Access to European Union law
<a href="https://eur-lex.europa.eu/content/help/eurlex-content/experimental-features.html" target="_blank">More about the experimental features corner</a>
Choose the experimental features you want to try
EUR-Lex
Access to European Union law

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

You are here
Use quotation marks to search for an "exact phrase". Append an asterisk (*) to a search term to find variations of it (transp*, 32019R*). Use a question mark (?) instead of a single character in your search term to find variations of it (ca?e finds case, cane, care).
Search tips
Need more search options? Use the Advanced search

Document 32009R0643

Komisjoni määrus (EÜ) nr 643/2009, 22. juuli 2009 , millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/32/EÜ seoses kodumajapidamises kasutatavate külmutusseadmete ökodisaini nõuetega (EMPs kohaldatav tekst)

ELT L 191, 23.7.2009, p. 53–68 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

⏵Dokument on avaldatud eriväljaandes (HR)

Legal status of the document No longer in force, Date of end of validity: 28/02/2021; kehtetuks tunnistatud 32019R2019

ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2009/643/oj

Date of document:
22/07/2009
Date of effect:
12/08/2009; jõustumine avaldamise kuupäev + 20 vt artikkel 8
Date of end of validity:
28/02/2021; kehtetuks tunnistatud 32019R2019
Author:
Euroopa Komisjon
Form:
Määrus
Additional information:
EMP tähtsus
Treaty:
Euroopa Ühenduse asutamisleping
Legal basis:
Link
Select all documents based on this document
Link
Link
Select all documents mentioning this document
Modifies:
Relation Act Comment Subdivision concerned From To
Repeal 31996L0057
Implicit repeal 32008L0028 Osaline kehtetuks tunnistamine artikkel 3 01/07/2010
Modified by:
Relation Act Comment Subdivision concerned From To
Corrected by 32009R0643R(01) (BG, CS, DE, EL, EN, ES, ET, FI, FR, HU, IT, LT, LV, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, SV)
Corrected by 32009R0643R(02) (SK)
Corrected by 32009R0643R(03) (IT)
Corrected by 32009R0643R(04) (DA)
Modified by 32016R2282 Asendamine lisa V 09/01/2017
Repealed by 32019R2019 01/03/2021
Instruments cited:
Link

23.7.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 191/53

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 643/2009,

22. juuli 2009,

millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/32/EÜ seoses kodumajapidamises kasutatavate külmutusseadmete ökodisaini nõuetega

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. juuli 2005. aasta direktiivi 2005/32/EÜ, mis käsitleb raamistiku kehtestamist energiat tarbivate toodete ökodisaini nõuete sätestamiseks ja millega muudetakse nõukogu direktiivi 92/42/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 96/57/EÜ ja 2000/55/EÜ, (1) eriti selle artikli 15 lõiget 1,

olles konsulteerinud ökodisaini nõuandefoorumiga

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. septembri 1996. aasta direktiiviga 96/57/EÜ kodumajapidamises kasutatavate elektriliste külmikute ja sügavkülmikute ning nende kombinatsioonide energiatõhususe nõuete kohta (2) on ette nähtud kodumajapidamises kasutatavaid külmutusseadmeid käsitlevad sätted. Kõnealuses direktiivis sätestatud nõuded, mida on kohaldatud alates 1999. aastast, on nüüdseks vananenud.

(2)

Direktiivi 2005/32/EÜ kohaselt kehtestab komisjon selliste energiat tarbivate toodete ökodisaini nõuded, mille müügi- ja kaubandusmahud on märkimisväärsed ning millel on ka märkimisväärne keskkonnamõju, mida on võimalik ilma liigsete kuludeta oluliselt parandada.

(3)

Direktiivi 2005/32/EÜ artikli 16 lõike 2 esimeses taandes on sätestatud, et komisjon võtab artikli 19 lõikes 3 sätestatud korras, täites artikli 15 lõikes 2 sätestatud kriteeriume ja olles konsulteerinud ökodisaini nõuandefoorumiga, vajaduse korral vastu uue rakendusmeetme kodumajapidamises kasutatavate külmutusseadmete suhtes, tunnistades kehtetuks direktiivi 96/57/EÜ.

(4)

Komisjon on teinud ettevalmistava uuringu, mille käigus analüüsiti kodumajapidamises tavaliselt kasutatavate külmutusseadmete tehnilisi, keskkonnaalaseid ja majanduslikke aspekte. Uuring on tehtud koostöös ühenduse ja kolmandate riikide sidusrühmade ja huvitatud isikutega ning selle tulemused on avaldatud komisjoni veebisaidil EUROPA.

(5)

Absorptsioon-külmutusseadmete ja termoelektriliste jahutus-külmutusseadmete, näiteks mini-joogijahutite energiatõhusust saab oluliselt parandada. Seetõttu peaks käesolev määrus hõlmama nimetatud seadmeid.

(6)

Käesoleva määruse eesmärkide seisukohast olulised keskkonnaaspektid on energiatarbimine kasutusetapil ja toote omadused, mis on ette nähtud selleks, et tagada kodumajapidamises kasutatavate külmutusseadmete keskkonnasõbralikum kasutamine lõpptarbija poolt.

(7)

Ettevalmistava uuringu kohaselt ei ole direktiivi 2005/32/EÜ I lisa 1. osas nimetatud muid ökodisaini parameetreid käsitlevad nõuded vajalikud.

(8)

2005. aastal tarbisid käesoleva määrusega reguleeritavad tooted ühenduses arvestuslikult 122 TWh elektrit, mille tulemusel tekkis umbes 56 miljonit tonni heitkoguseid arvestatuna CO2 ekvivalendis. Kuigi prognoosi kohaselt kodumajapidamises kasutatavate külmutusseadmete energiatarbimine 2020. aastaks väheneb, on oodata, et vähenemine aeglustub vananenud nõuete ja energiamärgistuse tõttu. Seetõttu ei ole kulutõhusat energiasäästu võimalik saavutada, kui ei võeta täiendavaid meetmeid kehtivate ökodisaininõuete ajakohastamiseks.

(9)

Käesoleva määrusega reguleeritavate toodete elektritarbimise vähenemine tuleks saavutada olemasolevate litsentsivabade kulutõhusate tehniliste lahenduste rakendamisega, tänu millele väheneks seadmete ostmise ja käitamise kombineeritud kulu.

(10)

Käesolev määrus peaks kiiresti tagama sellega reguleeritavate energiatõhusamate toodete turulelaskmise.

(11)

Ökodisaininõuded ei tohiks mõjutada toote kasutusomadusi lõpptarbija seisukohast ega avaldada kahjulikku mõju tervisele, ohutusele ega keskkonnale. Eelkõige peaks kasu, mida saadakse elektritarbimise vähenemisest sellise seadme kasutamisel, olema suurem kui käesoleva määrusega reguleeritavate toodete tootmise võimalik täiendav keskkonnamõju.

(12)

Ökodisaininõuded tuleks kasutusele võtta järk-järgult, et jätta tootjatele piisav ajavaru käesoleva määrusega reguleeritavate toodete ümberkavandamiseks. Ajastus peaks olema selline, et välditaks negatiivset mõju turulolevate seadmete kasutusomadustele ning võetaks arvesse mõju lõpptarbijate ja tootjate, eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate kuludele, tagades samas käesoleva määruse eesmärkide õigeaegse saavutamise.

(13)

Vastavushindamisel ja toodete asjaomaste parameetrite mõõtmisel tuleks kasutada usaldusväärseid, täpseid ja korratavaid mõõtmismeetodeid, mille puhul võetakse arvesse üldtunnustatult parimaid mõõtmismeetodeid, sh olemasolu korral Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. juuni 1998. aasta direktiivi 98/34/EÜ (millega nähakse ette tehnilistest standarditest ja eeskirjadest ning infoühiskonna teenuste eeskirjadest teatamise kord) (3) I lisas nimetatud Euroopa standardiorganite poolt vastu võetud harmoneeritud standardeid.

(14)

Kooskõlas direktiivi 2005/32/EÜ artikliga 8 tuleks käesolevas määruses täpsustada kohaldatavad vastavushindamise menetlused.

(15)

Vastavuskontrolli hõlbustamiseks peaksid tootjad esitama direktiivi 2005/32/EÜ V ja VI lisas osutatud tehnilistes dokumentides teabe niivõrd, kuivõrd see teave on seotud käesolevas määruses sätestatud nõuetega.

(16)

Lisaks käesolevas määruses õiguslikult siduvate nõuete kehtestamisele tuleks välja selgitada parimate olemasolevate tehniliste lahenduste soovituslikud võrdlusandmed, et tagada sellise teabe laialdane kättesaadavus, mis käsitleb käesoleva määrusega reguleeritavate toodete keskkonnasõbralikkust kogu nende olelusringi jooksul.

(17)

Seepärast tuleks direktiiv 96/57/EÜ kehtetuks tunnistada.

(18)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas direktiivi 2005/32/EÜ artikli 19 lõike 1 alusel loodud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Eesmärk ja reguleerimisala

1.   Käesoleva määrusega kehtestatakse ökodisaininõuded kodumajapidamises kasutatavate elektritoitega, kuni 1 500-liitrise mahuga külmutusseadmete turulelaskmisele.

2.   Käesolevat määrust kohaldatakse kodumajapidamises kasutatavate elektrivõrgutoiteliste külmutusseadmete, sh väljaspool kodumajapidamist kasutamiseks või muude kui toiduainete külmutamiseks ette nähtud seadmete suhtes.

Samuti kohaldatakse määrust kodumajapidamises kasutatavate elektrivõrgutoiteliste külmutusseadmete suhtes, mis võivad töötada akutoitel.

3.   Käesolevat määrust ei kohaldata järgmiste seadmete suhtes:

a)

külmutusseadmed, mille peamine toiteallikas on muu kui elekter, näiteks veeldatud naftagaas, petrooleum ja biodiislikütused;

b)

akutoitega külmutusseadmed, mille saab ühendada elektrivõrku vahelduvvoolu-alalisvoolu muunduri abil, mida on võimalik eraldi osta;

c)

eritellimusel üksikeksemplarina valmistatud ja teistest külmutusseadmete mudelitest erinevad külmutusseadmed;

d)

teenindussektoris kasutatavad külmutusseadmed, mille elektroonilised andurid salvestavad teabe külmutatud toiduainete väljavõtmise kohta ning edastavad selle automaatselt võrguühenduse kaudu kaugjuhitavasse arvestussüsteemi;

e)

seadmed, mille peamine eesmärk on muu kui toiduainete säilitamine külmutamise teel, näiteks autonoomsed jäävalmistajad või jahutatud jookide automaadid.

Artikkel 2

Mõisted

Lisaks direktiivis 2005/32/EÜ esitatud mõistetele kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)   „toiduained”– toit, toidu koostisosad, joogid, sh vein, ja muud peamiselt toiduks ette nähtud ained, mis vajavad külmutamist kindlaksmääratud temperatuuril;

2)   „kodumajapidamises kasutatav külmutusseade”– ühe või mitme kambriga isoleeritud kapp, mis on ette nähtud kodumajapidamises kasutatavate toiduainete külmutamiseks või sügavkülmutamiseks või külmutatud või sügavkülmutatud toiduainete säilitamiseks ning milles külmutamine toimub ühe või mitme energiat tarbiva protsessi abil, sh osadena müüdavad seadmed, mille paneb kokku lõpptarbija;

3)   „külmik”– toiduainete säilitamiseks ette nähtud külmutusseade, milles on vähemalt üks kamber, mis sobib värskete toiduainete ja/või jookide, sh veini säilitamiseks;

4)   „kompressor-külmutusseade”– külmutusseade, milles külmutamine toimub mootorajamiga kompressori abil;

5)   „absorptsioon-külmutusseade”– külmutusseade, milles külmutamine toimub soojust energiaallikana kasutava absorptsiooniprotsessi abil;

6)   „külmik-sügavkülmik”– külmutusseade, millel on vähemalt üks värskete toiduainete säilitamise kamber ja vähemalt üks kamber, mis sobib värskete toiduainete külmutamiseks ning külmutatud toiduainete säilitamiseks kolme tärniga tähistatavates temperatuurioludes (toidukülmutuskamber);

7)   „kapp-sügavkülmik”– ühe või mitme kambriga külmutusseade, mis sobib külmutatud toiduainete säilitamiseks;

8)   „sügavkülmik”– ühe või mitme kambriga külmutusseade, mis sobib toiduainete külmutamiseks ümbritseva õhu temperatuurilt kuni temperatuurini –18 °C ja samuti külmutatud toiduainete säilitamiseks kolme tärniga tähistatavates temperatuurioludes; sügavkülmikul võivad põhikambri või -kapi sees olla kahetärnilised sektsioonid ja/või kambrid;

9)   „veinikülmik”– ühe või mitme kambriga külmutusseade, mis on ette nähtud ainult veini säilitamiseks;

10)   „mitmeotstarbeline külmutusseade”– külmutusseade, milles on ainult üks või mitu mitmeotstarbelist kambrit;

11)   „samaväärne külmutusseade”– külmutusseadme mudel, mille kogu- ja kasulik maht, tehnilised, tõhusus- ja tööparameetrid ning kambrite tüübid on samaväärsed sama tootja poolt teistsuguse koodi all turule lastud teise külmutusseadme mudeli omadega.

II–VI lisas kasutatavad täiendavad mõisted on esitatud I lisas.

Artikkel 3

Ökodisaininõuded

Käesoleva määrusega reguleeritavaid kodumajapidamises kasutatavaid külmutusseadmeid käsitlevad üldised ökodisaininõuded on sätestatud II lisa punktis 1. Käesoleva määruse reguleerimisalasse kuuluvaid kodumajapidamises kasutatavaid külmutusseadmeid käsitlevad ökodisaini erinõuded on sätestatud II lisa punktis 2.

Artikkel 4

Vastavushindamine

1.   Direktiivi 2005/32/EÜ artiklis 8 osutatud vastavushindamise menetlus on kõnealuse direktiivi IV lisas sätestatud sisemine kavandi kontroll või V lisas sätestatud juhtimissüsteem.

2.   Direktiivi 2005/32/EÜ artiklis 8 osutatud vastavushindamise puhul esitatakse tehnilise dokumentatsiooni toimikus käesoleva määruse III lisa punktis 2 sätestatud tootekirjelduse koopia ja IV lisas esitatud arvutuste tulemused.

Kui kodumajapidamises kasutatava külmutusseadme konkreetse mudeli kohta tehnilises dokumentatsioonis esitatud andmed on saadud tehniliste näitajate põhjal tehtud arvutuste või muude samaväärsete kodumajapidamises kasutatavate külmutusseadmete andmete ekstrapoleerimise tulemusel või mõlemal viisil, peab dokumentatsioon sisaldama nimetatud arvutuste või ekstrapoleerimise või mõlema üksikasju ja tootja tehtud katsetuste üksikasju, et oleks võimalik kontrollida arvutuste täpsust. Sel juhul esitatakse tehnilises dokumentatsioonis ka kõikide muude samaväärsete kodumajapidamises kasutatavate külmutusseadmete mudelite loetelu, mille puhul tehnilises dokumentatsioonis sisalduvad andmed on saadud samadel alustel.

Artikkel 5

Turujärelevalve kontrolli menetlus

Liikmesriikide ametiasutused kohaldavad käesoleva määruse II lisas sätestatud nõuete täitmise üle direktiivi 2005/32/EÜ artikli 3 lõikes 2 osutatud turujärelevalve tegemisel käesoleva määruse V lisas kirjeldatud kontrollimenetlust.

Artikkel 6

Võrdlusandmed

Käesoleva määruse vastuvõtmise ajal turul olnud parimate kodumajapidamises kasutatavate külmutusseadmete soovituslikud võrdlusandmed on esitatud VI lisas.

Artikkel 7

Läbivaatamine

Tehnika arengu arvessevõtmiseks vaatab komisjon käesoleva määruse läbi hiljemalt viie aasta pärast alates selle jõustumisest ja esitab läbivaatamise tulemused arutamiseks ökodisaini nõuandefoorumile. Läbivaatamise käigus hinnatakse eelkõige V lisa kohaseid kontrollimisel lubatud hälbeid ja võimalusi kõrvaldada IV lisas sätestatud parandustegurid või vähendada nende väärtust.

Komisjon hindab veinikülmikute ökodisaini erinõuete vastuvõtmise vajadust hiljemalt kahe aasta pärast alates käesoleva määruse vastuvõtmisest.

Artikkel 8

Kehtetuks tunnistamine

Direktiiv 96/57/EÜ tunnistatakse kehtetuks 1. juulist 2010.

Artikkel 9

Jõustumine

1.   Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

2.   II lisa punkti 1 alapunktis 1 sätestatud üldisi ökodisaininõudeid kohaldatakse alates 1. juulist 2010.

II lisa punkti 1 alapunktis 2 sätestatud üldisi ökodisaininõudeid kohaldatakse alates 1. juulist 2013.

II lisa punktis 2 energiatõhususe indeksiga seoses sätestatud ökodisaini erinõudeid kohaldatakse vastavalt II lisa tabelites 1 ja 2 sätestatud ajakavale.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 22. juuli 2009

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Andris PIEBALGS

(1)  ELT L 191, 22.7.2005, lk 29.

(2)  EÜT L 236, 18.9.1996, lk 36.

(3)  EÜT L 204, 21.7.1998, lk 37.

I LISA

II–VI lisas kasutatavad mõisted

II–VI lisas kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)   „muud liiki külmutusseadmed”– külmutusseadmed, mis kasutavad külmutamiseks kompressor- või absorptsioontehnikast või -protsessist erinevat tehnikat või protsessi;

b)   „jäätumisvaba süsteem”– jää tekkimist takistav automaatsüsteem, mille puhul kasutatakse jahutamiseks õhu sundringlust ja automaatne sulatussüsteem sulatab aurustile või aurustitele tekkinud jää ning sulatusvesi eemaldatakse automaatselt;

c)   „jäätumisvaba kamber”– kamber, milles tekkiva jää sulatamiseks kasutatakse jäätumisvaba süsteemi;

d)   „sisseehitatud külmutusseade”– statsionaarne külmutusseade, mis on ette nähtud paigaldamiseks kappi, ettevalmistatud seinaorva või muusse samalaadsesse kohta ja mis viimistletakse mööbliks;

e)   „külmik-jahekapp”– külmutusseade, millel on vähemalt üks kamber värske toidu säilitamiseks ja üks jahekamber, kuid milles ei ole sügavkülm-, jahutus- ega jäävalmistamiskambrit;

f)   „jahekapp”– külmutusseade, mis koosneb ainult ühest või mitmest jahekambrist;

g)   „külmik-jahuti”– külmutusseade, millel on vähemalt üks kamber värske toidu säilitamiseks ja jahutuskamber, kuid puudub sügavkülmkamber;

h)   „kamber”– punktides i–p nimetatud kamber;

i)   „värskete toiduainete säilitamise kamber”– külmutamata toiduainete säilitamiseks ette nähtud kamber, mis võib omakorda olla jagatud väiksemateks kambriteks;

j)   „jahekamber”– kamber, mis on ette nähtud teatavate toiduainete või jookide säilitamiseks värskete toiduainete säilitamise kambri temperatuurist kõrgemal temperatuuril;

k)   „jahutuskamber”– kiiresti riknevate toiduainete säilitamiseks ette nähtud kamber;

l)   „jäävalmistamiskamber”– jää valmistamiseks ja hoidmiseks spetsiaalselt ette nähtud madala temperatuuriga kamber;

m)   „sügavkülmkamber”– madala temperatuuriga kamber, mis on ette nähtud külmutatud toiduainete säilitamiseks ja mille liigitus vastavalt temperatuurile on järgmine:

n)   „veinikamber”– kamber, mis on ette nähtud ainult veini lühiajaliseks hoidmiseks, et jahutada vein ideaalse joomistemperatuurini, või veini pikaajaliseks hoidmiseks selle laagerdamise eesmärgil ja mille omadused on järgmised:

o)   „mitmeotstarbeline kamber”– kamber, mis on ette nähtud kasutamiseks kahe või mitme kambritüübi temperatuuril; lõpptarbija saab tootja kasutusjuhendit järgides valida igale kambri tüübile vastavast vahemikust temperatuuri, millel kamber talitleb pidevalt; kui kambri temperatuuri saab muuta üksnes piiratud ajaks (näiteks kiirkülmutusfunktsioon), ei ole tegemist mitmeotstarbelise kambriga käesoleva määruse tähenduses;

p)   „muu kamber”– kamber, mis ei ole veinikamber ja on ette nähtud teatavate toiduainete säilitamiseks temperatuuril, mis on kõrgem kui + 14 °C;

q)   „kahetärniline sektsioon”– sügavkülmiku, külmutuskambri, kolmetärnilise külmkambri või kolmetärnilise kapp-sügavkülmiku osa, millel ei ole eraldi ust ega kaant ja mille temperatuur ei ole kõrgem kui – 12 °C;

r)   „kirst-sügavkülmik”– sügavkülmik, mille kambri(te)le pääseb juurde seadme ülaosa kaudu või millel on nii pealt avatav kui ka püstine kamber, kuid mille pealt avatava(te) kambri(te) maht moodustab rohkem kui 75 % seadme kogumahust;

s)   „pealt avatav või kirstukujuline külmutusseade”– külmutusseade, mille kambritele pääseb juurde seadme ülaosa kaudu;

t)   „püstine külmutusseade”– külmutusseade, mille kambri(te)le pääseb juurde seadme esiosa kaudu;

u)   „kiirkülmutus”– muudetav funktsioon, mille aktiveerib lõpptarbija tootja kasutusjuhendit järgides; külmutamata toiduainete kiiremaks külmutamiseks alandatakse sügavkülmiku või külmutuskambri töötemperatuuri.

II LISA

Kodumajapidamises kasutatavate külmutusseadmete ökodisaini nõuded

1.   ÜLDISED ÖKODISAININÕUDED

1)

 1. juulist 2010

a)

Veinikülmikute puhul esitatakse tootja kasutusjuhendis ja müügikohas selgelt nähtavalt seadme peal järgmine teave: „Käesolev seade on ette nähtud ainult veini säilitamiseks”.

b)

Kodumajapidamises kasutatavate külmutusseadmete puhul esitatakse tootja kasutusjuhendis järgmine teave:

—

seadme energiatõhusaimat kasutamist tagav sahtlite, kastide ja riiulite kombinatsioon ning

—

kodumajapidamises kasutatava külmutusseadme kasutamisetapi minimaalse energiatarbimise saavutamise võimalused.

2)

 1. juulist 2013

a)

Sügavkülmikute ja külmutuskambrite termostaadi reguleerimisega saavutatav kiirkülmutusfunktsioon või muu samalaadne funktsioon peab pärast seda, kui lõpptarbija on selle tootja kasutusjuhendi järgi käivitanud, pöörduma hiljemalt 72 tunni järel automaatselt tagasi endisele tavalisele säilitustemperatuurile. See nõue ei kehti ühe termostaadi ega ühe kompressoriga külmik-sügavkülmikute suhtes, mis on varustatud elektromehaanilise juhtpaneeliga.

b)

Ühe termostaadi ja ühe kompressoriga külmik-sügavkülmikud, mis on varustatud elektromehaanilise juhtpaneeliga ja mida saab vastavalt tootja kasutusjuhendile kasutada ümbritseva õhu temperatuuril alla + 16 °C, peavad olema sellised, et talveolude lüliti või samalaadne funktsioon tagab automaatselt toiduainete sügavkülmutamiseks vajaliku õige säilitustemperatuuri vastavalt ümbritseva õhu temperatuurile kohas, kuhu seade on paigaldatud.

c)

Kodumajapidamises kasutatavad külmutusseadmed, mille kasulik maht on väiksem kui 10 liitrit, peavad hiljemalt 1 tund pärast tühjendamist lülituma automaatselt talitlusolekusse, mille puhul võimsustarve on 0,00 W. Selle nõude täitmiseks ei piisa ainult täieliku väljalülitamise lüliti olemasolust.

2.   ÖKODISAINI ERINÕUDED

Käesoleva määrusega reguleeritavad kodumajapidamises kasutatavad külmutusseadmed, mille kasulik maht on 10 liitrit või rohkem, peavad vastama tabelites 1 ja 2 sätestatud energiatõhususe indeksi piirväärtustele.

Tabelites 1 ja 2 sätestatud ökodisaini erinõudeid ei kohaldata järgmiste seadmete suhtes:

—

veinikülmikud või

—

absorptsioon-külmutusseadmed ja muud liiki külmutusseadmed, mis kuuluvad IV lisa punktis 1 sätestatud 4.–9. kategooriasse.

Kodumajapidamises kasutatavate külmutusseadmete energiatõhususe indeks arvutatakse vastavalt IV lisas kirjeldatud menetlusele.

Tabel 1

Kompressor-külmutusseadmed

Kohaldamise kuupäev

Energiatõhususe indeks (EEI)

1. juuli 2010

EEI < 55

1. juuli 2012

EEI < 44

1. juuli 2014

EEI < 42


Tabel 2

Absorptsioon-külmutusseadmed ja muud liiki külmutusseadmed

Kohaldamise kuupäev

Energiatõhususe indeks (EEI)

1. juuli 2010

EEI < 150

1. juuli 2012

EEI < 125

1. juuli 2015

EEI < 110

III LISA

Mõõtmine

Käesoleva määruse nõuetele vastavuse tagamiseks vajalikel mõõtmistel kasutatakse usaldusväärset, täpset ja korratavat mõõtmismenetlust, mis võtab arvesse üldtunnustatult parimaid mõõtmismeetodeid, sh meetodeid, mis on sätestatud dokumentides, mille viitenumbrid on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas.

1.   ÜLDISED KATSETUSTINGIMUSED

Üldisi katsetustingimusi kohaldatakse järgmiselt:

1.

kui seadmel on reguleeritavad kondensatsioonivastased soojendid, mida lõpptarbija saab sisse ja välja lülitada, lülitatakse need sisse ja soojendus reguleeritakse maksimaalseks;

2.

kui seadmel on ukse sisse paigutatud seadiseid (näiteks jäävalmistaja või jahutatud vee/jookide väljastamise seadis), mida lõpptarbija saab sisse ja välja lülitada, lülitatakse need energiatarbimise mõõtmise ajal sisse, kuid neid ei kasutata;

3.

mitmeotstarbeliste külmutusseadmete ja kambrite säilitustemperatuur on energiatarbimise mõõtmise ajal kõige külmema kambri nimitemperatuur, mille tootja on määranud pideva tavapärase kasutuse jaoks;

4.

külmutusseadme energiatarbimine määratakse kindlaks kõige külmemas konfiguratsioonis vastavalt tootja juhistele muude kambrite pideva tavapärase kasutuse kohta vastavalt IV lisa tabelile 5.

2.   TEHNILISED PARAMEETRID

Määratakse kindlaks järgmised parameetrid:

a)

üldmõõtmed – mõõdetakse millimeetri täpsusega;

b)

kasutamiseks vajalik üldpind – mõõdetakse millimeetri täpsusega;

c)

üldmaht/üldmahud – mõõdetakse kuupdetsimeetrites või liitrites ümardatuna lähima täisarvuni;

d)

kasulik maht ja kasulik täismaht – mõõdetakse kuupdetsimeetrites või liitrites ümardatuna lähima täisarvuni;

e)

sulatusmeetod;

f)

säilitustemperatuur;

g)

energiatarbimine – väljendatakse kilovatt-tundides 24 tunni kohta (kWh / 24 h) kolme kümnendkoha täpsusega;

h)

temperatuuri tõus;

i)

külmutusvõimsus;

j)

võimsustarve – mõõdetakse vattides ümardatuna teise kümnendkohani ning

k)

veinikambri õhuniiskus – väljendatakse protsentides ümardatuna lähima täisarvuni.

IV LISA

Energiatõhususe indeksi arvutamise meetod

1.   KODUMAJAPIDAMISES KASUTATAVATE KÜLMUTUSSEADMETE LIIGITUS

Kodumajapidamises kasutatavad külmutusseadmed liigitatakse kategooriatesse vastavalt tabelile 1. Kategooria määratakse tabelis 2 esitatud kambrikoosseisu alusel, sõltumata uste ja/või sahtlite arvust.

Tabel 1

Kodumajapidamises kasutatavate külmutusseadmete kategooriad

Kategooria

Nimetus

1

Ühe või mitme värskete toiduainete säilitamiseks ette nähtud kambriga külmik

2

Külmik-jahekapp, jahekapp ja veinikülmik

3

Külmik-jahuti ja nulltärnilise külmkambriga külmik

4

Ühetärnilise külmkambriga külmik

5

Kahetärnilise külmkambriga külmik

6

Kolmetärnilise külmkambriga külmik

7

Külmik-sügavkülmik

8

Püstine sügavkülmik

9

Kirst-sügavkülmik

10

Mitmeotstarbelised ja muud külmutusseadmed

Kodumajapidamises kasutatavad külmutusseadmed, mida kambri temperatuuri alusel ei saa liigitada 1.–9. kategooriasse, kuuluvad 10. kategooriasse.

Tabel 2

Kodumajapidamises kasutatavate külmutusseadmete liigitus ja asjakohane kambrikoosseis

Nimitemperatuur (energiatõhususe indeksi määramiseks) (°C)

Ettenähtud temperatuur

+12

+12

+5

0

0

–6

–12

–18

–18

Kategooria

(number)

Kambrite tüübid

Muu

Veinikapp

Jahekapp

Värskete toiduainete säilitamine

Jahutamine

Nulltärniline/jää valmistamine

Ühetärniline

Kahetärniline

Kolmetärniline

Neljatärniline

Külmutusseadme kategooria

Kambrikoosseis

ÜHE VÕI MITME VÄRSKETE TOIDUAINETE SÄILITAMISE KAMBRIGA KÜLMIK

N

N

N

Y

N

N

N

N

N

N

1

KÜLMIK-JAHEKAPP, JAHEKAPP JA VEINIKÜLMIK

O

O

O

Y

N

N

N

N

N

N

2

O

O

Y

N

N

N

N

N

N

N

N

Y

N

N

N

N

N

N

N

N

KÜLMIK-JAHUTI JA NULLTÄRNILISE KÜLMKAMBRIGA KÜLMIK

O

O

O

Y

Y

O

N

N

N

N

3

O

O

O

Y

O

Y

N

N

N

N

ÜHETÄRNILISE KÜLMKAMBRIGA KÜLMIK

O

O

O

Y

O

O

Y

N

N

N

4

KAHETÄRNILISE KÜLMKAMBRIGA KÜLMIK

O

O

O

Y

O

O

O

Y

N

N

5

KOLMETÄRNILISE KÜLMKAMBRIGA KÜLMIK

O

O

O

Y

O

O

O

O

Y

N

6

KÜLMIK-SÜGAVKÜLMIK

O

O

O

Y

O

O

O

O

O

Y

7

PÜSTINE SÜGAVKÜLMIK

N

N

N

N

N

N

N

O

Y (1)

Y

8

KIRST-SÜGAVKÜLMIK

N

N

N

N

N

N

N

O

N

Y

9

MITMEOTSTARBELISED JA MUUD KÜLMUTUSSEADMED

O

O

O

O

O

O

O

O

O

O

10

Märkused

Y

=

kamber on olemas;

N

=

kamber puudub;

O

=

kambri olemasolu on valikuline;

Kodumajapidamises kasutatavad külmutusseadmed liigitatakse ühte või mitmesse kliimaklassi vastavalt tabelile 3.

Tabel 3

Kliimaklassid

Klass

Sümbol

Ümbritseva õhu keskmine temperatuur (°C)

Subnormaalne

SN

+ 10 kuni + 32

Normaalne

N

+ 16 kuni + 32

Subtroopiline

ST

+ 16 kuni + 38

Troopiline

T

+ 16 kuni + 43

Külmutusseade on võimeline hoidma kodumajapidamises kasutatavate külmutusseadmete eri tüüpide ja asjakohaste kliimaklasside jaoks määratud nõutavat säilitustemperatuuri samal ajal eri kambrites ja lubatud kõikumiste piirides (sulatustsükli ajal) vastavalt tabelile 4.

Mitmeotstarbelised külmutusseadmed ja/või kambrid on võimelised hoidma erinevate kambritüüpide nõutavaid temperatuure, kui lõpptarbija saab nimetatud temperatuurid määrata tootja kasutusjuhendi järgi.

Tabel 4

Säilitustemperatuurid

Säilitustemperatuurid (°C)

Muu kamber

Veinikamber

Jahekamber

Värskete toiduainete säilitamise kamber

Jahutuskamber

Ühetärniline külmkamber

Kahetärniline külmkamber/sektsioon

Sügavkülmik ja kolmetärniline külmkamber/-kapp

tom

twma

tcm

t1m, t2m, t3m, tma

tcc

t*

t**

t***

> + 14

+ 5 ≤ twma ≤ + 20

+ 8 ≤ tcm ≤ + 14

0 ≤ t1m, t2m, t3m ≤ + 8; tma ≤ + 4

– 2 ≤ tcc ≤ + 3

≤ – 6

≤ – 12 (2)

≤ – 18 (2)

Märkused

tom

:

muu kambri säilitustemperatuur.

twma

:

veinikambri säilitustemperatuur kõikumisega 0,5 K.

tcm

:

jahekambri säilitustemperatuur.

t1m, t2m, t3m

:

värskete toiduainete säilitamise kambri säilitustemperatuurid.

tma

:

värskete toiduainete säilitamise kambri keskmine säilitustemperatuur.

tcc

:

jahutuskambri hetke-säilitustemperatuur.

t*, t**, t***

:

sügavkülmkambrite maksimaalne temperatuur.

Jääkambri ja nulltärnilise külmkambri säilitustemperatuur on alla 0 °C.

2.   EKVIVALENTMAHU ARVUTAMINE

Kodumajapidamises kasutatava külmutusseadme ekvivalentmaht võrdub kõikide kambrite ekvivalentmahtude summaga. Ekvivalentmaht arvutatakse liitrites, ümardatuna lähima täisarvuni, järgmiselt:

Formula

kus:

—

n on kambrite arv;

—

Vc on kambri(te) kasulik maht;

—

Tc on kambri(te) nimitemperatuur vastavalt tabelile 2;

—

Formula on tabelis 5 esitatud termodünaamiline tegur;

—

FFc , CC ja BI on tabelis 6 esitatud parandustegurid mahu arvutamisel.

Termodünaamiline parandustegur Formula on kambri nimitemperatuuri T c (kindlaks määratud tabelis 2) ja ümbritseva õhu temperatuuri (mis tavalistes katsetusoludes on +25 °C) vahe, mis on väljendatud värskete toiduainete säilitamise kambri jaoks (temperatuur +5 °C) arvutatud sama vahe suhtena.

I lisa punktides i–p kirjeldatud kambrite termodünaamilised tegurid on esitatud tabelis 5.

Tabel 5

Külmutusseadmete kambrite termodünaamilised tegurid

Kamber

Nimitemperatuur

(25 – Tc )/20

Muu kamber

Ettenähtud temperatuur

Formula

Jahekamber/veinikamber

+ 12 °C

0,65

Värskete toiduainete säilitamise kamber

+ 5 °C

1,00

Jahutuskamber

0 °C

1,25

Jäävalmistamiskamber ja nulltärniline külmkamber

0 °C

1,25

Ühetärniline külmkamber

– 6 °C

1,55

Kahetärniline külmkamber

– 12 °C

1,85

Kolmetärniline külmkamber

– 18 °C

2,15

Külmutuskamber (neljatärniline külmkamber)

– 18 °C

2,15

Märkused:

i)

mitmeotstarbeliste kambrite termodünaamiline tegur määratakse vastavalt tabelis 2 esitatud kõige külmema kambritüübi nimitemperatuurile, mille lõpptarbija saab määrata püsivaks kasutuseks vastavalt tootja kasutusjuhendile;

ii)

sügavkülmikus olevate kahetärniliste sektsioonide termodünaamiline tegur määratakse kambri nimitemperatuuril Tc = – 12 °C;

iii)

muude kambrite termodünaamiline tegur määratakse vastavalt kõige madalamale ettenähtud temperatuurile, mille lõpptarbija saab määrata püsivaks kasutuseks vastavalt tootja kasutusjuhendile.

Tabel 6

Parandustegurite väärtused

Parandustegur

Väärtus

Tingimused

FF (jäätumisvaba)

1,2

Jäätumisvabad sügavkülmkambrid

1

Muul juhul

CC (kliimaklass)

1,2

Kliimaklassi T (troopiline) kuuluvad seadmed

1,1

Kliimaklassi ST (subtroopiline) kuuluvad seadmed

1

Muul juhul

BI (sisseehitatud)

1,2

Vähem kui 58 cm laiused sisseehitatud seadmed

1

Muul juhul

Märkused:

i)

FF on jäätumisvaba kambri mahu parandustegur;

ii)

CC on asjaomase kliimaklassi puhul kasutatav mahu parandustegur. Kui külmutusseade kuulub rohkem kui ühte kliimaklassi, kasutatakse ekvivalentmahu arvutamiseks kõrgeima parandusteguriga kliimaklassi;

iii)

BI on sisseehitatud külmutusseadme mahu parandustegur.

3.   ENERGIATÕHUSUSE INDEKSI ARVUTAMINE

Energiatõhususe indeksi (EEI) arvutamisel võrreldakse kodumajapidamises kasutatava külmutusseadme mudeli aastast energiatarbimist selle aastase normatiivse energiatarbimisega.

1)

Energiatõhususe indeks (EEI) arvutatakse järgmise valemiga:

Formula ja ümardatakse esimese kümnendkohani,

kus:

—

=

AEC

=

on külmutusseadme aastane energiatarbimine;

—

=

SAEC

=

on külmutusseadme aastane normatiivne energiatarbimine.

2)

Aastane energiatarbimine (AEC ), ümardatuna teise kümnendkohani, arvutatakse kilovatt-tundides aasta kohta (kWh/aasta) järgmise valemiga:

AEC = E24h × 365

kus:

—

E24h on kodumajapidamises kasutatava külmutusseadme ööpäevane energiatarbimine kilovatt-tundides (kWh/24 h), ümardatuna kolmanda kümnendkohani.

3)

Aastane normatiivne energiatarbimine (SAEC ), ümardatuna teise kümnendkohani, arvutatakse kilovatt-tundides aasta kohta (kWh/aasta) järgmise valemiga:

SAEc = Veq × M + N + CH

kus:

—

Veq on kodumajapidamises kasutatava külmutusseadme ekvivalentmaht;

—

CH on 50 kWh/aastas vähemalt 15-liitrise kasuliku mahuga jahutuskambriga, kodumajapidamises kasutatavate külmutusseadmete puhul;

—

suuruste M ja N väärtused kodumajapidamises kasutatavate külmutusseadmete iga kategooria kohta on esitatud tabelis 7.

Tabel 7

Suuruste M ja N väärtused külmutusseadmete kategooriate puhul

Kategooria

M

N

1

0,233

245

2

0,233

245

3

0,233

245

4

0,643

191

5

0,450

245

6

0,777

303

7

0,777

303

8

0,539

315

9

0,472

286

10

 (3)

 (3)

(1)  hõlmab ka kolmetärnilisi kapp-sügavkülmikuid.

(2)  Kodumajapidamises kasutatavate jäätumisvabade külmutusseadmete sulatustsükli ajal võib temperatuur kõikuda kuni 3 K nelja tunni jooksul või 20 % jooksul töötsüklist, olenevalt sellest, kumb ajavahemik on lühem.

(3)  10. kategooriasse kuuluvate kodumajapidamises kasutatavate külmutusseadmete M ja N väärtused sõltuvad madalaima, lõpptarbija poolt vastavalt tootja kasutusjuhendile kestvaks kasutuseks sätestatava säilitustemperatuuriga kambri temperatuurist ja tärnide arvust. Kui tegemist on ainult tabelis 2 ja I lisa punktis p nimetatud „muu kambriga”, kasutatakse 1. kategooria seadme kohta kehtivaid suuruste M ja N väärtusi. Seadmeid, millel on kolmetärnilised külmkambrid või külmutuskambrid, käsitatakse külmik-sügavkülmikuna.

V LISA

Turujärelevalve kontrolli menetlus

II lisas sätestatud nõuetele vastavuse kontrollimiseks katsetavad liikmesriikide ametiasutused üht kodumajapidamises kasutatavat külmutusseadet. Kui seadme parameetrid ei vasta tabelis 1 ette nähtud täpsusega tootja poolt kooskõlas artikli 4 lõikega 2 esitatud väärtustele, mõõdetakse veel kolme kodumajapidamises kasutatavat külmutusseadet. Nimetatud kolme kodumajapidamises kasutatava külmutusseadme puhul mõõdetud väärtuste aritmeetiline keskmine peab vastavalt II lisa nõuetele jääma tabelis 1 kindlaks määratud vahemikku.

Muul juhul käsitatakse asjaomast mudelit ja kõiki teisi samaväärseid kodumajapidamises kasutatava külmutusseadme mudeleid nõuetele mittevastavana.

Tabel 1

Mõõdetav parameeter

Kontrollimisel lubatud hälbed

Arvutuslik kogumaht

Mõõdetud väärtus ei tohi olla nimiväärtusest (1) väiksem rohkem kui 3 % või 1 l, sõltuvalt sellest, kumb väärtus on suurem.

Arvutuslik kasulik maht

Mõõdetud väärtus ei tohi olla nimiväärtusest väiksem rohkem kui 3 % või 1 l, sõltuvalt sellest, kumb väärtus on suurem. Kui kasutaja saab jahekambri ja värskete toiduainete säilitamise kambri mahtu teineteise suhtes muuta, kehtib kõnealune mõõtemääramatus juhul, kui jahekambri maht on muudetud võimalikult väikseks.

Külmutusvõimsus

Mõõdetud väärtus ei tohi olla üle 10 % nimiväärtusest väiksem.

Energiatarbimine

Mõõdetud väärtus ei tohi olla nimiväärtusest (E24h ) üle 10 % suurem.

Alla 10-liitrise kasuliku mahuga, kodumajapidamises kasutatavate külmutusseadmete võimsustarve

Mõõdetud väärtus ei tohi olla II lisa punkti 1 alapunkti 2 alapunktis c sätestatud piirväärtusest üle 0,10 W suurem 95 % usaldusnivoo juures.

Veinikülmikud

Suhtelise õhuniiskuse mõõdetud väärtus ei tohi nimipiirkonnast olla üle 10 % suurem.

Lisaks III lisas sätestatud menetlusele kasutavad liikmesriikide ametiasutused usaldusväärseid, täpseid ja korratavaid mõõtmismenetlusi, mille puhul võetakse arvesse üldtunnustatult parimaid mõõtmismeetodeid, sh meetodeid, mis on sätestatud dokumentides, mille viitenumbrid on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas.

(1)  „Nimiväärtus” – tootja deklareeritud väärtus.

VI LISA

Kodumajapidamises kasutatavate külmutusseadmete soovituslikud võrdlusandmed

Käesoleva määruse jõustumise ajal on kodumajapidamises kasutatavate külmutusseadmete energiatõhususe indeksi (EEI) ja müra seisukohast parimad olemasolevad tehnilised lahendused järgmised.

Kompressorkülmikud:

—

EEI = 29,7 ja aastane energiatarbimine 115 kWh kliimaklassi T (troopiline) kuuluvate külmikute puhul, millel on 300-liitrise kasuliku kogumahuga värskete toiduainete säilitamise kamber ja 25-liitrine jahutuskamber;

—

müra: 33 dB(A).

Absorptsioonkülmikud:

—

EEI = 97,2 ja aastane energiatarbimine 245 kWh kliimaklassi N (normaalne) kuuluvate külmikute puhul, millel on 28-liitrine kasuliku kogumahuga värskete toiduainete säilitamise kamber;

—

müra ≈ 0 dB(A).

Kompressoriga külmikud-sügavkülmikud:

—

EEI = 28,0 ja aastane energiatarbimine 157 kWh kliimaklassi T (troopiline) kuuluvate külmikute puhul, mille kasulik kogumaht on 255 liitrit, millest 236 liitrit on värskete toiduainete säilitamise kambri maht ja 19 liitrit on neljatärnilise külmutuskambri maht;

—

müra = 33 dB(A).

Kompressoriga püstised sügavkülmikud:

—

EEI = 29,3 ja aastane energiatarbimine 172 kWh kliimaklassi T (troopiline) kuuluva neljatärnilise külmutuskambri puhul, mille kasulik kogumaht on 195 liitrit;

—

müra = 35 dB(A).

Kompressoriga kirst-sügavkülmikud:

—

EEI = 27,4 ja aastane energiatarbimine 153 kWh kliimaklassi T (troopiline) kuuluva neljatärnilise külmutuskambri puhul, mille kasulik kogumaht on 223 liitrit;

—

müra = 37 dB(A).
Top