleva impordi, lähtudes artikli 14 lõike 6 alusel loodud andmebaasist.

(90)

Liidu tarbimine arenes järgmiselt.

Tabel 1

Liidu tarbimine (tonnides)

(91)

2011. aastal suurenes tarbimine 2010. aastaga võrreldes 12 %. 2012. aastal vähenes see taas, kuid jäi 2010. aasta tasemest kõrgemale (kasv 6 %). Ajavahemikul 2010. aastast läbivaatamisega seotud uurimisperioodini vähenes liidu tarbimine 8 %.

(92)

Komisjon määras impordi mahu kindlaks artikli 14 lõike 6 alusel loodud andmebaasist saadud andmete põhjal. Impordi turuosa tehti kindlaks artikli 14 lõike 6 alusel loodud andmebaasist saadud andmete ja taotluse esitaja esitatud andmete põhjal.

(93)

Import Korea Vabariigist liitu arenes järgmiselt.

Tabel 2

Impordi maht (tonnides) ja turuosa

(94)

Vaatlusalusel perioodil oli Korea Vabariigist pärit impordi maht liidu kogutarbimisega võrreldes väga väike. Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil vähenes see maht 18 tonnini. Import on püsinud sellel madalal tasemel alates algsete meetmete kehtestamisest 2002. aastal ja seega võib eeldada, et see tuleneb kehtivatest dumpinguvastastest meetmetest.

(95)

Komisjon määras impordi mahu kindlaks artikli 14 lõike 6 alusel loodud andmebaasist saadud andmete põhjal. Impordi turuosa tehti kindlaks artikli 14 lõike 6 alusel loodud andmebaasist saadud andmete ja taotluse esitaja esitatud andmete põhjal.

(96)

Import Malaisiast liitu arenes järgmiselt.

Tabel 3

Impordi maht (tonnides) ja turuosa

(97)

Vaatlusalusel perioodil oli Malaisiast pärit impordi maht väga väike, võrreldes liidu kogutarbimisega. Kõige suurem (kuid siiski väga väike) oli impordimaht aastal 2010 (19,4 tonni), kuid 2010. aastast saadik on import praktiliselt lakanud. Impordi tase on alates algsete meetmete kehtestamisest 2002. aastal olnud kõikuv, kuid pole kordagi jõudnud meetmete kehtestamise eelsele tasemele. Seega võib eeldada, et impordi väga madal tase, mis on valitsenud alates algsete meetmete kehtestamisest 2002. aastal, on kehtivate dumpinguvastaste meetmete tagajärg.

(98)

Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil jäi uurimise raames koostööd teinud äriühingu (TK Corporation) väga vähene import märkimisväärselt alla liidu tootmisharu CIF-tasandi hindade. Siiski, nagu on märgitud põhjenduses 32, oli kaheldav, kas need tooted sisenesid tegelikult liidu tolliterritooriumile.

(99)

Siiski on Korea koguimport liitu väga väike, vt põhjendus 32, moodustades vaid 0,03 % liidu turust (vt tabel 2). Arvestades väga piiratud importi Korea Vabariigist liitu ja pidades silmas eri tootetüüpide suurt mitmekesisust, ei saanud selle impordi hindu hinna allalöömise taseme kindlakstegemiseks kasutada.

(100)

Seepärast kasutas komisjon aseainena Koreast USAsse ja teistesse riikidesse suunatud ekspordi hindu, et teha kindlaks, milline oleks hindade allalöömine, kui Korea äriühingud müüksid selliste hindadega liitu.

(101)

Kuna äriühingu TK Corporation ülemaailmne eksport moodustas ligikaudu 25–40 % kogu toruliitmike ekspordist Korea Vabariigist, loeti see müük Korea eksportmüügi suhtes representatiivseks. Seega kasutati neid hindu võrdluseks. Komisjon korrigeeris ekspordihindu ülespoole, et võtta arvesse tollimakse ning laadimis- ja käitlemiskulusid.

(102)

Sel viisil leitud hindade allalöömise marginaal oli USAsse müügi puhul 17 % ja ülemaailmse müügi puhul 10 %.

(103)

Uurimises ei teinud koostööd mitte ükski Malaisia äriühing. Artikli 14 lõike 6 alusel loodud andmebaasist saadud statistiliste andmete põhjal oli import liitu läbivaatamisega seotud uurimisperioodi jooksul tühine (vt tabel 3). Arvestades väga piiratud importi Malaisiast ja pidades silmas eri tootetüüpide suurt mitmekesisust, ei saanud selle impordi hindu hinna allalöömise taseme kindlakstegemiseks kasutada.

(104)

Seega tegi komisjon hinna allalöömise kindlaks, kasutades sama metoodikat nagu eelmise aegumise läbivaatamise korral, nimelt võrreldes Malaisiast USAsse toimuva ekspordi hindu liidu turul kehtivate müügihindadega. Komisjon korrigeeris ekspordihinda, et võtta arvesse tollimakse ning laadimis- ja käitlemiskulusid.

(105)

Sel viisil leitud hindade allalöömise marginaal oli USAsse müügi puhul 34 %. Komisjon võrdles ka Malaisiast teistesse riikidesse müügi hindu ning selle müügi puhul oli hinna allalöömise marginaal 28 %.

(106)

Järgmises tabelis on esitatud muudest kolmandatest riikidest pärit impordi mahu ja turuosa ning keskmise hinna muutumine vaatlusalusel perioodil.

Tabel 4

Import kolmandatest riikidest

(107)

Kolmandatest riikidest (v.a asjaomastest riikidest) pärit impordi turuosa kerkis läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 31 protsendini liidu tarbimisest. Suurim turuosa on Hiina Rahvavabariigist tuleval impordil: 11 % liidu kogutarbimisest. Muu olulisem import pärines läbivaatamisega seotud uurimisperioodil Taist (4 % liidu turust), Vietnamist (3 % liidu turust) ja Saudi Araabiast (2010. aastal import puudus, läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oli turuosa 4 %).

(108)

Hinnad, millega see import liitu sisenes, olid suhteliselt madalad, võrreldes liidu tootmisharu keskmiste hindadega, eriti Hiina Rahvavabariigist pärit impordi puhul. Isegi koos 58,6 % dumpinguvastase tollimaksuga, mis kehtib Hiina Rahvavabariigist pärit impordi suhtes, on Hiina impordi keskmine hind madalam kui liidu omamaine hind (vt tabel 4).

(109)

Algmääruse artikli 3 lõike 5 kohaselt hõlmas dumpinguhindadega impordi poolt liidu tootmisharule avaldatava mõju uurimine kõigi majanduslike näitajate hindamist, mis uurimisperioodil liidu tootmisharu olukorda kujundasid.

(110)

Kahju analüüsimiseks eristas komisjon makro- ja mikromajanduslikke kahjunäitajaid. Komisjon hindas makromajanduslikke näitajaid läbivaatamistaotluses sisaldunud ja statistikast saadud andmete põhjal. Andmed hõlmavad kõiki teadaolevaid liidu tootjaid. Komisjon hindas mikromajanduslikke näitajaid valimisse kaasatud liidu tootjatelt saadud küsimustiku vastustes sisaldunud andmete põhjal. Andmed hõlmavad kõiki valimisse kuuluvaid liidu tootjaid. Mõlemad andmekogumid on leitud olevat liidu tootmisharu majandusliku olukorra suhtes representatiivsed.

(111)

Makromajanduslikud näitajad on järgmised: toodang, tootmisvõimsus, tootmisvõimsuse rakendusaste, müügimaht, turuosa, kasv, tööhõive, tootlikkus, dumpingumarginaali suurus ja taastumine varasemast dumpingust.

(112)

Mikromajanduslikud näitajad on järgmised: keskmine ühikuhind, ühikukulu, tööjõukulu, varud, kasumlikkus, rahavoog, investeeringud, investeeringutasuvus ja kapitali kaasamise võime. Mikromajanduslike näitajate andmed põhinevad üksnes kahelt valimisse kaasatud äriühingult või äriühingute kontsernilt saadud kontrollitud andmetel. Seega on need andmed esitatud üksnes indekseeritud kujul või vahemikena, et tagada konfidentsiaalsuse säilimine.

(113)

Liidu kogu toodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendusaste arenes vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 5

Toodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendusaste

(114)

Kokkuvõttes langes tootmismaht vaatlusalusel perioodil 20 %. Kuna liidu tarbimine suurenes sama aja jooksul vaid 8 %, eksporditi ülejäänud osa toodangust.

(115)

Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oli tootmisvõimsuse rakendusaste madal (32 %). Laekunud andmed tootmisvõimsuse kohta, mis on esitatud eelmises tabelis, põhinevad teoreetilisel maksimaalsel tootmisvõimsusel, milles on aluseks võetud kolm vahetust ööpäevas, kuus päeva nädalas ja 48 nädalat aastas, nagu on üldiselt tavaks selles konkreetses tootmisharus ja kooskõlas eelmistes menetlustes kasutatud metoodikaga. Tegelikkuses töötab tootmisharu siiski ainult kaks vahetust ööpäevas, viis päeva nädalas ja 48 nädalat aastas. Seega ei pruugi teatatud tootmisvõimsus läbivaatamisega seotud uurimisperioodi tegelikku võimsust õigesti kajastada.

(116)

Vaatlusperioodil kasvas tootmisvõimsuse rakendusaste veidi. Tootmisvõimsuse rakendusastme 20 % kasv peegeldab tootmismahu kasvu vaatlusalusel perioodil.

(117)

Liidu tootmisharu müügimaht ja turuosa kujunesid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 6

Müügimaht ja turuosa

(118)

Müügimaht liidu turul kasvas 2011. aastal 2010. aasta müügimahuga võrreldes 14 %. Seejärel kahanes müügimaht 41 350 tonnini, mis moodustab 9 % kasvu vaatlusalusel perioodil.

(119)

Liidu tootmisharu turuosa jäi vaatlusaluse perioodi jooksul enam-vähem stabiilseks.

(120)

Kooskõlas liidu tarbimise tagasihoidliku kasvuga vaatlusalusel perioodil (+ 8 %) kasvas ka liidu tootjate müügimaht 9 %.

(121)

Tööhõive ja tootlikkus arenesid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 7

Tööhõive ja tootlikkus

(122)

Töötajate arv kahanes vaatlusalusel perioodil järk-järgult 10 %. See koos toodangu kasvuga tõi kaasa selle, et liidu tootjate töötajate tootlikkus, mida mõõdetakse toodanguna (tonnides) töötaja kohta aastas, kasvas 2010. aastast läbivaatamisega seotud uurimisperioodini 34 %.

(123)

Valimisse kaasatud liidu tootjate keskmised ühiku müügihinnad liidus asuvatele sõltumatutele klientidele arenesid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 8

Müügihind liidus

(124)

Müügihinnad liidus kahanesid vaatlusalusel perioodil 6 %. Kuigi hinnad püsisid aastatel 2010–2012 võrdlemisi stabiilsed, toimus suurim langus ajavahemikus 2011. aastast läbivaatamisega seotud uurimisperioodini.

(125)

Kuna tootmise püsikuludel on tootmiskuludes oluline osa, tõi tootmise 20 % kasv läbivaatamisega seotud uurimisperioodil kaasa ühiku tootmiskulu vähenemise. Sellele vastavalt vähenes ka keskmine ühiku müügihind.

(126)

Valimisse kaasatud liidu tootjate keskmine tööjõukulu arenes vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 9

Keskmine tööjõukulu töötaja kohta

(127)

Keskmised tööjõukulud töötaja kohta näitasid vaatlusalusel perioodil kasvutrendi. Ajavahemikus 2010. aastast kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodini suurenesid tööjõukulud töötaja kohta 10 %.

(128)

Valimisse kaasatud liidu tootjate laovarud kujunesid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 10

Varud

(129)

Lõppvarud kahanesid esmalt 2011. aastal 7 %, võrreldes 2010. aastaga, seejärel aga kasvasid läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 11 %, võrreldes 2010. aastaga. Tootmismahuga võrreldes kahanesid lõppvarud 2010. aastast läbivaatamisega seotud uurimisperioodini 13 %.

(130)

Valimisse kaasatud liidu tootjate kasumlikkus, rahavoog, investeeringud ja investeeringutasuvus arenesid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 11

Kasumlikkus, rahavoog, investeeringud ja investeeringutasuvus

(131)

Komisjon määras valimisse kuuluvate liidu tootjate kasumlikkuse kindlaks, esitades samasuguse toote müügi eest liidu sõltumatutele klientidele saadud maksueelse netokasumi protsendina selle müügi käibest.

(132)

Vaatlusalusel perioodil kandis liidu tootmisharu olulist kahju. Aastal 2010 registreeris tootmisharu kahjumiks – 20 %/– 15 %. Ajavahemikul 2010. aastast läbivaatamisega seotud uurimisperioodini vähenes kahjum 33 %, kuid läbivaatamisega seotud uurimisperioodil jäi tulemus endiselt negatiivseks: – 14 %/– 9 %. Netorahavoog on liidu tootmisharu võimekus oma tegevusi ise rahastada. Rahavoog oli 2010. aastal positiivne. See kahanes 2011. aastal järsult negatiivseks ning jäi negatiivseks ka läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

(133)

Investeeringud näitasid kasvutendentsi. Võrreldes 2010. aastaga suurenesid need 2011. aastal 15 % ja 2012. aastal 12 % ning jäid ka läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 2010. aasta tasemest 5 % kõrgemaks.

(134)

Investeeringutasuvus on kasum protsendina investeeringute arvestuslikust netoväärtusest. See oli 2010. aastal – 25 %/– 20 %, seejärel langes läbivaatamisega seotud uurimisperioodil umbes – 45 %/– 40 % tasemele.

(135)

Kuna import asjaomastest riikidest oli oluliselt vähenenud ja oli vaatlusalusel perioodil minimaalne (vt tabelid 2 ja 3), ei ole dumpingumarginaalide suurusjärku võimalik hinnata. Põhjendustes 136–144 osutatud hinnangut arvestades leiti siiski, et liidu tootmisharu olukord on endiselt ebakindel ja haavatav.

(136)

Määruses (EÜ) nr 1001/2008 otsustas nõukogu, et vaatlusaluse toote impordi suhtes Korea Vabariigist ja Malaisiast 2002. aastal kehtestatud dumpinguvastased meetmed tõid liidu tootmisharule kaasa üksnes osalise taastumise. Kahjunäitajate (positiivne) areng eelmise läbivaatamise aegsel vaatlusalusel perioodil (jaanuar 2002 — juuni 2007) oli suurel määral tingitud nõudluse kasvust aastatel 2007 ja 2008.

(137)

Pärast 2008. aastat halvenes liidu tootmisharu olukord siiski oluliselt (võrreldes olukorraga aastatel 2007 ja 2008). See oli suurel määral tingitud nõudluse langusest pärast 2008. aastat.

(138)

Mõned näitajad viitavad positiivsele arengule alates 2010. aastast. Näiteks kasvas 2010. aastast kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodini liidu tarbimine peaaegu 20 %. See kasv tulenes osaliselt sellest, et liidu tarbimine kasvas samal perioodil 8 %. Tootmise kasv tõi kaasa suurema tootmisvõimsuse rakendusastme, mis kasvas rohkem kui 20 %. Liidu tootmisharu müügimaht suurenes 9 %, mis vastab liidu tarbimise kasvule, samal ajal jäi aga liidu äriühingute turuosa samaks. Kuna töötajate arv vähenes 10 %, kasvas ka tootlikkus (34 %).

(139)

Tootmisvõimsuse rakendusaste oli siiski väike. See on osaliselt seletatav asjaoluga, et olemasolev infrastruktuur oli planeeritud töötamiseks kolme vahetusena ööpäevas ja kuus päeva nädalas ning maksimaalne tootmisvõimsus arvutati vastavalt sellele. Vaatlusalusel perioodil töötas liidu tootmisharu siiski üksnes kaks vahetust ööpäevas ja viis päeva nädalas.

(140)

Kuna tootmise püsikuludel on tootmiskuludes oluline osa, jäi liidu tootmisharu vaatlusalusel perioodil olulisse kahjumisse. Vaatamata finantstulemuste 30 % paranemisele ajavahemikul 2010. aastast läbivaatamisega seotud uurimisperioodini oli kahjum läbivaatamisega seotud uurimisperioodil endiselt märkimisväärne (vahemikus – 14 % ja – 9 %).

(141)

See oluline kahjum ja märkimisväärne negatiivne rahavoog on olulised näitajad, mis näitavad, et liidu tootmisharu olukord on haavatav.

(142)

Olgu märgitud, et nõukogu määruses (EL) nr 78/2013, millega kehtestati dumpinguvastased meetmed vaatlusaluse toote impordi suhtes Venemaalt ja Türgist, leiti, et liidu tootmisharu kannab kahju ja on väga raskes majanduslikus olukorras. Kõnealuses menetluses vaadeldav ajavahemik oli jaanuarist 2008 kuni septembrini 2011 ja see kattub osaliselt praeguse uurimise vaatlusaluse perioodiga (14).

(143)

Eespool nimetatud määrusega vastu võetud meetmetel näib olevat olnud positiivne mõju, sest mitu kahjunäitajat (nt toodang, tootmisvõimsuse rakendusaste, kasumlikkus, tootlikkus ja tarbimine) näitavad positiivset arengutendentsi. Käesolev uurimine on siiski näidanud, et liidu tootmisharu ei ole varasemast dumpingust täielikult toibunud.

(144)

Seetõttu on komisjon jõudnud seisukohale, et liidu tootmisharu olukord on endiselt haavatav ja mõnes osas veel kaugel tasemest, mida oleks võinud oodata, kui ta oleks eelmiste uurimiste ajal tuvastatud kahjust täielikult toibunud.

(145)

Põhjenduses 85 jõudis komisjon järeldusele, et meetmete kehtetuks tunnistamine tooks tõenäoliselt kaasa dumpinguhinnaga impordi kordumise asjaomastest riikidest.

(146)

Uurimine on näidanud, et liidu tootmisharu olukord on haavatav. Kuigi läbivaatamisega seotud uurimisperioodil olukord pisut paranes, ei jõudnud liidu tootmisharu vaatlusaluse perioodi jooksul kordagi kasumisse.

(147)

Seetõttu halvendaks dumpinguhinnaga impordi jätkumine asjaomastest riikidest liidu tootmisharu niigi ebakindlat olukorda veelgi. Niisugune import võib kergesti üle võtta liidu tootmisharu turuosa liidu turul. Selle tulemuseks oleks liidu tootmisharu veelgi madalam tootmisvõimsuse rakendusaste, mis on üks olulisi elemente liidu tootmisharu negatiivsetes tulemustes vaatlusalusel perioodil.

(148)

Dumpinguhinnaga impordi kordumine avaldaks veelgi tugevamat hinnasurvet liidu tootmisharule, mis halvendaks omakorda veelgi liidu tootmisharu finantstulemusi.

(149)

Seetõttu järeldab komisjon, et Korea Vabariigi ja Malaisia suhtes kehtivate meetmete kehtetuks tunnistamine tooks suure tõenäosusega kaasa dumpinguhinnaga impordi kordumise nendest riikidest, mille tulemusena surutaks liidu tootmisharu hinnad, müügimahud ja turuosa alla ning halveneks tema majanduslik olukord. Korea Vabariigi ja Malaisia suhtes kehtivate meetmete kehtetuks tunnistamine põhjustaks seega tõenäoliselt kahju kordumise, sest liidu tootmisharu praegune niigi halb olukord halveneks ilmselt veelgi.

(150)

Komisjon uuris algmääruse artikli 21 alusel, kas Korea Vabariigi ja Malaisia suhtes kehtivate dumpinguvastaste meetmete säilitamine oleks vastuolus liidu kui terviku huvidega. Liidu huvid tehti kindlaks kõigi erinevate asjaomaste huvide, sealhulgas liidu tootmisharu, importijate, hulgimüüjate ja kasutajate huvide hindamise põhjal.

(151)

Kooskõlas algmääruse artikli 21 lõikega 2 anti kõikidele huvitatud isikutele võimalus oma seisukohad teatavaks teha.

(152)

Algse uurimise käigus oldi seisukohal, et meetmete kehtestamine ei ole liidu huvidega vastuolus. Kuna käesolev uurimine on seotud läbivaatamisega ja meetmed on kehtinud juba 2002. aastast saadik, on analüüsi käigus seega võimalik hinnata praeguste dumpinguvastaste meetmete mis tahes lubamatut negatiivset mõju asjaomastele isikutele.

(153)

Selle põhjal uuriti, kas vaatamata kahjustava dumpingu jätkumise ja kahju kordumise tõenäosuse kohta tehtud järeldustele on olemas kaalukaid põhjusi, mis sunniksid järeldama, et olemasolevate meetmete säilitamine ei ole liidu huvides.

(154)

Kuigi kehtivad dumpinguvastased meetmed takistasid dumpinguhinnaga impordi jõudmist liidu turule, on liidu tootmisharu olukord siiski ebakindel, mida on kinnitanud ka mõnede peamiste kahjunäitajate negatiivne areng.

(155)

Kui meetmetel lastaks aeguda, on tõenäoline, et asjaomastest riikidest pärit dumpinguhinnaga impordi tõenäoline sissevool põhjustaks kahju kordumise. Muu hulgas põhjustaks selline impordi sissevool turuosa kaotuse, müügihindade languse, tootmisvõimsuse rakendusastme languse ja liidu tootmisharu finantsolukorra üldise tõsise halvenemise.

(156)

Seega on komisjon jõudnud järeldusele, et Korea Vabariigi ja Malaisia suhtes kehtestatud dumpinguvastaste meetmete säilitamine ei ole liidu tootmisharu huvidega vastuolus.

(157)

Esialgse uurimise käigus leiti, et tõenäoliselt ei avalda meetmete kehtestamine suurt negatiivset mõju liidu importijate ja kasutajate olukorrale. Mitte ükski importija ega kasutaja ei teinud käesoleva uurimise raames koostööd. Võttes arvesse, et puuduvad tõendid selle kohta, nagu oleksid kehtivad meetmed neid rühmi märkimisväärselt mõjutanud, võib järeldada, et meetmete jätkumine ei kahjusta liidu importijaid ega kasutajaid olulisel määral.

(158)

Eespool kirjeldatu põhjal jõudis komisjon järeldusele, et puuduvad mõjuvad põhjused, miks Korea Vabariigist ja Malaisiast pärit toruliitmike impordi suhtes meetmete kehtestamine ei oleks liidu huvides.

(159)

Eespool öeldust järeldub, et vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 2 tuleks teatavate Korea Vabariigist ja Malaisiast pärit toruliitmike impordi suhtes kohaldatavad dumpinguvastased meetmed säilitada.

(160)

Siiski näitas uurimine, et liidu tootmisharu üldine olukord on tasapisi paranemas, ning 2013. aastal kehtestatud lõplikud dumpinguvastased meetmed Venemaalt ja Türgist pärit sama toote impordi suhtes (vt põhjendus 5) näivad olevat avaldanud täiendavat positiivset mõju liidu tootmisharu olukorrale, nagu on selgitatud põhjenduses 143. Sellest tulenevalt jõuti arvamusele, et võttes arvesse üldist kahjuanalüüsi ja tõenäolist turuarengut kehtivate meetmete tingimustes, võib piisata lühemast ajast kui viiest aastast, et liidu tootmisharu jõuaks majanduslikult ja rahanduslikult täielikult taastuda.

(161)

Lisaks ei saa liidu tootmisharu olukorda ja kahju analüüsida üksnes vaatlusaluse toote (võimaliku) impordi põhjal Korea Vabariigist ja Malaisiast: liidu tootmisharu olukorda mõjutab ka muu import ja selle impordi suhtes kehtestatud meetmed, eelkõige näiteks eespool nimetatud meetmed Venemaa ja Türgi suhtes.

(162)

Seepärast leitakse, et arvestades käesoleva juhtumi konkreetseid asjaolusid, ei tohiks meetmeid erandkorras pikendada kogu viieaastaseks ajavahemikuks, mis on algmääruses ette nähtud, vaid need peaksid lõppema samal ajal, kui lõppevad eelkõige Türgist ja Venemaalt pärit impordi suhtes kehtivad lõplikud meetmed. Niisugune meetmete kehtivusaja sobitamine võimaldaks ka terviklikult ja järjekindlalt uurida võimalike dumpinguvõtete mõju liidu tootmisharule, kui sellist läbivaatamist peaks tulevikus vaja olema.

(163)

Praegu Venemaalt ja Türgist pärit toruliitmike impordi suhtes kehtivad meetmed kaotavad kehtivuse 29. jaanuaril 2018. Seega peaksid ka Koreast ja Malaisiast pärit toruliitmike suhtes kehtestatavad lõplikud dumpinguvastased meetmed kaotama kehtivuse samal kuupäeval.

(164)

Euroopa Liidu terasest põkk-keevitusliitmike tootmisharu kaitsekomitee nõustub seisukohaga, et kavandatav aegumiskuupäev võimaldaks tulevikus korraldada ühise läbivaatamismenetluse, kui seda taotletaks, ja sel juhul oleks võimalik teha kõikehõlmav dumpingu- ja kahjuanalüüs, mis hõlmaks mitmest riigist tulevat importi. Siiski väitis kaitsekomitee, et pärast läbivaatamisega seotud uurimisperioodi on vaatlusaluse toote koguimport kõikidest riikidest tohutult kasvanud, samas kui selle impordi keskmine hind on järsult langenud. See areng, mis on toimunud pärast läbivaatamisega seotud uurimisperioodi, on väidetavalt halvendanud liidu tootmisharu olukorda veelgi ja seepärast on tingimused, mis võimaldanuks kehtestada lõplikud dumpinguvastased meetmed vähem kui viieks aastaks, lakanud olemast.

(165)

Komisjon märgib, et pärast läbivaatamisega seotud uurimisperioodi toimunud väidetav areng (st suurem import ja vähenenud hinnad) põhineb avalikult kättesaadavatel Eurostati andmetel, mis sisaldavad tooteliike, mida käesolev uurimine ei puuduta. Komisjonile kättesaadavast läbivaatamisega seotud uurimisperioodi järgsest impordistatistikast, mis käsitleb ainult vaatlusalust toodet, ilmneb siiski, et pärast läbivaatamisega seotud uurimisperioodi on import vähenenud 10–15 %, ehkki ka impordi keskmine hind on vähenenud (15–20 %). Komisjon on seisukohal, et kuni puuduvad tõendavad andmed liidu tootmisharu olukorra kohta, ei muuda pärast läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vaatlusaluse toote impordis toimunud areng kehtetuks komisjoni järeldust lõplike dumpinguvastaste meetmete sobiva kehtivusaja kohta (vt põhjendused 160–163). Seepärast lükatakse see väide tagasi.

(166)

Seega, võttes arvesse järeldusi, mis tehti dumpingu ja kahju kordumise tõenäosuse kohta, tuleb järeldada, et Korea Vabariigist ja Malaisiast pärit toruliitmike impordi suhtes jõus olevad dumpinguvastased meetmed, mis säilitati määrusega (EÜ) nr 1001/2008, mida on viimati muudetud määrusega (EL) nr 363/2010, tuleks säilitada kuni 29. jaanuarini 2018.

(167)

Algmääruse artikli 15 lõike 1 alusel moodustatud komitee ei ole oma arvamust esitanud,