32010D0661

EUR-Lex

Access to European Union law

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

EUROPA
EUR-Lex home
Otsus - 2010/661 - EN - EUR-Lex

Help

Search tips

Need more search options? Use the Advanced search

Document 32010D0661

Help

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 661/2010/EL, 7. juuli 2010 , üleeuroopalise transpordivõrgu arendamist käsitlevate liidu suuniste kohta (uuesti sõnastatud) (EMPs kohaldatav tekst)

ELT L 204, 5.8.2010, p. 1–129 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

(HR)
⏵Dokument on avaldatud eriväljaandes (HR)
horvaadikeelne eriväljaanne: Peatükk 13 Köide 032 Lk 105 - 233

Legal status of the document No longer in force, Date of end of validity: 20/12/2013; kehtetuks tunnistatud 32013R1315

ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/2010/661(1)/oj

Date of document:: 07/07/2010
Date of effect:: 25/08/2010; jõustumine avaldamise kuupäev +20 vt artikkel 30
Date of end of validity:: 20/12/2013; kehtetuks tunnistatud 32013R1315

Author:: Euroopa Parlament, Euroopa Liidu Nõukogu
Form:: Otsus
Addressee:: Kakskümmend seitse liikmesriiki: Belgia, Bulgaaria, Tšehhi Vabariik, Taani, Saksamaa, Eesti, Iirimaa, Kreeka, Hispaania, Prantsusmaa, Itaalia, Küpros, Läti, Leedu, Luksemburg, Ungari, Malta, Madalmaad, Austria, Poola, Portugal, Rumeenia, Sloveenia, Slovakkia, Soome, Rootsi, Ühendkuningriik
Additional information:: EMP tähtsus

Procedure number:

2009/0110/COD

Link

European Parliament - Legislative observatory

Treaty:

Euroopa Liidu toimimise leping

Legal basis:

12010E172 - P1
12010E294

Proposal:

52009PC0391

Link

Select all documents mentioning this document

Modifies:

Relation	Act	Comment	From
Implicit repeal	12003TN02/08/F		25/08/2010
Modifies	12003TN02/08/F	Osaline kehtetuks tunnistamine
Repeal	31996D1692
Repeal	32001D1346
Repeal	32004D0884
Modifies	32006R1791	Osaline kehtetuks tunnistamine

Modified by:

Relation	Act	Comment	Subdivision concerned	From
Corrected by	32010D0661R(01)	(CS)
Modified by	32013R0517	Muudatus	lisa I	01/07/2013
Repealed by	32013R1315

Subsequent related instruments:

Amendment proposed by 52013PC0051

Instruments cited:

Link

EUROVOC descriptor:

Subject matter:

Directory code:

07.10.00.00 Transpordipoliitika / Transpordi infrastruktuur
13.60.00.00 Tööstuspoliitika ja siseturg / Üleeuroopalised võrgud

HTML

PDF

Official Journal

5.8.2010

Euroopa Liidu Teataja

L 204/1

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS nr 661/2010/EL

7. juuli 2010,

üleeuroopalise transpordivõrgu arendamist käsitlevate liidu suuniste kohta

(uuesti sõnastatud)

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 172 esimest lõiku,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

pärast konsulteerimist Regioonide Komiteega,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (2)

ning arvestades järgmist:

(1)	Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuli 1996. aasta otsust nr 1692/96/EÜ (üleeuroopalise transpordivõrgu arendamist käsitlevate ühenduse suuniste kohta) (3) on korduvalt oluliselt muudetud (4). Uute muudatuste tõttu tuleks kõnealune otsus selguse huvides uuesti sõnastada.

(2)	Üleeuroopaliste võrkude rajamine ja arendamine aitab saavutada selliseid liidu tähtsaid eesmärke nagu siseturu ladus toimimine ning majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse tugevdamine.

(3)

Üleeuroopaliste transpordivõrkude rajamisel ja arendamisel kogu liidu territooriumil seatakse konkreetseteks eesmärkideks isikute ja kaupade püsiva liikumise tagamine võimalikult heades sotsiaalsetes, keskkonna- ja ohutustingimustes ning kõigi transpordiliikide integreerimine iga liigi suhtelisi eeliseid arvesse võttes. Üleeuroopalise võrguga võib kaasneda uute töökohtade loomine.

(4)	Liikluse kasvu, eriti raskeveokite osakaalu suurenemise tõttu, on suurenenud rahvusvaheliste transpordikoridoride ummikud ja kitsaskohad. Et tagada kaupade ja reisijate rahvusvaheline liiklus, on seepärast vajalik üleeuroopalise transpordivõrgu võimsust optimeerida.

(5)	Lühikesed mereveod võivad muu hulgas vähendada ummikuid sisetranspordiliinidel.

(6)	Võrkude integreerimist Euroopa tasandil saab edendada üksnes eri transpordiliikide järkjärgulise ühendamisega, mille eesmärk on neist igaühe eeliste parem ärakasutamine.

(7)	Ühenduspunktid, sealhulgas meresadamad, siseveesadamad ja ühendveoterminalid, on eri transpordiliikide multimodaalsesse transpordivõrku ühendamise eeltingimus.

(8)

Kuna käesoleva otsuse eesmärke, nimelt üldiste tegevusjoonte ja prioriteetide kehtestamist üleeuroopaliste transpordivõrkude valdkonnas, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning kõnealuste eesmärkide koordineerimise vajaduse tõttu on neid parem saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev otsus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(9)	On tarvis välja selgitada nimetatud eesmärkide saavutamist toetavad ühist huvi pakkuvad projektid, mis on kooskõlas kindlaksmääratud prioriteetidega. Arvesse tuleks võtta ainult neid projekte, mis eelduste kohaselt on majanduslikult elujõulised.

(10)	Prioriteetsed projektid on vaja tunnistada Euroopa huvides olevateks projektideks, et liidu rahastamine sellistele projektidele koondada, ning võtta kasutusele mehhanismid liikmesriikide vahelise koordineerimise ergutamiseks, et aidata kaasa projektide lõpuleviimisele soovitud ajakava piires.

(11)

Kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 170 peaks üleeuroopalise transpordivõrgu poliitika aitama tugevdada liidusisest majanduslikku ja sotsiaalset ühtekuuluvust. Et seda eesmärki saavutada, tuleks püüda maksimeerida kooskõla üleeuroopalist transpordivõrku käsitlevate liidu suuniste ja liidu tasandil kasutusel olevate asjakohaste rahaliste vahendite kavandamise vahel.

(12)	Prioriteetsete projektide hindamine tagantjärele peaks hõlbustama suuniste ja prioriteetsete projektide nimekirja läbivaatamist tulevikus ning peaks aitama parandada liikmesriikides kasutusel olevaid eelneva hindamise meetodeid.

(13)	Teatavatele keskkonda oluliselt mõjutavatele avaliku ja erasektori projektidele tuleks anda luba ainult pärast nende võimaliku keskkonnamõju eelnevat hindamist liidu kehtivate eeskirjade kohaselt.

(14)

Keskkonnakaitsenõuded tuleks kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 11 lisada üleeuroopaliste transpordivõrkude alase liidu poliitika määratlusse ja rakendamisse. Sellega kaasneb nende transpordiliikide infrastruktuuri edendamine prioriteedina, mis põhjustavad keskkonnale vähem kahju, nimelt raudteevedu, lähivedu ja siseveelaevandus.

(15)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. juuni 2001. aasta direktiivi 2001/42/EÜ (teatavate kavade ja programmide keskkonnamõju hindamise kohta) (5) kohane keskkonnamõju hindamine tuleks tulevikus läbi viia kõigi kavade ja programmide osas, mis viivad ühist huvi pakkuvate projektideni. Transpordi infrastruktuuri rahastamine peaks ühtlasi sõltuma tingimusest, et järgitakse liidu keskkonnaalaste õigusaktide sätteid, eriti nõukogu 27. juuni 1985. aasta direktiivi 85/337/EMÜ (teatavate avalike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta), (6) nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiivi 92/43/EMÜ (looduslike elupaikade ning looduslike looma- ja taimeliikide kaitse kohta) (7) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. novembri 2009. aasta direktiivi 2009/147/EÜ (loodusliku linnustiku kaitse kohta (kodifitseeritud versioon)) (8).

(16)

Isikute ja kaupade säästva liikuvuse tagamise üldise eesmärgi piires tuleks luua mehhanismid liikmesriikide vaheliste mereteede arendamise toetamiseks, et vähendada ummikuid teedel ja/või parandada ligipääsu äärealadel ja saartel asuvatele piirkondadele ning riikidele. Selliste mehhanismide loomine, mida toetavad muu hulgas pakkumismenetlused, peaks olema läbipaistev ja vajadustele suunatud ega tohiks mingil juhul piirata liidu konkurentsi- või riigihangete teostamise eeskirju.

(17)	Sama liini käsitletavatesse projektidesse kaasatud riikide vaheline tihedam koostöö võib olla vajalik investeeringutasuvuse parandamiseks ning lihtsustada investeeringute ühtlustamist ja rahastamispaketi koostamist.

(18)	Komisjon peaks iga kahe aasta tagant esitama aruande käesoleva otsuse rakendamise kohta ning koostama hiljemalt 2010. aastaks aruande prioriteetsete projektidega seoses saavutatud edu kohta, tehes vajaduse korral ettepaneku prioriteetsete projektide nimekirja muutmiseks.

(19)	Komiteele tuleks eelkõige anda volitus aidata komisjonil kontrollida käesoleva otsusega kehtestatud suuniste rakendamist ja arendamist.

(20)

Selguse huvides tuleks otsuse nr 1692/96/EÜ I lisa asendada uue lisaga, milles on kõigi liikmesriikide kaardid. Seekaudu oleks tagatud, et kõnealuses otsuses, mida on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1791/2006 (9), juba sisalduvatele kaartidele lisatakse 2003. aasta ühinemisaktis olevad kaardid. Lisaks on kava täitmise tähtpäev kõigi liikmesriikide jaoks 2020. aasta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

1. JAGU

ÜLDPÕHIMÕTTED

Artikkel 1

Sisu

1. Käesoleva otsuse eesmärk on kehtestada suunised, mis hõlmavad üleeuroopalise transpordivõrgu valdkonnas kavandatud meetmete eesmärke, prioriteete ja põhisuundi. Nende suuniste alusel määratakse kindlaks ühist huvi pakkuvad projektid, mille rakendamine peaks kaasa aitama võrgu väljaarendamisele liidu kõigis osades.

2. Lõikes 1 osutatud suunised kujutavad endast üldist tugiraamistikku, millega püütakse toetada liikmesriike ning vajaduse korral liitu ühist huvi pakkuvate projektide elluviimisel, mille eesmärk on tagada nii üleeuroopalise transpordivõrgu sidusus, vastastikune ühendatus ja koostalitlusvõime kui ka juurdepääs kõnealusele võrgule. Kõnealuste suunistega püütakse ka hõlbustada erasektori osalemist.

3. Olulised nõuded seoses üleeuroopalise transpordivõrgu koostalitlusvõimega, transporditelemaatikaga ja abiteenustega on aluslepingute kohaselt kindlaks määratud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuni 2008. aasta direktiivis 2008/57/EÜ (ühenduse raudteesüsteemi koostalitlusvõime kohta) (10) ning käesolevast otsusest eraldi.

Artikkel 2

Eesmärgid

1. Üleeuroopalise transpordivõrgu loomine toimub liidu kõigi osade maismaa-, mere- ja õhutranspordi infrastruktuuri võrkude järkjärgulise ühendamise teel 2020. aastaks I lisa kaartidel näidatud üldkavade ja/või II lisas esitatud spetsifikatsioonide kohaselt.

2. Võrk peab:

a)	tagama isikute ja kaupade säästva liikuvuse sisepiirideta alal parimates võimalikes sotsiaalsetes ja ohutustingimustes, samal ajal aitama saavutada liidu eesmärke eelkõige keskkonnakaitse ja konkurentsi valdkonnas ning aitama tugevdada majanduslikku ja sotsiaalset ühtekuuluvust;

b)	andma kasutajate käsutusse kõrge kvaliteediga infrastruktuuri majanduslikult vastuvõetavatel tingimustel;

c)	hõlmama kõik transpordiliigid nende suhtelisi eeliseid arvesse võttes;

d)	võimaldama olemasolevate veovõimsuste optimaalset kasutamist;

e)	olema transpordiliigiti võimalikult koostalitlusvõimeline ning soodustama eri transpordiliikide ühitamist;

f)	olema majanduslikult võimalikult elujõuline;

g)	hõlmama liikmesriikide kogu territooriumi viisil, mis hõlbustab üldist juurdepääsu, seob saared, raskesti ligipääsetavad ja äärealad keskpiirkondadega, ühendab kitsaskohti vältides omavahel liidu suuremad linnastud ja regioonid;

h)	olema ühendatav Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni (EFTA) riikide, Kesk- ja Ida-Euroopa riikide ja Vahemere piirkonna riikide võrkudega ning samal ajal soodustama kõnealuste võrkude koostalitlusvõimet ja juurdepääsetavust niivõrd, kuivõrd see on liidu huvides.

Artikkel 3

Võrgu ulatus

1. Üleeuroopaline võrk koosneb transpordi infrastruktuurist, liikluskorraldussüsteemidest ning asukoha määramise ja navigatsioonisüsteemidest.

2. Transpordi infrastruktuur koosneb maantee-, raudtee- ja siseveeteede võrkudest, mereteedest, mere- ja siseveesadamatest, lennuväljadest ning muudest transpordiliikide võrkude vahelistest ühenduspunktidest.

3. Liikluskorraldussüsteemid ning asukoha määramise ja navigatsioonisüsteemid sisaldavad kogu tehnilist varustust ning info- ja telekommunikatsioonisüsteeme, mis on vajalikud võrgu tõrgeteta toimimise ja tõhusa liikluskorralduse tagamiseks.

Artikkel 4

Meetmete põhisuunad

Liidu meetmete põhisuunad on järgmised:

a)	võrgu üldkavade koostamine ja läbivaatamine;

b)	ühist huvi pakkuvate projektide kindlakstegemine;

c)	olemasoleva võrgu kohandamine;

d)	võrgu koostalitlusvõime edendamine;

e)	transpordiliikide optimaalne ühitamine muu hulgas selliste sõlmkeskuste loomise teel, mis kaubavedude puhul peaksid paiknema võimalikult kaugel linnakeskustest, et võimaldada eri transpordiliikide koostalitlusvõime tõhusat toimimist;

f)	rahalise abi järjepidevuse ja vastastikuse täiendavuse taotlemine kooskõlas iga rahastamisvahendi suhtes kohaldatavate eeskirjadega;

g)	uurimis- ja arendustegevus;

h)	koostöö ja asjakohaste kokkulepete sõlmimine võrgu arendamisega seotud kolmandate riikidega;

i)	stiimulid liikmesriikidele ja rahvusvahelistele organisatsioonidele liidu seatud eesmärkide saavutamiseks;

j)	püsiva koostöö edendamine huvitatud osapoolte vahel;

k)	artikli 2 lõikes 2 osutatud eesmärkide saavutamisel vajalikeks osutuvad muud meetmed.

Artikkel 5

Prioriteedid

Võttes arvesse artikli 2 lõikes 2 esitatud eesmärke ja artiklis 4 kehtestatud meetmete põhisuundi, on prioriteedid:

nende põhiliste ühenduste ja vastastikuste sidumiste loomine ning arendamine, mis on vajalikud kitsaskohtade kõrvaldamiseks, puuduvate lõikude täitmiseks ja peamiste liinide, eriti nende piiriüleste lõikude lõpuleviimiseks, looduslike tõkete ületamiseks ja tähtsamate liinide koostalitlusvõime parandamiseks;

sellise infrastruktuuri loomine ja arendamine, mis edendab liikmesriikide võrkude vastastikust sidumist, et hõlbustada ühendust saartega või saartega sarnaste aladega, ja raskesti ligipääsetavate ja äärepoolseimate piirkondadega ühelt poolt ning liidu keskpiirkondadega teiselt poolt, eelkõige et vähendada kõnealustes piirkondades kõrgeid transpordikulusid;

c)	meetmed, mis on vajalikud koostalitlusvõimelise raudteevõrgu järkjärguliseks saavutamiseks, sealhulgas, kui see on teostatav, liinide kaubaveoks kohandamiseks;

d)	kaugliini- ja lähivedude ning siseveetranspordi edendamiseks vajalikud meetmed;

e)	meetmed, mis on vajalikud raudtee- ja lennutranspordi ühildamiseks, eriti raudteeligipääsu kaudu lennuväljadele, kui see on asjakohane, ning vajalikud infrastruktuurid ja rajatised;

f)	olemasoleva ja uue infrastruktuuri võimsuse ja tõhususe optimeerimine, ühendvedude edendamine ja võrgu ohutuse ning usaldusväärsuse parandamine, luues ja parendades ühendveoterminale ning nende ligipääsu infrastruktuurile ja/või kasutades arukaid süsteeme;

g)	ohutuse ja keskkonnaga seotud küsimuste ühildamine üleeuroopalise transpordivõrgu kavandamise ja teostamisega;

h)	isikute ja kaupade säästva liikluse arendamine kooskõlas liidu säästvat arengut puudutavate eesmärkidega.

Artikkel 6

Kolmandate riikide võrgud

Otsus ühist huvi pakkuvate liidu projektide ja võrgusisese ühendatuse ning koostalitlusvõime edendamise kohta, mille eesmärk on tagada kolmandate riikide võrkude kokkusobivus üleeuroopalise transpordivõrguga, tehakse iga juhtumi puhul eraldi aluslepingutes sätestatud asjakohases korras.

Artikkel 7

Ühist huvi pakkuvad projektid

1. Ühist huvi pakkuvad projektid moodustavad ühise eesmärgi, mille elluviimine sõltub nende küpsuse astmest ning rahaliste vahendite kättesaadavusest, ilma et liikmesriigi või liidu rahalisi kohustusi ette kindlaks määrataks.

2. Kooskõlas aluslepingutes sätestatud, eelkõige konkurentsiküsimusi käsitlevate eeskirjadega loetakse ühist huvi pakkuvaks iga projekt, mis:

a)	taotleb artikli 2 lõikes 2 sätestatud eesmärke;

b)	on seotud artikli 3 lõikes 1 kirjeldatud võrguga;

c)	vastab ühele või mitmele artiklis 5 sätestatud prioriteetidest; ning

d)	on projekti sotsiaal-majanduslike kulude ja kasu analüüsi põhjal eeldatavalt majanduslikult elujõuline.

3. Projektid peavad olema artiklites 9–18 kirjeldatud võrgu osaga seotud ning eelkõige:

a)	seostuma I lisa kaartidel esitatud marsruutidega ja/või

b)	vastama II lisas esitatud spetsifikatsioonidele või kriteeriumidele.

4. Liikmesriigid võtavad kõik meetmed, mida nad peavad vajalikuks artikli 1 lõikes 2 sätestatud põhimõtete kohaselt.

Artikkel 8

Keskkonnakaitse

1. Projektide kavandamisel ja läbiviimisel tuleb liikmesriikidel arvesse võtta keskkonnakaitset, viies läbi teostamisele kuuluvate ühist huvi pakkuvate projektide kohta direktiivi 85/337/EMÜ kohased keskkonnamõju hindamised, ning kohaldades direktiive 92/43/EMÜ ja 2009/147/EÜ.

Alates 21. juulist 2004 viiakse selliste projektideni viivate kavade ja programmide keskkonnaalane hindamine, eriti kui need puudutavad uusi liine või teisi tähtsaid infrastruktuuri arendamise sõlmpunkte, liikmesriikide poolt läbi kooskõlas direktiiviga 2001/42/EÜ.

Liikmesriigid võtavad kooskõlas direktiivi 2001/42/EÜ artikliga 8 selle keskkonnaalase hindamise tulemusi arvesse asjaomaste kavade ja programmide ettevalmistamisel.

2. Enne 21. juulit 2004 töötab komisjon kokkuleppel liikmesriikidega välja sobivad meetodid strateegilise keskkonnamõju hindamise rakendamiseks, et muu hulgas tagada asjakohane koordineerimine, vältides töö dubleerimist ja jõudes piiriüleste projektide ja koridoride kavandamisprotsesside lihtsustamiseni ja kiirendamiseni.

Komisjon võtab selle töö ja direktiivi 2001/42/EÜ kohaselt liikmesriikide poolt üleeuroopaliste transpordivõrkude projektide keskkonnaalase hindamise tulemusi asjakohaselt arvesse aruandes, mis käsitleb suuniseid ja võimalikke kaasnevaid õigusloomealaseid ettepanekuid käesoleva otsuse artiklis 22 kehtestatud suuniste muutmiseks.

2. JAGU

TEEDEVÕRK

Artikkel 9

Tunnused

1. Üleeuroopaline teedevõrk koosneb olemasolevatest, uutest ja kohandatavatest kiirteedest ja kõrgetasemelistest teedest, mis

a)	etendavad tähtsat osa pikamaavedudes või

b)	võimaldavad võrguga kindlaksmääratud marsruutidel möödasõitu suurtest linnakeskustest või

c)	tagavad ühenduse teiste transpordiliikidega või

d)	seovad saared, raskesti ligipääsetavad ja äärealad liidu keskpiirkondadega.

2. Võrk tagab kasutajatele kõrge, ühtlase ja püsiva tasemega teenused, mugavuse ja ohutuse.

3. Ühtlasi hõlmab võrk liikluskorralduse, vahe- ja hädajuhtumeid käsitleva kasutusteabe ja elektrooniliste tasude kogumise infrastruktuuri, mis põhineb aktiivsel koostööl Euroopa, riigi ja piirkonna tasandil toimivate liikluskorraldussüsteemide ja reisi- ning liiklusalase teabega ja lisaväärtusteenustega varustajate vahel, mis tagab vajaliku vastastikuse täiendavuse rakendustega, mille kasutamist soodustatakse üleeuroopaliste sidevõrkude programmi alusel.

3. JAGU

RAUDTEEVÕRK

Artikkel 10

Tunnused

1. Raudteevõrk hõlmab kiirraudteeliine ja tavaraudteeliine.

2. Kiirraudteevõrk, kasutades käibelolevat või uut tehnoloogiat, hõlmab:

a)	spetsiaalselt ehitatud kiirliine, mis on varustatud üldiselt kiiruse 250 km/h või suurema kiiruse tarvis;

b)	spetsiaalselt kiirliinideks ümber ehitatud raudteeliine, mis on varustatud umbes kiiruse 200 km/h tarvis;

spetsiaalselt kiirliinideks ümber ehitatud raudteeliine või spetsiaalselt suurte kiiruste jaoks ehitatud ja kiirraudteevõrguga ühendatud liine, millel on topograafiast või keskkonnast, reljeefist või linnaplaneeringust tingitud piirangute tõttu eriomadused ning mille kiirust tuleb igal üksikjuhul eraldi kohandada.

Kiirraudteevõrk koosneb I lisa 3. jaos osutatud liinidest. Käibelolevat tehnoloogiat kasutavate kiirraudteeliinide suhtes kohaldatavad olulised koostalitlusnõuded ja tehnilised kirjeldused määratakse kindlaks kooskõlas nõukogu 23. juuli 1996. aasta direktiiviga 96/48/EÜ (üleeuroopalise kiirraudteevõrgustiku koostalitlusvõime kohta) (11). Liikmesriigid annavad komisjonile eelnevalt teada mis tahes kiirraudteeliini avamisest ja selle tehnilistest omadustest.

3. Tavaraudteevõrk koosneb tavapärasest reisijate ja kauba raudteetranspordist, hõlmates artiklis 15 osutatud üleeuroopalise kombineeritud transpordi võrgu raudteest koosnevaid lõike, ühendusi, mis võimaldavad ligipääsu ühist huvi pakkuvatele mere- ja siseveesadamatele, ning neid kaubaterminale, mis on avatud kõigile ettevõtjatele. Tavaraudteeliinide suhtes kohaldatavad olulised koostalitlusnõuded ja tehnilised kirjeldused määratakse kindlaks kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. märtsi 2001. aasta direktiiviga 2001/16/EÜ (üleeuroopalise tavaraudteevõrgustiku koostalitlusvõime kohta) (12).

4. Raudteevõrk hõlmab infrastruktuure ja rajatisi, mis võimaldavad raudteel ja maanteel ning, kui see on asjakohane, mere- ja lennutransporditeenuseid ühildada. Seejuures tuleks erilist tähelepanu pöörata piirkondlike lennuväljade võrku ühendamisele.

5. Raudteevõrk täidab vähemalt ühte järgmistest funktsioonidest:

a)	etendab tähtsat osa reisijate pikamaavedudes;

b)	võimaldab ühendust lennuväljadega, kui see on asjakohane;

c)	võimaldab ligipääsu piirkondlikele ja kohalikele raudteevõrkudele;

d)	hõlbustab kaubavedu, selgitades välja ning arendades kaubaveoks määratud tihendusliine või liine, millel on kaubaveorongidel prioriteetsus;

e)	etendab olulist osa kombineeritud transpordis;

f)	võimaldab ühendust ühist huvi pakkuvate sadamate kaudu lähivedude ja siseveeteedega.

6. Raudteevõrk pakub kasutajatele kõrgetasemelist kvaliteeti ja ohutust tänu selle järjepidevusele ning koostalitlusvõime järkjärgulisele rakendamisele, mida toob eriti esile tehniline ühtlustamine ja Euroopa raudteeliikluse juhtimissüsteemi (ERTMS) poolt Euroopa raudteevõrgu jaoks soovitatud ühtlustatud juhtimis- ja kontrollimissüsteem. Sel otstarbel luuakse komisjoni poolt liikmesriikidega konsulteerides riiklike kavadega koordineeritud kasutuselevõtukava.

4. JAGU

SISEVEETEEDE VÕRK JA SISEVEESADAMAD

Artikkel 11

Tunnused

1. Üleeuroopaline siseveeteede võrk hõlmab jõed ja kanalid ning mitmesugused neid ühendavad harud ja ühendusteed. See võimaldab ühendada omavahel tööstuspiirkonnad ja suuremad linnastud ning siduda need sadamatega.

2. Võrgu veeteede tehnilised miinimumnäitajad peavad vastama IV klassi veeteede jaoks sätestatutele, st võimaldama 80–85 m pikkuse ja 9,5 m laiuse laeva või pukseeritava veokaravani läbipääsu. Kui võrgu osa moodustavat veeteed ajakohastatakse või ehitatakse, peaksid tehnilised näitajad olema vähemalt IV klassi tasemel, võimaldades hiljem saavutada Va/Vb klassi näitajad ning tagades rahuldavalt läbipääsu kombineeritud transpordis kasutatavatele laevadele. Va klass võimaldab läbipääsu 110 m pikkusele ja 11,40 m laiusele laevale või pukseeritavale laevakaravanile ning Vb klass võimaldab läbipääsu 172-185 m pikkusele ja 11,40 m laiusele pukseeritavale laevakaravanile.

3. Siseveesadamad moodustavad võrgu osa, eelkõige lõikes 2 ja artiklis 15 osutatud veeteede ja muude transpordiliikide ühenduspunktidena.

4. Võrk hõlmab siseveesadamad, mis:

a)	on avatud kaubanduslikule liiklusele;

b)	paiknevad siseveeteede võrgus I lisa 4. jaos esitatud üldkava kohaselt;

c)	on seotud muude üleeuroopaliste transpordimarsruutidega, nagu on esitatud I lisas; ning

d)	on varustatud ühendvedudeks vajalike ümberlaadimisvahenditega või mille aastane kaubaveomaht on vähemalt 500 000 tonni.

Punktis d osutatud siseveesadamad on toodud I lisas.

5. Võrk hõlmab ka liikluskorralduse infrastruktuuri. See nõuab eelkõige koostalitlusvõimelise ning aruka liiklus- ja transpordisüsteemi rajamist (jõeteabe teenused), kavatsusega optimeerida siseveeteede võrgu olemasolevat võimsust ja ohutust ning parandada koostalitlusvõimet teiste transpordiliikidega.

5. JAGU

MERESADAMAD

Artikkel 12

Tunnused

1. Meresadamad võimaldavad arendada meretransporti ja toimivad saartega seotud laevaliikluse ning meretranspordi ja muude transpordiliikide ühenduspunktidena. Sadamad tagavad seadmed ja teenused vedajatele. Sadamate infrastruktuur pakub reisijate- ja kaubaveoteenuseid, sealhulgas parvlaevateenuseid ning lühi- ja pikamaasõitudega seotud laevandusteenuseid, kaasa arvatud rannikulaevandus liidu piires ning liidu ja kolmandate riikide vahel.

2. Üleeuroopalisse transpordivõrku ühendatud meresadamad vastavad A-, B- või C-kategooriale järgmise määratluse kohaselt:

A	.	rahvusvahelised meresadamad: sadamad, mille kogu aastane veomaht on vähemalt 1,5 miljonit tonni või 200 000 reisijat ning mis on võimaluse korral ühendatud üleeuroopalise transpordivõrgu maismaa-osadega ning millel on seetõttu oluline tähtsus rahvusvahelises meretranspordis;
B	.	liidu meresadamad, mis ei kuulu A-kategooriasse: sadamad, mille kogu aastane veomaht on vähemalt 0,5 miljonit tonni või 100 000–199 999 reisijat ning mis on võimaluse korral ühendatud üleeuroopalise transpordivõrgu maismaa-osadega ning varustatud merelühivedudeks vajalike ümberlaadimisvahenditega;
C	.	piirkondlikud sadamad: sadamad, mis ei vasta A- ja B-kategooria kriteeriumidele, kuid asuvad saartel, kaugetes või äärepoolseimates piirkondades ning seovad meritsi kõnealuseid piirkondi omavahel ja/või liidu keskpiirkondadega.

A-kategooria meresadamad kantakse viimaste sadamaandmete põhjal I lisa 5. jao üldkavades esitatud näitlikele kaartidele.

3. Peale artiklis 7 sätestatud kriteeriumide vastavad üleeuroopalisse transpordivõrku lülitatud meresadamatega seotud ühist huvi pakkuvad projektid II lisa kriteeriumidele ja spetsifikatsioonidele.

Artikkel 13

Mereteed

1. Üleeuroopaline mereteedevõrk on ette nähtud kaubaveovoogude suunamiseks merel põhinevatele logistilistele liinidele sellisel viisil, et parandada olemasolevaid meresõiduühendusi või luua uusi elujõulisi, regulaarseid ja sagedasi meresõiduühendusi liikmesriikide vaheliseks kaupade veoks ja ühtlasi vähendada ummikuid teedel ja/või parandada ligipääsu äärealadel ja saartel asuvatele piirkondadele ning riikidele. Mereteed ei tohiks välistada reisijate ja kaupade kombineeritud transporti, eeldusel, et kaubavedu on ülekaalus.

2. Üleeuroopaline mereteedevõrk koosneb rajatistest ja infrastruktuurist, mis hõlmab vähemalt kahte sadamat kahes erinevas liikmesriigis. Rajatised ja infrastruktuur hõlmavad vähemalt ühes liikmesriigis sadamarajatisi, elektroonilisi logistikakorraldussüsteeme, ohutus- ja turva- ning haldus- ja tollimenetluskordi ning infrastruktuuri otsese ligipääsu jaoks maale ja merele, sealhulgas mooduseid aastaringse sõidetavuse tagamiseks, eriti süvendus- ja jäälõhkumisseadmete kättesaadavust talvise ligipääsu eesmärgil.

3. I lisa 4. jaos kindlaks määratud veeteed või kanalid, mis ühendavad kaht Euroopa mereteed või kaht lõiku sellest ning aitavad oluliselt kaasa mereliinide lühendamisele, suurendades tõhusust ja säästes veoaega, moodustavad osa üleeuroopalisest mereteedevõrgust.

4. Vähemalt kaks liikmesriiki esitavad ühist huvi pakkuvad projektid, mis käsitlevad üleeuroopalist mereteedevõrku, ning neid kohandatakse vastavalt tegelikele vajadustele. Esitatud projektid hõlmavad üldiselt nii avalikku kui ka erasektorit kooskõlas menetlusega, mis eeldab enne riigieelarvetest antud abi vajaduse korral täiendamist liidupoolse abiga, et toimuks pakkumismenetlus ühel järgmistest viisidest:

a)	asjaomaste liikmesriikide poolt koos korraldatud avalik pakkumiskutse, mis on ette nähtud uute ühenduste rajamiseks artikli 12 lõikes 2 kindlaks määratud A-kategooria sadamast, mille nad eelnevalt iga merepiirkonna kohta välja valivad, nagu on osutatud III lisas projektis nr 21;

b)	niivõrd, kui sadamate asukoht on võrreldav, asjaomaste liikmesriikide poolt koos korraldatud avalik pakkumiskutse, mis on suunatud konsortsiumidele, mis koondavad vähemalt ühes merepiirkonnas asuvaid laevandusettevõtjaid ja sadamaid, nagu on osutatud III lisas projektis nr 21.

5. Üleeuroopalist mereteedevõrku käsitlevad ühist huvi pakkuvad projektid:

a)	keskenduvad rajatistele ja infrastruktuurile, mis moodustavad mereteedevõrgu;

ilma et see piiraks Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist, võivad hõlmata abi tegevuse alustamiseks, kui käesoleva artikli lõikes 4 osutatud pakkumismenetluse tulemusena peetakse avalikku toetust projekti rahalise elujõulisuse jaoks vajalikuks. Abi tegevuse alustamiseks piirdub kahe aastaga ja seda eraldatakse üksnes nõuetekohaselt põhjendatud kapitalikulude toetamiseks. Abi ei või ületada minimaalset hinnangulist summat, mida on vaja asjaomaste ühenduste loomiseks. Abi ei tohi asjaomastel turgudel viia ühiste huvide vastaselt konkurentsi moonutamiseni;

c)	võivad ühtlasi hõlmata tegevusi, millest saadav kasu on laialdasem ning mis ei ole seotud konkreetsete sadamatega, näiteks jäälõhkumise ja süvendustööde jaoks vajalike seadmete kättesaadavaks tegemist ning teabesüsteeme, sealhulgas liikluskorraldus- ja elektroonilise aruandluse süsteeme.

6. Üleeuroopalist mereteedevõrku käsitlevad ühist huvi pakkuvad projektid esitatakse kinnitamiseks komisjonile.

7. Komisjon esitab artikli 21 lõikes 1 osutatud komiteele kolme aasta jooksul esialgse nimekirja konkreetsetest ühist huvi pakkuvatest projektidest, andes seega mereteede mõistele konkreetse vormi.

See nimekiri edastatakse ka Euroopa Parlamendile.

6. JAGU

LENNUVÄLJAD

Artikkel 14

Tunnused

1. Üleeuroopaline lennuväljade võrk hõlmab liidu territooriumil asuvaid lennuvälju, mis on avatud kaubanduslikule lennuliiklusele ning vastavad II lisa 6. jaos sätestatud kriteeriumidele. Kõnealused lennuväljad liigitatakse eri klassidesse vastavalt liikluse mahule ja liigile ning nende funktsioonile võrgus. Lennuväljad võimaldavad arendada lennuühendusi ning ühendada õhutranspordi teiste transpordiliikidega.

2. Rahvusvahelised ja liidu ümberistumispunktid moodustavad üleeuroopalise lennuväljade võrgu tuumiku. Liidu ja muu maailma vahelised ühendusteed kulgevad peamiselt rahvusvaheliste ümberistumispunktide kaudu. Liidu ümberistumispunktid tagavad põhiliselt liidusisesed ühendused, liiduvälised teenused moodustavad vaid väikese osa nende tegevusest. Piirkondlikud ümberistumispunktid ja juurdepääsupunktid hõlbustavad juurdepääsu võrgu tuumikule või aitavad avada ühendusi ääre- ja isoleeritud aladega.

3. Rahvusvahelised ja liidusisesed ümberistumispunktid ühendatakse järk-järgult raudteevõrgu kiirraudteeliinidega, kui see on asjakohane. Võrk hõlmab infrastruktuure ja rajatisi, mis võimaldavad lennu- ja raudteetransporditeenuste ja, kui see on asjakohane, meretransporditeenuste ühildamist.

7. JAGU

KOMBINEERITUD TRANSPORDI VÕRK

Artikkel 15

Tunnused

Üleeuroopalisse kombineeritud transpordi võrku kuuluvad:

a)	kombineeritud transpordiks sobivad raudteed ning siseveeteed, mis vajaduse korral kombineerituna maanteetranspordiga lühima võimaliku veo alguses ja/või lõpus võimaldavad kaupade pikamaavedusid;

b)	ühendveoterminalid, mis on varustatud raudtee, siseveetee, meretee ja maantee vahel ümberlaadimist võimaldavate seadeldistega;

c)	ajutine nõuetekohane veerem, kui veel kohandamata infrastruktuuri tunnused seda nõuavad.

8. JAGU

MEREVEDUDE JUHTIMIS- JA TEABEVÕRK

Artikkel 16

Tunnused

Üleeuroopaline merevedude juhtimis- ja teabevõrk hõlmab järgmist:

a)	rannalähedase ja sadama laevaliikluse juhtimissüsteemid;

b)	laevade asukoha määramise süsteemid;

c)	ohtlikke või saastavaid kaupu vedavatest laevadest teatamise süsteemid;

d)	meresõidu ohutuse tagamiseks või merehädas kasutatavad sidesüsteemid.

9. JAGU

LENNULIIKLUSE KORRALDAMISE VÕRK

Artikkel 17

Tunnused

Üleeuroopaline lennuliikluse korraldamise võrk hõlmab üldlennunduseks ettenähtud õhuruumi, lennutrasse, õhuseirevahendeid, liikluse kavandamise ja juhtimise süsteeme ning lennujuhtimissüsteeme (juhtimiskeskused, jälgimis- ja sidevahendid), mis on vajalikud ohutu ja tõhusa lennuliikluse tagamiseks Euroopa õhuruumis.

10. JAGU

ASUKOHA MÄÄRAMISE JA NAVIGATSIOONISÜSTEEMIDE VÕRK

Artikkel 18

Tunnused

Üleeuroopaline asukoha määramise ja navigatsioonisüsteemide võrk hõlmab satelliitsidel põhinevaid asukoha määramise ja navigatsioonisüsteeme ning tulevases Euroopa raadionavigatsiooni kavas kindlaks määratavaid süsteeme. Kõnealused süsteemid tagavad usaldusväärse ja tõhusa asukoha määramise ja navigatsiooniteenuse, mida saab kasutada kõikide transpordiliikide puhul.

11. JAGU

LIIKMESRIIKIDE VAHELINE KOORDINEERIMINE

Artikkel 19

Euroopa koordinaator

1. Et hõlbustada teatavate projektide koordineeritud täideviimist, eriti piiriüleste projektide või piiriüleste projektide lõikude puhul, mis kuuluvad artiklis 25 osutatud Euroopa huvides olevateks tunnistatud projektide hulka, võib komisjon kokkuleppel asjaomaste liikmesriikidega ja pärast Euroopa Parlamendiga konsulteerimist määrata isiku „Euroopa koordinaatoriks”.

2. Euroopa koordinaator valitakse välja eelkõige tema kogemuste põhjal Euroopa institutsioonide osas ning teadmiste põhjal, mis on seotud tähtsamate projektide rahastamisega ja sotsiaalmajandusliku ning keskkonnaalase hindamisega.

3. Komisjoni otsuses, millega Euroopa koordinaator määratakse, täpsustatakse, kuidas ta oma lõikes 5 osutatud ülesandeid täitma asub.

4. Euroopa koordinaator tegutseb komisjoni nimel ja volitusel. Euroopa koordinaatori volitus on tavaliselt seotud ainult ühe projektiga, eriti piiriülese projekti puhul, kuid võib vajadusel laieneda, et katta tervet tähtsamat telge. Euroopa koordinaator töötab koos asjaomaste liikmesriikidega välja oma tegevuse tööplaani.

5. Euroopa koordinaator:

a)	edendab koostöös asjaomaste liikmesriikidega ühiseid meetodeid projektide hindamiseks ja, kui see on asjakohane, nõustab projekti elluviijaid projektide finantsraamistikku käsitlevates küsimustes;

koostab igal aastal aruande Euroopa Parlamendile, komisjonile ja asjaomastele liikmesriikidele tema vastutusalasse kuuluva(te) projekti(de) elluviimisel saavutatud edusammude kohta, uute reguleerivate ja muude arengute kohta, mis võiksid mõjutada projektide omadusi ja mis tahes raskuste või takistuste kohta, mille tulemuseks võib olla oluline hilinemine seoses III lisas osutatud kuupäevadega;

peab koos asjaomaste liikmesriikidega nõu piirkondlike ja kohalike ametiasutustega, ettevõtjatega, transpordi kasutajatega ja kodanikuühiskonna esindajatega, eesmärgiga omandada terviklikumaid teadmisi transporditeenuste nõudluse ja investeeringute rahastamisvõimaluste kohta ning teenuste tüüpide kohta, mida tuleb pakkuda sellisele rahastamisele ligipääsu hõlbustamiseks.

6. Asjaomased liikmesriigid teevad Euroopa koordinaatoriga koostööd ja edastavad talle teavet, mis on vajalik lõikes 5 osutatud ülesannete täitmiseks.

7. Ilma et see piiraks liidu ja siseriiklikus õiguses sätestatud menetluskorra kohaldamist, võib komisjon nõuda Euroopa koordinaatori arvamust liidupoolse rahastamise taotluste hindamisel projektide või projektigruppide kohta, mille osas Euroopa koordinaator on vastutav.

12. JAGU

ÜHISSÄTTED

Artikkel 20

Siseriiklikud kavad ja programmid

Liikmesriigid esitavad komisjonile ülevaated siseriiklikest kavadest ja programmidest, mille nad koostavad üleeuroopalise transpordivõrgu arengut silmas pidades, eriti seoses artiklites 24–27 osutatud projektidega, mis on tunnistatud Euroopa huvides olevaks. Liikmesriigid edastavad teavitamise eesmärgil siseriiklikud kavad ja programmid pärast nende vastuvõtmist komisjonile.

Artikkel 21

Suuniste järelvalve ja teabevahetuse komitee

1. Komisjoni abistab suuniste järelvalve ja teabevahetuse komitee (edaspidi „komitee”), mis koosneb liikmesriikide esindajatest ja mille eesistujaks on komisjoni esindaja.

2. Komitee vahetab liikmesriikide poolt teatatud kavade ja programmidega seotud teavet ning võib arutada kõiki üleeuroopalise transpordivõrgu väljaarendamisega seotud küsimusi.

Artikkel 22

Aruanne

Komisjon esitab iga kahe aasta järel Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele aruande käesolevas otsuses kirjeldatud suuniste rakendamise kohta.

Komitee abistab komisjoni aruande koostamisel.

Vajadusel on aruandega kaasatud õigusloomealased ettepanekud suuniste muutmiseks. Kõnealused õigusloomealased ettepanekud võivad vajadusel sisaldada III lisas esitatud prioriteetsete projektide nimekirja muudatusi või täiendusi kõnealusele nimekirjale projektide osas, mis on vastavuses artikli 23 lõikega 1. Muudatusega võetakse eriti arvesse projekte, mis aitavad kooskõlas artikli 23 lõike 1 punktiga e kaasa liidu territoriaalsele ühtekuuluvusele.

Artikkel 23

Prioriteetsed projektid

1. Prioriteetsed projektid on artiklis 7 osutatud ühist huvi pakkuvad projektid, mille uurimine kinnitab, et need:

a)	on kavandatud eesmärgiga kõrvaldada kitsaskoht või täita puuduv ühendus üleeuroopalise võrgu tähtsal liinil, eriti projektid, mis on piiriülesed projektid, ületavad looduslikke tõkkeid või sisaldavad piiriülest lõiku;

b)	on sellise mõõtkavaga, et pikaajaline planeerimine Euroopa tasandil osutab märkimisväärset kaasabi;

c)	toovad esile üleüldiseid võimalikke sotsiaalmajanduslikke koguhüvesid ja muid sotsiaalmajanduslikke eeliseid;

d)	parandavad oluliselt kaupade ja reisijate liikuvust liikmesriikide vahel ja seega aitavad ühtlasi kaasa riiklike võrkude koostalitlusvõimele;

e)	aitavad kaasa liidu territoriaalsele ühtekuuluvusele, integreerides uute liikmesriikide võrke ja parandades ühendusi ääre- ja saarte piirkondadega;

f)	aitavad kaasa transpordi säästvale arengule, parandades ohutust ja vähendades transpordi poolt põhjustatavat keskkonnakahju, eriti edendades üleminekut raudteede, ühendvedude, siseveeteede ja meretranspordi kasutamisele;

g)	näitavad üles asjaomaste liikmesriikide poolset kohustust uuringud ja hindamismenetlused õigeks ajaks läbi viia, et lõpetada töö vastavalt eelnevalt kokku lepitud tähtajale, mis tugineb riiklikele kavadele ja mis tahes teistele samaväärsetele asjaomase projektiga seotud dokumentidele.

2. Prioriteetsed projektid, mille kohaseid töid pidi alustama enne 2010. aastat, nendes käsitletavad lõigud ja kokkulepitud kuupäevad lõike 1 punktis g osutatud tööde lõpuleviimiseks on esitatud III lisas.

3. Komisjon koostab 2010. aastaks arenguaruande ja vajadusel teeb kooskõlas lõikega 1 ettepaneku III lisas välja selgitatud prioriteetsete projektide nimekirja muutmiseks.

Artikkel 24

Tunnistamine Euroopa huvides olevaks projektiks

III lisas esitatud prioriteetsed projektid tunnistatakse Euroopa huvides olevaks. Tunnistamine viiakse läbi üksnes järgides menetluskorda, mis on sätestatud aluslepingutega ja nendel põhinevate õigusaktidega.

Artikkel 25

Euroopa huvides olevaks tunnistatud projektid

1. Ilma liidu kõnealuste rahastamisvahendite õiguslikku alust piiramata, liikmesriigid,

a)	esitades oma projektid rahastamiseks Ühtekuuluvusfondist kooskõlas nõukogu 11. juuli 2006. asta määrusega (EÜ) nr 1084/2006 (millega asutatakse Ühtekuuluvusfond) (13), annavad asjakohase prioriteetsuse projektidele, mis on tunnistatud Euroopa huvides olevaks;

esitades oma projektid rahastamiseks üleeuroopaliste võrkude eelarvest kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2007. aasta määruse (EÜ) nr 680/2007 (millega kehtestatakse ühenduse rahalise abi andmise üldeeskirjad üleeuroopaliste transpordi- ja energiavõrkude valdkonnas) (14) artiklitega 5 ja 9, annavad asjakohase prioriteetsuse projektidele, mis on tunnistatud Euroopa huvides olevaks.

2. Ilma liidu kõnealuste rahastamisvahendite õiguslikku alust piiramata, komisjon:

a)	ergutab liikmesriike võtma arvesse Euroopa huvides olevaks tunnistatud projekte struktuurifondide kavandamisel ja tegevuskava koostamisel, eriti lähenemiseesmärgiga hõlmatud piirkondades, arvestades riiklikke transpordikavasid, mis kuuluvad liidu olemasolevate tugiraamistike kohaldamisalasse;

tagab, et riigid, mis kvalifitseeruvad ühinemiseelse abi rahastamisvahendi alla, annavad asjakohase prioriteetsuse Euroopa huvides olevaks tunnistatud projektidele, kui nad esitavad oma projektid rahastamiseks kõnealuse vahendi alusel kooskõlas nõukogu 17. juuli 2006. aasta määrusega (EÜ) nr 1085/2006 (millega luuakse ühinemiseelse abi rahastamisvahend) (15).

3. Oma rahalisi vajadusi prognoosides annab komisjon asjakohase prioriteetsuse Euroopa huvides olevaks tunnistatud projektidele.

Artikkel 26

Euroopa huvides olevaks tunnistatud projektide valmimise hilinemine

1. Juhul kui üht Euroopa huvides olevaks tunnistatud projekti käsitlevate tööde alustamine viibib oluliselt seoses 2010. aasta tähtajaga, palub komisjon asjaomasel liikmesriigil esitada kolme kuu jooksul hilinemise põhjused. Antud vastuse põhjal konsulteerib komisjon kõigi asjaomaste liikmesriikidega, et lahendada probleem, mis on viivituseni viinud.

Komisjon võib, konsulteerides komiteega ning osana oma tegevusest Euroopa huvides olevaks tunnistatud projekti elluviimise järelvalve alal, järgides samuti asjakohaselt proportsionaalsuse põhimõtet, otsustada võtta asjakohaseid meetmeid. Asjaomastele liikmesriikidele antakse võimalus esitada oma tähelepanekud selliste meetmete kohta enne nende vastuvõtmist.

Euroopa Parlamenti teavitatakse viivitamata mis tahes meetmete võtmisest.

Kõnealuste meetmete võtmisel arvestab komisjon asjakohaselt iga asjaomase liikmesriigi osakaalu viivituse eest vastutamisel ning hoidub selliste meetmete võtmisest, mis mõjutaksid projekti elluviimist liikmesriigis, kes ei ole viivituse eest vastutav.

2. Juhul kui Euroopa huvides olevaks tunnistatud projekt ei ole põhijoontes lõpule viidud mõistliku ajavahemiku jooksul pärast selle III lisas osutatud eeldatava valmimistähtaja möödumist ning kui kõik asjaomased liikmesriigid on viivituse eest vastutavad, vaatab komisjon projekti uuesti läbi, järgides lõikes 1 osutatud menetlust selle Euroopa huvides olevaks tunnistamise tagasivõtmise osas, rakendades selleks artikli 22 kolmandas lõigus osutatud läbivaatamiskorda.

Komisjon vaatab projekti igal juhul uuesti läbi pärast 15-aastase ajavahemiku lõppemist alates selle Euroopa huvides olevaks tunnistamisest käesoleva otsuse tähenduses.

Artikkel 27

Sotsiaalmajanduslike ja keskkonnamõjude hindamine

1. Viis aastat pärast Euroopa huvides olevaks tunnistatud projekti või ühe selle lõigu lõpuleviimist viivad asjaomased liikmesriigid läbi selle sotsiaalmajandusliku ja keskkonnamõju hindamise, sealhulgas selle mõju kaubandusele ja isikute ning kaupade vabale liikumisele liikmesriikide vahel, territoriaalsele ühtekuuluvusele ja säästvale arengule. Liikmesriigid teavitavad komisjoni kõnealuse hindamise tulemustest.

2. Kui Euroopa huvides olevaks tunnistatud projekt hõlmab piiriülest lõiku, mis on tehniliselt ja rahaliselt jagamatu, koordineerivad asjaomased liikmesriigid oma menetluskordi selle sotsiaalmajanduslike mõjude hindamiseks ja teevad kõik endast sõltuva, et viia enne ehitusloa andmist ja olemasolevas raamistikus läbi riikidevaheline uuring.

3. Euroopa huvides olevaks tunnistatud projektis sisalduvate teiste lõikude puhul toimub liikmesriikide poolne koordineerimine kahepoolselt või mitmepoolselt iga juhtumi puhul eraldi.

4. Lõikes 2 osutatud koordineeritud meetmeid või riikidevahelisi uuringuid kohaldatakse, ilma et see piiraks liidu keskkonnakaitsealaste õigusaktide poolt kehtestatud kohustusi, eriti neid, mis on seotud keskkonnamõju hindamisega. Asjaomased liikmesriigid teavitavad komisjoni selliste koordineeritud meetmete ja riikidevaheliste uuringute algatamisest ning nende tulemustest. Komisjon lisab kõnealuse teabe artiklis 22 osutatud aruandele.

Artikkel 28

Piiriülesed lõigud

Teatavate prioriteetsete projektide kontekstis selgitavad liikmesriigid välja kahe liikmesriigi vahelised piiriülesed lõigud, sealhulgas mereteed, komitee poolt kindlaks määratud kriteeriumide alusel ning teavitavad nendest komisjoni.

Eelkõige kehtib see selliste lõikude puhul, mis on tehniliselt ja rahaliselt jagamatud või mille suhtes on asjaomased liikmesriigid ühised kohustused võtnud ning ühtse struktuuri kehtestanud.

Artikkel 29

Kehtetuks tunnistamine

Otsus nr 1692/96/EÜ tunnistatakse kehtetuks.

Viiteid kehtetuks tunnistatud otsusele käsitatakse viidetena käesolevale otsusele kooskõlas V lisas esitatud vastavustabeliga.

Artikkel 30

Jõustumine

Käesolev otsus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 31

Adressaadid

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Strasbourg, 7. juuli 2010

Euroopa Parlamendi nimel

president

J. BUZEK

Nõukogu nimel

eesistuja

O. CHASTEL

(1) ELT C 128, 18.5.2010, lk 147.

(2) Euroopa Parlamendi 5. mai 2010. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ning nõukogu 24. juuni 2010. aasta otsus.

(3) EÜT L 228, 9.9.1996, lk 1.

(4) Vt IV lisa.

(5) EÜT L 197, 21.7.2001, lk 30.

(6) EÜT L 175, 5.7.1985, lk 40.

(7) EÜT L 206, 22.7.1992, lk 7.

(8) ELT L 20, 26.1.2010, lk 7.

(9) ELT L 363, 20.12.2006, lk 1.

(10) ELT L 191, 18.7.2008, lk 1.

(11) EÜT L 235, 17.9.1996, lk 6.

(12) EÜT L 110, 20.4.2001, lk 1.

(13) ELT L 210, 31.7.2006, lk 79.

(14) ELT L 162, 22.6.2007, lk 1.

(15) ELT L 210, 31.7.2006, lk 82.

I LISA

VÕRGUKAVADE KAARDID (1)

2. jagu: Teedevõrk

2.0.

Euroopa

2.1.

Belgia

2.2.

Bulgaaria

2.3.	Tšehhi Vabariik

2.4.

Taani

2.5.

Saksamaa

2.6.

Eesti

2.7.

Iirimaa

2.8.

Kreeka

2.9.

Hispaania

2.10.

Prantsusmaa

2.11.

Itaalia

2.12.

Küpros

2.13.

Läti

2.14.

Leedu

2.15.

Luksemburg

2.16.

Ungari

2.17.

Malta

2.18.

Madalamaad

2.19.

Austria

2.20.

Poola

2.21.

Portugal

2.22.

Rumeenia

2.23.

Sloveenia

2.24.

Slovakkia

2.25.

Soome

2.26.

Rootsi

2.27.

Ühendkuningriik

3. jagu Raudteevõrk

3.0.

Euroopa

3.1.

Belgia

3.2.

Bulgaaria

3.3.	Tšehhi Vabariik

3.4.

Taani

3.5.

Saksamaa

3.6.

Eesti

3.7.

Iirimaa

3.8.

Kreeka

3.9.

Hispaania

3.10.

Prantsusmaa

3.11.

Itaalia

3.12.

Läti

3.13.

Leedu

3.14.

Luksemburg

3.15.

Ungari

3.16.

Madalamaad

3.17.

Austria

3.18.

Poola

3.19.

Portugal

3.20.

Rumeenia

3.21.

Sloveenia

3.22.

Slovakkia

3.23.

Soome

3.24.

Rootsi

3.25.

Ühendkuningriik

4. jagu: Siseveeteede võrk ja siseveesadamad

4.0.

Euroopa

4.1.

Belgia

4.2.	Madalamaad

4.3.

Saksamaa

4.4.	Saksamaa / Austria

4.5.	Prantsusmaa / Itaalia

4.6.	Prantsusmaa

4.7.

Bulgaaria

4.8.	Tšehhi Vabariik

4.9.

Leedu

4.10.

Ungari

4.11.

Poola

4.12.

Rumeenia

4.13.

Slovakkia

5. jagu: Meresadamad — A-kategooria

5.0.

Euroopa

5.1.

Läänemeri

5.2.

Põhjameri

5.3.	Atlandi ookean

5.4.	Vahemeri — lääneosa

5.5.	Vahemeri — idaosa

5.6.	Bulgaaria/Rumeenia

5.7.

Küpros

5.8.

Malta

6. jagu Lennuväljad

6.0.

Euroopa

6.1.	Belgia/Taani/ Saksamaa/ Luksemburg/ Madalmaad/ Austria

6.2.

Bulgaaria

6.3.	Tšehhi Vabariik

6.4.

Eesti

6.5.	Iirimaa/Ühendkuningriik

6.6.

Kreeka

6.7.	Hispaania/Portugal

6.8.	Prantsusmaa

6.9.

Itaalia

6.10.

Küpros

6.11.

Läti

6.12.

Leedu

6.13.

Ungari

6.14.

Malta

6.15.

Poola

6.16.

Rumeenia

6.17.

Sloveenia

6.18.

Slovakkia

6.19.

Soome/Rootsi

7. jagu Kombineeritud transpordi võrk

7.1

Raudteed

B.	Raudteed, suures mõõtkavas

NB: Kaartide selgituses esinev mõiste „kavandatud” hõlmab ühist huvi pakkuva infrastruktuuriprojekti kõiki etappe alates esialgsetest uuringutest kuni ehitamiseni.

2. JAGU

TEEDEVÕRK

3. JAGU

RAUDTEEVÕRK

4. JAGU

SISEVEETEEDE VÕRK JA SISEVEESADAMAD

5. JAGU

MERESADAMAD — A-KATEGOORIA

6. JAGU

LENNUVÄLJAD

7. JAGU

KOMBINEERITUD TRANSPORDI VÕRK

(1) Kaardid kuuluvad regulatiivosas ja/või II lisas osutatud vastavate jagude juurde.

II LISA

ÜHIST HUVI PAKKUVATE PROJEKTIDE KRITEERIUMID JA SPETSIFIKATSIOONID (1)

2. jagu	:	Teedevõrk
3. jagu	:	Raudteevõrk
4. jagu	:	Siseveeteede võrk ja siseveesadamad
5. jagu	:	Meresadamad
6. jagu	:	Lennuväljad
7. jagu	:	Kombineeritud transpordi võrk
8. jagu	:	Merevedude juhtimis- ja teabevõrk
9. jagu	:	Lennuliikluse korraldamise võrk
10. jagu	:	Asukoha määramise ja navigatsioonisüsteemide võrk

2. JAGU

TEEDEVÕRK

Lisaks I lisas esitatud ühendusteedega seotud projektidele arvatakse ühist huvi pakkuvate projektide hulka iga selliste ühendusteede infrastruktuuriprojekt, mis on seotud:

võrgu väljaarendamisega, eelkõige:

—	kiirteede laiendamisega või teede ajakohastamisega;

—	möödasõidu- või ringteede ehitamisega või parendamisega;

—	riikide transpordivõrkude koostalitlusvõime parandamisega.

liikluskorraldus- ja kasutajateabe süsteemide väljatöötamisega, eelkõige:

—	telemaatikainfrastruktuuride kasutuselevõtmisega liiklusandmete kogumiseks;

—	liiklusteabe- ja liikluse juhtimiskeskuste väljaarendamisega ning teabevahetusega eri riikide liiklusteabekeskuste vahel;

—	teede teabeteenuste, eelkõige RDS-TMC süsteemi (2) sisseseadmisega;

—	telemaatikainfrastruktuuride tehnilise koostalitlusvõimega.

3. JAGU

RAUDTEEVÕRK

Lisaks I lisas esitatud ühendusteedega seotud projektidele arvatakse ühist huvi pakkuvate projektide hulka iga selliste ühendusteede infrastruktuuriprojekt, mis on seotud:

—	üleeuroopalise raudteetranspordi süsteemide koostalitlusvõimega;

—	raudteevõrgu ja muude transpordiliikide võrkude ühendamisega.

4. JAGU

SISEVEETEEDE VÕRK JA SISEVEESADAMAD

A. Siseveesadamad

Ühist huvi pakkuvad projektid peavad olema seotud üksnes infrastruktuuriga, mis on kõigile kasutajatele avatud võrdse kohtlemise põhimõtte alusel.

Lisaks I lisas mainitud ühendusteede ja siseveesadamate projektidele loetakse ühist huvi pakkuvateks projektideks kõik infrastruktuuriprojektid, mis vastavad ühele või mitmele järgmistest kategooriatest:

1)	juurdepääs sadamasse veeteed pidi;

2)	sadama territooriumil paiknev sadamainfrastruktuur;

3)	muu sadama territooriumil paiknev transpordiinfrastruktuur;

4)	muu sadamat ja üleeuroopalise transpordivõrgu osi ühendav transpordiinfrastruktuur.

Ühist huvi pakkuvateks loetakse järgmisi töid sisaldavad projektid: ehitustööd ja tehniline hooldus, mis on seotud üldjuhul kõigile transpordikasutajatele avatud transpordisüsteemi osadega sadama piires ning kõigi siseriikliku või rahvusvahelise transpordivõrgu ühendustega. Kõnealused tööd hõlmavad eelkõige ärilistel ja muudel sadamaga seotud eesmärkidel kasutatava maa arendus- ja hooldustöid, maantee- ja raudteeühenduste ehitamist ja hooldamist, juurdepääsuteede ja sadama muude veealade ehitus- ja hooldustöid, kaasa arvatud süvendustööd, ning ehitus- ja hooldustöid seoses navigeerimisseadmete ja liikluskorralduse ning side- ja infosüsteemidega sadamas ja juurdepääsuteedel.

B. Liikluskorraldus

Ühist huvi pakkuvateks peetakse projekte, mis hõlmavad eelkõige:

—	laevade, eelkõige ohtlikke või saastavaid kaupu vedavate laevade signaal- ja lootsimissüsteemi;

—	hädaolukordadest teatamise ja siseveeteede ohutuse tagamise sidesüsteeme.

5. JAGU

MERESADAMAD

1. Võrku lülitatud meresadamate ühist huvi pakkuvate projektide ühised tingimused

Ühist huvi pakkuvad projektid peavad olema seotud üksnes infrastruktuuriga, mis on kõigile kasutajatele avatud võrdse kohtlemise põhimõtte alusel.

Ühist huvi pakkuvateks loetakse kõik järgmisi töid sisaldavad projektid: ehitustööd ja tehniline hooldus, mis on seotud üldjuhul kõigile transpordikasutajatele avatud transpordisüsteemi osadega sadama piires ning kõigi siseriikliku või rahvusvahelise transpordivõrgu ühendustega. Kõnealused tööd hõlmavad eelkõige ärilistel ja muudel sadamaga seotud eesmärkidel kasutatava maa arendus- ja hooldustöid, maantee- ja raudteeühenduste ehitamist ja hooldamist, juurdepääsuteede ja sadama muude veealade ehitus- ja hooldustöid, kaasa arvatud süvendustööd, ning ehitus- ja hooldustöid seoses navigeerimisseadmete ja liikluskorralduse ning side- ja infosüsteemidega sadamas ja juurdepääsuteedel.

2. Meresadamavõrguga seotud ühist huvi pakkuvate projektide spetsifikatsioonid

Ühist huvi pakkuvateks loetakse kõik järgmistele spetsifikatsioonidele vastavad projektid:

Projekti spetsifikatsioonid	Sadama kategooria
I. Merelühisõitude edendamine
Mere- ning mere- ja jõelühisõitude arendamiseks vajalik infrastruktuur	A-kategooria sadamatega seotud projektid
II. Juurdepääs sadamatele
Juurdepääs sadamatele merelt või siseveeteedelt	A- ja B-kategooria sadamatega seotud projektid
Alaline juurdepääs Läänemere sadamatele, asukohaga ligikaudu 60° põhjalaiust ja sellest põhja pool, kaasa arvatud põhikapitalikulud seoses jäämurdjate tööga talvel	A-, B- ja C-kategooria sadamatega seotud projektid
Sisemaise juurdepääsu loomine ja parandamine, mis seob sadamat muude üleeuroopalise transpordisüsteemi osadega raudtee-, maantee- ja siseveeühenduste kaudu	A-kategooria sadamatega seotud projektid
Olemasoleva sisemaise juurdepääsu arendamine, mis seob sadamat muude üleeuroopalise transpordisüsteemi osadega raudtee-, maantee- ja siseveeühenduste kaudu	A- ja B-kategooria sadamatega seotud projektid
III. Sadamainfrastruktuur sadama territooriumil
Sadamainfrastruktuuri arendamine ühendvedude efektiivsuse tõstmiseks	A- ja B-kategooria sadamatega seotud projektid
Sadamainfrastruktuuri täiustamine eelkõige sadamates, mis asuvad saartel ning kaugetes ja äärepoolseimates piirkondades	C-kategooria sadamatega seotud projektid
Liikluskorraldus- ja teabesüsteemide, nagu EDI (elektrooniline andmevahetussüsteem) ja muude, integreeritud tehnoloogiaid kasutavate kauba- ja reisijateveo programmeeritavate juhtimissüsteemide väljatöötamine ja paigaldamine	A-, B- ja C-kategooria sadamatega seotud projektid
Jäätmete vastuvõtuks vajalike sadamarajatiste arendamine	A-, B- ja C-kategooria sadamatega seotud projektid.

6. JAGU

LENNUVÄLJAD

I. Ühist huvi pakkuvate lennuväljade valikukriteeriumid

Ühist huvi pakkuvad lennuväljad peavad vastama kriteeriumidele, mis on seatud ühele järgmistest ümberistumispunktidest.

Rahvusvaheliste ümberistumispunktide koosseisus on:

—

kõik lennuväljad ja lennuväljade süsteemid (3), mille:

—	aastane reisijatehulk on vähemalt 5 000 000, vähendatuna 10 % võrra, või

—	aastane ärilendude hulk on vähemalt 100 000 või

—	aastane kaubaveomaht on vähemalt 150 000 tonni või

—	aastane liiduväliste reisijate hulk on vähemalt 1 000 000 või

—	kõik uued lennuväljad, mis on ehitatud asendama olemasolevaid rahvusvahelisi ümberistumispunkte, mida ei ole enam võimalik nende asukohas laiendada.

Liidu ümberistumispunktide koosseisus on:

—

kõik lennuväljad või lennuväljade süsteemid, mille:

—	aastane reisijatehulk on 1 000 000, vähendatuna 10 % võrra, ja 4 499 999 vahel või

—	aastane kaubaveomaht on 50 000–149 999 tonni või

—	aastane reisijatehulk on 500 000–899 999 ja vähemalt 30 % liiklusest on riigiväline või

—	aastane reisijatehulk on 300 000–899 999 ja liiklus toimub väljaspool Euroopa mandriosa rohkem kui 500 km kaugusel lähimast rahvusvahelisest ümberistumispunktist, või

—	kõik uued lennuväljad, mis on ehitatud asendama olemasolevaid liidu ümberistumispunkte, mida ei ole enam võimalik nende asukohas laiendada.

Piirkondlikud ümberistumis- ja juurdepääsupunktid hõlmavad kõiki lennuvälju, mille

—	aastane reisijatehulk on 500 000–899 999 ja vähem kui 30 % liiklusest on riigiväline või mille

—	aastane reisijatehulk on 250 000, vähendatuna 10 % võrra, ja 499 999 vahel, või

—	aastane kaubaveomaht on 10 000–49 999 tonni või

—	asukoht on liikmesriigi saarel või

—	asukoht on liidu geograafiliselt suletud piikonnas ning mis pakuvad kaubanduslikke teenuseid õhusõidukitega, mille stardimassi ülemmäär on vähemalt 10 tonni.

Geograafiliselt suletud piirkonnas asuvaks loetakse lennuväli, mis asub rohkem kui 100 kilomeetri raadiuses lähimast rahvusvahelisest või liidu ümberistumispunktist. Erandina võib kõnealust kaugust vähendada kuni 75 kilomeetrini, võttes arvesse geograafilisest asukohast tingitud juurdepääsuraskusi või sisemaise transpordi infrastruktuuri halba kvaliteeti.

II. Lennuväljavõrguga seotud ühist huvi pakkuvate projektide spetsifikatsioonid

Ühist huvi pakkuvateks projektideks loetakse kõik projektid, mis vastavad järgmistele spetsifikatsioonidele:

Projekti spetsifikatsioonid	Asjaomase ümberistumispunkti liik (4)
I. Lennuvälja võimsuse optimeerimine
Meede nr 1 – õhusõidukite, reisi- või lastilendude, sealhulgas lennuvälja navigatsiooniseadmete võimsuse optimeerimine	Rahvusvaheline ümberistumispunkt Liidu ümberistumispunkt Piirkondlik ümberistumispunkt ja juurdepääsupunkt
Meede nr 2 – lennuvälja turvalisuse ja ohutuse parandamine	Rahvusvaheline ümberistumispunkt Liidu ümberistumispunkt Piirkondlik ümberistumispunkt ja juurdepääsupunkt
Meede nr 3 – olemasoleva infrastruktuuri kohandamine, mis on vajalik seoses siseturu väljakujundamisega ning eelkõige meetmetega, mis reguleerivad isikute vaba liikumist liidus	Rahvusvaheline ümberistumispunkt Liidu ümberistumispunkt Piirkondlik ümberistumispunkt ja juurdepääsupunkt
II. Uute lennuväljavõimsuste väljaarendamine
Meede nr 4 – õhusõidukite, reisi- või lastilendude, sealhulgas lennuvälja navigatsiooniseadmete võimsuse seisukohalt määrava infrastruktuuri ja seadmete arendamine	Rahvusvaheline ümberistumispunkt Liidu ümberistumispunkt
Meede nr 5 – uue lennuvälja ehitamine olemasoleva lennuvälja või lennuväljade süsteemi asemele, mida selle asukohas ei saa enam laiendada	Rahvusvaheline ümberistumispunkt Liidu ümberistumispunkt
III. Lennuvälja tegevusega kaasnevate häirete tõrje parandamine
Meede nr 6 – müra ja lennuväljalt pärinevate heidete käitlemise keskkonnanõuetele vastavuse parandamine	Rahvusvaheline ümberistumispunkt Liidu ümberistumispunkt
IV. Lennuväljale juurdepääsu parandamine või väljaarendamine
Meede nr 7 – lennuvälja ja juurdepääsuinfrastruktuuride vaheliste liideste väljaarendamine või parandamine	Rahvusvaheline ümberistumispunkt Liidu ümberistumispunkt
Meede nr 8 – siseühenduste parandamine või väljaarendamine muude transpordivõrkudega, eelkõige raudteevõrguga	Rahvusvaheline ümberistumispunkt Liidu ümberistumispunkt

7. JAGU

KOMBINEERITUD TRANSPORDI VÕRK

Lisaks I lisas esitatud ühendusteede projektidele arvatakse ühist huvi pakkuvate projektide hulka kõik projektid, mis on seotud järgmisega:

—	raudteede või siseveeteede infrastruktuuri ehitamine või ajakohastamine, et muuta eri transpordiliikides kasutamiseks sobivate veoühikute transportimine tehniliselt võimalikuks ja majanduslikult elujõuliseks;

—	eri sisetranspordiliikide vaheliste ümberlaadimiskeskuste ehitamine ja arendamine, kaasa arvatud ümberlaadimisseadmete paigaldamine ja vastava infrastruktuuri loomine terminalis,

—	sadamaalade kohandamine, et oleks võimalik välja arendada või parandada kombineeritud transporti mere- ja raudteetranspordi, sisevee- ja maanteetranspordi vahel,

—

raudteetranspordi seadmed, mis on eraldi kohandatud kombineeritud vedudeks, kui see on vajalik infrastruktuuri laadi tõttu, eelkõige arvesse võttes sellise infrastruktuuri võimaliku kohandamisega seotud kulutusi ning eeldades, et nimetatud seadmete kasutamine on seotud kõnealuse infrastruktuuriga ja ettevõtjatele kedagi diskrimineerimata kättesaadav.

8. JAGU

MEREVEDUDE JUHTIMIS- JA TEABEVÕRK

Ühist huvi pakkuvate projektide hulka arvatakse kõik projektid, mis on:

—	seotud liidu meretranspordi ohutuspoliitika eesmärkidega või

—

kavandatud rakendama rahvusvahelisi konventsioone ja Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) resolutsioone laevaliikluse ohutuse valdkonnas ning käsitlevad:

—

liidu teatamissüsteemi rakendamist, mille kohaselt teatatakse liidu sadamatesse suunduvatest või sealt lahkuvatest või liidu ranniku lähedalt läbisõitvatest laevadest elektroonilise andmevahetussüsteemi abil, kaasa arvatud andmeedastus laevade ja maismaarajatiste vahel mikrokapslite kaudu, kusjuures eelkõige pööratakse tähelepanu ühilduvaid liideseid sisaldavatele elektroonilistele andmevahetussüsteemidele (EDI);

—	maismaal asuvate raadionavigatsioonkanalite (LORAN-C) arendamist ja parandamist;

—	rannalähedase ja sadamaliikluse korraldus- ja teabesüsteemide (VTS) ning nende vahel ühenduse arendamist ja parandamist, mille eesmärk on ohutu laevaliiklus ja tõhusam järelevalve eelkõige ühiselt kasutatavates, tiheda liiklusega ja keskkonnatundlikes piirkondades;

—	liikluse tundmaõppimiseks vajalike vahendite arendamist ja parandamist: liiklusvoogude ja laevaõnnetuste andmebaasid, EPTO (European Permanent Traffic Observatory) vahendite edasiarendamine liiklusvoogude analüüsimiseks;

—	ülemaailmse merehäda ja ohutuse süsteemi (GMDSS) edasiseks rakendamiseks vajaliku infrastruktuuri ja seadmete arendamist;

—	telemaatiliste andmevahetussüsteemide parandamist seoses sadamariikide järelevalvega laevade üle.

9. JAGU

LENNULIIKLUSE KORRALDAMISE VÕRK

Ühist huvi pakkuvate projektide hulka arvatakse kõik süsteemi võimsuse suurendamist ja optimeerimist taotlevad projektid, mis eri riikide ümberistumispunktide vahendite ja menetluste ühtlustamise ja integreerimise osana vastavad Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni (ICAO) ja Euroopa pädevate asutuste poolt kindlaks määratud asjaomastele rahvusvahelistele standarditele, võttes eelkõige arvesse Euroopa Lennuliikluse Ohutuse Organisatsiooni (Eurocontrol) seisukohti.

Sellised projektid hõlmavad järgmisi valdkondi:

—	uuringud seoses õhuruumi parema kasutamisega eri kasutajate poolt ning ühtse ja tõhusa lennuliinide süsteemi loomisega;

—	lennuliikluse kavandamine ja juhtimine, mis aitab tagada tasakaalu pakkumise ja nõudluse vahel ning võimalikult tulemuslikult kasutada olemasolevaid juhtimisvõimsusi;

—	vahendite ja menetluste ühtlustamiseks vajalikud uuringud ja tegevused eri teenustepakkujate integreerimiseks, eelkõige arvesse võttes Euroopa Tsiviillennunduskonverentsi (ECAC) poolt vastuvõetud suuniseid;

—	süsteemi tootlikkuse parandamine, eelkõige automaatse juhtimisnõustamise ning võimalike ohtude avastamise ja kõrvaldamise süsteemide abil;

—	toetused lennuliikluse juhtimiseks vajalike side-, navigatsiooni- ja jälgimisvahendite paigaldamiseks, sealhulgas uute tehnoloogiate, eelkõige satelliit- ja digitaalandmevõrkude edendamiseks, kui see võimaldab järgida Euroopa ühtseid spetsifikatsioone.

10. JAGU

ASUKOHA MÄÄRAMISE JA NAVIGATSIOONISÜSTEEMIDE VÕRK

Ühist huvi pakkuvate projektide hulka arvatakse kõik projektid, mis on seotud tulevase Euroopa raadionavigatsioonikava osade või selliste ülemaailmse satelliitside abil asukoha kindlaksmääramise ja navigatsioonisüsteemide sisseseadmisega, mis kuuluvad järgmiste struktuuride koosseisu:

—	andmetöötlus- ja juhtimissüsteemiga juhtimiskeskus;

—	maapealsete navigatsioonikeskuste võrk;

—	satelliitidest koosnev kosmosesegment, mis võimaldab navigatsioonisignaalide edastamist;

—	jälgimiskeskuste võrk.

(1) Need kriteeriumid ja spetsifikatsioonid viitavad regulatiivosas ja/või I lisas osutatud vastavatele jagudele.

(2) Raadiosidel põhinev digitaalne liiklusteadete süsteem, mis võimaldab üldist teabevoolu kohandada iga teekasutaja vajadustega.

(3) Lennuväljade süsteemid (EÜT L 240, 24.8.1992, lk 14).

(4) Käesolevas tabelis esitatud meetmeid võib teatavatel nõuetekohaselt põhjendatud erijuhtudel laiendada ka muudele ümberistumispunktidele.

III LISA

PRIORITEETSED PROJEKTID, MILLE KOHASED TÖÖD KUULUVAD ALUSTAMISELE ENNE 2010. AASTAT

1. Raudteetelg Berliin – Verona/Milaano – Bologna – Napoli – Messina – Palermo

—	Halle/Leipzig – Nürnberg (2015);

—	Nürnberg – München (2006);

—	München – Kufstein (2015);

—	Kufstein – Innsbruck (2009);

—	Brenneri tunnel (2015), piiriülene teelõik;

—	Verona – Napoli (2007);

—	Milaano – Bologna (2006);

—	Raudtee – /maanteesild üle Messina – Palermo kitsuse (2015).

2. Kiirraudteetelg Pariis – Brüssel – Köln – Amsterdam – London

—	Kanalitunnel – London (2007);

—	Brüssel – Liège – Köln (2007);

—	Brüssel – Rotterdam – Amsterdam (2007) (1).

3. Edela-Euroopa kiirraudteetelg

—	Lissabon/Porto – Madrid (2011) (2);

—	Madrid – Barcelona (2005);

—	Barcelona – Figueras – Perpignan (2008);

—	Perpignan – Montpellier (2015);

—	Montpellier – Nîmes (2010);

—	Madrid – Vitoria – Irún/Hendaye (2010);

—	Irún/Hendaye – Dax, piiriülene teelõik (2010);

—	Dax – Bordeaux (2020);

—	Bordeaux – Tours (2015).

4. Ida kiirraudteetelg

—	Pariis – Baudrecourt (2007);

—	Metz – Luxemburg (2007);

—	Saarbrücken – Mannheim (2007).

5. Betuwe liin (2007).

6. Raudteetelg Lyon – Trieste – Divača/Koper – Divača – Ljubljana – Budapest – Ukraina piir (3)

—	Lyon – St Jean de Maurienne (2015);

—	Mont – Cenis’ tunnel (2015–2017), piiriülene teelõik;

—	Bussoleno – Torino (2011);

—	Torino – Veneetsia (2010);

—	Veneetsia – Ronchi Sud – Trieste – Divača (2015);

—	Koper – Divača – Ljubljana (2015);

—	Ljubljana – Budapest (2015).

7. Kiirteetelg Igoumenitsa/Patra – Ateena – Sofia – Budapest

—	Via Egnatia (2006);

—	Pathe (2008);

—	Sofia – Kulata – Kreeka/Bulgaaria piir kiirtee (2010), sh Promahon – Kulata kui piiriülene teelõik;

—	Nadlac – Sibiu kiirtee (haru Bukaresti ja Constanța suunas) (2007).

8. Mitmeliigilise transpordi telg Portugal/Hispaania – ülejäänud Euroopa (4)

—	Raudtee La Coruña – Lissabon – Sines (2010);

—	Raudtee Lissabon – Valladolid (2010);

—	Raudtee Lissabon – Faro (2004);

—	Lissabon – Valladolid kiirtee (2010);

—	La Coruña – Lissabon kiirtee (2003);

—	Sevilla – Lissabon kiirtee (valmis 2001);

—	Uus Lissaboni lennuväli (2015).

9. Raudteetelg Cork – Dublin – Belfast – Stranraer (2001) (5)

10. Malpensa (valmis 2001) (6)

11. Sundi püsiühendus (valmis 2000) (7)

12. Põhjamaade kolmnurk (raudteed/maanteed)

—	Maantee- ja raudteeprojektid Rootsis (2010) (8);

—	Helsingi – Turu kiirtee (2010);

—	Raudtee Kerava – Lahti (2006);

—	Helsingi – Vaalimaa kiirtee (2015);

—	Raudtee Helsingi – Vainikkala (Venemaa piir) (2014).

13. Ühendkuningriigi/Iirimaa/Beneluxi maade maanteetelg (2010)

14. Atlandi ookeani ranniku pealiin (2007)

15. Galileo (2008)

16. Kaubaraudteetelg Sines/Algeciras – Madrid – Pariis

—	Uus suure läbilaskevõimega raudteetelg üle Püreneede;

—	Raudtee Sines – Badajoz (2010);

—	Raudteeliin Algeciras – Bobadilla (2010).

17. Raudteetelg Pariis – Strasbourg – Stuttgart – Viin – Bratislava

—	Baudrecourt – Strasbourg – Stuttgart (2015), sh Kehli sild kui piiriülene teelõik;

—	Stuttgart – Ulm (2012);

—	München – Salzburg (2015), piiriülene teelõik;

—	Salzburg – Viin (2012);

—	Viin – Bratislava (2010), piiriülene teelõik.

18. Rein/Meuse – Main – Danube siseveeteede telg (9)

—	Rein – Meuse (2019) sh Lanaye lüüs kui piiriülene lõik;

—	Vilshofen – Straubing (2013);

—	Viin – Bratislava (2015) piiriülene lõik;

—	Sap – Mohács (2014);

—	Rumeenia ja Bulgaaria kitsaskohad (2011).

19. Kiirraudteede koostalitlusvõime Ibeeria poolsaarel

—	Madrid – Andalucía (2010);

—	Kirre (2010);

—	Madrid – Levante ja Vahemeri (2010);

—	Põhja/loode koridor, sealhulgas Vigo – Porto (2010);

—	Extremadura (2010).

20. Fehmarni vöötme raudteetelg

—	Fehmarni vöötme raudtee/maantee püsiühendus (2014);

—	Raudtee ligipääsuks Sundist Taanis (2015);

—	Raudtee ligipääsuks Hamburgist Saksamaal (2015);

—	Raudtee Hannover – Hamburg/Bremen (2015).

21. Mereteed

Ühist huvi pakkuvad projektid, mis on kindlaks määratud kooskõlas artikliga 13 ja puudutavad järgmisi mereteid:

—	Läänemere meretee (ühendades Läänemere liikmesriike liikmesriikidega Kesk- ja Lääne-Euroopas, sealhulgas liin läbi Põhjamere/Läänemere kanali (Kieli kanal)) (2010);

—	Lääne-Euroopa meretee (kulgedes läbi Portugali ja Hispaania Atlandi kaare kaudu Põhjamerre ja Iiri merre) (2010);

—	Kagu-Euroopa meretee (ühendades Aadria merd Joonia merega ja Vahemere idaosaga, et hõlmata Küprost) (2010);

—	Edela-Euroopa meretee (Vahemere lääneosa), ühendades Hispaaniat, Prantsusmaad, Itaaliat ja hõlmates Maltat ning ühinedes Kagu-Euroopa mereteega (2010) (10).

22. Raudteetelg Ateena – Sofia – Budapest – Viin – Praha – Nürnberg/Dresden (11)

—	Raudtee Kreeka/Bulgaaria piir – Kulata – Sofia – Vidin/Calafat (2015);

—	Raudtee Curtici – Brașov (Bukaresti ja Constanța suunas) (2010);

—	Raudtee Budapest – Viin (2010), piiriülene teelõik;

—	Raudtee Břeclav – Praha – Nürnberg (2010), sh Nürnberg – Praha kui piiriülene teelõik;

—	Raudteetelg Praha – Linz (2016).

23. Raudteetelg Gdańsk – Varssav – Brno/Bratislava – Viin (12)

—	Raudtee Gdańsk – Varssav – Katowice (2015);

—	Raudtee Katowice – Břeclav (2010);

—	Raudtee Katowice – Žilina – Nové Mesto n.V. (2010).

24. Raudteetelg Lyon/Genova – Basel – Duisburg – Rotterdam/Antwerpen

—	Lyon – Mulhouse – Mülheim, (13) sh Mulhouse – Mülheim kui piiriülene teelõik (2018);

—	Genova – Milaano/Novara – Šveitsi piir (2013);

—	Basel – Karlsruhe (2015);

—	Frankfurt – Mannheim (2012);

—	Duisburg – Emmerich (2009) (14);

—	„Iron Rhine” Rheidt – Antwerpen, piiriülene teelõik (2010).

25. Kiirtee telg Gdańsk – Brno/Bratislava – Viin (15)

—	Gdańsk – Katowice kiirtee (2010);

—	Katowice – Brno/Žilina kiirtee (2010), piiriülene teelõik;

—	Brno – Viin kiirtee (2009), piiriülene teelõik.

26. Raudtee-/maanteetelg Iirimaa/Ühendkuningriik/Mandri-Euroopa

—	Maantee-/raudteetelg, mis ühendab Dublinit põhjaga (Belfast – Larne) ja lõunaga (Cork) (2010) (16);

—	Maantee-/raudteetelg Hull – Liverpool (2015);

—	Raudtee Felixstowe – Nuneaton (2011);

—	Raudtee Crewe – Holyhead (2008).

27. „Rail Baltica” telg Varssav – Kaunas – Riia – Tallinn – Helsingi

—	Varssav – Kaunas (2010);

—	Kaunas – Riia (2014);

—	Riia – Tallinn (2016).

28. „Eurocaprail” Brüssel – Luxemburg – Strasbourg raudteeteljel

—	Brüssel – Luxemburg – Strasbourg (2012).

29. Joonia/Aadria ühendvedude koridori raudteetelg

—	Kozani – Kalambaka – Igoumenitsa (2012);

—	Ioannina – Antirrio – Rio – Kalamata (2014).

30. Siseveetee Seine – Scheldt.

Laevatatavuse parandamine Deulemont – Gent (2012–2014–2016);

Compiègne – Cambrai (2012–2014–2016).

Eelnevalt kokkulepitud kuupäev tööde lõpuleviimiseks on toodud sulgudes. Kuupäevad projekte 1–20 ja 30 hõlmavate tööde lõpuleviimiseks ning üksikasjad teelõikude kohta on toodud kõrgetasemelise töörühma aruandes, kus need on tegelikult välja selgitatud.

(1) Sealhulgas kaks kiirrongijaama Rotterdamis ja Amsterdamis, mida Euroopa Ülemkogu 1994. aastal Essenis toimunud kohtumise poolt heaks kiidetud projekt ei hõlma.

(2) Sealhulgas Lissabon – Porto (2013), Lissabon – Madrid (2010) ja Aveiro – Salamanca (2015) ühendused.

(3) Selle liini osad vastavad V üleeuroopalisele koridorile.

(4) Sealhulgas sadamate ja lennuväljade edasiarendus (2015), mis on kooskõlas Euroopa Ülemkogu Essenis/Dublinis toimunud kohtumiste poolt heaks kiidetud mahuga.

(5) Selle liini võimsuse edasine suurendamine otsustati 2003. aastal ja lisati eraldi projektina.

(6) Projekt lõpule viidud.

(7) Projekt lõpule viidud.

(8) Mõned lühikesed maantee ja raudteeliini teelõigud viiakse lõpule ajavahemikus 2010–2015.

(9) Osa sellest liinist vastab VII üleeuroopalise koridori mõistele.

(10) Sealhulgas Must meri.

(11) See peamine liin vastab suures osas IV üleeuroopalise koridori mõistele.

(12) See peamine liin vastab suures osas VI üleeuroopalise koridori mõistele.

(13) Sealhulgas Rein – Rhône TGV-võrk, välja arvatud lääneharu.

(14) Projekt nr 5 (Betuwe liin) ühendab Rotterdami ja Emmerichi.

(15) See peamine liin vastab suures osas VI üleeuroopalise koridori mõistele.

(16) Sealhulgas Esseni projekt nr 13: maanteetelg Iirimaa/Ühendkuningriik/Beneluxi maad.

IV LISA

Kehtetuks tunnistatud otsus koos muudatustega

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus 1692/96/EÜ (EÜT L 228, 9.9.1996, lk 1)
Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1346/2001/EÜ (EÜT L 185, 6.7.2001, lk 1)
2003. aasta ühinemisakt, II lisa, punkt 8.F (ELT L 236, 23.9.2003, lk 447)
Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 884/2004/EÜ (ELT L 167, 30.4.2004, lk 1)
Nõukogu määrus (EÜ) nr 1791/2006 (ELT L 363, 20.12.2006, lk 1)	Ainult lisa punkt 6.D

V LISA

Vastavustabel

Otsus nr 1692/96/EÜ	Käesolev otsus
Artikli 1 lõige 1	Artikli 1 lõige 1
Artikli 1 lõike 2 esimene lause	Artikli 1 lõike 2 esimene lause
Artikli 1 lõike 2 teine lause	Artikli 7 lõige 1
Artikli 1 lõike 2 kolmas lause	Artikli 1 lõike 2 teine lause
Artikli 1 lõige 3	Artikli 1 lõige 3
Artiklid 2–6	Artiklid 2–6
Artikli 7 lõike 1 sissejuhatav osa	Artikli 7 lõike 2 sissejuhatav osa
Artikli 7 lõike 1 esimene taane	Artikli 7 lõike 2 punkt a
Artikli 7 lõike 1 teine taane	Artikli 7 lõike 2 punkt b
Artikli 7 lõike 1 kolmas taane	Artikli 7 lõike 2 punkt c
Artikli 7 lõike 1 neljas taane	Artikli 7 lõike 2 punkt d
Artikli 7 lõike 2 sissejuhatav osa	Artikli 7 lõike 3 sissejuhatav osa
Artikli 7 lõike 2 esimene taane	Artikli 7 lõike 3 punkt a
Artikli 7 lõike 2 teine taane	Artikli 7 lõike 3 punkt b
Artikli 7 lõige 3	Artikli 7 lõige 4
Artikli 8 lõike 1 esimene lõik	Artikli 8 lõike 1 esimene lõik
Artikli 8 lõike 1 teise lõigu esimene lause	Artikli 8 lõike 1 teine lõik
Artikli 8 lõike 1 teise lõigu teine lause	Artikli 8 lõike 1 kolmas lõik
Artikli 8 lõige 2	Artikli 8 lõige 2
Artikli 9 lõike 1 sissejuhatav osa	Artikli 9 lõike 1 sissejuhatav osa
Artikli 9 lõike 1 esimene taane	Artikli 9 lõike 1 punkt a
Artikli 9 lõike 1 teine taane	Artikli 9 lõike 1 punkt b
Artikli 9 lõike 1 kolmas taane	Artikli 9 lõike 1 punkt c
Artikli 9 lõike 1 neljas taane	Artikli 9 lõike 1 punkt d
Artikli 9 lõiked 2 ja 3	Artikli 9 lõiked 2 ja 3
Artikli 10 lõige 1	Artikli 10 lõige 1
Artikli 10 lõike 2 esimene lõik	Artikli 10 lõike 2 esimene lõik
Artikli 10 lõike 2 teise lõigu esimene lause	Artikli 10 lõike 2 teine lõik
Artikli 10 lõike 2 teise lõigu teine lause	Artikli 10 lõike 2 kolmas lõik
Artikli 10 lõiked 3–6	Artikli 10 lõiked 3–6
Artikli 11 lõiked 1, 2 ja 3	Artikli 11 lõiked 1, 2 ja 3
Artikli 11 lõige 3a	Artikli 11 lõike 4 esimene lõik
Artikli 11 lõige 3b	Artikli 11 lõike 4 teine lõik
Artikli 11 lõige 4	Artikli 11 lõige 5
Artikkel 12	Artikkel 12
Artikli 12a lõiked 1–4	Artikli 13 lõiked 1–4
Artikli 12a lõike 5 sissejuhatav osa	Artikli 13 lõike 5 sissejuhatav osa
Artikli 12a lõike 5 esimene taane	Artikli 13 lõike 5 punkt a
Artikli 12a lõike 5 teine taane	Artikli 13 lõike 5 punkt b
Artikli 12a lõike 5 kolmas taane	Artikli 13 lõike 5 punkt c
Artikli 12a lõike 6 esimene ja teine lause	Artikli 13 lõike 7 esimene taane
Artikli 12a lõike 6 kolmas lause	Artikli 13 lõike 7 teine taane
Artikli 12a lõige 7	Artikli 13 lõige 6
Artikkel 13	Artikkel 14
Artikli 14 sissejuhatav lause	Artikli 15 sissejuhatav lause
Artikli 14 esimene taane	Artikli 15 punkt a
Artikli 14 teine taane	Artikli 15 punkt b
Artikli 14 kolmas taane	Artikli 15 punkt c
Artikli 15 sissejuhatav ja viimane lause	Artikli 16 sissejuhatav lause
Artikli 15 esimene taane	Artikli 16 punkt a
Artikli 15 teine taane	Artikli 16 punkt b
Artikli 15 kolmas taane	Artikli 16 punkt c
Artikli 15 neljas taane	Artikli 16 punkt d
Artikkel 16	Artikkel 17
Artikkel 17	Artikkel 18
Artikli 17a lõike 1 esimene lause	Artikli 19 lõige 1
Artikli 17a lõike 1 teine, kolmas ja neljas lause	Artikli 19 lõige 4
Artikli 17a lõiked 2 ja 3	Artikli 19 lõiked 2 ja 3
Artikli 17a lõige 4	Artikli 19 lõige 6
Artikli 17a lõige 5	Artikli 19 lõige 5
Artikli 17a lõige 6	Artikli 19 lõige 7
Artikli 18 lõige 1	Artikkel 20
Artikli 18 lõike 2 esimene lause	Artikli 21 lõige 1
Artikli 18 lõike 2 teine lause	Artikli 21 lõige 2
Artikli 18 lõike 3 esimene lause	Artikli 22 esimene lõik
Artikli 18 lõike 3 teine lause	Artikli 22 teine lõik
Artikli 18 lõike 3 kolmas ja neljas lause	Artikli 22 kolmas lõik
Artikkel 19	Artikkel 23
Artikli 19a lõige 1	Artikkel 24
Artikli 19a lõike 2 sissejuhatav osa	Artikli 25 lõike 1 sissejuhatav osa
Artikli 19a lõike 2 punktid a ja b	Artikli 25 lõike 1 punktid a ja b
—	Artikli 25 lõike 2 sissejuhatav osa
Artikli 19a lõike 2 punktid c ja d	Artikli 25 lõike 2 punktid a ja b
Artikli 19a lõige 3	Artikli 25 lõige 3
Artikli 19a lõige 4	Artikli 26 lõige 1
Artikli 19a lõike 5 esimene lause	Artikli 26 lõike 2 esimene lõik
Artikli 19a lõike 5 teine lause	Artikli 26 lõike 2 teine lõik
Artikli 19a lõige 6	Artikli 27 lõige 1
Artikli 19a lõige 7	Artikli 27 lõige 2
Artikli 19a lõige 8	Artikli 27 lõige 3
Artikli 19a lõige 9	Artikli 27 lõige 4
Artikli 19b esimene lause	Artikli 28 esimene lõik
Artikli 19b teine lause	Artikli 28 teine lõik
Artikkel 22	Artikli 29 esimene lõik
—	Artikli 29 teine lõik
Artikkel 23	Artikkel 30
Artikkel 24	Artikkel 31
I lisa	I lisa
II lisa	II lisa
III lisa	III lisa
—	IV lisa
—	V lisa

Top

All

Choose the experimental features you want to try