Access to European Union law
<a href="https://eur-lex.europa.eu/content/help/eurlex-content/experimental-features.html" target="_blank">More about the experimental features corner</a>
Choose the experimental features you want to try
EUR-Lex
Access to European Union law

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

You are here
Use quotation marks to search for an "exact phrase". Append an asterisk (*) to a search term to find variations of it (transp*, 32019R*). Use a question mark (?) instead of a single character in your search term to find variations of it (ca?e finds case, cane, care).
Search tips
Need more search options? Use the Advanced search

Document 32014R0707

Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 707/2014, 25. juuni 2014 , millega muudetakse määrust (EÜ) nr 690/2008, millega tunnistatakse kaitstavaid alasid, mis ühenduses taimetervise ohtudega tõenäolisemalt kokku puutuvad

ELT L 186, 26.6.2014, p. 56–61 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

Legal status of the document No longer in force, Date of end of validity: 13/12/2019; mõjud tunnistatud kehtetuks 32019R2072

ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_impl/2014/707/oj

Date of document:
25/06/2014
Date of effect:
01/04/2014; Kohaldamine vt artikkel 2
Date of effect:
27/06/2014; jõustumine avaldamise kuupäev +1 vt artikkel 2
Date of end of validity:
13/12/2019; mõjud tunnistatud kehtetuks 32019R2072
Author:
Euroopa Komisjon
Form:
Rakendusmäärus
Treaty:
Euroopa Liidu toimimise leping
Legal basis:
Link
Link
Link
Select all documents mentioning this document
Modifies:
Relation Act Comment Subdivision concerned From To
Modifies 32008R0690 Muudatus lisa I 01/04/2014
Modified by:
Relation Act Comment Subdivision concerned From To
Implicitly repealed by 32019R2072 14/12/2019
Link

26.6.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 186/56

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 707/2014,

25. juuni 2014,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 690/2008, millega tunnistatakse kaitstavaid alasid, mis ühenduses taimetervise ohtudega tõenäolisemalt kokku puutuvad

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 8. mai 2000. aasta direktiivi 2000/29/EÜ taimedele või taimsetele saadustele kahjulike organismide ühendusse sissetoomise ja seal levimise vastu võetavate kaitsemeetmete kohta, (1) eriti selle artikli 2 lõike 1 punkti h,

võttes arvesse Prantsusmaa, Iirimaa, Itaalia, Portugali ja Ühendkuningriigi taotlusi

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni määrusega (EÜ) nr 690/2008 (2) tunnistati teatavad liikmesriigid või liikmesriikide teatavad piirkonnad teatavate kahjulike organismide suhtes kaitstavateks aladeks. Mõnel juhul tunnistati piirkonnad kaitstavateks aladeks piiratud ajavahemikuks, et asjaomane liikmesriik saaks esitada kogu vajaliku teabe näitamaks, et selles liikmesriigis või asjaomases piirkonnas kahjulikke organisme ei esine, või et liikmesriik saaks viia lõpule kõnealuse organismi hävitamise.

(2)

Portugali territooriumi teatavad osad tunnistati organismi Bemisia tabaci Genn. (Euroopa populatsioonid) suhtes kaitstavaks alaks. Portugali esitatud teabe kohaselt esineb organism Bemisia tabaci nüüd Madeiral. 2013. aastal võetud meetmed selle kahjuliku organismi likvideerimiseks osutusid ebatõhusaks. Seepärast ei tuleks Madeirat enam tunnistada organismi Bemisia tabaci suhtes Portugali kaitstavaks alaks.

(3)

Kreeka esitatud teabest selgub, et Kreeka territoorium on jätkuvalt vaba organismist Dendroctonus micans Kugelan. Siiski on vaja ka edaspidi vaatlusi korraldada. Komisjoni alluvuses tegutsevad eksperdid peaksid neid vaatlusi jälgima. Seepärast tuleks organismi Dendroctonus micans suhtes Kreeka kaitstava ala tunnistamise aega pikendada kuni 30. aprillini 2016.

(4)

Iirimaa taotles oma territooriumi tunnistamist organismi Dryocosmus kuriphilus Yasumatsu suhtes kaitstavaks alaks. Ajavahemikul 2006–2013 tehtud vaatluste põhjal esitas Iirimaa tõendid, et tema territooriumil seda kahjulikku organismi ei esine, hoolimata sellest et kõnealuses piirkonnas on selle organismi levikuks soodsad tingimused. Siiski on vaja ka edaspidi vaatlusi korraldada. Komisjoni alluvuses tegutsevad eksperdid peaksid neid vaatlusi jälgima. Seepärast tuleks Iirimaa tunnistada organismi Dryocosmus kuriphilus suhtes kaitstavaks alaks ainult kuni 30. aprillini 2016.

(5)

Portugal taotles oma territooriumi tunnistamist organismi Dryocosmus kuriphilus Yasumatsu suhtes kaitstavaks alaks. Ajavahemikul 2010–2013 tehtud vaatluste põhjal esitas Portugal tõendid, et tema territooriumil seda kahjulikku organismi ei esine, hoolimata sellest et kõnealuses piirkonnas on selle organismi levikuks soodsad tingimused. Siiski on vaja ka edaspidi vaatlusi korraldada. Komisjoni alluvuses tegutsevad eksperdid peaksid neid vaatlusi jälgima. Seepärast tuleks Portugal tunnistada organismi Dryocosmus kuriphilus suhtes kaitstavaks alaks ainult kuni 30. aprillini 2016.

(6)

Ühendkuningriik taotles oma territooriumi tunnistamist organismi Dryocosmus kuriphilus Yasumatsu suhtes kaitstavaks alaks. Ajavahemikul 2006–2013 tehtud vaatluste põhjal esitas Ühendkuningriik tõendid, et tema territooriumil seda kahjulikku organismi ei esine, hoolimata sellest et kõnealuses piirkonnas on selle organismi levikuks soodsad tingimused. Siiski on vaja ka edaspidi vaatlusi korraldada. Komisjoni alluvuses tegutsevad eksperdid peaksid neid vaatlusi jälgima. Seepärast tuleks Ühendkuningriik tunnistada organismi Dryocosmus kuriphilus suhtes kaitstavaks alaks ainult kuni 30. aprillini 2016.

(7)

Kreeka esitatud teabest selgub, et Kreeka territoorium on jätkuvalt vaba organismist Gilpinia hercyniae (Hartig). Siiski on vaja ka edaspidi vaatlusi korraldada. Komisjoni alluvuses tegutsevad eksperdid peaksid neid vaatlusi jälgima. Seepärast tuleks organismi Gilpinia hercyniae suhtes Kreeka kaitstava ala tunnistamise aega pikendada kuni 30. aprillini 2016.

(8)

Kreeka esitatud teabest selgub, et Kreeka territoorium on jätkuvalt vaba organismist Gonipterus scutellatus Gyll. Siiski on vaja ka edaspidi vaatlusi korraldada. Komisjoni alluvuses tegutsevad eksperdid peaksid neid vaatlusi jälgima. Seepärast tuleks organismi Gonipterus scutellatus suhtes Kreeka kaitstava ala tunnistamise aega pikendada kuni 30. aprillini 2016.

(9)

Korsika territoorium (Prantsusmaa) tunnistati organismi Ips amitinus Eichhof suhtes kaitstavaks alaks. Prantsusmaa taotles oma kaitstava ala kehtetuks tunnistamist organismi Ips amitinus suhtes, kuna Korsikal puuduvad kõnealuse organismi peamised peremeesliigid. Seepärast ei tuleks Korsika territooriumit (Prantsusmaa) enam tunnistada organismi Ips amitinus Eichhof suhtes kaitstavaks alaks.

(10)

Kreeka esitatud teabest selgub, et Kreeka territoorium on jätkuvalt vaba organismist Ips amitinus Eichhof. Siiski on vaja ka edaspidi vaatlusi korraldada. Komisjoni alluvuses tegutsevad eksperdid peaksid neid vaatlusi jälgima. Seepärast tuleks organismi Ips amitinus suhtes Kreeka kaitstava ala tunnistamise aega pikendada kuni 30. aprillini 2016.

(11)

Kreeka esitatud teabest selgub, et organismi Ips cembrae Heer ei esine enam tema territooriumil. Siiski on vaja ka edaspidi vaatlusi korraldada. Komisjoni alluvuses tegutsevad eksperdid peaksid neid vaatlusi jälgima. Seepärast tuleks organismi Ips cembrae suhtes Kreeka kaitstava ala tunnistamise aega pikendada kuni 30. aprillini 2016.

(12)

Kreeka esitatud teabest selgub, et Kreeka territoorium on jätkuvalt vaba organismist Ips duplicatus Sahlberg. Siiski on vaja ka edaspidi vaatlusi korraldada. Komisjoni alluvuses tegutsevad eksperdid peaksid neid vaatlusi jälgima. Seepärast tuleks organismi Ips duplicatus suhtes Kreeka kaitstava ala tunnistamise aega pikendada kuni 30. aprillini 2016.

(13)

Iirimaa taotles oma territooriumi tunnistamist organismi Thaumetopoea processionea L. suhtes kaitstavaks alaks. Ajavahemikul 2011–2013 tehtud vaatluste põhjal esitas Iirimaa tõendid, et tema territooriumil seda kahjulikku organismi ei esine, hoolimata sellest et kõnealuses piirkonnas on selle organismi levikuks soodsad tingimused. Siiski on vaja ka edaspidi vaatlusi korraldada. Komisjoni alluvuses tegutsevad eksperdid peaksid neid vaatlusi jälgima. Seepärast tuleks Iirimaa tunnistada organismi Thaumetopoea processionea suhtes kaitstavaks alaks ainult kuni 30. aprillini 2016.

(14)

Ühendkuningriik taotles oma territooriumi tunnistamist organismi Thaumetopoea processionea L. suhtes kaitstavaks alaks, välja arvatud järgmiste kohalike omavalitsuste alad: Barnett, Brent, Bromley, Camden, Londoni linn, Westminsteri linn, Croydon, Ealing, Elmbridge'i halduspiirkond, Epsomi ja Ewelli halduspiirkond, Hackney, Hammersmith & Fulham, Haringey, Harrow, Hillingdon, Hounslow, Islington, Kensington & Chelsea, Kingston upon Thames, Lambeth, Lewisham, Merton, Reading, Richmond upon Thames, Runnymede'i halduspiirkond, Slough, South Oxfordshire'i, Southwark, Spelthorne'i halduspiirkond, Sutton, Tower Hamlets, Wandsworth ja West Berkshire. Ajavahemikul 2007–2013 tehtud vaatluste põhjal esitas Ühendkuningriik tõendid, et tema territooriumil (välja arvatud eespool nimetatud kohalike omavalitsuste alad) seda kahjulikku organismi ei esine, hoolimata sellest et kõnealuses piirkonnas on selle organismi levikuks soodsad tingimused. Siiski on vaja ka edaspidi vaatlusi korraldada. Komisjoni alluvuses tegutsevad eksperdid peaksid neid vaatlusi jälgima. Seepärast tuleks Ühendkuningriik tunnistada organismi Thaumetopoea processionea suhtes kaitstavaks alaks (välja arvatud eespool nimetatud kohalike omavalitsuste alad) ainult kuni 30. aprillini 2016.

(15)

Hispaania territooriumi teatavad osad tunnistati organismi Erwinia amylovora (Burr.) Winsl. et al. suhtes kaitstavaks alaks. Hispaania esitas teabe, mille kohaselt Erwinia amylovora esineb nüüd Aragóni, Castilla la Manchase, Murciase, Navarra ja La Rioja autonoomses piirkonnas, Guipuzcoa provintsis (Baskimaa), Alicante provintsis asuvas Comarca de l'Alt Vinalopós ja El Vinalopó Mitjàs ning Valencia provintsis (Comunidad Valenciana) asuvas Alborache ja Turíse omavalitsusüksuses. 2013. aastal võetud meetmed selle kahjuliku organismi likvideerimiseks osutusid ebatõhusaks. Seepärast ei tuleks Aragóni, Castilla la Manchase, Murciase, Navarra ja La Rioja autonoomset piirkonda, Guipuzcoa provintsi (Baskimaa), Alicante provintsis asuvat Comarca de l'Alt Vinalopót ja El Vinalopó Mitjàt ning Valencia provintsis (Comunidad Valenciana) asuvat Alborache ja Turíse omavalitsusüksust enam tunnistada organismi Erwinia amylovora suhtes Hispaania kaitstava ala osaks.

(16)

Itaalia territooriumi teatavad osad tunnistati organismi Erwinia amylovora (Burr.) Winsl. et al. suhtes kaitstavaks alaks. Itaalia esitas teabe, mille kohaselt organism Erwinia amylovora esineb nüüd Friuli-Venezia Giulias ja Sondrio provintsis (Lombardia). 2013. aastal võetud meetmed selle kahjuliku organismi likvideerimiseks osutusid ebatõhusaks. Seepärast ei tuleks Friuli-Venezia Giuliat ja Sondrio provintsi (Lombardia) enam tunnistada organismi Erwinia amylovora suhtes Itaalia kaitstava ala osaks.

(17)

Kogu Iirimaa territoorium tunnistati organismi Erwinia amylovora (Burr.) Winsl. et al. suhtes kaitstavaks alaks. Iirimaa esitatud teabe kohaselt esineb Erwinia amylovora nüüd Galway linnas. Ajavahemikul 2005–2013 võetud meetmed selle kahjuliku organismi likvideerimiseks osutusid ebatõhusaks. Seepärast ei tuleks Galway linna enam tunnistada organismi Erwinia amylovora suhtes Iirimaa kaitstava ala osaks.

(18)

Kogu Leedu territoorium tunnistati organismi Erwinia amylovora (Burr.) Winsl. et al. suhtes kaitstavaks alaks. Leedu esitatud teabest selgub, et organism Erwinia amylovora esineb nüüd Babtai ja Kėdainiai omavalitsusüksuses (Kaunase piirkond). Kahel järjestikusel, 2012. ja 2013. aastal võetud meetmed selle kahjuliku organismi likvideerimiseks osutusid ebatõhusaks. Seepärast ei tuleks Babtai ja Kėdainiai omavalitsusüksust (Kaunase piirkond) enam tunnistada organismi Erwinia amylovora suhtes Leedu kaitstavaks alaks.

(19)

Sloveenia territooriumi teatavad osad tunnistati organismi Erwinia amylovora (Burr.) Winsl. et al. suhtes kaitstavaks alaks. Sloveenia esitatud teabest selgub, et kahjulik organism Erwinia amylovora esineb nüüd Renče-Vogrsko (kiirteest H4 lõuna pool) ja Lendava kommuunis. Kahel järjestikusel, 2012. ja 2013. aastal võetud meetmed selle kahjuliku organismi likvideerimiseks osutusid ebatõhusaks. Seepärast ei tuleks Renče-Vogrsko (kiirteest H4 lõuna pool) ja Lendava kommuuni enam tunnistada organismi Erwinia amylovora suhtes Sloveenia kaitstavaks alaks.

(20)

Slovakkia territooriumi teatavad osad tunnistati organismi Erwinia amylovora (Burr.) Winsl. et al. suhtes kaitstavaks alaks. Sloveenia esitatud teabest selgub, et kahjulik organism Erwinia amylovora esineb nüüd Čenkovce, Topoľníky ja Trhová Hradská kommuunis (Dunajská Streda maakond). Kahel järjestikusel, 2012. ja 2013. aastal võetud meetmed selle kahjuliku organismi likvideerimiseks osutusid ebatõhusaks. Seepärast ei tuleks Čenkovce, Topoľníky ja Trhová Hradská kommuuni (Dunajská Streda maakond) enam tunnistada organismi Erwinia amylovora suhtes Slovakkia kaitstavaks alaks.

(21)

Ühendkuningriik taotles oma territooriumi tunnistamist organismi Ceratocystis platani (J.M. Walter) Engelbr. & T.C.Harr. suhtes kaitstavaks alaks. Ajavahemikul 2010–2013 tehtud vaatluste põhjal esitas Ühendkuningriik tõendid, et tema territooriumil neid kahjulikke organisme ei esine, hoolimata sellest et kõnealuses piirkonnas on selle organismi levikuks soodsad tingimused. Siiski on vaja ka edaspidi vaatlusi korraldada. Komisjoni alluvuses tegutsevad eksperdid peaksid neid vaatlusi jälgima. Seepärast tuleks Ühendkuningriik tunnistada organismi Ceratocystis platani suhtes kaitstavaks alaks ainult kuni 30. aprillini 2016.

(22)

Ühendkuningriik taotles, et kogu tema territoorium, kaasa arvatud Mani saar, tuleb tunnistada kahjuliku organismi Cryphonectria parasitica (Murrill) Barr. suhtes kaitstavaks alaks. Ajavahemikul 2006–2013 tehtud vaatluste põhjal esitas Ühendkuningriik tõendid, et asjaomast kahjulikku organismi Mani saarel ei esine, hoolimata sellest et kõnealuses piirkonnas on selle organismi levikuks soodsad tingimused. Siiski on vaja ka edaspidi vaatlusi korraldada. Komisjoni alluvuses tegutsevad eksperdid peaksid neid vaatlusi jälgima. Seepärast tuleks Ühendkuningriik koos Mani saarega tunnistada organismi Cryphonectria parasitica suhtes kaitstavaks alaks ainult kuni 30. aprillini 2016.

(23)

Kreeka territooriumi teatavad osad tunnistati tsitruseliste tristeetsa viiruse suhtes kaitstavaks alaks. Kreeka esitatud teabest selgub, et tsitruseliste tristeetsa viirust esineb nüüd Chania haldusüksuses. 2013. aastal võetud meetmed selle kahjuliku organismi likvideerimiseks osutusid ebatõhusaks. Seepärast ei tuleks Chania haldusüksust enam tunnistada tsitruseliste tristeetsa viiruse suhtes Kreeka kaitstava ala osaks.

(24)

Korsika territoorium (Prantsusmaa) tunnistati tsitruseliste tristeetsa viiruse (Euroopa tüved) suhtes kaitstavaks alaks. Prantsusmaa esitatud teabest selgub, et tsitruseliste tristeetsa viirus (Euroopa tüved) esineb nüüd Korsikal ja seda ei ole võimalik likvideerida. Seepärast ei tuleks Korsika territooriumit (Prantsusmaa) enam tunnistada tsitruseliste tristeetsa viiruse (Euroopa tüved) suhtes kaitstavaks alaks.

(25)

Prantsusmaa taotles Cahmpagne'i viinamarjakasvatuspiirkonna teatavate osade, nimelt Picardie (Aisne'i departemang) ja Île-de-France'i (Citry, Nanteuil-sur-Marne'i ja Saâcy-sur-Marne'i kommuun) tunnistamist kahjuliku organismi Grapevine flavescence dorée MLO suhtes Prantsusmaa kaitstava ala osaks. Prantsusmaa kõnealused osad, mis olid hõlmatud viinamarjakasvatuspiirkonnas organismi Grapevine flavescence dorée MLO suhtes tehtud uuringutega, ei olnud kaitstava ala osade loetelus, kuna need ei kuulu kitsamas tähenduses Champagne'i halduspiirkonda. Seepärast tuleks organismi Grapevine flavescence dorée MLO suhtes tunnistada Prantsusmaa kaitstavaks alaks ka Picardie (Aisne'i departemang) ja Île-de-France (Citry, Nanteuil-sur-Marne'i ja Saâcy-sur-Marne'i kommuun).

(26)

Itaalia taotles, et Apuulia tuleks tunnistada kahjuliku organismi Grapevine flavescence dorée MLO suhtes Itaalia kaitstava ala osaks. 2013. aastal tehtud vaatluste põhjal esitas Itaalia tõendid, et Apuulia piirkonnas asjaomast kahjulikku organismi ei esine, hoolimata sellest et kõnealuses piirkonnas on selle organismi levikuks soodsad tingimused. Siiski on vaja ka edaspidi vaatlusi korraldada. Komisjoni alluvuses tegutsevad eksperdid peaksid neid vaatlusi jälgima. Seepärast tuleks Apuulia tunnistada kahjuliku organismi Grapevine flavescence dorée MLO suhtes Itaalia kaitstava ala osaks ainult kuni 30. aprillini 2016.

(27)

Itaalia esitatud teabest selgub, et Sardiinia territoorium on jätkuvalt vaba organismist Grapevine flavescence dorée MLO. Siiski on vaja ka edaspidi vaatlusi korraldada. Komisjoni alluvuses tegutsevad eksperdid peaksid neid vaatlusi jälgima. Seepärast tuleks Sardiinia territooriumi tunnistamist kahjuliku organismi Grapevine flavescence dorée MLO suhtes Itaalia kaitstava ala osana pikendada kuni 30. aprillini 2016.

(28)

Määrust (EÜ) nr 690/2008 tuleks seepärast vastavalt muuta.

(29)

Selleks et tagada kuni 31. märtsini 2014 tunnistatud kaitstavate alade järjepidevus, tuleks käesolevat määrust kohaldada alates 1. aprillist 2014.

(30)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas taimetervise alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 690/2008 I lisa muudetakse järgmiselt.

1)

Rubriiki a muudetakse järgmiselt.

a)

Punkt 2 asendatakse järgmisega:

„2)

Bemisia tabaci Genn. (Euroopast pärit populatsioonid)

Iirimaa, Portugal (Assoorid, Beira Interior, Beira Litoral, Entre Douro e Minho, Madeira, Ribatejo e Oeste (kommuunid Alcobaça, Alenquer, Bombarral, Cadavail, Caldas da Rainha, Lourinhã, Nazaré, Obidos, Peniche ja Torres Vedras) ning Trás-os-Montes), Soome, Rootsi, Ühendkuningriik”

b)

Punktid 4 ja 5 asendatakse järgmisega:

„4.

Dendroctonus micans Kugelan

Iirimaa, Kreeka (kuni 30. aprillini 2016), Ühendkuningriik (Põhja-Iirimaa, Mani saar ja Jersey)

4.1.

Dryocosmus kuriphilus Yasumatsu

Iirimaa (kuni 30. aprillini 2016), Portugal (kuni 30. aprillini 2016), Ühendkuningriik (kuni 30. aprillini 2016)

5.

Gilpinia hercyniae (Hartig)

Iirimaa, Kreeka (kuni 30. aprillini 2016), Ühendkuningriik (Põhja-Iirimaa, Mani saar ja Jersey)”

c)

Punktid 7–10 asendatakse järgmistega:

„7.

Gonipterus scutellatus Gyll

Kreeka (kuni 30. aprillini 2016), Portugal (Assoorid)

8.

Ips amitinus Eichhof

Iirimaa, Kreeka (kuni 30. aprillini 2016), Ühendkuningriik

9.

Ips cembrae Heer

Iirimaa, Kreeka (kuni 30. aprillini 2016), Ühendkuningriik (Põhja-Iirimaa ja Mani saar)

10.

Ips duplicatus Sahlberg

Iirimaa, Kreeka (kuni 30. aprillini 2016), Ühendkuningriik”

d)

Punkti 15 järel lisatakse järgmine punkt 16:

„16.

Thaumetopoea processionea L.

Iirimaa (kuni 30. aprillini 2016), Ühendkuningriik (välja arvatud kohalike omavalitsuste alad: Barnet; Brent; Bromley; Camden; Londoni linn; Westminsteri linn; Croydon; Ealing; Elmbridge'i halduspiirkond; Epsomi ja Ewelli halduspiirkond; Hackney; Hammersmith & Fulham; Haringey; Harrow; Hillingdon; Hounslow; Islington; Kensington & Chelsea; Kingston upon Thames; Lambeth; Lewisham; Merton; Reading; Kingston upon Thames; Runnymede'i halduspiirkond; Slough; South Oxfordshire; Southwark; Spelthorne'i halduspiirkond; Sutton; Tower Hamlets; Wandsworth ja West Berkshire) (kuni 30. aprillini 2016)”

2)

Rubriigi b punkt 2 asendatakse järgmisega:

„2.

Erwinia amylovora (Burrill) Winslow et al.

—

Eesti, Hispaania (v.a autonoomsed piirkonnad Aragón, Castilla la Mancha, Castilla y León, Extremadura, Murcia, Navarra ja La Rioja, Guipuzcoa provints (Baskimaa), Comarca de l'Alt Vinalopó ja El Vinalopó Mitjà Alicante provintsis ning omavalitsusüksused Alborache ja Turís Valencia provintsis (Comunidad Valenciana), Prantsusmaa (Korsika), Itaalia (Abruzzo, Basilicata, Calabria, Campania, Lazio, Liguuria, Marche, Molise, Piemonte, Sardiinia, Sitsiilia, Toskaana, Umbria, Valle d'Aosta), Läti, Portugal, Soome, Ühendkuningriik (Põhja-Iirimaa, Mani saar ja Kanalisaared),

—

ja kuni 30. aprillini 2016, Iirimaa (v.a Galway linn), Itaalia (Apuulia, Emilia-Romagna (provintsid Parma ja Piacenza), Lombardia (välja arvatud provintsid Mantua ja Sondrio), Veneto (välja arvatud provintsid Rovigo ja Veneetsia, kommuunid Barbona, Boara Pisani, Castelbaldo, Masi, Piacenza d'Adige, S. Urbano ja Vescovana Padova provintsis ning kiirteest A4 lõuna pool asetsev piirkond Verona provintsis), Leedu (välja arvatud omavalitsusüksused Babtai ja Kėdainiai (Kaunase piirkond)), Sloveenia (välja arvatud piirkonnad Gorenjska, Koroška, Maribor ja Notranjsko ning kommuunid Lendava ja Renče-Vogrsko (kiirteest H4 lõuna pool)), Slovakkia (välja arvatud kommuunid Blahová, Čenkovce, Horné Mýto, Okoč, Topoľníky ja Trhová Hradská (Dunajská Streda maakond), Hronovce ja Hronské Kľačany (Levice maakond), Dvory nad Žitavou (Nové Zámky maakond), Málinec (Poltári maakond), Hrhov (Rožňava maakond), Veľké Ripňany (Topoľčany maakond), Kazimír, Luhyňa, Malý Horeš, Svätuše ja Zatín (Trebišovi maakond))”

3)

Rubriigi c punkt 01 asendatakse järgmisega:

„01.

Ceratocystis platani (J.M. Walter) Engelbr. & T.C. Harr.

Ühendkuningriik (kuni 30. aprillini 2016)

02.

Cryphonectria parasitica (Murrill) Barr

Tšehhi Vabariik, Iirimaa, Rootsi, Ühendkuningriik (Mani saar (kuni 30. aprillini 2016)”

4)

Rubriigis d asendatakse punktid 3 ja 4 järgmistega:

„3.

Tsitruseliste tristeetsa viirus (Euroopa tüved)

Kreeka (välja arvatud piirkondlikud üksused Argolida ja Chania), Malta, Portugal (välja arvatud Algarve ja Madeira)

4.

Grapevine flavescence dorée MLO

Tšehhi Vabariik, Prantsusmaa (Alsace, Champagne-Ardenne, Picardie (Aisne'i departemang), Ile de France (kommuunid Citry, Nanteuil-sur-Marne ja Saâcy-sur-Marne) ja Lorraine), Itaalia (Apuulia (kuni 30. aprillini 2016), Sardiinia (kuni 30. aprill 2016) ja Basilicata))”

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. aprillist 2014.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 25. juuni 2014

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO

(1)  EÜT L 169, 10.7.2000, lk 1.

(2)  Komisjoni määrus (EÜ) nr 690/2008, 4. juuli 2008, millega tunnistatakse kaitstavaid alasid, mis ühenduses taimetervise ohtudega tõenäolisemalt kokku puutuvad (ELT L 193, 22.7.2008, lk 1).

Top