15.6.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 154/12

(1)

Määruse (EÜ) nr 834/2007 artikli 14 lõike 1 punktis d on sätestatud mahepõllumajandusliku sööda tootmise üldeeskirjad seoses päritoluga. Sellise lähenemisviisi puhul on oma põllumajandusettevõttes toodetud sööt mahepõllumajandusliku tootmistsükli täienduseks. Põllumajandusettevõttes sööda tootmine ja/või piirkonna söödavarude kasutamine vähendab vedu ning on keskkonna- ja loodussäästlik. Selleks et paremini saavutada määruse (EÜ) nr 834/2007 mahepõllumajanduslikke eesmärke ning võttes arvesse kogemusi, on asjakohane kehtestada oma põllumajandusettevõttes sigade ja kodulindude jaoks toodetud sööda miinimumosa ning suurendada taimtoiduliste loomade sööda miinimumosa.

(2)

Söödamaterjale, segasööta ja neis sisalduvaid söödalisandeid käsitlevaid horisontaalõigusakte on parandatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta määruses (EÜ) nr 767/2009 sööda turuleviimise ja kasutamise kohta, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1831/2003 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 79/373/EMÜ, 82/471/EMÜ, 83/228/EMÜ, 93/74/EMÜ, 93/113/EÜ ja 96/25/EÜ, komisjoni direktiiv 80/511/EMÜ ning komisjoni otsus 2004/217/EÜ (2). Seepärast tuleks komisjoni määruse (EÜ) nr 889/2008 (3) vastavaid artikleid ja lisasid kohandada.

(3)

Noorlindude mahepõllumajandusliku tootmise ühtlustatud eeskirjade väljatöötamine liidu tasandil on keeruline, kuna asjaomaste osaliste tehnilisi nõudeid käsitlevad seisukohad erinevad suurel määral. Selleks et võimaldada rohkem aega noorkanade mahepõllumajandusliku tootmise üksikasjalike eeskirjade väljatöötamiseks, tuleks mittemahepõllumajanduslike noorkanade erandliku eeskirja kasutamist pikendada.

(4)

Valgurikaste taimede mahepõllumajanduslik tootmine on nõudlusest maha jäänud. Eelkõige mahepõllumajanduslikult toodetud proteiini tarnetest ELi turul ei piisa ikka veel nii kvalitatiivses kui kvantitatiivses mõttes, et täita mahepõllumajandusettevõtetes kasvatatavate sigade ja kodulindude toitainevajadusi. Seepärast on erandkorras asjakohane lubada piiratud ajavahemikuks vähesel määral mittemahepõllumajanduslikult toodetud proteiinsööta.

(5)

Selleks et täiendavalt täpsustada ja selgitada mõistet „mahepõllumajanduslik” ja mahepõllumajanduslikult toodetud koostisosadega sööda märgistusel ELi mahetoote logo kasutamist, tuleks määruse (EÜ) nr 889/2008 vastavad sätted ümber sõnastada.

(6)

Söödalisandite kasutamine sööda mahepõllumajanduslikus tootmises võib olla lubatud teatavatel tingimustel. Liikmesriigid on taotlenud mitmeid uusi aineid, millele on vaja saada luba määruse (EÜ) nr 834/2007 artikli 16 lõike 1 kohaselt. Tuginedes mahepõllumajandusliku tootmise tehnilise nõuande eksperdirühma soovitustele, (4) milles järeldati, et söödalisandid naatriumformiaat, naatriumferrotsüaniid, natroliitfonoliit ja klinoptiloliit vastavad mahepõllumajanduslikele eesmärkidele ja põhimõtetele, tuleks kõnealused ained lisada määruse (EÜ) nr 889/2008 VI lisasse.

(7)

Määruse (EÜ) nr 889/2008 VIII lisa A osas ilmnes viga rosmariiniekstrakti kui toidu lisaaine kasutamise nõuete kohta, seepärast tuleks see parandada.

(8)

Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 889/2008 vastavalt muuta.

(9)

Selleks et võimaldada ettevõtjatel järjepidevalt kasutada erandlikke tootmiseeskirju seoses mittemahepõllumajandusliku sööda ja noorkanadega pärast kõnealuste eeskirjade käesolevat aegumiskuupäeva, tuleks mahepõllumajandusliku tootmise takistuste või häirimise vältimiseks kohaldada käesoleva määrusega sätestatud erandlike eeskirjade muudatusi alates 1. jaanuarist 2012.

(10)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas mahepõllumajandusliku tootmise regulatiivkomitee arvamusega,

1)

Artikkel 19 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 19

Samast ettevõttest pärinev või muud päritolu sööt

1.   Taimtoiduliste loomade puhul, välja arvatud iga-aastase rändkarjatamise ajal vastavalt artikli 17 lõikele 4, peab vähemalt 60 % söödast pärinema samast tootmisüksusest või juhul, kui see ei ole võimalik, olema toodetud koostöös teiste mahepõllumajandusettevõtetega samas piirkonnas.

2.   Sigade ja kodulindude puhul peab vähemalt 20 % söödast pärinema samast tootmisüksusest või juhul, kui see ei ole võimalik, olema toodetud koostöös teiste mahepõllumajandusettevõtetega või söödakäitlejatega samas piirkonnas.

3.   Mesilaste puhul tuleb tootmisperioodi lõpus jätta tarudesse talvitamiseks piisav mee- ja õietolmuvaru.

Mesilasperede söötmine on lubatud ainult juhul, kui ilmastikutingimused ohustavad mesilasperede säilimist. Sööta tuleb mahepõllumajandusliku mee, mahepõllumajanduslike suhkrusiirupite või mahepõllumajandusliku suhkruga.”

2)

Artikkel 22 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 22

Teatavate toodete ja ainete kasutamine söödas

Määruse (EÜ) nr 834/2007 artikli 14 lõike 1 punkti d alapunkti iv kohaldamisel võib mahepõllumajandusliku sööda töötlemiseks ja mahepõllumajanduslike loomade söötmiseks kasutada ainult järgmisi aineid:

3)

Artikli 24 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.   Keemiliselt sünteesitud allopaatiliste veterinaarravimite või antibiootikumide asemel kasutatakse taimravitooteid, mikroelemente ning V lisa 1. osas ja VI lisa 3. osas loetletud tooteid, kui nende ravitoime asjaomase loomaliigi ja haiguse puhul on tõhus.”

4)

Artikli 25k lõike 1 punkt d asendatakse järgmisega:

5)

Artikli 25m lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Mahepõllumajanduslikus vesiviljeluses võib kasutada üksnes V lisa 1. osas loetletud mineraalse päritoluga söödamaterjale.”

6)

Artikli 42 punktis b asendatakse kuupäev „31. detsember 2011” kuupäevaga „31. detsember 2014”.

7)

Artikkel 43 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 43

Taimset ja loomset päritolu mittemahepõllumajandusliku proteiinsööda kasutamine kariloomade puhul

Määruse (EÜ) nr 834/2007 artikli 22 lõike 2 punkti b tingimuste kohaldamisel ja juhul, kui ei ole võimalik saada ainult mahepõllumajanduslikku proteiinsööta, on lubatud taimset ja loomset päritolu mittemahepõllumajandusliku proteiinsööda kasutamine piiratud kogustes sigade ja kodulindude puhul.

Mittemahepõllumajandusliku proteiinsööda maksimaalne lubatud osakaal 12-kuulisel ajavahemikul kõnealuste liikide puhul on 5 % 2012., 2013. ja 2014. kalendriaastal.

Kõnealused kogused arvutatakse igal aastal põllumajandusest pärinevas söödas sisalduva kuivaine osakaaluna.

Ettevõtja hoiab alles käesoleva sätte kasutamise vajadust tõendavad dokumendid.”

8)

Artiklid 59 ja 60 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 59

Reguleerimisala, kaubamärkide ja müüginimetuste kasutamine

Käesolevat peatükki ei kohaldata lemmikloomatoidu ega karusloomasööda suhtes.

Määruse (EÜ) nr 834/2007 artikli 23 lõikes 1 osutatud märgist sisaldavaid kaubamärke ja müüginimetusi võib kasutada ainult siis, kui kõik taimset ja loomset päritolu koostisosad on saadud mahepõllumajanduslikul tootmismeetodil ning vähemalt 95 % toote kuivainest koosneb kõnealustest koostisosadest.

Artikkel 60

Töödeldud sööda märgistused

1.   Määruse (EÜ) nr 834/2007 artikli 23 lõikes 1 osutatud mõisteid ja ELi mahetoote logo võib töödeldud sööda puhul kasutada tingimusel, et kõik järgmised nõuded on täidetud:

2.   Kui lõike 1 punktides a ja b kehtestatud nõuetest ei tulene teisiti, on toodete puhul, mille koostises on mitmesugustes kogustes mahepõllumajanduslikul meetodil toodetud ja/või mahepõllumajandusele ülemineku järgus toodetest saadud söödamaterjale ja/või kõnealuse määruse artiklis 22 osutatud tooteid, lubatud järgmine märge:

„võib kasutada mahepõllumajanduses kooskõlas määrustega (EÜ) nr 834/2007 ja (EÜ) nr 889/2008”.”

9)

V ja VI lisa asendatakse käesoleva määruse lisas sätestatud tekstiga.