This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 32008R0859
Commission Regulation (EC) No 859/2008 of 20 August 2008 amending Council Regulation (EEC) No 3922/91 as regards common technical requirements and administrative procedures applicable to commercial transportation by aeroplane
Komisjoni määrus (EÜ) nr 859/2008, 20. august 2008 , millega muudetakse nõukogu määrust (EMÜ) nr 3922/91 seoses õhusõidukiga teostatava ärilise lennutranspordi suhtes kohaldatavate ühiste tehniliste nõuete ja haldusprotseduuridega
Komisjoni määrus (EÜ) nr 859/2008, 20. august 2008 , millega muudetakse nõukogu määrust (EMÜ) nr 3922/91 seoses õhusõidukiga teostatava ärilise lennutranspordi suhtes kohaldatavate ühiste tehniliste nõuete ja haldusprotseduuridega
ELT L 254, 20.9.2008, p. 1–238
(BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV) Dokument on avaldatud eriväljaandes
(HR)
In force
Relation | Act | Comment | Subdivision concerned | From | To |
---|---|---|---|---|---|
Modifies | 31991R3922 | Asendamine | lisa 3 | 20/09/2008 |
Relation | Act | Comment | Subdivision concerned | From | To |
---|---|---|---|---|---|
Corrected by | 32008R0859R(01) | (IT) | |||
Corrected by | 32008R0859R(02) | (CS) | |||
Corrected by | 32008R0859R(03) | (CS) | |||
Corrected by | 32008R0859R(04) | (PL) | |||
Implicitly repealed by | 32018R1139 |
20.9.2008 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 254/1 |
KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 859/2008,
20. august 2008,
millega muudetakse nõukogu määrust (EMÜ) nr 3922/91 seoses õhusõidukiga teostatava ärilise lennutranspordi suhtes kohaldatavate ühiste tehniliste nõuete ja haldusprotseduuridega
EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,
võttes arvesse nõukogu 16. detsembri 1991. aasta määrust (EMÜ) nr 3922/91 tehniliste nõuete ja haldusprotseduuride kooskõlastamise kohta tsiviillennunduses, (1) eriti selle artikli 11 lõiget 1,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Määruses (EMÜ) nr 3922/91 on sätestatud, et komisjon teeb määruse III lisas loetletud ühistes tehnilistes nõuetes ja haldusprotseduurides teaduslikust ja tehnilisest progressist tulenevaid vajalikke muudatusi. |
(2) |
Määruse (EMÜ) nr 3922/91 III lisa põhineb Ühinenud Lennuametite (Joint Aviation Authorities – JAA) vastu võetud ühtlustatud eeskirjadel – ühistel lennundusnõuetel ärilises lennutranspordis (lennukid) (Joint Aviation Requirements Commercial Air Transportation (Aeroplanes)) (JAR-OPS 1). |
(3) |
Määrusega (EÜ) nr 8/2008 (2) ajakohastati III lisa, et kajastada JAR-OPSi pärast 1. jaanuari 2005 tehtud muudatusi (muudatused 9–12) enne kuupäeva, millest alates hakatakse kõnealust lisa kohaldama (16. juuli 2008). |
(4) |
Tulenevalt Euroopa Lennundusohutusameti tehtud täiendavast tööst ja et määruses (EÜ) nr 8/2008 sätestatud rakenduseeskirju ei ole veel vastu võetud, tuleks kõnealust lisa uuesti muuta, et lisada teatavad üksikasjalikud tehnilised ja käitamisnõuded, mis on seotud kõnesoleva lisa kõige olulisemate ohutuselementidega. |
(5) |
Kõnealuseid uusi nõudeid tuleks hakata kohaldama viivitamata. Asjaomasele tööstusharule ja ametiasutustele on siiski vaja lisaaega, et rakendada keerukaid sätteid, mis hõlmavad igailmalende ja salongipersonali koolitamist. |
(6) |
Seetõttu tuleks määruse (EMÜ) nr 3922/91 III lisa vastavalt muuta. |
(7) |
Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas määruse (EMÜ) nr 3922/91 artikli 12 kohaselt asutatud lennuohutuskomitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Nõukogu määruse (EMÜ) nr 3922/91 III lisa asendatakse käesoleva määruse lisaga.
Artikkel 2
1. Käesolev määrus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.
2. Käesoleva määruse lisa neid sätteid, mis hõlmavad nõudeid OPS 1.1005, OPS 1.1010, OPS 1.1015, OPS 1.1005 1. liidet, OPS 1.1010 1. liidet, OPS 1.1015 1. liidet ja nõuete OPS 1.1005/1.1010/1.1015 3. liidet, kohaldatakse alates 16. juulist 2009.
3. Käesoleva määruse lisa neid sätteid, mis hõlmavad nõudeid OPS 1.430, OPS 1.435, OPS 1.440, OPS 1.450, OPS 1.455, OPS 1.460, OPS 1.430 1. liidet, OPS 1.440 1. liidet, OPS 1.450 1. liidet ja OPS 1.455 1. liidet, kohaldatakse alates 16. juulist 2011.
4. Kuni võetakse vastu lõigetes 2 ja 3 osutatud sätted, jätkatakse määruse (EÜ) nr 8/2008 lisa vastavate sätete kohaldamist.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 20. august 2008
Komisjoni nimel
asepresident
Antonio TAJANI
(1) EÜT L 373, 31.12.1991, lk 4.
(2) ELT L 10, 12.1.2008, lk 1.
LISA
III LISA
Õhusõidukiga teostatava ärilise lennutranspordi suhtes kohaldatavad ühised tehnilised nõuded ja haldusprotseduurid
OPS 1. Äriline lennutransport (lennukitel)
Sisukord
A-ALAJAGU |
– |
Kohaldamine ja mõisted |
B-ALAJAGU |
– |
Üldnõuded |
C-ALAJAGU |
– |
Käitaja sertifitseerimine ja järelevalve |
D-ALAJAGU |
– |
Käitamisprotseduurid |
E-ALAJAGU |
– |
Igailmalennud |
F-ALAJAGU |
– |
Lennu teostamise üldnõuded |
G-ALAJAGU |
– |
Suutlikkusklass A |
H-ALAJAGU |
– |
Suutlikkusklass B |
I-ALAJAGU |
– |
Suutlikkusklass C |
J-ALAJAGU |
– |
Mass ja balansseering |
K-ALAJAGU |
– |
Mõõteriistad ja seadmed |
L-ALAJAGU |
– |
Side- ja navigatsiooniseadmed |
M-ALAJAGU |
– |
Lennukite hooldus |
N-ALAJAGU |
– |
Lennumeeskond |
O-ALAJAGU |
– |
Salongipersonal |
P-ALAJAGU |
– |
Käsiraamatud, tehnilised päevikud ja dokumendid |
Q-ALAJAGU |
– |
Lennu- ja tööaja piirangud ning puhkeaja nõuded |
R-ALAJAGU |
– |
Ohtlike kaupade vedu lennutranspordiga |
S-ALAJAGU |
– |
Lennundusjulgestus |
A-ALAJAGU
KOHALDAMINE JA MÕISTED
OPS 1.001
Kohaldatavus
OPS 1. osa sätestab nõuded, mida kohaldatakse kõikide ärilise lennutranspordi eesmärkidel kasutatavate tsiviillennukite käitamise suhtes kõikide käitajate puhul, kelle peamine äritegevuse koht ja registreeritud asukoht (selle olemasolul) on liikmesriigis (edaspidi käitaja). OPS 1 ei kohaldata
1) |
lennukite suhtes, mida kasutatakse kaitseväe, tolli ja politsei teenistustes, ega |
2) |
langevarjuhüpete kohale või tulekahju kustutamise kohale lendamise, seal nende tegevuste sooritamise või sealt tagasi pöörduvate lendude suhtes, kui nendel lendudel veetakse inimesi, kes tavaliselt sõidavad langevarjuhüpetele või tulekahju kustutamisele, ega |
3) |
lendude suhtes, mis sooritatakse vahetult enne lennutöid, nende tööde ajal või vahetult pärast selliseid töid, kui nimetatud lennud on seotud lennutöödega ning kui nendel lendudel veetakse peale meeskonnaliikmete kuni kuut inimest, kes on lennutöödel hädavajalikud. |
OPS 1.003
Mõisted
a) |
Käesolevas lisas kasutatakse järgmisi mõisteid:
|
b) |
Käesolevas lisas viidatud M-osa ja 145. osa on samad, mis komisjoni määruses (EÜ) nr 2042/2003 (1). |
B-ALAJAGU
ÜLDNÕUDED
OPS 1.005
Üldnõuded
a) |
Käitaja tohib käitada õhusõidukit ärilise lennutranspordi eesmärkidel ainult kooskõlas OPS 1. osas sätestatud nõuetega. Leebemad nõuded B-suutlikkusklassi lennukite käitamisteks on toodud OPS 1.005 lõike a 1. liites. |
b) |
Käitajal tuleb täita kehtivaid, ärilise lennutranspordi eesmärgil käitatavatele lennukitele tagasiulatuvalt kohaldatavaid lennukõlblikkusnõudeid. |
c) |
Kõiki lennukeid tuleb käitada nende lennukõlblikkussertifikaadi tingimuste ning lennukikäsiraamatus toodud piirangute kohaselt. |
d) |
Kõik õhusõidukit jäljendavad koolitusseadmed (STD), mida lennuki asemel koolitamise ja/või kontrollimise eesmärkidel kasutatakse, näiteks lennusimulaatorid või õhusõiduki lendu jäljendavad koolitusseadmed (FTD), peavad vastama õhusõidukit jäljendavatele koolitusseadmetele kehtivatele nõuetele. Käitaja, kes kavatseb selliseid õhusõidukit jäljendavaid koolitusseadmeid kasutada, peab hankima selleks loa lennuametilt. |
OPS 1.020
Seadused, eeskirjad ja menetlused – käitaja kohustused
Käitaja peab tagama, et
1) |
kõik töötajad on teadlikud nõudest, et neil tuleb täita lendude toimumiskohaks olevate riikide seadusi, eeskirju ja menetlusi, mis seonduvad nende tööülesannete täitmisega, ja |
2) |
kõik meeskonnaliikmed tunnevad oma tööülesannete täitmisega seonduvaid seadusi, eeskirju ja menetlusi. |
OPS 1.025
Ühine suhtlemiskeel
a) |
Käitaja peab tagama, et kõik meeskonnaliikmed saavad suhelda ühises suhtlemiskeeles. |
b) |
Käitaja peab tagama, et kõik käitamisega seotud töötajad saavad aru keelest, milles on kirjutatud lennutegevuskäsiraamatu need osad, mis käivad nende tööülesannete ja kohustuste kohta. |
OPS 1.030
Minimaalvarustuse loetelud – käitaja kohustused
a) |
Käitaja kehtestab kõikidele lennukitele minimaalvarustuse loetelu (Minimum Equipment List – MEL), mille kinnitab lennuamet. Minimaalvarustuse loetelu aluseks tuleb võtta asjaomane lennuameti poolt kinnitatud minimaalvarustuse põhiloetelu (Master Minimum Equipment List – MMEL) (kui see on olemas), kusjuures minimaalvarustuse loetelu ei tohi olla vähem piirav kui selle aluseks olev minimaalvarustuse põhiloetelu. |
b) |
Käitaja tohib käitada lennukit ainult kooskõlas minimaalvarustuse loeteluga (MEL), välja arvatud juhul, kui lennuamet on lubanud teisiti. Mingitel tingimustel ei tohi lubada lende, mis on vastuolus minimaalvarustuse põhiloeteluga (MMEL). |
OPS 1.035
Kvaliteedisüsteem
a) |
Käitajal tuleb kehtestada üks kvaliteedisüsteem ning määrata ametisse üks kvaliteedijuht, jälgimaks lendude ohutuse ja lennukite lennukõlblikkuse tagamiseks kehtestatud protseduuride täitmist ning nende protseduuride asjakohasust. Vastutavale juhile tagasiside andmine peab olema kontrollisüsteemi osaks (vaata ka OPS 1.175 lõiget h), et vajaduse korral tagada korrigeerivad meetmed. |
b) |
Kvaliteedisüsteem peab sisaldama kvaliteedi tagamise programmi, mille menetluste abil kontrollitakse, kas kogu lennutegevus toimub vastavalt kehtivatele nõuetele, standarditele ja protseduuridele. |
c) |
Kvaliteedisüsteem ja kvaliteedijuht peavad olema lennuametile vastuvõetavad. |
d) |
Kvaliteedisüsteem peab olema kirjeldatud asjakohastes dokumentides. |
e) |
Olenemata eespool toodud lõikest a võib lennuamet nõustuda ka kahe kvaliteedijuhi ametissemääramisega – üks lennutegevuse ja teine hoolduse valdkonnas – tingimusel, et käitaja on moodustanud ühe kvaliteedijuhtimise üksuse kvaliteedisüsteemi ühtseks rakendamiseks kogu ettevõttes. |
OPS 1.037
Õnnetuste ennetamise ja lennuohutuse programm
a) |
Käitaja peab kehtestama ja järgima õnnetuste ennetamise ja lennuohutuse programmi, mis võib olla ühendatud kvaliteedisüsteemiga ning millesse peavad kuuluma järgmised komponendid:
|
b) |
Õnnetuste ennetamise ja lennuohutuse programmi põhjal korrigeerivate meetmete kohta ettepanekute tegemine on programmi eest vastutava isiku ülesanne. |
c) |
Kvaliteedijuht jälgib õnnetuste ennetamise ja lennuohutuse programmi põhjal tehtud ettepanekute alusel kehtestatud korrigeerivate meetmete tõhusust. |
OPS 1.040
Meeskonnaliikmed
a) |
Käitaja tagab, et kõik lennumeeskonna ja salongipersonali liikmed on koolitatud ja pädevad oma tööülesandeid täitma. |
b) |
Kui lennuki reisijate salongis täidavad peale salongipersonali liikmete oma tööülesandeid ka muud meeskonnaliikmed, tagab käitaja, et
|
OPS 1.050
Otsingu- ja päästeteave
Käitaja tagab, et kavandatavat lendu puudutav oluline teave otsingu- ja päästeteenistuste kohta on kabiinis kergesti kättesaadav.
OPS 1.055
Teave pardal oleva avariivarustuse ja päästevahendite kohta
Käitajal tagab, et kõikidel lennukitel on pardal oleva avariivarustuse ja päästevahendite nimekirjad, mida saaks kiirelt edastada päästekoordinatsioonikeskustele. Nimetatud teave peab sisaldama vastavalt vajadusele päästeparvede ning pürotehniliste vahendite arvu, värvi ja tüüpe, üksikasju meditsiinilise esmaabi vahendite, veevarude ning ohuolukorra jaoks mõeldud portatiivsete raadioseadmete tüüpide ja sageduste kohta.
OPS 1.060
Hädamaandumine vette
Käitaja ei käita 30st suurema lubatud istekohtade arvuga lennukit veekogu kohal maismaast kaugemal kui hädamaandumiseks sobivast kohast 120minutilise reisilennu kiirusel läbitud teekond või 400 meremiili (sõltuvalt sellest, kumb kaugus on väiksem), välja arvatud, kui lennuk vastab kehtivates lennukõlblikkuse eeskirjades ette nähtud vette sooritatava hädamaandumise nõuetele.
OPS 1.065
Lahingrelvade ja lahingumoona vedu
a) |
Käitaja tohib vedada lahingrelvi ja lahingumoona lennutranspordiga üksnes juhul, kui tal on selleks kõikide asjaomaste riikide luba. |
b) |
Käitaja tagab, et lahingrelvad ja lahingumoon
|
c) |
Käitaja tagab, et õhusõiduki kaptenile teatatakse enne lennu algust kõik üksikasjad lennuki pardal olevate lahingrelvade ja lahingumoona ning nende asukoha kohta. |
OPS 1.070
Sportrelvade ja laskemoona vedu
a) |
Käitaja võtab kõik võimalikud meetmed tagamaks, et teda teavitatakse kõikidest sportrelvadest, mida kavatsetakse lennutranspordiga vedada. |
b) |
Käitaja, kes võtab sportrelvad transportimiseks vastu, tagab, et
|
c) |
Sportrelvade laskemoona võib teatud piirangutega vedada reisijate registreeritud pagasis kooskõlas tehniliste juhenditega (vt OPS 1.1160 lõike b punkti 5), nagu on määratletud OPS 1.1150 lõike a punktis 15. |
OPS 1.075
Inimeste vedu
Käitaja võtab kõik vajalikud meetmed tagamaks, et ükski isik ei viibi lennu ajal lennuki nendes osades, mis ei ole ette nähtud inimeste veoks, välja arvatud juhul, kui õhusõiduki kapten on kellelegi andnud ajutise sissepääsuloa mõnesse lennuki osasse:
1) |
eesmärgiga tegutseda lennuki või lennukis olevate inimeste, loomade või kaupade ohutuse huvides, või |
2) |
kus veetakse lasti või pardavarustust ja kuhu lennu ajal on juurdepääs ette nähtud. |
OPS 1.080
Teadlikult tühjaks jäetud
OPS 1.085
Meeskonna kohustused
a) |
Meeskonnaliige vastutab oma tööülesannete nõuetekohase täitmise eest, mis
|
b) |
Meeskonnaliige peab
|
c) |
Eespool toodud lõikes b sätestatule vaatamata ei ole meeskonnaliikmel kohustust teatada juhtumist, millest on juba teatanud mõni teine meeskonnaliige. |
d) |
Meeskonnaliige ei tohi lennukiga tööülesandeid täita:
|
e) |
Meeskonnaliige täidab käitaja kehtestatud alkoholitarbimise nõudeid, mis on lennuametile vastuvõetavad ning vähemalt sama piiravad kui järgmised nõuded:
|
f) |
Õhusõiduki kapten
|
g) |
Õhusõiduki kapten või piloot, kellele õhusõiduki juhtimine on delegeeritud, peab kohest otsustamist ja tegutsemist nõudvas ohuolukorras tegutsema nii, nagu ta antud olukorras vajalikuks peab. Sellisel juhul võib ta ohutuse huvides eeskirjadest, käitamisprotseduuridest ja -meetoditest kõrvale kalduda. |
OPS 1.090
Õhusõiduki kapteni õigused
Käitaja võtab kõik vajalikud meetmed tagamaks, et kõik lennukiga veetavad inimesed täidavad õhusõiduki kapteni kõiki seaduslikke korraldusi, mida ta annab lennuki ja selles viibivate isikute või vara ohutuse tagamiseks.
OPS 1.095
Õhusõiduki ruleerimise õigus
Käitaja võtab kõik vajalikud meetmed tagamaks, et tema vastutusel olevat lennukit ruleerib lennuvälja liiklusalal ainult lennumeeskonna liige, välja arvatud juhul, kui isikule, kes istub juhiste taga,
1) |
on ruleerimiseks andnud nõuetele vastava loa kas käitaja või selleks volitatud isik ning ta oskab
|
2) |
talle on antud juhiseid lennuvälja plaani, radade ja ruleerimisteede, tähiste, tähistuste, tulede, lennujuhtimisteenistuse signaalide, juhiste, fraseoloogia ja protseduuride kohta ning ta suudab täita lennuki lennuväljal ohutuks liiklemiseks nõutavaid norme. |
OPS 1.100
Sissepääs lennuki kabiini
a) |
Käitaja tagab, et lennuki kabiini ei pääse ning seal ei viibi ükski isik, kes ei ole selleks lennuks määratud lennumeeskonna liige, välja arvatud, kui see isik on
|
b) |
Õhusõiduki kapten tagab, et
|
c) |
Lennuki kabiini lubamist puudutava lõpliku otsuse tegemine on õhusõiduki kapteni ülesanne. |
OPS 1.105
Sanktsioneerimata vedu
Käitaja võtab kõik vajalikud meetmed tagamaks, et lennuki pardal ei ole end varjavaid isikuid ega varjatud lasti.
OPS 1.110
Kaasaskantavad elektroonilised seadmed
Käitaja ei luba ühelgi lennuki pardal viibival isikul kasutada kaasaskantavaid elektroonilisi seadmeid ning ta võtab kõik vajalikud meetmed tagamaks, et keegi ei kasutaks lennuki pardal kaasaskantavaid elektroonilisi seadmeid, mis võivad lennuki süsteemide ja seadmete tööd ebasoodsalt mõjutada.
OPS 1.115
Alkohol ja narkootikumid
Käitaja ei luba lennukisse siseneda ega seal viibida isikutel, kes on alkoholi või narkootikumide tugeva mõju all, nii et see ohustab tõenäoliselt lennukit või selles viibijaid, ning võtab kõik vajalikud meetmed tagamaks, et sellised isikud ei saaks lennukisse siseneda ega seal viibida.
OPS 1.120
Ohuolukorra vältimine
Käitaja võtab kõik vajalikud meetmed tagamaks, et kellegi hoolimatu käitumine, ettevaatamatus või tegevusetus
1) |
ei ohustaks lennukit ega selles olevaid isikuid; |
2) |
ei põhjustaks ega võimaldaks lennukist tulenevat ohtu isikutele või varale. |
OPS 1.125
Pardadokumendid
a) |
Käitaja tagab, et kõikide lendude ajal on pardal järgmised dokumendid või nende koopiad:
|
b) |
Kõikidel lennumeeskonna liikmetel peavad kõikidel lendudel kaasas olema kehtivad lennumeeskonna load, millele on kantud konkreetse lennu eesmärgile vastav(ad) pädevus(ed). |
OPS 1.130
Lennuki pardal olevad käsiraamatud
Käitaja tagab, et
1) |
kõikide lendude ajal on lennuki pardal kehtiva lennutegevuskäsiraamatu need osad, kus käsitletakse meeskonna tööülesandeid; |
2) |
lennu sooritamiseks vajalikud lennutegevuskäsiraamatu osad on lennuki pardal meeskonnaliikmetele kergesti kättesaadavad ja |
3) |
lennu ajal on lennuki pardal kehtiv lennuki lennutegevuskäsiraamat, välja arvatud juhul, kui lennuamet on aktsepteerinud, et OPS 1.1045 juurde kuuluva 1. liite B-osas ette nähtud lennutegevuskäsiraamatus on asjakohane teave selle lennuki kohta. |
OPS 1.135
Lisateave ja dokumendid lennuki pardal
a) |
Käitaja tagab, et lisaks OPS 1.125 ja 1.130 ette nähtud dokumentidele ja käsiraamatutele on iga lennu ajal lennuki pardal järgmine lennutegevuse liigile ja käitamispiirkonnale vastav teave ja järgmised dokumendid:
|
b) |
Lennuamet võib lubada lõikes a nimetatud teabe või osa selle teabe esitamist mingil teisel kujul kui paberkandjale trükituna. Sel juhul tuleb tagada nõutaval tasemel teabe kättesaadavus, kasutatavus ja usaldusväärsus. |
OPS 1.140
Teave, mida säilitatakse maa peal
a) |
Käitaja tagab, et vähemalt kõikide lendude või kõikide lennuseeriate ajal:
|
b) |
Lõikes a nimetatud teabe hulka kuulub järgmine:
|
OPS 1.145
Inspekteerimisõigus
Käitaja tagab, et kõiki lennuameti poolt volitatud isikuid lubatakse alati kõikide lennukite pardale ja lennata kõikidel lennukitel, mida käitatakse vastavalt selle lennuameti välja antud lennuettevõtja sertifikaadile (AOC), ja et neil isikutel lubatakse kabiini siseneda ja seal viibida tingimusel, et õhusõiduki kapten võib keelata sissepääsu kabiini juhul, kui tema arvates võib seal viibimine lennukit ohustada.
OPS 1.150
Dokumentide ja andmete esitamine
a) |
Käitaja
|
b) |
Õhusõiduki kapten esitab mõistliku aja jooksul lennuameti poolt volitatud isikule nõutavad dokumendid kohustuslike pardadokumentide hulgast. |
OPS 1.155
Dokumentide säilitamine
Käitaja tagab, et
1) |
kõikide säilitamisele kuuluvate dokumentide originaale või koopiaid säilitatakse nõutud säilitamistähtajani isegi siis, kui käitaja lõpetab lennuki käitamise, ja |
2) |
kui meeskonnaliige, kelle lennu-, tööaja ja puhkeaja andmed käitaja on registreerinud, hakkab tööle mõne teise käitaja meeskonnaliikmena, antakse need andmed üle uuele käitajale. |
OPS 1.160
Pardaregistraatori salvestiste säilitamine, esitamine ja kasutamine
a) |
Salvestiste säilitamine
|
b) |
Salvestiste esitamine Pardaregistraatoriga lennuki käitaja esitab mõistliku ajavahemiku jooksul pärast lennuametilt vastava taotluse saamist iga pardaregistraatori salvestise, mis on kättesaadav või mida on säilitatud. |
c) |
Salvestiste kasutamine
|
OPS 1.165
Rentimine
a) |
Mõisted Käesolevas lõikes kasutatud mõistetel on järgmine tähendus:
|
b) |
Lennukite rentimine ühenduse käitajate vahel
|
c) |
Lennukite rentimine ühenduse käitaja ja mis tahes isiku vahel, kes ei ole ühenduse käitaja
|
OPS 1.005 lõike a 1. liide
Lennud B-suutlikkusklassi lennukitel
a) |
Mõisted
|
b) |
Lende, mille suhtes kohaldatakse käesoleva liite nõudeid, võib sooritada vastavalt allpool toodud leebematele nõuetele.
|
OPS 1.125 1. liide
Pardadokumendid
Vt OPS 1.125
Nõudes OPS 1.125 loetletud dokumentide kaotamise või varguse korral lubatakse lendu jätkata kuni baasini või kohani, kus saab dokumendid asendada.
C-ALAJAGU
KÄITAJA SERTIFITSEERIMINE JA JÄRELEVALVE
OPS 1.175
Käitaja sertifitseerimise üldnõuded
1. märkus. Käesoleva jaotise 1. liites on toodud lennuettevõtja sertifikaadi (AOC) sisu ja tingimused.
2. märkus. Käesoleva jaotise 2. liites on toodud nõuded käitaja juhtimisele ja organisatsioonile.
a) |
Käitaja käitab lennukit ärilises lennutranspordis ainult lennuettevõtja sertifikaadi (AOC) alusel ning kooskõlas selle tingimustega. |
b) |
Lennuettevõtja sertifikaadi või lennuettevõtja sertifikaadi muudatuse taotleja peab lubama lennuametil kontrollida kõiki kavandatava lennutegevuse ohutusega seotud aspekte. |
c) |
Lennuettevõtja sertifikaadi taotleja
|
d) |
Kui käitaja lennukid on registreeritud erinevates liikmesriikides, tuleb teha asjakohased korraldused nõuetekohase ohutusalase järelevalve tagamiseks. |
e) |
OPS 1 nõuetele jätkuva vastavuse kindlakstegemise eesmärgil võimaldab käitaja lennuametile juurdepääsu oma organisatsiooni ja lennukite juurde ning tagab, et hoolduse osas oleks juurdepääs kõikidele asjassepuutuvatele osa 145 hooldusorganisatsioonidele. |
f) |
Kui lennuamet ei ole enam veendunud, et käitaja suudab jätkuvalt tagada ohutut lennutegevust, muudetakse lennuettevõtja sertifikaati, peatatakse selle kehtivus või tunnistatakse see kehtetuks. |
g) |
Käitaja peab lennuametile tõestama, et
|
h) |
Käitaja peab olema ametisse määranud lennuametile vastuvõetava vastutava juhi, kellel on pädevus ja õigus tagada, et kogu lennundus- ja hooldustegevust finantseeritakse ja teostatakse lennuameti nõutud standardite kohaselt. |
i) |
Käitaja peab olema ametisse määranud lennuametile vastuvõetavad töötajad, kes vastutavad järgmiste valdkondade juhtimise ja järelevalve eest:
|
j) |
Üks isik võib töötada rohkem kui ühe tegevusvaldkonna juhi ametikohal juhul, kui see on lennuametile vastuvõetav, kuid käitajal, kellel on 21 või rohkem täistööajaga töötajat, peab nelja eespool loetletud valdkonna eest vastutama vähemalt kaks inimest. |
k) |
Käitajal, kellel on 20 või vähem täistööajaga töötajat, võib üheks või enamaks tegevusvaldkonna juhiks olla vastutav juht, kui see on lennuametile vastuvõetav. |
l) |
Käitaja peab tagama, et kõik lennud viiakse läbi vastavalt lennutegevuskäsiraamatu sätetele. |
m) |
Käitaja peab korraldama vajaliku maapealse teeninduse, et tagada oma lendude ohutu teenindamine. |
n) |
Käitaja peab tagama, et tema lennukid oleksid varustatud ja meeskonnad oleksid kvalifitseeritud vastavalt lennutegevuse piirkonna ja lennutegevuse liigi nõuetele. |
o) |
Käitaja peab täitma M-osa hooldusnõudeid kõikide lennuettevõtja sertifikaadi (AOC) alusel käitatavate lennukite osas. |
p) |
Käitaja peab esitama lennuametile oma lennutegevuskäsiraamatu ühe eksemplari vastavalt P-alajao nõuetele ja kõik selle muudatused või täiendused. |
q) |
Käitajal peavad käitamise põhibaasis olema lennutegevuse piirkonnale ja -liigile vastavad lennutegevust toetavad seadmed ja rajatised. |
OPS 1.180
Lennuettevõtja sertifikaadi (AOC) väljaandmine, muutmine ja kehtivus
a) |
Käitajale antakse lennuettevõtja sertifikaat (AOC) või muudetakse sertifikaati ning see lennuettevõtja sertifikaat (AOC) kehtib ainult juhul, kui
|
b) |
Olenemata OPS 1.185 lõike f sätetest peab käitaja lennuametile niipea kui võimalik teatama kõikidest muudatustest teabes, mille ta vastavalt OPS 1.185 lõike a nõuetele on esitanud. |
c) |
Juhul kui lennuamet ei ole veendunud, et eespool toodud lõike a nõuded on täidetud, võib lennuamet nõuda ühe või enama näidislennu sooritamist, mida sooritatakse nii, nagu need oleksid ärilise lennutranspordi lennud. |
OPS 1.185
Haldusnõuded
a) |
Käitaja tagab, et esmakordse lennuettevõtja sertifikaadi (AOC) taotlemise ning vajaduse korral sertifikaadi muutmise või uuendamise avaldus sisaldaks järgmist:
|
b) |
Esmakordne lennuettevõtja sertifikaadi (AOC) taotlus ning vajaduse korral sertifikaadi muutmise või uuendamise taotlus peab käitaja hooldussüsteemi kohta sisaldama järgmist teavet iga lennukitüübi osas, mida käitada kavatsetakse:
|
c) |
Taotlus esmakordse lennuettevõtja sertifikaadi (AOC) väljaandmiseks tuleb esitada vähemalt 90 päeva enne kavandatud lennutegevuse algust; lennutegevuskäsiraamatu võib esitada hiljem, kuid vähemalt 60 päeva enne kavandatud lennutegevuse algust. |
d) |
Lennuettevõtja sertifikaadi muutmise taotlus tuleb esitada vähemalt 30 päeva enne kavandatud lennutegevuse algust või, kui on teisiti kokku lepitud, siis enne kavandatava lennutegevuse algust. |
e) |
Lennuettevõtja sertifikaadi uuendamise taotlus tuleb esitada vähemalt 30 päeva enne kavandatud lennutegevuse algust või, kui on teisiti kokku lepitud, siis enne olemasoleva sertifikaadi kehtivuse lõppu. |
f) |
Lennuametile tuleb teatada kõikidest tegevusvaldkondade juhtide kavatsetavatest väljavahetamistest vähemalt kümme päeva ette, välja arvatud erakordsetel asjaoludel toimuvad tegevusvaldkondade juhtide väljavahetamised. |
OPS 1.175 1. liide
Lennuettevõtja sertifikaadi sisu ja tingimused
Lennuettevõtja sertifikaadile (AOC) kantakse järgmised andmed:
a) |
käitaja nimi ja asukoht (peamine äritegevuse koht); |
b) |
väljaandmise kuupäev ja kehtivuse aeg; |
c) |
lubatud lennutegevuse liigid; |
d) |
kasutamiseks lubatud lennuki tüüp/lennukite tüübid; |
e) |
käitamiseks lubatud lennuki(te) registreerimistunnused; käitajal on lubatud ise teatada lennuametile nende lennukite registreerimistunnused, mida ta oma lennuettevõtja sertifikaadi alusel käitab; |
f) |
lennutegevuse piirkonnad; |
g) |
eripiirangud ja |
h) |
eriload, näiteks:
|
OPS 1.175 2. liide
Lennuettevõtja sertifikaadi (AOC) omaniku ettevõtte juhtimine ja struktuur
a) |
Üldnõuded Käitajal peab ohutu lennutegevuse tagamiseks olema kindel ja tõhus juhtimisstruktuur. Tegevusvaldkonna juhtidel peab olema juhtimisalane kogemus ja asjakohane tehniline/lennutegevusalane kvalifikatsioon lennunduses. |
b) |
Tegevusvaldkondade juhid
|
c) |
Piisav personal ja selle järelevalve
|
d) |
Tööruumid
|
e) |
Dokumendid Käitaja peab korraldama käsiraamatute koostamise, muudatuste tegemise ja muude dokumentide koostamise. |
D-ALAJAGU
KÄITAMISPROTSEDUURID
OPS 1.192
Mõisted
Käesoleva määruse kontekstis kasutatakse allpool esitatud mõisteid.
a) |
„Sobiv lennuväli” – lennuväli, mida käitaja peab rahuldavaks, võttes arvesse kohaldatavaid käitamisnõudeid ja raja omadusi; eeldataval kasutamisajal on lennuväli kasutusvalmis ja varustatud selliste vajalike abiteenustega nagu lennuliiklusteenistus, piisav valgustus, sidepidamisvahendid, ilmateated, navigatsioonivahendid ning avarii- ja päästeteenistused. |
b) |
„ETOPS (kahe turbiinmootoriga lennukite suurendatud käitamisulatusega lennud)” – ETOPS-lennud on need lennud, mida tehakse kahe turbiinmootoriga lennukiga, millega võib sooritada lende kaugemale vastavalt OPS 1.245 lõike a nõuetele kindlaks määratud vahemaast üksnes lennuameti loal (ETOPS-luba). |
c) |
„ETOPS-marsruudil asuv sobiv varulennuväli” – sobiv lennuväli, millel eeldataval kasutusajal on lennuliiklusteenistus ja vähemalt üks instrumentaallähenemise protseduur. |
d) |
„Varulennuväli marsruudil (ERA)” – marsruudil asuv sobiv lennuväli, mida on vaja teada planeerimise käigus. |
e) |
„3 % ERA” – marsruudil asuv varulennuväli, mis valitakse välja selleks, et vähendada ettenägematuteks juhtudeks ette nähtud kütuse hulka 3 %ni. |
f) |
„Kauges paigas asuv lennuväli” – kui see on lennuametile vastuvõetav, võib sihtlennuvälja käsitada kauges paigas asuva lennuväljana, kui lähimale sobivale sihtlennuvälja varulennuväljale lendamiseks nõutav kütusehulk (lisaks lõplikule kogusele ka marsruudist kõrvalekaldumiseks vajalik kütusehulk) on järgmisest suurem. Kolbmootoriga lennukite puhul kütus 45minutiliseks lennuks pluss 15 % kavandatavast lennuajast, mida kasutatakse lendamiseks reisilennu kõrgusel või kaks tundi, sõltuvalt sellest, kumb on lühem, või turbiinmootoritega lennukite puhul kütus lendamiseks sihtlennuvälja kohal kaks tundi tavalisel reisilennu tarbivusel, sealhulgas lõplik kütusevaru. |
g) |
„Samaväärne fikseeritud punkt”. Punkt, mida on võimalik kindlaks määrata DME kauguse, sobivalt asetseva NDB või VORi, SRE või PARiga või mis tahes muu punktiga 3–5 miili kaugusel lävest, mis määrab sõltumatult kindlaks lennuki asukoha. |
h) |
„Lennu kriitilised etapid” – lennu kriitilised etapid on stardihoovõtt, starditrajektoori saavutamine, lõpplähenemine, maandumine, sealhulgas maandumisjärgne läbijooks, ja õhusõiduki kapteni äranägemisel mis tahes muud lennu etapid. |
i) |
„Ettenägematuteks juhtudeks ette nähtud kütus” – kütus, mis on nõutav selliste ettenägematute tegurite kompenseerimiseks, mis võivad mõjutada sihtlennuväljale jõudmiseks vajalikku kütusekulu, nagu konkreetse lennuki kõrvalekaldumised eeldatavatest kütusekulu käsitlevatest andmetest, kõrvalekaldumised prognoositavatest meteoroloogilistest tingimustest ning kavandatavast marsruudist ja/või reisilennu tasanditest/kõrgustest. |
j) |
„Eraldi rajad” – ühel ja samal lennuväljal asuvad rajad, mis on kasutamiseks eraldi maandumisteks. Kõnealused rajad võivad olla ühendatud või ristuda selliselt, et kui üks radadest on hõivatud, ei takista see teise raja planeeritud kasutamist. Iga raja jaoks on eraldi lähenemisprotseduur, mis põhineb eraldi navigatsioonivahendil. |
k) |
„Ühe mittetöötava mootoriga lubatud reisilennu kiirus” – ETOPS-lendude puhul on ühe mittetöötava mootoriga lubatud reisilennu kiirus kavandatavas käitamispiirkonnas selline kiirus (lennuki kindlaksmääratud piirangute raames), mille valib käitaja ja mille kiidab heaks lennuamet. |
l) |
„ETOPS-piirkond” – ETOPS-piirkond on piirkond, mis hõlmab õhuruumi, milles ETOPS-marsruudil asuvalt sobivalt varulennuväljalt startinud ETOPS-loaga lennuk püsib kauem kui tuulevaikuses (standardtingimustes) läbitava täpsustatud lennuaja jooksul ühe mittetöötava mootoriga lubatud reisilennu kiirusel. |
m) |
„Liikuma hakkamine” – ETOPS-lendude planeeritavaid miinimume kohaldatakse kuni liikuma hakkamiseni. Liikuma hakkamisena käsitatakse hetke, mil õhusõiduk hakkab esimest korda omal jõul liikuma, et tõusta õhku. |
OPS 1.195
Lennutegevuse kontrollimine
Käitaja
a) |
kehtestab lennuameti poolt heaks kiidetud meetodid oma tegevuse kontrollimiseks ning kasutab neid ja |
b) |
teostab kontrolli kogu lennutegevuse üle, mis toimub tema lennuettevõtja sertifikaadi (AOC) tingimuste alusel. |
OPS 1.200
Lennutegevuskäsiraamat
Käitaja koostab vastavalt P-alajao nõuetele lennutegevuskäsiraamatu, mida kasutab ja millest juhindub käitav personal.
OPS 1.205
Käitava personali pädevus
Käitaja tagab, et kogu maapealsesse või lennutegevusse määratud või nendes otseselt kaasatud personal on nõuetekohaselt instrueeritud, on näidanud oma suutlikkust täita konkreetseid tööülesandeid ja on teadlik oma vastutusest ning oma tööülesannete osast kogu käitamistegevuses tervikuna.
OPS 1.210
Protseduuride kehtestamine
a) |
Käitaja kehtestab iga lennukitüübi kohta protseduurid ja juhendid, mis hõlmavad maapealse personali ja meeskonnaliikmete kohustusi nii maa peal kui ka lennu ajal kõikide lennutegevuse liikide lõikes. |
b) |
Käitaja kehtestab lennutegevuskäsiraamatu käitamisprotseduuridest kinnipidamise tagamiseks kontrollkaartide süsteemi, mida meeskonnaliikmed kasutavad lennuki käitamise kõikidel etappidel vastavalt tavalistes, ebatavalistes ja hädaolukordades. |
c) |
Käitaja nõuab lennu kriitilistel etappidel meeskonnaliikmelt vaid nende tegevuste sooritamist, mis on vajalikud lennuki ohutuks käitamiseks (vt OPS 1.192). |
OPS 1.215
Lennuliiklusteenuste kasutamine
Käitaja tagab, et lennuliiklusteenuseid kasutatakse kõikidel lendudel, kus need on kättesaadavad.
OPS 1.216
Õhus olevale lennukile edastatavad tegevusjuhendid
Käitaja tagab, et tema poolt õhus olevale lennukile edastatavad tegevusjuhendid, mis sisaldavad lennuplaani muudatusi, peavad, kui võimalik, enne lennukile edastamist olema kooskõlastatud vastava lennuliiklusteenistuse üksusega.
OPS 1.220
Käitaja antud lennuväljade kasutamise luba
(Vt OPS 1.192)
Käitaja lubab kasutada ainult neid lennuvälju, mis vastavad täielikult asjaomas(t)ele lennukitüübile/-tüüpidele ja lennutegevus(t)e iseloomule.
OPS 1.225
Lennuväljade käitamismiinimumid
a) |
Käitaja kehtestab lennuväljade käitamismiinimumid vastavalt OPS 1.430 nõuetele kõikide väljumis-, siht- või varulennuväljade jaoks, mida kooskõlas OPS 1.220 nõuetega on lubatud kasutada. |
b) |
Kõik lennuameti kehtestatud täiendavad nõuded tuleb lisada eespool oleva lõike a nõuete järgi kehtestatud miinimumidele. |
c) |
Eriliiki lähenemis- ja maandumisprotseduuride miinimume kohaldatakse juhul, kui
|
OPS 1.230
Instrumentaalväljumise ja -lähenemise protseduurid
a) |
Käitaja tagab lennuvälja asukohariigi kehtestatud instrumentaalväljumise ja -lähenemise protseduuride kasutamise. |
b) |
Olenemata lõikes a sätestatust võib õhusõiduki kapten aktsepteerida lennuliiklusteenistuse (ATC) luba kalduda avaldatud väljumis- või saabumismarsruudist kõrvale juhul, kui takistustevaba kõrguse nõuded on täidetud ja käitamistingimusi arvestatakse täielikult. Lõpliku lähenemise peab lendama visuaalselt või vastavalt kehtivale instrumentaallähenemise protseduurile. |
c) |
Lõikes a nõutud protseduuridest erinevaid protseduure võib käitaja rakendada ainult tingimusel, et need on heaks kiitnud lennuvälja asukohariik (kui seda nõutakse), ning kui lennuamet on neid protseduure aktsepteerinud. |
OPS 1.235
Müra vähendamise protseduurid
(Vt OPS 1.192)
Käitaja määrab iga õhusõidukitüübi jaoks kindlaks asjakohased väljumise ja saabumise/lähenemise protseduurid, mis on kooskõlas järgmiste nõuetega:
a) |
käitaja tagab, et ohutusele pööratakse rohkem rõhku kui müra vähendamisele, ning |
b) |
kõnealused protseduurid kavandatakse lihtsa ja ohutuna, et käitamine oleks võimalik ilma meeskonna töökoormuse märkimisväärse suurenemiseta lennu kriitilistes etappides, ning |
c) |
vastavalt ICAO dokumendi nr 8168 (aeronavigatsiooniteenuste protseduurid, „PANS-OPS”) 1. köitele määratakse iga lennukitüübi jaoks kindlaks kaks väljumisprotseduuri:
|
OPS 1.240
Marsruudid ja käitamispiirkonnad
a) |
Käitaja tagab, et lende sooritatakse ainult marsruutidel või piirkondades,
|
b) |
Käitaja tagab, et lende sooritatakse kõikide piirangute kohaselt, mida lennuamet on marsruutidele või käitamispiirkondadele kehtestanud. |
OPS 1.241
Lennud vähendatud vertikaalhajutusmiinimumidega (RVSM) õhuruumis
Õhuruumi kindlaksmääratud osades, kus piirkondliku aeronavigatsiooni lepingu (Regional Air Navigation Agreement) alusel kohaldatakse vertikaalhajutusmiinimumi 300 meetrit (1 000 jalga), võib käitaja käitada lennukit ainult lennuameti loal (RVSM luba) (vt ka OPS 1.872).
OPS 1.243
Lennud täpsustatud nõuetega navigatsioonipiirkondades
a) |
Käitaja tagab, et lennuk, millega lennatakse sellistes piirkondades või õhuruumi osades või marsruutidel, mille puhul on täpsustatud navigatsiooninõudeid, sertifitseeritakse vastavalt asjaomastele nõuetele ning vajaduse korral on lennuamet andnud välja tegutsemisloa (vt ka OPS 1.865 lõike c punkti 2, OPS 1.870 ja OPS 1.872). |
b) |
Punktis a osutatud piirkondades lennukiga lende teostav käitaja tagab, et kõik erakorralised protseduurid, mille on täpsustanud asjaomase õhuruumi eest vastutav lennuamet, on lisatud lennutegevuskäsiraamatusse. |
OPS 1.245
Kahemootoriliste lennukite maksimaalne lennukaugus sobivast lennuväljast ilma ETOPS-lendude loata
(Vt OPS 1.192)
a) |
Kui lennuamet ei ole kooskõlas OPS 1.246 lõike a nõuetega andnud eriluba (ETOPS-luba), ei tohi käitaja käitada (tavatingimustel tuulevaikuses) kahemootorilist lennukit marsruudil, mille mõni punkt asub sobivast lennuväljast:
|
b) |
Käitaja määrab kiiruse, mille põhjal arvutatakse maksimaalne kaugus sobiva lennuväljani kõikide käitatavate kahemootoriliste lennukitüüpide või nende variantide jaoks; see kiirus ei tohi olla suurem kui maksimaalne käitamiskiirus VMO, mille aluseks on tegelik õhkkiirus, mida lennukil on võimalik ühe mittetöötava mootoriga säilitada. |
c) |
Käitaja peab tagama, et lennutegevuskäsiraamatus on allpool loetletud konkreetsed andmed kõikide lennukitüüpide või -variantide kohta:
Märkus. Eespool toodud kiirused on mõeldud ainult selleks, et määrata kindlaks suurimat lubatud kaugust sobivast lennuväljast. |
OPS 1.246
Kahemootoriliste lennukite lennud suurendatud kaugustele (ETOPS)
(Vt OPS 1.192)
a) |
Käitaja tohib sooritada lende kaugemale vastavalt OPS 1.245 nõuetele kindlaks määratud vahemaast üksnes lennuameti loal (ETOPS-luba). |
b) |
Enne ETOPS-lennu sooritamist tuleb käitajal tagada nõuetekohase varulennuvälja olemasolu ETOPS-marsruudil marsruudist käitaja enda lubatud kõrvalekaldumise aja sees või sellise marsruudist kõrvalekaldumise aja sees, mis on tuletatud minimaalvarustuse loetelu (MEL) põhjal lennuki töökorras oleku staatusest, olenevalt sellest, kumb ajavahemik on lühem (vt ka OPS 1.297 lõiget d). |
OPS 1.250
Minimaalsete lennukõrguste kehtestamine
a) |
Käitaja kehtestab minimaalsed lennukõrgused ja määrab nende kõrguste arvutamise metoodika kõikide lennatava marsruudi etappide jaoks, millel on nõutud takistustevaba kõrgus, võttes arvesse F- kuni I-alajagude nõudeid. |
b) |
Kõik minimaalsete lennukõrguste kehtestamise meetodid peab kinnitama lennuamet. |
c) |
Kui riigid, millest üle lennatakse, on kehtestanud suuremad minimaalsed lennukõrgused kui käitaja poolt kehtestatud lennukõrgused, kohaldatakse suuremaid kõrgusi. |
d) |
Minimaalsete lennukõrguste kehtestamisel tuleb käitajal arvestada järgmisi tegureid:
|
e) |
Eespool toodud lõikes d esitatud nõuete täitmisel tuleb kohaselt arvesse võtta järgmist:
|
OPS 1.255
Kütusepoliitika
(Vt OPS 1.255 1. ja 2. liide)
a) |
Käitaja peab kehtestama lendude planeerimisel ja lennu ajal lennuplaanide muutmisel kasutatava kütusepoliitika, mis tagab, et kõikidel lendudel oleks pardal planeeritud lennu jaoks piisav kogus kütust ja kütusevarud, mis võimaldavad planeeritud lennust kõrvalekaldumist. |
b) |
Käitaja tagab, et lendude planeerimisel võetakse aluseks vähemalt allpool toodud lõigetes 1 ja 2 esitatud nõuded:
|
c) |
Käitaja tagab, et lennueelsel kütuse arvutamisel loetakse lennuks vajamineva kütuse hulka
|
d) |
Käitaja tagab, et kui lend jätkub planeeritust erineval marsruudil või suundub planeeritust erinevale sihtlennuväljale, siis võetakse kasutatava kütuse ümberarvutamise protseduurides arvesse
|
OPS 1.260
Piiratud liikumisvõimega isikute vedu
a) |
Käitaja kehtestab protseduurid piiratud liikumisvõimega isikute veoks. |
b) |
Käitaja tagab, et piiratud liikumisvõimega isikuid ei paigutataks või nad ise ei istuks kohtadele, kus nad võiksid
|
c) |
Kui lennuki pardal on piiratud liikumisvõimega isikuid, tuleb sellest teavitada õhusõiduki kaptenit. |
OPS 1.265
Vastuvõetamatute reisijate, deporteeritavate ja vahi all olevate isikute vedu
Käitaja kehtestab lennuki ja selles viibijate ohutuse tagamiseks protseduurid vastuvõetamatute reisijate, deporteeritavate ja vahi all olevate isikute veoks. Kui lennuki pardal tuleb vedada eespool nimetatud isikuid, tuleb sellest õhusõiduki kaptenile teatada.
OPS 1.270
Pagasi ja lasti paigutamine
(Vt OPS 1.270 1. liidet)
a) |
Käitaja kehtestab protseduurid, mis tagavad, et reisijatesalongi võetakse ainult niisugune käsipagas, mida saab nõuetekohaselt ja ohutult paigutada. |
b) |
Käitaja kehtestab protseduurid, mis tagavad, et kogu pardal olev pagas ja last, mis võib oma kohalt liikudes põhjustada vigastusi või kahjustusi või ummistada vahekäike või väljapääse, paigutatakse hoiukohtadesse, mis on ette nähtud nende liikumatuna hoidmiseks. |
OPS 1.275
Teadlikult tühjaks jäetud
OPS 1.280
Reisijate istekohad
Käitaja kehtestab protseduurid, millega tagatakse reisijate paigutamine kohtadele, kus nad ohuolukorras saaksid kõige paremini evakueerimisele kaasa aidata ega takistaks seda.
OPS 1.285
Reisijate teavitamine
Käitaja tagab järgmise.
a) |
Üldnõuded
|
b) |
Enne starti
|
c) |
Pärast starti
|
d) |
Enne maandumist
|
e) |
Pärast maandumist
|
f) |
Lennu ajal tekkinud ohuolukorra puhul teavitatakse reisijaid nendest ohuolukorras vajalikest tegevustest, mis on antud hetkel kõige sobivamad. |
OPS 1.290
Lennu ettevalmistus
a) |
Käitaja tagab, et iga kavandatava lennu jaoks koostatakse operatsiooniline lennuplaan. |
b) |
Õhusõiduki kapten tohib lendu alustada üksnes juhul, kui ta on veendunud, et
|
OPS 1.295
Lennuväljade valimine
a) |
Käitaja kehtestab lennu planeerimiseks vajalikud siht- ja/või varulennuväljade valimise protseduurid vastavalt OPS 1.220 nõuetele. |
b) |
Käitaja peab valima ja operatsioonilisse lennuplaani märkima varustardilennuvälja juhuks, kui väljumislennuväljale ei ole meteoroloogilistel või lennutehnilistel põhjustel võimalik tagasi pöörduda. Varustardilennuväli peab väljumislennuvälja suhtes asuma
|
c) |
Käitaja peab kõikide instrumentaallennureeglite järgi toimuvate (IFR) lendude jaoks valima sihtlennuvälja tarbeks vähemalt ühe varulennuvälja, välja arvatud juhul, kui
|
d) |
Käitaja peab valima sihtlennuvälja jaoks kaks varulennuvälja juhul, kui
|
e) |
Käitaja märgib (kõik) nõutud varulennuvälja(d) operatsioonilisse lennuplaani. |
OPS 1.297
IFR-lendude miinimumide planeerimine
a) |
Miinimumide planeerimine varustardilennuväljade jaoks. Käitaja võib lennuvälja valida varustardilennuväljaks üksnes siis, kui asjakohased ilmateated või -prognoosid, kas kumbki eraldi või mõlemad koos, näitavad, et ilmatingimused sellel lennuväljal ajavahemikus üks tund enne kuni üks tund pärast arvestuslikku lennuväljale saabumise aega on samaväärsed vastavate OPS 1.225 nõuetes kindlaks määratud maandumismiinimumidega või nendest paremad. Pilvede kõrgust tuleb arvesse võtta juhul, kui ainsaks võimalikuks lähenemiseks on mitte-täppislähenemine ja/või ringilt lähenemine. Arvesse tuleb võtta kõiki ühe mittetöötava mootoriga lendavale lennukile kehtestatud piiranguid. |
b) |
Sihtlennuvälja (välja arvatud eraldi asuvas kauges kohas oleva sihtlennuvälja) miinimumide planeerimine. Käitaja valib sihtlennuvälja üksnes siis, kui
|
c) |
Miinimumide planeerimine järgmiste lennuväljade jaoks: varulennuväli või kauges paigas asuv lennuväli või 3 % varulennuväli marsruudil (ERA) või marsruudil asuv varulennuväli, mida on vaja teada planeerimise käigus. Käitaja võib lennuvälja valida ühel kõnealustest eesmärkidest üksnes siis, kui asjakohased ilmateated või -prognoosid eraldi või mõlemad koos näitavad, et ilmatingimused sellel lennuväljal ajavahemikus üks tund enne kuni üks tund pärast arvestuslikku lennuväljale saabumise aega on allpool tabelis 1 toodud planeeritavate miinimumidega samaväärsed või nendest paremad. Tabel 1 Planeeritavad miinimumid sihtlennuvälja varulennuvälja, kauges paigas asuva lennuvälja, 3 % ERA lennuvälja ja marsruudil asuva varulennuvälja jaoks
|
d) |
ETOPS-marsruudil asuva varulennuvälja miinimumide planeerimine. Käitaja valib lennuvälja ETOPS-marsruudil asuvaks varulennuväljaks üksnes juhul, kui asjakohased ilmateated või -prognoosid eraldi või mõlemad koos näitavad, et ajavahemikus kavandatava saabumisaja algusest kuni üks tund pärast võimalikku kõige hilisemat saabumisaega valitsevad tingimused, mis on välja arvestatud tabelis 2 toodud täiendavate piirangute lisamise teel. Käitaja lisab lennutegevuskäsiraamatusse meetodi, mille abil ta määras kindlaks kavandatava ETOPS-marsruudil asuva varulennuvälja käitamismiinimumid. Tabel 2 Miinimumide planeerimine ETOPS-lendude jaoks
|
OPS 1.300
Lennuplaani esitamine lennuliiklusteenistusele (ATS)
Käitaja tagab, et enne lennu alustamist esitatakse lennuliiklusteenistusele (ATS) lennuplaan või piisav teave lennu kohta, et vajaduse korral oleks võimalik kasutada häireteenistusi.
OPS 1.305
Tankimine / paakide tühjendamine reisijate lennukisse sisenemise, sealt väljumise või lennukis viibimise ajal
(Vt OPS 1.305 1. liide)
Käitaja peab tagama, et reisijate lennukisse sisenemise, lennukist väljumise või lennukis viibimise ajal lennukit ei tangita / paake ei tühjendata lennukibensiiniga/lennukibensiinist, reaktiivkütusega/-kütusest (näiteks Jet-B või sellega võrdväärne kütus) ega nende kütuste seguga/segust. Kõikidel teistel juhtudel tuleb rakendada vajalikke ettevaatusabinõusid ning lennukis olev meeskond peab olema vastavalt kvalifitseeritud, et võimalikult otstarbekalt ja operatiivselt alustada ja juhtida lennukist evakueerimist.
OPS 1.307
Reaktiivkütusega tankimine / paakide tühjendamine reaktiivkütusest
Nõudmise korral kehtestab käitaja protseduurid reaktiivkütuse (näiteks Jet-B või sellega võrdväärse kütuse) tankimiseks / paakide tühjendamiseks reaktiivkütusest.
OPS 1.308
Lennuki pukseerimine ja tagurdamine
a) |
Käitaja tagab, et kõik lennuki tagurdamise ja pukseerimise protseduurid vastavad asjakohastele lennunduses kehtivatele normidele ja protseduuridele. |
b) |
Käitaja tagab, et ruleerimiseelsele või -järgsele seisupaigale pukseeritakse lennukit ainult tiisliga, välja arvatud juhul, kui
|
OPS 1.310
Meeskonnaliikmete töökohad
a) |
Lennumeeskonna liikmed
|
b) |
Salongipersonali liikmed. Nõuete kohaselt lennuki kõikides reisijate salongides ette nähtud salongipersonali liikmed peavad lennu kriitilistel etappidel istuma neile määratud kohtadel. |
OPS 1.311
Nende salongipersonali liikmete miinimumarv, kes peavad olema lennuki pardal siis, kui toimub maapealne teenindamine reisijatega pardal
(Vt OPS 1.311 1. liide)
Käitaja tagab, et kui reisijad on lennuki pardal, on reisijate salongis kohal OPS 1.990 lõigetega a, b, c ja d nõutav miinimumarv salongipersonali liikmeid, välja arvatud järgmistel juhtudel:
a) |
kui lennuk asub parkimiskohal, võib OPS 1.990 lõigetega a, b ja c nõutav reisijate salongis olevate salongipersonali liikmete arv olla miinimumarvust väiksem. Sel juhul on igas reisijate salongis põranda tasandil paarikaupa paiknevate avariiväljapääsude kohta salongipersonali liikmete nõutav miinimumarv üks või üks iga 50 pardal oleva reisija või kõnealuse arvu osa moodustavate reisijate kohta, sõltuvalt sellest, kumb näitaja on suurem, tingimusel et
Kõnealune vähendamine ei ole lubatud, kui salongipersonali liikmete arv on kindlaks määratud OPS 1.990 lõike d alusel; |
b) |
kui lennukist väljumise ajal on veel lennuki pardale jäänud vähem kui 20 reisijat, võib reisijatesalongis viibivate salongipersonali liikmete miinimumarvu vähendada alla OPS 1.990 lõigetega a, b ja c ning salongipersonali liikmete puhul nõutava miinimumarvu, tingimusel et
|
OPS 1.313
Kõrvaklappide kasutamine
a) |
Kõik lennumeeskonna liikmed, kes täidavad oma tööülesandeid kabiinis, kannavad kõrvaklappe ja suumikrofoni või samaväärset seadet, mis on nõutav OPS 1.650 lõikega p ja/või OPS 1.652 lõikega s, ning kasutavad seda peamise vahendina lennuliiklusteenistustega vahetatavate suuliste teadete kuulamiseks:
|
b) |
Eespool esitatud punkti 1 tingimustes on suumikrofon või sellega samaväärne seade sellises asendis, mis võimaldab selle kasutamist kahepoolse side eesmärgil. |
OPS 1.315
Abivahendid ohuolukorras evakueerimiseks
Käitaja kehtestab protseduurid, mille abil tagatakse, et ohuolukorras evakueerimiseks vajalikud automaatselt töötavad abivahendid on töövalmis alati enne ruleerimist, starti ja maandumist või muudel juhtudel, kui see on turvalisuse seisukohast otstarbekas.
OPS 1.320
Istmed, turvavööd ja ohutusrihmad
a) |
Meeskonnaliikmed
|
b) |
Reisijad
|
OPS 1.325
Reisijatesalongi ja vahekäikude julgestamine
a) |
Käitaja kehtestab protseduurid, millega tagatakse, et kõik väljapääsud ja evakueerimisteed on enne ruleerimist, starti ja maandumist takistustest vabad. |
b) |
Õhusõiduki kapten tagab, et kõik seadmed ja kogu pagas on nõuetekohaselt kinnitatud enne starti ja maandumist ning alati, kui see on ohutuse huvides vajalik. |
OPS 1.330
Juurdepääs avariivarustusele
Õhusõiduki kapten tagab, et asjakohane avariivarustus on koheseks kasutamiseks kergesti kättesaadav.
OPS 1.335
Suitsetamine lennuki pardal
a) |
Õhusõiduki kapten tagab, et mitte ühelgi lennuki pardal oleval isikul ei lubata suitsetada
|
OPS 1.340
Meteoroloogilised tingimused
a) |
Lennul instrumentaallennureeglite (IFR) järgi õhusõiduki kapten üksnes
|
b) |
Lendudel instrumentaallennureeglite (IFR) järgi võib õhusõiduki kapten jätkata lendu planeeritud sihtlennuvälja suunas juhul, kui kõige viimane saadud teave näitab, et planeeritud arvestuslikul saabumisajal on ilmatingimused sihtlennuväljal või vähemalt ühel sihtlennuvälja varulennuväljal samaväärsed planeeritud lennuväljal kehtivate käitamismiinimumidega või nendest paremad. |
c) |
Lennul instrumentaallennureeglite (IFR) järgi jätkab õhusõiduki kapten lendu
kui on teavet, mis näitab, et eeldatavad ilmatingimused OPS 1.295 nõuetes ette nähtud sihtlennuväljal ja/või nõutud varulennuvälja(de)l on saabumisajal samaväärsed OPS 1.225 sätestatud lennuvälja kehtivate käitamismiinimumidega või nendest paremad. |
d) |
Lendudel visuaallennureeglite (VFR) järgi võib õhusõiduki kapten alustada starti juhul, kui asjakohased ilmateated või -prognoosid eraldi või koos näitavad, et meteoroloogilised tingimused marsruudil või sellel marsruudiosal, mida tuleb lennata visuaallennureeglite (VFR) järgi, on kõnealusel ajal sellised, et neid reegleid on võimalik täita. |
OPS 1.345
Jää ja muude saasteainete tõrje maapealsed protseduurid
a) |
Käitaja kehtestab protseduurid, mida on vaja teha, kui on tarvis maapealset jäätõrjet ja jäätumisvastast töötlust ning nendega seotud lennuki(te) ülevaatusi. |
b) |
Lennuki kapten võib alustada starti üksnes juhul, kui lennuki välispind on puhas igasugustest saasteainetest, mis võivad halvasti mõjutada lennuki lennutehnilisi omadusi ja/või lennuki juhitavust, välja arvatud juhtudel, mis on lubatud lennukikäsiraamatus. |
OPS 1.346
Jää ja muude saasteainete tõrje protseduurid lennu ajal
a) |
Käitaja kehtestab protseduurid, mida on vaja täita lennu ajal teadaolevates või oletatavates jäätumistingimustes. |
b) |
Õhusõiduki kapten võib alustada lendu või lennata ettekavatsetult teadaolevatesse või oletatavatesse jäätumistingimustesse üksnes juhul, kui lennuk on sertifitseeritud lendamiseks nendes tingimustes ja varustatud vajalike seadmetega. |
OPS 1.350
Kütuse- ja õlivarud
Õhusõiduki kapten alustab lendu või jätkab seda pärast lennu ajal toimunud marsruudimuutmist üksnes juhul, kui ta on veendunud, et lennukil on vähemalt sellised kogused kasutatavat kütust ja õli, mis on planeeritud lennu ohutuks sooritamiseks, võttes arvesse oletatavaid käitamistingimusi.
OPS 1.355
Starditingimused
Enne stardi alustamist peab õhusõiduki kapten isiklikult veenduma, et temale teadaoleva teabe kohaselt ei takista ilm lennuväljal ega ka kasutamiseks kavandatud raja tingimused ohutut starti ega väljumist.
OPS 1.360
Stardimiinimumide kohaldamine
Enne stardi alustamist peab õhusõiduki kapten olema veendunud, et nähtavus rajal (RVR) või nähtavus lennuki stardisuunal on võrdne kehtestatud miinimumiga või sellest parem.
OPS 1.365
Minimaalsed lennukõrgused
Õhusõiduki kapten või piloot, kellele lennuki juhtimine on delegeeritud, ei tohi lennata madalamal kindlaksmääratud minimaalsetest lennukõrgustest, välja arvatud juhul, kui see on vajalik startimiseks või maandumiseks.
OPS 1.370
Ebatavaliste olukordade jäljendamine lennu ajal
Käitaja kehtestab protseduurid, millega tagatakse, et ärilise lennutranspordi lendudel ei jäljendata ebatavalisi või hädaolukordi, kus on kas osaliselt või tervikuna vaja rakendada ebatavalise või hädaolukorra protseduure; samuti kehtestab käitaja protseduurid instrumentaallennuilma (IMC) tingimuste kunstliku jäljendamise vältimiseks.
OPS 1.375
Kütuse kasutamise kontrollimine lennu ajal
Käitaja kehtestab protseduurid, millega tagatakse kütuse kontrollimine ja kütusekulu jälgimine lennu ajal järgmiste tingimuste kohaselt.
a) |
Kütuse kasutamise kontrollimine lennu ajal
|
b) |
Kütuse kasutamise juhtimine lennu ajal
|
OPS 1.380
Teadlikult tühjaks jäetud
OPS 1.385
Lisahapniku kasutamine
Õhusõiduki kapten tagab, et lennumeeskonna liikmed, kes lennu ajal täidavad lennuki ohutu käitamisega seotud tööülesandeid, kasutaksid pidevalt lisahapnikku juhul, kui rohkem kui 30 minuti jooksul on salongi rõhkkõrgus rohkem kui 10 000 jalga, ning alati, kui salongi rõhkkõrgus on rohkem kui 13 000 jalga.
OPS 1.390
Kosmiline kiirgus
a) |
Käitaja võtab arvesse võimalikku kosmilise kiirguse mõju kõikidele tööülesandeid täitvatele meeskonnaliikmetele lennu ajal (sealhulgas töökohale lendamise ajal) ning võtab kasutusele järgmised meetmed nende meeskonnaliikmete kaitsmiseks, kellele mõjuva kiirguse doos võib aastas ületada 1 mSv:
|
b) |
|
OPS 1.395
Maale ohtliku lähenemise kindlakstegemine
Kui mõni meeskonnaliige teeb kindlaks või hoiatussüsteem registreerib maapinnale ohtliku lähenemise, tuleb õhusõiduki kaptenil või piloodil, kellele lennuki juhtimine on delegeeritud, tagada, et otsekohe alustatakse ohutute lennutingimuste taastamiseks vajalikku tegevust.
OPS 1.398
Õhus kokkupõrke vältimise pardasüsteemi (ACAS) kasutamine
Käitaja kehtestab protseduurid, millega tagatakse järgmine.
a) |
Pardale paigaldatud ja töökorras õhus kokkupõrke vältimise pardasüsteemi (ACAS) kasutatakse lennu ajal režiimis, mis võimaldab süsteemil ohtliku vahemaa teadete (Resolution Advisories – RA) edastamist, välja arvatud juhul, kui see ei oleks antud hetke lennutingimustes asjakohane. |
b) |
Kui õhus kokkupõrke vältimise pardasüsteem (ACAS) registreerib ohtliku lähenemise mõnele teisele õhusõidukile (RA), peab kapten või piloot, kellele lennu juhtimine on delegeeritud, tagama, et otsekohe alustataks ohtliku vahemaa teadetele vastavat ohutu vahemaa taastamiseks vajalikku tegevust, kui sellega ei kahjustata lennuki ohutust. Ohutute lennutingimuste taastamiseks vajalik tegevus
|
c) |
Lennujuhtimiskeskuse teateid õhus kokkupõrke vältimiseks ette nähtud süsteemi kohta täpsustatakse. |
d) |
Kui ohuolukord on lahendatud, hakatakse lennuki suhtes võimalikult kiiresti uuesti kohaldama lennujuhtimiskeskuse juhiseid või luba. |
OPS 1.400
Lähenemise ja maandumise tingimused
Enne maandumiseks lähenemise alustamist peab õhusõiduki kapten olema veendunud, et lennutegevuskäsiraamatus ette nähtud lennukarakteristikute järgi ei takista ohutut lähenemist, maandumist ega lähenemise katkestamist temale teadaoleva teabe järgi ilm lennuväljal ega tingimused rajal, mida ta kavatseb kasutada.
OPS 1.405
Lähenemise alustamine ja jätkamine
a) |
Õhusõiduki kapten või piloot, kellele lennuki juhtimine on delegeeritud, võib alustada instrumentaallähenemist hoolimata ilmateates teatatud nähtavusest rajal (RVR) / nähtavusest, kuid ei tohi jätkata lähenemist kaugmajakast või samaväärsest kohast edasi juhul, kui teatatud nähtavus rajal (RVR) / nähtavus on halvem kui kehtestatud miinimumid (vt OPS 1.192). |
b) |
Kui puudub teave nähtavuse kohta rajal (RVR), võib selle väärtused tuletada, teisendades teatatud nähtavuse väärtust vastavalt OPS 1.430 1. liite lõikele h. |
c) |
Kui pärast kaugmajaka või samaväärse asukoha ületamist vastavalt lõikele a on edastatud nähtavus rajal (RVR) väiksem kui kehtestatud miinimum, võib lähenemist jätkata kuni otsusekõrguseni (DA/H) või minimaalse laskumiskõrguseni (MDA/H). |
d) |
Kaugmajaka või samaväärse fikseeritud punkti puudumisel tuleb õhusõiduki kaptenil või piloodil, kellele lennuki juhtimine on delegeeritud, otsustada lähenemise jätkamine või katkestamine lennuvälja kohal enne laskumist 1 000 jalast madalamale. Kui minimaalne laskumiskõrgus (MDA/H) on lennuvälja kohal 1 000 jalga või suurem, tuleb käitajal kehtestada kõikideks lähenemisprotseduurideks eraldi kõrgused, millest madalamal ei tohi lähenemist jätkata, kui nähtavus rajal (RVR) / nähtavus on kehtestatud miinimumidest halvem. |
e) |
Otsusekõrgusest (DA/H) või minimaalsest laskumiskõrgusest (MDA/H) madalamale laskumise ja maandumise võib sooritada juhul, kui nõutud visuaalsed orientiirid on nähtavad otsusekõrgusel (DA/H) või minimaalsel laskumiskõrgusel (MDA/H) ja visuaalne side (silmside) nende orientiiridega on püsiv. |
f) |
Maandumisala nähtavus rajal (RVR) on alati määrav. Kui on olemas teatatud nähtavus (RVR) vahepealses punktis ja raja lõpp-punktis ning see on asjakohane, on ka need andmed määrava tähtsusega. Minimaalne vahepealse punkti nähtavus rajal (RVR) on 125 m või maandumisalal nõutud nähtavus rajal, kui see on väiksem; raja lõpp-punkti minimaalne nähtavus rajal (RVR) on 75 m. Maandumisjärgse läbijooksu juhtimis- või kontrollsüsteemiga varustatud lennukite jaoks on minimaalne nähtavus rajal (RVR) vahepealses punktis 75 m. Märkus.„Asjakohane” tähendab selles kontekstis seda raja osa, mida kasutatakse maandumisjärgse läbijooksu suure kiiruse etapil kuni kiiruse vähenemiseni ligikaudu 60 sõlmeni. |
OPS 1.410
Käitamisprotseduurid – läve ületamise kõrgus
Käitajal tuleb kehtestada käitamisprotseduurid, mis tagavad, et täppislähenemistel kasutatud lennuk ületab läve maandumiskonfiguratsioonis ja -asendis ohutul kõrgusel.
OPS 1.415
Lennupäevik
Õhusõiduki kapteni tagab, et lennupäevik on täidetud.
OPS 1.420
Juhtumitest teatamine
a) |
Mõisted
|
b) |
Lennuintsidentidest teatamine. Käitajal tuleb kehtestada lennuintsidentidest teatamise protseduurid, võttes arvesse allpool lõikes d kirjeldatud asjaolusid ja järgmisi kohustusi:
|
c) |
Lennuõnnetustest ja tõsistest lennuintsidentidest teatamine Käitaja kehtestab lennuõnnetustest ja tõsistest lennuintsidentidest teatamise protseduurid, võttes seejuures arvesse allpool olevas lõikes d sätestatud asjaolusid ja järgmisi kohustusi:
|
d) |
Eriettekanded Järgnevalt on loetletud juhtumid, mille korral tuleb teatamiseks ja aruandmiseks kasutada erimeetodeid.
|
OPS 1.425
Reserveeritud
OPS 1.255 1. liide
Kütusepoliitika
Käitaja peab rajama ettevõtte kütusepoliitika, sealhulgas väljumisel pardal oleva kütusekoguse arvutamise metoodika, järgmistele planeerimiskriteeriumidele.
1. |
Põhiprotseduur Väljumisel pardal olev kasutatav kütusekogus peab moodustuma järgmiste komponentide summast. |
1.1 |
Ruleerimiseks vajaminev kütus, mille kogus ei ole väiksem kui enne starti eeldatavasti kasutatav kütus. Arvesse võetakse väljumislennuväljal valitsevaid tingimusi ja abijõuseadme tarbimist. |
1.2 |
Reisilennuks vajaminev kütus, mis hõlmab
|
1.3 |
Ettenägematuteks juhtudeks ette nähtud kütus, v.a lõikes 2 „Ettenägematuteks juhtudeks ette nähtud vähendatud kütus”, mille kogus peab olema suurem kas allpool alapunktis a või b esitatud määradest.
|
1.4 |
Varulennuväljale lendamiseks vajalik kütus, mis
|
1.5 |
Lõplik kütusevaru, mille kogus peab olema piisav
|
1.6 |
Minimaalne lisakütusekogus, mis võimaldab
|
1.7 |
Erakorraline kütusevaru, mis määratakse kapteni äranägemisel. |
2. |
Ettenägematuteks juhtudeks ette nähtud kütuse vähendamise (RCF) protseduur Kui käitaja kütusepoliitika sisaldab lennueelset plaani lennata 1. sihtlennuväljale (äriline sihtkoht), kohaldades ettenägematuteks juhtudeks ette nähtud kütuse vähendamise protseduuri, mis hõlmab marsruudil olevat otsusepunkti, ning 2. sihtlennuväljale (võimalik tankimissihtkoht), on väljumisel pardal olev kasutatav kütusekogus suurem kui alalõigetes 2.1 või 2.2 esitatu. |
2.1 |
Järgmiste summa:
|
2.2 |
Järgmiste summa:
|
3. |
Määratud punkti (PDP) protseduur Kui käitaja kütusepoliitika sisaldab plaani lennata sihtlennuvälja varulennuväljale, mille kaugus sihtlennuväljast on selline, et lendu on ühele kõnealustest lennuväljadest võimalik sooritada üksnes etteantud punkti kaudu, on väljumisel pardal olev kasutatav kütusekogus suurem kui alalõigetes 3.1 või 3.2 esitatu. |
3.1 |
Järgmiste summa:
|
3.2 |
järgmiste summa:
|
4. |
Kauges paigas asuva lennuvälja protseduur Kui käitaja kütusepoliitika sisaldab plaanikohast suundumist kauges paigas asuvale lennuväljale, kasutatakse määratud punktina viimast võimalikku punkti, kust on veel võimalik pöörduda marsruudil paiknevale mis tahes varulennuväljale. Vt lõige 3 eespool. |
OPS 1.255 2. liide
Kütusepoliitika
Ettenägematuteks juhtudeks ette nähtud kütuse 3 %-lise vähendamise eesmärgil vajaliku marsruudil asuva 3 % varulennuvälja (3 % ERA) asukoht (vt OPS 1.255 1. lisa lõike 1.3 punkti a alapunkti ii ja OPS 1.192).
3 % ERA lennuväli asub ringis, mille raadius on 20 % lennuplaanile vastavast lennu pikkusest ning mille keskpunkt kavandatud marsruudil asub sihtlennuväljast kaugusel, mis on suurem järgmistest: 25 % lennuplaanile vastavast lennu pikkusest või vähemalt 20 % lennuplaanile vastavast lennu pikkusest pluss 50 meremiili, sõltuvalt sellest, kumb vahemaa on pikem; kõik pikkused arvutatakse tuulevaikuse tingimustes (vt joonis 1).
Joonis 1
Ettenägematuteks juhtudeks ette nähtud kütuse 3 %lise vähendamise eesmärgil vajaliku marsruudil asuva 3 % varulennuvälja (3 % ERA) asukoht
OPS 1.270 1. liide
Pagasi ja lasti paigutamine
Käsipagasi ja lasti nõuetekohase ja ohutu paigutamise tagamise protseduuride koostamisel tuleb käitajal arvestada järgmist:
1) |
kõik salongis olevad esemed peab paigutama ainult niisugustesse kohtadesse, kus neid saab kinnitada; |
2) |
hoiupaigale või selle juurde märgitud massi piiranguid ei tohi ületada; |
3) |
istmealuseid hoiukohti tohib kasutada ainult juhul, kui istme all on piire, mis pagasi seal fikseerib ning kui pagas on piisavalt suur, et see ei hakka istme all liikuma; |
4) |
esemeid ei tohi paigutada tualettidesse või niisuguste vaheseinte vastu, mis ei takista nende esemete liikumist edasi, külgedele või üles, ning kui vaheseinal ei ole silti, mis näitab suurimat massi, mida võib sinna paigutada; |
5) |
pea kohal olevasse suletavasse hoiukohta paigutatud pagasi ja lasti mõõtmed peavad olema niisugused, et luugid saab kindlalt sulgeda; |
6) |
pagasit ja lasti ei tohi paigutada kohtadesse, kus see takistab pääsu avariivarustuse juurde, ja |
7) |
pagasit ja lasti tuleb kontrollida enne starti, enne maandumist ja alati, kui on sisse lülitatud tabloo „Kinnitage turvavööd!”, või juhul, kui mis tahes lennuetapil antakse mingil teisel viisil korraldus tagada pagasi paigutamine nii, et see ei takistaks evakueerimist ega vigastaks kedagi kukkudes (ega muul viisil liikumisel). |
OPS 1.305 1. liide
Tankimine / paakide tühjendamine reisijate lennukisse sisenemise, sealt väljumise või lennukis viibimise ajal
Käitaja peab kehtestama käitamisprotseduurid tankimiseks / paakide tühjendamiseks reisijate lennukisse sisenemise, sealt väljumise või lennukis viibimise ajal, et tagada järgmiste ettevaatusabinõude tarvituselevõtmine:
1) |
tankimise ajal, kui reisijad on pardal, peab teatud kindlaksmääratud kohal olema üks vastava kvalifikatsiooniga isik. Nimetatud kvalifikatsiooniga isik peab tundma tuletõrje-eeskirju ja tuletõrjeprotseduure ohuolukorras, suutma kasutada sidepidamisvahendeid ning oskama alustada evakueerimist ja seda juhtida; |
2) |
tankimist juhtiva maapealse meeskonna ja pardal oleva kvalifitseeritud personali vahel peab olema kahepoolne side kas lennuki sisesidesüsteemi või muude sobivate vahendite abil; |
3) |
tankimisest / paakide tühjendamisest tuleb teavitada meeskonda, personali ja reisijaid; |
4) |
tabloo „Kinnitage turvavööd!” peab olema välja lülitatud; |
5) |
sisse tuleb lülitada tablood „MITTE SUITSETADA!” ja salongi sisevalgustus peab põlema, et avariiväljapääsude asukohad oleksid näha; |
6) |
reisijatel tuleb paluda teha lahti istmete turvavööd ja mitte suitsetada; |
7) |
lennuki pardal peab olema OPS 1.990 nõuetega täpsustatud miinimumarv salongipersonali liikmeid, kes on valmis koheseks evakueerimiseks ohuolukorras; |
8) |
kui tankimise / paakide tühjendamise ajal märgatakse lennukis kütuseauru või mingeid muid ohte, tuleb tankimine / paakide tühjendamine otsekohe lõpetada; |
9) |
maapind väljapääsude all, mis on mõeldud ohuolukorras evakueerimiseks, ning piirkonnad, mis on mõeldud kaldpindade kasutamiseks, tuleb hoida vabana, ja |
10) |
tuleb luua tingimused ohutuks ja kiireks evakueerimiseks. |
OPS 1.311 1. liide
Nende salongipersonali liikmete miinimumarv, kes peavad olema lennuki pardal siis, kui toimub maapealne teenindamine reisijatega pardal
Tegutsedes OPS 1.311 kohaselt, kehtestab käitaja käitamisprotseduurid järgmise tagamiseks:
1) |
elektrivoolu olemasolu lennukis; |
2) |
salongipersonali vanemal on vahendid evakueerimise alustamiseks või vähemalt üks lennumeeskonna liige on kabiinis; |
3) |
salongipersonali töökohad ja seonduvad ülesanded on täpsustatud lennutegevuskäsiraamatus ning |
4) |
salongipersonali liikmed on jätkuvalt teadlikud hooldus- ja laadimissõidukite asukohast väljapääsude juures ja nende läheduses. |
E-ALAJAGU
IGAILMALENNUD
OPS 1.430
Lennuvälja käitamismiinimumid – üldnõuded
(Vt OPS 1.430 (vana) 1. liidet ja (uut) 1. liidet)
a) 1) |
Käitaja kehtestab kõikide lennuväljade jaoks, mida ta kasutada kavatseb, lennuvälja käitamismiinimumid, mis ei tohi olla väiksemad 1. liites (vana) või 1. liites (uus) toodud väärtustest. Miinimumide määramise meetod peab olema lennuametile vastuvõetav. Käitaja miinimumid ei tohi olla väiksemad käitamismiinimumidest, mille nendele lennuväljadele võib kehtestada lennuvälja asukohariik, välja arvatud juhul, kui selleks on nimetatud riigi eriluba. Lennuinfo pseudokuvari (HUD), lennuinfo täppispseudokuvari (HUDLS) või laiendatud võimalustega nähtavuse süsteemi (EVS) kasutamine võib võimaldada lende, mille puhul võib nähtavus olla lennuväljade käitamismiinimumidest väiksem. Lennuvälja käitamismiinimume kehtestavad riigid võivad samuti kehtestada eeskirjad vähendatud nähtavuse miinimumide kohta, mis on seotud lennuinfo pseudokuvari (HUD) või laiendatud võimalustega nähtavuse süsteemi (EVS) kasutamisega. |
a) 2) |
Olenemata eespool esitatud lõike a punktist 1, arvutatakse plaanivälistel varulennuväljadel ja/või laiendatud võimalustega nähtavuse süsteemiga (EVS) sooritatavate lähenemiste puhul kasutatavad miinimumid lennu ajal lennuametile vastuvõetava meetodi kohaselt. |
b) |
Lennuvälja käitamismiinimumide kehtestamisel konkreetsetele lendudele peab käitaja täielikult arvesse võtma järgmist:
|
c) |
Käesolevas alajaos käsitletud lennukite kategooriad tuleb määrata OPS 1.430 lõike c 2. liites toodud meetodi kohaselt. |
d) 1) |
Kõik lähenemised sooritatakse stabiliseeritud lähenemisena (SAp), kui lennuamet ei ole konkreetsele rajale suunduva konkreetse lähenemise puhul lubanud vastupidist. |
d) 2) |
Kõik mitte-täppislähenemised sooritatakse pideva laskumisega lõpplähenemise (CDFA) tehnikat kasutades, kui lennuamet ei ole konkreetsele rajale suunduva konkreetse lähenemise puhul lubanud vastupidist. (Uue) 1. liite kohaselt miinimume arvutades tagab käitaja, et kohaldatavat minimaalset nähtavust rajal suurendatakse 200 m võrra A- ja B-kategooria lennukite ning 400 m võrra C- ja D-kategooria lennukite puhul selliste lähenemiste korral, mida ei sooritata pideva laskumisega lõpplähenemise tehnikat kasutades, tingimusel et selle tulemusena ei ületa nähtavus rajal / teisendatud meteoroloogiline nähtavus (RVR/CMV) 5 000 m. |
d) 3) |
Olenemata eespool esitatud lõike d punkti 2 kohastest nõuetest, võib lennuamet vabastada käitaja nõudest suurendada nähtavust rajal, kui ei kohaldata pideva laskumisega lõpplähenemise tehnikat. |
d) 4) |
Lõike d punktis 3 kirjeldatud erandid peavad piirduma nende paikadega, kus valitseb selge avalik huvi säilitada praegused lennud. Erandid peavad põhinema käitaja kogemusel, koolitusprogrammil ja lennumeeskonna ettevalmistusel. Erandid tuleb korrapäraste ajavahemike järel läbi vaadata ning need tuleb tühistada võimalikult kiiresti pärast selliste seadmete täiustamist, mis võimaldavad kohaldada pideva laskumisega lõpplähenemise tehnikat. |
e) 1) |
Käitaja peab tagama, et kohaldatakse kas OPS 1.430 (vana) 1. liidet või (uut) 1. liidet. Käitaja peab siiski tagama, et OPS 1.430 (uut) 1. liidet hakatakse kohaldama hiljemalt kolme aasta jooksul alates avaldamiskuupäevast. |
e) 2) |
Olenemata eespool esitatud lõike e punkti 1 kohastest nõuetest, võib lennuamet vabastada käitaja nõudest suurendada nähtavust rajal üle 1 500 m (A- ja B-kategooria lennukid) või üle 2 400 m (C- ja D-kategooria lennukid), kui ta on lubamas lendu konkreetsele rajale, mille puhul ei ole lähenemisel otstarbekas kasutada pideva laskumisega lõpplähenemise tehnikat või mille puhul ei ole võimalik järgida OPS 1.430 (uue) 1. liite lõikes c sätestatud kriteeriume. |
e) 3) |
Lõike e punktis 2 kirjeldatud erandid peavad piirduma nende paikadega, kus valitseb selge avalik huvi säilitada praegused lennud. Erandid peavad põhinema käitaja kogemusel, koolitusprogrammil ja lennumeeskonna ettevalmistusel. Erandid tuleb korrapäraste ajavahemike järel läbi vaadata ning need tuleb tühistada võimalikult kiiresti pärast selliste seadmete täiustamist, mis võimaldavad kohaldada pideva laskumisega lõpplähenemise tehnikat. |
OPS 1.435
Mõisted
Käesolevas alajaos kasutatud mõistetel on järgmine tähendus.
1) |
„Ringilt lähenemine” – instrumentaallähenemise visuaalne etapp lennuki viimiseks vajalikku asukohta, et maanduda rajale, mis ei asetse otselähenemiseks sobivas suunas. |
2) |
„Halva nähtavuse protseduurid (LVP)” – protseduurid, mida rakendatakse lennuväljal eesmärgiga tagada ohutus halvema nähtavusega kui I standardkategooria lähenemistel, muudel kui II standardkategooria ning II ja III kategooria lähenemistel ja startimistel halva nähtavusega. |
3) |
„Startimine halva nähtavusega (LVTO)” – startimine tingimustes, kus nähtavus rajal (RVR) on vähem kui 400 m. |
4) |
„Lennuki lennujuhtimissüsteem” – süsteem, mis sisaldab automaatmaandumissüsteemi ja/või kombineeritud maandumissüsteemi. |
5) |
„Passiivne automaatmaandumissüsteem” – automaatmaandumissüsteem on passiivne, kui rikke korral ei teki märkimisväärseid asendi muutusi ega kõrvalekaldumisi lennutrajektoorist või -kõrgusest, kuid maandumist ei sooritata automaatselt. Passiivse automaatmaandumissüsteemi korral võtab piloot pärast vea/rikke tekkimist lennuki juhtimise üle. |
6) |
„Aktiivne automaatmaandumissüsteem” – automaatmaandumissüsteem on aktiivne, kui rikke korral allpool hoiatuskõrgust saab lähenemist, väljajoondumist ja maandumist sooritada automaatselt. Rikke korral toimib automaatne maandumissüsteem nagu passiivne süsteem. |
7) |
„Kombineeritud aktiivne automaatmaandumissüsteem” – süsteem, mis koosneb esmasest passiivsest maandumissüsteemist ning sõltumatust sekundaarsest juhtimissüsteemist, mis võimaldab piloodil esmase süsteemi rikke korral maanduda käsitsijuhtimisega. |
8) |
„Visuaallähenemine” – lähenemine, mille puhul ei kohaldata instrumentaallähenemise protseduuri mõnda osa või seda protseduuri tervikuna ning lähenemine lõpetatakse maapinnal olevate visuaalsete orientiiride järgi. |
9) |
„Pideva laskumisega lõpplähenemine (CDFA)” – spetsiifiline tehnika, mida kasutades sooritatakse instrumentaal-mitte-täppislähenemise protseduuri viimane lõpplähenemise osa pideva laskumisena ning ilma üleminekuta horisontaallennule kõrguselt, mis asub lõpplähenemistähise kõrgusel või sellest kõrgemal, kuni punktini ligikaudu 15 m (50 jalga) kõrgusel maandumisraja lävest või punktist, kus vastava lennuki puhul peaksid algama väljajoondumismanöövrid. |
10) |
„Stabiliseeritud lähenemine (SAp)” – lähenemine, mis sooritatakse kontrollitud ja asjakohasel viisil, mis on seotud konfiguratsiooni, energia ja lennutrajektoori järgimisega alates määratud punktist või kõrguselt kuni punktini, mis asub 50 jala kõrgusel lävest, või punktist, kus alustatakse väljajoondumismanöövreid, kui see asub kõrgemal. |
11) |
„Lennuinfo pseudokuvar (HUD)” – näidikusüsteem, mis näitab lennuteavet piloodi ees välimises vaateväljas ning mis ei piira märkimisväärselt välimist vaatevälja. |
12) |
„Lennuinfo täppispseudokuvar (HUDLS)” – pardasüsteem, mis kuvab piloodile kabiini esiklaasil juhiseid lähenemisel ning maandumisel ja/või kordusringile minekul. See sisaldab kõiki andureid, arvuteid, elektrisüsteeme, indikaatoreid ja juhiseid. Lennuinfo täppispseudokuvarit (HUDLS) kasutatakse tavaliselt otsusekõrgusele (50 jalga) lähenemise esmase vahendina. |
13) |
„Kombineeritud lennuinfo täppispseudokuvar (Hybrid-HUDLS)” – süsteem, mis koosneb esmasest passiivsest maandumissüsteemist ning sõltumatust sekundaarsest lennuinfo pseudokuvarist/lennuinfo täppispseudokuvarist (HUD/HUDLS), mis võimaldavad piloodil esmase süsteemi rikke korral maanduda käsitsijuhtimisega. Märkus. Tavapäraselt annab sõltumatu sekundaarne lennuinfo pseudokuvar/lennuinfo täppispseudokuvar (HUD/HUDLS) juhiseid korralduse vormis, kuid see võib olla ka teave olukorra (või kõrvalekaldumise) kohta. |
14) |
„Laiendatud võimalustega nähtavuse süsteem (EVS)” – elektrooniline viis pildiandurite abil väljaspool toimuva näitamiseks reaalajas. |
15) |
„Teisendatud meteoroloogiline nähtavus (CMV)” – väärtus (mis on võrdne nähtavusega rajal), mis tuletatakse teatatud meteoroloogilisest nähtavusest ning mis on teisendatud vastavalt käesolevas alajaos sätestatud nõuetele. |
16) |
„Halvema nähtavusega kui I standardkategooria lend” – I kategooria instrumentaallähenemine ja maandumine, mille puhul kasutatakse I kategooria otsusekõrgust (DH) ning mille puhul nähtavus rajal (RVR) on väiksem kui tavaliselt kõnealuse kohaldatava otsusekõrguse (DH) puhul. |
17) |
„Muu kui II standardkategooria lend” – II kategooria instrumentaallähenemine ja maandumine rajale, kus ei ole osasid või kõiki ICAO 14. lisas ette nähtud täppislähenemise II kategooria valgustussüsteemi elemente. |
18) |
„Ülemaailmsel satelliitnavigatsioonisüsteemil (GNSS) põhinev maandumissüsteem (GLS)” – lähenemistoiming, mille puhul laiendatud GNSS-süsteemide teabe abil antakse õhusõidukile juhiseid, mis põhinevad selle paiknemisel horisontaalses ja vertikaalses GNSS-asukohas. (See kasutab lõpplähenemise kalde puhul geomeetrilise kõrguse viidet.) |
OPS 1.440
Lennud halva nähtavusega – üldised käitamiseeskirjad
(Vt OPS 1.440 1. liidet)
a) |
Käitaja sooritab II kategooria, muu kategooria kui II standardkategooria ja III kategooria lende üksnes juhul, kui
|
b) |
Käitaja võib sooritada halva nähtavusega starte, kui raja nähtavus (RVR) on alla 150 m (A-, B- ja C-kategooria lennukid) või alla 200 m (D-kategooria lennukid), ainult lennuameti loal. |
c) |
Käitaja ei teosta halvema nähtavusega kui I standardkategooria lende, kui lennuamet ei ole seda heaks kiitnud. |
OPS 1.445
Lennud halva nähtavusega – lennuväljade valimine
a) |
Käitaja tohib kasutada lennuvälja II või III kategooria lendudeks üksnes juhul, kui lennuvälja asukohariik on lennuvälja sertifitseerinud nende lendude sooritamiseks. |
b) |
Käitaja peab kontrollima, kas lennuväljadel, kus ta kavatseb hakata sooritama lende halva nähtavuse korral, on kehtestatud halva nähtavuse protseduurid (LVP) ja on tagatud nende protseduuride täitmine. |
OPS 1.450
Lennud halva nähtavusega – koolitus ja kvalifikatsioonid
(Vt OPS 1.450 1. liidet)
Käitaja tagab, et enne halva nähtavusega starti, halvema nähtavusega kui I standardkategooria lähenemist, muud kui II standardkategooria lähenemist, II ja III kategooria lende, mille puhul kasutatakse laiendatud võimalustega nähtavuse süsteemi (EVS),
1) |
on kõik lennumeeskonna liikmed
|
2) |
korraldatakse koolitus ja kontrollimine lennuameti poolt kinnitatud üksikasjaliku õppekava järgi, mis on toodud lennutegevuskäsiraamatus. Nimetatud koolitus lisandub N-alajaos ette nähtud koolitusele, ja |
3) |
lennumeeskonna liikmete kvalifikatsioon vastab lendude liigile ja lennuki tüübile. |
OPS 1.455
Lennud halva nähtavusega – käitamisprotseduurid
(Vt OPS 1.455 1. liidet)
a) |
Käitaja peab kehtestama protseduurid ja juhised, mida kasutatakse halva nähtavusega startide puhul, selliste lähenemiste puhul, kus kasutatakse laiendatud võimalustega nähtavuse süsteemi (EVS), halvema nähtavusega kui I standardkategooria lähenemiste puhul, muu kui II standardkategooria lähenemiste puhul ning II ja III kategooria lendude puhul. Need protseduurid peavad olema toodud lennutegevuskäsiraamatus ning nendes tuleb kindlaks määrata lennumeeskonna liikmete tööülesanded ruleerimisel, startimisel, lähenemisel, väljajoondumisel, maandumisel, pidurdamisel ja katkestatud lähenemisel. |
b) |
Õhusõiduki kapten peab veenduma
|
OPS 1.460
Lennud halva nähtavusega – miinimumvarustus
a) |
Käitaja lennutegevuskäsiraamatus peab olema loetelu miinimumvarustusest, mis vastavalt lennukikäsiraamatu (AFM) või mõne teise kinnitatud dokumendi nõuetele peab olema töökorras, kui alustatakse halva nähtavusega starti, halvema nähtavusega kui I standardkategooria lähenemist, muu kui II standardkategooria lähenemist, sellist lähenemist, mille puhul kasutatakse laiendatud võimalustega nähtavuse süsteemi (EVS), või II või III kategooria lähenemist. |
b) |
Õhusõiduki kapten peab veenduma, et lennuki seisund ja asjakohased pardasüsteemid on konkreetse lennu sooritamiseks sobivad. |
OPS 1.465
Visuaallendude käitamismiinimumid
(Vt OPS 1.465 1. liidet)
Käitaja tagab, et
1) |
visuaallende sooritatakse vastavalt visuaallennu reeglitele ja kooskõlas OPS 1.465 1. liites toodud tabeli andmetega; |
2) |
erivisuaallende ei alustata, kui nähtavus on väiksem kui 3 km, ega jätkata nähtavusega alla 1,5 km. |
OPS 1.430 1. liide (vana)
Lennuväljade käitamismiinimumid
a) |
Stardimiinimumid
|
b) |
Mitte-täppislähenemine
|
c) |
Täppislähenemine – I kategooria lennud
|
d) |
Täppislähenemine – II kategooria lennud
|
e) |
Täppislähenemine – III kategooria lennud
|
f) |
Ringilt lähenemine
|
g) |
Visuaalne lähenemine. Käitaja ei tohi visuaalsel lähenemisel kasutada rada nähtavusega (RVR) alla 800 m. |
h) |
Raja nähtavuse (RVR) tuletamine teatatud meteoroloogilise nähtavuse alusel
|
OPS 1.430 1. liide (uus)
Lennuväljade käitamismiinimumid
a) |
Stardimiinimumid
|
b) |
I kategooria, vertikaalse skeemiga lähenemisprotseduuri (APV) ja mitte-täppislähenemisega lennud
Tabel 3 Süsteemi miinimumid – seadmed
|
c) |
Kriteeriumid, mille alusel kindlaks määrata nähtavus rajal (RVR) / teisendatud meteoroloogiline nähtavus (vt tabel 6)
|
d) |
Nähtavus rajal (RVR) / teisendatud meteoroloogilise nähtavuse (CMV) / nähtavuse miinimumide I kategooria puhul, vertikaalse skeemiga lähenemisprotseduuri (APV) ja mitte-täppislähenemise määramine
|
e) |
Halvema nähtavusega kui I standardkategooria lennud
|
f) |
Täppislähenemine – II kategooria lennud ja muud kui II standardkategooria lennud
|
g) |
Täppislähenemine – III kategooria lennud
|
h) |
Laiendatud võimalustega nähtavuse süsteem (EVS)
|
i) |
Teadlikult tühjaks jäetud |
j) |
Ringilt lähenemine
|
k) |
Visuaalne lähenemine. Käitaja ei tohi visuaalsel lähenemisel kasutada rada nähtavusega (RVR) alla 800 m. |
l) |
Raja nähtavuse (RVR) / teisendatud meteoroloogilise nähtavuse (CMV) tuletamine teatatud meteoroloogilise nähtavuse alusel
|
OPS 1.430 lõike c 2. liide
Lennukite kategooriad – igailmalennud
a) |
Lennukite klassifikatsioon Lennukite klassifitseerimisel võetakse arvesse mõõteriistakiirust läve kohal (VAT), mis saadakse, kui varisemiskiirus (VSO) korrutatakse 1,3ga või kui varisemiskiirus ülekoormusel 1 g (VS1G) korrutatakse 1,23ga maandumiskonfiguratsiooni suurima sertifitseeritud maandumismassi juures. Kui on teada nii VSO kui ka VS1G, tuleb kasutada suuremat VAT väärtust. VAT väärtusele vastavad lennuki kategooriad on toodud järgmises tabelis:
Käitaja või lennuki tootja määrab kindlaks maandumiskonfiguratsiooni, mida peab arvesse võtma. |
b) |
Alaline kategooria muutmine (maksimaalne maandumismass)
|
OPS 1.440 1. liide
Lennud halva nähtavusega – üldised käitamiseeskirjad
a) |
Üldnõuded. Halva nähtavusega lendude alustamisel ja heakskiitmisel kohaldatakse järgmisi protseduure. |
b) |
Lennu demonstreerimine. Lendu demonstreeritakse eesmärgiga määrata kindlaks või kontrollida kasutatavate õhusõidukite lennujuhtimissüsteemide, sealhulgas vajaduse korral lennuinfo täppispseudokuvari (HUDLSi), koolituse, lennumeeskonna protseduuride, hooldusprogrammi ja käsiraamatute kasutamist ja tõhusust heakskiidetavatel II/III kategooria lendudel.
|
c) |
Andmete kogumine lendude demonstreerimiseks. Kõikidel taotlejatel tuleb lähenemiste ja maandumiste näitajate registreerimiseks töötada välja andmete kogumise metoodika (näiteks vorm, mida lennumeeskond peab kasutama). Tulemuste andmed ja demonstreerimise andmete kokkuvõte esitatakse hindamiseks lennuametile. |
d) |
Andmete analüüs. Ebarahuldavad lähenemised ja/või automaatjuhtimissüsteemiga maandumised dokumenteeritakse ja neid analüüsitakse. |
e) |
Pidev järelevalve
|
f) |
Üleminekuperioodid
|
g) |
II ja III kategooria ning halva nähtavusega stardiks (LVTO) vajalike seadmete hooldus. Käitaja peab koostöös tootjaga kehtestama pardal olevate juhtimissüsteemide hooldusjuhendid, mis tuleb lisada M-osa lõikes M. A. 302 ette nähtud lennuki hooldusprogrammi, mis peab olema kinnitatud lennuameti poolt. |
h) |
Sobivad lennuväljad ja rajad
|
OPS 1.450 1. liide
Lennud halva nähtavusega – koolitus ja kvalifikatsioonid
a) |
Üldnõuded. Käitaja peab tagama, et lennumeeskonna liikmete koolitusprogrammid halva nähtavusega lendude jaoks koosneksid maapealse koolituse, lennusimulaatoril tehtava lennuõppe ja/või lennuõppe liigendatud kursustest. Käitaja võib kursuste sisu lühendada vastavalt punktide 2 ja 3 nõuetele juhul, kui lühendatud kursuse sisu on lennuametile vastuvõetav.
|
b) |
Maapealne koolitus. Käitaja peab tagama, et halva nähtavusega lendude ettevalmistamiseks mõeldud esmane maapealne koolituskursus hõlmaks vähemalt järgmist:
|
c) |
Koolitus lennusimulaatoril ja/või lennuõpe
|
d) |
Ümberõppenõuded halva nähtavusega startimise, halvema kui I standardkategooria nähtavusega lendude, muu kui II standardkategooria lendude, laiendatud võimalustega nähtavuse süsteemi (EVS) ning II ja III kategooria lendude sooritamiseks. Käitaja tagab, et kõik lennumeeskonna liikmed teevad läbi halva nähtavuse protseduuride koolituse, kui nad hakkavad töötama uuel lennukitüübil/-klassil või -variandil, millega hakatakse sooritama starte halva nähtavuse korral, lende halvema kui I standardkategooria nähtavuse korral, muu kui II standardkategooria lende sellise lähenemisega, mille puhul kasutatakse laiendatud võimalustega nähtavuse süsteemi (EVS), mille puhul nähtavus rajal on 800 m või vähem, ning II ja III kategooria lende. Kogemused, mida lennumeeskonna liikmelt nõutakse lühendatud kursuse läbimiseks, on sätestatud eespool lõike a punktides 2, 3 ja 4.
|
e) |
Tüübiga ja lennu juhtimisega seotud kogemused
|
f) |
Startimine halva nähtavusega, kui nähtavus rajal (RVR) on alla 150/200 m
|
g) |
Regulaarne korduvkoolitus ja kontrollimine – lennud halva nähtavusega
|
h) |
Täienduskoolituse nõuded käitajatele, kes sooritavad halvema kui I standardkategooria nähtavusega lende, lähenemisi, mille puhul kasutatakse laiendatud võimalustega nähtavuse süsteemi (EVS), ning muid kui II standardkategooria lende
|
OPS 1.455 1. liide
Lennud halva nähtavusega – käitamisprotseduurid
a) |
Üldnõuded. Lennud halva nähtavusega hõlmavad järgmist:
|
b) |
Protseduurid ja käitamisjuhendid
|
OPS 1.465 1. liide
Visuaallendude minimaalsed nähtavused
Õhuruumi klass |
|
A B C D E (1. märkus) |
F G |
|
|
|
|
Kõrgemal kui 900 m (3 000 jalga) keskmise merepinna kohal (AMSL) või kõrgemal kui 300 m (1 000 jalga) maapinna kohal, olenevalt sellest, kumb on kõrgemal |
900 m (3 000 jalga) keskmise merepinna kohal (AMSL) või allpool seda või 300 m (1 000 jalga) maapinna kohal, olenevalt sellest, kumb on kõrgemal |
Kaugus pilvest |
|
1 500 m horisontaalselt 300 m (1 000 jalga) vertikaalselt |
Väljaspool pilve ja maapind nähtav |
|
Nähtavus lennul |
8 km 3 050 m (10 000 jala) kõrgusel ja kõrgemal keskmise merepinna (AMSL) kohal (2. märkus) 5 km allpool 3 050 m (10 000 jalga) keskmise merepinna (AMSL) kohal |
5 km (3. märkus) |
||
1. märkus. Visuaallennuilma (VMC) miinimumid on A-klassi õhuruumi puhul lisatud juhendamiseks, kuid need ei tähenda VFR-lendude aktsepteerimist A-klassi õhuruumis. 2. märkus. Kui ülemineku kõrgus on väiksem kui 3 050 m (10 000 jalga) AMSL, tuleks 10 000 jala asemel kasutada lennutasandit (FL) 100. 3. märkus. A- ja B-kategooria lennukeid tohib käitada kuni nähtavusteni 3 000 m tingimusel, et vastav ATS-ametkond lubab kasutada väiksemat lennunähtavust kui 5 km ning antud olukorras on muu lennuliikluse kohtamise võimalus väike ning mõõteriistakiirus (IAS) on 140 sõlme või väiksem. |
F-ALAJAGU
LENNU TEOSTAMISE ÜLDNÕUDED
OPS 1.470
Kohaldatavus
a) |
Käitaja tagab, et suurima lubatud reisijakohtade arvuga üle üheksa või suurima lubatud stardimassiga üle 5 700 kg mitme mootoriga turbopropellerlennukeid ning kõiki mitme mootoriga turboreaktiivlennukeid käitatakse vastavalt G-alajao (suutlikkusklass A) nõuetele. |
b) |
Käitaja tagab, et propellerlennukeid suurima lubatud reisijakohtade arvuga kuni üheksa (kaasa arvatud) ning suurima lubatud stardimassiga kuni 5 700 kg (kaasa arvatud) käitatakse vastavalt H-alajao (suutlikkusklass B) nõuetele. |
c) |
Käitaja tagab, et kolbmootoriga lennukeid suurima lubatud reisijakohtade arvuga üle üheksa või suurima lubatud stardimassiga üle 5 700 kg käitatakse vastavalt I-alajao (suutlikkusklass C) nõuetele. |
d) |
Kui täielikku vastavust asjaomase alajao nõuetele ei ole võimalik tagada lennuki eriliste konstruktsiooniomaduste tõttu (näiteks ülehelikiirusega lennukid või vesilennukid), tuleb käitajal kohaldada niisuguseid lennutehnilisi norme, mis tagavad vastavas alajaos ette nähtud lennuohutuse taseme. |
OPS 1.475
Üldnõuded
a) |
Käitaja tagab, et lennuki mass
|
b) |
Käitaja tagab, et asjakohase alajao nõuete täitmise kindlaksmääramisel võetakse aluseks lennukikäsiraamatus toodud heaks kiidetud lennuandmed, mida vajaduse korral täiendatakse muude lennuametile vastuvõetavate andmetega, nagu on sätestatud vastavas alajaos. Et vältida käitamisnõuete topeltrakendamist, võib vastavas alajaos ette nähtud käitamisnõuete rakendamisel arvesse võtta ka kõiki lennukikäsiraamatu lennuandmetes juba olemas olevaid nõudeid. |
c) |
Asjakohase alajao nõuete täitmise hindamisel tuleb vajalikul määral arvesse võtta lennuki konfiguratsiooni, keskkonnatingimusi ning nende süsteemide tööd, millel on lennuparameetritele ebasoodne mõju. |
d) |
Niisket rada (välja arvatud murukattega rajad) võib lennu teostamise seisukohast lugeda kuivaks rajaks. |
e) |
Käitajal tuleb kohaldatava alajao stardinõuete täitmise hindamisel arvestada kasutatava abimaterjali (graafikud, tabelid) täpsust. |
OPS 1.480
Mõisted
a) |
F-, G-, H-, I- ja J-alajagudes kasutatakse järgmisi mõisteid.
|
b) |
Lennukitega seotud mõisted „stardi hoovõtu katkestamise maa” (accelerate-stop distance), „stardidistants” (take-off distance), „hoovõtu pikkus” (take-off run), „tegelik stardi tõusutrajektoor” (net take-off flight path), „tegelik lennutrajektoor ühe mittetöötava mootoriga” (one engine inoperative en-route net flight path) ning „tegelik lennutrajektoor kahe mittetöötava mootoriga” (two engines inoperative en-route net flight path) on defineeritud lennukõlblikkuse nõuetes, mille alusel lennuk sertifitseeriti, või nagu on defineerinud lennuamet, kui lennuamet on leidnud, et nendest definitsioonidest ei piisa lennutehniliste käitamispiirangute täitmise hindamiseks. |
G-ALAJAGU
SUUTLIKKUSKLASS A
OPS 1.485
Üldnõuded
a) |
Käitaja tagab, et käesoleva alajao nõuetele vastavuse kindlakstegemiseks täiendatakse lennukikäsiraamatus sisalduvaid heaks kiidetud lennuandmeid teiste lennuametile vastuvõetavate andmetega, kui lennukikäsiraamatus sisalduvad lennuandmed ei ole piisavad
|
b) |
Käitaja tagab, et märja ning puhastamata raja korral kasutatakse lennuandmeid, mis on kindlaks määratud kooskõlas kohaldatavate suurte lennukite sertifitseerimisnõuetega või samaväärsete lennuametile vastuvõetavate nõuetega. |
OPS 1.490
Start
a) |
Käitaja tagab, et lennuki stardimass ei ületa maksimaalset stardimassi, mis on lennukikäsiraamatus stardilennuvälja rõhkkõrguse ja õhutemperatuuri jaoks ette nähtud. |
b) |
Käitaja peab suurima lubatud stardimassi määramisel täitma järgmisi nõudeid:
|
c) |
Eelneva lõike b nõuete täitmisel tuleb käitajal arvestada järgmisi tegureid:
|
OPS 1.495
Takistustevaba kõrgus stardil
a) |
Käitaja tagab, et tegeliku stardi tõusutrajektoori kaugus kõikidest takistustest oleks vähemalt 35 jala kõrgusel vertikaalselt või horisontaalselt vähemalt 90 m pluss 0,125 × D, kus D on horisontaalne vahemaa, mille lennuk on läbinud alates kasutatava stardidistantsi lõpust, või juhul kui pööre on kavandatud teha enne kasutatava stardidistantsi lõppu, siis stardidistantsi lõpust. Lennukitel, mille tiivaulatus on väiksem kui 60 m, võib horisontaalseks takistustevabaks alaks arvestada pool (1/2) lennuki tiivaulatust pluss 60 m pluss 0,125 × D. |
b) |
Lõike a nõuete täitmisel peab käitaja arvesse võtma järgmisi tegureid:
|
c) |
Eespool toodud lõike a nõuete täitmisel
|
d) |
Eespool toodud lõike a nõuete täitmisel, kui kavandatud lennutrajektoor ei nõua lennusuuna muutmist rohkem kui 15° võrra, ei pea käitaja arvestama külgmisi takistusi, mille kaugus on suurem kui
|
e) |
Eespool toodud lõike a nõuete täitmisel, kui kavandatud lennutrajektoor nõuab lennusuuna muutmist rohkem kui 15° võrra, ei pea käitaja arvestama külgmisi takistusi, mille kaugus on suurem kui
|
f) |
Käitaja kehtestab erakorralised protseduurid OPS 1.495 nõuete täitmiseks ning ohutu teekonna tagamiseks ja takistuste vältimiseks, mis võimaldavad lennukil täita marsruudil järgitavaid OPS 1.500 tingimusi või maanduda kas väljumislennuväljal või stardi varulennuväljal. |
OPS 1.500
Lend marsruudil ühe mittetöötava mootoriga
a) |
Käitaja tagab, et lennukikäsiraamatus toodud ühe mittetöötava mootoriga lennu tegeliku lennutrajektoori andmed marsruudil prognoositavates meteoroloogilistes tingimustes vastavad kõikides marsruudi punktides kas lõike b või c nõuetele. Tegelikul lennutrajektooril peab olema positiivne gradient 1 500 jala kõrgusel lennuvälja kohal, kus pärast mootoririket kavatsetakse maanduda. Jäätõrjesüsteemide kasutamist nõudvates meteoroloogilistes tingimustes tuleb arvestada nende mõju tegelikule lennutrajektoorile. |
b) |
Tegeliku lennutrajektoori gradient peab olema positiivne vähemalt 1 000 jala kõrgusel maapinnast ja takistustest marsruudil 9,3 km (5 meremiili) ulatuses mõlemal pool kavandatud lennutrajektoori. |
c) |
Lennutrajektoor peab võimaldama jätkata lendu reisikõrgusest kuni lennuväljani, kus saab maanduda vastavalt kas OPS 1.515 või 1.520 nõuetele, kusjuures tegelik lennutrajektoor peab olema vertikaalselt takistustevaba vähemalt 2 000 jala kõrguseni maapinna ja takistuste kohal kogu marsruudil 9,3 km (5 meremiili) ulatuses mõlemal pool kavandatud lennutrajektoori vastavalt järgmistele punktidele 1–4:
|
d) |
OPS 1.500 nõuete täitmisel peab käitaja suurendama eespool toodud lõigetes b ja c ette nähtud ulatuse piirväärtusi kuni 18,5 kilomeetrini (10 meremiilini) juhul, kui navigeerimistäpsus ei vasta 95 % ette nähtud tasemest. |
OPS 1.505
Lend marsruudil kolme või enama mootoriga lennukiga, mille kaks mootorit ei tööta
a) |
Käitaja tagab, et kolme või enama mootoriga lennuki kavandatud trajektoori ükski punkt ei oleks – lennates kõikide töötavate mootoritega pikamaa reisilennu kiirusel standardse temperatuuri ja tuulevaikse ilmaga – kaugemal kui 90 minuti kaugusel lennuväljast, kus on täidetud eeldatavale maandumismassile vastavad nõuded, välja arvatud juhul, kui lennuk vastab allpool toodud lõigete b–f nõuetele. |
b) |
Kahe mittetöötava mootoriga lennuki tegelik lennutrajektoor marsruudil peab võimaldama lennukil jätkata lendu prognoositavates meteoroloogilistes tingimustes punktist, kus mõlemad mootorid arvatakse ühel ajal seiskuvat, kuni lennuväljani, kus kahe mittetöötava mootoriga maandumiseks ette nähtud protseduure kasutades on võimalik maanduda ja lennuk täielikult peatada. Tegelik lennutrajektoor peab olema vertikaalselt takistustevaba vähemalt 2 000 jala kõrguseni maapinna ja takistuste kohal 9,3 km (5 meremiili) ulatuses mõlemal pool kavandatud trajektoori. Kõrguste ja meteoroloogiliste tingimuste korral, mis nõuavad jäätõrjesüsteemide kasutamist, tuleb arvesse võtta nende kasutamise mõju tegelikule lennutrajektoorile. Kui navigeerimistäpsus ei ole nõutud 95 % tasemel, peab käitaja suurendama eespool mainitud ulatuse piirväärtust 18,5 kilomeetrini (10 meremiilini). |
c) |
Kahe mootori seiskumist eeldatakse selle marsruudiosa kõige kriitilisemas punktis, kus lennuk on kõikide töötavate mootoritega ja pikamaa reisilennu kiirusel standardse temperatuuri ja tuulevaikse ilmaga lennates rohkem kui 90 minuti kaugusel lennuväljast, kus on täidetud eeldatavale maandumismassile vastavad nõuded. |
d) |
Tegelik lennutrajektoor peab 1 500 jala kõrgusel selle lennuvälja kohal, kus pärast kahe mootori seiskumist eeldatavasti maandutakse, olema positiivse gradiendiga. |
e) |
Kütust võib ohutusprotseduure järgides avariiolukorras välja lasta nii palju, et lennuväljale jõutaks nõutud kütusevaruga. |
f) |
Lennuki arvestuslik mass selles punktis, kus kaks mootorit võivad seiskuda, peab sisaldama vähemalt kütuse massi, mis on piisav lennu jätkamiseks lennuvälja suunas, kus planeeritakse maanduda, ja sinna jõudmiseks vähemalt 1 500 jala kõrgusele maandumisala kohale, ning sellele järgnevaks 15 minuti pikkuseks horisontaallennuks. |
OPS 1.510
Maandumine siht- ja varulennuväljal
a) |
Käitaja tagab, et lennuki maandumismass, mis on kindlaks määratud vastavalt OPS 1.475 lõikele a, ei ületa maksimaalset maandumismassi, mis on kindlaks määratud, arvestades siht- ja varulennuvälja kõrgust merepinnast ja õhutemperatuuri eeldataval arvestuslikul saabumisajal. |
b) |
Instrumentaallähenemisteks üle 2,5 % kordusringile mineku gradiendiga peab käitaja kontrollima, kas lennuki eeldatav maandumismass võimaldab kordusringile minekut tõusugradiendiga, mis on võrdne gradiendiga, mida kasutatakse kordusringile minekul ühe mittetöötava mootoriga kordusringile mineku konfiguratsioonis ja kiirusel, või sellest suurem (vt kohaldatavaid suurte lennukite sertifitseerimise nõudeid). Alternatiivse meetodi kasutamiseks peab olema lennuameti luba. |
c) |
Instrumentaallähenemisteks otsusekõrgustel allpool 200 jalga peab käitaja kontrollima, kas lennuki eeldatav maandumismass võimaldab seiskunud kriitilise mootoriga ning kordusringile mineku kiiruse ja konfiguratsiooniga saavutada vähemalt 2,5 % katkestatud lähenemise tõusunurka (tõusugradienti) või avaldatud gradienti, sõltuvalt sellest, kumb on suurem (vt sertifitseerimisnõudeid CS AWO 243). Alternatiivse meetodi kasutamiseks peab olema lennuameti luba. |
OPS 1.515
Maandumine kuivadele radadele
a) |
Käitaja tagab, et lennuki maandumismass, mis on kindlaks määratud vastavalt OPS 1.475 lõike a nõuetele, võimaldab arvestuslikul maandumisajal sihtlennuväljal ja mis tahes varulennuväljal 50 jala kõrguselt läve kohalt peatumisega maanduda:
|
b) |
Lõike a nõuete täitmisel peab käitaja arvesse võtma järgmisi tegureid:
|
c) |
Lõike a nõuete täitmisel tuleb eeldada, et
|
d) |
Kui käitaja ei saa täita lõike c punkti 1 nõudeid sihtlennuvälja osas, sest sihtlennuväljal on ainult üks rada, kus maandumine sõltub tuule suunast, võib lennuk väljuda juhul, kui on määratud kaks varulennuvälja, kus on täielikult võimalik täita lõigete a, b ja c nõudeid. Enne sihtlennuväljal maandumiseks lähenemise alustamist peab õhusõiduki kapten veenduma, et maanduda saab täielikult OPS 1.510 ja eespool toodud lõigete a ja b nõuetele vastavalt. |
e) |
Kui käitaja ei suuda täita lõike c punkti 2 nõudeid sihtlennuvälja osas, võib lennuk väljuda juhul, kui on määratud varulennuväli, kus on täielikult võimalik täita lõigete a, b ja c nõudeid. |
OPS 1.520
Maandumine märgadel ja puhastamata radadel
a) |
Käitaja tagab, et kui asjakohased ilmateated või prognoosid, kas eraldi või koos, näitavad, et arvestuslikul saabumisajal võib rada olla märg, on kasutatav maandumisdistants vähemalt 115 % OPS 1.515 kohaselt kindlaks määratud nõutavast maandumisdistantsist. |
b) |
Käitaja tagab, et kui vastavad ilmateated või -prognoosid või mõlemad koos näitavad, et arvestuslikul saabumisajal võib rada olla puhastamata, peab kasutatav maandumisdistants olema vähemalt sama pikk, kui eespool toodud lõike a kohaselt kindlaks määratud maandumisdistants, või vähemalt 115 % maandumisdistantsist, mis on kindlaks määratud vastavalt lennuameti poolt heaks kiidetud puhastamata raja maandumisdistantsi andmetele või nendega samaväärsetele andmetele, sõltuvalt sellest, kummad on suuremad. |
c) |
Kui lennukikäsiraamatus on täiendav eriinfo märgade radade maandumisdistantside kohta, võib kasutada lühemat märja raja maandumisdistantsi kui see, mida nõutakse lõikes a, kuid mitte väiksemat, kui on nõutud OPS 1.515 lõikes a. |
d) |
Kui lennukikäsiraamatus on täiendav eriinfo puhastamata radade maandumisdistantside kohta, võib kasutada lõikes b sätestatust lühemat maandumisdistantsi spetsiaalselt ette valmistatud puhastamata rajal maandumiseks, kuid mitte väiksemat kui OPS 1.515 lõikes a sätestatud maandumisdistants. |
e) |
Eespool toodud lõigete b, c ja d järgimisel tuleb kohaldada vastavaid OPS 1.515 kriteeriume, välja arvatud OPS 1.515 lõike a punkte 1 ja 2, mida ei kohaldata lõike b suhtes. |
OPS 1.495 lõike c punkti 3 1. liide
Suuremate kallakute kasutamine
a) |
Suuremate, eriluba nõudvate kallakute kasutamiseks tuleb täita järgmised kriteeriumid:
|
OPS 1.515 lõike a punkti 3 1. liide
Järsu lähenemise protseduurid
a) |
Lennuamet võib lubada rakendada järskudeks lähenemisteks ette nähtud protseduure, mille puhul 50 jalast väiksema (kuid mitte alla 35 jala) mõõteriistakõrguse juures kasutatakse 4,5° või suuremaid glissaadikaldeid eeldusel, et on täidetud järgmised tingimused:
|
OPS 1.515 lõike a punkti 4 1. liide
Lennud lühimaa maandumisega
a) |
OPS 1.515 lõike a punkti 4 kohaldamisel võib distants, mida kasutatakse lubatud maandumismassi arvutamiseks, koosneda kasutada oleva kinnitatud ohutusala pikkusest koos olemasoleva kinnitatud kasutatava maandumisdistantsiga. Selliseid lende võib lennuamet lubada kooskõlas järgmiste kriteeriumidega.
|
OPS 1.515 lõike a punkti 4 2. liide
Lennuvälja kriteeriumid lühimaa maandumisteks
a) |
Ohutusala kasutamine peab olema heaks kiidetud lennuvälja juhtkonna poolt. |
b) |
OPS 1.515 lõike a punkti 4 ja käesoleva liite sätete kohase kinnitatud ohutusala kasutatav pikkus ei tohi ületada 90 meetrit. |
c) |
Kinnitatud ohutusala laius ei tohi olla väiksem kui raja kahekordne laius või lennuki kahekordne tiivaulatus, olenevalt sellest, kumb on suurem; ala keskjooneks on raja telgjoone pikendus. |
d) |
Kinnitatud ohutusalal ei tohi olla takistusi ega süvendeid, mis võiksid ohustada maanduvat lennukit, ja ajal, kui rada kasutatakse lühimaa maandumisteks, ei tohi kinnitatud ohutusalal olla ühtegi liikuvat objekti. |
e) |
Kinnitatud ohutusala kalle maandumissuunas ei tohi ületada 5 % ülespoole ega 2 % allapoole. |
f) |
Sellisteks maandumisteks ei ole kinnitatud ohutusala suhtes vaja kohaldada OPS 1.480 lõike a punktis 5 sätestatud kandevõime nõuet. |
H-ALAJAGU
SUUTLIKKUSKLASS B
OPS 1.525
Üldnõuded
a) |
Käitaja ei tohi käitada ühe mootoriga lennukit
|
b) |
Käitaja käsitleb OPS 1.525 lõike b 1. liites sätestatud tõusunõuetele mittevastavaid kahe mootoriga lennukeid ühe mootoriga lennukitena. |
OPS 1.530
Start
a) |
Käitaja tagab, et lennuki stardimass ei ületa maksimaalset stardimassi, mis on lennukikäsiraamatus stardilennuvälja rõhkkõrguse ja õhutemperatuuri jaoks ette nähtud. |
b) |
Käitaja tagab, et lennukikäsiraamatus määratud tasakaalustatud stardidistants ei ületa
|
c) |
Lõike b nõuete täitmisel peab käitaja arvestama järgmist:
|
OPS 1.535
Takistustevaba kõrgus stardil – mitme mootoriga lennukid
a) |
Käitaja tagab, et kahe või enama mootoriga lennukite vastavalt käesolevale lõikele kindlaks määratud stardi tõusutrajektoori kaugus kõikidest takistustest oleks vertikaalselt vähemalt 50 jalga või horisontaalselt vähemalt 90 m pluss 0,125 × D, kus D on horisontaalne vahemaa, mille lennuk läbib alates kasutatava stardidistantsi lõpust või, kui pööre on kavandatud teha enne kasutatava stardidistantsi lõppu, stardidistantsi lõpust, välja arvatud juhtudel, mis on sätestatud allpool toodud lõigetes b ja c. Lennukitel, mille tiivaulatus on väiksem kui 60 m, võib horisontaalseks takistustevabaks alaks arvestada pool (1/2) lennuki tiivaulatust pluss 60 m pluss 0,125 × D. Käesoleva lõike nõuete täitmisel tuleb eeldada, et
|
b) |
Eespool toodud lõike a nõuete täitmisel, kui kavandatud lennutrajektoor ei nõua lennusuuna muutmist rohkem kui 15° võrra, ei pea käitaja arvestama külgmisi takistusi, mille kaugus on suurem kui
|
c) |
Lõike a nõuete täitmisel juhtudel, kui kavatsetav lennutrajektoor nõuab lennusuuna muutmist rohkem kui 15°, ei pea käitaja arvestama külgmisi takistusi, mis on kaugemal kui
|
d) |
Eespool osutatud lõigete a, b ja c tingimuste täitmisel peab käitaja võtma arvesse järgmisi tegureid:
|
OPS 1.540
Lend marsruudil mitme mootoriga lennukitega
a) |
Käitaja tagab, et prognoositavates meteoroloogilistes tingimustes ühe mootori rikke korral juhul, kui teised mootorid töötavad kindlaksmääratud maksimaalse püsivõimsusega, saaks lennuk lendu jätkata lennutegevuskäsiraamatus kehtestatud minimaalsel ohutul kõrgusel või sellest kõrgemal kuni 1 000 jala kõrgusel asuva punktini lennuvälja kohal, kus saab täita vastavaid lennutehnilisi nõudeid. |
b) |
Eespool toodud lõike a nõuete täitmisel
|
OPS 1.542
Lend marsruudil ühe mootoriga lennukitel
a) |
Käitaja tagab, et lennuks oodatavates meteoroloogilistes tingimustes oleks lennukil mootori rikke korral võimalik jõuda kohta, kus saab sooritada ohutut hädamaandumist. Maalennukite korral peab maandumiseks olema koht maa peal, välja arvatud, kui lennuamet on lubanud teisiti. |
b) |
Eespool toodud lõike a nõuete täitmisel
|
OPS 1.545
Maandumine siht- ja varulennuväljadel
Käitaja tagab, et lennuki maandumismass, mis on kindlaks määratud vastavalt OPS 1.475 lõikele a, ei ületa maksimaalset maandumismassi, mis on kindlaks määratud, arvestades siht- ja varulennuvälja kõrgust merepinnast ja õhutemperatuuri eeldataval arvestuslikul saabumisajal.
OPS 1.550
Maandumine kuival rajal
a) |
Käitaja tagab, et lennuki maandumismass, mis on arvestuslikuks saabumisajaks kindlaks määratud vastavalt OPS 1.475 lõikele a, võimaldab sihtlennuväljal ja mis tahes varulennuväljal 50 jala kõrguselt läve kohalt peatumisega maanduda kasutatavast maandumisdistantsist 70 % piires.
|
b) |
Eespool osutatud lõike a nõuete täitmisel peab käitaja võtma arvesse järgmisi tegureid:
|
c) |
Lennuki väljalennul vastavalt lõike a nõuetele tuleb eeldada, et
|
d) |
Kui käitaja ei suuda täita lõike c punkti 2 nõudeid sihtlennuvälja osas, võib lennuk väljuda juhul, kui on määratud varulennuväli, kus on täielikult võimalik täita eespool toodud lõigete a, b ja c nõudeid. |
OPS 1.555
Maandumine märgadel ja puhastamata radadel
a) |
Käitaja tagab, et kui asjakohased ilmateated või -prognoosid, kas eraldi või koos, näitavad, et arvestuslikul saabumisajal võib rada olla märg, on kasutatav maandumisdistants võrdne vastavalt OPS 1.550 sätetele kindlaks määratud maandumisdistantsiga, mis on korrutatud teguriga 1,15, või sellest suurem. |
b) |
Käitaja tagab, et kui asjakohased ilmateated või -prognoosid, kas eraldi või mõlemad, näitavad, et arvestuslikul saabumisajal võib rada olla puhastamata, ei ületa nende tingimuste korral lennuametile vastuvõetavate andmete alusel kindlaks määratud maandumisdistants kasutatava maandumisdistantsi pikkust. |
c) |
Kui lennukikäsiraamatus on täiendav eriinfo märgade radade maandumisdistantside kohta, võib kasutada lühemat märja raja maandumisdistantsi kui see, mida nõutakse lõikes a, kuid mitte väiksemat, kui on nõutud OPS 1.550 lõikes a. |
OPS 1.525 lõike b 1. liide
Üldnõuded stardijärgseks tõusuks ja maandumiselt tõusule üleminekuks
a) |
Stardijärgne tõus
|
b) |
Maandumiselt tõusule üleminek
|
OPS 1.535 lõike b punkti 1 ja lõike c punkti 1 1. liide
Starditrajektoor – navigatsioon visuaalse kursihoidmisega
Visuaalse kursihoidmisega navigatsiooni lubamiseks peab käitaja tagama, et käitamise ajal valitsevad ilmatingimused, sealhulgas pilvede kõrgus ja nähtavus, võimaldaksid näha ja kindlaks määrata takistuste ja/või maapealsete orientiiride märgistust. Lennutegevuskäsiraamatus peavad asjaomaste lennuväljade jaoks olema täpselt määratletud minimaalsed ilmatingimused, mille korral lennumeeskond saab maapealsete orientiiride järgi pidevalt õiget lennutrajektoori kindlaks määrata ja seda hoida nii, et takistusteni ja maapinnani oleks tagatud ohutu vahemaa järgmiselt:
a) |
protseduur peab olema maapealsete orientiiride kasutamise osas nii üksikasjalikult määratletud, et lennatavat marsruuti saaks analüüsida takistustest ülelennu nõuete seisukohast; |
b) |
protseduur peab arvestama lennuki tehnilisi võimalusi edasiliikumiskiiruse, kallaku ja tuule mõju osas; |
c) |
meeskonnal peab kasutamiseks olema kirjalik ja/või illustreeritud protseduuri kirjeldus ning |
d) |
määratleda tuleb kitsendavad keskkonnatingimused (näiteks tuul, pilved, nähtavus; päev/öö, ümbrusvalgus, takistuste valgustus). |
OPS 1.550 lõike a 1. liide
Järsu lähenemise protseduurid
a) |
Lennuamet võib lubada rakendada järskudeks lähenemisteks ette nähtud protseduure, mille puhul 50 jalast väiksema (kuid mitte alla 35 jala) mõõteriistakõrguse juures kasutatakse 4,5° või suuremaid glissaadikaldeid eeldusel, et on täidetud järgmised tingimused:
|
OPS 1.550 lõike a 2. liide
Lennud lühimaa maandumisega
a) |
OPS 1.550 lõike a punkti 2 nõuete kohaldamisel võib distants, mida kasutatakse lubatud maandumismassi arvutamiseks, koosneda kasutada oleva kinnitatud ohutusala pikkusest koos olemasoleva kinnitatud kasutatava maandumisdistantsiga. Selliseid lende võib lennuamet lubada kooskõlas järgmiste kriteeriumidega:
|
I-ALAJAGU
SUUTLIKKUSKLASS C
OPS 1.560
Üldnõuded
Käitaja tagab, et käesoleva jao nõuetele vastavuse kindlakstegemisel täiendatakse lennukikäsiraamatus olevaid kinnitatud lennuandmeid teiste lennuametile vastuvõetavate andmetega, kui lennukikäsiraamatus sisalduvad lennuandmed on ebapiisavad.
OPS 1.565
Start
a) |
Käitaja tagab, et lennuki stardimass ei ületa maksimaalset stardimassi, mis on lennukikäsiraamatus stardilennuvälja rõhkkõrguse ja õhutemperatuuri jaoks ette nähtud. |
b) |
Käitaja tagab, et lennukite puhul, mille lennukikäsiraamatus sisalduva stardimaa pikkuse puhul ei ole arvestatud mootoririkke võimalusega, ei ületa kõikide töötavate mootoritega maksimaalse kindlaksmääratud stardivõimsusega 50 jala kõrgusele maapinna kohale jõudmiseks vajalik stardimaa hoovõtu algusest, mis on korrutatud
kasutatavat võimalikku hoovõtumaad lennuväljal, kust starditakse. |
c) |
Käitaja tagab, et lennukite puhul, mille lennukikäsiraamatutes sisalduva stardimaa pikkuse puhul on arvestatud mootoririkke võimalusega, oleks täidetud järgmised nõuded vastavalt lennuki lennukikäsiraamatus määratletule:
|
d) |
Lõigete b ja c nõuete täitmisel peab käitaja arvestama järgmisi tegureid:
|
OPS 1.570
Takistustevaba kõrgus stardil
a) |
Käitaja tagab, et ühe mittetöötava mootoriga startimisel oleks starditrajektoori kaugus kõikidest takistustest vertikaalselt vähemalt 50 jalga pluss 0,01 × D ja horisontaalselt vähemalt 90 meetrit pluss 0,125 × D, kus D on horisontaalne vahemaa, mille lennuk on läbinud alates kasutatava stardidistantsi lõpust. Lennukitel, mille tiivaulatus on väiksem kui 60 m, võib horisontaalseks takistustevabaks alaks arvestada pool (1/2) lennuki tiivaulatust pluss 60 m pluss 0,125 × D. |
b) |
Starditrajektoor peab algama 50 jala kõrguselt maapinna kohalt vastavalt kas OPS 1.565 lõikes b või c nõutud stardimaa lõpus ning lõppema 1 500 jala kõrgusel maapinna kohal. |
c) |
Lõike a nõuete täitmisel peab käitaja arvesse võtma järgmisi tegureid:
|
d) |
Lõike a nõuete täitmisel ei lubata lennusuuna muutmist enne, kui starditrajektoor on jõudnud punktini, kus saavutatud kõrguseks on 50 jalga maapinna kohal. Sellest alates kuni kõrguseni 400 jalga on ette nähtud, et lennukit ei kallutata rohkem kui 15°. 400 jalast kõrgemal võib planeerida 15° suuremaid kallakuid, kuid mitte üle 25°. Piisavalt tuleb arvestada mõjuga, mida kaldenurk avaldab käitamiskiirusele ja lennutrajektoorile, ning suurenenud käitamiskiirustest tulenevat vahemaa kasvu. |
e) |
Lõike a nõuete täitmisel juhtudel, mis ei nõua lennusuuna muutusi rohkem kui 15° võrra, ei pea käitaja arvestama külgtakistusi, mille kaugus on suurem kui
|
f) |
Lõike a nõuete täitmisel juhtudel, mis nõuavad lennusuuna muutusi rohkem kui 15° võrra, ei pea käitaja arvestama külgtakistusi, mille kaugus on suurem kui
|
g) |
Käitaja kehtestab erakorralised protseduurid OPS 1.570 nõuete täitmiseks ning ohutu teekonna tagamiseks ja takistuste vältimiseks, mis võimaldavad lennukil täita marsruudil järgitavaid OPS 1.580 tingimusi või maanduda kas väljumislennuväljal või stardi varulennuväljal. |
OPS 1.575
Lend marsruudil kõikide töötavate mootoritega
a) |
Käitaja tagab, et lennukil on lennu arvatavates meteoroloogilistes tingimustes marsruudi kõikides punktides või planeeritud kõrvalekaldumistel marsruudist võimalik saavutada tõusukiirus vähemalt 300 jalga minutis kõikide töötavate mootoritega maksimaalsel tõusurežiimil
|
OPS 1.580
Lend marsruudil ühe mittetöötava mootoriga
a) |
Käitaja tagab, et lennukil on eeldatavates ilmatingimustes, kui üks mootor seiskub mõnes marsruudi punktis või marsruudist planeeritud kõrvalekalde punktis ning kui teine mootor või teised mootorid töötavad kindlaksmääratud maksimaalsel tõusurežiimil, võimalik jätkata lendu reisilennu kõrguselt lennuväljani, kus saab maanduda vastavalt kas OPS 1.595 või OPS 1.600 nõuetele, ületades takistused 9,3 km (5 meremiili) ulatuses kummalgi pool planeeritud marsruuti vähemalt
|
b) |
Lennutrajektooril peab olema positiivne gradient 450 m (1 500 jala) kõrgusel lennuvälja kohal, kus pärast mootoririket kavatsetakse maanduda. |
c) |
Käesoleva lõike nõuete täitmisel tuleb arvestada, et lennuki kasutatavaks tõusukiiruseks loetakse kiirust, mis on 150 jala võrra minutis väiksem kui kindlaksmääratud marsruutlennu tõusukiirus. |
d) |
Käesoleva lõike nõuete täitmisel peab käitaja suurendama eespool toodud lõikes a nimetatud ulatuse määra 18,5 kilomeetrini (10 meremiilini), kui navigeerimistäpsus on halvem kui 95 %. |
e) |
Kütust võib ohutusprotseduure järgides avariiolukorras välja lasta nii palju, et lennuväljale jõutaks nõutud kütusevaruga. |
OPS 1.585
Lend marsruudil kolme või enama mootoriga lennukitel, mille kaks mootorit ei tööta
a) |
Käitaja tagab, et kolme või enama mootoriga lennuki kavandatud marsruudi ükski punkt ei oleks kaugemal kui 90 minuti kaugusel – lennates kõikide töötavate mootoritega pikamaa reisilennu kiirusel standardse temperatuuri ja tuulevaikse ilmaga – lennuväljast, kus on täidetud eeldatavale maandumismassile vastavad nõuded, kui see lennuk ei vasta lõigete b–e nõuetele. |
b) |
Kahe mittetöötava mootoriga lennuki lennutrajektoor peab võimaldama lennukil jätkata lendu prognoositavates meteoroloogilistes tingimustes lennuväljani, kus on täidetud eeldatavale maandumismassile vastavad nõuded, ületades takistused 9,3 kilomeetri (5 meremiili) ulatuses mõlemal pool kavandatud marsruuti vähemalt 2 000 jala kõrguselt. |
c) |
Kahe mootori seiskumist eeldatakse selle marsruudiosa kõige kriitilisemas punktis, kus lennuk on kõikide töötavate mootoritega ja pikamaa reisilennu kiirusel standardse temperatuuri ja tuulevaikse ilmaga lennates rohkem kui 90 minuti kaugusel lennuväljast, kus on täidetud eeldatavale maandumismassile vastavad nõuded. |
d) |
Lennuki arvestuslik mass selles punktis, kus kaks mootorit võivad seiskuda, peab sisaldama vähemalt kütuse massi, mis on piisav lennu jätkamiseks lennuvälja suunas, kus planeeritakse maanduda, ja sinna jõudmiseks vähemalt 450 m (1 500 jala) kõrgusele maandumisala kohale, ning sellele järgnevaks 15 minuti pikkuseks horisontaallennuks. |
e) |
Käesoleva lõike nõuete täitmisel tuleb arvestada, et lennuki kasutatavaks tõusukiiruseks loetakse kiirust, mis on 150 jala võrra minutis väiksem kui kindlaksmääratud tõusukiirus. |
f) |
Käesoleva lõike nõuete täitmisel peab käitaja suurendama eespool toodud lõikes a nimetatud ulatuse määra 18,5 kilomeetrini (10 meremiilini), kui navigeerimistäpsus on halvem kui 95 %. |
g) |
Kütust võib ohutusprotseduure järgides avariiolukorras välja lasta nii palju, et lennuväljale jõutaks nõutud kütusevaruga. |
OPS 1.590
Maandumine siht- ja varulennuväljadel
Käitaja tagab, et vastavalt OPS 1.475 lõike a nõuetele kindlaks määratud lennuki maandumismass ei ületa lennukikäsiraamatus selle kõrguse jaoks ning arvestuslikul maandumisajal siht- ja varulennuvälja prognoositava õhutemperatuuri jaoks ette nähtud maksimaalset maandumismassi, kui see sisaldub lennukikäsiraamatus.
OPS 1.595
Maandumine kuivadele radadele
a) |
Käitaja tagab, et lennuki maandumismass, mis on arvestuslikuks saabumisajaks kindlaks määratud vastavalt OPS 1.475 lõikele a, võimaldab sihtlennuväljal ja mis tahes varulennuväljal 50 jala kõrguselt läve kohalt peatumisega maanduda kasutatavast maandumisdistantsist 70 % piires. |
b) |
Lõike a nõuete täitmisel peab käitaja arvesse võtma järgmisi tegureid:
|
c) |
Lennuki väljalennul vastavalt lõike a nõuetele tuleb eeldada, et
|
d) |
Kui käitaja ei suuda täita lõike c punkti 2 nõudeid sihtlennuvälja osas, võib lennuk väljuda juhul, kui on määratud varulennuväli, kus on täielikult võimalik täita lõigete a, b ja c nõudeid. |
OPS 1.600
Maandumine märgadel ja puhastamata radadel
a) |
Käitaja tagab, et kui asjakohased ilmateated või -prognoosid, kas eraldi või koos, näitavad, et arvestuslikul saabumisajal võib rada olla märg, on kasutatav maandumisdistants võrdne vastavalt OPS 1.595 sätetele kindlaks määratud maandumisdistantsiga, mis on korrutatud teguriga 1,15, või sellest suurem. |
b) |
Käitaja tagab, et kui asjakohased ilmateated või -prognoosid, kas eraldi või mõlemad, näitavad, et arvestuslikul saabumisajal võib rada olla puhastamata, ei ületa nende tingimuste korral lennuametile vastuvõetavate andmete alusel kindlaks määratud maandumisdistants kasutatava maandumisdistantsi pikkust. |
J-ALAJAGU
MASS JA BALANSSEERING
OPS 1.605
Üldnõuded
(Vt OPS 1.605 1. liidet)
a) |
Käitaja tagab, et kõikidel lennu etappidel vastaksid lennuki last, mass ja raskuskese kinnitatud lennukikäsiraamatus või lennutegevuskäsiraamatus kehtestatud piirangutele, sõltuvalt sellest, kumma tingimused on rangemad. |
b) |
Enne lennuki esimest korda kasutuselevõtmist peab käitaja kaalumise teel kindlaks tegema lennuki massi ja raskuskeskme ning edaspidi tuleb lennukeid massi ja raskuskeskme määramiseks kaaluda kord nelja aasta järel, juhul kui kasutatakse üksikute lennukite masse eraldi, ning üheksa aasta järel, juhul kui kasutatakse kogu lennukipargi massi. Arvestada tuleb mõju, mida modifikatsioonid ja remondid avaldavad massile ja balansseeringule, ning see nõuetekohaselt dokumenteerida. Lisaks sellele tuleb lennukid uuesti üle kaaluda, juhul kui pole täpselt teada mõju, mida modifikatsioonid on massile ja balansseeringule avaldanud. |
c) |
Käitaja peab kaalumisega või standardmasside põhjal kindlaks määrama kõigi käitamisseadmete ja meeskonnaliikmete massi, mis kuulub lennuki tühja käitamismassi hulka. Kindlaks tuleb määrata mõju, mida nende asukoht avaldab lennuki raskuskeskmele. |
d) |
Käitaja peab kas kaalumisega või OPS 1.620 kohaselt määratletud reisijate ja pagasi standardmassi järgi kehtestama tegeliku lasti massi koos kogu ballasti massiga. |
e) |
Käitaja peab kindlaks määrama kütusekoguse massi tegeliku tiheduse põhjal või, kui see ei ole teada, siis tiheduse põhjal, mis arvutatakse vastavalt lennutegevuskäsiraamatus kehtestatud meetodile. |
OPS 1.607
Mõisted
a) |
„Tühi käitamismass (Dry Operating Mass)” – konkreetset liiki lennuks valmis oleva lennuki kogu mass, välja arvatud kogu kasutatav kütus ja kogu tegelik last. Tühja käitamismassi hulka kuuluvad
|
b) |
„Maksimaalne mass ilma kütuseta (Maximum Zero Fuel Mass)” – lennuki maksimaalne lubatud mass ilma kasutatava kütuseta. Selle massi hulka tuleb arvestada teatud kindlates paakides oleva kütuse mass, kui selle kohta on otsene märge lennuki lennukikäsiraamatu piirangutes. |
c) |
„Maksimaalne maandumismass (Maximum Structural Landing Mass)” – tavalistes tingimustes maandumiseks lubatav maksimaalne lennuki kogumass. |
d) |
„Maksimaalne stardimass (Maximum Structural Take Off Mass)” – stardi hoovõtu alguses lubatav maksimaalne lennuki kogumass. |
e) |
„Reisijate” liigitamine
|
f) |
„Tegelik last (Traffic Load)” – reisijate, pagasi ja lasti kogumass, sealhulgas kogu tasuta veetav last (omalaadung). |
OPS 1.610
Lastimine, mass ja balansseering
Käitaja määrab lennutegevuskäsiraamatus kindlaks lastimise ning massi ja balansseeringu süsteemi käsitlevad põhimõtted ja meetodid vastavalt OPS 1.605 nõuetele. Nimetatud süsteem peab hõlmama kõiki kavandatavate lendude liike.
OPS 1.615
Meeskonna mass
a) |
Käitaja kasutab tühja käitamismassi määramiseks järgmisi massi väärtusi:
|
b) |
Käitaja peab korrigeerima tühja käitamismassi, et võtta arvesse kogu lisapagasit. Nimetatud lisapagasi asukohta tuleb arvestada lennuki raskuskeskme määramisel. |
OPS 1.620
Reisijate ja pagasi mass
a) |
Käitaja arvutab reisijate ja registreeritud pagasi massi, kasutades selleks kas kõikide isikute ja pagasi tegelikku kaalumise teel määratud massi või allpool tabelites 1 kuni 3 toodud standardmassi väärtusi, välja arvatud juhul, kui olemasolevate reisijate istekohtade arv on väiksem kui kümme. Sellistel juhtudel võib reisijate massi teha kindlaks kõikide reisijate suuliste ütluste või nende eest öeldu põhjal, millele pagasi ja riiete kaalu arvestamiseks lisatakse kindlaksmääratud konstant. Lennutegevuskäsiraamatus peab olema kehtestatud protseduur, mis näeb ette, millal valida tegelikke või standardmasse, ja protseduur, mida tuleb täita suuliste ütluste kasutamisel. |
b) |
Juhul kui tegeliku massi määramiseks kasutatakse kaalumist, peab käitaja tagama, et sealjuures kaalutakse ka reisijate isiklikud asjad ja käsipagas. Selline kaalumine tuleb läbi viia vahetult enne pardale minemist lennukile lähedal asuvas kohas. |
c) |
Kui reisijate mass määratakse standardmassi väärtuste alusel, tuleb selleks kasutada allpool tabelites 1 ja 2 toodud standardmassi väärtusi. Standardmasside hulka on arvatud käsipagas ja alla kaheaastaste väikelaste kaal, kes lendavad koos täiskasvanuga ühel reisija istekohal. Käesoleva lõike nõuete kohaldamisel tuleb väikelapsed lugeda lasteks juhul, kui neil on oma reisija istekoht eraldi täiskasvanu kohast. |
d) |
Reisijate mass 20 või enama reisijakohaga lennukil
|
e) |
Reisijate mass 19 või vähema reisijakohaga lennukil
|
f) |
Pagasi mass
|
g) |
Kui käitaja soovib kasutada teisi, eespool toodud tabelite 1–3 andmetest erinevaid standardmasside väärtusi, peab ta teavitama lennuametit selle põhjustest ja saama selleks lennuameti eelneva heakskiidu. Käitaja peab samuti esitama heakskiitmiseks üksikasjaliku plaanitava kaalu-uuringu ülevaate ning kasutama seejuures OPS 1.620 lõike g 1. liites toodud statistilise analüüsi meetodit. Pärast seda, kui lennuamet on kaalu-uuringu tulemused kontrollinud ja kinnitanud, kohaldatakse muudetud standardmassi väärtusi ainult selle käitaja suhtes. Muudetud standardmassi väärtusi võib kasutada ainult kaalu-uuringu läbiviimise tingimustele vastavates tingimustes. Juhul kui muudetud standardmassi väärtused on suuremad kui tabelites 1–3 toodud andmed, tuleb kasutada neid suuremaid väärtusi. |
h) |
Kõikide lendude korral, millel veetakse suurt arvu reisijaid, kelle kaal koos käsipagasiga on arvatavasti suurem kui reisija standardmass, peab käitaja kaalumisega määrama nende reisijate tegeliku massi või liitma standardmassile küllaldase lisamassi väärtuse. |
i) |
Kui registreeritud pagasi jaoks kasutatakse standardmassi väärtusi ning paljude reisijate registreeritud pagasi mass on arvatavasti suurem kui pagasi standardmass, peab käitaja määrama sellise pagasi tegeliku massi kas kaalumisega või liitma standardmassile küllaldase lisamassi väärtuse. |
j) |
Käitaja tagab, et õhusõiduki kaptenit informeeritaks juhul, kui lasti massi määramiseks on kasutatud mittestandardset meetodit, ning et see meetod on toodud massi ja balansseeringu dokumentides. |
OPS 1.625
Dokumendid massi ja balansseeringu kohta
(Vt OPS 1.625 1. liidet)
a) |
Käitaja peab enne igat lendu täitma massi ja balansseeringu dokumendid, kus on märgitud andmed lasti ja selle paigutamise kohta. Massi ja balansseeringu dokumentide abil peab õhusõiduki kaptenil olema võimalik kindlaks määrata, et lasti ja selle paigutusega ei ole ületatud lennuki massi ja balansseeringu piiranguid. Dokumentidele peab olema märgitud isiku nimi, kes need koostas. Lennuki lastimist kontrollinud isik peab oma allkirjaga kinnitama, et last ja selle paigutus vastavad massi- ja balansseeringu dokumentide andmetele. Sellele dokumendile peab oma allkirja või sellega võrdväärse kinnituse andma õhusõiduki kapten (vt ka OPS 1.1055 lõike a punkti 12). |
b) |
Käitaja peab kehtestama protseduurid, mida järgitakse, kui lasti osas toimuvad viimasel hetkel muudatused. |
c) |
Lennuameti loal võib käitaja kasutada protseduure, mis erinevad eespool lõigetes a ja b sätestatutest. |
OPS 1.605 1. liide
Mass ja balansseering – üldnõuded
(Vt OPS 1.605)
a) |
Lennuki tühja käitamismassi määramine
|
b) |
Spetsiaalsed tegeliku lasti standardmassid. Lisaks reisijate ja registreeritud pagasi standardmassidele võib käitaja taotleda lennuametilt luba ka teiste lasti hulka kuuluvate esemete standardmasside kasutamiseks. |
c) |
Lennuki lastimine
|
d) |
Raskuskeskme piirangud
|
OPS 1.620 lõike f 1. liide
Euroopa-siseste lendude piirkonna määratlemine
OPS 1.620 lõike f kohaldamisel on peale kohalike lendude Euroopa-sisesed lennud need, mida sooritatakse järgmiste punktide vahel raamiga piiratud ala piires:
— |
N7200 |
E04500 |
— |
N4000 |
E04500 |
— |
N3500 |
E03700 |
— |
N3000 |
E03700 |
— |
N3000 |
W00600 |
— |
N2700 |
W00900 |
— |
N2700 |
W03000 |
— |
N6700 |
W03000 |
— |
N7200 |
W01000 |
— |
N7200 |
E04500 |
nagu on näidatud joonisel 1.
Joonis 1
Euroopa regioon
OPS 1.620 lõike g 1. liide
Protseduur reisijate ja pagasi standardmassi väärtuste muutmiseks
a) |
Reisijad
|
b) |
Registreeritud pagas. Muudetud standardse pagasi massi väärtuste määramise statistiline meetod, mis põhineb minimaalse valimi alusel pagasi keskmise massi määramisel, on põhiliselt sama kui reisijate masside määramise meetod, mis on sätestatud lõike a alapunktis 1. Pagasi puhul on suhtelise täpsuse määr 1 %. Kaaluda tuleb vähemalt 2 000 registreeritud pagasi ühikut. |
c) |
Reisijate ja registreeritud pagasi muudetud standardmassi väärtuste määramine
|
OPS 1.625 1. liide
Dokumendid massi ja balansseeringu kohta
a) |
Dokumendid massi ja balansseeringu kohta
|
b) |
Arvutisüsteemid. Kui massi ja balansseeringu dokumente koostatakse arvuti abil, peab käitaja kontrollima väljastatavate andmete õigsust. Ta peab looma süsteemi, mille abil saab kontrollida, kas tema sisestatud andmete muudatused on süsteemis õigesti kajastatud, ning kontrollima, kas süsteem töötab jätkuvalt õigesti, kontrollides selleks väljastatud andmete õigsust vähemalt iga kuue kuu järel. |
c) |
Massi ja balansseeringu süsteemid lennuki pardal. Kui käitaja soovib kasutada lennuki pardal olevat massi ja balansseeringu arvutisüsteemi lennuki väljasaatmiseks vajaliku esmase allikana, peab tal selleks olema lennuameti luba. |
d) |
Andmeside. Kui massi- ja balansseeringu dokumendid edastatakse lennukitele andmesidesüsteemi kaudu, peavad maa peal olema õhusõiduki kapteni poolt kinnitatud lõpliku massi ja balansseeringu dokumendid. |
K-ALAJAGU
MÕÕTERIISTAD JA SEADMED
OPS 1.630
Sissejuhatus
a) |
Käitaja tagab, et lendu ei alustata, kui käesolevas alajaos nõutud mõõteriistad ja seadmed ei ole
|
b) |
Mõõteriistade ja seadmete minimaalsed lennutehnilised normid on sätestatud kehtivates Euroopa ühtsetes tehnilistes normatiivides (ETSO – European Technical Standard Orders), mis on loetletud kehtivates sertifitseerimisnõuetes Euroopa ühtsete tehniliste normatiivide kohta (CS-TSO), välja arvatud juhul, kui käitamise või lennukõlblikkuse eeskirjades pole ette nähtud teistsuguseid lennutehnilisi norme. Need mõõteriistad ja seadmed, mis OPSi kehtima hakkamise kuupäeval vastavad Euroopa tehnilistest normatiividest (ETSO) erinevatele konstruktsiooni- ja lennutehniliste spetsifikatsioonide nõuetele, võivad jääda kasutusele või paigaldatuks juhul, kui käesolevas alajaos ei ole sätestatud lisanõudeid. Kord juba sertifitseeritud ning ETSOle vastavad mõõteriistad ja seadmed ei pea vastama täiendatud ETSOle ega ETSOst erinevale spetsifikatsioonile, kui nende suhtes ei ole kehtestatud tagasiulatuvuse nõuet. |
c) |
Järgmised seadmed ei pea olema sertifitseeritud:
|
d) |
Kui lennu ajal tuleb ühel lennumeeskonna liikmel kasutada seadmeid / varustust oma töökohal, peavad need seadmed / see varustus olema sellelt kohalt hõlpsasti kasutatavad. Kui üht üksikut seadet tuleb lennu ajal kasutada rohkem kui ühel meeskonnaliikmel, peab see olema paigutatud nii, et seda on hõlbus kasutada igalt töökohalt, kus see on ette nähtud. |
e) |
Kõikide lennumeeskonna liikmete poolt kasutatavate mõõteriistade paigutus peab võimaldama kõikidel lennumeeskonna liikmetel lugeda nende näitusid oma istekohtadelt nii, et nad peaksid võimalikult vähe muutma asendit ja vaatenurka, mis neil tavaliselt lennusuunas vaadates on. Kui lennukil, mida käitatakse enam kui ühe lennumeeskonna liikmega, peab mingit mõõteriista olema üks, peab see olema paigutatud nii, et see oleks nähtav kõikide lennumeeskonna liikmete istmetelt. |
OPS 1.635
Elektrikaitsmed
Käitaja tohib käitada lennukit, millel on sulavkaitsmed, üksnes juhul, kui selle pardal on vähemalt 10 % varukaitsmeid iga suuruse üldarvust või kolm tükki igast suurusest, sõltuvalt sellest, kumb arv on suurem.
OPS 1.640
Lennuki signaaltuled
Käitaja tohib käitada ainult lennukeid, millel on
a) |
päevasteks lendudeks
|
b) |
Öisteks lendudeks, lisaks eespool olevas lõikes a nimetatule
|
OPS 1.645
Tuuleklaasi puhastajad
Käitaja tohib käitada üle 5 700kilogrammise maksimaalse sertifitseeritud stardimassiga lennukit üksnes juhul, kui esiklaasil on iga piloodi koha juures klaasipuhastaja või mingi samaväärne seade, mis hoiab sademete korral tuuleklaasi puhtana.
OPS 1.650
Lennud päevasel ajal visuaallennureeglite (VFR) järgi – lennu- ja navigeerimise mõõteriistad ning nende juurde kuuluvad seadmed
Käitaja tohib päevastel lendudel käitada lennukit visuaallennureeglite (VFR) järgi üksnes juhul, kui lennukil on järgmised lennu- ja navigatsiooni mõõteriistad ning nende juurde kuuluvad seadmed ning neid kasutatakse vastavalt järgmistes lõigetes kehtestatud nõuetele:
a) |
magnetkompass; |
b) |
täpne ajamõõtja, mis näitab tunde, minuteid ja sekundeid; |
c) |
tundlik baromeetriline kõrgusemõõtja, mis on kalibreeritud jalgades ja mille rõhuskaala on kalibreeritud hektopaskalites/millibaarides ning mida saab kohandada igasuguse lennu ajal esineda võiva rõhu järgi; |
d) |
õhkkiiruse näidik, mis on kalibreeritud sõlmedes; |
e) |
variomeeter; |
f) |
pöörangu- ja libisemisnäitur või pöörangunäitaja koos libisemisnäituriga; |
g) |
aviohorisont; |
h) |
stabiliseeritud kursiindikaator ja |
i) |
vahendid, mis lennumeeskonna kabiinis näitavad välisõhu temperatuuri ja mis on kalibreeritud kraadides Celsiuse skaala järgi; |
j) |
alla 60 minuti kestvatel lendudel, mille start ja maandumine on samal lennuväljal ja mille lennukaugus sellest lennuväljast ei ületa 50 meremiili, võib lõigetes f, g ja h ning lõike k punktides 4, 5 ja 6 loetletud mõõteriistu asendada libisemisnäitur või nii aviohorisont kui libisemisnäitur; |
k) |
kui lennuk on ette nähtud käitamiseks kahe piloodiga, peavad teise piloodi istekohal olema eraldi järgmised mõõteriistad:
|
l) |
kõikidel õhkkiirust näitavatel süsteemidel peab olema soojendatav Pitot’ toru või samaväärsed vahendid, et ära hoida kondenseerumisest või jäätumisest tulenevaid rikkeid:
|
m) |
kui nõutakse dubleerivaid mõõteriistu, tähendab see, et kõikide pilootide jaoks peavad olema eraldi näidikud ja eraldi lülitid või vajaduse korral muud nendega seotud seadmed; |
n) |
kõikidel lennukitel peavad olema vahendid, mis annavad märku, kui nõutud lennumõõteriistadel ei ole piisavat elektritoidet, ja |
o) |
kõigil survestuspiirangutega lennukitel, mille nõutud õhkkiiruse näidikud seda mingil muul moel ei näita, peavad igal piloodi istekohal olema Machi arvu näitajad; |
p) |
käitaja tohib sooritada päevasel ajal lende visuaallennureeglite (VFR) järgi üksnes juhul, kui lennukil on kõikide kabiinis töötavate lennumeeskonna liikmete jaoks statsionaarsed kõrvaklapid ja suumikrofon või samaväärsed seadmed. |
OPS 1.652
Lennud instrumentaallennureeglite (IFR) järgi või öösel – lennu- ja navigeerimise mõõteriistad ning nende juurde kuuluvad seadmed
Käitaja tohib käitada lennukit instrumentaallennureeglite (IFR) järgi või öölendudel visuaallennureeglite (VFR) järgi üksnes juhul, kui lennukil on järgmised lennu- ja navigeerimise mõõteriistad ning nende juurde kuuluvad seadmed, mida kasutatakse vastavalt allpool toodud lõigetes kehtestatud nõuetele:
a) |
magnetkompass; |
b) |
täpne ajamõõtja, mis näitab tunde, minuteid ja sekundeid; |
c) |
kaks tundlikku baromeetrilist kõrgusemõõtjat, mis on kalibreeritud jalgades ja millel on hektopaskalites/millibaarides kalibreeritud rõhuskaala, mida saab reguleerida vastavalt lennu ajal esineda võivale rõhule. Nendel kõrgusemõõtjatel peab olema trummelnäidik või sellega võrdväärne näidik; |
d) |
õhkkiiruse indikaatorsüsteem koos soojendatava Pitot’ toruga või samaväärsete vahenditega, mis takistavad kondensaadist või jäätumisest tekkivaid rikkeid ja millel olev signalisatsioon hoiatab Pitot’ toru soojendamise katkemise eest. Pitot’ toru soojendamise katkemise eest hoiatav signalisatsioon ei ole kohustuslik nendele lennukitele, mille suurim lubatud reisijakohtade arv on 9 või väiksem või mille maksimaalne sertifitseeritud stardimass on 5 700 kg või väiksem ning mille individuaalne lennukõlblikkussertifikaat on välja antud enne 1. aprilli 1998; |
e) |
variomeeter; |
f) |
pöörangu- ja libisemisnäitur; |
g) |
aviohorisont; |
h) |
stabiliseeritud kursiindikaator; |
i) |
vahendid, mis lennumeeskonna kabiinis näitavad välisõhu temperatuuri ja mis on kalibreeritud kraadides Celsiuse skaala järgi, ja |
j) |
kaks teineteisest sõltumatut staatilise rõhu süsteemi, välja arvatud propellerlennukitel maksimaalse sertifitseeritud stardimassiga 5 700 kg või vähem, millel võib olla üks staatilise rõhu määramise süsteem ja üks staatilise rõhu varuallikas; |
k) |
kui lennuk on ette nähtud käitamiseks kahe piloodiga, peavad teise piloodi istekohal olema eraldi järgmised mõõteriistad:
|
l) |
maksimaalse sertifitseeritud stardimassiga üle 5 700 kg või üheksast suurema maksimaalse lubatud reisijakohtade arvuga lennukitel peab olema lisaks veel üks aviohorisont, mida saab kasutada mõlemalt piloodiistmelt ja mis
|
m) |
eespool toodud lõike l nõuete täitmisel peab lennumeeskonnal olema selge, millal käesolevas jaotises nõutud lisa-aviohorisont töötab avariijõuallikalt saadava elektriga. Kui asendi varuindikaatori jaoks on eraldi toiteallikas, peab selle näidikul või mõõteriistade paneelil olema vastav signalisatsioon, mis näitab, kui seda toiteallikat kasutatakse; |
n) |
sobivas asendis kaardihoidja, mida saab öiste lendude ajal valgustada; |
o) |
kui asendi varuindikaatori süsteem on sertifitseeritud vastavalt CS 25.1303 lõike b punktis 4 toodud sertifitseerimisnõuetele või samaväärsetele nõuetele, võivad pöörangu- ja libisemisnäiturite asemel olla libisemisnäidikud; |
p) |
kui nõutakse topelt mõõteriistu, tähendab see, et kummagi piloodi jaoks peavad olema eraldi näidikud ja eraldi lülitid ja vajaduse korral ka kõik muud nendega seotud seadmed; |
q) |
kõikidel lennukitel peavad olema vahendid, mis annavad märku, kui nõutud lennumõõteriistadel ei ole piisavat elektritoidet, ja |
r) |
kõigil survestuspiirangutega lennukitel, mille nõutud õhkkiiruse näidikud seda mingil muul moel ei näita, peavad igal piloodi istekohal olema Machi arvu näitajad; |
s) |
käitaja tohib sooritada lende instrumentaallennureeglite (IFR) järgi või öösel üksnes juhul, kui iga kabiinis tööülesandeid täitva lennumeeskonna liikme jaoks on tema töökohal kõrvaklapid ja suumikrofon või nendega samaväärne varustus ning kõikide pilootide jaoks, kellelt nõutakse raadiosidet, on juhisel raadioside nupp. |
OPS 1.655
Lisaseadmed lendudeks ühe piloodiga lennukiga instrumentaallennureeglite (IFR) järgi või öösel
Käitaja tohib sooritada lende instrumentaallennureeglite (IFR) järgi ühe piloodiga lennukiga üksnes juhul, kui lennukil on vähemalt kõrguse- ja kursihoidmise režiimiga autopiloot.
OPS 1.660
Ohtliku kõrguse häiresüsteem
a) |
Käitaja tohib turbopropellermootoriga lennukit maksimaalse sertifitseeritud stardimassiga üle 5 700 kg või suurima lubatud reisijakohtade arvuga üle üheksa või turboreaktiivmootoriga lennukit käitada üksnes juhul, kui sellel on ohtliku kõrguse häiresüsteem, mis
See nõue ei kehti lennukite kohta, mille maksimaalne sertifitseeritud stardimass on 5 700 kg või väiksem ning mille suurim lubatud reisijakohtade arv on suurem kui üheksa ja mille esmane individuaalne lennukõlblikkussertifikaat anti välja enne 1. aprilli 1972 ning mis seisuga 1. aprill 1995 olid juba mõnes liikmesriigis registreeritud. |
OPS 1.665
Maapinna ohtliku läheduse eest hoiatamise süsteem (GPWS) ning reljeefi jälgimise ja hoiatussüsteem (TAWS)
a) |
Käitaja tohib turbiinimootoriga lennukit maksimaalse sertifitseeritud stardimassiga üle 5 700 kg või maksimaalse lubatud reisijakohtade arvuga üle üheksa käitada üksnes juhul, kui sellel on maapinna ohtliku läheduse eest hoiatamise süsteem, millel on ohtliku reljeefi eest hoiatamise funktsioon (reljeefi jälgimise ja hoiatussüsteem – TAWS). |
b) |
Maapinna ohtliku läheduse eest hoiatamise süsteem peab automaatselt kas helisignaaliga või helisignaali ja visuaalsete signaalidega hoiatama lennumeeskonda õigel ajal ja selgelt juhul, kui lennukil on ohtlik laskumiskiirus, kui lennuk on maapinnale ohtlikult lähedal, kui lennuk on pärast starti või kordusringile minekut kaotanud kõrgust, kui lennukil on ebaõige maandumiskonfiguratsioon või kui lennuk on kaldunud glissaadist allapoole. |
c) |
Reljeefi jälgimise ja hoiatussüsteem (Terrain Awareness and Warning System – TAWS) peab automaatse helisignaali ning visuaalsete signaalide ja ekraaninäitude abil piisava häireajaga hoiatama lennumeeskonda, et meeskond suudaks juhitaval lennul vältida kokkupõrget maaga (CFIT), võimaldama vaate sõidusuunas ning tagama takistustevaba lennu. |
OPS 1.668
Õhus kokkupõrke vältimise pardasüsteem (ACAS)
Käitaja tohib käitada turbiinimootoriga lennukit, mille maksimaalne sertifitseeritud stardimass on üle 5 700 kg või mille maksimaalne lubatud reisijakohtade arv on suurem kui 19, üksnes juhul, kui lennukil on õhus kokkupõrke vältimise pardasüsteem, mille minimaalne lennutehniline tase on võrdne vähemalt ACAS II-ga.
OPS 1.670
Meteoroloogiline pardaradar
a) |
Käitaja tohib käitada
|
b) |
Propellermootoriga ja survestatud lennukitel, mille maksimaalne sertifitseeritud stardimass ei ületa 5 700 kg ja mille suurim lubatud reisijakohtade arv ei ole üle üheksa, võib lennuameti heakskiidul meteoroloogilise pardaradari asemel kasutada teisi seadmeid, millega saab kindlaks teha äikest ja muid potentsiaalselt ohtlikke ilmatingimusi, mida tehakse tavaliselt kindlaks meteoroloogilise pardaradariga. |
OPS 1.675
Varustus lendudeks jäätumistingimustes
a) |
Käitaja tohib käitada lennukit arvatavates või tegelikes jäätumistingimustes üksnes juhul, kui lennuk on sertifitseeritud ja varustatud seadmetega, mis on vajalikud jäätumistingimustes lendamiseks. |
b) |
Käitaja tohib käitada lennukit arvatavates või tegelikes jäätumistingimustes üksnes juhul, kui lennukil on jäätumise kindlakstegemiseks valgustus või vastavad seadmed. Kasutatav valgustus ei tohi põhjustada peegeldust ega pimestada meeskonnaliikmeid nende tööülesannete täitmisel. |
OPS 1.680
Kosmilise kiirguse kindlakstegemise seadmed
a) |
Käitaja ei käita lennukit kõrgemal kui 15 000 m (49 000 jalga), kui
|
OPS 1.685
Lennumeeskonna sisetelefoni süsteem
Käitaja tohib käitada lennukit, mille lennumeeskond koosneb rohkem kui ühest liikmest, üksnes juhul, kui lennukil on lennumeeskonna sisetelefoni süsteem, mille alla kuuluvad kõrvaklapid ja mitte-käeshoitavad mikrofonid kõikide lennumeeskonna liikmete jaoks.
OPS 1.690
Meeskonnaliikmete sisetelefoni süsteem
a) |
Käitaja tohib käitada maksimaalse sertifitseeritud stardimassiga üle 15 000 kg või 19st suurema maksimaalse lubatud reisijakohtade arvuga lennukit üksnes juhul, kui lennukil on kõigi meeskonnaliikmete jaoks sisetelefoni süsteem. See nõue ei kehti lennukite suhtes, mille esmane individuaalne lennukõlblikkussertifikaat anti välja enne 1. aprilli 1965 ja mis olid juba liikmesriigis registreeritud 1. aprillil 1995. |
b) |
Käesoleva jaotise kohaselt nõutav meeskonnaliikmete sisetelefoni süsteem peab
|
OPS 1.695
Reisijate teavitamise valjuhääldisüsteem
a) |
Käitaja tohib rohkem kui 19 lubatud reisijakohaga lennukit käitada üksnes juhul, kui sellel lennukil on valjuhääldisüsteem reisijate teavitamiseks. |
b) |
Käesoleva jaotise sätete kohaselt nõutav süsteem peab vastama järgmistele tingimustele:
|
OPS 1.700
Piloodikabiini helisalvestusseadmed – 1
a) |
Käitaja tohib käitada lennukit, mille esmane individuaalne lennukõlblikkussertifikaat anti välja 1. aprillil 1998 või hiljem ning millel on
|
b) |
Piloodikabiini helisalvestusseadmed peavad võimaldama säilitada vähemalt kahe viimase tunni jooksul salvestatud teabe. Lennukite puhul, mille maksimaalne sertifitseeritud stardimass on 5 700 kg või väiksem, võib see aeg olla 30 minutit. |
c) |
Piloodikabiini helisalvestusseadmed peavad automaatselt salvestama hakkama enne, kui lennuk alustab mootori jõul liikumist, ja salvestama kuni lennu lõpuni, kui lennuk mootori jõul enam edasi ei liigu. Lisaks sellele, sõltuvalt elektrivoolu olemasolust, peab piloodikabiini helisalvestusseade käivituma esimesel võimalusel piloodikabiini kontrolli ajal enne mootorite käivitamist lennu algul ja töötama kuni vahetult pärast lennu lõppu tehtava piloodikabiini kontrollini. |
d) |
Piloodikabiini helisalvestusseadmel peab olema varustus, mille abil saab teha kindlaks helisalvestusseadme asukoha vee all. |
OPS 1.705
Piloodikabiini helisalvestusseadmed – 2
a) |
Käitaja võib käitada mitmemootorilisi turbiinmootoriga lennukeid, mille esmane individuaalne lennukõlblikkussertifikaat anti välja ajavahemikus 1. jaanuarist 1990 (kaasa arvatud) kuni 31. märtsini 1998 (kaasa arvatud) ning mille maksimaalne sertifitseeritud stardimass on 5 700 kg või vähem ning suurim lubatud reisijakohtade arv üle üheksa, üksnes juhul, kui lennukil on piloodikabiini helisalvestusseadmed, mis salvestavad
|
b) |
Piloodikabiini helisalvestusseadmed peavad võimaldama säilitada vähemalt töö viimase 30 minuti jooksul salvestatud teabe. |
c) |
Piloodikabiini helisalvestusseadmed peavad automaatselt salvestama hakkama enne, kui lennuk alustab oma mootori jõul liikumist, ja salvestama kuni lennu lõpuni, kui lennuk mootori jõul enam edasi ei liigu. Lisaks sellele, sõltuvalt elektrivoolu olemasolust, peab piloodikabiini helisalvestusseade hakkama salvestama esimesel võimalusel piloodikabiini kontrolli ajal enne mootorite käivitamist lennu algul ja töötama kuni kabiinikontrollini, mis tehakse lennu lõpul vahetult pärast mootori seiskamist. |
d) |
Piloodikabiini helisalvestusseadmel peab olema varustus, mille abil saab teha kindlaks helisalvestusseadme asukoha vee all. |
OPS 1.710
Piloodikabiini helisalvestusseadmed – 3
a) |
Käitaja tohib käitada lennukeid, mille maksimaalne sertifitseeritud stardimass on üle 5 700 kg ja mille esmane individuaalne lennukõlblikkussertifikaat anti välja enne 1. aprilli 1998, üksnes juhul, kui lennukil on piloodikabiini helisalvestusseadmed, mis salvestavad
|
b) |
Piloodikabiini helisalvestusseadmed peavad võimaldama säilitada vähemalt töö viimase 30 minuti jooksul salvestatud teabe. |
c) |
Piloodikabiini helisalvestusseadmed peavad automaatselt salvestama hakkama enne, kui lennuk alustab oma mootori jõul liikumist, ja salvestama kuni lennu lõpuni, kui lennuk mootori jõul enam edasi ei liigu. |
d) |
Piloodikabiini helisalvestusseadmel peab olema varustus, mille abil saab teha kindlaks helisalvestusseadme asukoha vee all. |
OPS 1.715
Pardaregistraatorid – 1
(Vt OPS 1.715 1. liidet)
a) |
Käitaja tohib käitada lennukit, mille esmane individuaalne lennukõlblikkussertifikaat anti välja 1. aprillil 1998 või hiljem ning millel on
üksnes juhul, kui lennukil on pardaregistraator, mis salvestab ja säilitab teavet digitaalselt, ja kui on vahendid nende salvestuste hõlpsaks kättesaamiseks mälust. |
b) |
Pardaregistraator peab säilitama vähemalt viimase 25 tunni salvestusi. Lennukite puhul, mille sertifitseeritud stardimass on 5 700 kg või väiksem, võib see aeg olla kümme tundi. |
c) |
Pardaregistraator peab ajalises järjestuses salvestama järgmisi andmeid:
|
d) |
Andmed peavad põhinema lennuki allikatel, nii et oleks võimalik taastada täpne korrelatsioon lennumeeskonnale näha olnud teabega. |
e) |
Pardaregistraator peab käivitama salvestusrežiimi automaatselt enne seda, kui lennuk alustab mootori jõul liikumist, ja salvestamise automaatselt lõpetama pärast seda, kui lennuk lõpetab mootori jõul liikumise. |
f) |
Pardaregistraatoril peab olema varustus, mille abil saab teha kindlaks registraatori asukoha vee all. |
g) |
Kui lennuamet on andnud vastava heakskiidu, ei pea lennukite puhul, mille esmane lennukõlblikkussertifikaat anti välja 1. aprillil 1998 või pärast seda, kuid mitte hiljem kui 1. aprillil 2001, täitma OPS 1.715 lõike c nõuet, tingimusel et
|
OPS 1.720
Pardaregistraatorid – 2
(Vt OPS 1.720 1. liidet)
a) |
Käitaja tohib käitada lennukit, mille esmane individuaalne lennukõlblikkussertifikaat anti välja ajavahemikus 1. juuni 1990 (kaasa arvatud) kuni 31. märts 1998 (kaasa arvatud) ning mille maksimaalne sertifitseeritud stardimass on üle 5 700 kg, üksnes juhul, kui sellel lennukil on pardaregistraator, mis salvestab ja säilitab teabe digitaalselt, ja kui on vahendid nende salvestuste hõlpsaks kättesaamiseks mälust. |
b) |
Pardaregistraator peab säilitama salvestusi vähemalt viimase 25 tunni töö kohta. |
c) |
Pardaregistraator peab ajalises järjestuses salvestama järgmisi andmeid:
|
d) |
Kui see on lennuametile vastuvõetav, ei ole lennukite puhul, mille maksimaalne sertifitseeritud stardimass on 27 000 kg ja alla selle, vaja salvestada OPS 1.720 1. liite tabelis A toodud parameetreid 14 ja 15b, kui selleks on üks järgmistest põhjustest:
|
e) |
Kui see on lennuametile vastuvõetav, ei ole lennukite puhul, mille maksimaalne sertifitseeritud stardimass on üle 27 000 kg, vaja salvestada OPS 1.720 1. liite tabelis A toodud parameetrit 15b ning OPS 1.720 1. liite tabelis B toodud parameetreid 23, 24, 25, 26, 27, 28, 29, 30 ja 31, kui selleks on üks järgmistest põhjustest:
|
f) |
Kui see on lennuametile vastuvõetav, ei ole vaja salvestada neid üksikuid parameetreid, mida arvutamisega saab tuletada teistest salvestatud parameetritest. |
g) |
Andmed peavad põhinema nendel lennuki allikatel, mis võimaldavad taastada konkreetset korrelatsiooni lennumeeskonnale näha olnud teabega. |
h) |
Pardaregistraator peab hakkama automaatselt andmeid salvestama enne, kui lennuk hakkab oma mootori jõul liikuma, ning lõpetama salvestamise automaatselt pärast seda, kui lennuk on lõpetanud mootori jõul liikumise. |
i) |
Pardaregistraatoril peab olema varustus, mille abil saab teha kindlaks registraatori asukoha vee all. |
OPS 1.725
Pardaregistraatorid – 3
(Vt OPS 1.725 1. liidet)
a) |
Käitaja tohib käitada turboreaktiivmootoriga lennukeid, millele anti esimene individuaalne lennukõlblikkussertifikaat enne 1. juunit 1990 ning mille maksimaalne sertifitseeritud stardimass on üle 5 700 kg, üksnes juhul, kui lennukil on pardaregistraator, mis salvestab ja säilitab teabe digitaalselt, ja kui on olemas vahendid nende salvestuste hõlpsaks kättesaamiseks mälust. |
b) |
Pardaregistraator peab säilitama salvestusi vähemalt viimase 25 tunni töö kohta. |
c) |
Pardaregistraator peab ajalises järjestuses salvestama järgmisi andmeid:
|
d) |
Kui see on lennuametile vastuvõetav, ei ole vaja salvestada neid üksikuid parameetreid, mida arvutamisega saab tuletada teistest salvestatud parameetritest. |
e) |
Andmed peavad põhinema nendel õhusõiduki allikatel, mis võimaldavad taastada konkreetset korrelatsiooni lennumeeskonnale näha olnud teabega. |
f) |
Pardaregistraator peab hakkama automaatselt andmeid salvestama enne, kui lennuk hakkab oma mootori jõul liikuma, ning lõpetama salvestamise automaatselt pärast seda, kui lennuk on lõpetanud mootori jõul liikumise. |
g) |
Pardaregistraatoril peab olema varustus, mille abil saab teha kindlaks registraatori asukoha vee all. |
OPS 1.727
Kombineeritud salvesti
a) |
Piloodikabiini helisalvestusseadmetele ja pardaregistraatorile kehtivate nõuete täitmiseks võib
|
b) |
Kombineeritud salvestiks loetakse pardaregistraatorit, mis salvestab
|
OPS 1.730
Istmed, istmete turvavööd, ohutusrihmad ja laste turvavahendid
a) |
Käitaja tohib käitada ainult lennukeid, millel on
|
b) |
Kõik õlarihmadega turvavööd peavad olema ühest kohast avatavad. |
c) |
Lennukite puhul, mille maksimaalne sertifitseeritud stardimass ei ületa 5 700 kg, lubatakse kasutada turvavöid koos diagonaalsete õlarihmadega, või lennukite puhul, mille maksimaalne sertifitseeritud stardimass ei ületa 2 730 kg, lubatakse kasutada turvavöid ohutusrihmadega turvavöö asemel, kui viimaste paigaldamine ei ole praktiliselt võimalik. |
OPS 1.731
Tablood „Kinnitage turvavööd!” ja „Suitsetamine keelatud!”
Käitaja tohib käitada lennukit, milles kõik reisijate istmed pole kabiinist nähtavad, üksnes juhul, kui lennukil on seadmed, mille abil saab kõiki reisijaid ja salongipersonali liikmeid teavitada, millal tuleb istmete turvavööd kinnitada ja millal ei ole suitsetamine lubatud.
OPS 1.735
Siseuksed ja kardinad
Käitaja tohib käitada lennukit üksnes juhul, kui
a) |
19st suurema maksimaalse lubatud reisijakohtade arvuga lennukil on reisijate salongi ja meeskonnaruumi vahel lukustatav uks sildiga „Ainult meeskonnaliikmetele” („crew only”) ning ukse lukustusseadmed ei võimalda reisijatel seda avada ilma lennumeeskonna liikme loata; |
b) |
lennukil on vahendid kõikide nende uste avamiseks, mis eraldavad reisijate salongi mingist teisest ruumist, kus asuvad avariiväljapääsud; uste avamise vahendid peavad olema kergesti kättesaadavad; |
c) |
reisija istekohalt avariiväljapääsuni jõudmiseks läbitaval ja reisijate salongi teistest ruumidest eraldaval ukseaval või kardinal on vahendid, mis hoiavad neid vajaduse korral avatuna; |
d) |
lennuki igal siseuksel ja kardinate kõrval, kust pääseb avariiväljapääsuni, on silt, mis näitab, et need peavad olema avatud stardi ja maandumise ajal, ja |
e) |
lennukil on kõikide meeskonnaliikmete jaoks vahendid, millega nad saavad lukust lahti teha kõik uksed, mida tavaliselt kasutavad reisijad ja mida reisijad saavad lukustada. |
OPS 1.745
Esmaabivahendite komplektid
a) |
Käitaja tohib käitada lennukit üksnes juhul, kui lennuk on varustatud kergesti kättesaadavate esmaabivahendite komplektidega, mille arv vastab alltoodule.
|
b) |
Käitaja tagab, et esmaabivahendite komplekte
|
OPS 1.755
Vältimatu meditsiiniabi vahendite komplekt
a) |
Käitaja tohib 30st suurema maksimaalse lubatud reisijakohtade arvuga lennukit käitada lennul, mille ettenähtud marsruudi mõni punkt asub rohkem kui 60 minuti (normaalse reisilennukiirusega) lennu kaugusel lennujaamast, kus on võimalik saada kvalifitseeritud arstiabi, üksnes juhul, kui lennuki pardal on vältimatu meditsiiniabi vahendite komplekt. |
b) |
Õhusõiduki kapten tagab, et ravimeid annavad ainult kvalifitseeritud arstid, õed või muu samaväärse kvalifikatsiooniga personal. |
c) |
Nõuded vältimatu meditsiiniabi vahendite komplektile
|
OPS 1.760
Esmaabihapnik
a) |
Käitaja tohib kõrgemal kui 25 000 jalga käitada survestatud lennukit, mida nõuete järgi peab teenindama salongipersonal, üksnes juhul, kui õhusõidukil on täielik hapnikuvaru nende reisijate jaoks, kes salongi survestuse kadumise järel võivad füsioloogilistel põhjustel vajada hapnikku. Ühes minutis ühe inimese jaoks vajaliku hapnikukoguse arvutamiseks tuleb aluseks võtta vähemalt kolme liitri hapniku keskmine voolamiskiirus rahvusvahelise standardatmosfääri (standardse temperatuuri, rõhu ja kuivuse – STPD) puhul. Hapnikukogusest peab piisama vähemalt 2 % pardalolevatele reisijatele (kuid mitte vähem kui ühele inimesele) kogu ülejäänud lennuks pärast salongi survestuse kadumist juhul, kui salongi kõrgus on üle 8 000 jala, kuid vähem kui 15 000 jalga. Õhusõidukis peab olema piisav arv hapnikuballoone (kuid mitte vähem kui kaks) koos salongipersonalile hapniku kasutamiseks mõeldud vahenditega. Hapnikuballoonid võivad olla kaasaskantavat tüüpi. |
b) |
Igaks konkreetseks lennuks nõutud esmaabihapniku vajadus määratakse kindlaks selleks lennuks ja marsruudiks ette nähtud protseduuride järgi salongi rõhkkõrguste ja lennu kestuse põhjal. |
c) |
Kasutatavad hapnikuseadmed peavad standardsetes tingimustes (STPD) iga kasutaja jaoks andma vähemalt neli liitrit hapnikku minutis. Võib kasutada seadmeid, mis vähendavad hapnikuvoolu, kuid see ei tohi jääda alla kahe liitri minutis standardsetes tingimustes (STPD) mis tahes kõrgusel. |
OPS 1.770
Lisahapnik – survestatud lennukid
(Vt OPS 1.770 1. liidet)
a) |
Üldnõuded
|
b) |
Hapnikusüsteem ja nõutud hapnikuvaru
|
OPS 1.775
Lisahapnik – survestamata lennukid
(Vt OPS 1.775 1. liidet)
a) |
Üldnõuded
|
b) |
Nõutud hapnikuvaru
|
OPS 1.780
Hingamisteede kaitsevahendid meeskonna jaoks
a) |
Käitaja tohib käitada survestatud lennukit või survestamata lennukit maksimaalse sertifitseeritud stardimassiga üle 5 700 kg või suurima lubatud reisijakohtade arvuga üle 19 üksnes juhul, kui
|
b) |
Lennumeeskonnale kasutamiseks ette nähtud hingamisteede kaitsevahendid (PBE) peavad kabiinis olema käepäraselt paigutatud ning kergesti kättesaadavad kõigile ettenähtud töökohtadel olevatele lennumeeskonna liikmetele. |
c) |
Lennuki salongipersonalile kasutamiseks ette nähtud hingamisteede kaitsevahendid (PBE) tuleb paigutada kõigi salongipersonali liikmete töökohtade vahetusse lähedusse. |
d) |
Kõikide OPS 1.790 lõigetes c ja d nõutud käsitulekustutite juures või nende vahetus läheduses peab olema täiendav kaasaskantav hingamisteede kaitsevahend (PBE). Juhul kui tulekustuti asub lastiruumis, peab kaitsevahend (PBE) olema väljaspool lastiruumi vahetult lastiruumi sissepääsu juures. |
e) |
Hingamisteede kaitsevahendid (PBE) ei tohi kasutamise ajal takistada punktides OPS 1.685, OPS 1.690, OPS 1.810 ja OPS 1.850 nõutud sidepidamist. |
OPS 1.790
Käsitulekustutid
Käitaja tohib käitada lennukit üksnes juhul, kui lennukil on käsitulekustutid, mida saab kasutada meeskonna-, reisijate- ja lastiruumides ning vahekäikudes vastavalt järgmistele nõuetele:
a) |
kustutusvahendi liik ja kustutusvahendite arv peavad vastama tulekahju liikidele, mis võivad tekkida ruumis, kus on ette nähtud tulekustutit kasutada, ning vähendama seal miinimumini toksiliste gaaside kontsentratsiooni ohu meeskonna ruumides; |
b) |
vähemalt üks tulekustuti, mis sisaldab kustutusvahendit Halon 1211 (broomkloriiddikloormetaani CBrCIF2) või sellega võrdväärset vahendit, peab asetsema meeskonnale kasutamiseks kättesaadavas kohas kabiinis; |
c) |
kõikides lennukisektsioonides, mis ei ole reisijate põhisalongis, peab olema või seal kasutamiseks olema kergesti kättesaadav vähemalt üks käsitulekustuti; |
d) |
kõikides A- või B-klassi lasti- või pagasiruumides ja kõikides E-klassi lastiruumides, kuhu meeskonnaliikmetel on lennu ajal juurdepääs, peab olema vähemalt üks kergesti kättesaadav käsitulekustuti ja |
e) |
reisijate salongis (salongides) peab olema kättesaadavalt paigutatud vähemalt järgmine arv käsitulekustuteid:
Kui ette on nähtud kaks või rohkem tulekustutit, tuleb need paigutamisel jaotada ühtlaselt kogu reisijate salongi ulatuses. |
f) |
Lennukil, mille suurim lubatud reisijakohtade arv on vähemalt 31, kuid mitte üle 60, peab vähemalt üks tulekustuti, ning lennukil, mille suurim lubatud reisijakohtade arv on 61 või enam, vähemalt kaks reisijate salongi nõutavatest tulekustutitest sisaldama kustutusvahendina Halon 1211 (broomkloriiddikloormetaan CBrCIF2) või sellega samaväärset vahendit. |
OPS 1.795
Kirved ja raudkangid
a) |
Käitaja tohib käitada lennukit, mille maksimaalne sertifitseeritud stardimass on üle 5 700 kg või suurim lubatud reisijakohtade arv üle üheksa, üksnes juhul, kui lennuki kabiinis on vähemalt üks kirves või raudkang. Kui suurim lubatud reisijakohtade arv on üle 200, peab lennuki tagumises sektsioonis või selle vahetus läheduses olema lisaks veel üks kirves või raudkang. |
b) |
Reisijate salongis olevad kirved ja raudkangid ei tohi olla reisijatele nähtavad. |
OPS 1.800
Hädaolukorras sissemurdmise kohtade tähistamine
Kui lennuki kerel tuleb märkida piirkonnad, kust päästemeeskonnad võivad hädaolukorras lennukisse sisse murda, tagab käitaja, et nimetatud piirkonnad tähistatakse allpool näidatud viisil. Piirkonnad tuleb tähistada punase või kollase värviga ning üldise taustaga kontrasti saavutamiseks ümbritseda need vajaduse korral valge joonega. Kui tähistuse nurgad on üksteisest kaugemal kui kaks meetrit, tuleb vahejooned mõõtmetega 9 cm × 3 cm paigutada nii, et kõrvuti olevate üksikute tähistuste vahe ei oleks üle kahe meetri.
OPS 1.805
Hädaolukorras evakueerimise vahendid
a) |
Käitaja tohib käitada lennukit, mille reisijate avariiväljapääsude läve kõrgus
|
b) |
Tiiva kohal asetsevate väljapääsude juures ei pea sellist varustust või selliseid vahendeid olema juhul, kui evakueerimistee lõpu kindlaksmääratud kohast lennuki keres on maapinnani vähem kui 1,83 meetrit (kuus jalga), kui lennuk on maas, telik välja lastud ja tagatiivad on vastavalt kas stardi- või maandumisasendis, sõltuvalt sellest, milline tagatiibade asend on maapinnast kõrgemal. |
c) |
Lennukitel, millel peab olema eraldi avariiväljapääs lennumeeskonnale ja
|
OPS 1.810
Megafonid
a) |
Käitaja tohib käitada lennukit, mille suurim lubatud reisijakohtade arv on üle 60 ja mille pardal on üks reisija või enam, üksnes juhul, kui lennuk on varustatud kaasaskantavate patareidel töötavate megafonidega, mis on meeskonnaliikmetele evakuatsiooni korral kasutamiseks kergesti kättesaadavad. Megafonide arv määratakse järgmiselt:
|
OPS 1.815
Avariivalgustus
a) |
Käitaja tohib käitada reisilennukit, mille suurim lubatud reisijakohtade arv on üle üheksa, üksnes juhul, kui lennukil on evakueerimise hõlbustamiseks avariivalgustuse süsteem, millel on autonoomne toide. Avariivalgustuse süsteem peab hõlmama järgmist.
|
b) |
Käitaja võib öösel käitada reisilennukit, mille suurim lubatud reisijate istekohtade arv on üheksa või vähem, üksnes juhul, kui lennuki salongi üldvalgustusel on vooluallikas, mis võimaldab lennukist evakueerimist. Selles süsteemis võib kasutada sisevalgusteid või teisi lennukile juba paigutatud valgusallikaid, mis töötavad ka siis, kui lennuki aku on välja lülitatud. |
OPS 1.820
Avariimajakas
a) |
Käitaja tohib käitada lennukit, millega on lubatud vedada rohkem kui 19 reisijat, üksnes juhul, kui sellel on järgmine varustus:
|
b) |
Käitaja tohib käitada lennukit, millega on lubatud vedada 19 reisijat või vähem, üksnes juhul, kui sellel on järgmine varustus:
|
c) |
Käitaja tagab, et kõik eespool esitatud nõudmisi täitvad avariimajakad töötavad vastavalt ICAO 10. lisa III köitele. |
OPS 1.825
Päästevestid
a) |
Maalennukid. Käitaja ei või maalennukiga
kui lennukil ei ole kõikide pardal olevate isikute jaoks päästeveste, millel on signaallamp päästetava asukoha leidmiseks. Päästevestid peavad asuma kergesti juurdepääsetavas kohas ja olema istmetelt või kohtadelt kergesti kättesaadavad isikutele, kellele need on kasutamiseks mõeldud. Laste päästevestide asemel võivad olla muud lubatud ujuvvahendid, millel on signaallamp päästetava asukoha leidmiseks. |
b) |
Vesilennukid ja amfiiblennukid. Käitaja võib käitada vesilennukit või amfiiblennukit vee kohal üksnes juhul, kui lennukil on kõigi pardal olevate isikute jaoks päästevestid, millel on signaallamp päästetava asukoha leidmiseks. Päästevestid peavad asuma kergesti juurdepääsetavas kohas ja olema istmetelt või kohtadelt kergesti kättesaadavad isikutele, kellele need on kasutamiseks mõeldud. Laste päästevestide asemel võivad olla muud lubatud ujuvvahendid, millel on signaallamp päästetava asukoha leidmiseks. |
OPS 1.830
Päästeparved ja avariimajakad kauglendudeks veekogu kohal
a) |
Lendudel veekogu kohal tohib käitaja lennukit käitada kaldast kaugemal kui hädamaandumiseks ette nähtud vahemaa juhul, kui kaugus kaldast on järgmisest suurem:
kui lennuki pardal ei ole lõigetes b ja c nimetatud varustust. |
b) |
Lennukil peab olema piisav arv päästeparvi kõigi pardal olevate isikute jaoks. Kui varustuse hulka ei kuulu piisava mahutavusega lisaparved, peab päästeparvede kandevõime ja istekohtade arv ületama nende arvestuslikku mahutavust nii palju, et kõige suurema arvestusliku mahutavusega päästeparve kaotuse korral mahuksid parvedesse kõik lennuki pardal olevad isikud. Päästeparved peavad olema varustatud
|
c) |
vähemalt kahe avariimajakaga (ELT), mis töötavad ICAO 10. lisa V köite 2. peatüki nõuetele vastavatel avariisagedustel. |
OPS 1.835
Pääste- ja avariivarustus
Käitaja tohib käitada lennukit piirkondade kohal, kus otsimis- ja päästetööd on eriti keerulised, üksnes juhul, kui lennukil on järgmine varustus:
a) |
signaliseerimisvahendid pürotehniliste hädasignaalide edastamiseks, mis on ette nähtud ICAO 2. lisas; |
b) |
vähemalt üks avariimajakas (ELT), mis töötab ICAO 10. lisa V köite 2. peatüki nõuetele vastavatel avariisagedustel, ja |
c) |
lennatavale marsruudile vastav täiendav pääste- ja avariivarustus olenevalt pardal olevate isikute arvust. Lõikes c nimetatud varustust ei ole vaja, kui lennuk kas
|
OPS 1.840
Vesilennukid ja amfiiblennukid – mitmesugused seadmed
a) |
Käitaja tohib käitada vee kohal vesi- või amfiiblennukit üksnes juhul, kui lennukil on järgmine varustus:
|
OPS 1.715 1. liide
Pardaregistraatorid – 1 – salvestatavate parameetrite loetelu
Tabel A1. Üle 5 700 kg maksimaalse sertifitseeritud stardimassiga lennukid
Märkus. Tabeli vasakpoolses veerus olevad numbrid on EUROCAE dokumendis ED55 kasutatud seerianumbrid.
nr |
NÄITAJA |
1 |
AJA VÕI SUHTELISE AJA MÕÕTMINE |
2 |
RÕHKKÕRGUS MEREPINNAST |
3 |
INDIKAATORKIIRUS |
4 |
KURSS |
5 |
VERTIKAALKIIRENDUS (ÜLEKOORMUS) |
6 |
TANGAAŽINURK |
7 |
KALLAK |
8 |
RAADIOSAATESSE KÄSITSI MINEK |
9 |
IGA MOOTORI TÕMME/VÕIMSUS NING VAJADUSE KORRAL IGA MOOTORI JUHTHOOVA ASEND PILOODIKABIINIS |
10 |
TAGATIIVA VÕI SELLE LÜLITI ASEND KABIINIS |
11 |
EESTIIVA VÕI SELLE LÜLITI ASEND KABIINIS |
12 |
REEVERSI ASETUS |
13 |
MAAPEALSETE INTERTSEPTORITE ASEND JA/VÕI ÕHKPIDURITE SEADMINE |
14 |
ÜLDINE VÕI VÄLISÕHU TEMPERATUUR |
15 |
AUTOPILOOT, TÕMBEAUTOMAAT JA AUTOMAATSE LENNUJUHTIMISSÜSTEEMI (AFCS) REŽIIM |
16 |
PIKIKIIRENDUS (PIKITELJE SUUNALINE) |
17 |
KÜLGKIIRENDUS |
Tabel A2. 5 700 kg või väiksema maksimaalse sertifitseeritud stardimassiga lennukid
Märkus. Tabeli vasakpoolses veerus olevad numbrid on EUROCAE dokumendis ED55 kasutatud seerianumbrid.
nr |
NÄITAJA |
1 |
AJA VÕI SUHTELISE AJA MÕÕTMINE |
2 |
RÕHKKÕRGUS MEREPINNAST |
3 |
INDIKAATORKIIRUS |
4 |
KURSS |
5 |
VERTIKAALKIIRENDUS (ÜLEKOORMUS) |
6 |
TANGAAŽINURK |
7 |
KALLAK |
8 |
RAADIOSAATESSE KÄSITSI MINEK |
9 |
IGA MOOTORI TÕMME/VÕIMSUS NING VAJADUSE KORRAL IGA MOOTORI JUHTHOOVA ASEND PILOODIKABIINIS |
10 |
TAGATIIVA VÕI SELLE LÜLITI ASEND KABIINIS |
11 |
EESTIIVA VÕI SELLE LÜLITI ASEND KABIINIS |
12 |
REEVERSI ASETUS |
13 |
MAAPEALSETE INTERTSEPTORITE ASEND JA/VÕI ÕHKPIDURITE SEADMINE |
14 |
ÜLDINE- VÕI VÄLISÕHU TEMPERATUUR |
15 |
AUTOPILOODI/TÕMBEAUTOMAADI ASETUS |
16 |
KOHTUMISNURK (KUI VASTAV ANDUR ON OLEMAS) |
17 |
PIKIKIIRENDUS (PIKITELJE-SUUNALINE) |
Tabel B. Lisaparameetrid suurema kui 27 000 kg maksimaalse sertifitseeritud stardimassiga lennukitele
Märkus. Tabeli vasakpoolses veerus olevad numbrid on EUROCAE dokumendis ED55 kasutatud seerianumbrid.
nr |
NÄITAJA |
18 |
PÕHIJUHISED – JUHTPINDADE ASEND JA/VÕI JUHISTE LIIGUTAMINE PILOODI POOLT (TANGAAŽ, KALLAK, LENGERDUS) |
19 |
KÕRGUSTÜÜRI TRIMMERI ASEND |
20 |
RAADIOKÕRGUS |
21 |
VERTIKAALKIIRE HÄLBED (INSTRUMENTAALMAANDUMISSÜSTEEMI (ILS) GLISSAADIST VÕI MIKROLAINEMAANDUMISSÜSTEEMI (MLS) KÕRGUSTASANDIST) |
22 |
HORISONTAALKIIRE HÄLBED (ILS KURSIMAJAKAST VÕI MLS ASIMUUDIST) |
23 |
ÜLELEND MARKERMAJAKAST |
24 |
HOIATUSED |
25 |
RESERVEERITUD (SOOVITUS: NAVIGATSIOONISÜSTEEMI VASTUVÕTJA SAGEDUSTE VALIMINE) |
26 |
RESERVEERITUD (SOOVITUS: DME-KAUGUS) |
27 |
TELIKU LÕPPLÜLITI SEISUND VÕI ASEND (ÕHK/MAA) |
28 |
MAAPINNA OHTLIKU LÄHEDUSE EEST HOIATAMISE SÜSTEEM |
29 |
KOHTUMISNURK |
30 |
ALARÕHU HOIATUS (HÜDRAULILINE JA PNEUMAATILINE SURVE) |
31 |
TEEKONNAKIIRUS |
32 |
TELIKU VÕI TELIKU LÜLITI ASEND |
Tabel C. Elektrooniliste näidikutega lennukid
Märkus. Tabeli keskmises veerus olevad numbrid on EUROCAE dokumendi ED55 tabelis A1.5 kasutatud seerianumbrid.
nr |
nr |
NÄITAJA |
33 |
6 |
VALITUD BAROMEETRILINE SEADE (IGA PILOODIKOHA JUURES) |
34 |
7 |
VALITUD KÕRGUS MEREPINNAST |
35 |
8 |
VALITUD KIIRUS |
36 |
9 |
VALITUD MACHI ARV |
37 |
10 |
VALITUD VERTIKAALKIIRUS |
38 |
11 |
VALITUD KURSS |
39 |
12 |
VALITUD LENNUTRAJEKTOOR |
40 |
13 |
VALITUD OTSUSEKÕRGUS |
41 |
14 |
ELEKTROONILISTE MÕÕTERIISTADE (EFIS) NÄIDIKUTE FORMAAT |
42 |
15 |
HÄIRETE/MOOTORI/HOIATUSTE KUVAMISE FORMEERING |
OPS 1.720 1. liide
Pardaregistraatorid – 2 – salvestatavate parameetrite loetelu
Tabel A. Üle 5 700 kg maksimaalse sertifitseeritud stardimassiga lennukid
nr |
NÄITAJA |
1 |
AJA VÕI SUHTELISE AJA MÕÕTMINE |
2 |
RÕHKKÕRGUS MEREPINNAST |
3 |
INDIKAATORKIIRUS |
4 |
KURSS |
5 |
VERTIKAALKIIRENDUS (ÜLEKOORMUS) |
6 |
TANGAAŽINURK |
7 |
KALLAK |
8 |
RAADIOSAATESSE KÄSITSI MINEK JUHUL, KUI EI OLE MUID VAHENDEID PARDAREGISTRAATORI JA KABIINI HELISALVESTUSSEADMETE SALVESTUSTE SÜNKRONISEERIMISEKS |
9 |
IGA MOOTORI VÕIMSUS |
10 |
TAGATIIVA VÕI SELLE LÜLITI ASEND KABIINIS |
11 |
EESTIIVA VÕI SELLE LÜLITI ASEND KABIINIS |
12 |
REEVERSI ASEND (AINULT TURBOREAKTIIVLENNUKITE PUHUL) |
13 |
MAAPEALSETE INTERTSEPTORITE ASEND JA/VÕI ÕHKPIDURITE SEADMINE |
14 |
ÜLDINE VÕI VÄLISÕHU TEMPERATUUR |
15a |
AUTOPILOODI ASEND |
15b |
AUTOPILOODI TÖÖREŽIIMID, TÕMBEAUTOMAADI NING AUTOMAATSETE LENNUJUHTIMISSÜSTEEMIDE (AFCS) ASEND JA REŽIIMID |
Tabel B. Lisaparameetrid lennukitele, mille maksimaalne sertifitseeritud stardimass on suurem kui 27 000 kg
nr |
NÄITAJA |
16 |
PIKIKIIRENDUS |
17 |
KÜLGKIIRENDUS |
18 |
PÕHIJUHISED – JUHTPINDADE ASEND JA/VÕI JUHISTE LIIGUTAMINE PILOODI POOLT (TANGAAŽ, KALLAK, LENGERDUS) |
19 |
KÕRGUSTÜÜRI TRIMMERI ASEND |
20 |
RAADIOKÕRGUS |
21 |
HÄLVE GLISSAADIST |
22 |
HÄLVE KURSIMAJAKAST |
23 |
ÜLELEND MARKERMAJAKAST |
24 |
PEAMISED HOIATUSSIGNAALID |
25 |
SAGEDUSTE NAV 1 JA NAV 2 VALIMINE |
26 |
DME 1 JA DME 2 KAUGUS |
27 |
TELIKU LÕPPLÜLITI ASEND |
28 |
MAAPINNA OHTLIKU LÄHEDUSE EEST HOIATAMISE SÜSTEEM |
29 |
KOHTUMISNURK |
30 |
KÕIK HÜDRAULIKASÜSTEEMID (MADAL SURVE) |
31 |
NAVIGATSIOONIANDMED |
32 |
TELIKU VÕI TELIKU LÜLITI ASEND |
OPS 1.725 1. liide
Pardaregistraatorid – 3 – salvestatavate parameetrite loetelu
Tabel A. Üle 5 700 kg maksimaalse sertifitseeritud stardimassiga lennukid
nr |
NÄITAJA |
1 |
AJA VÕI SUHTELISE AJA MÕÕTMINE |
2 |
RÕHKKÕRGUS MEREPINNAST |
3 |
INDIKAATORKIIRUS |
4 |
KURSS |
5 |
VERTIKAALKIIRENDUS (ÜLEKOORMUS) |
Tabel B. Lisaparameetrid suurema kui 27 000 kg maksimaalse sertifitseeritud stardimassiga lennukitele
nr |
NÄITAJA |
6 |
TANGAAŽINURK |
7 |
KALLAK |
8 |
RAADIOSAATESSE KÄSITSI MINEK JUHUL, KUI EI OLE MUID VAHENDEID PARDAREGISTRAATORI JA KABIINI HELISALVESTI SALVESTUSTE SÜNKRONISEERIMISEKS |
9 |
IGA MOOTORI VÕIMSUS |
10 |
TAGATIIVA VÕI SELLE LÜLITI ASEND KABIINIS |
11 |
EESTIIVA VÕI SELLE LÜLITI ASEND KABIINIS |
12 |
REEVERSI ASEND (AINULT TURBOREAKTIIVLENNUKITE PUHUL) |
13 |
MAAPEALSETE INTERTSEPTORITE ASEND JA/VÕI ÕHKPIDURITE SEADMINE |
14 |
ÜLDINE VÕI VÄLISÕHU TEMPERATUUR |
15a |
AUTOPILOODI ASEND |
15b |
AUTOPILOODI REŽIIMID, TÕMBEAUTOMAADI NING AUTOMAATSETE LENNUJUHTIMISSÜSTEEMIDE (AFCS) ASEND JA REŽIIMID |
16 |
PIKIKIIRENDUS |
17 |
KÜLGKIIRENDUS |
18 |
PÕHIJUHISED – JUHTPINDADE ASEND JA/VÕI JUHISTE LIIGUTAMINE PILOODI POOLT (TANGAAŽ, KALLAK, LENGERDUS) |
19 |
KÕRGUSTÜÜRI TRIMMERI ASEND |
20 |
RAADIOKÕRGUS |
21 |
HÄLVE GLISSAADIST |
22 |
HÄLVE KURSIMAJAKAST |
23 |
ÜLELEND MARKERMAJAKAST |
24 |
PEAMISED HOIATUSSIGNAALID |
25 |
SAGEDUSTE NAV 1 JA NAV 2 VALIMINE |
26 |
DME 1 JA DME 2 KAUGUS |
27 |
TELIKU LÕPPLÜLITI ASEND |
28 |
MAAPINNA OHTLIKU LÄHEDUSE EEST HOIATAMISE SÜSTEEM |
29 |
KOHTUMISNURK |
30 |
KÕIK HÜDRAULIKASÜSTEEMID (MADAL SURVE) |
31 |
NAVIGATSIOONIANDMED (LAIUS, PIKKUS, TEEKONNAKIIRUS JA TRIIVIMISNURK) |
32 |
TELIKU VÕI TELIKU LÜLITI ASEND |
OPS 1.770 1. liide
Hapnik – miinimumnõuded lisahapniku andmiseks survestatud lennukitel avariilaskumise ajal ja pärast seda
Tabel 1
a |
b |
|||||
KELLELE |
KESTUS JA KABIINI RÕHKKÕRGUS |
|||||
1. |
Kõikidele isikutele, kes täidavad töökohustusi kabiinis oma istmetel |
Kogu lennuaja kestel, mil salongi rõhkkõrgus on üle 13 000 jala, ja kogu lennuaja kestel, mil salongi rõhkkõrgus on üle 10 000 jala, kuid mitte suurem kui 13 000 jalga, pärast esimest 30 minutit nendel kõrgustel, kuid mitte mingil juhul vähem kui
|
||||
2. |
Kõigile ettenähtud salongipersonali liikmetele |
Kogu lennuaja kestel, mil salongi rõhkkõrgus ületab 13 000 jalga, kuid mitte vähem kui 30 minutit (2. märkus), ja kogu lennuaja kestel, mil salongi rõhkkõrgus on suurem kui 10 000 jalga, kuid ei ületa 13 000 jalga, pärast 30 minutit sellel kõrgusel. |
||||
3. |
100 %-le reisijatest (5. märkus) |
Kogu lennuaja kestel, mil salongi rõhkkõrgus ületab 15 000 jalga, kuid mitte mingil juhul vähem kui kümme minutit (4. märkus). |
||||
4. |
30 %-le reisijatest (5. märkus) |
Kogu lennuaja kestel, mil salongi rõhkkõrgus on suurem kui 14 000 jalga, kuid ei ületa 15 000 jalga. |
||||
5. |
10 %-le reisijatest (5. märkus) |
Kogu lennuaja kestel, mil salongi rõhkkõrgus on suurem kui 10 000 jalga, kuid mitte üle 14 000 jala, pärast 30 minutit sellel kõrgusel. |
||||
1. märkus. Hapnikuvaru puhul tuleb arvesse võtta salongi rõhkkõrgust ja laskumise profiili vastavatel marsruutidel. 2. märkus. Nõutav minimaalne hapnikuvaru on hapnikukogus, mida konstantse laskumiskiiruse juures on vaja laskumiseks kümne minuti jooksul lennuki suurimast sertifitseeritud käitamiskõrgusest 10 000 jalani ja seejärel 20minutiliseks lennuks 10 000 jala kõrgusel. 3. märkus. Nõutav minimaalne hapnikuvaru on hapnikukogus, mida konstantse laskumiskiiruse juures on vaja laskumiseks kümne minuti jooksul lennuki suurimast sertifitseeritud käitamiskõrgusest 10 000 jalani ja seejärel 110minutiliseks lennuks 10 000 jala kõrgusel. OPS 1.780 lõike a punkti 1 kohaselt ette nähtud hapniku võib nõutud hapnikuvaru määramisel arvestada nõutava hapnikuvaru hulka. 4. märkus. Nõutav minimaalne hapnikuvaru on hapnikukogus, mida konstantse laskumiskiiruse juures on vaja laskumiseks kümne minuti jooksul lennuki suurimast sertifitseeritud käitamiskõrgusest 15 000 jalani. 5. märkus. Reisija tähendab selles tabelis neid reisijaid, sealhulgas lapsi, keda tegelikult veetakse lennuki pardal. |
OPS 1.775 1. liide
Survestamata lennukitele ette nähtud lisahapnik
Tabel 1
a |
b |
|
KELLELE |
KESTUS JA RÕHKKÕRGUS |
|
1. |
Kõikidele isikutele, kes täidavad töökohustusi kabiinis oma istmetel |
Kogu lennuaja kestel rõhkkõrgusel üle 10 000 jala. |
2. |
Kõigile ettenähtud salongipersonali liikmetele |
Kogu lennuaja kestel rõhkkõrgusel üle 13 000 jala ja kogu 30 minutit ületava aja jooksul, mis lennatakse rõhkkõrgusel üle 10 000 jala, kuid mitte kõrgemal kui 13 000 jalga. |
3. |
100 %-le reisijatest (vt märkust) |
Kogu lennuaja kestel rõhkkõrgusel üle 13 000 jala. |
4. |
10 %-le reisijatest (vt märkust) |
Kogu 30 minutit ületava lennuaja jooksul, mis lennatakse rõhukõrgusel üle 10 000 jala, kuid mitte kõrgemal kui 13 000 jalga. |
Märkus. Reisija tähendab selles tabelis neid reisijaid, sealhulgas alla kaheaastasi lapsi, kes on tegelikult lennuki pardal. |
L-ALAJAGU
SIDE- JA NAVIGATSIOONISEADMED
OPS 1.845
Sissejuhatus
a) |
Käitaja tagab, et lendu alustatakse üksnes juhul, kui käesolevas alajaos nõutud side- ja navigatsiooniseadmed
|
b) |
Side- ja navigatsiooniseadmete minimaalsed töönormatiivid on määratletud kehtivates Euroopa tehnilistes normatiivides (European Technical Standard Orders – ETSO), välja arvatud juhul, kui käitamis- või lennukõlblikkuse eeskirjades ei ole sätestatud teistsuguseid normatiive. Side- ja navigatsiooniseadmed, mis OPSi kehtima hakkamise kuupäeval vastavad Euroopa tehnilistest normatiividest erinevatele konstruktsiooni- ja töönormatiividele, võivad jääda kasutusele juhul, kui käesolevas alajaos ei ole sätestatud lisanõudeid. Juba sertifitseeritud side- ja navigatsiooniseadmed ei pea vastama muudetud ja täiendatud Euroopa tehnilistele normatiividele või täiendatud normatiividele, mis erinevad ühtsetest tehnilistest normatiividest, välja arvatud juhul, kui nende kohta on sätestatud tagasiulatuvuse nõue. |
OPS 1.850
Raadioseadmed
a) |
Käitaja tohib käitada lennukit üksnes juhul, kui lennukil on antud liiki lennuks vajalikud raadioseadmed. |
b) |
Kui käesolevas alajaos nõutakse kaht teineteisest sõltumatut raadiosüsteemi, peab kummalegi süsteemile olema paigaldatud eraldi antenn; juhul kui kasutatakse jäigalt kinnitatud traadita antenne või teisi samaväärse töökindlusega antenne, peab olema ainult üks antenn. |
c) |
Eespool oleva lõike a nõuete täitmiseks vajalikud raadiosideseadmed peavad töötama ka lennunduse avariisagedusel 121,5 MHz. |
OPS 1.855
Helikanalite ümberlülitamise plokk – selektor
Käitaja tohib instrumentaallennureeglite (IFR) järgi lennukit käitada üksnes juhul, kui lennukil on kõikidele lennumeeskonna liikmetele ligipääsetav helikanalite ümberlülitamise plokk.
OPS 1.860
Raadioseadmed lendudeks visuaallennureeglite (VFR) järgi marsruutidel, kus navigeeritakse visuaalsete orientiiride järgi
Käitaja tohib käitada lennukit lendamiseks visuaallennureeglite (VFR) järgi marsruutidel, kus saab navigeerida visuaalsete orientiiride järgi, üksnes juhul, kui lennukil on raadiosideseadmed, mis on tavalistes käitamistingimustes vajalikud
a) |
sidepidamiseks vastavate maapealsete teenistustega; |
b) |
sidepidamiseks vastava lennujuhtimisel kasutatava rajatisega mis tahes punktist kontrollitavas õhuruumis, kus plaanijärgselt hakatakse lende sooritama, ja |
c) |
meteoroloogilise teabe vastuvõtmiseks. |
OPS 1.865
Side- ja navigatsiooniseadmed lendudeks instrumentaallennureeglite (IFR) või visuaallennureeglite (VFR) järgi marsruutidel, kus ei navigeerita visuaalsete orientiiride järgi
a) |
Käitaja tohib käitada lennukit instrumentaallennureeglite (IFR) või visuaallennureeglite (VFR) järgi marsruutidel, kus ei saa navigeerida visuaalsete orientiiride järgi, üksnes juhul, kui lennukil on raadioside ja SSR transponder ning navigatsiooniseadmed, mis vastavad käitamispiirkondade lennuliiklusteenistuste nõuetele. |
b) |
Raadioseadmed. Käitajal tuleb tagada, et raadioseadmed koosnevad vähemalt
|
c) |
Nendel lühimaalendudel, mis sooritatakse Põhja-Atlandi MNPS õhuruumis ning mis ei ületa Põhja-Atlandit, võib lennukil olla üks suure tegevusraadiusega raadioside süsteem (Long Range Communication System, HF-system) üksnes juhul, kui kõnealuse õhuruumi kohta on avaldatud alternatiivsed sideprotseduurid. |
d) |
Navigatsioonivahendid. Käitaja tagab, et navigatsiooniseadmed
|
e) |
Käitaja võib käitada lennukit ilma raadiokompassi (ADF) süsteemita või lõike c punkti 1 alapunktis vi ja/või lõike c punkti 1 alapunktis vii nõutud navigatsiooniseadmeteta tingimusel, et lennukil on lennatava marsruudi jaoks lennuameti poolt lubatud alternatiivsed seadmed. Alternatiivsete seadmete töökindlus ja täpsus peavad võimaldama ohutut navigatsiooni kavandatud marsruudil. |
f) |
Käitaja tagab, et instrumentaallennureeglite (IFR) järgi käitatavate lennukite VHF-sidepidamisseadmete, instrumentaalmaandumissüsteemi (ILS) kursimajakas ja VHF ringsuunalise raadioseadme (VOR) vastuvõtjate tüübid on sertifitseeritud vastavalt FM häirekindluse standarditele. |
g) |
Käitaja tagab, et ETOPS-lende sooritavatel lennukitel on sidepidamisvahendid, mille abil on võimalik vastava maapealse teenistusega sidet pidada tavapärastel ja erakorralisteks olukordadeks kavandatud kõrgustel. Nendel ETOPS-marsruutidel, mille puhul on olemas seadmed suuliste teadete edastamiseks, seda võimalust ka kasutatakse. Kõikideks ETOPS-lendudeks, mis kestavad üle 180 minuti, tuleb paigaldada usaldusväärsed suulised või andmesidel põhinevad sidepidamisvahendid. Kui puuduvad seadmed suuliste teadete edastamiseks ning kui suuline side ei ole võimalik või on halva kvaliteediga, tuleb tagada alternatiivsüsteeme kasutavate sidevahendite olemasolu. |
OPS 1.866
Transpondriseadmed
a) |
Käitaja tohib lennukit käitada üksnes juhul, kui lennukil on
|
OPS 1.870
Täiendavad navigatsiooniseadmed käitamiseks MNPS-õhuruumis
a) |
Käitaja tohib lennukit käitada MNPS-õhuruumis üksnes juhul, kui sellel on navigatsiooniseadmed, mis vastavad ICAO dokumendis 7030 „Regionaalsed lisaprotseduurid” (Regional Supplementary Procedures) navigatsiooni tehnilistele karakteristikutele sätestatud minimaalsetele tingimustele. |
b) |
Käesolevas jaotises nõutud navigatsiooniseadmed peavad olema mõlemale piloodile nähtavad ja neid peab olema võimalik kasutada mõlema piloodi istmelt. |
c) |
MNPS-õhuruumis piiranguteta lendamiseks peavad lennukil olema kaks teineteisest sõltumatut suure tegevusraadiusega navigatsioonisüsteemi (Long Range Navigation Systems – LRNS). |
d) |
MNPS-õhuruumis teatud erimarsruutidel lendamiseks peab lennukil olema üks suure tegevusraadiusega navigatsioonisüsteem (LRNS), kui ei ole teisiti sätestatud. |
OPS 1.872
Seadmed lendamiseks vähendatud kõrgushajutusmiinimumiga (RSVM) õhuruumis
a) |
Käitaja tagab, et vähendatud kõrgushajutusmiinimumiga (RVSM) õhuruumis käitatavatel lennukitel on
|
OPS 1.873
Elektrooniliste navigatsiooniandmete haldamine
a) |
Käitaja ei kasuta pardal asuvat navigatsioonirakendust toetavat navigatsioonialast andmebaasi esmase navigatsioonivahendina, kui navigatsioonialase andmebaasi haldajal ei ole 2. tüübi nõustumiskirja või sellega samaväärset dokumenti. |
b) |
Kui käitaja haldajal ei ole 2. tüübi nõustumiskirja või sellega samaväärset dokumenti, ei kasuta käitaja elektroonilisi navigatsiooniandmete tooteid, kui lennuamet ei ole heaks kiitnud käitaja protseduure, millega on tagatud kohaldatava protsessi ning tarnitavate toodete vastavus samaväärsetele puutumatuse nõuetele. |
c) |
Käitaja ei kasuta elektroonilisi navigatsiooniandmete tooteid teiste navigatsioonirakenduste jaoks, kui lennuamet ei ole heaks kiitnud käitaja protseduure, millega tagatakse kohaldatava protsessi ja tarnitud toodete vastavus puutumatuse normidele, mis on vastuvõetavad andmete kavandatava kasutuse eesmärgil. |
d) |
Käitaja jätkab nii protsessi kui ka toodete jälgimist vastavalt OPS 1.035 nõuetele. |
e) |
Käitaja rakendab protseduure, millega tagatakse jooksvate ja muutmata elektrooniliste navigatsiooniandmete õigeaegne jaotamine ja pakkumine kõigile õhusõidukitele, kes neid vajavad. |
M-ALAJAGU
LENNUKITE HOOLDUS
OPS 1.875
Üldnõuded
a) |
Käitaja tohib lennukit käitada üksnes juhul, kui seda hooldab ja sellele väljastab hooldustõendeid niisugune ettevõte, mis on tegevusloa saanud vastavalt osa 145 nõuetele. Lennueelseid ülevaatusi ei pea tingimata tegema osa 145 nõuetele vastav ettevõte. |
b) |
Lennukite jätkuva lennukõlblikkuse alased nõuded, mida tuleb täita OPS 1.180 sätestatud käitaja sertifitseerimise nõuetele vastamiseks, on sätestatud M-osas. |
N-ALAJAGU
LENNUMEESKOND
OPS 1.940
Lennumeeskonna koosseis
(Vt OPS 1.940 1. ja 2. liidet)
a) |
Käitaja tagab järgmist:
|
b) |
Minimaalne lennumeeskonna koosseis lendudeks instrumentaallennureeglite (IRF) järgi või öösel. Käitaja tagab, et lendudel instrumentaallennureeglite (IFR) järgi või öösel
|
OPS 1.943
Käitajapoolne meeskonna koostöövõime (CRM) algkoolitus
a) |
Kui lennumeeskonna liige ei ole varem käitajapoolset meeskonna koostöövõime (Crew Resource Management – CRM) algkoolitust läbi teinud (uued töötajad või olemasoleva personali liikmed), tuleb käitajal tagada, et selline meeskonnaliige lõpetab käitajapoolse meeskonna koostöövõime (CRM) algkoolituse kursuse. Uutel töötajatel tuleb lõpetada käitajapoolne CRM algkursus ühe aasta jooksul pärast tööleasumist. |
b) |
Kui lennumeeskonna liige ei ole varem läbinud inimfaktoreid käsitlevat koolitust, siis tuleb tal enne käitajapoolset CRM algkoolitust lõpetada liinipiloodiloa (ATPL) saamiseks ette nähtud teooriakursus, mis põhineb liinipiloodiloa (ATPL) väljaandmiseks nõutud inimvõimete ja nendest tulenevate piirangute programmil (vt lennumeeskonna lubade väljaandmisele kehtivaid nõudeid) või ühendada inimfaktoreid käsitlev koolitus käitajapoolse meeskonna koostöövõime algkoolitusega. |
c) |
Meeskonna koostöövõime algkoolituse viib läbi vähemalt üks lennuametile vastuvõetav meeskonna koostöövõime (CRM) koolitaja, keda võivad spetsiifiliste valdkondade käsitlemisel abistada eksperdid. |
d) |
Meeskonna koostöövõime algkoolitus viiakse läbi lennutegevuskäsiraamatus toodud üksikasjaliku õppekava alusel. |
OPS 1.945
Ümberõpe ja kontroll
(Vt OPS 1.945 1. liidet)
a) |
Käitaja tagab järgmist:
|
b) |
Kui vahetatakse lennukitüüpi või -klassi, võib OPS 1.965 lõikes b nõutud kontrolliga ühendada tüübi- või klassipädevuse lennuoskustesti, mis tehakse vastavalt lennumeeskonna lubade väljaandmise suhtes kohaldatavatele nõuetele. |
c) |
Omavahel võib liita käitaja ümberõppekursuse ning lennumeeskonna liikmetele lubade saamiseks nõutava tüübi- ja klassipädevuse kursuse. |
d) |
Piloot, kes läbib lennusimulaatoril läbiviidava kursuse, peab
|
OPS 1.950
Erinevustealane koolitus ja tutvumisõpe
a) |
Käitaja tagab, et lennumeeskonna liige teeb läbi
|
b) |
Käitaja määrab lennutegevuskäsiraamatus kindlaks, millal erinevuste koolitust ja tutvumisõpet nõutakse. |
OPS 1.955
Õhusõiduki kapteni määramine
a) |
Käitaja tagab, et teise piloodi määramiseks õhusõiduki kapteniks ja tema õhusõiduki kaptenina tööle asumiseks
|
b) |
Eespool oleva lõike a punktis 2 nõutud meeskonna juhtimise kursuse sisu peab olema kindlaks määratud lennutegevuskäsiraamatus ning see peab hõlmama vähemalt järgmist:
|
OPS 1.960
Õhusõiduki kaptenid, kellel on ametpiloodi luba
a) |
Käitaja tagab, et
|
OPS 1.965
Regulaarne korduvkoolitus ja kontrollimine
(Vt OPS 1.965 1. ja 2. liidet)
a) |
Üldnõuded. Käitaja tagab, et
|
b) |
Käitajapoolne lennuoskuste taseme kontroll
|
c) |
Liinilennu kontroll. Käitaja tagab, et kõik lennumeeskonna liikmed teevad läbi liinilennu kontrolli lennukiga, et näidata oma oskusi lennutegevusraamatus kirjeldatud tavalistel liinilendudel. Liinilennu kontrolli tulemus kehtib 12 kuud lisaks sooritamise kuu ülejäänud päevadele. Juhul, kui liinilennu kontroll tehakse eelmise liinilennu kontrolli kehtimise viimase kolme kuu jooksul, kehtib selle tulemus alates selle sooritamise päevast kuni 12 kuu möödumiseni eelmise liinilennu kontrolli tulemuse aegumiskuupäevast. |
d) |
Avarii- ja päästevarustuse koolitus ning kontroll. Käitaja tagab, et kõik lennumeeskonna liikmed teevad läbi koolituse ja kontrolli pardal oleva avarii- ja päästevarustuse asukoha ja kasutamise kohta. Avarii- ja päästevarustuse kontrolli tulemus kehtib 12 kuud, millele lisanduvad selle sooritamise kuu järelejäänud päevad. Juhul, kui kontroll sooritatakse eelmise avarii- ja päästevarustuse kontrolli kehtimise kolme viimase kuu jooksul, kehtib selle tulemus alates sooritamise päevast kuni 12 kuu möödumiseni eelmise kontrolli tulemuse aegumiskuupäevast. |
e) |
Meeskonna koostöövõime koolitus (CRM). Käitaja tagab, et
|
f) |
Maapealne koolitus ja täienduskoolitus. Käitaja tagab, et kõik meeskonnaliikmed teevad läbi maapealse koolituse ja täienduskoolituse vähemalt iga 12 kuu järel. Juhul, kui koolitus toimub kolme kalendrikuu jooksul enne 12 kuu möödumist, tuleb järgmine maapealne koolitus ja täienduskoolitus läbida 12 kuu jooksul alates eelmise koolituse kehtivuse lõppemisest. |
g) |
Koolitus lennukiga / õhusõidukit jäljendava koolitusseadmega. Käitaja tagab, et kõik lennumeeskonna liikmed teevad vähemalt iga 12 kuu järel läbi koolituse lennukiga/õhusõidukit jäljendava koolitusseadmega (STD). Kui koolitus toimub kolme kalendrikuu jooksul enne 12 kuu möödumist eelmisest koolitusest, peab järgmine koolitus lennukiga/õhusõidukit jäljendava koolitusseadmega (STD) toimuma 12 kuu jooksul alates eelmise koolituse kehtivuse lõppemise kuupäevast. |
OPS 1.968
Piloodi kvalifikatsioon tegutsemiseks ükskõik kummal piloodikohal
(Vt OPS 1.968 1. liidet)
a) |
Käitaja tagab, et
|
OPS 1.970
Hiljutine lennukogemus
a) |
Käitaja tagab, et
|
b) |
Lõike a punktides 1 ja 2 sätestatud 90päevast ajavahemikku võib tüübipädevuse lennuõpetaja või kontrollpiloodi järelevalve all lennatavate liinilendude puhul pikendada kuni 120 päevani. 120 päevast pikema aja puhul loetakse hiljutise lennukogemuse nõue täidetuks, kui piloot teeb õppelennu või kasutab käitatava lennukitüübi lennusimulaatorit. |
OPS 1.975
Marsruutide ja lennuväljade kvalifikatsioon
a) |
Käitaja tagab, et enne, kui piloot määratakse õhusõiduki kapteniks või piloodiks, kellele õhusõiduki kapten võib lennu juhtimise delegeerida, on ta omandanud küllaldased teadmised lennatava marsruudi ja lennuvälja (kaasa arvatud varulennuväljade) ning lennuväljade seadmete ja protseduuride kohta. |
b) |
Marsruutide ja lennuväljade kvalifikatsioon kehtib 12 kalendrikuud lisaks
|
c) |
Marsruudi ja lennuvälja kvalifikatsiooni pikendatakse, kui eespool lõikes b toodud kehtivusaja jooksul lennatakse antud marsruudil või antud lennuväljale. |
d) |
Kui kvalifikatsiooni pikendatakse eelmise marsruudi ja lennuvälja kvalifikatsiooni kehtivuse viimase kolme kuu jooksul, algab kvalifikatsiooni kehtivusaeg selle pikendamise päevast ning kehtib 12 kuud alates eelmise kvalifikatsiooni aegumiskuupäevast. |
OPS 1.978
Alternatiivne koolitus- ja kvalifikatsiooniprogramm
(Vt OPS 1.978 1. liidet)
a) |
Käitaja, kes teostab lende katkematult vähemalt kahe aasta jooksul, võib asendada lennumeeskonda hõlmavad OPS 1.978 1. liite lõikes a täpsustatud koolitus- ja kontrollimisnõuded alternatiivse koolitus- ja kvalifikatsiooniprogrammiga (ATQP), mille lennuamet on heaks kiitnud. Kui lennuamet seda vajalikuks peab, võib kaheaastast katkematu tegevuse nõuet lühendada. |
b) |
Alternatiivne koolitus- ja kvalifikatsiooniprogramm peab sisaldama koolitust ja kontrollimist, millega luuakse oskuste tase, mis on vähemalt sama kõrge kui OPS 1.945, OPS 1.965 ja OPS 1.970 sätete järgimisega saavutatav tase, ning säilitatakse seda. Lennumeeskonna koolitus- ja kvalifikatsioonistandard kehtestatakse enne alternatiivse koolitus- ja kvalifikatsiooniprogrammiga alustamist; samuti täpsustatakse alternatiivse koolitus- ja kvalifikatsiooniprogrammiga nõutavad koolitus- ja kvalifikatsioonistandardid. |
c) |
Käitaja, kes taotleb luba alternatiivse koolitus- ja kvalifikatsiooniprogrammi rakendamiseks, esitab vastavalt OPS 1.978 1. liite lõikele c lennuametile rakenduskava. |
d) |
Lisaks OPS 1.965 ja OPS 1.970ga nõutavatele kontrollimistele tagab käitaja, et iga lennumeeskonna liige teeb läbi liinilendude hindamise (Line Orientated Evaluation – LOE).
|
e) |
Pärast kaheaastast tegutsemist alternatiivse koolitus- ja kvalifikatsiooniprogrammi alusel võib käitaja lennuameti heakskiidul pikendada OPS 1.965 ja OPS 1.970 kehtivusaegu järgmiselt:
|
f) |
Alternatiivse koolitus- ja kvalifikatsiooniprogrammi eest vastutab ametisse määratud töötaja. |
OPS 1.980
Lendamine rohkem kui ühe tüübi või variandiga
(Vt OPS 1.980 1. liidet)
a) |
Käitaja tagab, et lennumeeskonna liige lendab enam kui üht tüüpi või varianti õhusõidukiga üksnes juhul, kui ta on pädev seda tegema. |
b) |
Kui käitaja kaalub lendamise lubamist enam kui ühe tüübi või variandiga, tuleb tal tagada, et selline lendamine on põhjendatud, seejuures tuleb võtta arvesse asjasse puutuvate lennukite erinevusi ja/või sarnasusi ning järgmisi asjaolusid:
|
c) |
Käitaja tagab, et enam kui ühe tüübi või variandiga lendav lennumeeskonna liige täidab kõiki N-alajaos nende tüüpide või variantide kohta sätestatud nõudeid, välja arvatud juhul, kui lennuamet on heaks kiitnud koolituse, kontrollimise ja hiljutise lennukogemusega seotud lennutundide ülekandmise/arvestamise korra. |
d) |
Käitaja määrab lennutegevuskäsiraamatus kindlaks asjakohased protseduurid ja/või käitamispiirangud lendamiseks enam kui ühe tüübi või variandiga. Need protseduurid ja piirangud kiidab heaks lennuamet ning need hõlmavad järgmist:
|
OPS 1.981
Lendamine kopteri ja lennukiga
a) |
Kui lennumeeskonna liige lendab nii kopterite kui ka lennukitega,
|
OPS 1.985
Koolitusdokumendid
a) |
Käitaja
|
OPS 1.940 1. liide
Lennumeeskonna liikmete asendamine lennu ajal
a) |
Lennumeeskonna liikme ülesanded juhiste taga võib lennu ajal üle võtta mõni teine sobiva kvalifikatsiooniga meeskonnaliige. |
b) |
Õhusõiduki kapteni asendamine
|
c) |
Õhusõiduki kaptenit asendavale piloodile kehtivad järgmised miinimumnõuded:
|
d) |
Teise piloodi asendamine
|
e) |
Teise piloodi asenduspiloodile kehtivad järgmised miinimumnõuded:
|
f) |
Süsteemi paneelioperaatori asendamine. Süsteemi paneelioperaatorit võib lennu ajal asendada pardainseneri lennundusloaga meeskonnaliige või lennuametile vastuvõetava kvalifikatsiooniga lennumeeskonna liige. |
OPS 1.940 2. liide
Ühest piloodist koosneva meeskonna lennud instrumentaallennureeglite (IFR) järgi või öösel
a) |
OPS 1.940 lõike b punktis 2 nimetatud lennukeid võib instrumentaallennureeglite (IFR) järgi või öösel käitada ühest piloodist koosnev meeskond, kui on täidetud järgmised nõuded:
|
OPS 1.945 1. liide
Käitaja ümberõppekursus
a) |
Käitaja ümberõppekursus hõlmab järgmist:
|
b) |
Ümberõppekursus viiakse läbi eespool lõikes a toodud järjekorras. |
c) |
Ümberõppekursusega tuleb liita meeskonna koostöövõime koolituse (CRM) teemad, mida peab õpetama sobiva kvalifikatsiooniga personal. |
d) |
Kui lennumeeskonna liige ei ole varem läbinud käitaja ümberõppe kursust, tagab käitaja, et lisaks eespool olevas lõikes a toodule teeb lennumeeskonna liige läbi esmaabialase üldkoolituse ja vajaduse korral ka koolituse, kus käsitletakse vette sooritatavat hädamaandumist vastava vees kasutatava varustuse abil. |
OPS 1.965 1. liide
Regulaarne korduvkoolitus ja kontroll — piloodid
a) |
Regulaarne korduvkoolitus. Regulaarne korduvkoolitus peab hõlmama järgmist.
|
b) |
Regulaarne kontrollimine. Regulaarne korduvkontroll peab hõlmama järgmist:
|
OPS 1.965 2. liide
Regulaarne korduvkoolitus ja kontroll – süsteemi paneelioperaatorid
a) |
Süsteemi paneelioperaatorite regulaarne korduvkoolitus ja kontrollimine peab vastama pilootidele kehtestatud nõuetele ja süsteemi paneelioperaatoritele kehtivatele lisanõuetele, välja arvatud need teemad, mis paneelioperaatoreid ei puuduta. |
b) |
Kui võimalik, peab süsteemi paneelioperaatorite regulaarne korduvkoolitus ja kontrollimine toimuma koos piloodi regulaarse korduvkoolituse ja kontrollimisega. |
c) |
Liinilennu kontrolli viib läbi käitaja poolt määratud ja lennuametile vastuvõetav õhusõiduki kapten või süsteemi paneelioperaatori tüübipädevuse lennuõpetaja või kontrollpiloot. |
OPS 1.968 1. liide
Piloodi kvalifikatsioon tegutsemiseks ükskõik kummal piloodikohal
a) |
Õhusõiduki kaptenid, kelle kohustuste hulka kuulub ka töötamine parempoolsel istmel ja teise piloodi ülesannete täitmine, või õhusõiduki kaptenid, kes koolitust ja kontrolle läbi viies istuvad parempoolsel istmel, peavad läbima lennutegevuskäsiraamatus ette nähtud lisakoolituse ja kontrolli koos käitajapoolsete lennuoskuse taseme kontrollidega, mis on sätestatud OPS 1.965 lõikes b. See lisakoolitus peab hõlmama vähemalt järgmisi teemasid:
|
b) |
Kui manöövreid mittetöötava mootoriga sooritatakse lennukiga, tuleb mootoririket jäljendada. |
c) |
Parempoolsel istmel töötamiseks peavad olema sooritatud ja kehtima ka kontrollid, mida OPS kohaselt nõutakse töötamiseks vasakul istmel. |
d) |
Piloot, kes asendab õhusõiduki kaptenit, peab olema OPS 1.965 lõikes b sätestatud käitajapoolse lennuoskuste taseme kontrolli ajal näidanud nende harjutuste ja protseduuride sooritamist, mis tavaliselt ei kuulu asenduspiloodi kohustuste hulka. Juhul, kui vasak- ja parempoolsel istmel töötamise vahel ei ole olulisi erinevusi (näiteks autopiloodi tõttu), võib neid harjutusi ja protseduure sooritada ükskõik kummal istmel. |
e) |
Vasakul istmel tegutseval piloodil, kes ei ole õhusõiduki kapten, tuleb käitajapoolse lennuoskuste taseme kontrolli käigus näidata OPS 1.965 lõikes b sätestatud harjutuste ja protseduuride sooritamist, mis on tavaliselt mittepiloteeriva piloodina tegutseva õhusõiduki kapteni kohustused. Juhul, kui vasak- ja parempoolsel istmel töötamise vahel ei ole olulisi erinevusi (näiteks autopiloodi tõttu), võib neid harjutusi ja protseduure sooritada ükskõik kummal istmel. |
OPS 1.978 1. liide
Alternatiivne koolitus- ja kvalifikatsiooniprogramm
a) |
Käitaja alternatiivset koolitus- ja kvalifikatsiooniprogrammi võib kohaldada järgmiste koolitust ja kvalifikatsiooni hõlmavate nõuete suhtes:
|
b) |
Alternatiivse koolitus- ja kvalifikatsiooniprogrammi komponendid – alternatiivne koolitus- ja kvalifikatsiooniprogramm koosneb järgmistest osadest:
|
c) |
Rakendamine — käitaja koostab lennuametile vastuvõetava hindamis- ja rakendamisstrateegia. Järgmised nõuded peavad olema täidetud:
|
OPS 1.980 1. liide
Lendamine rohkem kui ühe tüübi või variandiga
a) |
Kui lennumeeskonna liige lendab rohkem kui ühe lennukiklassi, -tüübi või -variandiga, mis on loetletud kehtivates lennumeeskonna lubade väljaandmist reguleerivates nõuetes ja sellega seonduvates menetlustes, mis hõlmavad ühe piloodiga lennukiklasse ja/või -tüüpe ning mille kohta ei ole tema lennundusloal ühist kannet, tuleb käitajal täita järgmised nõuded:
|
b) |
Kui lennumeeskonna liige lendab rohkem kui ühe lennukitüübi või -variandiga, mille kohta on tema lennundusloal üks või enam lennumeeskonna liikmete lubasid käsitlevates nõuetes (mitme piloodiga lennukitüüp) või sellega seonduvates menetlustes määratletud kannet, tagab käitaja, et
|
c) |
Kui lennumeeskonna liige lendab rohkem kui ühe lennumeeskonna liikmete lubasid käsitlevates nõuetes ja sellega seonduvates menetlustes loetletud lennukitüübi või variandiga (ühe piloodiga tüübid ja mitme piloodiga tüübid), kuid mitte ühise lennundusloa kande alusel, tuleb käitajal täita
|
d) |
Kui lennumeeskonna liige lendab rohkem kui ühe lennumeeskonna liikmete lubasid käsitlevates nõuetes ja sellega seonduvates menetlustes loetletud lennukitüübi või variandiga (mitme piloodiga tüübid), kuid mitte ühise lennundusloa kande alusel, tuleb käitajal täita järgmisi nõudeid:
|
e) |
Kui lennumeeskonna liige lendab mitme lennukitüübi või -variandiga, mis on määratletud lennumeeskonna liikmete lubasid käsitlevates nõuetes ja sellega seonduvates menetlustes (ühe piloodiga klass ja mitme piloodiga tüüp), tuleb käitajal näidata, et eriprotseduurid ja/või käitamispiirangud on heaks kiidetud vastavalt OPS 1.980 lõike d nõuetele. |
O-ALAJAGU
SALONGIPERSONAL
OPS 1.988
Kohaldatavus
Käitaja tagab, et kõik salongipersonali liikmed vastavad käesoleva alajao nõuetele ja kõikidele teistele salongipersonali liikmeid käsitlevatele ohutusnõuetele.
Käesolevas määruses tähendab salongipersonali liige lennumeeskonda mittekuuluvat meeskonnaliiget, kes reisijate ohutuse huvides täidab talle käitaja või õhusõiduki kapteni poolt määratud ülesandeid lennuki reisijate salongis.
OPS 1.989
Tuvastamine
a) |
Käitaja tagab, et kõik salongipersonali liikmed kannavad käitaja salongipersonali vormi ja on reisijatele selgesti salongipersonali liikmena äratuntavad. |
b) |
Teised salongis tööülesandeid täitvad personali liikmed, näiteks meditsiinipersonal, julgestuspersonal, lapsehoidjad, saatjad, tehniline personal, meelelahutuspersonal ja tõlgid ei kanna vormi, mille järgi reisijad võiksid eristada neid kui salongipersonali liikmeid, välja arvatud juhul, kui nad vastavad käesoleva alajao nõuetele ja teistele käesoleva määruse asjakohastele nõuetele. |
OPS 1.990
Salongipersonali suurus ja koosseis
a) |
Käitaja võib käitada lennukit, mille suurim lubatud reisijakohtade arv on üle 19 ja millel on üks või enam reisijat, üksnes juhul, kui meeskonnas on vähemalt üks salongipersonali liige, kes täidab reisijate ohutuse huvides lennutegevuskäsiraamatus kindlaks määratud ülesandeid. |
b) |
Eespool toodus lõike a nõuete täitmisel tuleb käitajal tagada, et minimaalne salongipersonali liikmete arv oleks suurem kui
|
c) |
Erandolukordades võib lennuamet käitajalt nõuda salongipersonali lisaliikmete määramist meeskonda. |
d) |
Ettenägematute asjaolude korral võib nõutud minimaalset salongipersonali liikmete arvu vähendada, tingimusel et
|
e) |
Kui käitaja kasutab füüsilisest isikust ettevõtjate ja/või vabakutseliste või osalise tööajaga salongipersonali liikmete teenuseid, tuleb tal tagada, et järgitakse O-alajao nõudeid. Sellistel juhtudel tuleb erilist tähelepanu pöörata õhusõidukite tüüpide või variantide koguarvule, millega salongipersonali liige võib ärilises lennutranspordis lennata. See arv ei tohi ületada OPS 1.1030 nõuetes sätestatut ka siis, kui tema teenuseid kasutab veel teine käitaja. |
OPS 1.995
Miinimumnõuded
Käitaja tagab, et salongipersonali liikmed
a) |
on vähemalt 18aastased; |
b) |
on läbinud korrapäraste ajavahemike järel lennuameti poolt nõutava tervisekontrolli või terviseseisundi hindamise, et kontrollida nende terviseseisundi sobivust oma ülesannete täitmiseks; |
c) |
salongipersonal on edukalt läbinud algkoolituse vastavalt OPS 1.1005 nõuetele ja et salongipersonalil on ohutusalase koolituse läbimise tunnistus; |
d) |
salongipersonal on läbinud asjakohase ümberõppe ja/või erinevuste koolituse, mis hõlmab vähemalt punktis OPS 1.1010 loetletud teemasid; |
e) |
salongipersonal on läbinud regulaarse korduvkoolituse vastavalt OPS 1.1015 nõuetele; |
f) |
salongipersonal on pädev täitma oma ülesandeid vastavalt lennutegevuskäsiraamatus toodud korrale. |
OPS 1.1000
Salongipersonali vanemliikmed
a) |
Kui salongipersonali koosseisu on tööle määratud rohkem kui üks liige, tuleb käitajal määrata salongipersonali vanem. Lendudel rohkem kui ühe salongipersonali liikmega, kus nõuete kohaselt on vaja vaid üht, määrab käitaja ühe salongipersonali liikme vastutavaks õhusõiduki kapteni ees. |
b) |
Salongipersonali vanem vastutab õhusõiduki kapteni ees lennutegevuskäsiraamatus ette nähtud reisijate salongi tavaprotseduuride ja hädaolukorra protseduuride läbiviimise ja koordineerimise eest. Turbulentsuse ajal olukorras, kui lennumeeskonnalt ei ole edastatud mingeid juhiseid, on salongipersonali vanemal õigus katkestada kõik ohutusega mitte seotud tegevused ning teatada lennumeeskonnale, milline on tekkinud turbulentsi tase ja kas on vaja lülitada sisse tabloo turvavööde kinnitamise nõudega. Seejärel tuleks salongipersonalil julgestada reisijate salong ja muud vajalikud alad. |
c) |
Kui OPS 1.990 nõuete järgi peab meeskonnas olema rohkem kui üks salongipersonali liige, määrab käitaja salongipersonali vanemaks üksnes sellise isiku, kellel on vähemalt üheaastane töökogemus salongipersonali liikmena ja kes on lõpetanud vastava kursuse, mis hõlmab vähemalt järgmist:
|
d) |
Käitaja kehtestab toimingud, mille käigus salongipersonali vanema kohale valitakse järgmine kõige sobivama kvalifikatsiooniga salongipersonali liige juhul, kui ametis olev salongipersonali vanem ei ole võimeline edasi töötama. Need protseduurid peavad olema lennuametile vastuvõetavad ja nende kehtestamisel tuleb arvesse võtta salongipersonali liikme töökogemust. |
e) |
Meeskonna koostöövõime (CRM) koolitus: käitaja tagab, et koolitus hõlmab kõiki teemasid, mis on toodud OPS 1.1005/1.1010/1.1015 2. liite tabeli 1 veerus a, ning neid käsitletakse salongipersonali vanema kursusel veerus f nõutud tasemel. |
OPS 1.1002
Lennud ühe salongipersonali liikmega
a) |
Käitaja tagab, et kõik uued salongipersonali liikmed, kellel ei ole eelnevat võrdväärset töökogemust, läbivad enne ainsa salongipersonali liikmena tööle asumist
|
b) |
Enne kui salongipersonali liige määratakse ainsa salongipersonali liikmena õhusõidukile tööle, tuleb käitajal tagada, et see salongipersonali liige on pädev täitma oma ülesandeid lennutegevuskäsiraamatus toodud korra kohaselt. Sobilikkus tööks ainsa salongipersonali liikmena määratletakse salongipersonali valiku, töölevõtmise, koolituse ja nende pädevuse hindamise kriteeriumite alusel. |
OPS 1.1005
Ohutusalane algkoolitus
(Vt OPS 1.1005 1. liidet ja OPS 1.1005/1.1010/1.1015 3. liidet)
a) |
Käitaja tagab, et enne ümberõppe alustamist on kõik salongipersonali liikmed edukalt läbinud ohutusalase algkoolituse, mis hõlmab vähemalt OPS 1.1005 1. liites loetletud teemasid. |
b) |
Koolituskursuse viib läbi lennuameti otsusel ja tingimusel, et lennuamet on kursuse heaks kiitnud, kas
|
c) |
Algkoolituse kursuste programm ja ülesehitus peavad vastama kehtivatele nõuetele ja lennuamet peab need eelnevalt heaks kiitma. |
d) |
Vastavalt lennuameti otsusele annab kas lennuamet, käitaja või kursust läbi viiv sertifitseeritud koolitusorganisatsioon ohutusalase koolituse läbimise tunnistuse salongipersonali liikmele, kes on läbinud ohutusalase algkoolituse ning teinud edukalt läbi punktis OPS 1.1025 nimetatud kontrolli. |
e) |
Kui lennuamet delegeerib käitajat või sertifitseeritud koolitusorganisatsiooni andma salongipersonali liikmele ohutusalase koolituse läbimise tunnistuse, peab sellel olema selge viide lennuameti heakskiidule. |
OPS 1.1010
Ümberõpe ja erinevustealane koolitus
(Vt OPS 1.1010 1. liide ja OPS 1.1005/1.1010/1.1015 3. liide)
a) |
Käitaja tagab, et kõik salongipersonali liikmed on läbinud vastavalt kehtivatele eeskirjadele asjakohase ümberõppe ja erinevustealase koolituse, mis hõlmavad vähemalt OPS 1.1010 1. liites loetletud teemasid. Koolituskursus peab olema kirjeldatud lennutegevuskäsiraamatus. Lennuamet peab koolituskursuse programmi ja ülesehituse eelnevalt heaks kiitma.
|
b) |
Käitajal tuleb kindlaks määrata ümberõppe ja erinevustealase koolituse sisu, võttes arvesse salongipersonali varasemat töökogemust, mis on OPS 1.1035 nõuete kohaselt kantud salongipersonali koolitusdokumentidesse. |
c) |
Ilma et see piiraks OPS 1.995 lõike c kohaldamist, võib algkoolitust (OPS 1.1005) ning ümberõppe ja erinevuste koolitust (OPS 1.1010) omavahel kombineerida. |
d) |
Käitaja tagab, et
|
e) |
Käitaja tagab, et kõik salongipersonali liikmed teevad enne esimest korda tööle määramist läbi käitaja meeskonna koostöövõime koolituse ja lennukitüübi kohase meeskonna koostöövõime koolituse vastavalt OPS 1.1010 lõike j 1. liite nõuetele. Sellel osal salongipersonalist, kes juba töötab käitaja juures salongipersonali liikmetena, kuid ei ole varem käitaja meeskonna koostöövõime koolitust läbi teinud, tuleb see koolitus lõpetada järgmise nõutava regulaarse korduvkoolituse ja kontrollimise ajaks vastavalt OPS 1.1010 lõike j 1. liite nõuetele, kaasa arvatud lennukitüübi kohane meeskonna koostöövõime koolitus, kui see on asjakohane. |
OPS 1.1012
Tutvumislennud
Käitaja tagab, et pärast ümberõpet tutvuvad kõik salongipersonali liikmed lennukiga, enne kui nad asuvad tööle OPS 1.990 kohaselt nõutud minimaalse salongipersonali arvuga meeskonna koosseisus.
OPS 1.1015
Regulaarne korduvkoolitus
(Vt OPS 1.1015 1. liide ja OPS 1.1005/1.1010/1.1015 3. liide)
a) |
Käitaja tagab, et kõik salongipersonali liikmed läbivad vastavalt OPS 1.1015 1. liite nõuetele regulaarse korduvkoolituse, mis hõlmab kõikidele salongipersonali liikmetele määratud tegevusi tava- ja hädaolukordade protseduurides. |
b) |
Käitaja tagab, et lennuameti kinnitatud regulaarne korduvkoolituse ja kontrollimise kava sisaldab teoreetilist õpet ja praktilist koolitust koos individuaalse praktikaga, nagu on kirjeldatud OPS 1.1015 1. liites. |
c) |
OPS 1.1025 nõuetes ette nähtud regulaarse korduvkoolituse ja sellega seotud kontrolli kehtivusaeg on 12 kuud, millele lisanduvad koolituse või kontrolli sooritamise kuu ülejäänud päevad. Kui kontroll tehakse eelmise kontrolli kehtivuse kolme viimase kuu jooksul, kehtib uue kontrolli tulemus alates kontrolli läbimise päevast ning kestab kuni 12 kuu möödumiseni eelmise kontrolli aegumiskuupäevast. |
OPS 1.1020
Täienduskoolitus
(Vt OPS 1.1020 1. liide)
a) |
Käitaja tagab, et kõik salongipersonali liikmed, kes ei ole rohkem kui kuue kuu jooksul täitnud ühtegi lendudega seotud tööülesannet, kuid kelle eelmine OPS 1.1025 lõike b punktis 3 ette nähtud kontrolli tulemus veel kehtib, teevad läbi lennutegevuskäsiraamatus kirjeldatud täienduskoolituse vastavalt OPS 1.1020 1. liite nõuetele. |
b) |
Käitaja tagab, et salongipersonali liige, kes ei ole puudunud kõikide lennuga seotud ülesannete täitmiselt, kuid ei ole viimase kuue kuu jooksul töötanud OPS 1.990 lõike b kohaselt nõutava salongipersonali liikmena, teeb enne konkreetsel lennukitüübil salongipersonali liikmena tööle asumist läbi kas
|
OPS 1.1025
Kontrollid
a) |
Vastavalt lennuameti otsusele tagab kas lennuamet, käitaja või koolituskursust läbi viiv sertifitseeritud koolitusorganisatsioon, et punktides OPS 1.1005, 1.1010, 1.1015 ja 1.1020 nõutud koolituse ajal või selle järel kontrollitakse kõiki salongipersonali liikmeid läbitud koolituse ulatuses, et veenduda nende oskuses täita ohutusalaseid tööülesandeid tava- ja hädaolukordades. Vastavalt lennuameti otsusele tagab kas lennuamet, käitaja või koolituskursust läbi viiv sertifitseeritud koolitusorganisatsioon, et neid kontrolle viivad läbi sobiva kvalifikatsiooniga töötajad. |
b) |
Käitaja tagab, et kõik salongipersonali liikmed teevad läbi järgmised kontrollid:
|
OPS 1.1030
Lendamine rohkem kui ühe tüübi või variandiga
a) |
Käitaja tagab, et salongipersonali liige töötab kuni kolmel lennukitüübil; neljal lennukitüübil võib salongipersonali liige töötada lennuameti loal, tingimusel et nendest vähemalt kahel tüübil
|
b) |
Eespool toodud lõike a kohaldamisel loetakse lennukitüübi variante erinevateks tüüpideks juhul, kui nad ei ole samalaadsed kõikides alltoodud aspektides:
|
OPS 1.1035
Koolitusdokumendid
Käitaja
1) |
dokumenteerib kõik punktide OPS 1.1005, 1.1010, 1.1015, 1.1020 ja 1.1025 alusel nõutavad koolitused ja kontrollid ning |
2) |
säilitab ohutuskoolituse läbimise tunnistusi ning |
3) |
hoiab ajakohasena koolitusdokumente ja tervisekontrolli või hindamisdokumente, näidates koolitusdokumentide puhul ära ümberõppe, erinevustealase koolituse ja regulaarse korduvkoolituse kuupäevad ja sisu, ning |
4) |
teeb salongipersonali liikme palvel talle kättesaadavaks kõik teda puudutavad dokumendid algkoolituse, ümberõppe ning regulaarse korduvkoolituse ja kontrollide kohta. |
OPS 1.1005 1. liide
Ohutusalane algkoolitus
Punktis OPS 1.1005 nimetatud ohutusalase algkoolituse kursuse raames tuleb läbi võtta vähemalt järgmised teemad.
a) |
Tule- ja suitsutõrjealane koolitus:
|
b) |
Päästeõppus vees Isikliku päästevarustuse vees selgapanemise ja ujuvvahendite kasutamise harjutamine; enne, kui salongipersonali liikmed asuvad esimest korda tööle päästeparvedega või teiste samalaadsete päästevahenditega varustatud lennukil, tuleb neile õpetada selle varustuse kasutamist ning lasta neil selle kasutamist vees harjutada. |
c) |
Päästeõppus Ellujäämiskoolitus vastavalt käitamispiirkonna tingimustele (näiteks polaaralad, kõrb, džungel või meri). |
d) |
Meditsiinilised aspektid ja esmaabi:
|
e) |
Reisijate kohtlemine:
|
f) |
Sidepidamine Koolitusel rõhutatakse salongipersonali ja lennumeeskonna vahelise tõhusa sidepidamise tähtsust, sealhulgas käsitletakse sidevahendite, ühise suhtlemiskeele ja terminoloogia kasutamist. |
g) |
Distsipliin ja kohustused:
|
h) |
Meeskonna koostöövõime
|
OPS 1.1010 1. liide
Ümberõpe ja erinevustealane koolitus
a) |
Üldnõuded Käitaja tagab, et
|
b) |
Tule- ja suitsutõrjealane koolitus Käitaja tagab, et koolitusel
|
c) |
Uste ja väljapääsude kasutamine Käitaja tagab, et
|
d) |
Evakueerimise liugraja kasutamise koolitus Käitaja tagab, et
|
e) |
Evakueerimise ja muude hädaolukordade protseduurid Käitaja tagab, et
|
f) |
Inimeste juhendamine Käitaja tagab, et õpetatakse, kuidas vastavalt lennukitüübile inimesi erinevates hädaolukordades tegelikult juhendada. |
g) |
Piloodi teovõimetus Kui lennumeeskonna minimaalne koosseis on kuni kaks liiget, tagab käitaja, et kõigile salongipersonali liikmetele õpetatakse lennumeeskonna liikme teovõimetusega seotud protseduure ning istmete turvavööde ja kinnitusrihmade kasutamise mehhanisme. Lennumeeskonna liikmete hapnikusüsteemide kasutamise koolitus ja lennumeeskonna liikmete kontrollnimekirjade kasutamise koolitus, kui seda nõutakse käitaja standardsetes käitamisprotseduurides (SOP), tuleb korraldada näitliku praktilise demonstratsioonina. |
h) |
Ohutusvarustus Käitaja tagab, et kõikidele salongipersonali liikmetele õpetatakse ja näidatakse, kus tegelikult asub ohutusvarustus ja kuidas seda kasutada, sealhulgas
|
i) |
Reisijate teavitamine/ohutusvõtete demonstratsioon Käitaja tagab, et salongipersonali koolitatakse OPS 1.285 nõuete järgi reisijate teavitamiseks ja juhendamiseks nii tava- kui ka hädaolukordades. |
j) |
Kui meditsiinilisi põhiaspekte ja esmaabi andmist hõlmav koolitus ei sisaldanud nakkushaiguste vältimist eelkõige troopilises ja subtroopilises kliimas, antakse sellist koolitust, kui käitaja marsruutide võrgustikku laiendatakse või muudetakse nii, et see hakkab selliseid alasid hõlmama. |
k) |
Meeskonna koostöövõime (CRM). Käitaja tagab, et
|
OPS 1.1015 1. liide
Regulaarne korduvkoolitus
a) |
Käitaja tagab, et regulaarse korduvkoolituse viivad läbi sobiva kvalifikatsiooniga isikud. |
b) |
Käitaja tagab, et iga 12 kuu järel toimuva praktilise koolituse kavasse kuuluvad
|
c) |
Käitaja tagab, et ajavahemike järel, mis ei ületa kolme aastat, kuulub regulaarse korduskoolituse kavasse ka järgmine:
|
d) |
Käitaja tagab, et salongipersonali liikmete koolitusse kuuluvad kõik asjakohased OPS 1 III lisa nõuded. |
OPS 1.1020 1. liide
Täienduskoolitus
Käitaja tagab, et täienduskoolituse viivad läbi sobiva kvalifikatsiooniga isikud ja selle läbivad kõik salongipersonali liikmed ning see hõlmab vähemalt järgmist:
1) |
hädaolukorra protseduurid, sealhulgas piloodi teovõimetuse korral; |
2) |
evakueerimisprotseduurid, sealhulgas rahvahulga juhendamise võtted; |
3) |
igat tüüpi või varianti tava- ja avariiväljapääsude kasutamise harjutamine ja nende tegelik avamine tavalises ja hädaolukorras, sealhulgas vajaduse korral seoses täiendavate jõusüsteemide rikkega. Koolitus peab sisaldama ka tegevust ja jõude, mida on vaja evakueerimise liugradade kasutamiseks. Kõnealune koolitus viiakse läbi lennukil või seda jäljendaval õppevahendil; |
4) |
kõikide teiste väljapääsude, sealhulgas kabiini akende toimimise demonstreerimine, ning |
5) |
ohutusvarustuse, sealhulgas hapnikusüsteemide asukoht ja kasutamine ning päästevestide selgapanek, portatiivsete hapnikuaparaatide ja hingamisteede portatiivsete kaitsevahendite kasutamine. |
OPS 1.1005/1.1010/1.1015 2. liide
Koolitus
1) |
Meeskonna koostöövõime (CRM) koolituse kava koos meeskonna koostöövõime metoodika ja mõistetega peab olema toodud lennutegevuskäsiraamatus. |
2) |
Tabelis 1 on toodud meeskonna koostöövõime koolitusteemad, mida tuleb erinevat liiki koolitustel käsitleda. Tabel 1 Meeskonna koostöövõime (CRM) koolitus
|
OPS 1.1005/1.1010/1.1015 3. liide
Meditsiinilised aspektid ja esmaabikoolitus
a) |
Meditsiinilisi aspekte ja esmaabi andmist hõlmav koolitus sisaldab järgmisi valdkondi:
|
P-ALAJAGU
KÄSIRAAMATUD, TEHNILISED PÄEVIKUD JA DOKUMENDID
OPS 1.1040
Üldnõuded lennutegevuskäsiraamatule
a) |
Käitaja tagab, et lennutegevuskäsiraamat sisaldab kõiki juhendeid ja kogu teavet, mis on vajalik käitavale personalile oma kohustuste täitmiseks. |
b) |
Käitaja tagab, et lennutegevuskäsiraamatu sisu, sealhulgas kõikide selle muudatuste ja paranduste sisu, ei oleks vastuolus lennuettevõtja sertifikaadi (AOC) tingimuste ega ühegi kehtiva eeskirjaga ning oleks vastuvõetav lennuametile või vajaduse korral lennuameti poolt heaks kiidetud. |
c) |
Kui lennuamet ei ole teisiti lubanud või kui riigisiseste õigusaktidega ei ole teisiti sätestatud, peab käitaja koostama oma lennutegevuskäsiraamatu inglise keeles. Lisaks sellele võib käitaja nimetatud käsiraamatu või selle osad tõlkida mingisse teise keelde ja kasutada neid selles keeles. |
d) |
Kui käitajal peaks tekkima vajadus uue lennutegevuskäsiraamatu koostamiseks või selle peamiste osade / üksikute köidete uuendamiseks, peab ta täitma eeltoodud lõike c nõudeid. |
e) |
Käitaja lennutegevuskäsiraamat võib koosneda mitmest eraldi köitest. |
f) |
Käitaja tagab, et kogu käitavale personalile on kergesti kättesaadavad lennutegevuskäsiraamatu kõik need osad, mis käsitlevad nende tööülesandeid. Lisaks sellele peab käitaja vastavalt vajadusele andma meeskonnaliikmetele lennutegevuskäsiraamatu A- ja B-osade või nende alajagude koopiad isiklikuks kasutamiseks. |
g) |
Käitaja tagab, et lennutegevuskäsiraamatut muudetakse ja täiendatakse nii, et selles sisalduvad juhendid ja teave oleksid ajakohased. Käitaja tagab, et kogu käitavat personali teavitatakse muudatustest, mis puudutavad nende töökohustusi. |
h) |
Kõikidel isikutel, kellel on lennutegevuskäsiraamat või selle mingi osa, tuleb hoida seda ajakohasena ning lisada sellele käitaja poolt tehtud muudatused ja täiendused. |
i) |
Käitajal tuleb kavandatavad muudatused ja täiendused enne nende kehtimahakkamist esitada lennuametile. Kui muudatus puudutab ükskõik millist lennutegevuskäsiraamatu osa, mis vastavalt OPS nõuetele peab olema heaks kiidetud, tuleb heakskiit saada enne muudatuse jõustumist. Kui muudatusi või täiendusi on ohutuse huvides vaja teha otsekohe, võib need kohe avaldada ja rakendada juhul, kui nõutava heakskiidu saamiseks on taotlus esitatud. |
j) |
Käitaja teeb lennutegevuskäsiraamatusse kõik lennuameti poolt nõutud muudatused ja täiendused. |
k) |
Käitaja peab tagama, et kogu heaks kiidetud dokumentidest võetud teave ning kõik heaks kiidetud dokumentidesse tehtud muudatused kajastuvad lennutegevuskäsiraamatus õigesti ning et lennutegevuskäsiraamatus olev teave ei ole vastuolus ühegi heaks kiidetud dokumendiga. See nõue ei takista siiski käitajal rangemate andmete ja protseduuride kasutamist. |
l) |
Käitaja peab tagama, et lennutegevuskäsiraamatu sisu on esitatud kujul, mida on lihtne kasutada. Lennutegevuskäsiraamatu ülesehituse kavandamisel tuleb järgida inimfaktori põhimõtteid. |
m) |
Paberkandjal oleva lennutegevuskäsiraamatu asemel võib lennuamet lubada käitajal esitada oma lennutegevuskäsiraamatut või selle osasid ka mingil teisel kujul. Sellisel juhul tuleb lennutegevuskäsiraamatule tagada vastuvõetava tasemega juurdepääs, kasutatavus ning usaldatavus. |
n) |
Lennutegevuskäsiraamatu kasutamine lühendatud kujul ei vabasta käitajat OPS 1.130 nõuete täitmisest. |
OPS 1.1045
Lennutegevuskäsiraamatu ülesehitus ja sisu
(Vt OPS 1.1045 1. liidet)
a) |
Käitaja tagab, et lennutegevuskäsiraamatu põhiline ülesehitus on järgmine:
|
b) |
Käitaja tagab, et lennutegevuskäsiraamatu sisu vastab OPS 1.1045 1. liite nõuetele ning on kooskõlas lennutegevuse piirkonna ja liigiga. |
c) |
Käitaja tagab, et lennutegevuskäsiraamatu üksikasjalik ülesehitus on lennuametile vastuvõetav. |
OPS 1.1050
Lennukikäsiraamat
Kõikide lennukite kohta, mida käitaja käitab, tuleb tal pidada kehtivat ja heaks kiidetud lennukikäsiraamatut või sellega võrdväärset dokumenti.
OPS 1.1055
Lennupäevik
a) |
Käitaja säilitab iga sooritatud lennu kohta lennupäeviku vormis järgmist teavet:
|
b) |
Lennuamet võib lubada käitajal lennuki lennupäevikut või selle osasid mitte pidada juhul, kui asjakohane teave on kättesaadav teistes dokumentides. |
c) |
Käitaja tagab, et kõik sissekanded tehakse kohe, õiges ajalises järjestuses ning püsivatena. |
OPS 1.1060
Operatsiooniline lennuplaan
a) |
Käitaja peab tagama, et operatsiooniline lennuplaan ja lennu ajal tehtavad kanded sisaldavad järgmist teavet:
|
b) |
Operatsioonilisest lennuplaanist võib välja jätta punktid, mis on hõlpsasti kättesaadavad teistest dokumentidest või mõnest teisest vastuvõetavast allikast või mis ei ole antud lennu liigi puhul asjasse puutuvad. |
c) |
Käitaja peab tagama, et operatsiooniline lennuplaan ja selle kasutamine oleksid kirjeldatud käitaja lennutegevuskäsiraamatus. |
d) |
Käitaja tagab, et kõik kanded operatsioonilisse lennuplaani tehakse seostatult, õiges ajalises järjestuses ning püsivatena. |
OPS 1.1065
Dokumentide säilitamise aeg
Käitaja tagab, et kõiki dokumente ning kogu asjakohast käitamisalast ja tehnilist teavet iga üksiku lennu kohta säilitatakse OPS 1.1065 1. liites ette nähtud aja jooksul.
OPS 1.1070
Käitaja jätkuva lennukõlblikkuse korraldamise käsiraamat
Käitajal tuleb pidada kehtivat ja heaks kiidetud jätkuva lennukõlblikkuse korraldamise käsiraamatut vastavalt M-osa jaotise M.A.704 „Jätkuva lennukõlblikkuse korraldamise käsiraamat” nõuetele.
OPS 1.1071
Lennuki tehniline päevik
Käitajal tuleb pidada lennuki tehnilist päevikut vastavalt M-osa lõike M.A.306 „Käitaja tehniline päevik” nõuetele.
OPS 1.1045 1. liide
Lennutegevuskäsiraamatu sisu
Käitaja tagab, et lennutegevuskäsiraamatus on allpool loetletud osad.
A. |
ÜLDOSA |
0. |
LENNUTEGEVUSKÄSIRAAMATU HOIDMINE JA KONTROLLIMINE |
0.1. |
Sissejuhatus
|
0.2. |
Muudatuste ja täienduste tegemise kord
|
1. |
ETTEVÕTTE STRUKTUUR JA PERSONALI VASTUTUS |
1.1. |
Ettevõtte struktuur. Ettevõtte organisatsioonilise struktuuri kirjeldus, sealhulgas ettevõtte üldine struktuuriskeem ning lennutegevusosakonna struktuuriskeem. Ettevõtte struktuuriskeem peab kajastama suhteid lennutegevusosakonna ja ettevõtte teiste osakondade vahel. Eelkõige tuleb esile tuua kõikide nende üksuste, osakondade jne lennutegevuse ohutusega seonduvad alluvus- ja aruandlussuhted. |
1.2. |
Tegevusvaldkondade juhid. Tegevusvaldkondade juhtide nimed, kes vastutavad lennutegevuse, hooldustööde süsteemi, meeskonna koolituse ja maapealse tegevuse eest, nii nagu see on ette nähtud OPS 1.175 lõikes i, kaasa arvatud nende tööülesannete ja vastutusala kirjeldus. |
1.3. |
Lennutegevust juhtiva personali vastutus ja kohustused. Lennutegevust juhtiva personali lennutegevuse ohutuse ja kehtivate eeskirjade täitmisega seotud tööülesannete, vastutuse ja volituste kirjeldus. |
1.4. |
Õhusõiduki kapteni õigused, kohustused ja vastutus. Õhusõiduki kapteni kindlaksmääratud õigused, kohustused ja vastutus. |
1.5. |
Meeskonnaliikmete (v.a õhusõiduki kapten) kohustused ja vastutus. |
2. |
LENNUTEGEVUSE KONTROLLIMINE JA JÄRELEVALVE |
2.1. |
Käitajapoolne lennutegevuse järelevalve. Käitaja järelevalve süsteemi kirjeldus (vt OPS 1.175 lõiget g), kus peab olema näidatud, kuidas tehakse lennutegevuse ohutuse ja personali kvalifikatsiooni järelevalvet. Eelkõige tuleb kirjeldada protseduure, mis on seotud järgmiste valdkondadega:
|
2.2. |
Täiendavate käitamisjuhendite kehtestamise ja teabe edastamise kord. Igasuguse teabe, mis sisaldab käitamiseks vajalikke andmeid, kuid ei kuulu lennutegevuskäsiraamatusse, kasutuselevõtmise süsteemi kirjeldus, kaasa arvatud nimetatud teabe rakendamine ja vastutus selle kehtestamise eest. |
2.3. |
Õnnetuste vältimise ja lennuohutuse tagamise programm. Lennuohutuse programmi põhiküsimuste kirjeldus. |
2.4. |
Lennutegevuse kontrollimine. Protseduuride ja vastutuse kirjeldus, mis on vajalikud lennuohutust tagava käitamiskontrolli läbiviimiseks. |
2.5. |
Lennuameti õigused. Lennuameti õiguste kirjeldus ja juhendid personalile, kuidas hõlbustada lennuameti töötajate poolt tehtavaid inspekteerimisi. |
3. |
KVALITEEDISÜSTEEM Vastuvõetud kvaliteedisüsteemi kirjeldus, sealhulgas vähemalt
|
4. |
MEESKONNA KOOSSEIS |
4.1. |
Meeskonna koosseis. Selgitus metoodika kohta, mille järgi määratakse meeskonna koosseis, arvestades järgmist:
|
4.2. |
Õhusõiduki kapteni ametisse määramine. Reeglid, mida kohaldatakse õhusõiduki kapteni määramisel. |
4.3. |
Lennumeeskonna teovõimetus. Juhendid alluvusjärjestuse kohta juhul, kui lennumeeskond muutub teovõimetuks. |
4.4. |
Lendamine enam kui ühe lennukitüübiga. Kinnitus, mis näitab, milliseid lennukeid loetakse ühte tüüpi kuuluvateks järgmistel eesmärkidel:
|
5. |
KVALIFIKATSIOONINÕUDED |
5.1. |
Käitavalt personalilt töökohustuste täitmiseks nõutav lennunduslubade, pädevus(t)e, kvalifikatsiooni/pädevuse (näiteks marsruutide ja lennuväljade osas), kogemuse, koolituse, kontrollimise ja viimaste kogemuste kirjeldus. Arvesse tuleb võtta lennuki tüüpi, lennu liiki ja meeskonna koosseisu. |
5.2. |
Lennumeeskond:
|
5.3. |
Salongipersonal:
|
5.4. |
Koolitus-, kontroll- ja järelevalvepersonal:
|
5.5. |
Muu käitav personal |
6. |
ABINÕUD MEESKONNA TERVISE KAITSEKS |
6.1. |
Abinõud meeskonna tervise kaitseks. Asjaomastes eeskirjades ja juhendites meeskonnaliikmete tervise kohta käsitletakse järgmist:
|
7. |
LENNUAJA PIIRANGUD |
7.1. |
Lennu- ja tööaja piirangud ning puhkeaja nõuded. Käitaja poolt vastavalt kehtivatele nõuetele välja töötatud süsteem. |
7.2. |
Lennu- ja tööaja pikendamine ja/või puhkeaja lühendamine. Tingimused, mille puhul lennu- ja tööaega võib pikendada või puhkeaega lühendada, ning nendest muudatustest teatamise kord. |
8. |
KÄITAMISPROTSEDUURID |
8.1. |
Lennuks ettevalmistamise juhendid, mis on vastavalt lennule järgmised. |
8.1.1. |
Minimaalsed lennukõrgused. Minimaalsete kõrguste määramise ja kasutamise meetodite kirjeldus, sealhulgas
|
8.1.2. |
Kriteeriumid ja vastutus lennuväljade kasutamise lubamisel, arvestades D-, E-, F-, G-, H-, I- ja J-alajagude kohaldatavaid nõudeid. |
8.1.3. |
Lennuväljade käitamismiinimumide kehtestamise metoodika. Meetod instrumentaallennureeglite (IFR) järgi sooritatavate lendude lennuvälja käitamismiinimumide kehtestamiseks vastavalt OPS 1 E-alajao nõuetele. Arvesse tuleb võtta nähtavuse ja/või raja nähtavuse (RVR) kindlaksmääramise korda ning piloodi poolt kindlaks tehtud tegeliku nähtavuse rakendamise protseduure, teatatud andmeid nähtavuse kohta ja nähtavuse kohta rajal. |
8.1.4. |
Marsruudi käitamismiinimumid visuaallendudele või lendude visuaalsete osade kohta; kui kasutatakse ühemootorilist lennukit, siis juhendid marsruudi valimiseks, pidades silmas maapinna võimalusi ohutuks hädamaandumiseks. |
8.1.5. |
Lennuvälja ja marsruudi käitamismiinimumide esitamine ja kasutamine. |
8.1.6. |
Meteoroloogilise teabe tõlgendamine. Selgitav materjal lennutegevuse piirkonna meteoroloogiliste (MET) prognooside ja ettekannete dekodeerimise kohta, sealhulgas tinglike väljendite tõlgendamine. |
8.1.7. |
Kütuse, õli ja metanooli vesilahuse koguse määramine. Metoodika, mille järgi määratakse pardale võetava kütuse, õli ja metanooli vesilahuse kogused ning jälgitakse neid lennu ajal. See osa peab sisaldama ka juhendeid selle kohta, kuidas mõõta ja jaotada pardal olevaid vedelikke. Nendes juhendites peab olema arvesse võetud kõiki olukordi, mis võivad lennu ajal ette tulla, sealhulgas marsruudi muutmine lennu ajal ning lennuki ühe või enama mootori rike. Kirjeldada tuleb ka süsteemi, kuidas hoitakse kütuse ja õli kohta registreeritud andmeid. |
8.1.8. |
Mass ja raskuskese. Massi ja raskuskeskme üldised põhimõtted, sealhulgas
|
8.1.9. |
Lennuliiklusteenistuse (ATS) lennuplaan. Lennuliiklusteenistuse lennuplaani ettevalmistamise ning selle esitamise protseduurid ja vastutus. Tegurid, millega tuleb arvestada nii üksikute kui ka korduvplaanide esitamisel. |
8.1.10. |
Operatsiooniline lennuplaan. Protseduurid ja vastutus operatsioonilise lennuplaani ettevalmistamisel ja aktsepteerimisel. Tuleb kirjeldada operatsioonilise lennuplaani kasutamist ja esitada kasutusel olevate operatsiooniliste lennuplaanide vormide näidised. |
8.1.11. |
Käitaja lennuki tehniline päevik. Kirjeldada tuleb vastutust käitaja lennuki tehnilise päeviku ja selle kasutamise eest ning esitada kasutusel oleva vormi näidised. |
8.1.12. |
Loetelu dokumentidest, vormidest ja lisateabest, mis peab olema lennuki pardal. |
8.2. |
Maapealse teeninduse juhendid |
8.2.1. |
Tankimisprotseduurid. Tankimisel ette nähtud protseduuride kirjeldus, sealhulgas
|
8.2.2. |
Ohutusega seotud lennuki ja reisijate teenindamise ning lasti käitlemise protseduurid. Teenindamise protseduuride kirjeldus, mida kasutatakse reisijate istekohtadele paigutamisel, pardaletulekul või lennukist väljumisel ja lennuki lastimisel või lasti mahalaadimisel. Esitada tuleb ka lisaprotseduurid ohutuse saavutamiseks juhul, kui lennuk on perroonil. Teenindamisprotseduurid peavad sisaldama järgmist:
|
8.2.3. |
Reisija lennuki pardale võtmisest keeldumise kord. Protseduurid, millega tagatakse, et lennuki pardale ei lubata isikuid, kes on ilmselt joobeseisundis või kelle käitumine või füüsiline seisund näitab, et nad on narkootikumide mõju all. Eeltoodu ei kehti isikute kohta, kes on nõuetekohase meditsiinilise hoolduse all. |
8.2.4. |
Jää eemaldamine ja jäätõrje maa peal. Maa peal toimuva jääeemaldamise meetodite ning jäätõrje abinõude ja protseduuride kirjeldus. Nende protseduuride puhul tuleb kirjeldada erinevat liiki jäätumist ja muud saastumist ning nende mõju lennukitele paigalseisul, liikumise ajal maa peal ja stardi ajal. Lisaks sellele tuleb loetleda kasutatavad jäätumisvastased ained, sealhulgas nende
|
8.3. |
Lennu sooritamise protseduurid |
8.3.1. |
Visuaal- (VFR) ja instrumentaallennureeglite (IFR) rakendamine. Selliste asjaolude kirjeldus, mille puhul lubatakse lende sooritada visuaallennureeglite (VFR) järgi või nõutakse lendude sooritamist instrumentaallennureeglite (IFR) järgi või mille puhul minnakse üle ühelt teisele. |
8.3.2. |
Navigatsiooniprotseduurid. Kõikide navigatsiooniprotseduuride kirjeldused vastavalt tüübile/tüüpidele ja käitamispiirkonnale/-piirkondadele. Tähelepanu tuleb pöörata järgmisele:
|
8.3.3. |
Kõrgusemõõtja seadmise protseduurid, sealhulgas vajaduse korral ka
|
8.3.4. |
Ohtliku kõrguse häiresüsteem |
8.3.5. |
Maapinna ohtliku läheduse eest hoiatamise süsteemi (GPWS) / reljeefi jälgimise ja hoiatussüsteem (TAWS). Protseduurid ja juhendid, mis on vajalikud, et hoida ära juhitava lennuki kokkupõrkamine maaga, sealhulgas piirata suurt vertikaalkiirust maapinna lähedal (vastavad koolitusnõuded on toodud D.2.1 nõuetes). |
8.3.6. |
Õhus kokkupõrke vältimise süsteemi (TCAS/ACAS) kasutamise kord |
8.3.7. |
Lennu ajal kütuse kasutamise kontrollimise kord |
8.3.8. |
Ebasoodsad ja eeldatavasti ohtlikud atmosfääritingimused. Käitamisprotseduurid ebasoodsates ja eeldatavasti ohtlikes ilmastikutingimustes ja/või protseduurid selliste tingimuste vältimiseks. Nimetatud tingimused on järgmised:
|
8.3.9. |
Lennuki keerisjälje turbulentsus. Keerisjälje turbulentsuse kriteeriumid sõltuvalt lennuki tüübist, tuule omadustest ja maandumisraja asendist. |
8.3.10. |
Meeskonnaliikmed oma töökohtadel. Nõuded meeskonnaliikmetele asuda oma ettenähtud töökohal või istmel lennu erinevatel etappidel või kui seda peetakse vajalikuks ohutuse huvides, sealhulgas ettenähtud reguleeritud puhkuse korraldamine kabiinis. |
8.3.11. |
Meeskonna ja reisijate turvavööde kasutamine. Nõuded meeskonnaliikmetele ja reisijatele turvavööde ja/või ohutusrihmade kasutamiseks lennu erinevatel etappidel või alati, kui seda peetakse ohutuse seisukohast vajalikuks. |
8.3.12. |
Pääs lennuki kabiini. Tingimused nende isikute, kes ei ole lennumeeskonna liikmed, pääsemiseks lennuki kabiini, sealhulgas kord, kuidas pääsevad kabiini lennuameti inspektorid. |
8.3.13. |
Meeskonna vabade istekohtade kasutamine. Tingimused ja protseduurid meeskonna vabade istekohtade kasutamiseks. |
8.3.14. |
Meeskonnaliikmete teovõimetus. Protseduurid, mida tuleb järgida meeskonnaliikmete teovõimetuse korral lennu ajal, sealhulgas näited erinevat liiki teovõimetuse kohta ja meetodid nende äratundmiseks. |
8.3.15. |
Salongi ohutusnõuded. Protseduurid
|
8.3.16. |
Reisijate teavitamise protseduurid. Reisijate teavitamise sisu, viisid ja teabe edastamise ajastamine vastavalt OPS 1.285 nõuetele. |
8.3.17. |
Protseduurid lennukitele, mille käitamisel peavad alati pardal olema kosmilise või päikesekiirguse kindlakstegemise seadmed. Protseduurid kosmilise või päikesekiirguse kindlakstegemise seadmete kasutamiseks ja nende näitude salvestamiseks, sealhulgas tegevused juhuks, kui näidud ületavad lennutegevuskäsiraamatus kehtestatud piirväärtusi. Lisaks protseduurid, mida tuleb järgida juhul, kui otsustatakse laskuda või marsruuti muuta, sealhulgas ATS protseduurid. |
8.3.18 |
Autopiloodi ja tõmbeautomaadi kasutamine. |
8.4. |
Käitamine erinevates ilmatingimustes (AWO). Erinevates ilmatingimustes sooritatavate lendude käitamisprotseduuride kirjeldus (vt ka OPS D- ja E-alajagu). |
8.5. |
ETOPS. ETOPS-lendude käitamisprotseduuride kirjeldus. |
8.6. |
Miinimumvarustuse loetelu (MEL) ja varustatuse muudatuste loetelu (CDL) kasutamine. |
8.7. |
Mittetulunduslikud lennud. Protseduurid ja piirangud
|
8.8. |
Hapniku kasutamise nõuded. |
8.8.1. |
Selgitus, millal peab hapnik olema saadaval ja kuidas seda kasutada. |
8.8.2. |
Hapniku kasutamise nõuded, mis on kehtestatud
|
9. |
OHTLIKUD KAUBAD JA RELVAD |
9.1. |
Teave, instruktsioonid ja üldised juhendid ohtlike kaupade veo kohta, kaasa arvatud
|
9.2. |
Relvade, laskemoona ja sportrelvade veo tingimused. |
10. |
JULGESTUS |
10.1. |
Lennundusjulgestuse juhendid ja mittekonfidentsiaalsed juhtnöörid, kaasa arvatud käitava personali õigused ja vastutus ning käitajapoolne tegevus ja protseduurid pardal toime pandud kuritegude korral (nt ebaseaduslik sekkumine, sabotaaž, pommiähvardused ja õhusõiduki kaaperdamine) ja nendest teatamine. |
10.2. |
Preventiivsete julgestusmeetmete kirjeldus ja sellealane koolitus. Märkus. Lennundusjulgestuse instruktsioonide ja juhendite mõned osad võivad olla konfidentsiaalsed. |
11. |
JUHTUMITE KÄSITLEMINE, NENDEST TEATAMINE JA ETTEKANDMINE Protseduurid juhtumite käsitlemiseks, nendest teatamiseks ja ettekandmiseks. Selles osas peab
|
12. |
LENNUREEGLID Lennureeglid, sealhulgas
|
13. |
ÕHUSÕIDUKITE RENTIMINE Õhusõiduki rentimisega seotud tegevuste ja korra kirjeldus, rentimisega seotud protseduurid ja juhtkonna vastutus/kohustused. |
B. |
LENNUKITE KÄITAMINE VASTAVALT TÜÜBILE Tüüpide ja tüüpide variantide vaheliste erinevuste arvessevõtmine järgmiste teemade kaupa. |
0. |
ÜLDINFO JA MÕÕTÜHIKUD |
0.1. |
Üldinfo (näiteks lennuki mõõtmed), sealhulgas lennukitüübi käitamisel kasutatava mõõtühikute süsteemi kirjeldus ja teisendamise/tuletamise tabelid. |
1. |
PIIRANGUD |
1.1. |
Sertifitseerimisel määratletud piirangute ja kehtivate käitamispiirangute kirjeldus:
|
2. |
TAVAOLUKORRA PROTSEDUURID |
2.1. |
Meeskonna tavaolukorra protseduurid ja kohustused, vastavad kontrollkaardid, nende kasutamise süsteem ning lennumeeskonna ja salongipersonali vaheliseks koordineerimiseks vajalikud protseduurid. Toodud peavad olema järgmised protseduurid ja kohustused:
|
3. |
EBATAVALISTE JA HÄDAOLUKORDADE PROTSEDUURID |
3.1. |
Meeskonna protseduurid ja kohustused, vastavad kontrollkaardid, kontrollkaartide kasutamise süsteem ja teave vajalike koordineerimisprotseduuride kohta lennumeeskonna ja salongipersonali vahel. Toodud peavad olema järgmised protseduurid ja kohustused ebatavalistes ja hädaolukordades:
|
4. |
LENNUTEHNILISED VÕIMALUSED |
4.0. |
Andmed lennutehniliste võimaluste kohta peab esitama hõlpsasti kasutataval kujul. |
4.1. |
Andmed lennutehniliste võimaluste kohta. Materjalid lennutehniliste võimaluste kohta, mis on vajalikud OPS 1 F-, G-, H- ja I-alajaos sätestatud käitamisnõuete täitmiseks ning mille abil saab kindlaks määrata
|
4.1.1. |
Lisaandmed lendude sooritamiseks jäätumistingimustes. Käsitleda tuleb kõiki sertifitseeritud lennutehnilisi andmeid, mis puudutavad lubatud konfiguratsiooni või konfiguratsioonist kõrvalekallet, näiteks mittetöötavat pidurite blokeerimisvastast seadet. |
4.1.2. |
Kui lennuki heaks kiidetud lennukikäsiraamatus (AFM) ei ole andmeid vastava suutlikkusklassi puhul nõutud lennutehniliste võimaluste kohta, tuleb sinna lisada teised, lennuametile vastuvõetavad andmed. Teise võimalusena võib lennutegevuskäsiraamatus viidata lennukikäsiraamatus (AFM) olevatele heaks kiidetud andmetele, kui neid andmeid ei kasutata tõenäoliselt kuigi sageli või kui neid tõenäoliselt ei kasutata ohuolukorras. |
4.2. |
Lennutehniliste võimaluste lisaandmed. Vajaduse korral lisaandmed lennutehniliste võimaluste kohta, sealhulgas
|
5. |
LENNU PLANEERIMINE |
5.1. |
Andmed ja juhendid, mis on vajalikud lennueelseks lennu planeerimiseks ja planeerimiseks lennul, kaasa arvatud sellised tegurid nagu kiiruse graafikud ja mootorite töörežiimid. Vajaduse korral käitamisprotseduurid mootori(te) seiskumise puhuks, lennuks suurendatud kaugusele kahe turboreaktiivmootoriga lennukiga (ETOPS) (eelkõige reisilennu kiirusel ühe mittetöötava mootoriga ja maksimaalsel kaugusel sobivast lennuväljast, mis määratakse kindlaks vastavalt OPS 1.245 nõuetele) ning lendudeks kaugel eraldi asuvate üksikute lennuväljadeni. |
5.2. |
Lennu erinevate etappide jaoks kütusevajaduse arvutamise metoodika vastavalt OPS 1.255 nõuetele. |
5.3 |
ETOPS-lendude puhul kriitilist kütusereservi ja lennuala käsitlevad andmed lennutehniliste võimaluste kohta, sealhulgas piisavad andmed, mis võimaldavad kriitilise kütusereservi ja lennuala arvutamist, mis põhineb andmetel lennuki heaks kiidetud lennutehniliste võimaluste kohta. Nõutavad on järgmised andmed:
Kõrgusi, õhkkiirusi, mootori töörežiimi ja kütusekulu, mida kasutatakse selleks, et määrata kindlaks ETOPS-lennuala iga plaaneri-mootori kombinatsiooni puhul, peab kasutama vastava maastiku- ja takistusevaru näitamisel kooskõlas käesoleva määrusega. |
6. |
MASS JA BALANSSEERING Juhendid ja andmed massi ja balansseeringu arvutamiseks, sealhulgas
|
7. |
LASTIMINE Õhusõiduki lastimise ja lennuki pardale võetava lasti kinnitamise protseduurid ja tingimused. |
8. |
VARUSTATUSE MUUDATUSTE LOETELU Varustatuse muudatuste loetelu(d) (Configuration Deviation List – CDL), kui see (need) on tootja poolt kaasa antud ja selle (nende) koostamisel on arvestatud käitatavaid lennukitüüpe ja -variante, sealhulgas protseduurid, mida tuleb järgida ajal, mil lennuk lendab välja varustatuse muudatuste loetelu (CDL) tingimuste kohaselt. |
9. |
MINIMAALVARUSTUSE LOETELU Minimaalvarustuse loetelu (MEL), mille puhul on arvesse võetud käitatavaid lennukitüüpe ja -variante ning lendude liike/käitamispiirkonda. Minimaalvarustuse loetelusse (MEL) peavad kuuluma navigatsiooniseadmed ning selle koostamisel tuleb arvesse võtta marsruudil ja käitamispiirkonnas nõutud navigeerimistäpsust. |
10. |
PÄÄSTE- JA AVARIIVARUSTUS, SEALHULGAS HAPNIK |
10.1. |
Nimekiri päästevarustusest, mis peab olema õhusõiduki pardal kõikidel marsruutidel, kus lennatakse, ning protseduurid selle varustuse töökorras oleku kontrollimiseks enne starti. Juhendid pääste- ja avariivarustuse asukoha, kättesaadavuse ja juurdepääsu ning kasutamise kohta, samuti varustuse kontrollkaart/-kaardid. |
10.2. |
Lennuki süsteemide, nendega seotud juhiste ja näidikute ja käitamisjuhendite kirjeldus. Nõutava ja olemasoleva hapnikukoguse kindlaksmääramise kord. Arvestada tuleb lennu profiili, pardalolijate arvu ja salongi rõhu võimalikku langust. Teave tuleb esitada hõlpsasti kasutatavas vormis. |
11. |
EVAKUEERIMISPROTSEDUURID OHUOLUKORRAS |
11.1. |
Juhendid ohuolukorras evakueerimise ettevalmistamiseks, sealhulgas juhendid meeskonna koostöö koordineerimiseks ja töökoha määramiseks ohuolukorras. |
11.2. |
Evakueerimisprotseduurid ohuolukorras. Kõigi meeskonnaliikmete kohustuste kirjeldus kiire evakueerimise ajaks ning reisijate abistamiseks sundmaandumise, vette maandumise või teiste hädaolukordade korral. |
12. |
LENNUKI SÜSTEEMID Lennuki süsteemide, nendega seotud juhiste ja näidikute ja käitamisjuhendite kirjeldus. |
C. |
MARSRUUTIDE JA LENNUVÄLJADE JUHENDID NING TEAVE |
1. |
Juhendid ja teave sidepidamise, navigatsiooni ja lennuväljade kohta, sealhulgas minimaalsete lennutasandite ja -kõrguste kohta kõikidel lennatavatel marsruutidel ning käitamismiinimumide kohta kõikidel lennuväljadel, mida on planeeritud kasutada, sealhulgas
|
D. |
KOOLITUS |
1. |
Koolituskavad ja kontrollimise programmid kogu käitava personali jaoks, kes täidab lennu ettevalmistamisega ja/või sooritamisega seotud ülesandeid. |
2. |
Koolituskavadesse ja kontrollprogrammidesse peavad kuuluma |
2.1. |
lennumeeskonna puhul – kõik E- ja N-alajaos ette nähtud asjakohased koolitused; |
2.2. |
salongipersonali puhul – kõik O-alajaos ette nähtud asjakohased koolitused; |
2.3. |
käitava personali, sealhulgas meeskonnaliikmete puhul:
|
2.4. |
käitamisega seotud personali puhul, välja arvatud meeskonnaliikmed (näiteks lendude korraldaja, hoolduspersonal jne) – kõik muud asjakohased koolitused, mis on ette nähtud OPS nõuetes vastavalt igaühe kohustustele. |
3. |
Protseduurid |
3.1. |
Koolituse ja kontrollimise protseduurid. |
3.2. |
Protseduurid juhtudeks, kui personal ei saavuta või ei suuda säilitada nõutavat professionaalset taset. |
3.3. |
Protseduurid, millega tagatakse, et ärilistel lennutranspordi lendudel ei jäljendata ebatavalisi või hädaolukordi, mis nõuavad kõikide või osade ebatavaliste või hädaolukorra protseduuride järgimist, ega jäljendata instrumentaallennutingimusi kunstlike vahenditega. |
4. |
Säilitatavate dokumentide kirjeldus ning säilitamise ajad (vt OPS 1.1065 1. liidet). |
OPS 1.1065 1. liide
Dokumentide säilitamise aeg
Käitaja tagab, et järgmine teave/järgmised dokumendid säilitatakse lennuametile vastuvõetaval kujul ja lennuametile kättesaadavana järgmistes tabelites märgitud aja jooksul.
Märkus. Lisateave dokumentide säilitamise kohta on esitatud M-osa jaotise M.A.306 lõikes c „Käitaja tehniline päevik”.
Tabel 1
Teave, mida kasutatakse lennu ettevalmistamisel ja läbiviimisel
Teave, mida kasutatakse lennu ettevalmistamiseks ja läbiviimiseks vastavalt OPS 1.135 nõuetele |
|
Operatsiooniline lennuplaan |
Kolm kuud |
Lennuki tehniline päevik |
36 kuud pärast viimase kande kuupäeva vastavalt M-osa jaotise M.A.306 lõikele c |
Marsruudikohased NOTAM/AIS teavitamise dokumendid, kui need on käitaja koostatud |
Kolm kuud |
Dokumendid massi ja balansseeringu kohta |
Kolm kuud |
Teated erilastide kohta, kaasa arvatud kirjalik teave lennuki kaptenile ohtlike kaupade kohta |
Kolm kuud |
Tabel 2
Aruanded
Aruanded |
|
Lennupäevik |
Kolm kuud |
Ettekanded kõikidest lennul aset leidnud, punktis OPS 1.420 märgitud juhtumite üksikasjadest või teistest sündmustest, millest õhusõiduki kapten peab vajalikuks ette kanda / mida peab vajalikuks registreerida |
Kolm kuud |
Aruanded tööaja pikendamise ja/või puhkeaja lühendamise kohta |
Kolm kuud |
Tabel 3
Lennumeeskonna dokumendid
Lennumeeskonna dokumendid |
|
Lennu-, töö- ja puhkeaeg |
15 kuud |
Lennundusload |
Kuni lennumeeskonna liige kasutab oma loaga kaasnevaid õigusi käitaja juures |
Ümberõpe ja kontroll |
Kolm aastat |
Meeskonna juhtimise kursus (k.a kontroll) |
Kolm aastat |
Regulaarne korduvkoolitus ja kontroll |
Kolm aastat |
Koolitus ja kontroll tegutsemiseks mõlemal piloodiistmel |
Kolm aastat |
Hiljutine lennukogemus (vt OPS 1.970) |
15 kuud |
Marsruudi ja lennuvälja pädevus (vt OPS 1.975) |
Kolm aastat |
Koolitus ja kvalifikatsioon konkreetseteks lendudeks, kui seda nõuab OPS (näiteks ETOPS CAT II/III lennud) |
Kolm aastat |
Asjakohane ohtlike kaupade veo koolitus |
Kolm aastat |
Tabel 4
Salongipersonali dokumendid
Salongipersonali dokumendid |
|
Lennu-, töö- ja puhkeaeg |
15 kuud |
Algkoolitus, ümberõpe ja erinevustealane koolitus (k.a kontroll) |
Kuni salongipersonali liige töötab käitaja juures |
Regulaarne korduvkoolitus ja täienduskoolitus (k.a kontroll) |
Kuni 12 kuud pärast salongipersonali liikme lahkumist käitaja teenistusest |
Asjakohane ohtlike kaupade veo koolitus |
Kolm aastat |
Tabel 5
Muu käitava personali dokumendid
Muu käitava personali dokumendid |
|
Koolituse/kvalifikatsiooni dokumendid muu personali kohta, kellele OPS kohaselt tuleb koostada heaks kiidetud koolitusprogramm |
Dokumendid kahe viimase koolituse kohta |
Tabel 6
Muud dokumendid
Muud dokumendid |
|
Dokumendid kosmilise ja päikesekiirguse dooside kohta |
Kuni 12 kuud pärast meeskonnaliikme lahkumist käitaja teenistusest |
Kvaliteedisüsteemi dokumendid |
Viis aastat |
Ohtlike kaupade veo dokumendid |
Kolm kuud pärast lennu toimumist |
Ohtlike kaupade vastuvõtu kontrollkaardid |
Kolm kuud pärast lennu toimumist |
Q-ALAJAGU
LENNU- JA TÖÖAJA PIIRANGUD NING PUHKEAJA NÕUDED
OPS 1.1090
Eesmärk ja kohaldamisala
1. |
Käitaja kehtestab meeskonnaliikmete lennu- ja tööaja piirangud ning puhkeaja nõuded. |
2. |
Käitaja tagab kõikidel lendudel |
2.1. |
lennu- ja tööaja piirangute ning puhkeaja vastavuse
|
2.2. |
Lennud planeeritakse nii, et need toimuvad lubatud lennuaja piires, võttes arvesse lennueelsetele ülesannetele ja lennule ning lennuki teenindamisele kuluvat aega. |
2.3. |
Töögraafikud valmistatakse ette ja avaldatakse piisavalt varakult, et meeskonnaliikmetel oleks võimalus planeerida piisavalt puhkeaega. |
3. |
Käitaja ülesanded |
3.1. |
Käitaja määrab iga meeskonnaliikme põhibaasi. |
3.2. |
Käitaja peaks arvestama lennuaegade ja puhkeaegade sageduse ja struktuuri vahelist suhet ning võtma kohaselt arvesse minimaalse puhkejaga vahelduvate pikkade tööaja perioodide mõjusid. |
3.3. |
Käitajad määravad kindlaks tööaja skeemid, kus välditakse sellist ebasoovitavat tööaja korraldust nagu päevaste/öiste tööaegade vaheldumine või meeskonnaliikmete sellist töölelähetamist, mis tõsiselt häirib väljakujunenud magamis-/tööaja struktuuri. |
3.4. |
Käitajad planeerivad tööst vabad kohalikud päevad ning teavitavad nendest meeskonnaliikmeid eelnevalt. |
3.5. |
Käitajad tagavad, et puhkeajad on piisava pikkusega selleks, et meeskonnaliikmed taastuksid eelnevate tööülesannete täitmise mõjudest ning oleksid järgmiseks lennuajaks hästi välja puhanud. |
3.6. |
Käitajad tagavad, et lennuajad planeeritakse nii, et need võimaldavad meeskonnaliikmetel vältida väsimust, et nad saaksid kõikides tingimustes töötades tagada rahuldava ohutustaseme. |
4. |
Meeskonnaliikmete ülesanded |
4.1. |
Meeskonnaliige ei tohi käitada lennukit, kui ta teab, et on väsinud või on tõenäoliselt väsinud või tunneb ennast halvasti määral, mis võib lendu ohustada. |
4.2. |
Meeskonnaliikmed peaksid optimaalselt kasutama olemasolevaid võimalusi puhkamiseks ning kasutama oma puhkeaega nõuetekohaselt. |
5. |
Tsiviillennundusasutuste ülesanded |
5.1. |
Erinevused |
5.1.1. |
Vastavalt artiklile 8 võib lennuamet lubada erinevusi käesoleva jao nõuetest kooskõlas asjaomases liikmesriigis kehtivate õigusaktidega ja protseduuridega ning konsulteerides huvitatud pooltega. |
5.1.2. |
Kõik käitajad peavad, kasutades oma töökogemust ja võttes arvesse asjakohaseid tegureid, nagu praegused teaduslikult põhjendatud teadmised, lennuametile näitama, et nende taotletavate erinevuste rakendamise tulemuseks on samaväärne ohutustase. Selliste erinevuste juurde kuuluvad vajaduse korral sobivad leevendavad meetmed. |
OPS 1.1095
Mõisted
Käesoleva määruse kohaldamisel kasutatakse järgmisi mõisteid.
1.1. |
„Suurendatud lennumeeskond” Lennumeeskond, millesse kuulub rohkem liikmeid kui minimaalselt lennuki käitamiseks nõutav ja milles iga lennumeeskonna liige võib lahkuda oma töökohalt, mille puhul teda asendab teine piisavalt kvalifitseeritud lennumeeskonna liige. |
1.2. |
„Blokkaeg” Ajavahemik alates hetkest, mil õhusõiduk liigub paigast parkimiskohast õhkutõusmise eesmärgil, kuni hetkeni, mil õhusõiduk peatub talle määratud parkimiskohas ja kõik mootorid või propellerid on seiskunud. |
1.3. |
„Vaheaeg” Kõikidest tööülesannetest vaba, puhkeajast lühem aeg, mis arvestatakse tööaja hulka. |
1.4. |
„Tööülesanne” Mis tahes ülesanne, mida meeskonnaliige peab täitma seoses lennuettevõtja sertifikaadi omaniku tegevusega/tööga. Kui käesolevas määruses ei ole sätestatud konkreetseid eeskirju, määratleb lennuamet, kas valvesolek loetakse tööülesandeks ja millisel määral. |
1.5. |
„Tööaeg” Ajavahemik, mis algab hetkest, mil meeskonnaliige alustab käitaja tööülesande täitmist, ning kestab kuni hetkeni, mil meeskonnaliige vabaneb kõikidest tööülesannetest. |
1.6. |
„Lennutöö aeg” Ajavahemik, mille jooksul isik töötab meeskonnaliikmena õhusõidukil. Lennutöö aeg algab hetkest, mil meeskonnaliige käitaja nõudel alustab lennuks või lendude seeriaks valmistumist; lennutöö aeg lõpeb sellise viimase lennu lõpus, millel ta on töötav meeskonnaliige. |
1.7. |
„Põhibaas” Käitaja poolt kindlaks määratud asukoht, kust meeskonnaliige tavaliselt alustab ja kus ta lõpetab oma tööülesande või tööülesannete seeria täitmise ning kus käitaja tavaliselt ei pea vastutama konkreetse meeskonnaliikme majutamise eest. |
1.8. |
„Kohalik päev” 24tunnine ajavahemik, mis algab kell 00:00 kohaliku aja järgi. |
1.9. |
„Kohalik öö” Kaheksatunnine ajavahemik kella 22:00 ja 8:00 vahel kohaliku aja järgi. |
1.10. |
„Üksik vaba päev” Üksik vaba päev sisaldab kaht kohalikku ööd. Puhkeaeg võib kuuluda selle vaba päeva sisse. |
1.11. |
„Töötav meeskonnaliige” Meeskonnaliige, kes täidab oma tööülesandeid õhusõidukil lennu ajal või mingi lennu osa jooksul. |
1.12 |
„Töökohale minek” Mittetöötava meeskonnaliikme minek ühest kohast teise käitaja korraldusel, välja arvatud sõiduaeg. Sõiduaeg on
|
1.13. |
„Puhkeaeg” Katkestamatu ja kindlaksmääratud ajavahemik, mille jooksul meeskonnaliige on tööülesannetest ja lennujaama valvest vaba. |
1.14. |
„Valveaeg” Kindlaksmääratud ajavahemik ilma vahepealse puhkeajata, mil meeskonnaliige peab olema käitajale kättesaadav lennuülesande saamiseks, töökohale minekuks või muuks tööülesandeks. |
1.15. |
„Ööpäevase tsükli madalseisu vahemik (WOCL)” Aeg vahemikus 02:00 ja 05:59. Kolme ajavööndi piires arvestatakse ööpäevase tsükli madalseisu vahemik põhibaasi aja järgi. Nendest kolmest ajavööndist väljaspool arvestatakse väljalennule järgneva 48 tunni jooksul ööpäevase tsükli madalseisu vahemik põhibaasi aja järgi ning pärast seda kohaliku aja järgi. |
OPS 1.1100
Lennu- ja tööaja piirangud
1.1. |
Kogu tööaeg Käitaja tagab, et kogu tööaeg, mis kulub meeskonnaliikmel tööülesannete täitmiseks, ei ületa
|
1.2. |
Kogu blokkaja piirang Käitaja tagab, et üksiku meeskonnaliikme kogu blokkaeg lendudel, kus ta täidab töötava meeskonnaliikme tööülesandid, ei ületa
|
OPS 1.1105
Maksimaalne päevane lennuaeg
1.1. |
Käesolevat OPS punkti ei kohaldata ühe piloodiga lendude ega meditsiinilise kiirabi lendude suhtes. |
1.2. |
Käitaja määrab kindlaks lennu ettevalmistusaja, mis põhineb reaalselt ohutusega seotud maapealsetele tööülesannetele kuluval ajal, mis on lennuameti poolt heaks kiidetud. |
1.3. |
Maksimaalne päevane lennuaeg on 13 tundi. |
1.4. |
Neid 13 tundi vähendatakse 30 minuti võrra iga lennu kohta alates kolmandast lennust; maksimaalselt võib päevast lennuaega vähendada kaks tundi. |
1.5. |
Kui lennuaeg algab ööpäevase tsükli madalseisu vahemiku ajal, lüheneb punktides 1.3 ja 1.4 nimetatud maksimaalne päevane lennuaeg 100 % võrra selle kestusest ööpäevase tsükli madalseisu vahemiku ajal. Kui lennuaeg algab või kui kogu lennuaeg kestab ööpäevase tsükli madalseisu vahemiku ajal, lüheneb punktides 1.3 ja 1.4 nimetatud maksimaalne päevane lennuaeg 50 % võrra selle kestusest ööpäevase tsükli madalseisu vahemiku ajal. |
2. |
Lennuaja pikendamine |
2.1. |
Maksimaalset päevast lennuaega võib pikendada kuni ühe tunni võrra. |
2.2. |
Lennuaja pikendamine ei ole lubatud, kui põhiline päevane lennuaeg hõlmab kuut või enamat lendu. |
2.3. |
Kui lennuaeg kestab ööpäevase tsükli madalseisu vahemiku ajal kuni kaks tundi, võib lennuaega pikendada kuni nelja lennu korral. |
2.4. |
Kui lennuaeg kestab ööpäevase tsükli madalseisu vahemiku ajal üle kahe tunni, võib lennuaega pikendada kuni kahe lennu korral. |
2.5. |
Lennuaega võib pikendada maksimaalselt kaks korda seitsme üksteisele järgneva päeva jooksul. |
2.6. |
Kui lennuaega planeeritakse pikendada, pikeneb minimaalne puhkeaeg enne ja pärast lendu kahe tunni võrra või pikeneb ainult minimaalne puhkeaeg pärast lendu nelja tunni võrra. Kui pikendatakse üksteisele järgnevaid lennuaegasid, peavad puhkeajad pärast eelmist ja enne järgmist lendu üksteisele järgnema. |
2.7. |
Kui pikendatud lennuaeg algab ajavahemikus 22:00 kuni 04:59, peab käitaja piirduma lennuajaga 11 tundi ja 45 minutit. |
3. |
Salongipersonal |
3.1. |
Salongipersonali puhul, kes täidab tööülesandeid lennul või lendude seerial, võib lennuaega pikendada aja võrra, mille võrra salongipersonali lennuks ettevalmistuse aeg erineb lennumeeskonna lennuks ettevalmistuse ajast, kui erinevus ei ületa ühte tundi. |
4. |
Kindel töökorraldus |
4.1. |
Kavandatud sõiduplaanid peavad võimaldama lendude toimumist maksimaalse lubatud lennuaja piires. Selle saavutamiseks võtavad käitajad meetmeid sõiduplaani või meeskondade töökorralduse muutmiseks hiljemalt siis, kui tegelik lendude kestus ületab maksimaalset lennuaega rohkem kui 33 % sellel hooajal sõiduplaanis olevate lendude osas. |
5. |
Töökohale minek |
5.1. |
Kogu töökohale minekule kulutatud aega loetakse tööajaks. |
5.2. |
Töökohale minek pärast lennuks valmistumist, kuid enne lendu, arvestatakse lennuaja hulka, kuid seda ei loeta lennuks. |
5.3. |
Töökohale mineku lendu, mis järgneb vahetult lennule tööülesannetes, võetakse arvesse OPS 1.1110 punktides 1.1 ja 1.2 määratletud minimaalse puhkeaja arvutamisel. |
6. |
Pikendatud (vaheajaga) lennuaeg |
6.1. |
Lennuamet võib anda loa pikendatud lennuajaga lennule, mis sisaldab vaheaega vastavalt artikli 8 sätetele. |
6.2. |
Kõik käitajad peavad, kasutades oma töökogemust ja võttes arvesse asjakohaseid tegureid, nagu praegused teaduslikult põhjendatud teadmised, lennuametile näitama, et nende taotletava pikendatud lennuaja rakendamise tulemuseks on samaväärne ohutustase. |
OPS 1.1110
Puhkeaeg
1. |
Minimaalne puhkeaeg |
1.1. |
Minimaalne puhkeaeg enne põhibaasist algava lennu lennuaega on vähemalt võrdne eelneva tööaja pikkusega või 12 tundi, olenevalt sellest, kumb aeg on pikem. |
1.2. |
Minimaalne puhkeaeg enne põhibaasist väljaspool algava lennu lennuaega on vähemalt võrdne eelneva tööaja pikkusega või kümme tundi, olenevalt sellest, kumb aeg on pikem; kui minimaalne puhkaeg veedetakse põhibaasist eemal, peab käitaja võimaldama meeskonnaliikmel kaheksa tundi magada, võttes kohaselt arvesse reisimisega seotud ja muid psühholoogilisi vajadusi. |
1.3. |
Käitaja tagab, et ajavööndite erinevuse mõju meeskonnaliikmetele kompenseeritakse lisapuhkeajaga, nii nagu lennuamet vastavalt artikli 8 sätetele ette näeb. |
1.4.1. |
Olenemata punktidest 1.1 ja 1.2 ning vastavalt artikli 8 sätetele võib lennuamet lubada lühendatud puhkeaja rakendamist. |
1.4.2. |
Kõik käitajad peavad, kasutades oma töökogemust ja võttes arvesse asjakohaseid tegureid, nagu praegused teaduslikult põhjendatud teadmised, lennuametile näitama, et nende taotletava lühendatud puhkeaja rakendamise tulemuseks on samaväärne ohutustase. |
2. |
Puhkeaja kestus |
2.1. |
Käitaja tagab, et eelkirjeldatud minimaalset puhkeaega saab regulaarselt kasutada nädalase puhkeajana, mis kestab 36 tundi (kaasa arvatud kaks kohalikku ööd), nii et ühe nädalase puhkeaja lõpu ja järgmise alguse vahel ei oleks kunagi rohkem kui 168 tundi. Erandina OPS 1.1095 punktist 1.9 võib lennuamet otsustada, et teine kohalikest öödest võib alata kell 20:00, kui nädalase puhkeaja kestus on vähemalt 40 tundi. |
OPS 1.1115
Lennuaja pikendamine lennu ajal kasutatava puhkeaja tõttu
1. |
Vastavalt artiklile 8 peavad kõik käitajad, kasutades oma töökogemust ja võttes arvesse asjakohaseid tegureid, nagu praegused teaduslikult põhjendatud teadmised, lennuametile näitama, et nende taotletava pikendatud lennuaja rakendamise tulemuseks on samaväärne ohutustase. |
1.1. |
Lennumeeskonna suurendamine Lennuamet kehtestab nõuded põhi-lennumeeskonna suurendamise osas eesmärgiga pikendada lennuaega üle eeltoodud OPS 1.1105 piirangute. |
1.2. |
Salongipersonal Lennuamet kehtestab salongipersonali liikmete poolt lennu ajal kasutatava puhkeaja nõuded, juhul kui lennuaeg kestab kauem kui eespool OPS 1.1105 piirangutes sätestatud. |
OPS 1.1120
Ettenägematud asjaolud lendude teostamisel – õhusõiduki kapteni otsused
1. |
Võttes arvesse, et lennuks valmisoleku ajal algava lennu teostamise ajal ette tulevad edaspidi nimetatud juhtumid on vaja lahendada, võib käesolevas jaos sätestatud lennuaja, töö- ja puhkeaja piiranguid ettenägematute asjaolude ilmnemisel muuta. Kõik sellised muudatused peavad pärast konsultatsioone teiste meeskonnaliikmetega olema õhusõiduki kaptenile vastuvõetavad ning need peavad igal juhul olema vastavuses järgmisega. |
1.1. |
OPS 1.1105 punktis 1.3 nimetatud maksimaalset lennuaega võib pikendada üle kahe tunni ainult siis, kui lennumeeskonda on suurendatud, ning sellisel juhul võib lennuaega pikendada kuni kolm tundi. |
1.1.1. |
Kui lennuaja hulka kuuluval viimasel lennul ilmnevad pärast õhkutõusu asjaolud, mille tulemusena lennuaeg pikeneks üle lubatud kestuse, võib lendu jätkata planeeritud sihtkohta või varulennuväljale. |
1.1.2. |
Selliste asjaolude korral võib lennuajale järgnevat puhkeaega lühendada, kuid mitte alla OPS 1.1110 punktis 1.2 määratletud minimaalse puhkeaja kestuse. |
1.2. |
Erilistel asjaoludel, mis võivad põhjustada suurt väsimust, peab õhusõiduki kapten pärast konsulteerimist asjaomaste meeskonnaliikmetega vähendama tegelikku lennuaega ja/või pikendama puhkeaega, et vältida ebasoovitavat mõju lennuohutusele. |
1.3. |
Käitaja tagab, et |
1.3.1. |
õhusõiduki kapten esitab käitajale ettekande alati, kui tegelikul lennul tema otsusel lennuaega pikendatakse või kui puhkeaega lühendatakse, ja |
1.3.2. |
kui lennuaja pikendamine või puhkeaja lühendamine ületab üht tundi, saadetakse ettekande koopia koos käitaja kommentaaridega lennuametile hiljemalt 28 päeva jooksul pärast juhtumit. |
OPS 1.1125
Valveaeg
1. |
Lennujaama valve |
1.1. |
Meeskonnaliige on lennujaama valves alates valmisolekust tavalises lennu alguskohas kuni teada antud valveaja lõpuni. |
1.2. |
Lennujaama valve arvestatakse täielikult kogu tööaja hulka. |
1.3. |
Kui lennujaama valvele järgneb vahetult lennuaeg, määrab lennuamet, milline on suhe selle lennujaama valve ja lennuülesande täitmise vahel. Sellisel juhul lisatakse lennujaama valve aeg OPS 1.1110 punktides 1.1 ja 1.2 nimetatud tööajale minimaalse puhkeaja arvestusse. |
1.4. |
Kui lennujaama valvele ei järgne lennuülesande täitmine, peab sellele järgnema vähemalt lennuameti poolt määratud puhkeaeg. |
1.5. |
Lennujaama valve ajal annab käitaja meeskonnaliikme käsutusse vaikse ja mugava koha, mis ei ole üldsusele juurdepääsetav. |
2. |
Teised valved (sealhulgas valve hotellis) |
2.1. |
Vastavalt artikli 8 sätetele reguleerib kõiki teisi valvevorme lennuamet, võttes arvesse järgmist: |
2.1.1. |
teave valvete kohta kantakse tööaja graafikusse ja/või antakse eelnevalt teada; |
2.1.2. |
valve alguse ja lõppemise aeg määratakse kindlaks ja sellest teavitatakse eelnevalt; |
2.1.3. |
määratakse kindlaks kõigi selliste valvete kestus, mis toimuvad konkreetse lennu alguskohast erinevas kohas; |
2.1.4. |
määratletakse suhe valve ja valvele järgneva mis tahes lennuülesande täitmise vahel, võttes arvesse meeskonnaliikme võimalusi puhkamiseks ja teisi asjakohaseid asjaolusid; |
2.1.5. |
määratletakse valveaegade arvestamise põhimõtted kogu tööaja arvestamise eesmärgil. |
OPS 1.1130
Toitlustamine
Et vältida ebasoovitavaid mõjusid meeskonnaliikme töövõimele, peab tal olema võimalus süüa ja juua, eriti kui lennuaeg ületab kuut tundi.
OPS 1.1135
Lennu-, töö- ja puhkeaja dokumenteerimine
1. |
Käitaja tagab, et meeskonnaliikme kohta oleksid dokumenteeritud
ning et neid dokumenteeritakse nii, et oleks tagatud vastavus käesoleva jao nõuetele; koopiad nendest dokumentidest tehakse meeskonnaliikme nõudel talle kättesaadavaks. |
2. |
Kui käitaja poolt vastavalt lõikele 1 täidetavad dokumendid ei hõlma kõiki meeskonnaliikme lennu-, töö- ja puhkeaegu, registreerib asjaomane meeskonnaliige individuaalselt
|
3. |
Meeskonnaliige esitab oma dokumendid taotluse korral enne lennuaja algust mis tahes käitajale, kes kasutab tema teenuseid. |
4. |
Dokumente säilitatakse vähemalt 15 kalendrikuud alates viimasest asjakohasest sissekandest või kauem vastavalt riigisiseste õigusaktide nõuetele. |
5. |
Lisaks säilitab käitaja eraldi kõiki õhusõiduki kapteni lennuaja või lennutundide pikendamise ja puhkeaja vähendamise kohta tehtud otsuste ettekandeid vähemalt kuus kuud pärast igat konkreetset juhtumit. |
R-ALAJAGU
OHTLIKE KAUPADE VEDU LENNUTRANSPORDIGA
OPS 1.1145
Üldnõuded
Käitaja peab järgima kohaldatavaid sätteid, mis on esitatud tehnilistes juhendites, sõltumata sellest, kas
a) |
lend kulgeb täielikult või osaliselt riigi territooriumil või täielikult sellest väljaspool või |
b) |
on olemas luba vedada ohtlikke kaupu OPS 1.1155 sätete kohaselt. |
OPS 1.1150
Mõisted
a) |
Käesolevas alajaos kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses.
|
OPS 1.1155
Ohtlike kaupade veo luba
a) |
Käitaja tohib ohtlikke kaupu transportida ainult siis, kui tal on selleks lennuameti luba. |
b) |
Enne ohtlike kaupade veoks vajaliku loa väljaandmist tõendab käitaja lennuametile, et läbi on viidud piisav koolitus ja kõik vajalikud dokumendid (näiteks maapealset teenindust, lennuki käitamist ja koolitust hõlmavad dokumendid) sisaldavad teavet ja juhendeid ohtlike kaupade kohta, ning et on kehtestatud menetlused ohtlike kaupade ohutu käitlemise tagamiseks kõigis lennutranspordi etappides. |
Märkus. OPS 1.1165 lõike b punktides 1 või 2 osutatud erand või luba täiendab eespool nimetatut ning lõikes b osutatud tingimusi ei pea tingimata kohaldama.
OPS 1.1160
Reguleerimisala
Käesoleva alajao sätteid ei kohaldata nende esemete ja ainete suhtes, mida muudel juhtudel liigitatakse ohtlikeks kaupadeks, kuid mille suhtes ei kohaldata tehnilisi juhendeid vastavalt asjaomaste juhendite 1. ja 8. osale, tingimusel et
a) |
neid veetakse pardal käitaja loal, et anda lennu ajal patsiendile arstiabi:
|
b) |
need peavad olema lennuki pardal ning on kooskõlas asjaomaste nõuetega või käitamispõhjustel, kuigi kaupu ja aineid, mis on ette nähtud asendamiseks või mis on eemaldatud asendamiseks, peab transportima lennukis, nagu on täpsustatud tehnilistes juhendites; |
c) |
need asuvad pagasis, mida
|
OPS 1.1165
Ohtlike kaupade veo piirangud
a) |
Käitaja tagab, et lennukiga ei veetaks esemeid ja aineid ega muid ohtlikeks kaupadeks tunnistatud kaupu, mis on tehnilistes juhendites konkreetselt kas nime või üldise kirjelduse kaudu määratletud kui transportimiseks täielikult keelatud. |
b) |
Käitaja ei transpordi esemeid ja aineid ega muid ohtlikeks kaupadeks tunnistatud kaupu, mis on tehniliste juhendite kohaselt tavatingimustes transportimiseks keelatud, kui asjaomastes juhendites esitatud järgmised nõuded ei ole täidetud:
|
OPS 1.1190
Teadlikult tühjaks jäetud
OPS 1.1195
Ohtlike kaupade vastuvõtt
a) |
Käitaja võib ohtlikke kaupu vastu võtta üksnes juhul, kui
|
b) |
Käitaja peab kasutama vastuvõtu kontrollkaarte, mis peavad võimaldama kontrollida kõiki asjakohaseid üksikasju ning olema kujul, mis võimaldab registreerida vastuvõtukontrolli tulemusi käsitsi, mehaaniliselt või arvutiga. |
OPS 1.1200
Kontroll kahjustuste, lekete või saaste kindlakstegemiseks
a) |
Käitaja tagab, et
|
OPS 1.1205
Saaste eemaldamine
a) |
Käitaja tagab, et
|
b) |
Kui ei järgita tehnilistes juhendites sätestatud piiranguid, mida kohaldatakse radiatsioonitaseme või saastamise suhtes, siis
|
OPS 1.1210
Laadimise piirangud
a) |
Reisijate salong ja kabiin. Käitaja tagab, et ohtlikke aineid ei veeta lennuki salongis, kus viibivad reisijad, ega kabiinis, kui tehnilistes juhendites ei ole teisiti sätestatud. |
b) |
Lastiruum. Käitaja tagab, et ohtlikke kaupu laaditakse, paigutatakse ja kinnitatakse lennukis vastavalt tehniliste juhendite nõuetele. |
c) |
Ainult transportõhusõidukitega transportimiseks ette nähtud ohtlikud kaubad. Käitaja tagab, et ohtlikke kaupu, mille pakenditel on tähistus „Transportida ainult transportõhusõidukis” transporditakse ainult transportõhusõidukis ja laaditakse vastavalt tehniliste juhendite nõuetele. |
OPS 1.1215
Teabe edastamine
a) |
Personalile edastatav teave. Käitaja peab esitama lennutegevuskäsiraamatus ja/või muudes asjakohastes käsiraamatutes teabe, mille abil on personalil võimalik täita ohtlike kaupade veoga seotud tööülesandeid, nagu on täpsustatud tehnilistes juhendites, sealhulgas võtta meetmeid ohtlike kaupade veoga seotud hädaolukordade korral. Vajaduse korral peab sellise teabe edastama ka käitlejale. |
b) |
Reisijatele ja teistele isikutele edastatav teave
|
c) |
Õhusõiduki kapteni teavitamine. Käitaja tagab, et
(Vt OPS 1.1065 1. liite tabel 1 dokumentide säilitamise aja kohta.) |
d) |
Teave, mida edastatakse lennuintsidendi või -õnnetuse korral
|
e) |
Lennu ajal tekkivate hädaolukordade puhul edastatav teave
|
OPS 1.1220
Koolitusprogrammid
a) |
Käitaja kehtestab tehnilistele nõuetele vastava personali koolitusprogrammi, mille kinnitab lennuamet, ja järgib seda. |
b) |
Käitaja peab tagama, et personal saab koolitust nende kohustustele vastavates valdkondades. |
c) |
Käitaja tagab, et koolitust antakse või selle andmine kinnitatakse inimese töölevõtmise ajal sellisele ametikohale, mis on seotud ohtlike kaupade õhutranspordiga. |
d) |
Käitaja tagab, et kogu koolitusel osalev personal läbib testi oma kohustustest arusaamise kontrollimiseks. |
e) |
Käitaja tagab, et kogu personal, kes peab läbima ohtlike kaupade veo alase koolituse, läbib regulaarse korduvkoolituse vähemalt iga kahe aasta järel. |
f) |
Käitaja tagab, et andmed läbiviidud ohtlike kaupade alase koolituse kohta kogu personali osas dokumenteeritakse vastavalt tehniliste juhendite nõuetele. |
g) |
Käitaja tagab, et tema käitleja töötajad on läbinud koolituse vastavalt tehniliste juhendite nõuetele. |
OPS 1.1225
Ettekanded lennuintsidentidest ja -õnnetustest ohtlike kaupade veol
a) |
Käitaja teavitab ohtlike kaupadega toimunud vahejuhtumitest või õnnetustest lennuametit ning selle riigi asjakohast ametit, kus asjaomane õnnetus või vahejuhtum toimus, nagu on ette nähtud OPS 1.1225 1. liites. Esimene ettekanne tuleb teha 72 tunni jooksul alates sündmuse toimumisest, kui seda ei takista erakorralised asjaolud, ning see peab sisaldama kõnealusel hetkel teada olevaid üksikasju. Vajaduse korral tuleb võimalikult kiiresti koostada täiendav ettekanne, mis sisaldab vahepeal teatavaks saanud täiendavat teavet. |
b) |
Käitaja peab esitama lennuametile ja selle liikmesriigi asjaomasele lennuametile, kus sündmus toimus, ka ettekande deklareerimata või valesti deklareeritud ohtlike kaupade kohta lasti hulgas või reisijate pagasis, nagu on ette nähtud OPS 1.1225 1. liites. Esimene ettekanne tuleb esitada 72 tunni jooksul alates sündmuse toimumisest, kui seda ei takista erakorralised asjaolud, ning see peab sisaldama kõnealusel hetkel teada olevaid üksikasju. Vajaduse korral tuleb võimalikult kiiresti koostada täiendav ettekanne, mis sisaldab vahepeal teatavaks saanud täiendavat teavet. |
OPS 1.225 1. liide
Ettekanded ohtlike kaupadega toimuvate intsidentide ja õnnetuste kohta
1. |
Käitaja tagab, et ohtlike kaupadega toimunud mis tahes liiki intsidendist või õnnetusest antakse teada, olenemata sellest, kas ohtlikud kaubad asuvad lasti, posti, reisijate või meeskonnaliikmete pagasi hulgas. Deklareerimata või valesti deklareeritud ohtlike kaupade leidmise kohta lasti, post või pagasi hulgast antakse samuti teada. |
2. |
Esimene ettekanne tuleb esitada 72 tunni jooksul alates sündmuse toimumisest, kui seda ei takista erakorralised asjaolud. Selle võib edastada eri viisil: e-posti, telefoni või faksi teel. Kõnealune ettekanne sisaldab kõnealusel hetkel teada olevaid üksikasju punktis 3 kindlaks määratud pealkirjade all. Vajaduse korral tuleb võimalikult kiiresti koostada täiendav ettekanne, mis sisaldab kõiki üksikasju, mille olemasolust ei teatud esimese ettekande saatmise ajal. Kui ettekanne esitatakse suuliselt, tuleb võimalikult kiiresti saata kirjalik kinnitus. |
3. |
Esimene ettekanne ja võimalikud täiendavad ettekanded on võimalikult täpsed ning sisaldavad järgmist vajalikku teavet:
|
4. |
Ettekandele tuleks lisada asjakohaste dokumentide koopiad ja tehtud fotod. |
S-ALAJAGU
JULGESTUS
OPS 1.1235
Julgestusnõuded
Käitaja tagab, et kogu asjaomane personal tunneb, teab ja täidab käitaja riigi riiklike julgestusprogrammide vastavaid nõudeid.
OPS 1.1240
Koolitusprogrammid
Käitajal tuleb koostada koolitusprogrammid, säilitada ja ajakohastada kinnitatud koolitusprogramme ning viia läbi nendele programmidele vastavaid koolitusi, mille käigus omandatud teadmiste abil tegutsedes on käitaja meeskonna liikmetel võimalik takistada selliseid ebaseaduslikke sekkumisi nagu sabotaaž või lennukite ebaseaduslik hõivamine ning vähendada miinimumini nende tagajärgi juhul, kui need peaksid toimuma. Koolitusprogramm peab olema kooskõlas tsiviillennunduse riikliku julgestusprogrammiga. Kõikidel meeskonnaliikmetel peavad olema koolitusprogrammi asjakohastele teemadele vastavad teadmised, oskused ja pädevus.
OPS 1.1245
Ebaseaduslikest sekkumistest teatamine
Pärast lennuki pardal toimunud ebaseaduslikku sekkumist tuleb õhusõiduki kaptenil või tema puudumisel käitajal esitada viivitamata selle juhtumi kohta ettekanne vastavale kindlaksmääratud kohalikule asutusele ja käitaja riigi lennuametile.
OPS1.1250
Lennuki läbiotsimise protseduuride kontrollkaart
Käitaja tagab, et lennuki pardal on kontrollkaart protseduuridega, mida järgitakse pommi või improviseeritud lõhkeseadme (Improvised Explosive Device – IED) otsimisel sabotaažikahtluse korral ning relvade, lõhkeainete või teiste ohtlike seadmete otsimisel, kui on põhjendatud kahtlus, et lennuki suhtes võidakse toime panna ebaseaduslik sekkumine. Kontrollkaardi juurde peavad kuuluma tegevusjuhendid juhuks, kui leitakse pomm või kahtlane ese, samuti teave selle kohta, kus on konkreetses lennukis kõige ohutum koht pommi paigutamiseks, kui tüübisertifikaadi omanik on selle koha määratlenud.
OPS 1.1255
Lennumeeskonna kabiini turvalisus
a) |
Kõikidel lennukitel, mille lennumeeskonna kabiinil on uks, peab olema võimalik seda ust lukustada. Peavad olema kehtestatud lennuametile vastuvõetavad protseduurid, kuidas salongipersonal saab teatada lennumeeskonnale kahtlasest tegevusest või julgestusnõuete rikkumisest lennuki salongis. |
b) |
Kõikidel reisilennukitel maksimaalse sertifitseeritud stardimassiga üle 45 500 kg või suurima lubatud reisijakohtade arvuga üle 60 peab olema heaks kiidetud kabiiniuks, mida saab lukustada ja mille lukku saab avada kõigilt piloodi istmetelt ning mille konstruktsioon vastab kehtivatele tagasiulatuva jõuga käitamist käsitlevatele lennukõlblikkuse nõuetele. Ukse konstruktsioon ei tohi segada ohuolukorras tegutsemist vastavalt kehtivatele tagasiulatuva jõuga käitamist käsitlevatele lennukõlblikkuse nõuetele. |
c) |
Kõikidel lennukitel, millele lõike b kohaselt on paigaldatud lennumeeskonna kabiini uks,
|
(1) ELT L 315, 28.11.2003, lk 1.