27.3.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 81/24

(1)

Süüdistatava õigus ilmuda isiklikult kohtulikule arutelule on hõlmatud Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklis 6 sätestatud õigusega õiglasele kohtulikule arutamisele Euroopa Inimõiguste Kohtu tõlgenduses. Kohus on samuti märkinud, et süüdistatava õigus ilmuda isiklikult kohtulikule arutelule ei ole absoluutne ning et teatud tingimustel võib süüdistatav omal vabal tahtel selgesõnaliselt või vaikimisi, kuid ühemõtteliselt, nimetatud õigusest loobuda.

(2)

Erinevates raamotsustes, millega rakendatakse lõplike kohtuotsuste vastastikuse tunnustamise põhimõtet, ei käsitleta ühtselt küsimust, mis puudutab otsuseid, mis tehakse pärast kohtulikku arutelu, millele asjaomane isik isiklikult ei ilmunud. Kõnealune ühtsuse puudumine võib muuta praktilise rakendamise keeruliseks ning takistada õigusalast koostööd.

(3)

Nimetatud raamotsustega sätestatud lahendused ei ole rahuldavad selliste kohtuasjade puhul, kus asjaomast isikut ei olnud võimalik menetlusest teavitada. Raamotsustega 2005/214/JSK (rahaliste karistuste vastastikuse tunnustamise põhimõtte kohaldamise kohta), (2) 2006/783/JSK (konfiskeerimisotsuste suhtes vastastikuse põhimõtte kohaldamise kohta), (3) 2008/909/JSK (vastastikuse tunnustamise põhimõtte kohaldamise kohta kriminaalasjades tehtud otsuste suhtes, millega määratakse vabaduskaotuslikud karistused või vabadust piiravad meetmed, nende Euroopa Liidus täideviimise eesmärgil) (4) ja 2008/947/JSK (vastastikuse tunnustamise põhimõtte kohaldamise kohta kohtuotsuste ja tingimisi karistuste suhtes, et teostada tingimuslike meetmete ja alternatiivsete mõjutusvahendite järelevalvet) (5) lubatakse täidesaatval asutusel selliste otsuste täitmisest keelduda. Raamotsusega 2002/584/JSK (Euroopa vahistamismääruse ja liikmesriikidevahelise üleandmiskorra kohta) (6) lubatakse täitval õigusasutusel nõuda vahistamismääruse teinud asutuselt piisavat tagatist, et isikul, kelle suhtes kohaldatakse Euroopa vahistamismäärust, on võimalus esitada taotlus asja uueks läbivaatamiseks vahistamismääruse teinud liikmesriigis ning võimalus viibida otsuse tegemise juures. Nimetatud tagatise piisavuse üle otsustab täidesaatev asutus ning seega on raske täpselt teada, millal täitmisest võib keelduda.

(4)

Seetõttu on vaja sätestada selged ja ühtsed põhjused selliste otsuste mittetunnustamiseks, mis tehti pärast kohtulikku arutelu, millele asjaomane isik isiklikult ei ilmunud. Raamotsuse eemärk on viimistleda nimetatud ühtsete põhjuste määratlust, mis võimaldaksid täidesaatval asutusel otsust täita, vaatamata sellele, et isik kohtulikul arutelul ei viibinud, austades täielikult isiku õigust kaitsele. Käesolev raamotsus ei ole mõeldud selliste vormide ja meetodite, sealhulgas menetlusnõuete reguleerimiseks, mida kasutatakse käesolevas raamotsuses sätestatud tulemuste saavutamiseks; need kuuluvad liikmesriikide õigusaktide reguleerimisalasse.

(5)

Nimetatud muudatustest tulenevalt tuleb muuta kehtivaid raamotsuseid, millega rakendatakse lõplike kohtuotsuste vastastikuse tunnustamise põhimõtet. Uued sätted peaksid olema ka kõnealuse valdkonna tulevaste õigusaktide õiguslikuks aluseks.

(6)

Teisi raamotsuseid muutva käesoleva raamotsuse sätetega nähakse ette, millistel tingimustel ei tohi keelduda sellise otsuse tunnustamisest ja täitmisest, mis tehakse pärast kohtulikku arutelu, millele asjaomane isik isiklikult ei ilmunud. Täidetud ei pea olema kõik tingimused; kui üks tingimustest on täidetud, kinnitab vahistamismääruse või otsuse teinud asutus, täites Euroopa vahistamismääruse või teiste raamotsuste kohase tunnistuse vastava osa, et nõuded on või saavad täidetud, mis peaks olema piisav otsuse täitmiseks vastastikuse tunnustamise põhimõtte alusel.

(7)

Sellise otsuse tunnustamisest ja täitmisest, mis tehti pärast kohtulikku arutelu, millele asjaomane isik isiklikult ei ilmunud, ei tohi keelduda, kui isikule esitati kohtukutse isiklikult ning seega teavitati teda sellest, millal ja kus toimub kava kohaselt kohtulik arutelu, mille tulemusel asjaomane otsus tehti, või kui ta sai tegelikult muul viisil ametliku teabe selle kohta, millal ja kus toimub kava kohaselt kõnealune kohtulik arutelu, sellisel viisil, et ühemõtteliselt tehti kindlaks, et ta oli kavandatud kohtulikust arutelust teadlik. Sellega seoses on enesestmõistetav, et isik peaks saama sellise teabe „õigeaegselt”, mis tähendab piisavalt vara, et tal oleks võimalik osaleda kohtulikul arutelul ning reaalselt kasutada oma õigust kaitsele.

(8)

Süüdistatava õigus õiglasele kohtulikule arutamisele tagatakse Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga, nii nagu seda tõlgendab Euroopa Inimõiguste Kohus. Nimetatud õigus hõlmab asjaomase isiku õigust ilmuda isiklikult kohtulikule arutelule. Selleks et asjaomane isik saaks kõnealust õigust kasutada, peab ta olema teadlik kavandatud kohtulikust arutelust. Käesoleva raamotsuse kohaselt peab iga liikmesriik tagama isiku teadlikkuse kohtulikust arutelust vastavalt oma siseriiklikule õigusele, kusjuures eeldades, et see peab toimuma kooskõlas nimetatud konventsiooni nõuetega. Kui kaalutakse teabe edastamise viisi piisavust selleks, et tagada isiku teadlikkus kohtulikust arutelust, võiks vajaduse korral Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtupraktika kohaselt pöörata eelkõige tähelepanu ka sellele, kui kohusetundlikult on asjaomane isik toiminud, et saada talle edastatud teave kätte.

(9)

Praktilistel kaalutlustel võib kohtuliku arutelu kavandatud kuupäeva esitada esialgselt lühikesse ajavahemikku jääva mitme võimaliku kuupäevana.

(10)

Sellise otsuse tunnustamisest ja täitmisest, mis tehti pärast kohtulikku arutelu, millele asjaomane isik isiklikult ei ilmunud, ei tohi keelduda, kui asjaomane isik, olles kavandatud kohtulikust arutelust teadlik, on andnud enda kohtulikul arutelul kaitsmiseks volitused õigusnõustajale, kes teda kohtulikul arutelul ka kaitses, tagades praktilise ja tegeliku õigusabi. Sellega seoses ei tohiks olla oluline see, kas asjaomane isik ise valis ja määras endale õigusnõustaja ning tasus talle või kas õigusnõustaja määras ja õigusnõustajale tasus riik, eeldusel et asjaomane isik on vabatahtlikult otsustanud, et isiklikult kohtulikule arutelule ilmumise asemel esindab teda õigusnõustaja. Õigusnõustaja määramine ja sellega seotud küsimused kuuluvad liikmesriikide õigusaktide reguleerimisalasse.

(11)

Asjaomastes olemasolevates raamotsustes sätestatud mittetunnustamise põhjustega seonduvate ühtsete lahenduste puhul tuleks arvesse võtta seda, et olukorrad on erinevad seoses asjaomase isiku õigusega taotleda asja uuesti läbivaatamist või otsus edasi kaevata. Sellise asja uuesti läbivaatamise või otsuse edasikaebamise eesmärk on tagada õigus kaitsele ning seda iseloomustavad järgmised elemendid: asjaomasel isikul on õigus kohal viibida, asi (sealhulgas uus tõendusmaterjal) vaadatakse sisuliselt uuesti läbi ning menetluse tulemuseks võib olla algse otsuse tühistamine.

(12)

Kui otsus on juba kätte toimetatud ning, Euroopa vahistamismääruse puhul, samuti siis, kui seda ei ole veel kätte toimetatud, aga see toimetatakse viivitamatult kätte pärast üleandmist, tuleks tagada õigus taotleda asja uuesti läbivaatamist või õigus otsus edasi kaevata. Teisel juhul viidatakse olukorrale, kus ametiasutustel ei õnnestunud isikuga ühendust saada, eelkõige seetõttu, et ta üritas õigusemõistmisest kõrvale hoiduda.

(13)

Kui Euroopa vahistamismäärus antakse välja vabadusekaotusliku karistuse või vabadust piirava julgeolekumeetme täitmiseks ning asjaomane isik ei ole saanud eelnevalt ametlikku teavet tema suhtes algatatud kriminaalmenetluse kohta ega ole talle toimetatud kätte otsust, peaks kõnealune isik täidesaatvas liikmesriigis esitatud taotluse alusel saama otsuse ärakirja üksnes teavitamise eesmärgil. Vahistamismääruse teinud ja vahistamismäärust täitvad õigusasutused peaksid vajaduse korral üksteisega konsulteerima, et saada teada, kas on vaja ja kuidas on võimalik esitada asjaomasele isikule otsuse või selle oluliste osade tõlge keeles, millest isik aru saab. Kõnealune otsuse esitamine ei tohiks lükata edasi üleandmise menetlust ega lükata edasi Euroopa vahistamismääruse täitmise otsust.

(14)

Käesolevas raamotsuses piirdutakse mittetunnustamise põhjuste määratluste viimistlemisega aktides, millega rakendatakse vastastikuse tunnustamise põhimõtet. Seetõttu piirdub näiteks asja uuesti läbivaatamise taotlemise õigust käsitlevate sätete kohaldamisala kõnealuste mittetunnustamise põhjuste määratlemisega. Nende sätete eesmärk ei ole liikmesriikide õigusaktide ühtlustamine. Käesolev raamotsus ei piira selliste tulevaste Euroopa Liidu õigusaktide kohaldamist, mille eesmärk on ühtlustada liikmesriikide õigusaktid kriminaalõiguse valdkonnas.

(15)

Mittetunnustamise põhjused on vabatahtlikud. Siiski juhinduvad liikmesriigid kõnealuste põhjuste siseriiklikusse õigusesse ülevõtmisel eelkõige õigusest õiglasele kohtulikule arutamisele, võttes arvesse käesoleva raamotsuse üldist eesmärki, milleks on edendada isikute menetlusõigusi ning hõlbustada kriminaalasjades tehtavat õigusalast koostööd,

1.

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 4a

Otsused, mis tehakse pärast kohtulikku arutelu, millele asjaomane isik isiklikult ei ilmunud

1.   Vahistamismäärust täitev õigusasutus võib samuti keelduda täitmast Euroopa vahistamismäärust, mis on tehtud vabadusekaotuse või vabadust piirava julgeolekumeetme täitmiseks, kui isik ei ilmunud isiklikult kohtulikule arutelule, mille tulemusel otsus tehti, välja arvatud kui Euroopa vahistamismääruses märgitakse, et kooskõlas vahistamismääruse teinud liikmesriigi siseriiklikes õigusaktides määratletud täiendavate menetlusnõuetega

2.   Kui Euroopa vahistamismäärus antakse välja vabadusekaotusliku karistuse või vabadust piirava julgeolekumeetme täitmiseks lõike 1 punktis d sätestatud tingimuste kohaselt ning asjaomane isik ei ole saanud eelnevalt ametlikku teavet tema suhtes algatatud kriminaalmenetluse kohta, võib kõnealune isik, kui teda teavitatakse Euroopa vahistamismääruse sisust, taotleda otsuse ärakirja enne seda, kui ta üle antakse. Kohe pärast seda, kui vahistamismääruse teinud asutust on nimetatud taotlusest teavitatud, esitab vahistamismääruse teinud asutus otsuse ärakirja täidesaatva asutuse kaudu väljanõutavale isikule. Väljanõutava isiku taotlus ei tohi lükata edasi üleandmise menetlust ega lükata edasi Euroopa vahistamismääruse täitmise otsust. Otsus esitatakse asjaomasele isikule üksnes teavitamise eesmärgil; seda ei käsitleta otsuse ametliku kättetoimetamisena ning sellest ei hakata lugema mis tahes ajalisi piiranguid, mida kohaldatakse uuesti läbivaatamise või edasikaebamise suhtes.

3.   Kui isiku üleandmine toimub lõike 1 punktis d sätestatud tingimuste kohaselt ja kõnealune isik on taotlenud asja uuesti läbivaatamist või kaevanud otsuse edasi, vaadatakse kõnealust läbivaatamist või apellatsioonimenetlust ootava isiku kinnipidamine nimetatud menetluse lõpuleviimiseni üle kooskõlas otsuse teinud liikmesriigi seadusega kas regulaarselt või asjaomase isiku taotlusel. Selline läbivaatamine sisaldab eelkõige võimalust kinnipidamine peatada või katkestada. Asja uuesti läbivaatamine või apellatsioonimenetlus algab õigeaegselt pärast üleandmist.”

2.

Artikli 5 lõige 1 jäetakse välja.

3.

Lisas esitatud vormi („EUROOPA VAHISTAMISMÄÄRUS”) punkt d asendatakse järgmisega:

1.

Artikli 7 lõiget 2 muudetakse järgmiselt:

2.

Artikli 7 lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3.   Lõikes 1 ja lõike 2 punktides c, g, i ja j osutatud juhtudel konsulteerib täidesaatva riigi pädev asutus enne otsuse täieliku või osalise mittetunnustamise või mittetäitmise otsuse vastuvõtmist kohasel viisil otsuse teinud riigi pädeva asutusega ja palub endale vajaduse korral viivitamata edastada mis tahes vajalikku teavet.”

3.

Lisas esitatud vormi („tunnistus”) punktis h asendatakse punkt 3 järgmisega:

1.

Artikli 8 lõike 2 punkt e asendatakse järgmisega:

2.

Lisas esitatud vormi („TUNNISTUS”) punkt j asendatakse järgmisega:

1.

Artikli 9 lõike 1 punkt i asendatakse järgmisega:

2.

I lisas esitatud vormi („Tunnistus”) punktis i asendatakse punkt 1 järgmisega:

1.

Artikli 11 lõike 1 punkt h asendatakse järgmisega:

2.

I lisas esitatud vormi („Tunnistus”) punkt h asendatakse järgmisega:

a)

mil määral on liikmesriigid võtnud käesoleva raamotsuse järgimiseks vajalikke meetmeid ning

b)

käesoleva raamotsuse kohaldamist.