1.11.2011

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 286/1

---

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 1077/2011,

25. oktoober 2011,

millega asutatakse Euroopa amet vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suuremahuliste IT-süsteemide operatiivjuhtimiseks

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 74, artikli 77 lõike 2 punkte a ja b, artikli 78 lõike 2 punkti e, artikli 79 lõike 2 punkti c, artikli 82 lõike 1 punkti d, artikli 85 lõiget 1, artikli 87 lõike 2 punkti a ja artikli 88 lõiget 2,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

pärast seadusandliku akti eelnõu edastamist liikmesriikide parlamentidele,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (1)

ning arvestades järgmist:

(1)

Teise põlvkonna Schengeni infosüsteem (SIS II) loodi Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määrusega (EÜ) nr 1987/2006, mis käsitleb teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi loomist, toimimist ja kasutamist (SIS II), (2) ning nõukogu 12. juuni 2007. aasta otsusega 2007/533/JSK, mis käsitleb teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) loomist, toimimist ja kasutamist (3). Määrusega (EÜ) nr 1987/2006 ja otsusega 2007/533/JSK sätestatakse, et komisjon vastutab üleminekuperioodil SIS II kesksüsteemi (keskne SIS II) operatiivjuhtimise eest. Pärast üleminekuperioodi vastutab keskse SIS II ja sideinfrastruktuuri teatavate aspektide operatiivjuhtimise eest korraldusasutus.

(2)

Viisainfosüsteem (VIS) loodi nõukogu 8. juuni 2004. aasta otsusega 2004/512/EÜ viisainfosüsteemi (VIS) kehtestamise kohta (4). Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta määrusega (EÜ) nr 767/2008, mis käsitleb viisainfosüsteemi (VIS) ja liikmesriikidevahelist teabevahetust lühiajaliste viisade kohta (VIS määrus), (5) nähakse ette, et komisjon vastutab üleminekuperioodil VISi operatiivjuhtimise eest. Pärast üleminekuperioodi vastutab keskse VISi, riiklike liideste ja sideinfrastruktuuri teatavate aspektide operatiivjuhtimise eest korraldusasutus.

(3)	Eurodac loodi nõukogu 11. detsembri 2000. aasta määrusega (EÜ) nr 2725/2000, mis käsitleb sõrmejälgede võrdlemise Eurodac-süsteemi kehtestamist Dublini konventsiooni tõhusa kohaldamise eesmärgil (6). Nõukogu määrusega (EÜ) nr 407/2002 (7) sätestati vajalikud rakenduseeskirjad.

(4)

On vaja asutada korraldusasutus, et tagada SIS II, VISi ja Eurodaci ning sideinfrastruktuuri teatud aspektide ning võimalik, et muude vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suuremahuliste IT-süsteemide (mille jaoks tuleb vastu võtta eraldi õigusaktid) operatiivjuhtimine pärast üleminekuperioodi.

(5)	Koostoime saavutamiseks on vaja nimetatud suuremahuliste IT-süsteemide operatiivjuhtimine anda ühele üksusele, saades sel viisil kasu mastaabisäästust, luues kriitilise massi ning tagades kapitali ja inimressursi võimalikult suure kasutusmäära.

(6)

SIS II ja VISi õigusaktidele lisatud ühisavaldustes palusid Euroopa Parlament ja nõukogu komisjonil esitada pärast mõjuhinnangu tegemist vajalikud õigusakti ettepanekud keskse SIS II ja sideinfrastruktuuri teatud aspektide ning VISi pikaajalise operatiivjuhtimisega seotud ülesannete üleandmiseks ametile.

(7)

Kuna korraldusasutus peaks olema õiguslikult, halduslikult ja majanduslikult autonoomne, tuleks see luua reguleeriva ametina („amet”), kellel on juriidilise isiku staatus. Nagu kokku lepitud, peaks ameti asukoht olema Tallinnas (Eesti). Kuna aga SIS II ja VISi tehnilise arendamise ja nende operatiivjuhtimise ettevalmistamisega tegeletakse Strasbourgis (Prantsusmaa) ja nimetatud IT-süsteemide varurajatis on sisse seatud Sankt Johann im Pongaus (Austria), peaks see nii jäämagi. Neis kahes asukohas tuleks samuti vastavalt täita Eurodaci tehnilise arendamise ja operatiivjuhtimisega seotud ülesandeid ning sisse seada Eurodaci varurajatis. Need kaks asukohta peaksid olema ka muude vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suuremahuliste IT-süsteemide tehnilise arendamise ja operatiivjuhtimise asukohtadeks, ning kui see on sätestatud asjaomastes õigusaktides, nende süsteemide, mille abil tagatakse suuremahuliste IT-süsteemide toimimine süsteemi tõrke korral, varurajatiste asukohaks.

(8)	Seepärast peaks määrustes (EÜ) nr 1987/2006 ja (EÜ) nr 767/2008 sätestatud korraldusasutuse ülesandeid täitma amet. Nimetatud ülesanded hõlmavad ka tehnilist edasiarendamist.

(9)

Vastavalt määrustele (EÜ) nr 2725/2000 ja (EÜ) nr 407/2002 loodi komisjonis kesküksus, mis vastutab Eurodaci keskandmebaasi tegevuse ja muude sellega seotud ülesannete eest. Koostoime ärakasutamiseks peaks amet alates kuupäevast, mil ta asub oma ülesandeid täitma, võtma üle komisjoni need ülesanded, mis on seotud Eurodaci operatiivjuhtimisega, sealhulgas teatavad ülesanded, mis on seotud sideinfrastruktuuriga.

(10)

Ameti põhieesmärk peaks olema SIS II, VISi ja Eurodaci ning vastavasisulise otsuse tegemisel ka muude vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suuremahuliste IT-süsteemide operatiivjuhtimisega seotud ülesannete täitmine. Amet peaks vastutama ka talle antud mittenormatiivset laadi ülesannete täitmiseks vajalike tehniliste meetmete võtmise eest. Need kohustused ei tohiks mõjutada normatiivseid ülesandeid, mis on usaldatud üksnes komisjonile või komisjonile ja teda abistavale komiteele õigusaktidega, mis reguleerivad süsteeme, mille operatiivjuhtimise eest vastutab amet.

(11)	Peale selle peaks amet täitma SIS II, VISi ja Eurodaci ning muude suuremahuliste IT-süsteemide tehnilise kasutuse alase koolitamisega seotud ülesandeid, mis võidakse talle tulevikus usaldada.

(12)

Lisaks võidakse anda ametile Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artiklite 67–89 alusel vastutus ka uute suuremahuliste IT-süsteemide ettevalmistamise, väljatöötamise ja operatiivjuhtimise eest. Ametile tuleks anda sellised ülesanded üksnes hilisemate ja eraldi õigusaktidega, millele eelneb mõjuhinnang.

(13)

Amet peaks vastutama teadusuuringute jälgimise ja nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust) (8) artikli 49 lõike 6 punkti a kohaselt ka katsekavade läbiviimise eest seoses suuremahuliste IT-süsteemidega ELi toimimise lepingu artiklite 67–89 alusel, kui komisjon seda konkreetselt taotleb. Kui amet vastutab katsekava läbiviimise eest, peaks ta pöörama erilist tähelepanu Euroopa Liidu infohaldusstrateegiale.

(14)

Asjaolu, et ametile usaldatakse vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suuremahuliste IT-süsteemide operatiivjuhtimine, ei peaks mõjutama nende süsteemide suhtes kehtivaid erieeskirju. Eelkõige kohaldatakse täies ulatuses neid erieeskirju, mis reguleerivad kõigi selliste suuremahuliste IT-süsteemide eesmärki, juurdepääsuõigusi, turvameetmeid ja täiendavaid andmekaitsenõudeid, mille operatiivjuhtimine kuulub ameti pädevusvaldkonda.

(15)

Liikmesriigid ja komisjon peaksid olema esindatud haldusnõukogus, et tõhusalt kontrollida ameti toimimist. Haldusnõukogule tuleks anda vajalikud volitused eelkõige iga-aastase tööprogrammi vastuvõtmiseks, ameti eelarvega seotud ülesannete täitmiseks, ameti suhtes kohaldatavate finantseeskirjade vastuvõtmiseks, tegevdirektori ametisse nimetamiseks ja sellise korra kehtestamiseks, mille alusel tegevdirektor võtab vastu ameti operatiivülesannetega seotud otsused.

(16)

Euroopa Politseiametile (Europol) ja Euroopa õigusalase koostöö üksusele (Eurojustile), kellel on otsuse 2007/533/JSK kohaldamisel SIS II-le juurdepääsu õigus ja õigus SIS II sisestatud andmeid vahetult otsida, tuleks SIS II osas anda haldusnõukogu koosolekutel vaatleja staatus, kui päevakorras on otsuse 2007/533/JSK kohaldamisega seotud küsimused. Nii Europolil kui ka Eurojustil peaks olema võimalik nimetada esindaja SIS II nõuanderühma, mis on loodud käesoleva määruse alusel.

(17)

Europolil peaks VISi osas olema haldusnõukogu koosolekutel vaatleja staatus, kui päevakorras on nõukogu 23. juuni 2008. aasta otsuse 2008/633/JSK (mis käsitleb liikmesriikide määratud ametiasutuste ja Europoli juurdepääsu viisainfosüsteemile (VIS) terroriaktide ja muude raskete kuritegude vältimise, avastamise ja uurimise eesmärkidel) (9) kohaldamisega seotud küsimused. Europolil peaks olema võimalik nimetada esindaja VISi nõuanderühma, mis on loodud käesoleva määruse alusel.

(18)

Liikmesriikidel peaks olema õigus ameti haldusnõukogus suuremahulise IT-süsteemiga seotud küsimustes hääletada, kui nende suhtes on liidu õiguse alusel siduv mõni vastava süsteemi väljatöötamist, loomist, toimimist ja kasutamist reguleeriv õigusakt. Kui Taani otsustab Taani seisukohta käsitleva protokolli (nr 22) (lisatud Euroopa Liidu lepingule (ELi leping) ja ELi toimimise lepingule – „Protokoll Taani seisukoha kohta”) artikli 4 alusel rakendada mõne suuremahulise IT-süsteemi väljatöötamist, loomist, toimimist ja kasutamist reguleerivat õigusakti oma siseriiklikus õiguses, peaks ka Taanil olema õigus vastava suuremahulise IT-süsteemiga seotud küsimustes hääletada.

(19)

Liikmesriigid peaksid nimetama suuremahulise IT-süsteemi nõuanderühma liikme, kui nende suhtes on liidu õiguse alusel siduv mõni vastava süsteemi väljatöötamist, loomist, toimimist ja kasutamist reguleeriv õigusakt. Kui Taani otsustab Taani seisukohta käsitleva protokolli artikli 4 alusel rakendada mõne suuremahulise IT-süsteemi väljatöötamist, loomist, toimimist ja kasutamist reguleerivat õigusakti oma siseriiklikus õiguses, peaks ka Taani nimetama vastava suuremahulise IT-süsteemi nõuanderühma liikme.

(20)

Täieliku autonoomia ja sõltumatuse tagamiseks tuleks ametile anda autonoomne eelarve, mille tulud tulevad Euroopa Liidu üldeelarvest. Ameti rahastamine peaks toimuma vastavalt eelarvepädevate institutsioonide kokkuleppele, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe (eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta) (10) punktis 47. Kohaldada tuleks liidu eelarve- ja heakskiidu andmise menetlust. Raamatupidamisarvestust ning selle aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust peaks auditeerima kontrollikoda.

(21)

Oma pädevuse raames peaks amet tegema koostööd teiste liidu ametitega, eelkõige vabadusel, turvalisusel ja õigusel põhineval alal asutatud ametite ning eriti Euroopa Liidu põhiõiguste ametiga. Samuti peaks amet võtma arvesse Euroopa Võrgu- ja Infoturbeameti võrguturbealaseid soovitusi ning võtma vajaduse korral soovitustest tulenevaid meetmeid.

(22)	Suuremahuliste IT-süsteemide väljatöötamist ja operatiivjuhtimist tagades peaks amet järgima Euroopa ja rahvusvahelisi standardeid, võttes arvesse kõrgeimaid kutsenõudeid, eelkõige Euroopa Liidu infohaldusstrateegiat.

(23)

Isikuandmete töötlemise suhtes, mida teostab amet, tuleks kohaldada Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrust (EÜ) nr 45/2001 (üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta) (11). Euroopa Andmekaitseinspektoril peaks olema õigus saada ametilt juurdepääs kogu teabele, mis on vajalik tema poolt teostatavaks uurimiseks. Vastavalt määruse (EÜ) nr 45/2001 artiklile 28 konsulteeris komisjon Euroopa Andmekaitseinspektoriga, kes esitas oma arvamuse 7. detsembril 2009.

(24)

Ameti läbipaistva toimimise tagamiseks tuleks ameti suhtes kohaldada Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrust (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (12). Ameti tegevust peaks vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 228 kontrollima Euroopa Ombudsman.

(25)

Ameti suhtes tuleks kohaldada Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. mai 1999. aasta määrust (EÜ) nr 1073/1999 (Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste kohta) (13) ning ta peaks ühinema Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Ühenduste Komisjoni 25. mai 1999. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppega Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) sisejuurdluste kohta (14).

(26)	Ameti asukohaliikmesriigid peaksid tagama võimalikult head tingimused ameti tõrgeteta toimimise tagamiseks, sealhulgas näiteks mitmekeelse ja Euroopale orienteeritud koolihariduse ning asjakohase transpordiühenduse.

(27)

Selleks et tagada tööhõivetingimuste avatus ja läbipaistvus ning töötajate võrdne kohtlemine, tuleks ameti töötajate ja tegevdirektori suhtes kohaldada Euroopa Liidu ametnike personalieeskirju („ametnike personalieeskirjad”) ja Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimusi („teenistustingimused”), mis on sätestatud määruses (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 259/68 (15) (edaspidi koos „personalieeskirjad”), sealhulgas ametisaladuse hoidmise eeskirju või muid samaväärseid konfidentsiaalsuskohustusi.

(28)	Amet on määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artikli 185 lõike 1 tähenduses liidu asutatud asutus ja peaks sellest tulenevalt vastu võtma oma finantseeskirjad.

(29)	Ameti suhtes tuleks kohaldada komisjoni 19. novembri 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklis 185 (16).

(30)

Kuna nimetatud määruse eesmärke, nimelt vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suuremahuliste IT-süsteemide operatiivjuhtimise ja vajaduse korral nende väljatöötamise eest vastutava ameti loomist Euroopa Liidu tasandil, ei suuda liikmesriigid piisaval määral saavutada ning meetme ulatuse ja mõju tõttu on seda parem saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas ELi lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Nimetatud artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus kaugemale sellest, mida on vaja nimetatud eesmärkide saavutamiseks.

(31)	Käesolevas määruses austatakse põhiõigusi ja järgitakse põhimõtteid, mida tunnustatakse Euroopa Liidu põhiõiguste hartas vastavalt ELi lepingu artikli 6 lõikele 1.

(32)

Taani seisukohta käsitleva protokolli artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva määruse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav. Arvestades, et käesolev määrus põhineb SIS II ja VISi osas Schengeni acquis’l, otsustab Taani kõnealuse protokolli artikli 4 kohaselt kuue kuu jooksul pärast käesoleva määruse vastuvõtmise kuupäeva, kas ta rakendab seda oma siseriiklikus õiguses. Vastavalt Euroopa Ühenduse ja Taani Kuningriigi vahelise lepingu (mis käsitleb kriteeriumide ja mehhanismide kehtestamist selle riigi määramiseks, kes vastutab Taanis või mõnes teises Euroopa Liidu liikmesriigis esitatud varjupaigataotluse läbivaatamise eest, ning sõrmejälgede võrdlemise Eurodac-süsteemi kehtestamist Dublini konventsiooni tõhusa kohaldamise eesmärgil) (17) artiklile 3 teatab Taani komisjonile, kas ta rakendab käesoleva määruse Eurodaciga seonduvat osa.

(33)

Niivõrd, kuivõrd käesoleva määruse sätted on seotud SIS II-ga otsuse 2007/533/JSK reguleerimisala ulatuses, osaleb Ühendkuningriik käesolevas määruses vastavalt ELi lepingule ja ELi toimimise lepingule lisatud protokolli nr 19 (Euroopa Liidu raamistikku integreeritud Schengeni acquis’ kohta) („Schengeni acquis’d käsitlev protokoll”) artikli 5 lõikele 1 ning nõukogu 29. mai 2000. aasta otsuse 2000/365/EÜ (Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis’ sätetes) (18) artikli 8 lõikele 2. Ühendkuningriik palus 5. oktoobri 2010. aasta kirjas vastavalt Schengeni acquis’d käsitleva protokolli artiklile 4 nõukogu eesistujalt luba osaleda käesoleva määruse vastuvõtmisel niivõrd, kuivõrd käesoleva määruse sätted on seotud SIS II-ga määruse (EÜ) nr 1987/2006 reguleerimisala ulatuses ja VISiga, millega arendatakse edasi neid Schengeni acquis’ sätteid, milles Ühendkuningriik ei osale vastavalt otsusele 2000/365/EÜ. Nõukogu 14. detsembri 2010. aasta otsuse 2010/779/EL (mis käsitleb Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi taotlust osaleda teatavates Schengeni acquis’ sätetes seoses vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suuremahuliste IT-süsteemide operatiivjuhtimise Euroopa ameti asutamisega) (19) alusel anti Ühendkuningriigile luba käesolevas määruses osaleda. Lisaks teatas Ühendkuningriik ELi lepingule ja ELi toimimise lepingule lisatud protokolli (nr 21) (Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukoha kohta vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suhtes – „Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukohta käsitlev protokoll”) artikli 3 kohaselt 23. septembri 2009. aasta kirjas nõukogu eesistujale oma soovist osaleda käesoleva määruse vastuvõtmisel ja kohaldamisel niivõrd, kuivõrd käesoleva määruse sätted on seotud Eurodaciga. Seega osaleb Ühendkuningriik käesoleva määruse vastuvõtmisel ning see on tema suhtes siduv ja kohaldatav.

(34)

Niivõrd, kuivõrd käesoleva määruse sätted on seotud SIS II-ga määruse (EÜ) nr 1987/2006 reguleerimisala ulatuses ning VISiga, arendatakse sellega edasi neid Schengeni acquis’ sätteid, milles Iirimaa ei osale vastavalt nõukogu 28. veebruari 2002. aasta otsusele 2002/192/EÜ Iirimaa taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis’ sätetes (20). Iirimaa ei ole Schengeni acquis’d käsitleva protokolli artikli 4 alusel esitanud taotlust osaleda käesoleva määruse vastuvõtmisel. Seepärast ei osale Iirimaa käesoleva määruse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav selles osas, millega arendatakse edasi Schengeni acquis’ sätteid, mis on seotud nii SIS II-ga määruse (EÜ) nr 1987/2006 reguleerimisala ulatuses kui ka VISiga. Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukohta käsitleva protokolli artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Iirimaa käesoleva määruse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav niivõrd, kuivõrd käesoleva määruse sätted on seotud Eurodaciga. Kuna sellises olukorras ei ole võimalik tagada, et määrus on Iirimaa suhtes ELi toimimise lepingu artiklis 288 sätestatud nõude kohaselt tervikuna kohaldatav, ei osale Iirimaa käesoleva määruse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav, ilma et see mõjutaks eespool nimetatud protokollist tulenevaid Iirimaa õigusi.

(35)

Islandi ja Norra puhul kujutab käesolev määrus endast SIS II ja VISiga seotud osas nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu Nõukogu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahel sõlmitud lepingu (viimase kahe riigi osalemiseks Schengeni acquis’ sätete rakendamises, kohaldamises ja edasiarendamises) (21) tähenduses, mis kuuluvad nimetatud lepingu teatavaid rakenduseeskirju käsitleva nõukogu 17. mai 1999. aasta otsuse 1999/437/EÜ (22) artikli 1 punktides A, B ja G osutatud valdkonda. Eurodaci osas on käesolev määrus Euroopa Ühenduse ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahelise lepingu (mis käsitleb liikmesriigis või Islandil või Norras esitatud varjupaigataotluse läbivaatamise eest vastutava riigi määratlemise kriteeriume ja mehhanisme) (23) tähenduses uus Eurodaciga seotud meede. Seega peaksid Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi delegatsioon vastavalt oma otsusele käesoleva määruse rakendamise kohta oma siseriiklikus õiguses osalema ameti haldusnõukogus. Selleks et määrata kindlaks edasine, nt hääleõigust hõlmav üksikasjalik kord, mis võimaldab Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi osalemist ameti tegevuses, tuleks liidul ja nimetatud riikidel sõlmida täiendav kokkulepe.

(36)

Šveitsi puhul kujutab käesolev määrus SIS II ja VISiga seotud osas nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepingu (Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ sätete rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) (24) tähenduses, mis kuuluvad otsuse 1999/437/EÜ artikli 1 punktides A, B ja G osutatud valdkonda, kusjuures nimetatud otsuse vastavaid punkte tõlgendatakse koostoimes nõukogu otsuse 2008/146/EÜ (25) artikliga 3. Eurodaci osas on käesolev määrus Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepingu (liikmesriigis või Šveitsis esitatud varjupaigataotluse läbivaatamise eest vastutava riigi määratlemise kriteeriumide ja mehhanismide kohta) (26) tähenduses uus Eurodaciga seotud meede. Seega peaks Šveitsi Konföderatsiooni delegatsioon vastavalt oma otsusele käesoleva määruse rakendamise kohta oma siseriiklikus õiguses osalema ameti haldusnõukogus. Selleks et määrata kindlaks edasine, nt hääleõigust hõlmav kord, mis võimaldab Šveitsi Konföderatsiooni osalemist ameti tegevuses, tuleks ELil ja Šveitsi Konföderatsioonil sõlmida täiendav kokkulepe.

(37)

Liechtensteini puhul kujutab käesolev määrus SIS II ja VISiga seotud osas nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vahelise protokolli (mis käsitleb Liechtensteini Vürstiriigi ühinemist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepinguga Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) (27) tähenduses, mis kuuluvad otsuse 1999/437/EÜ artikli 1 punktides A, B ja G osutatud valdkonda, kusjuures nimetatud otsuse vastavaid punkte tõlgendatakse koostoimes nõukogu otsuse 2011/350/EL (28) artikliga 3. Eurodaci osas on käesolev määrus Euroopa Ühenduse, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi protokolli (Liechtensteini Vürstiriigi ühinemise kohta Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepinguga liikmesriigis või Šveitsis esitatud varjupaigataotluse läbivaatamise eest vastutava riigi määratlemise kriteeriumide ja mehhanismide kohta) (29) tähenduses uus Eurodaciga seotud meede. Seega peaks Liechtensteini Vürstiriigi delegatsioon osalema ameti haldusnõukogus. Selleks et määrata kindlaks edasine, nt hääleõigust hõlmav üksikasjalik kord, mis võimaldab Liechtensteini Vürstiriigi osalemist ameti tegevuses, tuleks ELil ja Liechtensteini Vürstiriigil sõlmida täiendav kokkulepe,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I   PEATÜKK

SISU

Artikkel 1

Ameti asutamine

1.   Käesoleva määrusega asutatakse Euroopa amet vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suuremahuliste IT-süsteemide operatiivjuhtimiseks („amet”).

2.   Amet on vastutav teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II), viisainfosüsteemi (VIS) ja Eurodaci („suuremahulised IT-süsteemid”) operatiivjuhtimise eest.

3.   Ametile võib samuti teha ülesandeks muude kui lõikes 2 osutatud vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suuremahuliste IT-süsteemide ettevalmistamise, väljatöötamise ja operatiivjuhtimise, kuid üksnes juhul, kui see on sätestatud ELi toimimise lepingu artiklitel 67–89 põhinevates asjakohastes õigusaktides, võttes vajaduse korral arvesse käesoleva määruse artiklis 8 nimetatud teadusuuringute arengut ning käesoleva määruse artiklis 9 nimetatud katsekavasid.

4.   Operatiivjuhtimine hõlmab kõiki suuremahuliste IT-süsteemide käigushoidmiseks vajalikke ülesandeid vastavalt iga kõnealuse suuremahulise IT-süsteemi suhtes kohaldatavatele erisätetele, kaasa arvatud vastutust nende kasutatava sideinfrastruktuuri eest. Kõnealuste suuremahuliste IT-süsteemide raames ei vahetata andmeid ega võimaldata teabe ja teadmiste vahetamist, välja arvatud juhul, kui see on ette nähtud konkreetse õigusliku alusega.

Artikkel 2

Eesmärgid

Ilma et see piiraks komisjoni ja liikmesriikide kohustusi vastavalt suuremahulisi IT-süsteeme reguleerivatele õigusaktidele, tagab amet:

a)	suuremahuliste IT-süsteemide tõhusa, turvalise ja pideva toimimise;

b)	suuremahuliste IT-süsteemide tulemusliku ja rahandusküsimustes vastutustundliku haldamise;

c)	suuremahuliste IT-süsteemide kasutajatele pakutava teenuse nõuetekohase kvaliteedi;

d)	pideva ja katkematu teenuse;

e)	kehtivatele eeskirjadele, sealhulgas iga suuremahulise IT-süsteemi eraldi reguleerivatele erieeskirjadele vastava kõrge andmekaitse taseme;

f)	kehtivatele eeskirjadele, sealhulgas iga suuremahulist IT-süsteemi eraldi reguleerivatele erieeskirjadele vastava nõuetekohase andmeturbe ja füüsilise julgeoleku taseme, ja

g)	nõuetekohase projektijuhtimisstruktuuri kasutamise suuremahuliste IT-süsteemide tõhusaks arendamiseks.

II   PEATÜKK

ÜLESANDED

Artikkel 3

SIS II-ga seotud ülesanded

Amet täidab SIS II-ga seoses järgmisi ülesandeid:

a)	korraldusasutusele määrusega (EÜ) nr 1987/2006 ja otsusega 2007/533/JSK antud ülesanded ja

b)	ülesanded, mis on seotud eelkõige SIRENE büroo (SIRENE – riiklike üksuste täiendava teabe taotlus) töötajate SIS II tehnilise kasutuse alase koolitamisega, ning ülesanded, mis on seotud ekspertide koolitamisega SIS II tehniliste aspektide osas Schengeni hindamise raames.

Artikkel 4

VISiga seotud ülesanded

Amet täidab VISiga seoses järgmisi ülesandeid:

a)	korraldusasutusele määrusega (EÜ) nr 767/2008 ja otsusega 2008/633/JSK antud ülesanded ja

b)	VISi tehnilise kasutuse alase koolitamisega seotud ülesanded.

Artikkel 5

Eurodaciga seotud ülesanded

Amet täidab Eurodaciga seoses järgmisi ülesandeid:

a)	ülesanded, mis on antud komisjonile kui asutusele, mis vastutab Eurodaci operatiivjuhtimise eest vastavalt määrustele (EÜ) nr 2725/2000 ja (EÜ) nr 407/2002;

b)	sideinfrastruktuuriga seotud ülesanded, nimelt järelevalve, turvalisus ning liikmesriikide ja teenusepakkuja vaheliste suhete koordineerimine, ja

c)	Eurodaci tehnilise kasutuse alase koolitamisega seotud ülesanded.

Artikkel 6

Muude suuremahuliste IT-süsteemide ettevalmistamise, väljatöötamise ja operatiivjuhtimisega seotud ülesanded

Kui ametile on tehtud ülesandeks artikli 1 lõikes 3 osutatud muude suuremahuliste IT-süsteemide ettevalmistamine, väljatöötamine ja operatiivjuhtimine, täidab amet vajaduse korral ka nende süsteemide tehnilise kasutuse alase koolitamisega seotud ülesandeid.

Artikkel 7

Sideinfrastruktuuriga seotud ülesanded

1.   Amet täidab sideinfrastruktuuriga seotud ülesandeid, mis on artikli 1 lõikes 2 osutatud suuremahuliste IT-süsteemide väljatöötamist, loomist, toimimist ja kasutamist reguleerivate õigusaktidega antud korraldusasutusele.

2.   Lõikes 1 osutatud õigusaktide kohaselt jagunevad sideinfrastruktuuriga (sealhulgas operatiivjuhtimise ja julgeolekuga) seotud ülesanded ameti ja komisjoni vahel. Tagamaks nende vastavate ülesannete omavaheline kooskõla, tuleb ameti ja komisjoni vahel sisse seada operatiivne töökord ning kajastada seda vastastikuse mõistmise memorandumis.

3.   Sideinfrastruktuuri hallatakse ja kontrollitakse nõuetekohaselt, et kaitsta seda ohtude eest ning tagada sideinfrastruktuuri ja suuremahuliste IT-süsteemide, sealhulgas sideinfrastruktuuri kaudu edastatavate andmete turvalisus.

4.   Vastu võetakse asjakohased meetmed, sealhulgas julgeolekukavad, muu hulgas selleks, et hoida eelkõige asjakohaste krüpteerimistehnikate abil ära isikuandmete loata lugemine, kopeerimine, muutmine või kustutamine isikuandmete edastamise või andmekandjate transportimise ajal. Sideinfrastruktuuris ei ringle süsteemiga seotud krüpteerimata operatiivteavet.

5.   Sideinfrastruktuuri operatiivjuhtimise alased ülesanded võib usaldada välistele eraõiguslikele üksustele või asutustele vastavalt määrusele (EÜ, Euratom) nr 1605/2002. Sellisel juhul on võrguteenuse pakkujale siduvad lõikes 4 nimetatud turvameetmed ning tal ei ole mingil viisil juurdepääsu SIS II, VISi või Eurodaci operatiivandmetele ega SIS II-ga seotud SIRENE raames vahetatavatele andmetele.

6.   Ilma, et see mõjutaks SIS II, VISi ja Eurodaci käsitlevaid olemasolevaid lepinguid, jääb krüpteerimisvõtmete haldamine ameti pädevusse ning seda ei saa teha ülesandeks ühelegi välisele eraõiguslikule üksusele.

Artikkel 8

Uuringute jälgimine

1.   Amet jälgib SIS II, VISi ja Eurodaci ning muude suuremahuliste IT-süsteemide operatiivjuhtimise seisukohalt oluliste uuringute arengut.

2.   Amet teavitab Euroopa Parlamenti, nõukogu, komisjoni ja asjasse puutuvate andmekaitseküsimuste korral ka Euroopa Andmekaitseinspektorit regulaarselt lõikes 1 osutatud arengust.

Artikkel 9

Katsekavad

1.   Amet võib ELi toimimise lepingu artiklite 67–89 alusel ja vastavalt käesoleva määruse artikli 12 lõike 1 punktile l rakendada määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artikli 49 lõike 6 punktis a osutatud katsekavasid suuremahuliste IT-süsteemide väljatöötamiseks või operatiivjuhtimiseks üksnes juhul, kui komisjon on esitanud selleks konkreetse taotluse, olles sellest teavitanud Euroopa Parlamenti ja nõukogu vähemalt kolm kuud ette, ja kui haldusnõukogu on teinud vastava otsuse.

Amet teavitab Euroopa Parlamenti, nõukogu ja asjasse puutuvate andmekaitseküsimuste korral ka Euroopa Andmekaitseinspektorit regulaarselt esimeses lõigus osutatud katsekavade arengust.

2.   Komisjoni taotletud katsekavade jaoks kantakse assigneeringud eelarvesse mitte rohkem kui kaheks järjestikuseks eelarveaastaks.

III   PEATÜKK

STRUKTUUR JA TÖÖKORRALDUS

Artikkel 10

Õiguslik seisund

1.   Amet on ELi asutus ja juriidiline isik.

2.   Ametil on igas liikmesriigis kõige laialdasem õigus- ja teovõime, mis vastavalt selle riigi õigusele on juriidilistel isikutel. Eelkõige võib amet omandada või võõrandada vallas- ja kinnisasju ning olla kohtus menetlusosaliseks. Ta võib ka sõlmida vastavalt lõikele 4 loodud ameti ja tehniliste keskuste asukohta käsitlevaid lepinguid liikmesriikidega, kelle territooriumil amet ning tehnilised keskused ja varurajatised asuvad (asukohaliikmesriigid).

3.   Ametit esindab ameti tegevdirektor.

4.   Ameti asukoht on Eestis Tallinnas.

Artikli 1 lõikes 3 ning artiklites 3, 4, 5 ja 7 osutatud arendamise ja operatiivjuhtimisega seotud ülesandeid täidetakse Prantsusmaal Strasbourgis.

Varurajatis, mis on võimeline tagama suuremahulise IT-süsteemi toimimise selle tõrke korral, luuakse Austrias Sankt Johann im Pongaus, kui varurajatis on ette nähtud selle arendamist, loomist, toimimist ja kasutamist reguleerivas õigusaktis.

Artikkel 11

Struktuur

1.   Ameti haldus- ja juhtimisstruktuur koosneb järgmistest osadest:

a)	haldusnõukogu,

b)	tegevdirektor,

c)	nõuanderühmad.

2.   Ameti struktuuri kuuluvad ka:

a)	andmekaitseametnik,

b)	turvaametnik,

c)	peaarvepidaja.

Artikkel 12

Haldusnõukogu ülesanded

1.   Tagamaks, et amet täidab oma ülesandeid, on haldusnõukogul järgmised ülesanded:

a)	nimetada vastavalt artiklile 18 ametisse tegevdirektor ja asjakohasel juhul vabastada ta ametist;

b)	teostada tegevdirektori üle distsiplinaarvõimu ja teostada järelevalvet tegevdirektori tegevuse, sealhulgas haldusnõukogu otsuste rakendamise üle;

c)	kehtestada ameti organisatsiooniline struktuur, olles eelnevalt konsulteerinud komisjoniga;

d)	kehtestada ameti kodukord, olles eelnevalt konsulteerinud komisjoniga;

e)	kiita tegevdirektori ettepanekul heaks peakorterit käsitlev leping (ameti asukoha kohta) ning vastavalt artikli 10 lõikele 4 loodud tehnilisi keskusi ja varurajatisi käsitlevad lepingud, millele kirjutavad alla tegevdirektor ja asukohaliikmesriigid;

f)	võtta komisjoni nõusolekul ametnike personalieeskirjade artiklis 110 osutatud vajalikud rakendusmeetmed;

g)	võtta vastu vajalikud rakendusmeetmed, mis käsitlevad riikide ekspertide lähetamist ametisse;

h)

võtta vastu II peatükis osutatud ülesannetel põhinev mitmeaastane tööprogramm, kasutades selle alusena tegevdirektori poolt artikli 17 kohaselt esitatud kavandit, olles eelnevalt konsulteerinud artiklis 19 osutatud nõuanderühmadega ja saanud kätte komisjoni arvamuse. Piiramata iga-aastase eelarvemenetluse kohaldamist, sisaldab mitmeaastane tööprogramm mitmeaastast eelarveprojekti ja eelhinnanguid, et struktureerida eesmärgid ja mitmeaastase planeerimise eri etapid;

i)	võtta vastu mitmeaastane personalipoliitika kava ja iga-aastase tööprogrammi kavand ning esitada see igal aastal 31. märtsiks komisjonile ja eelarvepädevatele institutsioonidele;

j)

võtta pärast komisjonilt arvamuse saamist iga aasta 30. septembriks oma hääleõiguslike liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega vastu ameti järgmise aasta tööprogramm, mis on kooskõlas iga-aastase eelarvemenetluse ja ELi toimimise lepingu artiklite 67–89 valdkondi hõlmava liidu õigusloomekavaga, ning tagada, et vastuvõetud tööprogramm edastatakse Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile ning avaldatakse;

k)

võtta iga aasta 31. märtsiks vastu ameti eelmise aasta tegevusaruanne, milles eelkõige võrreldakse saavutatud tulemusi iga-aastase tööprogrammi eesmärkidega, ning edastada see sama aasta15. juuniks Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale; iga-aastane tegevusaruanne avaldatakse;

l)	täita vastavalt artiklile 32, artikli 33 lõikele 6 ja artiklile 34 ameti eelarvega seotud ülesandeid, sealhulgas rakendada artiklis 9 nimetatud katsekavasid;

m)	võtta vastavalt artiklile 34 vastu ameti suhtes kohaldatavad finantseeskirjad;

n)	nimetada ametisse peaarvepidaja, kes on oma ülesannete täitmisel sõltumatu;

o)	tagada asjakohased järelmeetmed tulenevalt erinevates sisemistes ja välistes auditeerimisaruannetes ja hinnangutes esitatud tähelepanekutest ja soovitustest;

p)	võtta vastu vajalikud turvameetmed, sealhulgas turvalisuse tagamise kava, talitluspidevuse kava ja suurõnnetusest taastumise kava, võttes arvesse nõuanderühmades osalevate turvaekspertide võimalikke soovitusi;

q)	nimetada ametisse turvaametnik;

r)	nimetada kooskõlas määrusega (EÜ) nr 45/2001 ametisse andmekaitseametnik;

s)	võtta 22. maiks 2012 vastu määruse (EÜ) nr 1049/2001 rakendamise praktiline kord;

t)	võtta vastu määruse (EÜ) nr 1987/2006 artikli 50 lõike 4 ja otsuse 2007/533/JSK artikli 66 lõike 4 kohased SIS II tehnilist toimimist käsitlevad aruanded, määruse (EÜ) nr 767/2008 artikli 50 lõike 3 ja otsuse 2008/633/JSK artikli 17 lõike 3 kohased VISi tehnilist toimimist käsitlevad aruanded;

u)	võtta vastu määruse (EÜ) nr 2725/2000 artikli 24 lõike 1 kohane iga-aastane Eurodaci kesküksuse tegevuse aruanne;

v)	esitada märkused aruannete kohta, mida Euroopa Andmekaitseinspektor on auditite tulemusel määruse (EÜ) nr 1987/2006 artikli 45 ja määruse (EÜ) nr 767/2008 artikli 42 lõike 2 kohaselt koostanud, ning tagada pärast auditeid asjakohaste järelmeetmete võtmine;

w)	avaldada määruse (EÜ) nr 1987/2006 artikli 50 lõike 3 ja otsuse 2007/533/JSK artikli 66 lõike 3 kohased SIS II-ga seotud statistilised andmed;

x)	koostada kooskõlas määruse (EÜ) nr 2725/2000 artikli 3 lõikega 3 Eurodaci kesküksuse töö kohta statistiline aruanne;

y)

tagada määruse (EÜ) nr 1987/2006 artikli 31 lõike 8 ja otsuse 2007/533/JSK artikli 46 lõike 8 kohase SIS II sisestatud andmete vahetu otsimise loaga pädevate asutuste nimekirja avaldamine igal aastal koos määruse (EÜ) nr 1987/2006 artikli 7 lõikes 3 osutatud SIS II siseriiklike süsteemide (N.SIS.II) asutuste nimekirja ja otsuse 2007/533/JSK artikli 7 lõikes 3 osutatud SIRENE büroode nimekirjaga;

z)	tagada määruse (EÜ) nr 2725/2000 artikli 15 lõike 2 kohaselt määratud asutuste loendi avaldamine kord aastas;

aa)	täita muid talle käesoleva määruse kohaselt antud ülesandeid.

2.   Haldusnõukogu võib nõustada tegevdirektorit kõigis küsimustes, mis on rangelt seotud suuremahuliste IT-süsteemide väljatöötamise või operatiivjuhtimisega.

Artikkel 13

Haldusnõukogu koosseis

1.   Haldusnõukogusse kuulub üks esindaja igast liikmesriigist ja kaks komisjoni esindajat.

2.   Iga liikmesriik ja komisjon nimetab hiljemalt 22. jaanuariks 2012 haldusnõukogu liikmed ja asendusliikmed. Pärast nimetatud ajavahemiku lõppemist kutsub komisjon haldusnõukogu kokku. Asendusliige esindab liiget tema puudumise korral.

3.   Haldusnõukogu liikmete nimetamisel lähtutakse nende vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suuremahuliste IT-süsteemide alastest asjakohastest laiaulatuslikest kogemustest ja teadmistest ning nende teadmistest andmekaitse alal.

4.   Liikmete volituste kestus on neli aastat. Volitusi võib pikendada ühe korra. Volituste lõppemisel või ametist lahkumisel jäävad liikmed haldusnõukogu koosseisu, kuni nende volitusi pikendatakse või nad asendatakse.

5.   Ameti tegevuses osalevad Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamise ning Eurodaciga seotud meetmetega ühinenud riigid. Kõik nad nimetavad haldusnõukogusse ühe esindaja ja tema asetäitja.

Artikkel 14

Haldusnõukogu esimees

1.   Haldusnõukogu valib oma liikmete hulgast esimehe ja aseesimehe.

2.   Esimehe ja aseesimehe ametiaeg kestab kaks aastat. Nende ametiaega võib pikendada ühe korra. Kui nende liikmelisus haldusnõukogus lõppeb mis tahes hetkel nende ametiaja jooksul, lõppeb ka nende ametiaeg automaatselt samal päeval.

3.   Esimehe ja aseesimehe võib valida ainult selliste haldusnõukogu liikmete hulgast, kelle on nimetanud liikmesriigid ja kelle suhtes on täielikult siduvad kõigi ameti hallatavate suuremahuliste IT-süsteemide väljatöötamist, loomist, toimimist ja kasutamist reguleerivad liidu õigusaktid.

Artikkel 15

Haldusnõukogu koosolekud

1.   Haldusnõukogu koosolek kutsutakse kokku järgmiste isikute taotlusel:

a)	haldusnõukogu esimees,

b)	vähemalt üks kolmandikku liikmetest,

c)

komisjon,

d)	tegevdirektor.

Haldusnõukogu tuleb korraliseks koosolekuks kokku vähemalt kord kuue kuu jooksul.

2.   Haldusnõukogu koosolekutel osaleb tegevdirektor.

3.   Haldusnõukogu liikmeid võivad abistada eksperdid, kes on nõuanderühmade liikmed.

4.   Europol ja Eurojust võivad ameti haldusnõukogu koosolekutel osaleda vaatlejatena, kui päevakorras on otsuse 2007/533/JSK kohaldamisega seotud SIS II käsitlevad küsimused. Europol võib ameti haldusnõukogu koosolekul osaleda vaatlejana ka juhul, kui päevakorras on otsuse 2008/633/JSK kohaldamisega seotud VISi käsitlevad küsimused.

5.   Haldusnõukogu võib oma koosolekutele vaatlejaks kutsuda iga isiku, kelle seisukoht võib talle huvi pakkuda.

6.   Amet tagab haldusnõukogule sekretariaaditeenused.

Artikkel 16

Hääletamine

1.   Ilma et see piiraks käesoleva artikli lõike 5 ning artikli 12 lõike 1 punkti j ja artikli 18 lõigete 1 ja 7 kohaldamist, võetakse haldusnõukogu otsused vastu kõigi haldusnõukogu hääleõiguslike liikmete häälteenamusega.

2.   Ilma et see piiraks lõike 3 kohaldamist, on igal haldusnõukogu liikmel üks hääl.

3.   Kõik liikmed, kelle on nimetanud liikmesriik, kelle suhtes on liidu õiguse alusel siduv mõni ameti hallatava suuremahulise IT-süsteemi väljatöötamist, loomist, toimimist ja kasutamist reguleeriv õigusakt, võivad hääletada asjaomast suuremahulist IT-süsteemi käsitlevate küsimuste puhul.

Peale selle võib Taani, kui ta otsustab Taani seisukohta käsitleva protokolli artikli 4 alusel rakendada mõne suuremahulise IT-süsteemi väljatöötamist, loomist, toimimist ja kasutamist reguleerivat õigusakti oma siseriiklikus õiguses, hääletada vastava suuremahulise IT-süsteemiga seotud küsimustes.

4.   Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamise ning Eurodaciga seotud meetmetega ühinenud riikide suhtes kohaldatakse artiklit 37.

5.   Kui liikmed on lahkarvamusel küsimuses, kas hääletus mõjutab konkreetset suuremahulist IT-süsteemi, teevad nad asjaomase otsuse kahekolmandikulise häälteenamusega.

6.   Tegevdirektor ei hääleta.

7.   Üksikasjalikum hääletamiskord, eelkõige tingimused, mille korral üks liige võib tegutseda teise liikme nimel, ning vajaduse korral kvooruminõuded kehtestatakse ameti kodukorraga.

Artikkel 17

Tegevdirektori ülesanded ja volitused

1.   Ametit juhib ja esindab ameti tegevdirektor.

2.   Tegevdirektor on oma ülesannete täitmisel sõltumatu. Olenemata komisjoni ja haldusnõukogu vastavast pädevusest ei taotle tegevdirektor juhiseid riiklikelt ega muudelt organitelt ega allu sellistele juhistele.

3.   Ilma et see piiraks artikli 12 kohaldamist, kannab tegevdirektor täielikku vastutust ametile antud ülesannete eest ja Euroopa Parlament kohaldab tema suhtes iga-aastast eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlust.

4.   Euroopa Parlament ja nõukogu võivad kutsuda tegevdirektori oma ülesannete täitmisest aru andma.

5.   Tegevdirektoril on järgmised ülesanded:

a)	tagada ameti igapäevane juhtimine;

b)	tagada ameti toimimine kooskõlas käesoleva määrusega;

c)	valmistada ette käesolevas määruses, selle rakenduseeskirjades ja kohaldatavates õigusaktides täpsustatud piirides haldusnõukogu poolt vastuvõetavad menetlused, otsused, strateegiad, programmid ja tegevus ning neid rakendada;

d)	luua ja rakendada tööle tõhus süsteem, mis võimaldab teostada korrapärast järelevalvet i) suuremahuliste IT-süsteemide (sealhulgas statistiliste andmete) üle ja ii) ameti üle, sealhulgas seoses selle eesmärkide tõhusa ja tulemusliku saavutamisega, ning neid hinnata;

e)	osaleda haldusnõukogu koosolekutel ilma hääleõiguseta;

f)	kasutada ameti töötajate suhtes artikli 20 lõikes 3 sätestatud volitusi ja tegeleda personaliküsimustega;

g)

ilma et see piiraks ametnike personalieeskirjade artikli 17 kohaldamist, kehtestada konfidentsiaalsusnõuded määruse (EÜ) nr 1987/2006 artikli 17, otsuse 2007/533/JSK artikli 17 ja määruse (EÜ) nr 767/2008 artikli 26 lõike 9 täitmiseks ning asjakohaste ametisaladuse hoidmise eeskirjade või muude samaväärsete konfidentsiaalsuskohustuste kohaldamiseks kõigi ameti töötajate suhtes, kes töötavad Eurodac-süsteemi andmetega;

h)	pidada asukohaliikmesriikide valitsustega läbirääkimisi peakorterit käsitleva lepingu (ameti asukoha kohta) ning tehnilisi keskusi ja varurajatisi käsitlevate lepingute üle ning pärast nende heakskiitmist haldusnõukogus kirjutada nendele alla.

6.   Tegevdirektor esitab haldusnõukogule vastuvõtmiseks eelkõige järgmiste dokumentide kavandid:

a)	ameti iga-aastane tööprogramm ja iga-aastane tegevusaruanne, olles eelnevalt konsulteerinud nõuanderühmadega;

b)	ameti suhtes kohaldatavad finantseeskirjad;

c)	mitmeaastane tööprogramm;

d)	järgmise aasta eelarve, mis on koostatud tegevuspõhise eelarvestamise alusel;

e)	personalipoliitika mitmeaastane kava;

f)	volitused artiklis 31 osutatud hindamise korraldamiseks;

g)	määruse (EÜ) nr 1049/2001 rakendamise praktiline kord;

h)	vajalikud turvameetmed, sealhulgas turvalisuse tagamise kava, talitluspidevuse kava ja suurõnnetusest taastumise kava;

i)	järelevalve ja hindamise tulemuste alusel mõlema artikli 12 lõike 1 punktis t osutatud suuremahulise IT-süsteemi tehnilist toimimist käsitlevad aruanded ja artikli 12 lõike 1 punktis u osutatud iga-aastane Eurodaci kesküksuse tegevuse aruanne;

j)	artikli 12 lõike 1 punktis y osutatud SIS II sisestatud otsese andmete otsimise loaga pädevate asutuste nimekiri, sealhulgas N.SIS.II asutuste nimekiri ja SIRENE büroode nimekiri, ning artikli 12 lõike 1 punktis z osutatud asutuste nimekiri, mis koostatakse avaldamiseks igal aastal.

7.   Tegevdirektor täidab samuti kõiki muid käesoleva määruse kohaseid ülesandeid.

Artikkel 18

Tegevdirektori ametisse nimetamine

1.   Haldusnõukogu nimetab komisjoni korraldatud avaliku konkursi kaudu leitud nõuetekohaste kandidaatide hulgast viieaastaseks ametiajaks ametisse tegevdirektori. Valikumenetlusega nähakse ette osalemiskutsete avaldamine Euroopa Liidu Teatajas ja mujal. Haldusnõukogu võib nõuda uue menetluse läbiviimist, kui ta ei ole veendunud ühegi nimekirja lisatud kandidaadi sobivuses. Haldusnõukogu nimetab tegevdirektori ametisse tema isiklike saavutuste, suuremahuliste IT-süsteemide alase kogemuse ning haldus-, finants- ja juhtimisoskuse ning andmekaitsealaste teadmiste põhjal. Haldusnõukogu teeb oma otsuse tegevdirektori ametisse nimetamise kohta kõikide hääleõiguslike liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega.

2.   Enne ametisse nimetamist kutsub haldusnõukogu valitud kandidaadi esinema Euroopa Parlamendi pädeva(te) komisjoni(de) ette ja vastama komisjoni liikmete küsimustele. Pärast nimetatud esinemist esitab Euroopa Parlament arvamuse valitud kandidaadi kohta. Haldusnõukogu teatab Euroopa Parlamendile, kuidas tema arvamust on arvesse võetud. Arvamust käsitatakse kuni kandidaadi ametisse nimetamiseni isikliku ja konfidentsiaalsena.

3.   Viieaastase ametiaja lõpule eelneva üheksa kuu jooksul viib haldusnõukogu tihedas koostöös komisjoniga läbi hindamise, mille käigus ta annab hinnangu eelkõige tegevdirektori esimesel ametiajal saavutatud tulemustele ja nende saavutamise viisidele.

4.   Haldusnõukogu võib hindamisaruannet arvesse võttes pikendada tegevdirektori ametiaega üks kord kuni kolmeks aastaks üksnes juhtudel, kui see on õigustatud ameti eesmärkide ja ülesannetega.

5.   Haldusnõukogu teatab Euroopa Parlamendile oma kavatsusest pikendada tegevdirektori ametiaega. Kuu aja jooksul enne nimetatud pikendamist kutsutakse tegevdirektor esinema Euroopa Parlamendi pädeva(te) komisjoni(de) ette ja vastama komisjoni liikmete küsimustele.

6.   Tegevdirektor annab aru haldusnõukogule.

7.   Haldusnõukogu võib tegevdirektori ametist vabastada. Haldusnõukogu teeb oma otsuse kõikide hääleõiguslike liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega.

Artikkel 19

Nõuanderühmad

1.   Haldusnõukogule jagavad eksperditeadmisi vastavate suuremahuliste IT-süsteemide kohta ning eelkõige iga-aastase tööprogrammi ja tegevusaruande ettevalmistamise kontekstis järgmised nõuanderühmad:

a)	SIS II nõuanderühm;

b)	VISi nõuanderühm;

c)	Eurodaci nõuanderühm;

d)	muu nõuanderühm, kes on seotud mõne suuremahulise IT-süsteemiga, kui nii on sätestatud asjaomase suuremahulise IT-süsteemi väljatöötamist, loomist, toimimist ja kasutamist reguleerivas asjaomases õigusaktis.

2.   Iga liikmesriik, kelle suhtes on liidu õiguse alusel siduv mõni konkreetse suuremahulise IT-süsteemi väljatöötamist, loomist, toimimist ja kasutamist reguleeriv õigusakt, ning samuti komisjon nimetavad asjaomase suuremahulise IT-süsteemi nõuanderühma ühe liikme kolmeaastaseks tähtajaks, mida võib pikendada.

Kui Taani otsustab Taani seisukohta käsitleva protokolli artikli 4 alusel rakendada mõne suuremahulise IT-süsteemi väljatöötamist, loomist, toimimist ja kasutamist reguleerivat õigusakti oma siseriiklikus õiguses, nimetab ka Taani asjaomase suuremahulise IT-süsteemi nõuanderühma liikme.

Iga Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamise, Eurodaciga seotud meetmete ning muude suuremahuliste IT-süsteemidega seotud meetmetega ühinenud riik, kes osaleb mõnes konkreetses suuremahulises IT-süsteemis, nimetab asjaomase suuremahulise IT-süsteemi nõuanderühma liikme.

3.   Nii Europol kui ka Eurojust võivad määrata esindaja SIS II nõuanderühma. Europol võib määrata esindaja ka VISi nõuanderühma.

4.   Haldusnõukogu liikmed ei tohi olla ühegi nõuanderühma liikmed. Tegevdirektoril või tema esindajal on õigus osaleda vaatlejana kõigil nõuanderühmade koosolekutel.

5.   Nõuanderühmade töö- ja koostöökord sätestatakse ameti kodukorras.

6.   Arvamusi koostades teevad nõuanderühma liikmed kõik endast sõltuva konsensuse saavutamiseks. Kui konsensust ei saavutata, koostatakse liikmete enamuse seisukohta kajastav põhjendatud arvamus. Samuti lisatakse vähemuse põhjendatud seisukoht. Sel eesmärgil kohaldatakse artikli 16 lõikeid 3 ja 4. Liikmed, kes esindavad Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamise ning Eurodaciga seotud meetmetega ühinenud riike, võivad avaldada arvamust küsimustes, milles neil ei ole õigust hääletada.

7.   Iga liikmesriik ning iga Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamise ning Eurodaciga seotud meetmetega ühinenud riik aitab kaasa nõuanderühmade tegevusele.

8.   Nõuanderühmade esimeeste ülesannete suhtes kohaldatakse artiklit 14 mutatis mutandis.

IV   PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 20

Personal

1.   Ameti personali ja tegevdirektori suhtes kohaldatakse personalieeskirju ning eeskirju, mille liidu institutsioonid on nimetatud personalieeskirjade rakendamiseks ühiselt vastu võtnud.

2.   Personalieeskirjade rakendamisel käsitatakse ametit ametina ametnike personalieeskirjade artikli 1a lõike 2 tähenduses.

3.   Amet kasutab oma töötajate suhtes ametisse määravale asutusele ametnike personalieeskirjadega ja lepinguid sõlmivale asutusele teenistustingimustega antud volitusi.

4.   Ameti personal koosneb ametnikest, ajutistest töötajatest või lepingulistest töötajatest. Haldusnõukogu annab igal aastal oma heakskiidu nende lepingute puhul, mida tegevdirektor kavatseb uuendada ning mis muudetakse teenistustingimuste kohaselt tähtajatuks.

5.   Amet ei võta tundliku iseloomuga finantsülesannete täitmiseks tööle ajutisi töötajaid.

6.   Komisjon ja liikmesriigid võivad ametisse ajutiselt lähetada ametnikke või riiklikke eksperte. Haldusnõukogu võtab vastu selleks vajalikud rakendusmeetmed, võttes arvesse personalipoliitika mitmeaastast kava.

7.   Ilma et see piiraks ametnike personalieeskirjade artikli 17 kohaldamist, kohaldab amet asjakohaseid ametisaladuse hoidmise eeskirju või muid samaväärseid konfidentsiaalsuskohustusi.

8.   Haldusnõukogu võtab kokkuleppel komisjoniga vastu ametnike personalieeskirjade artiklis 110 osutatud vajalikud rakendusmeetmed.

Artikkel 21

Avalik huvi

Haldusnõukogu liikmed, tegevdirektor ja nõuanderühmade liikmed kohustuvad toimima avalikes huvides. Selleks esitavad nad igal aastal nimetatud kohustuse võtmise kohta kirjaliku ja avaliku kinnituse.

Haldusnõukogu liikmete nimekiri avaldatakse ameti veebilehel.

Artikkel 22

Peakorterit käsitlev leping ning tehnilisi keskusi ja varurajatisi käsitlevad lepingud

Vajalikud kokkulepped, milles käsitletakse ametile asukohaliikmesriikides antavaid ruume ja nende liikmesriikide pakutavaid vahendeid ning asukohaliikmesriikides tegevdirektori, haldusnõukogu liikmete, ameti töötajate ja nende perekonnaliikmete suhtes kohaldatavaid erieeskirju, sätestatakse peakorterit käsitlevas lepingus ning tehnilisi keskusi ja varurajatisi käsitlevates lepingutes, mille amet ja asukohaliikmesriigid sõlmivad, kui haldusnõukogu on need heaks kiitnud.

Artikkel 23

Privileegid ja immuniteedid

Ameti suhtes kohaldatakse Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli.

Artikkel 24

Vastutus

1.   Ameti lepingulist vastutust reguleeritakse asjaomase lepingu suhtes kohaldatava õigusega.

2.   Otsuste tegemine kuulub Euroopa Liidu Kohtu pädevusse vastavalt ameti sõlmitud lepingus sisalduvale vahekohtuklauslile.

3.   Lepinguvälise vastutuse korral heastab amet vastavalt liikmesriikide õiguse ühistele üldpõhimõtetele kõik kahjud, mida ta talitused või teenistujad on ülesannete täitmisel tekitanud.

4.   Lõikes 3 osutatud kahju heastamisega seotud vaidluste lahendamine kuulub Euroopa Liidu Kohtu pädevusse.

5.   Ameti personali isiklikku vastutust ameti ees reguleeritakse personalieeskirjadega.

Artikkel 25

Keelekasutuse kord

1.   Ameti suhtes kohaldatakse 15. aprilli 1958. aasta määrust nr 1, millega määratakse kindlaks Euroopa Majandusühenduses kasutatavad keeled (30).

2.   Ilma et see piiraks ELi toimimise lepingu artikli 342 kohaselt vastu võetud otsuste kohaldamist, koostatakse artikli 12 lõike 1 punktides j ja k osutatud iga-aastane tööprogramm ja tegevusaruanne ELi institutsioonide kõikides ametlikes keeltes.

3.   Ameti tegevuseks vajalikke tõlketeenuseid osutab Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskus.

Artikkel 26

Juurdepääs dokumentidele

1.   Haldusnõukogu võtab tegevdirektori ettepaneku põhjal hiljemalt kuus kuud pärast 1. detsembrit 2012 vastu ameti dokumentidele juurdepääsu käsitlevad eeskirjad vastavalt määrusele (EÜ) nr 1049/2001.

2.   Määruse (EÜ) nr 1049/2001 artikli 8 kohaste ameti otsuste kohta võib ELi toimimise lepingu artiklites 228 ja 263 sätestatud tingimustel esitada vastavalt kaebuse Euroopa Ombudsmanile või hagi Euroopa Liidu Kohtule.

Artikkel 27

Teave ja selle edastamine

1.   Amet edastab teavet vastavalt suuremahuliste IT-süsteemide väljatöötamist, loomist, toimimist ja kasutamist reguleerivatele õigusaktidele ja omal algatusel oma ülesannete piiresse kuuluvates valdkondades. Eelkõige tagab ta, et lisaks artikli 12 lõike 1 punktides j, k, w ja y ja artikli 33 lõikes 8 osutatud teabe avaldamisele antakse avalikkusele ja kõigile huvitatud isikutele kiiresti objektiivset, usaldusväärset ja hõlpsasti arusaadavat teavet ameti tegevuse kohta.

2.   Haldusnõukogu kehtestab lõike 1 kohaldamise praktilise korra.

Artikkel 28

Andmekaitse

1.   Ilma et see piiraks suuremahuliste IT-süsteemide väljatöötamist, loomist, toimimist ja kasutamist reguleerivate õigusaktide kohaseid andmekaitsesätteid, kohaldatakse ameti poolt käesoleva määruse kohaselt töödeldava teabe suhtes määrust (EÜ) nr 45/2001.

2.   Haldusnõukogu kehtestab meetmed, mida amet võtab määruse (EÜ) nr 45/2001 ja eriti andmekaitseinspektorit käsitleva 8. jao kohaldamiseks.

Artikkel 29

Turvaeeskirjad salastatud teabe ja salastamata delikaatse teabe kaitse kohta

1.   Amet järgib komisjoni 29. novembri 2001. aasta otsuses 2001/844/EÜ, ESTÜ, Euratom (millega muudetakse komisjoni kodukorda) (31) sätestatud turvapõhimõtteid, muu hulgas salastatud teabe vahetamist, töötlemist ja säilitamist käsitlevaid sätteid ning füüsilise julgeoleku meetmeid.

2.   Amet kohaldab ka komisjoni poolt vastuvõetud ja rakendatavaid salastamata delikaatse teabe töötlemist käsitlevaid turvapõhimõtteid.

3.   Haldusnõukogu otsustab artikli 2 ja artikli 12 lõike 1 punkti p kohaselt ameti asjaomaste turvapõhimõtete täitmiseks vajaliku sisestruktuuri üle.

Artikkel 30

Ameti julgeolek

1.   Amet vastutab julgeoleku ja korra säilitamise eest tema poolt kasutatavates hoonetes, ruumides ja maa-alal. Amet kohaldab suuremahuliste IT-süsteemide väljatöötamist, loomist, toimimist ja kasutamist reguleerivate õigusaktide julgeolekupõhimõtteid ja asjaomaseid sätteid.

2.   Asukohaliikmesriigid võtavad kõik tõhusad ja asjakohased meetmed korra ja julgeoleku säilitamiseks ameti poolt kasutatavate hoonete, ruumide ja maa-ala vahetus läheduses ning tagavad ametile nõuetekohase kaitse vastavalt asjaomasele peakorterit käsitlevale lepingule (ameti asukoha kohta) ning asjaomastele tehnilisi keskusi ja varurajatisi käsitlevatele lepingutele, kindlustades samal ajal, et ameti poolt volitatud isikutel on nimetatud hoonetele, ruumidele ja maa-alale vaba juurdepääs.

Artikkel 31

Hindamine

1.   Komisjon annab kolme aasta jooksul pärast 1. detsembrit 2012 ja edaspidi iga nelja aasta järel tihedas koostöös haldusnõukoguga hinnangu ameti tegevusele. Hinnangus uuritakse, kuidas ja mil määral aitab amet mõjusalt kaasa vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suuremahuliste IT-süsteemide operatiivjuhtimisele ja täidab käesolevas määruses sätestatud ülesandeid. Hinnangus hinnatakse ka ameti osa liidu tasandi koordineeritud, kulutõhusa ja sidusa IT-keskkonna väljaarendamist taotlevas liidu strateegias, mis kavatsetakse luua lähiaastatel.

2.   Lõikes 1 osutatud hinnangu alusel esitab komisjon, kes on eelnevalt konsulteerinud haldusnõukoguga, soovitused muudatuste tegemiseks käesolevas määruses, muu hulgas eesmärgiga viia see suuremasse kooskõlla lõikes 1 osutatud liidu strateegiaga. Komisjon edastab nimetatud soovitused koos haldusnõukogu arvamuse ja asjakohaste ettepanekutega Euroopa Parlamendile, nõukogule ja Euroopa Andmekaitseinspektorile.

V   PEATÜKK

FINANTSSÄTTED

Artikkel 32

Eelarve

1.   Ilma et see piiraks muud liiki sissetulekuid, on ameti tuludeks:

a)	liidu toetus, mis kantakse Euroopa Liidu üldeelarvesse (komisjoni jaotis);

b)	Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega ning Eurodaciga seotud meetmetega ühinenud riikide osamaks;

c)	kõik liikmesriikide osamaksud.

2.   Ameti kulud hõlmavad muu hulgas töötajate töötasusid, haldus- ja infrastruktuurikulusid, tegevuskulusid ning ameti sõlmitud lepingutest või kokkulepetest tulenevaid kulusid. Igal aastal koostab tegevdirektor ameti poolt täide viidavaid tegevusi arvesse võttes ameti järgmise eelarveaasta tulude ja kulude eelarvestuse projekti koos ametikohtade loeteluga ning edastab selle haldusnõukogule.

3.   Ameti tulud ja kulud peavad olema tasakaalus.

4.   Haldusnõukogu võtab tegevdirektori koostatud projekti põhjal vastu ameti järgmise eelarveaasta tulude ja kulude eelarvestuse projekti.

5.   Haldusnõukogu edastab ameti tulude ja kulude eelarvestuse projekti ning selle aluseks olevad üldsuunised komisjonile ning Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamise ning Eurodaciga seotud meetmetega ühinenud riikidele iga aasta 10. veebruariks ning lõpliku eelarvestuse iga aasta 31. märtsiks.

6.   Haldusnõukogu esitab komisjonile ja eelarvepädevatele institutsioonidele iga aasta 31. märtsiks:

a)	oma iga-aastase tööprogrammi eelnõu;

b)	oma ajakohastatud personalipoliitika mitmeaastase kava, mis on koostatud vastavalt komisjoni kehtestatud suunistele;

c)	teabe personalieeskirjades kindlaksmääratud ametnike, ajutiste ja lepinguliste töötajate arvu kohta aastatel n – 1 ja n ning prognoosi aastaks n + 1;

d)	teabe asukohaliikmesriikide poolt ametile antud mitterahaliste toetuste kohta;

e)	prognoosi eelarve täitumise ülevaate saldo kohta aastal n – 1.

7.   Komisjon edastab eelarvestuse eelarvepädevatele institutsioonidele koos Euroopa Liidu üldeelarve projektiga.

8.   Eelarvestuse alusel kannab komisjon Euroopa Liidu üldeelarve esialgsesse projekti arvestuslikud summad, mida ta peab ametikohtade loetelu jaoks vajalikuks, ja üldeelarvest makstavate toetuste suuruse ning esitab need vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 314 eelarvepädevatele institutsioonidele.

9.   Eelarvepädevad institutsioonid kinnitavad ameti toetuseks kasutatavad assigneeringud. Eelarvepädevad institutsioonid võtavad vastu ameti ametikohtade loetelu.

10.   Ameti eelarve võtab vastu haldusnõukogu. Eelarve muutub lõplikuks pärast Euroopa Liidu üldeelarve lõplikku vastuvõtmist. Vajaduse korral kohandatakse eelarvet vastavalt.

11.   Iga muudatuse tegemisel eelarves, sealhulgas ametikohtade loetelus, järgitakse sama korda.

12.   Haldusnõukogu teatab võimalikult vara eelarvepädevatele institutsioonidele oma kavatsusest rakendada projekti, millel võib olla oluline rahaline mõju tema eelarve rahastamisele, eriti kõikide kinnisvaraga seotud projektide, nagu hoonete rentimise või ostmise puhul. Haldusnõukogu teatab sellest komisjonile ning Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamise ning Eurodaciga seotud meetmetega ühinenud riikidele. Kui üks eelarvepädev institutsioon kavatseb esitada arvamuse, teatab ta kahe nädala jooksul pärast projekti kohta teate saamist haldusnõukogule sellise arvamuse esitamise kavatsusest. Kui vastust ei tule, võib amet jätkata kavandatud tegevust.

Artikkel 33

Eelarve täitmine

1.   Ameti eelarvet täidab ameti tegevdirektor.

2.   Tegevdirektor edastab igal aastal eelarvepädevatele institutsioonidele kogu hindamismenetluste tulemuste seisukohast olulise teabe.

3.   Ameti peaarvepidaja saadab ameti esialgse raamatupidamisaruande koos asjakohase aasta eelarvehaldust ja finantsjuhtimist käsitleva aruandega järgmise aasta 1. märtsiks komisjoni peaarvepidajale ja kontrollikojale. Komisjoni peaarvepidaja konsolideerib institutsioonide ja detsentraliseeritud asutuste esialgsed raamatupidamisaruanded vastavalt määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklile 128.

4.   Ameti peaarvepidaja saadab eelarvehaldust ja finantsjuhtimist käsitleva aruande järgmise aasta 31. märtsiks ka eelarvepädevatele institutsioonidele.

5.   Pärast kontrollikojalt määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artikli 129 kohaste tähelepanekute saamist ameti esialgse raamatupidamisaruande kohta koostab tegevdirektor omal vastutusel ameti lõpliku raamatupidamisaruande ja esitab selle haldusnõukogule arvamuse saamiseks.

6.   Haldusnõukogu esitab oma arvamuse agentuuri raamatupidamisaruande kohta.

7.   Tegevdirektor saadab lõpliku raamatupidamisaruande koos haldusnõukogu arvamusega järgmise aasta 1. juuliks eelarvepädevatele institutsioonidele, komisjoni peaarvepidajale, kontrollikojale ning Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamise ning Eurodaciga seotud meetmetega ühinenud riikidele.

8.   Lõplik raamatupidamisaruanne avaldatakse.

9.   Tegevdirektor saadab kontrollikojale vastuse tema tähelepanekute kohta 30. septembriks. Tegevdirektor saadab kõnealuse vastuse ka haldusnõukogule.

10.   Euroopa Parlamendi taotluse korral esitab tegevdirektor määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artikli 146 lõike 3 kohaselt kogu teabe, mida on vaja asjaomase eelarveaasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse tõrgeteta rakendamiseks.

11.   Kvalifitseeritud häälteenamusega otsustava nõukogu soovituse põhjal annab Euroopa Parlament heakskiidu tegevdirektori tegevusele aasta n eelarve täitmisel enne 15. maid aastal n + 2.

Artikkel 34

Finantseeskirjad

Ameti suhtes kohaldatavad finantseeskirjad võtab vastu haldusnõukogu, olles eelnevalt konsulteerinud komisjoniga. Finantseeskirjad ei kaldu kõrvale määrusest (EÜ, Euratom) nr 2343/2002, välja arvatud juhul, kui selline kõrvalekaldumine on vajalik ameti toimimiseks ja komisjon on andnud selleks eelneva nõusoleku.

Artikkel 35

Pettusevastane võitlus

1.   Pettuse, korruptsiooni ja muu ebaseadusliku tegevuse vastu võitlemisel kohaldatakse määrust (EÜ) nr 1073/1999.

2.   Amet ühineb institutsioonidevahelise kokkuleppega, milles käsitletakse Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) sisejuurdlusi, ja kehtestab viivitamata kõigi ameti töötajate suhtes kohaldatavad asjakohased sätted.

3.   Rahastamisotsustes ning neist tulenevates lepingutes ja rakendusaktides sätestatakse selgesõnaliselt, et kontrollikoda ja OLAF võivad vajaduse korral teostada ameti rahaliste vahendite saajate ja rahaliste vahendite eraldamise eest vastutavate isikute juures kohapealseid kontrolle.

VI   PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 36

Ettevalmistav tegevus

1.   Komisjon vastutab ameti asutamise ja esialgse toimimise eest, kuni amet on saavutanud eelarve täitmiseks operatiivse suutlikkuse.

2.   Kuni tegevdirektor asub pärast haldusnõukogu poolt vastavalt artiklile 18 ametisse nimetamist täitma oma ülesandeid, võib komisjon sel eesmärgil määrata ajutiselt ametisse piiratud arvu ametnikke, sealhulgas ametniku, kes täidab tegevdirektori ülesandeid. Ajutise tegevdirektori võib ametisse määrata alles siis, kui haldusnõukogu on kokku kutsutud vastavalt artikli 13 lõikele 2.

Kui ajutine tegevdirektor ei täida käesolevas määruses sätestatud kohustusi, võib haldusnõukogu paluda komisjonil määrata ametisse uue ajutise tegevdirektori.

3.   Ajutine tegevdirektor võib lubada kõigi ameti eelarves ette nähtud krediidiga kaetud maksete tegemist, kui haldusnõukogu on need heaks kiitnud, ning võib sõlmida lepinguid, sealhulgas töölepinguid, pärast ameti ametikohtade loetelu vastuvõtmist. Haldusnõukogu võib kehtestada ajutise tegevdirektori volitustele põhjendatud piirangud.

Artikkel 37

Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega ning Eurodaciga seotud meetmetega ühinenud riikide osalus

Ühinemislepingute asjaomaste sätete alusel töötatakse välja kord, millega muu hulgas nähakse ette Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamise ning Eurodaciga seotud meetmetega ühinenud riikide ameti töös osalemise laad ja ulatus ning üksikasjalikud eeskirjad, sealhulgas sätted osamaksu, töötajate ja hääleõiguse kohta.

Artikkel 38

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Amet alustab artiklites 3–9 sätestatud ülesannete täitmist 1. detsembril 2012.

---

(1)  Euroopa Parlamendi 5. juuli 2011. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 12. septembri 2011. aasta otsus.

(2)  ELT L 381, 28.12.2006, lk 4.

(3)  ELT L 205, 7.8.2007, lk 63.

(4)  ELT L 213, 15.6.2004, lk 5.

(5)  ELT L 218, 13.8.2008, lk 60.

(6)  EÜT L 316, 15.12.2000, lk 1.

(7)  Nõukogu 28. veebruari 2002. aasta määrus (EÜ) nr 407/2002, millega nähakse ette sõrmejälgede võrdlemise Eurodac-süsteemi kehtestamist Dublini konventsiooni tõhusa kohaldamise eesmärgil käsitleva määruse (EÜ) nr 2725/2000 teatavad rakenduseeskirjad (EÜT L 62, 5.3.2002, lk 1).

(8)  EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.

(9)  ELT L 218, 13.8.2008, lk 129.

(10)  ELT C 139, 14.6.2006, lk 1.

(11)  EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1.

(12)  EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43.

(13)  EÜT L 136, 31.5.1999, lk 1.

(14)  EÜT L 136, 31.5.1999, lk 15.

(15)  EÜT L 56, 4.3.1968, lk 1.

(16)  EÜT L 357, 31.12.2002, lk 72.

(17)  ELT L 66, 8.3.2006, lk 38.

(18)  EÜT L 131, 1.6.2000, lk 43.

(19)  ELT L 333, 17.12.2010, lk 58.

(20)  EÜT L 64, 7.3.2002, lk 20.

(21)  EÜT L 176, 10.7.1999, lk 36.

(22)  EÜT L 176, 10.7.1999, lk 31.

(23)  ELT L 93, 3.4.2001, lk 40.

(24)  ELT L 53, 27.2.2008, lk 52.

(25)  ELT L 53, 27.2.2008, lk 1.

(26)  ELT L 53, 27.2.2008, lk 5.

(27)  ELT L 160, 16.6.2011, lk 21.

(28)  ELT L 160, 18.6.2011, lk 19.

(29)  ELT L 160, 18.6.2011, lk 39.

(30)  EÜT 17, 6.10.1958, lk 385/58.

(31)  EÜT L 317, 3.12.2001, lk 1.

---