1.6.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 134/4

(1)

3. septembril 2009 avaldas komisjon Euroopa Liidu Teatajas teate (edaspidi „algatamisteade”) dumpinguvastase menetluse algatamise kohta Iraanist, Pakistanist ja Araabia Ühendemiraatidest (edaspidi „asjaomased riigid”) pärit teatava polüetüleentereftalaadi impordi suhtes (2).

(2)

Menetlus algatati pärast seda, kui Euroopa plastitootjate liidu PlasticsEurope polüetüleentereftalaadi komitee (edaspidi „kaebuse esitaja”) esitas 20. juulil 2009 kaebuse tootjate nimel, kelle toodang moodustab olulise osa, käesoleval juhul üle 50 % liidu teatava polüetüleentereftalaadi kogutoodangust. Kaebus sisaldas esmapilgul usutavaid tõendeid asjaomastest riikidest pärit polüetüleentereftalaadi dumpingu ning sellest tuleneva olulise kahju kohta ning seda peeti menetluse algatamiseks piisavaks.

(3)

Komisjon andis menetluse algatamisest ametlikult teada kaebuse esitanud tootjatele, muudele teadaolevatele liidu tootjatele, teadaolevatele importijatele/ettevõtjatele ja kasutajatele, eksportivatele tootjatele ning asjaomaste ekspordiriikide esindajatele. Huvitatud isikutele anti võimalus esitada kirjalikult oma seisukohad ja taotleda ärakuulamist algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul.

(4)

Kõigile huvitatud isikutele, kes seda taotlesid ja teatasid konkreetsed põhjused, miks nad tuleks ära kuulata, anti selline võimalus.

(5)

Liidu tootjate ja importijate ilmse rohkuse tõttu nähti algatamisteates ette algmääruse artikli 17 kohane väljavõtteline uuring. Selleks, et komisjonil oleks võimalik kindlaks teha, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ning vajaduse korral valimi moodustamiseks, paluti kõigil liidu tootjatel ja importijatel endast komisjonile teatada ning esitada algatamisteates nimetatud põhiandmed uurimisaluse tootega seotud tegevuse kohta uurimisperioodil (1. juulist 2008 kuni 30. juunini 2009).

(6)

Neliteist liidu tootjat esitas küsitud teabe ja oli nõus valimisse kuuluma. Komisjon moodustas koostööd teinud liidu tootjatelt saadud informatsiooni alusel valimi viiest liidu tootjast, kelle müük moodustab 65 % kõikide koostööd teinud liidu tootjate müügist.

(7)

Kaheksa importijat esitas küsitud teabe ja oli nõus valimisse kuuluma. Komisjon moodustas koostööd teinud importijatelt saadud informatsiooni alusel valimi kahest importijast, kelle import moodustab 83 % kõikide koostööd teinud importijate impordist ja 48 % Araabia Ühendemiraatidest, Iraanist ja Pakistanist pärit kogu impordist.

(8)

Komisjon saatis küsimustiku eksportivatele tootjatele, valimisse kuuluvatele liidu tootjatele, valimisse kuuluvatele importijatele, kõigile teadaolevalt asjaomastele kasutajatele ja tarnijatele ning neile, kes endast algatamisteates nimetatud tähtaja jooksul teada andsid.

(9)

Küsimustiku vastused saadi viielt valimisse kuuluvalt liidu tootjalt, ühelt valimisse kuuluvalt importijalt, kümnelt liidu kasutajalt, kolmelt toormaterjalide tarnijalt, ühelt Iraani eksportivalt tootjalt ja temaga seotud turustajalt, ühelt Pakistani eksportivalt tootjalt ja ühelt Araabia Ühendemiraatide eksportivalt tootjalt. Lisaks esitas seitse koostööd teinud liidu tootjat küsitud üldandmed kahju analüüsimiseks.

(10)

Komisjon kogus ja kontrollis kogu teavet, mida ta pidas vajalikuks dumpingu, sellest tuleneva kahju ja liidu huvide esialgseks kindlakstegemiseks. Kontrollkäigud tehti järgmiste äriühingute valdustesse:

(11)

Dumpingut ja kahju käsitlev uurimine hõlmas ajavahemikku 1. juulist 2008 kuni 30. juunini 2009 (edaspidi „uurimisperiood”). Kahju hindamise seisukohalt asjakohaste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2006 kuni uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood”).

(12)

Vaatlusalune toode on Iraanist, Pakistanist ja Araabia Ühendemiraatidest pärit polüetüleentereftalaat, mille viskoossuskoefitsient vastavalt ISO-standardile 1628-5 on 78 ml/g või kõrgem (edaspidi „vaatlusalune toode”) ja mis praegu kuulub CN-koodi 3907 60 20 alla.

(13)

Polüetüleentereftalaat on keemiatoode, mida tavaliselt kasutatakse plastitööstuses pudelite ja plastmassplaatide tootmiseks. Kuna selline polüetüleentereftalaat on homogeenne toode, ei jagatud seda täiendavalt eri tootetüüpide kaupa.

(14)

Uurimine näitas, et liidu tootmisharu liidus toodetud ja müüdud polüetüleentereftalaadil ning Iraanis, Pakistanis ja Araabia Ühendemiraatides toodetud ja omamaisel turul müüdud ning liitu eksporditud polüetüleentereftalaadil on sisuliselt samad keemilised ja füüsikalised põhiomadused ja samad põhilised kasutusalad. Seepärast käsitatakse neid ajutiselt samasuguste toodetena algmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses.

(15)

Võttes arvesse toormaterjali hinna ja polüetüleentereftalaadi turuhinna märkimisväärset kõikumist uurimisperioodil, peeti normaalväärtuse ja ekspordihinna kindlaksmääramisel asjakohaseks kasutada kvartaliandmeid. Seda meetodit ei olnud võimalik kasutada Iraani puhul, sest ainus Iraani tootja ei suutnud esitada täielikke kvartaliandmeid kulude kohta.

(16)

Algmääruse artikli 2 lõike 2 kohaselt määras komisjon kõigepealt kindlaks, kas ainsa Iraani tootja omamaine müük oli piisavalt tüüpiline, s.t kas see moodustas vähemalt 5 % kogu tema vaatlusaluse toote eksportmüügist liitu. Iraani ainsa tootja omamaist müüki peeti uurimisperioodil piisavalt tüüpiliseks.

(17)

Seejärel uuris komisjon, kas samasuguse toote omamaist müüki võib käsitada tavapärase kaubandustegevuse käigus toimunud müügina vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 4. Selleks tehti Iraani turul müüdud samasuguses toote puhul kindlaks, kui suure osa moodustas uurimisperioodil tulutoov omamaine müük sõltumatutele klientidele.

(18)

Kuna samasuguse toote tulutoova müügi maht oli 80 % või väiksem samasuguse toote müügi kogumahust, määrati normaalväärtus kindlaks tegeliku omamaise hinna alusel, mis võrdub tulutoova müügi kaalutud keskmisega.

(19)

Kuna eksportmüük liitu toimus Iraanis asuva seotud kaubandusettevõtja kaudu, määrati ekspordihind kooskõlas algmääruse artikli 2 lõikega 8 kindlaks selle kaubandusettevõtja poolt liidu sõltumatutele tarbijatele esitatud hinna põhjal.

(20)

Normaalväärtust ja ainsa eksportiva tootja ekspordihinda võrreldi tehasest hankimise tasandil.

(21)

Normaalväärtuse ja ekspordihinna õiglase võrdluse tagamiseks kohandati hindu ja hindade võrreldavust mõjutavaid erinevusi nõuetekohaselt vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 10. Sellest lähtuvalt võeti vajaduse korral ja põhjendatud juhtudel arvesse kaubandustaseme erinevuste kohandusi, transpordi-, käitlemis-, laadimis- ja lisakulusid, pakkimis- ja krediidikulusid ning muid tegureid (pangatasud).

(22)

Äriühing taotles kaubandustaseme erinevuste kohandamist, kuna omamaise turu ja ELi turu tarbijate puhul kasutatakse erinevaid müügimudeleid. Kohandamist lubati määral, mille puhul äriühing suutis oma taotlust põhjendada.

(23)

Iraani eksportiv tootja esitas lisaks eritaotluse, milles käsitleti Iraani vastu suunatud rahvusvaheliste sanktsioonide väidetavat mõju. Äriühing väitis, et sanktsioonide tõttu ei saa teatavad USAs asuvad suured tarbijad nagu Coca-Cola ja Pepsi osta polüetüleentereftalaati Iraanist ning seega ei väljasta nad ka Iraanist pärit polüetüleentereftalaadile kvaliteeditõendeid. See mõjutab väidetavalt ka muid Euroopa tarbijaid, kes nõuavad madalamaid hindu polüetüleentereftalaadile, millel puudub Coca-Cola või Pepsi kvaliteeditõend. Iraani eksportiv tootja ei suutnud siiski esitada tõendeid, mis oleks sanktsioonide väidetava mõju suurust tõendanud. Peale selle tekkisid äriühingul samalaadsed probleemid ka omamaisel turul, kus kohalikud Coca-Cola ja Pepsi litsentsi omanikud ei saanud osta polüetüleentereftalaati Iraani tootjatelt, vaid pidid seda importima muudest riikidest. Seetõttu peaks sanktsioonidel olema hindu alandav mõju ka omamaisel turul ning seega ei ole hindade võrdluses ilmseid erinevusi. Seepärast jõuti järeldusele, et ei ole põhjust teha kohandusi Iraani suhtes kehtestatud sanktsioonide mõju tõttu.

(24)

Algmääruse artikli 2 lõigete 11 ja 12 kohaselt kehtestati Iraani ainsa tootja puhul dumpingumarginaal kaalutud keskmise normaalväärtuse ja kaalutud keskmise ekspordihinna võrdluse alusel.

(25)

Kaebuse esitaja ja koostööd tegeva Iraani eksportiva tootja esitatud teabe põhjal ei ole Iraanis teadaolevalt teisi vaatlusaluse toote tootjaid. Seega peaks Iraani puhul kehtestatav üleriigiline dumpingumarginaal olema võrdne ainsa koostööd tegeva Iraani eksportiva tootja puhul kehtestatud dumpingumarginaaliga.

(26)

Iraani esialgne dumpingumarginaal väljendatuna protsendina CIF-hinnast liidu piiril ilma tollimakse tasumata on 28,6 %.

(27)

Algmääruse artikli 2 lõike 2 kohaselt määras komisjon kõigepealt kindlaks, kas Pakistani ainsa tootja omamaine müük oli piisavalt tüüpiline, s.t kas see moodustas vähemalt 5 % kogu tema vaatlusaluse toote eksportmüügist liitu. Pakistani ainsa eksportiva tootja omamaist müüki peeti uurimisperioodil piisavalt tüüpiliseks.

(28)

Seejärel uuris komisjon, kas samasuguse toote omamaist müüki võib käsitada tavapärase kaubandustegevuse käigus toimunud müügina vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 4. Selleks tehti Pakistani turul müüdud samasuguse toote puhul kindlaks, kui suure osa moodustas uurimisperioodil tulutoov omamaine müük sõltumatutele klientidele.

(29)

Kuna samasuguse toote tulutoova müügi maht oli suurem kui 80 % samasuguse toote müügi kogumahust omamaisel turul, arvutati normaalväärtus samasuguse toote kogu omamaise müügi hindade kaalutud keskmisena.

(30)

Ainus Pakistani eksportiv tootja eksportis vaatlusalust toodet otse liidu sõltumatutele tarbijatele. Ekspordihinnad määrati seepärast kindlaks kõnealuste sõltumatute tarbijate poolt vaatlusaluse toote eest tegelikult makstud või maksmisele kuuluvate hindade alusel vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 8.

(31)

Normaalväärtust ja ainsa eksportiva tootja ekspordihinda võrreldi tehasest hankimise tasandil.

(32)

Normaalväärtuse ja ekspordihinna õiglase võrdluse tagamiseks kohandati hindu ja hindade võrreldavust mõjutavaid erinevusi nõuetekohaselt vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 10. Sellest lähtuvalt tehti vajaduse korral ja põhjendatud juhtudel kohandusi imporditasude, allahindluste, hinnavähendite, transpordi-, kindlustus-, käitlemis-, laadimis- ja lisakulude, pakkimis- ja krediidikulude, müügijärgsete kulude (tehniline abi ja teenused), komisjonitasude ning muude tegurite (pangatasud) arvesse võtmiseks.

(33)

Algmääruse artikli 2 lõigete 11 ja 12 kohaselt määrati Pakistani ainsa tootja puhul dumpingumarginaal kindlaks kaalutud keskmise normaalväärtuse ja kaalutud keskmise ekspordihinna võrdluse alusel.

(34)

Pakistani ainsa eksportiva tootja, äriühingu Novatex Limited esialgne dumpingumarginaal väljendatuna protsendina CIF-hinnast liidu piiril ilma tollimakse tasumata on 1,5 %, st alla miinimumi algmääruse artikli 9 lõike 3 tähenduses.

(35)

Kuna Pakistanis ei ole rohkem vaatlusaluse toote tootjaid, ei ole vaja kehtestada ajutisi meetmeid.

(36)

Algmääruse artikli 2 lõike 2 kohaselt määras komisjon kõigepealt kindlaks, kas Araabia Ühendemiraatide ainsa tootja omamaine müük oli piisavalt tüüpiline, s.t kas see moodustas vähemalt 5 % kogu tema vaatlusaluse toote eksportmüügist liitu. Araabia Ühendemiraatide ainsa eksportiva tootja omamaist müüki peeti uurimisperioodil piisavalt tüüpiliseks.

(37)

Seejärel uuris komisjon, kas samasuguse toote omamaist müüki võib käsitada tavapärase kaubandustegevuse käigus toimunud müügina vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 4. Selleks tehti Araabia Ühendemiraatide turul müüdud samasuguse toote puhul kindlaks, kui suure osa moodustas uurimisperioodil tulutoov omamaine müük sõltumatutele klientidele.

(38)

Kuna kõnealuse tooteliigi tulutoova müügi maht oli 80 % või väiksem selle samasuguse toote müügi kogumahust, määrati normaalväärtus kindlaks tegeliku omamaise hinna alusel, mis võrdub tulutoova müügi kaalutud keskmisega.

(39)

Araabia Ühendemiraatide ainus eksportiv tootja eksportis vaatlusalust toodet otse liidu sõltumatutele tarbijatele. Ekspordihinnad määrati seepärast kindlaks kõnealuste sõltumatute tarbijate poolt vaatlusaluse toote eest tegelikult makstud või maksmisele kuuluvate hindade alusel vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 8.

(40)

Normaalväärtust ja ainsa eksportiva tootja ekspordihindu võrreldi tehasest hankimise tasandil.

(41)

Normaalväärtuse ja ekspordihinna õiglase võrdluse tagamiseks kohandati hindu ja hindade võrreldavust mõjutavaid erinevusi nõuetekohaselt vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 10. Sellest lähtuvalt tehti vajaduse korral ja põhjendatud juhtudel kohandusi transpordi-, kindlustus-, käitlemis-, laadimis- ja lisakulude ning krediidikulude ja komisjonitasude arvesse võtmiseks.

(42)

Algmääruse artikli 2 lõigete 11 ja 12 kohaselt määrati Araabia Ühendemiraatide ainsa tootja puhul dumpingumarginaal kindlaks kaalutud keskmise normaalväärtuse ja kaalutud keskmise ekspordihinna võrdluse alusel.

(43)

Kaebuse esitaja ja koostööd tegeva Araabia Ühendemiraatide eksportiva tootja esitatud teabe põhjal ei ole Araabia Ühendemiraatides teadaolevalt teisi vaatlusaluse toote tootjaid. Seega peaks Araabia Ühendemiraatidele kindlaks määratud üleriigiline dumpingumarginaal olema võrdne ainsa koostööd tegeva Araabia Ühendemiraatide eksportiva tootja puhul kindlaks määratud dumpingumarginaaliga.

(44)

Araabia Ühendemiraatide esialgne dumpingumarginaal väljendatuna protsendina CIF-hinnast liidu piiril ilma tollimakse tasumata on 6,6 %.

(45)

Uurimisperioodil tootis samasugust toodet 17 liidu tootjat. Seetõttu käsitatakse nende tootjate toodangut (mis määrati kindlaks koostööd tegevatelt tootjatelt saadud teabe ja muude liidu tootjate puhul kaebuses esitatud teabe põhjal) liidu toodanguna algmääruse artikli 4 lõike 1 tähenduses.

(46)

Nendest 17 tootjast 12 tegid uurimise käigus koostööd. Selgus, et nende 12 tootja arvele langes põhiosa samasuguse toote kogutoodangust liidus, käesoleval juhul enam kui 80 %. Seepärast moodustavad kõnealused 12 koostööd tegevat tootjat liidu tootmisharu algmääruse artikli 4 lõike 1 ja artikli 5 lõike 4 tähenduses ning nende puhul kasutatakse edaspidi viidet „liidu tootmisharu”. Ülejäänud liidu tootjatele viidatakse edaspidi kui „muudele liidu tootjatele”. Kõnealused muud liidu tootjad ei ole kaebust aktiivselt toetanud ega ka selle vastu olnud.

(47)

Tuleb märkida, et ELi polüetüleentereftalaadi turul on suhteliselt palju tootjaid, kes on tavaliselt koondunud suurematesse tootjate rühmadesse, mille peakorterid asuvad väljaspool ELi territooriumi. Turg on hetkel konsolideerumas viimasel ajal toimunud ülevõtmiste ning äriühingute tegevuse lõppemise tõttu. Näiteks sulgesid Tergal Fibers (Prantsusmaa), Invista (Saksamaa) ja Artenius (Ühendkuningriigid) 2009. aastal polüetüleentereftalaati tootvad tehased ning Indorama võttis üle endised Eastman'i tehased Ühendkuningriigis ja Madalmaades.

(48)

Nagu märgitud põhjenduses 6, moodustati valim viiest üksiktootjast, kelle müük moodustab 65 % kõikide koostööd teinud liidu tootjate müügist. Üks äriühing ei suutnud esitada kogu nõutavad teavet, mistõttu lõplikku valimisse kuulus neli äriühingut, kelle müük moodustab 47 % kõikide koostööd teinud tootjate müügist.

(49)

Liidu tarbimise mahu kindlakstegemisel võeti aluseks liidu tootmisharu müügimaht ELi turul, Eurostatist saadud andmed impordimahtude kohta ELi turul ning muude liidu tootjate puhul kaebuses esitatud hinnangud.

(50)

Uurimisaluse toote tarbimine ELis suurenes 2006. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal 11 % võrra. 2007. aastal kasvas nõudlus 8 %, seejärel vähenes pisut 2007. ja 2008. aasta vahel (2 protsendipunkti) ning suurenes 5 protsendipunkti võrra 2008. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal.

Tabel 1

(51)

Komisjon uuris, kas Iraanist, Pakistanist ja Araabia Ühendemiraatidest pärit polüetüleentereftalaadi importi on vaja kooskõlas algmääruse artikli 3 lõikega 4 hinnata kumulatiivselt.

(52)

Kuna Pakistani puhul oli dumpingumarginaal minimaalne, leiti, et kõnealuse impordi mõju ei saa hinnata koos Iraanist ja Araabia Ühendemiraatidest lähtuva dumpinguhinnaga impordiga.

(53)

Araabia Ühendemiraatidest ja Iraanist pärit impordi mõju osas näitas uurimine, et dumpingumarginaalid olid algmääruse artikli 9 lõikes 3 määratletud miinimumtasemest suuremad ning nendest kahest riigist pärit dumpinguhinnaga importi ei saa pidada tühiseks algmääruse artikli 5 lõike 7 tähenduses.

(54)

Iraanist ja Araabia Ühendemiraatidest pärit impordi ja samasuguse toote konkurentsi tingimuste osas tõdeti uurimise käigus, et nende riikide tootjad kasutavad samu müügikanaleid ja müüvad sarnastele tarbijarühmadele. Peale selle selgus uurimise käigus, et mõlemast riigist pärit import oli vaatlusalusel perioodil kasvanud.

(55)

Eespool nimetatu põhjal ollakse esialgu seisukohal, et kõik algmääruse artikli 3 lõikes 4 sätestatud kriteeriumid on täidetud ning Iraanist ja Araabia Ühendemiraatidest pärit importi tuleks uurida kumulatiivselt.

(56)

Vaatlusaluse toote dumpinguhinnaga impordi maht ELi suurenes 2006. aasta ja uurimisperioodi vahel peaaegu 20 korda ning oli uurimisperioodil 212 198 tonni. Täpsemalt öeldes suurenes Araabia Ühendemiraatidest ja Iraanist pärit import 2006. ja 2007. aasta vahel peaaegu kolm korda, seejärel kasvas 2008. aastal 2007. aastaga võrreldes neli korda ning peaaegu kahekordistus 2008. aasta ja uurimisperioodi vahel.

Tabel 2

(57)

Araabia Ühendemiraatidest ja Iraanist pärit dumpinguhinnaga impordi turuosa suurus oli 2006. aastal 0,4 % ja see kasvas vaatlusalusel perioodil stabiilselt ligikaudu 7 protsendipunkti võrra. Täpsemalt, ajavahemikul 2006–2007 kasvas see 0,8 protsendipunkti, ajavahemikul 2007–2008 veel 3,4 protsendipunkti ning 2008. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal 2,5 protsendipunkti. Uurimisperioodil oli Araabia Ühendemiraatidest ja Iraanist pärit dumpinguhinnaga impordi turuosa suurus 7,1 %.

(58)

Tuleb märkida, et Araabia Ühendemiraadid sisenesid kõnealusele turule alles 2007. aastal, kuid on suutnud kiiresti haarata märkimisväärse turuosa.

(59)

Keskmine impordihind vähenes vaatlusalusel perioodil 15 %, kõige järsem oli langus 2008. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal. Täpsemalt, 2007. aastal langes keskmine hind 1 % võrra, 2008. aastal veel ühe protsendipunkti võrra ning uurimisperioodi jooksul täiendavalt 13 protsendipunkti võrra.

Tabel 3

(60)

Arvestades seda, et vaatlusaluse toote hinnad ja sellega seotud kulutused kõikusid märkimisväärselt uurimisperioodi jooksul, koguti andmeid müügihindade ja kulutuste kohta kvartalite kaupa ning hindade allalöömise ja turuhinnast madalama hinnaga müügi kohta tehti arvutused kvartaliandmete alusel.

(61)

Hindade allalöömise analüüsimiseks võrreldi liidu tootmisharu kaalutud keskmisi müügihindu liidu turul müügil sõltumatutele klientidele (korrigeerituna tehasehindade tasemele) Araabia Ühendemiraatidest ja Iraanist pärit impordi vastavate kaalutud keskmiste hindadega, mida maksis esimene sõltumatu klient liidu turul ja mis olid kindlaks määratud CIF-hindade põhjal, mida oli nõuetekohaselt korrigeeritud, et võtta arvesse impordijärgseid kulusid ja kaubandustaseme erinevusi.

(62)

Võrdlus näitas, et uurimisperioodi jooksul lõi Araabia Ühendemiraatidest pärit vaatlusaluse toote dumpinguhinnaga müük liidus liidu tootmisharu hinnad 3,9 % võrra alla. Iraanist pärit vaatlusaluse toote dumpinguhinnaga müük liidus lõi liidu tootmisharu hinnad alla 3,2 %. Mõlema riigi kaalutud keskmine hindade allalöömise marginaal oli uurimisperioodil 3,8 %.

(63)

Vastavalt algmääruse artikli 3 lõikele 5 hõlmas dumpinguhinnaga impordiga liidu tootmisharule kaasneva mõju uuring kõikide liidu tootmisharu seisundit mõjutavate majanduslike tegurite ja näitajate hindamist vaatlusalusel perioodil.

(64)

Nagu eespool selgitatud, tuli liidu tootjate suure arvu tõttu kasutada valimit. Kahju analüüsimiseks on kehtestatud kahjunäitajad järgmisel kahel tasandil:

(65)

2006. aasta ja uurimisperioodi vahel vähenes liidu tootmine 4 % võrra. Täpsemalt, 2007. aastal suurenes see 5 % võrra ulatudes 2 570 000 tonnini, seejärel vähenes 2008. aastal võrreldes 2007. aastaga järsult 10 protsendipunkti võrra ning suurenes 2008. aasta ja uurimisperioodi vahel 1 protsendipunkti võrra, jõudes 2 300 000 tonni tasemele.

Tabel 4

(66)

Liidu tootjate tootmisvõimsus suurenes vaatlusperioodil 15 % võrra. Täpsemalt suurenes see 2007. aastal 1 % võrra, kasvas 2008. aastal veel 5 protsendipunkti ning uurimisperioodil veel 9 protsendipunkti.

Tabel 5

(67)

Tootmisvõimsuse rakendusaste oli 2006. aastal 83 %, 2007. aastal suurenes see 87 %-ni, kuid langes 2008. aastal 75 %-le ning uurimisperioodil oli kõigest 69 %. Rakendusastme vähenemine 2008. aastal ja uurimisperioodil näitab tootmise vähenemist ja tootmisvõimsuse suurenemist kõnealusel perioodil.

(68)

Liidu tootjate müügi maht sõltumatutele klientidele ELi turul vähenes pisut vaatlusalusel perioodil. 2007. aastal müük suurenes 5 % võrra, kuid järgneval aastal langes see veidi allapoole 2006. aasta taset ning uurimisperioodil oli müük 3 % väiksem kui 2006. aastal, seega 2 100 000 tonni. Võttes arvesse varude piiratust, kajastab müügi areng hästi tootmise arengut.

Tabel 6

(69)

Vaatlusalusel perioodil kaotasid liidu tootjad 10 protsendipunkti turuosast, mis langes 85 %-lt 2006. aastal 75 %-ni uurimisperioodil. Kõnealune turuosa kaotus kajastab asjaolu, et tarbimise suurenemist hoolimata vähenes liidu tootmisharu müük vaatlusalusel perioodil 3 %. Tuleb märkida, et selline langustendents oli jälgitav ka valimisse kuulunud liidu tootjate puhul.

Tabel 7

(70)

2006. aasta ja uurimisperioodi vahel, mil liidu tarbimine suurenes 11 %, vähenes liidu tootjate müügimaht ELi turul 3 % ja liidu tootjate turuosa langes 10 protsendipunkti. Samas kasvas dumpinguhinnaga impordi turuosa samal perioodil 0,4 %-lt 7,1 %-le. Seega järeldatakse, et liidu tootjad ei saanud turu kasvust mingit kasu.

(71)

Liidu tootjate tööhõive tase langes 15 % 2006. aasta ja uurimisperioodi vahel. 2006. aastal oli töötajaid 2 400, 2007. aastaks langes see arv 2 100-le (langus seega 13 %) ning jäi ligilähedasele tasemele ka 2008. aastal ja uurimisperioodil. Töötajate arvu langus 2007. aastal kajastab mitme ELi tootja ümberkorraldusmeetmeid.

Tabel 8

(72)

Liidu tootmisharu töötajate tootlikkus, mida mõõdetakse toodanguna töötaja kohta aastas, suurenes vaatlusalusel perioodil 12 %. Tootmine vähenes seega aeglasemalt kui tööhõive tase, mis omakoda näitab liidu tootjate tõhususe kasvu. See oli eelkõige nähtav 2007. aastal, kui tööhõive tase vähenes, samal ajal kui tootmine kasvas ning tootlikkus oli 21 % võrra kõrgem kui 2006. aastal.

Tabel 9

(73)

Liidu tootjate aastased keskmised müügihinnad liidu turul sõltumatutele klientidele püsisid 2006. ja 2008. aasta vahel stabiilsena tasemel 1 100 eurot tonni kohta. Uurimisperioodil vähenes keskmine aastane müügihind 12 % ja oli 977 eurot tonni kohta. Keskmine aastane müügihind ei kajasta polüetüleentereftalaadi hinna kõikumist kuu ega päeva lõikes Euroopa (ja maailma-) turul, kuid see kajastab piisaval määral vaatlusaluse perioodi suundumusi. Polüetüleentereftalaadi müügihinna muutused kajastavad tavaliselt selle peamiste toormaterjalide (puhas tereftaalhape (PTA) ja monoetüleenglükool (MEG)) hindade liikumist, kuna need ained moodustavad kuni 80 % polüetüleentereftalaadiga seotud kogukuludest.

Tabel 10

(74)

Nagu eespool märgitud, lõi Araabia Ühendemiraatidest ja Iraanist pärit dumpinguhinnaga import liidu tootmisharu müügihinnad alla.

(75)

Võttes arvesse Araabia Ühendemiraatidest ja Iraanist pärit dumpinguhinnaga impordi mahtu, turuosa ja hindu, ei saa tegelike dumpingumarginaalide mõju liidu tootmisharule hinnata tühiseks. Oluline on märkida, et alates 2000. aastast on kehtinud dumpinguvastased meetmed Indiast, Indoneesiast, Korea Vabariigist, Malaisiast, Taiwanilt ja Taist ning alates 2004. aastast Hiina Rahvavabariigist pärit polüetüleentereftalaadi impordi suhtes. Võttes arvesse, et käesoleva uurimisega hõlmatud perioodil liidu tootmisharu kaotas turuosa ja tema kahjum suurenes, ei olnud võimalik toibuda varasemast dumpingust, ning seega leitakse, et mis tahes dumpinguhinnaga import liidu turul võib jätkuvalt avaldada liidu tootmisharule kahjustavat mõju.

(76)

Valimisse kuulunud tootjate lõppvarude tase vähenes 2006. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal 22 %. Tuleb märkida, et varud moodustavad vähem kui 5 % aasta toodangust ning seepärast ei ole see näitaja kahjuanalüüsi seisukohast eriti oluline.

Tabel 11

(77)

Aastased tööjõukulud kasvasid 2006. ja 2007. aasta vahel 11 %, seejärel vähenesid 2008. aastal 2007. aastaga võrreldes 2 protsendipunkti ning uurimisperioodil võrreldes 2008. aastaga veel 9 protsendipunkti, jõudes 2006. aasta tasemele. Kokkuvõttes püsisid tööjõukulud seega stabiilsena.

Tabel 12

(78)

Vaatlusalusel perioodil püsis valimisse kuuluvate tootjate samasuguse toote ELi turul sõltumatutele klientidele toimunud müügi kulutasuvus (väljendatuna protsendina netomüügist) negatiivsena ning langes – 6,9 %-lt – 7,5 %-ni. Valimisse kuuluvate tootjate kulutasuvuse seis paranes 2007. aastal, kui netokahjum moodustas üksnes – 1,5 % netomüügist, kuid kahjum suurenes järsult 2008. aastal ning jõudis – 9,3 %-ni. Uurimisperioodil olukord pisut paranes.

Tabel 13

(79)

Investeeringutasuvus, mida väljendatakse investeeringute arvestusliku puhasväärtuse kasumiprotsendina, järgis üldjoontes kulutasuvuse suundumust. Aastal 2006 oli investeeringutasuvuse tase – 9,6 % ja aastal 2007 suurenes see – 3,1 %-ni. 2008. aastal vähenes see – 16,8 %-ni ning uurimisperioodil suurenes jälle – 12,3 %-ni..Üldiselt püsis investeeringutasuvus negatiivsena ning langes vaatlusalusel perioodil 2,7 protsendipunkti.

(80)

Äritegevuse puhaskäive oli 2006. aastal negatiivne (– 18,5 miljonit eurot). Olukord paranes märkimisväärselt 2007. aastal, kui käive oli positiivne (19,5 miljonit eurot), kuid halvenes järsult 2008. aastal (– 42 miljonit eurot), enne kui jõudis uurimisperioodil – 11 miljoni euroni. Kokkuvõttes rahakäive vaatlusalusel perioodil suurenes, kuid jäi siiski negatiivseks.

(81)

Ei olnud märke sellest, et liidu tootmisharul oleks ilmnenud raskusi kapitali kaasamisega, peamiselt on see seotud sellega, et osa tootjatest on koondunud suurematesse rühmadesse.

Tabel 14

(82)

Ajavahemikul 2006–2007 vähenesid valimisse kuuluvate äriühingute aastainvesteeringud samasuguse toote tootmisse 34 %, ajavahemikul 2007–2008 veel 59 protsendipunkti ning uurimisperioodil võrreldes 2008. aastaga veel pisut. Kokkuvõttes vähenesid investeeringud vaatlusalusel perioodil 96 % võrra. Sellist järsku investeeringute vähenemist võib seletada asjaoluga, et 2006. ja 2007. aastal soetati uued tootmisliinid, mille abil loodeti suurendada tootmisvõimsust.

Tabel 15

(83)

Makromajanduslike andmete analüüs näitab, et liidu tootjate toodang ja müük vähenesid vaatlusalusel perioodil. Kõnealune vähenemine ei olnud iseenesest märkimisväärne, kuid tuleb tähele panna, et kuigi 2006. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal nõudlus kasvas, vähenes liidu tootjate turuosa 10 protsendipunkti, jõudes 75 % tasemele.

(84)

Samal ajal näitavad olulised mikromajanduslikud näitajad, et valimisse kuuluvate liidu tootjate majanduslik olukord halvenes märgatavalt. Kulutasuvus ja investeeringutasuvus püsisid negatiivsena ning kokkuvõttes langesid veelgi 2006. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal.

(85)

Eespool kirjeldatut arvestades on jõutud esialgsele järeldusele, et liidu tootmisharu on kandnud olulist kahju algmääruse artikli 3 lõike 5 tähenduses.

(86)

Kooskõlas algmääruse artikli 3 lõigetega 6 ja 7 uuris komisjon, kas Araabia Ühendemiraatidest ja Iraanist pärit dumpinguhinnaga import on tekitanud liidu tootmisharule kahju ulatuses, mida võiks pidada oluliseks. Lisaks dumpinguhinnaga impordile uuriti ka muid teadaolevaid tegureid, mis oleksid võinud liidu tootmisharu samal ajal kahjustada, vältimaks nende tegurite tekitatud võimaliku kahju omistamist dumpinguhinnaga impordile.

(87)

2006. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal suurenes Araabia Ühendemiraatidest pärit vaatlusaluse toote dumpinguhinnaga impordi maht enam kui 20 korda (212 200 tonnini) ning selle turuosa suurenes rohkem kui 7 protsendipunkti (0,4 %-lt 7,1 %-ni). Samal ajal vähenes liidu tootmisharu turuosa ligikaudu 10 protsendipunkti (84,9 %-lt 75,1 %-ni). Kõnealuse impordi keskmine hind langes 2006. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal ning see jäi madalamaks kui liidu tootjate keskmine hind.

(88)

Nagu eespool põhjenduses (60) märgitud, lõi Araabia Ühendemiraatidest pärit dumpinguhinnaga import hinnad alla 3,9 % ning Iraanist pärit import 3,2 %. Kuigi hinnad löödi alla vähem kui 4 %, ei saa seda pidada tühiseks, sest polüetüleentereftalaat on kaup ning konkurents toimib peamiselt hinna alusel.

(89)

Iraani eksportija väitel ei saanud Iraanist pärit polüetüleentereftalaadi import liidu tootmisharule olulist kahju tekitada, pidades silmas asjaolu, et need imporditasemed ületaksid impordi miinimumtaset vaid väga vähe. Siiski ületas Iraani import, mille vastav turuosa oli 1,9 %, uurimisperioodil algmääruses sätestatud miinimumväärtuse. Pealegi olid Iraani impordihinnad liidu tootmisharu müügihindadest madalamad. Kõike seda arvesse võttes lükati Iraani eksportija esitatud väide tagasi.

(90)

Võttes arvesse, et Araabia Ühendemiraatidest ja Iraanist pärit impordiga kaasnes liidu tootmisharu hindade allalöömine, leitakse, et kõnealune dumpinguhinnaga import avaldas survet hindade languseks, mistõttu liidu tootmisharu ei saanud hoida oma müügihindu tasemel, mis oleks olnud vajalik kulude katmiseks ja kulutasuvuse saavutamiseks. Seepärast järeldatakse, et kõnealuse impordi ja liidu tootmisharule tekitatud kahju vahel on põhjuslik seos.

(91)

Üks huvitatud isik väitis, et mis tahes kahju põhjuseks on liidu tootjate vähene eksport. Nagu nähtub järgmisest tabelist, suurenes liidu tootmisharu ekspordi maht vaatlusalusel perioodil 11 %. Samal ajal vähenesid ekspordihinnad 10 %, mille tulemusena eksportmüügi väärtus püsis stabiilsena. Seega ei ole alust väita, et eksporttegevus põhjustas liidu tootmisharule kahju.

Tabel 16

(92)

Teise huvitatud isiku väitel olid liidu tootmisharu hinnad ELi turul kunstlikult kõrged. Huvitatud isiku sõnade kohaselt tõestab väidet asjaolu, et hinnad ELi turul jäid stabiilseiks, ehkki ekspordimüügihinnad langesid. Uurimine on aga näidanud, et liidu tootmisharu aastased keskmised müügihinnad liidu turul langesid vaatlusalusel perioodil 12 % kooskõlas samal perioodil toimunud ekspordihindade langusega. Seega lükatakse kõnealune väide tagasi.

(93)

Kuigi Pakistanist pärit impordi puhul dumpingut ei tuvastatud, tuleb siiski uurida, kas see mõjutas liidu tootmisharule tekkinud kahju. Vaatlusalusel perioodil kahekordistus Pakistanist pärit impordi maht. See kahanes 2006. ja 2007. aasta vahel 25 %, kuid kasvas seejärel 2008. aastal võrreldes 2007. aastaga 117 protsendipunkti ning uurimisperioodil võrreldes 2008. aastaga veel 16 protsendipunkti, jõudes 92 000 tonnini. Selle impordi turuosa suurenes 1,6 %-lt 2006. aastal 3,1 %-ni uurimisperioodil.

Tabel 17

(94)

Pakistanist pärit impordi keskmine hind jäi üldiselt liidu tootjate keskmistest hindadest allapoole. Pakistani koostööd tegeva eksportija esitatud hinnainfo hoolikas analüüs näitas, et tema hinnad lõid liidu tootjate hinnad alla vähem kui 1,5 % võrra, st hindade allalöömine oli rohkem kui poole võrra väiksem, kui Iraanist ja Araabia Ühendemiraatidest pärit dumpinguhinnaga impordi puhul. Kuigi ei saa eitada, et Pakistanist pärit import võis põhjustada kahju liidu tootmisharule, oli selle mõju siiski piiratud ning ei saanud kõrvaldada põhjuslikku seost dumpinguhinnaga impordi ja liidu tootmisharu kantud kahju vahel.

(95)

Korea Vabariigi suhtes kehtivad dumpinguvastased tollimaksud alates aastast 2000. Kahe Korea äriühingu suhtes kohaldatakse siiski tollimaksu nullmäära ning uurimise käigus selgus, et Korea Vabariigist pärit impordi maht on jätkuvalt suur ja vaatlusalusel perioodil kasvas see märkimisväärselt. Koreast pärit import suurenes 2006. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal peaaegu 150 % ning selle turuosa kasvas 3,5 %-lt 2006. aastal 7,7 %-ni uurimisperioodil.

Tabel 18

(96)

Koreast pärit impordi keskmine hind jäi üldiselt liidu tootjate keskmistest hindadest veidi allapoole. Korea impordi hinnad olid siiski kõrgemad kui Araabia Ühendemiraatide ja Iraani keskmised hinnad ning nad olid ka Pakistani keskmistest hindadest kõrgemad. Kuigi ei saa eitada, et Korea Vabariigist pärit import võis põhjustada kahju liidu tootmisharule, oli selle mõju siiski piiratud ning see ei kõrvaldanud põhjuslikku seost, mis tehti kindlaks Araabia Ühendemiraatidest ja Iraanist pärit dumpinguhinnaga impordi puhul.

(97)

Iraani eksportija väitis, et Iraani impordi mis tahes suurenemine tulenes Lõuna-Korea impordi vähenemisest ja seega ei toimunud see Euroopa tootjate arvelt. Siiski näitavad Eurostati andmed, et vaatlusalusel perioodil suurenes mõlema riigi impordimaht samaaegselt. Seega ei saa järeldada, et Iraani import üksnes asendas Lõuna-Korea importi.

(98)

Muudest riikidest pärit impordi hinnad olid liidu tootjate keskmistest hindadest märgatavalt kõrgemad. peale selle kaotas kõnealune import vaatlusalusel perioodil turuosa. Seepärast ei saa kõnealust importi pidada liidu tootmisharule tekkinud kahju võimalikuks allikaks.

Tabel 19

(99)

Mõned huvitatud isikud väitsid, et liidu tootmisharule tekkinud kahju võis põhjustada konkurents koostööst hoiduvate liidu tootjatega. Viis liidu tootjat hoidus käesoleva menetluse käigus koostööst. Üks neist lõpetas tootmise juba uurimisperioodil, veel kaks tegid seda veidi pärast uurimisperioodi lõppu. Koostööst hoidunud tootjate müügimahte hinnati kaebuses esitatud teabe alusel. Kättesaadava teabe põhjal selgub, et nende tootjate turuosa vähenes vaatlusalusel perioodil 20,5 %-lt 2006. aastal 16 %-ni uurimisperioodil. Uurimise käigus ei andnud miski tunnistust sellest, et nende tootjate käitumine oleks kõrvaldanud põhjusliku seose dumpinguhinnaga impordi ja liidu tootmisharu kantud kahju vahel.

Tabel 20

(100)

2008. aasta raha- ja majanduskriisi tulemusena oli turu kasv oodatust aeglasem, see oli ebatavaline võrreldes 2000ndate aastate algusega, mil aastane kasv oli ligikaudu 10 %. Polüetüleentereftalaadi nõudlus vähenes 2008. aastal esimest korda. Ilmselgelt mõjutas see liidu tootmisharu üldisi tulemusi.

(101)

Majandussurutise ja nõudluse vähenemise negatiivset mõju võimendas veelgi Iraanist ja Araabia Ühendemiraatidest pärit kasvav dumpinguhinnaga import, mis lõi alla liidu tootmisharu hinnad. Kuigi võib arvata, et majanduslangus mõjutas tekkinud kahju suurust alates 2008. aasta viimasest kvartalist, ei vähenda see mingil juhul ELi turul dumpinguhinnaga müüdud impordi kahjulikku mõju kogu vaatlusaluse perioodi jooksul. Liidu tootmisharu peaks isegi vähenenud müügi olukorras suutma säilitada hindade vastuvõetava taseme ning seega piirata tarbimise vähenemise negatiivset mõju, kuid seda üksnes juhul, kui turul ei esine madala dumpinguhinnaga impordiga kaasnevat ebaausat konkurentsi.

(102)

Majanduslangusel ei olnud mingisugust mõju juba enne 2008. aasta viimast kvartalit saadud kahjule.

(103)

Seepärast tuleb majanduslangust pidada teguriks, mis mõjutas liidu tootmisharule alates 2008. aasta viimasest kvartalist tekitatud kahju, kuid arvestades selle globaalset iseloomu, ei kõrvaldanud majanduslangus põhjuslikku seost liidu tootmisharu kantud kahju ning Araabia Ühendemiraatidest ja Iraanist pärit dumpinguhinnaga impordi vahel.

(104)

Mõned huvitatud isikud väitsid, et igasuguse liidu tootmisharule tekkinud kahju esmane põhjus võis olla vähemalt mõne liidu tootja ebasoodne asukoht (st kaugus sadamast, mis põhjustas ebavajalikke täiendavaid kulusid nii toormaterjali kui ka lõpptoote veol).

(105)

Eespool esitatud väite osas tõdeti, et asukoht, millele puudub lihtne juurdepääs odavamate transpordivahendite abil, on ebasoodsamas olukorras, kuna nii toormaterjalide tarnimine kui ka lõpptoote vedu klientidele nõuab lisakulutusi. Siiski ei näidanud uurimine ega ka valimisse kuuluvatelt liidu tootjatelt (kaks neist asus sadama lähedal ja kaks kaugemal sisemaal) saadud kontrollitud andmed märkimisväärset seost geograafilise asukoha ja liidu tootjate majandustulemuste vahel. Tegelikkuses kannatasid kahju ka sadama lähedal asuvad tootjad.

(106)

Seega jõuti järeldusele, et geograafiline asukoht ei mänginud liidu tootmisharule tekkinud kahju puhul olulist rolli.

(107)

Mõned huvitatud isikud väitsid, et liidu tootmisharu kantud kahju põhjuseks võis olla asjaolu, et paljud liidu tootjad ei ole vertikaalselt integreeritud (puhta tereftaalhappe (PTA) tootmise osas) ning seega on neil oluliselt rohkem kulutusi kui integreeritud eksportijatel. Valimisse kuuluvatelt liidu tootjatelt saadud kontrollitud andmed ei näidanud märkimisväärset seost puhta tereftaalhappe tootmisega seotud vertikaalse integratsiooni ja liidu tootjate majandustulemuste vahel.

(108)

Seega jõuti järeldusele, et vertikaalse integratsiooni puudumine puhta tereftaalhappe tootmises ei mänginud liidu tootmisharule tekkinud kahju puhul olulist rolli.

(109)

Ühest küljest Araabia Ühendemiraatidest ja Iraanist pärit dumpinguhinnaga impordi suurenemise, turuosa suurenemise ja tuvastatud hindade allalöömise ja teisest küljest liidu tootmisharu olukorra halvenemise ajaline kokkulangemine viib järelduseni, et dumpinguhinnaga import on tekitanud liidu tootmisharule olulist kahju algmääruse artikli 3 lõike 6 tähenduses.

(110)

Ka muid tegureid analüüsiti, kuid leiti, et need ei kõrvaldanud põhjuslikku seost liidu tootmisharule tekkinud kahju ja dumpinguhinnaga impordi mõju vahel. Kuna Pakistani puhul oli hindade allalöömine väga väike, siis leiti, et Pakistanist pärit import ei tekitanud liidu tootmisharule märkimisväärset kahju. Korea Vabariigist pärit import võis mõjutada liidu tootmisharule tekkinud kahju, kuid arvestades kõnealuse impordi ja liidu turu hindade väikest erinevust, leitakse, et see ei kõrvaldanud Araabia Ühendemiraatide ja Iraani impordi puhul kinnitust leidnud põhjuslikku seost. Kuna muudest kolmandatest riikidest pärit impordi turuosa on vähenenud ja hinnatase kõrge, ei ole tõendeid, et see oleks mõjutanud liidu tootmisharule tekkinud kahju. Ükski teadaolev muu tegur – liidu tootmisharu eksport, muude liidu tootjate poolne konkurents, majandussurutis, geograafiline asukoht ja vertikaalse integratsiooni puudumine – ei ole liidu tootmisharule tekkinud kahju mõjutanud määral, mis oleks võinud kõrvaldada põhjusliku seose.

(111)

Toetudes eelnevale analüüsile, milles on nõuetekohaselt esile toodud ja eristatud ühelt poolt kõikide teadaolevate tegurite mõju liidu tootmisharu olukorrale ja teiselt poolt dumpinguhindadega ekspordi kahjustav mõju, tehakse esialgne järeldus, et Araabia Ühendemiraatidest ja Iraanist pärit import on tekitanud liidu tootmisharule märgatavat kahju algmääruse artikli 3 lõike 6 tähenduses.

(112)

Kooskõlas algmääruse artikliga 21 uuris komisjon, kas dumpingu, kahju ja põhjusliku seose kohta tehtud järeldusest hoolimata on olemas kaalukaid põhjusi, millest tulenevalt ei oleks meetmete võtmine käesoleval juhul liidu huvides. Sel eesmärgil hindas komisjon algmääruse artikli 21 lõike 1 kohaselt võimalike meetmete eeldatavat mõju kõigile asjaosalistele, samuti meetmete võtmata jätmise tõenäolisi tagajärgi.

(113)

Komisjon saatis küsimustikud sõltumatutele importijatele, toormaterjalide tarnijatele, kasutajatele ja nende ühendustele. Kokku saadeti välja rohkem kui 50 küsimustikku, kuid ettenähtud tähtajaks saadi vaid 13 vastust. 22 kasutajat esitasid hiljem menetluse käigus kirjalikud märkused, milles väljendasid vastuseisu käesoleval juhul mis tahes meetmete võtmisele.

(114)

Eeldatavalt aitab meetmete rakendamine Araabia Ühendemiraatidest ja Iraanist pärit impordi suhtes vältida täiendavaid moonutusi turul ja hindade alanemist ning taastab ausa konkurentsi. See omakorda annab liidu tootmisharule võimaluse oma olukorda parandada, sest võimaldab kõrgemaid hindu ning kasvatab müügimahtu ja turuosa.

(115)

Võib arvata, meetmete kasutusele võtmata jätmise korral suureneb Araabia Ühendemiraatidest ja Iraanist pärit madala hinnaga import, mis lööb alla liidu tootmisharu hinnad. Sellisel juhul puudub liidu tootmisharul võimalus oma olukorda parandada. Võttes arvesse liidu tootmisharu kehva finantsolukorda, võib oodata täiendavaid sulgemisi, mis toovad kaasa töökohtade kaotuse.

(116)

Ei ole märke selle kohta, et muudel liidu tootjatel, kes ei teinud uurimise käigus aktiivselt koostööd, oleks teistsugused huvid kui liidu tootmisharul.

(117)

Iraani äriühingu väitel ei aitaks liidu tootmisharu meetmete kehtestamine, sest see tooks kaasa üksnes uute investeeringute tegemise teistesse eksportivatesse riikidesse. Kõnealuse väitega ei saa nõustuda, sest kui seda loogiliselt edasi arendada, tähendaks see, et dumpinguvastaseid meetmeid ei saakski kunagi kehtestada toodetele, mille puhul saab investeeringuid teistesse riikidesse ümber suunata. See tähendaks ka, et keeldutakse ebaõiglase kaubanduse vastasest kaitsest üksnes seetõttu, et võib tekkida uus konkurents muudest kolmandatest riikidest.

(118)

Sama huvitatud isik väitis, et ükski meede ei suuda leevendada ELi polüetüleentereftalaati tootva tööstuse struktuuriliselt ebasoodsat konkurentsiolukorda võrreldes polüetüleentereftalaati tootva tööstusega Aasias ja Lähis-Idas. See väide aga ei olnud piisavalt põhjendatud. Mõned valimisse kuuluvad ja vertikaalselt integreeritud liidu tootjad on samuti raskes rahalises seisus. Isegi võimalike konkurentsieeliste esinemise puhul (nt kui toorainele oli odavam juurdepääs) leiti, et eksportivad tootjad tegelevad dumpinguga.

(119)

Seega saab teha esialgse järelduse, et dumpinguvastaste meetmete kehtestamine oleks selgelt liidu tootmisharu huvides.

(120)

Nagu eespool märgitud, kohaldati sõltumatute importijate puhul valimit ning kahest valimisse kuulunud äriühingust tegi uurimise käigus täielikku koostööd ainult üks importija (Global Services International, edaspidi „G.S.I”), kes esitas küsimustiku vastused. Koostööd teinud importija deklareeritud import moodustas märkimisväärse osa asjaomaste riikide impordist uurimisperioodil. Polüetüleentereftalaadi impordi komisjonitasud moodustavad enamuse G.S.I. äritegevusest. Kuna importija tegevus põhineb komisjonitasul, ei avalda tollimaksu kehtestamine tõenäoliselt olulist mõju tema äritegevusele, sest impordihinna mis tahes tegeliku tõusu maksavad kinni tema kliendid.

(121)

Ükski teine importija olulist teavet ei esitanud. Arvestades seda, et jätkus import muudest riikidest, mille suhtes kehtivad praegu dumpinguvastased tollimaksud ning ka riikidest, mille suhtes mingeid dumpinguvastaseid meetmeid ei kohaldata (nt Omaan, USA, Brasiilia), tehakse järeldus, et importijad saavad kõnealustest riikidest importida.

(122)

Seepärast tehakse esialgne järeldus, et ajutiste meetmete kehtestamisel ei ole olulist negatiivset mõju ELi importijate huvidele.

(123)

Kolm toormaterjalide tarnijat (kaks PTA tarnijat ja üks MEG tarnija) tegi uurimise käigus koostööd ning esitas küsimustiku vastused ettenähtud tähtaja jooksul. Nende Euroopas asuvates ettevõtetes töötas ligikaudu 700 töötajat, kes olid seotud PTA / MEGi tootmisega.

(124)

Koostööd teinud PTA tootjad esindavad ligikaudu 50 % valmimisse kuulunud liidu tootjate PTA ostudest. PTA tootjad sõltuvad suurel määral polüetüleentereftalaadi toojatest, kes on nende peamised kliendid. Polüetüleentereftalaadi madalad hinnad toovad kaasa ka PTA hinna alanemise ning väiksemad marginaalid PTA tootjate jaoks. Tuleb märkida, et praegu on käimas dumpingu- ja subsiidiumide vastane uurimine Taist pärit PTA impordi suhtes, mis tähendab, et ELi PTA tootjate jaoks võib endast ebaausat konkurentsi kujutada ka Taist pärit import. Seepärast tehakse järeldus, et meetmete kehtestamine polüetüleentereftalaadi dumpinguhinnaga impordi suhtes oleks PTA tootjatele kasulik.

(125)

Koostööd teinud MEGi tarnija puhul moodustab MEG vähem kui 10 % tema kogukäibest. Tuleb märkida, et polüetüleentereftalaadi tootmine ei ole MEGi ainus ega ka peamine kasutusvõimalus ja MEGi tootjad on seega vähem sõltuvad polüetüleentereftalaadi tootmise olukorrast. Sellest hoolimata võivad raskused polüetüleentereftalaadi tootmises avaldada MEGi tarnijatele piiratud mõju vähemalt lühikese või keskpika ajavahemiku jooksul.

(126)

Eespool öeldut arvesse võttes tehakse esialgne järeldus, et meetmete kehtestamine Araabia Ühendemiraatidest ja Iraanist pärit dumpinguhinnaga impordi suhtes oleks toormaterjalide tarnijate huvides.

(127)

Käesoleva menetlusega hõlmatud polüetüleentereftalaati (mille viskoossuskoefitsient on 78 ml/g või kõrgem, nn pudeli tüüp) kasutatakse peamiselt vee- ja muude jookide pudelite tootmiseks. Selle kasutamine muude pakendite (tahke toidu ja pesuvahendite pakendid) ja plaatide tootmiseks on arenemas, kuid on veel suhteliselt piiratud. Pudelite valmistamine polüetüleentereftalaadist on kaheastmeline: i) kõigepealt valmistatakse eelvorm, süstides sellesse polüetüleentereftalaati ning ii) hiljem eelvormi kuumutatakse ja see puhutakse pudeliks. Pudelite valmistamine võib toimuda integreeritud protsessina (sama äriühing ostab polüetüleentereftalaadi, valmistab eelvormid ja puhub need pudeliteks) või piirneda üksnes teise astmega (eelvormide pudeliks puhumine). Eelvormide transport on nende väiksuse ja tiheduse tõttu suhteliselt lihtne, samas tühjad pudelid on ebastabiilsed ning nende suuruse tõttu on nende vedu väga kallis.

(128)

Villijad täidavad polüetüleentereftalaatpudelid vee ja/või muude jookidega. Villijad on polüetüleentereftalaadi äriga tihti seotud kas integreeritud pudelivalmistamisprotsessi kaudu või on neil töötlemislepingud alltöövõtulepingu sõlminud töötlejate ja/või pudelivalmistajatega, kelle jaoks nad lepivad tootjaga kokku polüetüleentereftalaadi hinna („soft tolling”) või kellele nad ostavad polüetüleentereftalaadi oma pudelite jaoks („hard tolling”).

(129)

Seega saab eristada kaht kasutajate rühma:

(130)

Eelvormide tootjad on pudeli tüüpi polüetüleentereftalaadi peamised kasutajad. Uurimise käigus tegi täielikult koostööd (st esitas küsimustiku täielikud vastused ettenähtud tähtaja jooksul) neli töötlejat, kes esindasid 16 % liidu tarbimisest uurimisperioodil. Nagu eespool märgitud, esitas suur hulk töötlejaid hiljem menetluse käigus märkused, milles nad väljendasid vastuseisu meetmetele, kuid nad jätsid esitamata kontrollitavad andmed oma tarbimise kohta. Koostööd teinud importija väitis ärakuulamisel, et rohkem kui 80 % ELi kasutajatest on meetmete vastu. Selle teabe tõetuseks ei esitatud piisavalt tõendeid ning seda ei olnud võimalik kontrollida.

(131)

Euroopa plastitöötlejaid esindav organisatsioon (EuPC) väitis ärakuulamisel, et on menetluse suhtes neutraalsel seisukohal. Mõned selle liikmed on mis tahes meetmete vastu, kuid polüetüleentereftalaadi praegune hinnatase Euroopa turul ei ole vastuvõetav polüetüleentereftalaadi taaskasutamisega tegelevate äriühingute jaoks. Polüetüleentereftalaadi taaskasutamisega tegelevad äriühingud (keda EuPC samuti esindab) on meetmete poolt. Siiski muutis organisatsioon uurimise hilisemas etapis oma seisukohta ja väljendas oma vastuseisu meetmete kehtestamisele. Organisatsiooni väitel tooks meetmete kehtestamine kaasa liigseid kulusid ELi plastitööstusele, mis koosneb peamiselt väikestest ja keskmise suurusega ettevõtjatest (VKEd). Organisatsioon leidis, et nimetatud VKEd ei tuleks toime kõrgemate polüetüleentereftalaadi hindadega, mistõttu nad peaksid kas lõpetama oma tegevuse või asuma ümber EList väljapoole. Nimetatud väiteid selles etapis lähemalt ei põhjendatud.

(132)

Koostööd tegevate töötlejate teenistuses oli kokku 1 300 inimest, ning hiljem menetluse käigus märkused esitanud töötlejad väitsid oma töötajate arvuks 6 000. Importija ja tema kliendid märkisid ärakuulamisel, et töötlejate tööhõive tase ulatub kuni 20 000 töötajani. Tööhõivet käsitlevat teavet tuleb veel kontrollida.

(133)

Olemasoleva teabe põhjal moodustab eelvormide tootmiseks kasutatav polüetüleentereftalaat 70–80 % töötlejate tootmiskulude kogusummast. Seega on see nende äriühingute jaoks kriitilise tähtsusega kuluartikkel. Uurimise käigus on selgunud, et enamasti on koostööd teinud töötlejad juba kahjumit teeninud. Kuna suur osa töötlejatest on väikesed ja keskmise suurusega kohalikud äriühingud, võib neil lühikese ja keskpika aja jooksul olla keeruline kulude vähimatki kasvu üle kanda, seda eelkõige juhul, kui nende klient (villija) on suurfirma, kes on palju paremal läbirääkimispositsioonil. Eelvormide ja/või pudelite müügi lepingutesse (mis tavaliselt sõlmitakse aasta kaupa) lisatakse siiski sageli mehhanism polüetüleentereftalaadi hinnamuutuste kohandamiseks.

(134)

Töötlejad ja koostööd teinud importija väitsid, et meetmete tulemusena võivad mõned suuremad eelvormide tootjad viia oma standarditud tootmisliinid üle ELi naaberriikidesse. Kuna eelvormide veokulud on lühikese vahemaa puhul suhteliselt madalad, on selline protsess teataval määral juba alanud. Hetkel paistab, et kliendi lähedus ja tarnete paindlikkus kompenseerivad naaberriikide pakutavaid eeliseid. Võttes arvesse, et kavandatud meetmete tase on mõõdukas, tehakse esialgu järeldus, et eelvormide väljaspool ELi tootmise eelised ei tohiks seniseid tagasilööke üles kaaluda. Veokulusid arvesse võttes oleks tootmise ümberpaigutamine alternatiiviks vaid neile äriühingutele, kelle kliendid asuvad ELi piiride lähedal, kuid mitte neile töötlejatele, kelle kliendid asuvad ELi muudes piirkondades.

(135)

Töötlejad ja koostööd teinud importija väitsid veel, et meetmed võivad pakkuda polüetüleentereftalaadi tootjatele üksnes lühiajalist kergendust. Nad väitsid, et keskpikas ja pikas ajavahemikus, kui eelvormide tootjad on tootmise EList välja viinud, ei oleks ELi turul piisavalt nõudlust polüetüleentereftalaadi tootjate järele ning kahanevad hinnad sunniksid polüetüleentereftalaadi tootjaid lõpuks tootmist sulgema või ELi territooriumilt välja viima. Võttes arvesse eelmises põhjenduses esitatud väiteid ning asjaolu, et esialgu ei sunni majanduslikud põhjused eelvormide tootjaid tootmist EList välja viima, ei ole eespool kirjeldatud stsenaarium tõenäoline.

(136)

Esialgu ei saa siiski eitada, et meetmete kehtestamine võib avaldada märkimisväärset mõju töötlejate tootmiskuludele. Kuna ei ole teada, kas eelvormide ja/või pudelite valmistajad saaksid suurenenud kulutusi klientidele üle kanda, ei saa esialgses etapis esitada kindlaid väiteid mõju kohta töötlejate kulutasuvusele ja nende üldistele tulemustele.

(137)

Kuus villijat, sh Coca-Cola Co., Nestle Waters’i, Danone ja Orangina filiaalid, tegid uurimise käigus koostööd, st esitasid küsimustiku täielikud vastused ettenähtud tähtaja jooksul. Nad esindavad ligikaudu 11 % liidu polüetüleentereftalaadi tarbimisest uurimisperioodil. Teabe vorm ei võimalda kergesti kindlaks teha polüetüleentereftalaati kasutava tootmisega otseselt seotud töötajate arvu. Esialgse hinnangu kohaselt on selliseid töötajaid ligikaudu 6 000. Kättesaadava teabe põhjal tehakse järeldus, et liidu kogu villimistööstuses töötab 40 000–60 000 töötajat, kes on otseselt seotud tootmisega, milles kasutatakse polüetüleentereftalaati.

(138)

Kättesaadava teabe põhjal moodustavad kulutused polüetüleentereftalaadile 1–14 % koostööd teinud villijate kogukuludest, sõltuvalt nende vastavate toodete tootmiseks kasutatud muude komponentide hinnast. Kättesaadava teabe põhjal selgub, et polüetüleentereftalaat on olulisem kuluartikkel mineraalvee tootjate jaoks (eelkõige kaubamärgita toodete puhul), samas mõnede karastusjookide tootjate jaoks on see marginaalne. Kättesaadavatest andmetest ilmneb, et mõnel juhul võivad polüetüleentereftalaadiga seotud kulud moodustada kuni 20 % mineraalvee lõpphinnast tarbijale. Keskmiselt võivad polüetüleentereftalaadiga seotud kulud moodustada kuni 10 % villijate kogukuludest.

(139)

Eespool öeldut arvesse võttes tehakse järeldus, et kavandatud meetmete rakendamisest tuleneval polüetüleentereftalaadi hinna võimalikul tõusul oleks üksnes piiratud mõju (vähem kui 2 %-line kulude kasv) villijate üldisele olukorrale, seda isegi juhul, kui neil on väidetavalt keeruline kasvanud kulusid kliendile üle kanda, mis on igal juhul vähemalt keskpikas perspektiivis ebatõenäoline.

(140)

Mitu huvitatud isikut väitis, et meetmete rakendamine võib kaasa tuua polüetüleentereftalaadi defitsiidi ELi turul ning liidu tootjate tootmisvõimsus ei ole piisav olemasoleva nõudluse rahuldamiseks.

(141)

Tuleb märkida, et liidu tootjad kasutasid uurimisperioodil ainult 69 % oma tootmisvõimsusest ning neil on piisavalt kasutamata tootmisvõimsust, et kompenseerida Araabia Ühendemiraatidest ja Iraanist pärit importi, kui seda vaja peaks olema. Tollimaksu eesmärk ei peaks siiski olema impordi tõrjumine, vaid ainult ausa konkurentsi taastamine turul. Peale selle on kättesaadavad muud tarneallikad.

(142)

Eeldatavasti suurendab polüetüleentereftalaadi taaskasutamisega tegelev tööstus tootmist, kui uue polüetüleentereftalaadi hind säilib ELis mõistlikul tasemel ega alane ebaausa konkurentsi tõttu.

(143)

Iraani eksportija väitis, et meetmete kehtestamisel Iraanist pärit polüetüleentereftalaadi suhtes on ebaproportsionaalne negatiivne mõju, pidades silmas riigi arengumaa staatust ja asjaolu, et Iraani eksportijad on rahvusvaheliste sanktsioonide tõttu juba niigi väga ebasoodsas olukorras. Komisjoni väljakujunenud tava on võtta dumpinguvastased meetmed nii arengumaade kui ka arenenud riikide suhtes alati, kui see on juriidiliste nõuete alusel põhjendatud. Pealegi ei ole kehtivate dumpinguvastaste eeskirjade kohaselt oluline asjaolu, et Iraani suhtes on kehtestatud sanktsioonid.

(144)

Lõpetuseks võib eeldada, et meetmete kehtestamine Araabia Ühendemiraatidest ja Iraanist pärit impordi suhtes annab liidu tootmisharule ja ka muudele liidu tootjatele võimaluse parandada oma olukorda, kasvatada müügimahtu ning suurendada müügihindu ja turuosa. Kuigi võib ilmneda mõningane negatiivne mõju, nt kulude kasv kasutajate (peamiselt töötlejate) jaoks, ei ole see tõenäoliselt märkimisväärne võrreldes tootjate ja nende tarnijate saadava kasuga.

(145)

Ausa konkurentsi taastamine ja mõistliku hinnataseme säilitamine ELis toetab polüetüleentereftalaadi taaskasutamist ning aitab seega kaasa keskkonna kaitsmisele. Eespool öeldu põhjal tehakse esialgne järeldus, et käesoleval juhul puuduvad kaalukad põhjused, mis õigustaksid meetmete kehtestamata jätmist. Lõppetapis, pärast kasutajate küsimustike vastuste kontrollimist ja täiendavat uurimist võib tekkida vajadus see esialgne hinnang läbi vaadata.

(146)

Dumpingu, kahju, põhjusliku seose ja liidu huvide kohta tehtud järeldusi silmas pidades tuleb Araabia Ühendemiraatidest ja Iraanist pärit vaatlusaluse toote impordi suhtes kehtestada ajutised meetmed, et vältida dumpinguhinnaga impordi põhjustatud edasist kahju liidu tootmisharule.

(147)

Pakistanist pärit vaatlusaluse toote impordi puhul dumpingut esialgu ei tuvastatud, nagu eespool viidatud. Järelikult ei ole vaja kehtestada ajutisi meetmeid.

(148)

Ajutised meetmed Araabia Ühendemiraatidest ja Iraanist pärit impordi suhtes tuleks kehtestada tasemel, mis oleks piisav, et kõrvaldada liidu tootmisharule tekitatud kahju, mille on põhjustanud dumpinguhinnaga import, ületamata seejuures kindlaksmääratud dumpingumarginaali. Kahjustava dumpingu mõju kõrvaldamiseks vajaliku tollimaksumäära arvutamisel võetakse arvesse, et mis tahes meetmed peaksid võimaldama liidu tootmisharul katta oma tootmiskulud ja saavutada enne maksude mahaarvamist kasum, mida tootmisharu võiks usutavasti saada tavapärastes konkurentsitingimustes, st dumpinguhinnaga impordi puudumise korral.

(149)

Liidu väitel on taotletav kasum 7,5 %, mida kasutati ka Hiina Rahvavabariigi suhtes algatatud menetluse puhul. Vaatlusalusel perioodil ei saavutanud liidu tootmisharu kordagi sellist kasumit (tegelikult ei olnud ta kordagi kulutasuv) ning tootmisharu üldiste märkuste kohaselt tegutses ta tavaliselt üpris madalate marginaalide alusel. Suurim kasum, mille kaks valimisse kuulunud äriühingut ühe aasta jooksul vaatlusalusel perioodil saavutasid, oli 3 %. Olukorda arvestades peeti esialgu asjakohaseks sihtkasumi määraks 5 %.

(150)

Sellest lähtuvalt arvutati liidu tootmisharu samasuguse toote mittekahjustav hind. Mittekahjustava hinna kindlaksmääramiseks lahutati tegelik kasumimarginaal tehasehinnast ja liideti sel viisil arvutatud tasuvuspiiri hinnale eespool osutatud sihtkasumi marginaal.

(151)

Kuna toormaterjali hinnad ja seega ka polüetüleentereftalaadi hinnad kõikusid uurimisperioodil liidu turul märkimisväärselt, peeti asjakohaseks arvutada kahju kõrvaldamise tase kvartaliandmete alusel.

(152)

Eespool märgitut arvesse võttes ja kooskõlas algmääruse artikli 7 lõikega 2 tuleks kehtestada Iraanist ja Araabia Ühendemiraatidest pärit vaatlusaluse toote impordi suhtes ajutine dumpinguvastane tollimaks, mis vastaks väiksema tollimaksu reegli kohaselt dumpingu- või kahjumarginaali kõige madalamale leitud tasemele.

(153)

Eespool esitatut arvesse võttes ja kooskõlas algmääruse artikli 7 lõikega 2, peaks kavandatav tollimaksumäär Iraanist pärit vaatlusaluse toote puhul põhinema 17 %-lisel kahju kõrvaldamise tasemel. Araabia Ühendemiraatidest pärit vaatlusaluse toote suhtes kavandatav tollimaksumäär peaks põhinema 6,6 % suurusel dumpingul. Pakistanist pärit vaatlusaluse toote impordi suhtes ei ole vaja kehtestada ajutisi meetmeid.

(154)

Tuleb märkida, et paralleelselt Iraanist, Pakistanist ja Araabia Ühendemiraatidest pärit polüetüleentereftalaadi impordi dumpinguvastase uurimisega korraldati ka subsiidiumidevastane uurimine. Kuna vastavalt algmääruse artikli 14 lõikele 1 ei kehtestata ühegi toote suhtes korraga dumpinguvastast ja tasakaalustavat tollimaksu ühe ja sama dumpingust või ekspordi subsideerimisest tuleneva olukorra lahendamiseks, peeti vajalikuks teha kindlaks, kas ja millisel määral on subsiidiumisummad ja dumpingumarginaalid tingitud ühest ja samast olukorrast.

(155)

Seoses subsiidiumikavadega, mis kujutasid endast ekspordisubsiidiume nõukogu 11. juuni 2009. aasta määruse (EÜ) nr 597/2009 (kaitse kohta subsideeritud impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed) (3) artikli 4 lõike 4 punkti a tähenduses, on eksportiva Iraani tootja puhul kindlaks tehtud esialgsed dumpingumarginaalid osaliselt tingitud tasakaalustatavate ekspordisubsiidiumide olemasolust. Kuna sama kahju kõrvaldamise taset kohaldatakse nii dumpinguvastase kui ka subsiidiumidevastase uurimise puhul, ei teha ettepanekut kehtestada Iraani suhtes ajutist dumpinguvastane tollimaks.

(156)

Nagu eespool põhjenduses 15 märgitud, kõikusid polüetüleentereftalaadiga seotud kulud ja selle hind suhteliselt lühikese ajavahemiku jooksul märkimisväärselt. Seetõttu peeti asjakohaseks kehtestada tollimaksud konkreetse summana tonni kohta. Need summad tulenevad dumpinguvastase tollimaksumäära kohaldamisest CIF-ekspordihindade suhtes, mida kasutati dumpingumarginaali arvutamisel.

(157)

Eespool öeldu alusel ja võttes arvesse ajutise tasakaalustava tollimaksu kehtestamist käsitlevas määruses (komisjoni määrus (EL) nr 473/2010) (4) esitatud järeldusi, on kavandatava tollimaksu määrad, mida väljendatakse protsendina CIF-hinnast liidu piiril enne tollimaksu tasumist, esialgu järgmised:

(158)

Tõrgeteta asjaajamise huvides tuleks määrata ajavahemik, mille jooksul huvitatud isikud, kes andsid endast teada menetluse algatamise teates märgitud tähtaja jooksul, saavad esitada kirjalikult oma seisukohad ja taotleda ärakuulamist. Lisaks tuleb märkida, et tollimaksude kehtestamist käsitlevad järeldused käesolevas määruses on esialgsed ning need võidakse lõplike meetmete kehtestamise korral uuesti läbi vaadata,