21.5.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 125/40

(1)

Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 126 lõikele 1 hoiduvad liikmesriigid ülemäärasest riigieelarve puudujäägist.

(2)

Stabiilsuse ja kasvu pakt põhineb eesmärgil tagada riigi rahanduse usaldusväärsus, mis on hindade stabiilsuse ning töökohtade loomist soodustava tugeva ja püsiva majanduskasvu eelduseks.

(3)

Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 126 sätestatud ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlusega, mida täpsustatakse nõukogu 7. juuli 1997. aasta määrusega (EÜ) nr 1467/97 ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse rakendamise kiirendamise ja selgitamise kohta (1) (mis on osa stabiilsuse ja kasvu paktist) on ette nähtud ülemäärast eelarvepuudujääki käsitleva otsuse vastuvõtmine. Määrusega (EÜ) nr 1467/97 kehtestatakse samuti sätted Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 104 (mis muutus Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliks 126) rakendamiseks. Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokollis ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse kohta on ette nähtud täiendavad sätted seoses ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse rakendamisega. Nõukogu määruses (EÜ) nr 479/2009 (2) on sätestatud üksikasjalikud eeskirjad ja mõisted kõnealuse protokolli sätete kohaldamiseks.

(4)

Stabiilsuse ja kasvu pakti 2005. aasta reformiga püüti suurendada pakti tõhusust ja majanduslikku mõju ning kindlustada riigi rahanduse pikaajaline jätkusuutlikkus. Selle eesmärk oli tagada, et ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse kõigis etappides võetaks täiel määral arvesse eelkõige majanduslikku olukorda ja eelarveseisundit. Seega nähakse stabiilsuse ja kasvu paktiga ette raamistik, millega toetatakse valitsuse poliitikat kindla eelarveseisundi kiireks taastamiseks, võttes samas arvesse majandusolukorda.

(5)

Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 104 lõikega 5 (mis muutus Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 126 lõikeks 5) nõuti, et komisjon esitaks nõukogule arvamuse juhul, kui ta arvab, et liikmesriigil on või võib tekkida ülemäärane eelarvepuudujääk. Olles arvesse võtnud Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 104 lõike 3 (mis muutus Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 126 lõikeks 3) kohast ettekannet ning Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 104 lõike 4 (mis muutus Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 126 lõikeks 4) kohast majandus- ja rahanduskomitee arvamust, järeldas komisjon, et Itaalial on ülemäärane eelarvepuudujääk. Seetõttu edastas komisjon 11. novembril 2009 nõukogule Itaalia kohta sellekohase arvamuse (3).

(6)

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 126 lõike 6 kohaselt peaks nõukogu kaaluma kõiki asjaomase liikmesriigi võimalikke märkusi enne, kui ta pärast üldhinnangut otsustab, kas liikmesriigil on ülemäärane eelarvepuudujääk. Itaalia puhul jõuti pärast kõnealust üldhinnangut käesolevas otsuses esitatud järeldustele.

(7)

Vastavalt Itaalia ametiasutuste poolt 2009. aasta oktoobris esitatud andmete kohaselt ulatub kavandatav valitsemissektori eelarve puudujääk Itaalias 2009. aastal 5,3 % SKPst ja ületab seega oluliselt kontrollväärtust 3 % SKPst. Kontrollväärtuse kavandatavat ületamist saab pidada siiski erandlikuks asutamislepingu ning stabiilsuse ja kasvu pakti tähenduses. Eelkõige on ülemäärane eelarvepuudujääk tingitud tõsisest majandussurutisest asutamislepingu ning stabiilsuse ja kasvu pakti tähenduses. Komisjoni talituste 2009. aasta sügisprognoosi kohaselt kahaneb reaalne SKP Itaalias 2009. aastal 4,7 %, olles 2008. aastal vähenenud 1 %. 2010. aastaks prognoositakse mõõdukat elavnemist, mis 2011. aastal hoogustub. Kavandatavat kontrollväärtuse ületamist ei saa pidada ajutiseks, sest prognoosi kohaselt suureneb puudujääk 2010. aastal veelgi ning väheneb 2011. aastal ainult pisut, eeldusel et poliitikat ei muudeta. Euroopa majanduse elavdamise kava kohaselt kriisile reageerimiseks koostatud järjestikuste majanduse elavdamise pakettide (mille eesmärk on toetada madala sissetulekuga rühmi ja tähtsamaid tööstussektoreid) raames võetud suvakohased meetmed ei mõjuta ilmselt oluliselt valitsemissektori eelarve seisundit, kuna Itaalia ametiasutuste sõnul rahastatakse neid peamiselt olemasolevate vahendite ümberjaotamisega. Asutamislepingus sätestatud puudujäägikriteerium ei ole täidetud.

(8)

Vastavalt Itaalia ametiasutuste poolt 2009. aasta oktoobris esitatud andmetele on valitsemissektori koguvõlg oluliselt ületanud 60 % kontrollväärtust juba alates majandus- ja rahaliidu 3. etapile eelnenud ajast ning ulatub 2009. aastal 115,1 % SKPst. Komisjoni talituste 2009. aasta sügisprognoosi järgi suureneb võla suhe jätkuvalt, 117,8 %ni 2011. aastal. Ei saa väita, et võla suhe väheneks piisavalt ja läheneks kontrollväärtusele rahuldava kiirusega asutamislepingu ning stabiilsuse ja kasvu pakti tähenduses. Asutamislepingus sätestatud võlakriteerium ei ole täidetud.

(9)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 1467/97 artikli 2 lõike 4 kohaselt võib nõukogu Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 126 lõike 6 kohases otsuses ülemäärase eelarvepuudujäägi olemasolu kohta asjakohaseid tegureid arvesse võtta ainult juhul, kui topelttingimus (eelarvepuudujääk on kontrollväärtuse lähedane ja kontrollväärtuse ületamine on ajutine) on täielikult täidetud. Itaalia puhul ei ole kõnealune topelttingimus täidetud. Seepärast ei võeta asjakohaseid tegureid käesoleva otsuse tegemisel arvesse,