23.12.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 367/99

(1)

27. oktoobril 2008. aastal teatasid Itaalia ametiasutused komisjonile Calabria piirkonna kavatsusest anda kapitalisüstide kujul abi ettevõtja SO.G.A.S. SpA Società per la Gestione dell'Aeroporto dello Stretto (edaspidi „SO.G.A.S” või „abisaaja”) kantud tegevuskahjumi katmiseks. SO.G.A.S. on ettevõtja, kes haldab Stretto lennujaama (Reggio Calabria lennujaama).

(2)

Esialgse läbivaatamise käigus said komisjonile teatavaks muud meetmed, millest sai kasu sama abisaaja ja mis tõenäoliselt kujutasid endast ebaseaduslikku riigiabi. Seetõttu lisas komisjon oma uurimisse ka need meetmed.

(3)

Kuna komisjonil olevast teabest nähtus, et riigiabi oli antud enne, kui komisjon sai hinnata selle kokkusobivust siseturuga, registreeris ta juhtumi teatamata abina numbri NN 32/10 all.

(4)

Komisjon nõudis teatatud meetme kohta lisateavet 27. novembril 2008, 23. veebruaril 2009 ja 19. mail 2009. Itaalia vastas 14. jaanuaril 2009, 26. märtsil 2009 ja 9. oktoobril 2009.

(5)

20. juuli 2010. aasta kirjaga teavitas komisjon Itaaliat oma otsusest algatada ettevõtjale SO.G.A.S. antud abi suhtes Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 lõike 2 kohane ametlik uurimismenetlus (edaspidi „menetluse algatamise otsus”).

(6)

Komisjoni otsus uurimise algatamise kohta avaldati Euroopa Liidu Teatajas  (2). Seal kutsus komisjon huvitatud isikuid üles esitama oma märkusi.

(7)

19. novembri 2010. aasta kirjas esitas abisaaja oma märkused menetluse algatamise otsuse kohta. 20. detsembril 2010 edastas komisjon abisaaja märkused Itaalia ametiasutustele ja palus nendele vastust. 8. märtsil 2011 saatis komisjon meeldetuletuse ja sai Itaalia tähelepanekud 29. aprillil 2011. Muid märkusi komisjon huvitatud isikutelt ei saanud.

(8)

Itaalia ametiasutused esitasid märkused menetluse algatamise otsuse kohta 23. septembri 2010. aasta kirjaga ja 15. detsembri 2010. aasta kirjaga.

(9)

Komisjon nõudis 30. märtsi 2012. aasta kirjaga lisateavet uuritavate meetmete kohta. Itaalia ametiasutused esitasid nõutud teabe 30. aprilli 2012. aasta kirjaga.

(10)

Meetmest sai abi Reggio Calabria lennujaama haldusettevõtja SO.G.A.S.

(11)

SO.G.A.S. on aktsiaselts, mis asutati 1981. aasta märtsis Itaalia õiguse kohaselt ja mis kuulub täielikult avalik-õiguslikele asutustele.

(12)

Lennujaama reisijateveo maht suurenes 272 859 reisijalt 2004. aastal 571 694 reisijale 2012. aastal (3).

(13)

Itaalia teatatud meede on Calabria piirkonna tehtud kapitalisüst summas 1 824 964 eurot, et katta SO.G.A.S.-i kahjum aastatel 2004 ja 2005.

(14)

Juunis 2005 ja juunis 2006 otsustasid SO.G.A.S.-i avalik-õiguslikud aktsionärid katta kahjumi, mida SO.G.A.S. oli kahel varasemal aastal kandnud (2004. aastal 1 392 900 eurot ja 2005. aastal 2 257 028 eurot), ja teha seda proportsionaalsete kapitalisüstidena. Sel ajal oli Calabria piirkonnal 50 % äriühingu aktsiatest, ülejäänud aktsiad jagunesid Reggio Calabria omavalitsuse, Reggio Calabria provintsi, Messina provintsi, Messina omavalitsuse, Reggio Calabria kaubanduskoja ja Messina kaubanduskoja vahel.

(15)

Komisjonile kättesaadava teabe kohaselt olid Reggio Calabria provints, Messina omavalitsus, Reggio Calabria omavalitsus ja Messina kaubanduskoda proportsionaalsed kapitalisüstid menetluse algatamise otsuse langetamise ajaks juba teinud.

(16)

2006. aastal kandis SO.G.A.S. veel 6 018 982 euro suurust kahjumit. Detsembris 2007 otsustasid SO.G.A.S.-i aktsionärid muuta äriühingu reservid kapitaliks ja vähendada kapitali ülejäänud kahjumi katmiseks. Selle tagajärjel oleks kapital aga vähenenud alla minimaalse taseme, mida vastavalt Itaalia õigusele nõutakse lennujaamade haldusettevõtjatelt. Selleks et kapital õigusaktidest tulenevate nõuetega uuesti kooskõlla viia, leppisid SO.G.A.S.-i aktsionärid kokku kapitali suurendamises 2 742 919 euro võrra. Kapitali suurendamiseks vahetati mõnede aktsionäride poolt juba varem märgitud võlakirjad aktsiate vastu kogusummas 2 742 919 eurot. Calabria piirkond ei kuulunud konverteeritavate võlakirjade omanikest aktsionäride hulka ja tema osa äriühingu kapitalis langes 50 %lt 6,74 %ni.

(17)

Kõnealuste meetmete puhul on abi andev asutus Calabria piirkond.

(18)

Nagu eespool selgitatud, varustasid ka Reggio Calabria provints, Reggio Calabria omavalitsus, Messina provints, Messina omavalitsus, Reggio Calabria kaubanduskoda ja Messina kaubanduskoda ettevõtjat SO.G.A.S. avaliku sektori vahenditega, tehes seda proportsionaalsete kapitalisüstidena 2004., 2005. ja 2006. aastal kantud kahjumi katmiseks ning kapitali õigusnõuetega taas kooskõlla viimiseks.

(19)

Itaalia ametiasutused teatasid kapitalisüstidest summas 1 824 964 eurot, mis on proportsionaalne Calabria piirkonna osalusega ettevõtjas SO.G.A.S. ja mis kiideti heaks juunis 2005 ja juunis 2006. Lisaks — nagu on selgitatud eespool — katsid teised avalik-õiguslikud aktsionärid kahjumit samamoodi 1 824 964 euro suuruses summas. Detsembris 2007 tehti veel üks kapitalisüst summas 2 742 919 eurot.

(20)

Seega on hinnatavate meetmete eelarve 6 392 847 eurot.

(21)

Calabria piirkond otsustas, et kapitalisüste, mille kohta aktsionärid tegid otsuse juunis 2005 ja juunis 2006, ei tehta enne, kui komisjon on langetanud otsuse nende heakskiitmise kohta, ning SO.G.A.S. esitas piirkonna vastu hagi Reggio Calabria üldkohtusse (Tribunale). Kohus langetas otsuse SO.G.A.S.-i kasuks ning piirkonna esitatud apellatsioonkaebus jäeti 2009. aasta mais rahuldamata.

(22)

Kohus küll möönis, et komisjoni pädevuses on otsustada, kas riigiabi meede sobib kokku siseturuga, aga oli arvamusel, et riiklikel kohtutel on pädevus otsustada, kas meede kujutab endast riigiabi. Kohus otsustas, et kõnealusel juhul ei kujutanud riiklik rahastamine endast riigiabi, kuna sellega ei moonutatud konkurentsi ega mõjutatud liikmesriikidevahelist kaubandust. Samuti täheldas kohus, et järgiti turumajanduses tegutseva investori põhimõtet, sest ajal, kui seda abi anti, oli põhjust eeldada pikemas perspektiivis kasumisse jõudmist, olenemata 2004. ja 2005. aastal kantud kahjumist.

(23)

Piirkond vaidlustas kohtu otsuse sellel alusel, et meede kujutas endast riigiabi ja et seega ei oleks tohtinud seda rakendada enne heakskiitva otsuse vastuvõtmist komisjoni poolt. Detsembris 2009 teavitasid Itaalia ametiasutused komisjoni, et see kaebus on tagasi lükatud ja et puuduvad edasised menetlusetapid, millega saaks vaidlustada avaliku sektori vahendite andmist ettevõtjale SO.G.A.S.

(24)

Menetluse algatamise otsuses asus komisjon esialgsele seisukohale, et piirkonna ja teiste avalik-õiguslike aktsionäride tehtud proportsionaalsed kapitalisüstid 2004. ja 2005. aastal kantud kahjumi katmiseks ning otsus, mille SO.G.A.S.-i aktsionärid tegid kapitalisüsti kohta detsembris 2007, kujutavad endast riigiabi järgmistel põhjustel:

(25)

Komisjon asus esialgsele seisukohale, et vaidlustatud meetmed on siseturuga kokkusobimatud. Esiteks oli Itaalia sõnaselgelt väitnud, et SO.G.A.S.-ile ei olnud antud ülesannet osutada üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid. Teiseks olid Itaalia ametiasutused kinnitanud, et meetmed ei seostunud ühegi konkreetse investeeringuga lennujaama; komisjon järeldas esialgu, et meetmete kokkusobivust ei saa hinnata lennujaamade rahastamise ja piirkondlikest lennujaamadest opereerivate lennuettevõtjate riiklikku stardiabi käsitlevates suunistes (edaspidi „2005. aasta lennundussuunised”) (4) sätestatud kriteeriumide alusel. Kolmandaks, olenemata nende väitest, et SO.G.A.S. oli raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antavat riigiabi käsitlevate suuniste (5) (edaspidi „riigiabi suuniste”) tähenduses raskustes äriühing, olid Itaalia ametiasutused ka osutanud, et need meetmed ei olnud osa ümberkorraldamiskavast ja et sellist kava ei olnud olemas. Viimaks asus komisjon seisukohale, et need meetmed on kokkusobimatud regionaalabi suunistega aastateks 2007–2013 (edaspidi „regionaalabi suunised”), (6) millega sätestati raamistik Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punktide a ja c alusel antava riigiabi hindamiseks.

(26)

Seoses hagidega, mis esitati Itaalia kohtutesse piirkonna vastu tema keeldumise tõttu maksta oma proportsionaalne osa enne komisjoni heakskiitu vastavalt riigiabi eeskirjadele, arvas komisjon, et arvestades ELi õiguse ülimuslikkust riikliku õiguse suhtes ja kuni teatist ei olnud ametlikult tühistatud, oli Itaalia kohustatud täitma Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 lõikes 3 sätestatud kavatsetud meetmete rakendamiskeeldu. Seetõttu asus komisjon seisukohale, et Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 lõike 3 kohase kavatsetud meetmete rakendamiskeelu ülimuslikkuse tõttu tulnuks jätta arvestamata riiklike kohtute võetud seisukoht ja Itaalia ametiasutused ei oleks tohtinud rakendada teatatud meedet seni, kuni riigiabi käsitlev menetlus veel kestis.

(27)

Ainus huvitatud isik, kellelt komisjon sai märkusi, oli abisaaja SO.G.A.S., kes toetas ja täiendas väiteid, mida Itaalia ametiasutused olid esitanud ametliku uurimise ajal.

(28)

SO.G.A.S. märkis, et hinnatavad meetmed ei kujutanud endast riigiabi, sest kõik Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõikes 1 sätestatud kriteeriumid ei olnud täidetud. Täpsemalt väitis SO.G.A.S., et meede i) ei mõjutanud liikmesriikidevahelist kaubandust, või alternatiivina ii) ei andnud SO.G.A.S.-ile valikulist majanduslikku eelist ega iii) moonutanud ega ähvardanud moonutada konkurentsi.

(29)

SO.G.A.S. väitis, et vaidlusalused meetmed anti tavapärastes turutingimustes ja seega vastasid need turumajanduse tingimustes tegutseva investori põhimõttele. Need olid kooskõlas Itaalia tsiviilseadustiku artiklitega 2446 ja 2447, millega nõutakse, et kui piiratud vastutusega äriühing on kaotanud enam kui kolmandiku oma kapitalist, peavad selle aktsionärid äriühingu likvideerimise vältimiseks tema kahjumi hüvitama. Kui aktsionärid ei oleks katnud SO.G.A.S.-i, lennujaama haldusfirma kahjumit, oleks see tähendanud loobumist (ministri 12. novembri 1997. aasta korralduse (DM) nr 521 artikli 13 tähenduses) Stretto lennujaama osalisest haldamisest, mis oli tehtud ettevõtjale SO.G.A.S. ülesandeks 1997. aasta dekreetseaduse nr 67 artikliga 17, ning see oleks muutnud võimatuks tagada edaspidi lennujaama täieliku haldamisega seotud kontsessiooni täitmise, mille kohta oli esitatud taotlus transpordiministrile. Seega oli põhjust eeldada, et samalaadse valiku ees seisev erainvestor oleks toiminud samamoodi, et oma osaluse väärtust suurendada.

(30)

Abisaaja juhtis tähelepanu asjaolule, et Reggio Calabria üldkohus oli 2008. aasta juunis tellinud äriühingu sõltumatu hindamise, mille kohaselt oli äriühingu väärtus vahemikus 12–17 miljonit eurot.

(31)

Et tõendada äriühingu kasumlikkuse saavutamise väljavaateid, esitas abisaaja komisjonile äriplaani, mille väliskonsultant oli SO.G.A.S.-ile koostanud 2008. aasta oktoobris ja milles prognoositi, et äriühing taastab elujõulisuse 2013. aastaks.

(32)

Juulis 2007 avaldati pakkumiskutse SO.G.A.S.-i osaliseks erastamiseks. Itaalia-Argentina ühisettevõte (associazione temporanea di imprese ehk ATI) esitas pakkumuse SO.G.A.S.-i kapitalist 35 % omandamiseks. SO.G.A.S.-i aktsionäride arvates oli see pakkumus majanduslikult ebasoodne. 2010. aasta märtsis avaldati uus pakkumiskutse 35 % SO.G.A.S.-i aktsiate omandamiseks. SO.G.A.S.-i sõnul nähtus kahest vastuseks saadud sooviavaldusest koos konsortsiumi algse pakkumusega, et turumajanduse tingimustes tegutseva investori põhimõtet oli järgitud.

(33)

Samuti väitis SO.G.A.S., et komisjon järeldas ekslikult, nagu saaksid Stretto lennujaama kasutavad reisijad kasutada ka Catania, Lamezia Terme või Crotone lennujaama, olenevalt nende elukohast, ja nagu võinuksid vaidlusalused meetmed moonutada seega lennujaama haldajate vahelist konkurentsi.

(34)

Esiteks on Stretto ning Catania, Lamezia Terme ja Crotone lennujaamad piirkondlikud otseühendusi pakkuvad lennujaamad, mille teeninduspiirkonnad ei kattu. Samuti ei konkureerinud Stretto lennujaam ühegi teise Itaalia ega Euroopa Liidu lennujaamaga. Calabriale iseloomulikud geograafilised ja taristut puudutavad omadused välistavad Stretto lennujaama ja naabruses asuvate Itaalia lennujaamade teeninduspiirkondade igasuguse võimaliku kattuvuse. Lamezia Terme lennujaam asub enam kui 130 kilomeetri, ligikaudu tunniajase autosõidu kaugusel Strettost. Samuti puudub kiire otseühendus Stretto ja Crotone lennujaama vahel, mis asub rohkem kui kolme tunni tee kaugusel. Catania lennujaam asub teises geograafilises piirkonnas, rohkem kui 130 kilomeetri kaugusel, kuhu autoga sõites kuluks 1 tund ja 30–40 minutit.

(35)

SO.G.A.S. esitas tabeli, kus oli näidatud korrelatsioonikordaja Stretto lennujaama ning Lamezia Terme, Crotone ja Catania lennujaamadesse saabuvate reisijate voo vahel. Tema sõnul ilmnes tabelist, et Stretto kaudu lendavad reisijad kujutavad endast uut piirkondliku liikluse komponenti. Lennujaama sulgemisel kaoks seega osa nõudlusest transporditeenuste järele, mitte see ei jaotuks teiste lennujaamade vahel. Samuti esitas SO.G.A.S. tabeli tõendamaks, et kontrollitavad meetmed tekitasid tõepoolest piirkonnas uue nõudluse lennutransporditeenuste järele, tuues kasu nii Stretto ja muude kohalike ning ELi lennujaamade vaheliste uute liinide käimapanekust huvitatud lennuettevõtjatele kui ka teistele lennujaamadele, kes täheldasid suuremat nõudlust.

(36)

SO.G.A.S. lükkas tagasi komisjoni esialgse järelduse, et meetmed võinuksid moonutada lennuettevõtjate vahelist konkurentsi. Ühelegi lennuettevõtjale ei suunatud avaliku sektori vahendeid väiksemate maandumistasude või muude soodsate tingimuste võimaldamise kaudu. Lennujaama maandumistasud ja muud käitamistingimused kehtestas pädev asutus ja lennujaama haldajal ei olnud siin otsustusõigust. Viimaks väitis SO.G.A.S., et Strettot teenindas peamiselt Alitalia (mis sooritas igapäevasest kaheksast lennureisist kuus) ja et puudusid märgid tellimuslende tegevate ettevõtjate või odavlennuettevõtjate huvist panna käima uued Stretto lennujaamast väljuvad liinid.

(37)

SO.G.A.S. järeldas, et kui komisjon hindas meetme mõju konkurentsile ja liikmesriikidevahelisele kaubandusele, oleks ta pidanud võtma rohkem arvesse konkreetseid asjaolusid ja sedastama, et meede ei kujutanud endast riigiabi.

(38)

Küsimuses, kas meetmeid võiks pidada kokkusobivaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punktile c, väitis SO.G.A.S., et hinnatava avaliku sektori rahastamise eesmärk oli säilitada lennujaama haldaja tegevuse järjepidevus ja teatud majandustegevuse areng. Seda eesmärki õigustati asjaoluga, et väikesed lennujaamad ei teeni üldiselt piisavalt kasumit, et katta ohutus- ja turvanõuete täitmiseks vajalikke kulusid. Lisaks oleks Stretto lennujaamal tekkinud suuri raskusi tellimuslende tegevate ja odavlennuettevõtjate vastuvõtmisega, arvestades lennujaama taristut ning sellest tulenevaid riikliku lennuameti ENAC (7) kehtestatud piiranguid.

(39)

Pealegi oli Stretto lennujaam liigitatud ENACi parameetrite kohaselt II taseme lennujaamaks. See liigitus põhines taristu mõõtmetel, mitte reisijate arvul; kehtis nõue, et väikese reisijate arvuga lennujaamad kannavad ohutusnormidele vastamiseks samu kulusid kui üle miljoni reisija teenindavad lennujaamad.

(40)

Uuritava riigipoolse rahastamiseta oleks lennujaam olnud sunnitud turult lahkuma ja sellel oleksid piirkondlikul tasandil olnud halvad tagajärjed elanike liikuvusele. Samuti ei oleks aktsionärid saanud seetõttu oma investeeringult tulu.

(41)

Viimaks või muu võimalusena väitis SO.G.A.S., et kõnealuse juhtumi suhtes tuleb kohaldada komisjoni otsust 2005/842/EÜ (8) üldist majandushuvi pakkuvate teenuste kohta ning et neid meetmeid võinuks igal juhul pidada siseturuga kokkusobivaks ja vabastada need sel põhjusel teavitamiskohustusest.

(42)

SO.G.A.S. väitis, et kuna vaatlusperioodil ei ületanud reisijatevedu lennujaamas miljonit reisijat aastas, siis oli lennujaama käitamine otsuse 2005/842/EÜ artikli 2 lõike 1 punkti d kohaselt üldist majandushuvi pakkuv teenus. SO.G.A.S. juhtis tähelepanu sellele, et vastavalt 25. juuli 1997. aasta dekreetseadusele nr 250 võib kohalikel ametiasutustel olla osalus üksnes äriühingutes, millele on antud ülesanne osutada üldist majandushuvi pakkuvat teenust. SO.G.A.S. oli alati olnud Calabria ja Messina kohalike ametiasutuste omanduses ning see oli eelduslikuks tõendiks, et lennujaama käitamine liigitus üldist majandushuvi pakkuva teenuse osutamiseks. Tõendamaks, et lennujaama käitamine oli tõepoolest üldist majandushuvi pakkuv teenus, esitas SO.G.A.S. Reggio Calabria omavalitsuse 27. juuli 2010. aasta ja 19. juuni 2010. aasta otsused, milles osutati lennujaamateenuste olulisusele piirkondlikul tasandil.

(43)

Avalike teenuste eest makstav hüvitis piirdus kahjumiga, mida lennujaama haldaja kandis üldist majandushuvi pakkuva teenuse osutamisel, ning vastas seega otsuse 2005/842/EÜ artikli 5 lõikes 1 sätestatud vajalikkuse ja proportsionaalsuse põhimõtetele. Kuna puudus õigusakt, millega lennujaama haldajale oleks tegelikult antud ülesanne osutada üldist majandushuvi pakkuvat teenust, tegi SO.G.A.S. ettepaneku koostada leping, millega oleks kõrvaldatud kõik kahtlused nelja Altmarki (9) tingimuse täitmise suhtes Stretto lennujaamas.

(44)

Menetluse algatamise otsuses märkis komisjon, et Itaalia kinnituse kohaselt ei olnud SO.G.A.S.-ile ametlikult antud ülesannet osutada üldist majandushuvi pakkuvat teenust, nii et vaidlusaluseid meetmeid ei saanud hinnata üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid käsitlevate eeskirjade alusel.

(45)

Uurimise käigus väitis Itaalia, et hinnatavad meetmed olid hüvitis SO.G.A.S.-ile üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutamise eest. Itaalia ametiasutused väitsid, et kuna puudusid tõendid vastupidise kohta, siis järelhindamisel oleks saanud järeldada, et SO.G.A.S.-i puhul olid üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid puudutavad ELi nõuded täidetud.

(46)

Itaalia arvas, et komisjoni käsitusviisis peeti üldist majandushuvi pakkuvate teenuste puhul liiga kaalukaks vormilisi, mitte sisulisi nõudmisi. Oma väite toetuseks esitas Itaalia põgusa hinnangu nelja Altmarki kriteeriumi kohta. Itaalia väitis, et tegelikult oli SO.G.A.S.-ile antud ülesanne osutada avalikku teenust. See ülesanne oli otseselt ja kaudselt kinnitatud kohalike ametiasutuste väljastatud mitme haldusaktiga. Itaalia esitas Reggio Calabria omavalitsusnõukogu 17. oktoobri 2007. aasta koosoleku protokolli, kus nõukogu otsustas subsideerida lennujaama haldaja kahjumit, ning sama organi 16. juuni 2009. aasta ja 31. detsembri 2009. aasta koosoleku protokollid, millest tema sõnul nähtus, et lennujaama tegevus kujutas endast üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid. 17. oktoobri 2007. aasta koosoleku protokollis öeldakse, et „vastavalt Calabria piirkonna võetud seisukohale oli teatav Reggio Calabria lennujaama tegevus vajalik üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutamiseks, ning Reggio Calabria oli määranud SO.G.A.S.-ile mitu avaliku teenindamise kohustust, et tagada avaliku huvi nõuetekohane järgimine; kõnealustel juhtudel võisid kohalikud ametiasutused subsideerida selliste kohustuste täitmisel lennujaama haldajale tekkinud lisakulusid, mille puhul ei olnud võimalik kogu lennujaama käitamist käsitada millegi muu kui üldist majandushuvi pakkuva teenusena”.

(47)

Üldisemalt oli Calabria piirkond osaline Lamezia Terme, Crotone ja Reggio Calabria lennujaamade arendamise protokollis, milles selgitati, et lennujaamateenused on piirkonna majanduslikule ja sotsiaalsele arengule üliolulised avalikud teenused ning järelikult võiks neid rahastada ELi, riigi või piirkondlikest vahenditest.

(48)

Samuti rõhutas Itaalia, et 28. detsembril 2008 palus lennujaama haldaja katta aktsionäridel oma kahjum konkreetselt seoses oma avaliku teenindamise kohustusega, ja väitis, et ükski eraettevõtja ei osutaks lennujaama haldamise teenust üksnes kommertstingimustel. Seega oli esimene Altmarki test läbitud.

(49)

Näitajad, mille alusel hüvitist arvestati, saanuks hõlpsasti tuletada SO.G.A.S.-i bilansist, mis andis läbipaistva ülevaate tegevuskuludest. Avaliku sektori rahastamine piirdus kahjumi summaga ja abisaajale ei antud täiendavalt mingit kasumit.

(50)

Seoses kolmanda Altmarki testiga väitis Itaalia, et avalike teenuste puhul ei ole avalik-õigusliku aktsionäri tegevus võrreldav erainvestori omaga. Avalik-õigusliku asutuse käitumist saanuks õigustada avaliku huvi eesmärkidega, mis takistasid turumajanduse tingimustes tegutseva investori põhimõtte kohaldamist. Sellisel juhul ei olnud avalik-õiguslike aktsionäride käitumine ajendatud ärilistest kaalutlustest ning järelikult ei saanud neid võrrelda turuinvestori käitumisega. Itaalia järeldas, et kolmas Altmarki test, millega ilmselt nõutakse turumajanduse tingimustes tegutseva investori põhimõtte kohaldamist, ei olnud kontrollitava juhtumi puhul asjakohane.

(51)

Itaalia ütles, et kuna SO.G.A.S.-i tegevus kujutas endast üldhuviteenust, saanuks kapitalisüste järelhindamise alusel käsitada hüvitisena nende teenuste osutamise eest ja seega ei olnud tegemist riigiabiga.

(52)

Itaalia väitis, et kui meetmeid käsitatakse riigiabina, tuleks neid igal juhul pidada kokkusobivaks vastavalt otsuse 2005/842/EÜ artikli 2 lõikele 1.

(53)

Itaalia osutas 2005. aasta lennundussuuniste punktile 39, mille kohaselt peetakse väikestele piirkondlikele lennujaamadele (D kategooria) eraldatud toetuste mõju konkurentsi moonutamiseks ning kaubavahetuse mõjutamiseks vastupidiselt ühisele huvile väheseks.

(54)

Veel väitsid Itaalia ametiasutused, et lennujaama tegevus ei olnud kasumlik. Seda tõendas asjaolu, et kuigi esialgset kavatsust äriühing osaliselt erastada reklaamiti ulatuslikult, ei suudetud seda siiski edukalt ellu viia. Arvestades, et võimalikud investorid oleksid pidanud tegelema järgmistel aastatel oodatava kahjumi katmisega, nagu nähtus pakkumiskutses avaldatud äriplaanist, ja et ainsat laekunud pakkumist peeti majanduslikult ebasoodsaks, oli selge, et tegevus oli oma laadilt kahjumlik. Lisaks kinnitas asjaolu, et pakkujad ei olnud valmis katma võimalikku tulevast kahjumit piiramatus ulatuses, vaid üksnes eelnevalt kindlaksmääratud piirides, et tegemist ei olnud investoritele atraktiivse turuga, ning see omakorda tähendas, et meetmed ei saanud liikmesriikidevahelist kaubandust mõjutada.

(55)

27. aprilli 2012. aasta kirjaga saatsid Itaalia ametiasutused Calabria piirkonna nimel komisjonile tähelepanekud SO.G.A.S.-i märkuste kohta.

(56)

Itaalia toetas SO.G.A.S.-i argumente, sealhulgas SO.G.A.S.-i väidet, et hinnatavad meetmed seostusid üldist majandushuvi pakkuva teenuse osutamisega, mis Itaalia arvates tähendas, et neid ei saanud käsitada riigiabina.

(57)

Samuti väitis Itaalia, et meetmed ei moonutanud konkurentsi ega mõjutanud liikmesriikidevahelist kaubandust.

(58)

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõikes 1 on sätestatud, et kui Euroopa Liidu toimimise lepingus ei ole sätestatud teisiti, „on igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, siseturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust”.

(59)

Artikli 107 lõikes 1 sätestatud kriteeriumid on kumulatiivsed: kontrollitavad meetmed on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 kohaselt riigiabi üksnes juhul, kui täidetud on kõik eespool nimetatud tingimused. Seega peab rahaline abi

(60)

Oma otsuses Leipzig-Halle lennujaama kohtuasjas (10) leidis Üldkohus, et tsiviillennujaama ehitamine ja käitamine kujutab endast majandustegevust. Ainus erand on teatav tegevus, mis kuulub üldjuhul avaliku võimu teostamise juurde ja mida seega ei saa käsitada majandustegevusena. Sellise tegevuse riigipoolne rahastamine ei kuulu riigiabi eeskirjade kohaldamisalasse. Seega ei ole kahtlust, et SO.G.A.S. on riigiabi käsitlevate õigusaktide kohaselt ettevõtja, kuivõrd ta haldab Stretto lennujaama ning pakub lennujaamas tegutsevatele ettevõtjatele (eelkõige lennuettevõtjatele) tasu eest lennujaamateenuseid.

(61)

Riigiabi mõiste laieneb igale otsesele või kaudsele soodustusele, mida rahastatakse riigi ressurssidest ja mille annab kas riik ise või mis tahes vahendav asutus talle riigi antud volituste kohaselt. Seega kohaldatakse seda kõikide soodustuste suhtes, mida annavad liikmesriikide piirkondlikud või kohalikud asutused, olenemata nende staatusest ja liigist (11).

(62)

Menetluse algatamise otsuse punktides 27 ja 28 märkis komisjon, et hinnatavad meetmed seisnesid SO.G.A.S.-ile vahendite ülekandmises mitmelt piirkondlikult ja kohalikult asutuselt, nimelt Calabria piirkonnalt, Reggio Calabria provintsilt, Messina omavalitsuselt ja Reggio Calabria omavalitsuselt. Seetõttu asus komisjon seisukohale, et vaidlusalused meetmed hõlmasid riigi ressursse ja olid seostatavad riigiga. Samuti käsitas komisjon riigi ressurssidena Itaalia kaubanduskodade ressursse. Kaubanduskojad on avalik-õiguslikud asutused, mille tegevust reguleeritakse avaliku õigusega; järelikult moodustavad need osa avalikust haldusest ja täidavad avalikke ülesandeid, ning sellest tulenevalt leidis komisjon, et nende otsused on omistatavad Itaaliale. Sellel alusel kujutasid Messina kaubanduskoja ressursid endast riigi ressursse ja nende ülekandmise sai seostada riigiga. Uurimise käigus ei vaidlustanud ei Itaalia ega ükski teine huvitatud isik seda esialgset järeldust.

(63)

Seetõttu kinnitab komisjon, et kõigi hinnatavate meetmete võtmine võimaldati riigi ressursside kaudu ja need on seostatavad riigiga.

(64)

Riigipoolne rahastamine on valikuline, kuna sellest sai kasu üksainus ettevõtja, SO.G.A.S. Rahastamisega kaetakse SO.G.A.S.-i kahjum, mis on tekkinud tavapärase äritegevuse käigus.

(65)

Kuivõrd lennujaamataristu ehitamine ja käitamine on majandustegevus, asub komisjon seisukohale, et SO.G.A.S.-i, kõnealuse taristu haldaja riigipoolne rahastamine selliste kulude katmiseks, mida lennujaama haldaja peaks tavajuhul ise kandma, annab SO.G.A.S.-ile majandusliku eelise, sest see tugevdab tema turupositsiooni ja takistab turujõududel oma tavalist mõju avaldada (12).

(66)

Kuigi esialgses etapis väitis Itaalia, et lennujaamale ei olnud ametlikult antud ülesannet osutada üldist majandushuvi pakkuvat teenust, märgib komisjon, et pärast menetluse algatamise otsuse vastuvõtmist muutis Itaalia oma seisukohta ja väitis, et vaidlusalune riigipoolne rahastamine oli tegelikult riigipoolne hüvitis avaliku teenindamise kohustuse täitmise eest (13).

(67)

Oma otsuses Altmarki kohtuasjas kehtestas Euroopa Kohus järgmised testid, et teha kindlaks, kas üldist majandushuvi pakkuva teenuse osutamise eest makstud hüvitis andis Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 kohase eelise (14):

(68)

Altmarki esimese testi nõue langeb kokku Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 106 lõikes 2 sätestatud nõudega, et teenuste osutamine tuleb selgelt anda ja määratleda (15).

(69)

Esiteks kuuluvad Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 106 lõike 2 alla üksnes „ettevõtjad, kellele on antud üldist majandushuvi esindavate teenuste osutamine”. Euroopa Kohus on järjepidevalt rõhutanud vajadust teenuse osutamise andmise akti järele (16). See ülesande andmise akt on vajalik ettevõtja ja riigi kohustuste määratlemiseks. Sellise ametliku akti puudumisel ei ole ettevõtja konkreetne ülesanne teada ja ei ole võimalik välja selgitada, mis võiks olla õiglane hüvitis (17). Seetõttu kuulub vajadus üldist majandushuvi pakkuva teenuse selge määratluse järele lahutamatult ülesande andmise idee juurde ning tuleneb seega otseselt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 106 lõikest 2. Kui ettevõtjale antakse teenuse osutamine, on see loogiliselt võttes vaja ka määratleda.

(70)

Juba 2001. aastal juhtis komisjon oma teatises üldist majandushuvi pakkuvate teenuste kohta tähelepanu seosele ülesande andmise määratluse ning vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 106 lõikele 2 osutatud üldist majandushuvi esindava teenuse eest antava hüvitise vajaduse ja proportsionaalsuse vahel (18). Teatise punktis 22 öeldakse: „Igal juhul tuleb avaliku teenuse eesmärk selgelt määratleda ja näha selle osutamine sõnaselgelt ette riigiasutuse kaudu […], välja arvatud juhtudel, kui kohaldatakse artikli 106 lõiget 2. Seda kohustust on vaja õiguskindluse ja kodanikele vajaliku läbipaistvuse tagamiseks ning see on komisjonile hädavajalik proportsionaalsuse hindamiseks”. Seega on ülesande andmine ja määratlemine mis tahes hüvitise proportsionaalse taseme mõtestatud hindamise loogiline eeltingimus. Liidu kohtud on järjepidevalt rõhutanud vajadust avaliku teenindamise kohustuse selge määratlemise järele nii Altmarki erandi kui ka Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 106 lõike 2 kohaldamiseks (19).

(71)

Seda arusaama kinnitab ühenduse 2005. aasta raamistik riigiabi jaoks, mida antakse avalike teenuste eest makstava hüvitisena (20). Raamistiku punktis 8 sätestatakse, et avaliku teenuse eest antav hüvitis, mis kujutab endast Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 kohaselt riigiabi, võidakse lugeda siseturuga kokkusobivaks, kui see vastab raamistikus sätestatud tingimustele. Eelkõige hõlmavad need tingimused üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutamise ülesande andmist ühe või mitme ametliku aktiga, milles muu hulgas määratakse kindlaks avaliku teenindamise kohustuse täpne sisu ja kestus, hüvitise väljaarvutamise, kontrollimise ja läbivaatamise parameetrid ning ülemääraste hüvitiste vältimise ja tagasimaksmise kord (raamistiku punkt 13).

(72)

Komisjoni 2011. aasta teatises Euroopa riigiabi eeskirjade kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutamise eest makstava hüvitise suhtes (21) öeldakse samuti, et üldist majandushuvi pakkuvad teenused ja avaliku teenindamise kohustused peavad olema eelnevalt selgelt määratletud. Teatise punktis 51 sätestatakse: „Aluslepingu artikli 106 lõike 2 kohaldamiseks tuleb üldist majandushuvi pakkuva teenuse osutamise ülesanne anda ühele või mitmele ettevõtjale. Riik peab kõnealustele ettevõtjatele andma eriülesande. Ka esimese Altmarki kriteeriumi kohaselt peab ettevõtja täitma avaliku teenindamise kohustust. Seega on Altmarki kohtupraktika eeskujul vaja avaliku teenuse osutamise ülesande andmise dokumenti, milles oleks kindlaks määratud asjaomase ettevõtja ja ametiasutuse kohustused”. Punktis 52 sätestatakse, et avaliku teenuse osutamise ülesanne tuleb anda ühe või mitme aktiga, milles sätestatakse vähemalt avalike teenuste osutamise kohustuse täpne laad ja kestus, asjaomane ettevõtja ja vajaduse korral territoorium, asjaomase ametiasutuse poolt ettevõtjale antud ainu- või eriõiguste laad, hüvitise väljaarvutamise, kontrollimise ja läbivaatamise parameetrid ning ülemääraste hüvitiste maksmise vältimise ja tagasinõudmise kord.

(73)

Itaalia ametiasutused aga väidavad, et komisjoni lähenemine on liiga formaalne ja et SO.G.A.S.-ile anti tegelikult ülesanne osutada üldist majandushuvi pakkuvat teenust; siin tuginevad nad suuremalt jaolt dokumentidele, mis on kõnealuste meetmete heakskiitmisest hilisema kuupäevaga.

(74)

Itaalia sõnul saab asjaolu, et Stretto lennujaama haldamine kujutab endast üldist majandushuvi pakkuvat teenust, tuletada mitmest piirkondlikust otsusest, milles osutatakse lennujaamateenustega seotud avalikule huvile ja nende teenuste otsustavale rollile piirkonna majanduslikus arengus. Nendes piirkondlikes otsustes ei esitata aga lennujaama haldajale ülesandeks antud väidetava üldist majandushuvi pakkuva teenuse ühtegi selgesõnalist määratlust ega selle hüvitamise eeskirju. Lisaks võeti kõnealused aktid vastu pärast 2007. aastat, seega koostati need väidetavate üldist majandushuvi pakkuvate teenuste alustamise järel ehk pärast lennujaama tegevust aastatel 2004–2006. Samuti ei ole Itaalia teinud komisjonile kättesaadavaks ühtegi muud 2004. aastale eelnevat dokumenti, milles kirjeldataks abisaajale pandud eeldatavate avaliku teenindamise kohustuste ulatust.

(75)

Seetõttu arvab komisjon, et kõnealusel juhul ei ole väidetava üldist majandushuvi pakkuva teenuse osutamist abisaajale nõuetekohaselt ülesandeks antud.

(76)

Komisjon ei saa nõustuda Itaalia ametiasutuste väitega, et üldist majandushuvi pakkuva teenuse osutamist saab õiguspäraselt hüvitada ka juhul, kui teenust ei ole eelnevalt määratletud üldist majandushuvi pakkuva teenusena ja abisaajale sellel alusel ülesandeks antud. Kui see oleks nii, oleks liikmesriikidel vabadus muuta omal äranägemisel tagantjärele hinnangut vajaduse kohta määrata avaliku teenindamise kohustusi. Kui ettevõtja kannab tegevuskahjumit, saaksid liikmesriigid anda sellele ettevõtjale avaliku teenindamise kohustused ja maksta ettevõtja toetuseks hüvitist, olenemata mis tahes eelhinnangust vajaduse kohta osutada üldist majandushuvi pakkuvat teenust. Seda käsitusviisi ei saa ühildada nõudega, et üldist majandushuvi pakkuva teenuse osutamine tuleb teha ettevõtjale ülesandeks ühe või mitme aktiga, milles on muu hulgas sätestatud avaliku teenindamise kohustuse sisu ja kestus, hüvitise arvutamise, kontrollimise ja läbivaatamise parameetrid ning vajalik ülemääraste hüvitiste maksmise vältimise ja tagasimaksmise kord. Itaalia ametiasutuste väitest, et lennujaamateenused on piirkonna majandusliku arengu jaoks olulised, ei piisa tõendamaks, et üldist majandushuvi pakkuva teenuse osutamine anti nõuetekohaselt abisaajale, sest avaliku teenindamise kohustused ja hüvitise maksmist käsitlevad eeskirjad ei olnud eelnevalt läbipaistvalt määratletud.

(77)

Pealegi looks Itaalia ametiasutuste soovitatud toimimisviis — lähtekoht, et liikmesriigid võivad üldist majandushuvi pakkuva teenuse osutamise anda tagantjärele — luua soodsama olukorra liikmesriikidele, kes on rikkunud teatamiskohustust ja rakendamiskeeldu. Need liikmesriigid saaksid väita, et ettevõtjale õigusvastaselt antud abi oli tegelikult vajalik nende avaliku teenindamise kulude katmiseks, mida abisaaja juhtumisi osutas, kuigi neid teenuseid ei olnud eelnevalt määratletud ega ettevõtjale ülesandeks antud. Aga liikmesriigid, kes on otsustanud täita oma teatamiskohustust, on pidanud üldist majandushuvi pakkuva teenuse osutamise eelnevalt selgelt andma ja määratlema, et vastata üldist majandushuvi pakkuva teenuse eeskirjadele ja Altmarki kohtupraktikale.

(78)

See õhutaks liikmesriike jätma teatamata uuest riigiabist, vastupidiselt hästi väljakujunenud põhimõttele, et liikmesriigid, kes ei teata riigiabist, ei või saada soodsamat kohtlemist kui liikmesriigid, kes seda teevad (22).

(79)

Kokkuvõtteks järeldab komisjon, et esimene Altmarki test ei ole läbitud; samuti on komisjon seisukohal, et ka teised Altmarki testid ei ole läbitud, ja seda alltoodud põhjustel.

(80)

Hüvitise arvutamise parameetrid on jäänud eelnevalt kindlaks määramata. Aktides, millega Itaalia ametiasutuste väitel antakse ülesanne osutada teenuseid, ei nimetata üksikasjalikult, milliseid teenuseid abisaaja osutab, ega kehtestata ühtegi mehhanismi hüvitise maksmiseks avaliku ülesande eest, mis abisaajale on väidetavalt antud.

(81)

Kolmanda Altmarki testi kohaselt ei tohi saadud hüvitis olla suurem, kui on vajalik avaliku teenindamise kohustuste täitmisest tulenevate kulude täielikuks või osaliseks katmiseks, arvestades selle kohustuse täitmisega seotud tulu ja mõistlikku kasumit.

(82)

Komisjon ei saa nõustuda Itaalia väitega, et kuna rahastamisel piirduti tegevuskahjumi tasaarvestamisega, sai lennujaam üksnes avaliku teenindamise kohustuse täitmiseks nõutavat riigi raha. Hüvitise proportsionaalsuse hindamise aluspõhimõte on see, et hüvitist võib maksta üksnes nende netokulude alusel, mis on avalik-õiguslikule ettevõtjale tekkinud avaliku teenindamise kohustuse täitmisel. Kuna abisaajale pandud kohustusi ei ole selgelt määratletud, ei saa komisjon üheselt välja selgitada, milliseid kulusid oleks tulnud hüvitise arvutamisel arvesse võtta.

(83)

Isegi kui lennujaama haldamist tervikuna saab käsitada üldist majandushuvi pakkuva teenusena, ei kuulu selle hulka teatav tegevus, mis ei ole otseselt seotud põhitegevusega, sealhulgas maa peal ja hoonetes tehtavad ehitustööd ning maa ja hoonete rahastamine, kasutamine ja rentimine lennujaamas paiknevate ametiruumide, ladude, hotellide ja äriettevõtjate tarbeks, samuti kaupluste, restoranide ja parkimisplatside jaoks, ning seega ei saa neid subsideerida vastavalt üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid käsitlevatele eeskirjadele. Itaalia ametiasutused ei ole esitanud ühtegi tõendit, et tegevust, mis ei ole otseselt lennujaama põhitegevusega seotud, ei ole subsideeritud, nagu on nõutud 2005. aasta lennundussuuniste punktis 34 ja punkti 53 alapunktis iv.

(84)

Neljanda Altmarki testi kohaselt peab hüvitis piirduma minimaalselt vajalikuga, et seda ei käsitataks abina. See test peetakse läbituks, kui hüvitise saaja on valitud pärast hankemenetluse võitmist või, kui see ei ole kohaldatav, kui hüvitis arvutatakse välja tõhusa ettevõtja kulude alusel.

(85)

Praegusel juhul ei valitud abisaajat välja avalikus hankemenetluses. Samuti ei ole Itaalia esitanud komisjonile ühtegi tõendit, et hüvitise tase on kindlaks määratud selliste kulude analüüsi alusel, mida keskmise suurusega, hästi korraldatud juhtimise ja asjaomase avaliku teenindamise nõudluse rahuldamiseks vajalike sobivate transpordivahenditega varustatud ettevõtja oleks nende kohustuste täitmiseks kandnud, arvestades nende kohustuste täitmisega seotud tulusid ja mõistlikku kasumit. Seetõttu ei saa komisjoni arvates järeldada, et kõnealune riigipoolne rahastamine oli kindlaks määratud tõhusa ettevõtja kulude põhjal.

(86)

Järelikult ei saa komisjon ka sedastada, et abisaaja osutas kogukonnale teenuseid kõige väiksemate kuludega.

(87)

Terviklikkuse huvides märgib komisjon, et uurimise käigus väitis abisaaja, nagu oleksid need meetmed vastanud turumajanduse tingimustes tegutseva investori põhimõttele. Kuigi lennujaama haldaja oli kandnud kahjumit, võis ta põhjendatult eeldada, et tegevus jõuab kasumisse.

(88)

Vastupidiselt abisaaja väitele osutab komisjon esiteks, et Itaalia ei ole uurimise käigus väitnud, nagu investeerinuks riik lennujaama haldajasse eeldusel, et viimane jõuab kasumisse, ja on tegelikult öelnud, et kõnealusel juhul ei saa turumajanduse tingimustes tegutseva investori põhimõtet kohaldada (vt punkt 49).

(89)

Teiseks on turumajanduse tingimustes tegutseva investori põhimõtte alusel hindamiseks vaja määrata kindlaks, kas erainvestor oleks samadel asjaoludel käitunud samamoodi. Selles suhtes on Euroopa Kohus otsustanud, et erainvestori käitumine, millega tuleb võrrelda majanduspoliitika eesmärke silmas pidava avalik-õigusliku investori käitumist, ei pea tingimata olema tavalise investori käitumine, kes teeb kapitalipaigutusi nende suhteliselt lühiajalist tasuvust silmas pidades, kuid see peab olema vähemalt struktuuripoliitikat — üldist või sektorile omast — järgiva ning investeeritud kapitali pikaajalise tasuvuse väljavaadetest juhinduva eraõigusliku valdusettevõtja või eraõigusliku kontserni käitumine (23). Et uurida, kas riik tegutses turumajanduse tingimustes tegutseva aruka investori kombel, tuleb arvestada finantsabi meetmete võtmise ajalist konteksti, et hinnata riigi käitumise majanduslikku otstarbekust ja hoiduda seega hilisemal olukorral põhinevast hinnangust (24). Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt peab liikmesriik, kui ta tugineb haldusmenetluses turumajanduse tingimustes tegutseva investori põhimõttele, kahtluse korral tõendama üheselt ning objektiivsetest ja kontrollitavatest tõenditest lähtudes, et rakendatav meede pärineb temalt kui aktsionärilt. Nendest tõenditest peab selgelt nähtuma, et asjaomane liikmesriik otsustas enne majandusliku eelise andmist või sellega samal ajal investeerida tegelikult rakendatud meetme abil avalik-õiguslikku äriühingusse (25).

(90)

Komisjon ei saa nõustuda abisaaja väitega, et hinnatavad meetmed lähtusid äriühingu kasumlikkuse väljavaadetest, nagu on kirjeldatud selle elujõu taastamise eesmärki teenivas äriplaanis, mis koostati 2008. aastal, pärast kõnealuste meetmete üle otsustamist. Komisjon arvab, et erainvestor oleks teinud ettevõtjasse, mille kapital on langenud allapoole seadusega ettenähtud piiri — näiteks SO.G.A.S. — uue kapitali sissemakseid üksnes juhul, kui ta oleks sissemakse tegemise ajal eeldanud, et äriühingu elujõud taastub mõistliku aja jooksul. Arvestades et Itaalia ametiasutused ega SO.G.A.S. ei ole esitanud ühtegi konkreetset tõendit, mille kuupäev kattuks meetmete võtmise ajaga tõendamaks, et ametiasutused soovisid investeerida ja võinuksid oma investeeringult põhjendatult eeldada majanduslikku tasuvust, mis olnuks vastuvõetav erainvestorile, ning arvestades, et Itaalia selgesõnalisel kinnitusel ei ole turumajanduse tingimustes tegutseva investori põhimõte käesoleval juhul kohaldatav, järeldab komisjon, et need meetmed ei vasta turumajanduse tingimustes tegutseva investori põhimõttele.

(91)

Komisjon leiab, et siin ei ole läbitud ükski neljast testist, mille Euroopa Kohus sätestas Altmarki kohtuasjas, ja meetmed ei vasta turumajanduse tingimustes tegutseva investori põhimõttele. Seega järeldab komisjon, et vaidlusalused meetmed ehk kapitalisüstid SO.G.A.S.-i aastatel 2004, 2005 ja 2006 kantud kahjumi katmiseks annavad SO.G.A.S.-ile majandusliku eelise.

(92)

Konkurentsi moonutamise küsimuses rõhutas Itaalia, et vastavalt 2005. aasta lennundussuunistele peetakse väikestele piirkondlikele lennujaamadele (D kategooria) eraldatud toetuste mõju konkurentsi moonutamiseks ning kaubavahetuse mõjutamiseks vastupidiselt ühisele huvile väheseks. See säte puudutab aga riigiabi kokkusobivuse hindamist vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punktile c ja sellega ei püüta öelda, et väikeste lennujaamade riigipoolne rahastamine ei kujuta endast riigiabi artikli 107 punkti 1 tähenduses.

(93)

Lisaks sätestatakse 2005. aasta lennundussuuniste punktis 40: „Väljaspool üldisi suuniseid ei ole erinevatele olukordade puhul siiski võimalik kehtestada vastavat kindlakstegemise viisi, eriti C ja D kategooria osas. Seetõttu tuleb igast meetmest, mis võib kujutada endast riigiabi lennujaamale, teatada eesmärgiga uurida selle mõju konkurentsile ja liikmesriikidevahelisele kaubavahetusele, ning vajaduse korral selle kokkusobivust”.

(94)

Stretto lennujaam paikneb Apenniini poolsaare lõunatipus ja on üks kolmest Calabria piirkonna lennujaamast. Lennujaama reisijatevedu on pidevalt olnud alla miljoni reisija (26). Kontrollitavate meetmete rakendamise ajal kuulus lennujaam 2005. aasta lennundussuuniste kohaselt seega D kategooriasse, „väikesed piirkondlikud lennujaamad”. Lennujaama läbinud reisijate arv aga kahekordistus aastatel 2004–2012.

(95)

Lennujaamade, sealhulgas väikeste piirkondlike lennujaamade haldamise ja käitamise turg on konkurentsile avatud ning seal tegutseb arvukalt eraõiguslikke ja avalik-õiguslikke äriühinguid üle kogu liidu. Seda näitlikustab asjaolu, et Itaalia soovis Stretto lennujaama osaliselt erastada ja avaldas selleks 2007. aastal ka pakkumiskutse, mis oli avatud kõigi Euroopa Liidu liikmesriikide ettevõtjatele (vt punkt 32). Seega võib lennujaama haldaja riiklik rahastamine moonutada konkurentsi lennujaamataristu käitamise ja haldamise turul. Lisaks saavad lennujaamad üksteisega konkureerida, et meelitada liiklust ligi ka siis, kui nende teeninduspiirkonnad on erinevad. Teatud ulatuses ja osa reisijate jaoks on erinevad sihtkohad asendatavad. Seega võib lennujaamade riigipoolne rahastamine konkurentsi moonutada ja mõjutada kogu liidus kaubandust lennutransporditurul.

(96)

Asjaolude ilmnemise ajal teenindas Stretto lennujaam peamiselt riigisiseseid sihtkohti ja kahte rahvusvahelist liini — Pariis ja Malta — ning tänu sellele, et lennujaam sai raha, suutis ta turul püsima jääda ja oma tegevust märkimisväärselt laiendada; seetõttu on komisjon arvamusel, et kõnealused meetmed võivad olla konkurentsi moonutanud ja mõjutanud liikmesriikidevahelist kaubandust.

(97)

Komisjon järeldab, et SO.G.A.S.-i avalik-õiguslike aktsionäride tehtud kapitalisüstid, et katta ettevõtjas aastatel 2004, 2005 ja 2006 kantud kahjumit, kujutavad endast riigiabi Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses.

(98)

Uuritavaid meetmeid rakendati enne komisjonipoolset ametlikku heakskiitmist; seega ei täitnud Itaalia Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 lõikes 3 nimetatud kavatsetud meetmete rakendamiskeelu kohustust.

(99)

SO.G.A.S. väidab, et abi sobib siseturuga kokku vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 106 lõikele 2.

(100)

Artikli 106 lõikes 2 on sätestatud: „Ettevõtjad, kellele on antud üldist majandushuvi esindavate teenuste osutamine või kes on fiskaalmonopolid, alluvad aluslepingute eeskirjadele, eriti konkurentsieeskirjadele niivõrd, kuivõrd nimetatud eeskirjade kohaldamine juriidiliselt ega faktiliselt ei takista nendele määratud eriülesannete täitmist. Kaubanduse arengut ei tohi mõjutada määral, mis oleks vastuolus liidu huvidega”.

(101)

Selles artiklis nähakse ette erand Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 riigiabi keelust ulatuses, milles see abi on vajalik ja proportsionaalne, et tagada üldist majandushuvi pakkuva teenuse osutamine vastuvõetavatel majanduslikel tingimustel. Artikli 106 lõike 3 kohaselt peab komisjon tagama selle artikli sätete kohaldamise, määrates muu hulgas kindlaks tingimused, mille puhul tema arvamuse kohaselt on täidetud vajaduse ja proportsionaalsuse kriteeriumid.

(102)

Enne 31. jaanuari 2012 oli komisjoni poliitika Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 106 lõike 2 erandi kohaldamise kohta sätestatud ühenduse raamistikus riigiabi jaoks, mida antakse avalike teenuste eest makstava hüvitisena (edaspidi „2005. aasta üldist majandushuvi pakkuvate teenuste raamistik”), (27) ja otsuses 2005/842/EÜ.

(103)

31. jaanuaril 2012 jõustus uus üldist majandushuvi pakkuvate teenuste raamistik, mis hõlmab Euroopa Liidu raamistikku riigiabi jaoks, mida antakse avalike teenuste eest makstava hüvitisena (2011) (edaspidi „2011. aasta üldist majandushuvi pakkuvate teenuste raamistik”), (28) ja komisjoni otsust 2012/21/EL (29).

(104)

Meetmed võeti 2004. aasta juunis, 2005. aasta juunis ja 2007. aasta detsembris. Abisaaja väidab, et meetmed olid teatamiskohustusest vabastatud otsusega 2005/842/EÜ.

(105)

Otsuses 2005/842/EÜ öeldakse, et üldist majandushuvi pakkuvate teenustega seoses ettevõtjatele avaliku teenuse eest makstava hüvitisena antav riigiabi on kokkusobiv juhul, kui see vastab otsuses 2005/842/EÜ sätestatud tingimustele. Eelkõige kuulutati otsuses kokkusobivaks avaliku teenuse eest makstava hüvitisena antav riigiabi lennujaamadele, i) kelle aastane reisijate arv ei ületa miljonit või ii) kelle aastakäive enne maksustamist on kahel üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutamisele eelnenud majandusaastal alla 100 miljoni euro, kui lennujaamale kõnealuse teenuse eest makstava hüvitise suurus jääb alla 30 miljoni euro aastas (30).

(106)

Otsust 2005/842/EÜ kohaldati üksnes abi suhtes, mida anti avaliku teenuse eest makstava hüvitisena seoses tõeliste üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutamisega. Erandi tegemiseks pidi üldist majandushuvi pakkuva teenuse osutamise eest makstav avaliku teenuse hüvitis vastama ka otsuse artiklites 4, 5 ja 6 sätestatud üksikasjalikele tingimustele (31).

(107)

Otsuse 2005/842/EÜ artiklis 4 nõutakse, et üldist majandushuvi pakkuva teenuse osutamine tuleb teha ettevõtjale ülesandeks ühe või mitme ametliku dokumendiga, milles on muu hulgas sätestatud avalike teenuste osutamise kohustuse sisu ja kestus, hüvitise arvutamise, kontrollimise ja läbivaatamise parameetrid ning ülemääraste hüvitiste maksmise vältimise ja tagasimaksmise kord. Otsuse 2005/842/EÜ artiklis 5 sätestatakse, et hüvitise suurus ei tohi ületada avalike teenuste osutamise kohustuste täitmisel tekkivaid kulusid, kui võetakse arvesse saadud tulusid ja mõistlikku kasumit. Viimaks nõutakse otsuse 2005/842/EÜ artikliga 6, et liikmesriigid peavad läbi viima korrapäraseid kontrollimisi või tagama nende läbiviimise veendumaks, et ettevõtjad ei saa suuremat hüvitist kui kooskõlas artikliga 5 määratud summa.

(108)

Punktis 7.1.2.1 osutatud põhjustel leiab komisjon, et ei abisaaja ega Itaalia ametiasutused ei ole tõendanud, et SO.G.A.S.-ile anti selgelt määratletud avalike teenuste osutamise kohustus. Samuti ei ole nad tõendanud, et aktides, millega neile teenuste osutamine väidetavalt anti ning millele nad tuginevad, sätestati hüvitise arvutamise, kontrollimise ja läbivaatamise parameetrid või ülemääraste hüvitiste maksmise vältimise ja tagasimaksmise kord. Seega ei ole täidetud otsuse 2005/842/EÜ artiklite 4, 5 ja 6 nõuded ülesande andmise dokumendi sisu kohta.

(109)

Selle tulemusel asub komisjon seisukohale, et Stretto lennujaama haldaja kahjumi katmine ei olnud siseturuga kokkusobiv ega olnud otsuse 2005/842/EÜ kohaselt teatamiskohustusest vabastatud.

(110)

Samamoodi ei saa meedet SO.G.A.S.-ile määratud avaliku teenindamise kohustuste selge määratluse puudumisel käsitada ei siseturuga kokkusobivana ega eelneva teavitamise kohustusest vabana otsuse 2012/21/EL artikli 10 punkti b alusel. Seetõttu on komisjon kaalunud, kas meede võib sobida siseturuga kokku 2011. aasta üldist majandushuvi pakkuvate teenuste raamistiku punkti 69 alusel: „Komisjon kohaldab käesolevas teatises sätestatud põhimõtteid ebaseadusliku abi suhtes, mille kohta ta teeb otsuse pärast 31. jaanuari 2012 isegi juhul, kui abi on antud enne nimetatud kuupäeva”.

(111)

2011. aasta üldist majandushuvi pakkuvate teenuste raamistiku punktis 16 sätestatakse nõuded, mille täitmise puhul käsitatakse üldist majandushuvi pakkuvat teenust nõuetekohaselt ülesandeks antuna. Punkti 16 alapunktis a sätestatakse, et teenuse osutamise ülesande andmise aktis tuleb näidata avalike teenuste osutamise kohustuse laad ja kestus. Seega ei saa kõnealuseid meetmeid käsitada 2011. aasta üldist majandushuvi pakkuvate teenuste raamistiku alusel kokkusobivana samadel põhjustel, millele on juba osutatud punktis 7.1.2.1. Eelkõige ei ole abisaajale antud selgelt ülesandeks lennujaama üldist haldamist kui üldist majandushuvi pakkuvat teenust. Komisjonile ei ole esitatud ühtegi õiguspärast dokumenti, milles on eelnevalt selgelt määratletud abisaajale ülesandeks antud üldist majandushuvi pakkuv teenus või abisaaja õigus hüvitisele. Komisjonile ei ole esitatud midagi, mis tõendaks, et 2011. aasta üldist majandushuvi pakkuvate teenuste raamistiku punktid 17 ja 18 on täidetud.

(112)

Seetõttu on komisjon seisukohal, et uuritavat abimeedet ei saa pidada siseturuga kokkusobivaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 106 lõikele 2.

(113)

Terviklikkuse huvides juhib komisjon tähelepanu sellele, et 2011. aasta üldist majandushuvi pakkuvate teenuste raamistiku punkti 9 kohaselt tuleb raskustes olevatele üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutajatele antavat abi hinnata vastavalt riigiabi suunistele.

(114)

Juhtumi varasemates etappides väitis Itaalia, et SO.G.A.S. oli riigiabi suuniste tähenduses raskustes äriühing. Samal ajal nentis Itaalia, et hinnatavad meetmed ei olnud osa ümberkorraldamiskavast ja et sellist kava ei olnud olemas. Menetluse algatamise otsuses leidis komisjon, et neid meetmeid ei saanud käsitada riigiabi suunistega kokkusobivana.

(115)

Ametliku uurimise käigus Itaalia enam ei väitnud, et lennujaama haldaja oli meetmete võtmise ajal raskustes ja et riigiabi suuniste kohaselt oleks abi seega saanud käsitada kokkusobivana.

(116)

Järelikult puuduvad tõendid, mis lubaksid komisjonil hinnata meetmete kokkusobivust riigiabi suuniste alusel, ning seetõttu ei saa komisjon pidada neid riigiabi suuniste kohaselt siseturuga kokkusobivaks.

(117)

31. märtsil 2014 võttis komisjon vastu teatise, milles sätestati suunised lennujaamadele ja ettevõtjatele antava riigiabi kohta (edaspidi „uued lennundussuunised”) (32). Uusi lennundussuuniseid kohaldatakse lennujaamadele enne 31. märtsi 2014 antud tegevusabi suhtes.

(118)

Enne uute lennundussuuniste jõustumist antud tegevusabi võidakse kuulutada katmata tegevuskulude osas täies ulatuses kokkusobivaks, kui täidetud on järgmised tingimused:

(119)

Itaalia ametiasutuste sõnul seisab Calabria piirkond silmitsi kriitiliste raskustega, mille on põhjustanud tema kõrvaline geograafiline asukoht ja vähearenenud kaubavedu, mis tuleneb suuresti piisava taristu puudumisest. Itaalia on väitnud, et kontrollitavad meetmed on osa laiemast Calabria transpordivõrgu edendamise projektist. Meetmed oleksid võimaldanud SO.G.A.S.-il täiustada taristut ja lennujaama pakutavaid teenuseid seoses uue piirkondliku strateegiaga, mille eesmärk oli täiustada transpordivõrku ja tagada parem juurdepääs piirkonnale.

(120)

Seetõttu asub komisjon seisukohale, et SO.G.A.S.-ile antud tegevusabi on aidanud kaasa ühist huvi pakkuva eesmärgi saavutamisele, parandades juurdepääsetavust, ühendusvõimalusi ning piirkonna arengut turvalise ja usaldusväärse lennutransporditaristu arendamise abil.

(121)

Uute lennundussuuniste kohaselt võib väiksematel lennujaamadel olla raskusi oma tegevuse rahastamisel ilma riigi vahenditeta. Uute lennundussuuniste punktis 118 öeldakse, et aastas alla 700 000 reisija teenindavad lennujaamad ei pruugi suuta katta suurt osa oma tegevuskuludest. Stretto lennujaama liiklusmaht on olnud püsivalt alla 700 000 reisija. Seetõttu arvab komisjon, et abi oli vajalik, kuna see võimaldas suurendada Calabria piirkonna ühendusvõimalusi, mida tavapärastes turutingimustes ei olnuks võimalik saavutada.

(122)

Ilma abita oleks abisaaja tegevus märkimisväärselt vähenenud, kui mitte koguni lõppenud. Samal ajal ei ületanud abi summat, mis oli nõutav tegevuskahjumi katmiseks, ega olnud seega ka suurem kui abi saava tegevuse toimumiseks minimaalselt vajalik.

(123)

Samas teeninduspiirkonnas ei asu ühtegi teist lennujaama: (38) nagu eespool selgitatud, asub lähim lennujaam enam kui 130 kilomeetri kaugusel. Lisaks on Itaalia kinnitanud, et lennujaamataristu on tehtud mittediskrimineerivatel tingimustel kättesaadavaks kõigile lennuettevõtjatele. Komisjoni käsutuses olevast teabest ning märkustest, mis uurimise käigus esitasid huvitatud isikud, ei nähtu, et taristule juurdepääsul oleks esinenud diskrimineerimist.

(124)

Komisjon järeldab, et uutes lennundussuunistes sätestatud kokkusobivusnõuded on täidetud.

(125)

Komisjon järeldab, et meede on siseturuga kokkusobiv Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkti c alusel.

(126)

Selle järelduseni on jõutud riigiabi eeskirjade kohaselt ja see ei mõjuta ELi õiguse muude, näiteks ELi keskkonnaalaste õigusaktide sätete kohaldamist.

(127)

Komisjon nendib, et Itaalia rakendas kõnealust abi õigusvastaselt, rikkudes ELi toimimise lepingu artikli 108 lõiget 3. Eespool esitatud hinnangut arvesse võttes on aga komisjon otsustanud mitte esitada abi kohta vastuväiteid, sest see on kokkusobiv siseturuga — Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkti c alusel — ja uute lennundussuunistega,