„BPP”

:

veterinaarsertifikaadi näidis sugu- ja produktiivlindude jaoks, v.a silerinnalised linnud

„BPR”

:

veterinaarsertifikaadi näidis silerinnaliste lindude sugu- ja produktiivlindude jaoks

„DOC”

:

veterinaarsertifikaadi näidis ühepäevaste tibude jaoks, v.a silerinnalised linnud

„DOR”

:

veterinaarsertifikaadi näidis silerinnaliste lindude ühepäevaste tibude jaoks

„HEP”

:

veterinaarsertifikaadi näidis kodulindude, v.a silerinnalised linnud, haudemunade jaoks

„HER”

:

veterinaarsertifikaadi näidis silerinnaliste lindude haudemunade jaoks

„SPF”

:

veterinaarsertifikaadi näidis määratletud patogeenivabade munade jaoks

„SRP”

:

veterinaarsertifikaadi näidis tapalindude jaoks ja uluklinnuvarude taastootmiseks ette nähtud kodulindude jaoks, v.a silerinnalised linnud

„SRA”

:

veterinaarsertifikaadi näidis tapmiseks ette nähtud silerinnaliste lindude jaoks

„POU”

:

veterinaarsertifikaadi näidis kodulindude liha jaoks

„POU-MI/MSM”

:

veterinaarsertifikaadi näidis kodulindude hakkliha ja lihamassi jaoks

„RAT”

:

veterinaarsertifikaadi näidis tehistingimustes peetavate silerinnaliste lindude liha jaoks, mis on ette nähtud inimtoiduks

„RAT-MI/MSM”

:

veterinaarsertifikaadi näidis tehistingimustes peetavate silerinnaliste lindude hakkliha ja lihamassi jaoks, mis on ette nähtud inimtoiduks

„WGM”

:

veterinaarsertifikaadi näidis looduslike jahilindude liha jaoks

„WGM-MI/MSM”

:

veterinaarsertifikaadi näidis looduslike jahilindude hakkliha ja lihamassi jaoks

„E”

:

veterinaarsertifikaadi näidis munade jaoks

„EP”

:

veterinaarsertifikaadi näidis munatoodete jaoks

„I”

:

tagatised sugu- ja produktiivlindude puhul, mis on pärit kolmandast riigist, territooriumilt või tsoonist, mis ei ole vabad Newcastle’i haigusest, ja mille kohta on antud kinnitus vastavalt näidisele BPR

„II”

:

tagatised silerinnaliste lindude ühepäevaste tibude puhul, mis on pärit kolmandast riigist, territooriumilt või tsoonist, mis ei ole vabad Newcastle’i haigusest, ja mille kohta on antud kinnitus vastavalt näidisele DOR

„III”

:

tagatised silerinnaliste lindude haudemunade puhul, mis on pärit kolmandast riigist, territooriumilt või tsoonist, mis ei ole vabad Newcastle’i haigusest, ja mille kohta on antud kinnitus vastavalt näidisele HER

„IV”

:

salmonellakontrolli käsitlevatele ELi sätetele vastavad asjakohased tagatised on esitatud liigi Gallus gallus sugulindude, liigi Gallus gallus aretuseks ette nähtud ühepäevaste tibude ja liigi Gallus gallus haudemunade puhul ning nende kohta antakse kinnitus vastavalt näidistele BPP, DOC ja HEP

„V”

:

tagatised tapmiseks ette nähtud silerinnaliste lindude puhul, mis on pärit kolmandast riigist, territooriumilt või tsoonist, mis ei ole vabad Newcastle’i haigusest, ja mille kohta on antud kinnitus vastavalt näidisele SRA

„VI”

:

lisatagatised, mis hõlmavad kodulinnuliha, millele on antud kinnitus vastavalt näidisele POU

„VII”

:

lisatagatised, mis hõlmavad inimtoiduks ette nähtud tehistingimustes peetavate silerinnaliste lindude liha, millele on antud kinnitus vastavalt näidisele RAT

„VIII”

:

lisatagatised looduslike jahilindude liha jaoks, millele on antud kinnitus vastavalt näidisele WGM

„P1”

:

liigi Gallus gallus sugulindude, liigi Gallus gallus aretuseks ette nähtud ühepäevaste tibude ja liigi Gallus gallus haudemunade import ühendusse on keelatud, sest komisjonile ei ole esitatud või komisjon ei ole heaks kiitnud vastavalt määrusele (EÜ) nr 2160/2003 esitatud salmonellakontrolli programmi

„P2”

:

keeld importida ühendusse või vedada läbi ühenduse piirangute tõttu seoses kõrge patogeensusega linnugripi puhanguga

„P3”

:

keeld importida ühendusse või vedada läbi ühenduse piirangute tõttu seoses Newcastle’i haiguse puhanguga

„A”

:

kolmas riik, territoorium, tsoon või piirkond viib ellu linnugripi seire programmi vastavalt määrusele (EÜ) nr 798/2008

„B”

:

kolmas riik, territoorium, tsoon või piirkond vaktsineerib linnugripi vastu vastavalt määrusele (EÜ) nr 798/2008

a)

Veterinaarsertifikaadi annab välja eksportiv kolmas riik, territoorium, tsoon või piirkond käesoleva lisa 2. osas esitatud näidiste alusel ning järgides asjaomasele kaubale vastava näidise liigendust. Need sisaldavad näidisel esitatud järjekorras kinnitusi, mis on vajalikud mis tahes kolmanda riigi jaoks, ja vajaduse korral täiendavaid tervishoiunõudeid, mis on vajalikud eksportiva kolmanda riigi, territooriumi, tsooni või piirkonna jaoks.

Kui sihtkohaks olev ELi liikmesriik nõuab asjaomase kauba suhtes lisatagatisi, kantakse ka need veterinaarsertifikaadi originaali.

b)

Iga asjaomase kauba saadetise kohta, mis eksporditakse samasse sihtkohta käesoleva lisa 1. osa 2. ja 3. veerus esitatud territooriumilt ning mida veetakse samas raudteevagunis, veoautos, õhusõidukis või laevas, tuleb esitada eraldi üks sertifikaat.

c)

Sertifikaadi originaaleksemplar koosneb ühest kahepoolsest lehest või, kui on vaja rohkem tekstiruumi, on sertifikaat selline, et kõik leheküljed moodustavad ühtse terviku ja on jagamatud.

d)

Sertifikaat koostatakse vähemalt ühes ELi selle liikmesriigi ametlikus keeles, mille piiripunktis toimub kontroll, ja vähemalt ühes ELi sihtliikmesriigi ametlikus keeles. Kõnealused liikmesriigid võivad oma keele asemel siiski lubada muude ühenduse keelte kasutamist, millele tuleb vajaduse korral lisada ametlik tõlge.

e)

Kui sertifikaadile lisatakse lisalehti saadetise osade identifitseerimiseks, käsitatakse kõnealuseid lisalehti samuti sertifikaadi originaali osadena, tingimusel et igale lehele kirjutab alla ja paneb pitseri sertifikaadi väljastav ametlik veterinaararst.

f)

Kui sertifikaat koos punktis e osutatud lisalehtedega koosneb rohkem kui ühest lehest, märgitakse iga lehe alaossa leheküljenumber „–x(leheküljenumber)/y(lehtede koguarv)–” ja ülaossa sertifikaadi koodnumber, mille on määranud pädev asutus.

g)

Sertifikaadi originaaleksemplari peab täitma ja allkirjastama ametlik veterinaararst mitte varem kui 24 tundi enne saadetise laadimist ekspordiks ühendusse, kui ei ole sätestatud teisiti. Ekspordiriigi pädevad asutused tagavad, et järgitakse direktiivis 96/93/EÜ sätestatud põhimõtetele vastavaid sertifikaadi väljaandmise põhimõtteid.

Allkirja värv erineb teksti värvist. Sama eeskirja kohaldatakse ka muude pitserite suhtes, v.a sissepressitud pitserid ja vesimärgid.

h)

Sertifikaadi originaal peab olema partiiga ELi piiripunktini kaasas.

i)

Sertifikaat kehtib 10 päeva alates väljaandmise kuupäevast, kui ei ole sätestatud teisiti.

Laevaga vedamise korral pikendatakse kehtivusaega merereisi pikkuse võrra. Selleks lisatakse veterinaarsertifikaadile laeva kapteni deklaratsiooni originaal, mis on koostatud vastavalt II lisale.

j)

Kodulinde ja ühepäevaseid tibusid ei transpordita koos selliste kodulindude ja ühepäevaste tibudega, kes ei ole ette nähtud Euroopa Ühenduse jaoks või kes on halvemas tervislikus seisundis.

k)

Ühendusse transportimise vältel ei veeta kodulinde ja ühepäevaseid tibusid läbi sellise kolmanda riigi, territooriumi, tsooni või piirkonna, millest selliseid kodulinde ja ühepäevaseid tibusid ei ole lubatud ühendusse importida, ega laadita seal maha.

1.

Linnugripp

2.

Newcastle’i haigus

3.

Salmonella pullorum ja Salmonella gallinarum

4.

Salmonella arizonae

5.

Mycoplasma gallisepticum

6.

Mycoplasma meleagridis

direktiivi 90/539/EMÜ II lisa III peatükk.

7.

Inimese terviseohutuse seisukohast oluline salmonella

Kasutada tuleb Madalmaades Bilthovenis asuva ühenduse tugilabori soovitatud salmonelloosi määramise meetodit või sellega võrdväärset meetodit. Nimetatud meetodit kirjeldatakse standardi ISO 6579 (2002) D lisa eelnõu praeguses versioonis: „Salmonella spp. määramine loomade väljaheites ja tootmise esimese etapi proovides”. Selle määramismeetodi puhul kasutatakse ainsa selektiivsöötmena pooltahket söödet (modifitseeritud pooltahke Rappaport-Vassiladise sööde, MSRV).

Serotüüp määratakse Kauffmann-White’i skeemi või samaväärse meetodi põhjal.

—

isolatsiooniperioodi seitsmenda ja viieteistkümnenda päeva vahel võetakse kloaagi-tampooniproov kõikidelt lindudelt, kui saadetis koosneb vähem kui 60 linnust, ja vähemalt 60 linnult, kui saadetis koosneb enam kui 60 linnust;

—

proovide analüüsid tuleb teha pädeva asutuse määratud ametlikus laboris, kasutades selleks diagnostilisi protseduure:

—

Proove võib ühendada liitproovideks, tingimusel et üks ühendproov koosneb kuni viielt linnult saadud proovidest.

—

Viiruse isolaadid tuleb viivitamata esitada riigi tugilaborile.

1.

Eesmärkide kirjeldus

2.

Kolmas riik, territoorium, tsoon või piirkond (mittevajalik maha tõmmata):

3.

Seire tüüp:

4.

Proovide võtmise kriteeriumid:

5.

Statistiline alus nende ettevõtete arvu kindlaksmääramiseks, kust proove võetakse:

6.

Proovivõtusagedus

7.

Ettevõttest/lindlast võetud proovide arv

8.

Proovivõtuperiood

9.

Võetud proovide tüübid (kude, väljaheide, kloaagi-/suuneelu-/hingetoru-tampooniproovid)

10.

Kasutatavad laboritestid (näiteks AGID, PCR, HI, viirusisolatsiooni test.)

11.

Tsentraalsel, piirkondlikul või kohalikul tasandil analüüse tegevad laborid (mittevajalik maha tõmmata)

Tugilabor, kus tehakse kinnitamiseks vajalikke analüüse (linnugripi riiklik tugilabor, OIE või ühenduse linnugripi tugilabor)

12.

Linnugripi seiretulemuste puhul kasutatav aruandlussüsteem/-kord (esitada tulemused, kui need on olemas)

13.

Järeluuringud alatüüpide H5 ja H7 suhtes saadud positiivsete tulemuste puhul

1.

Seire tüüp:

2.

Proovide võtmise kriteeriumid

3.

Jälgitavad metslinnuliigid (esitada liikide nimetused ladina keeles)

4.

Jälgitavad valitud piirkonnad

5.

I osa A jaotise punktis 6 ja punktides 8–12 nimetatud andmed

1.

Riik/territoorium, tsoon või piirkond (mittevajalik maha tõmmata)

2.

Haiguse ajalugu (eelmised kõrge patogeensusega linnugripi või madala patogeensusega linnugripi haiguspuhangud kodulindude või metslindude seas)

3.

Vaktsineerimise alustamise otsuse põhjuste kirjeldus

4.

Riskianalüüs põhineb järgmisel:

5.

Geograafiline piirkond, kus vaktsineeritakse

6.

Ettevõtete arv vaktsineerimispiirkonnas

7.

Ettevõtete arv kohas, kus vaktsineeritakse, kui see erineb punktis 6 esitatud arvust

8.

Vaktsineeritaval territooriumil, tsoonis või piirkonnas asuvate kodulindude ja muude vangistuses peetavate lindude liigid ja kategooriad

9.

Kodulindude ja muude vangistuses peetavate lindude ligikaudne arv punktis 7 esitatud ettevõtetes

10.

Vaktsiini omaduste kokkuvõte

11.

Riigi territooriumil linnugripi vaktsiinide lubamine, käsitsemine, valmistamine, ladustamine, tarnimine, jaotamine ja müük

12.

DIVA vaktsineerimisstrateegia rakendamine

13.

Vaktsineerimiskampaania ettenähtud kestus

14.

Vaktsineeritud kodulindude ja vakstsineeritud kodulindudelt või muudelt vangistuses peetavatelt lindudelt saadud linnukasvatussaaduste transpordi sätted ja piirangud

15.

Vaktsineeritavates ja/või vaktsineerimispiirkonnas asuvates ettevõtetes tehtavad kliinilised ja laboratoorsed katsed (näiteks vaktsineerimise tõhususe testimine ja lindude transpordieelne testimine)

16.

Andmete säilitamise (nt punktis 15 nimetatud üksikasjalik teave) ja vaktsineerivate ettevõtete registreerimise viisid

1.

Vaktsineeritud ettevõtete arv piirkonnas kategooriate kaupa

2.

Vaktsineeritud ettevõtete arv, millest proovid võetakse, kodulinnukategooriate kaupa

3.

Sentinellilindude kasutamine (märkida igas lindlas kasutatud sentinellilindude liigid ja arv)

4.

Ettevõttest ja/või lindlast võetud proovide arv

5.

Andmed vaktsiini tõhususe kohta

1.

Vaktsiinid peab registreerima asjaomase kolmanda riigi pädev asutus, enne kui neid lubatakse jaotada ja kasutada. Selliseks registreerimiseks peavad pädevad asutused tuginema täielikule kaustale, mis sisaldab andmeid tõhususe ja ohutuse kohta; imporditud vaktsiinide puhul võivad pädevad asutused tugineda andmetele, mida on kontrollinud selle kolmanda riigi pädevad asutused, kus vaktsiin valmistati, kui nimetatud kontroll on tehtud vastavalt rahvusvaheliselt tunnustatud standarditele.

2.

Lisaks peavad asjaomase kolmanda riigi pädevad asutused kontrollima vaktsiinide importi või tootmist ja jaotamist.

3.

Enne kui vaktsiine lubatakse jaotada, peavad pädevad asutused kontrollima iga partii ohutust, eelkõige nõrgestamise või inaktiveerimise ja soovimatute saasteainete puudumise osas, ning tõhusust.

1.

Newcastle’i haiguse viiruse tüvest, mille suhtes algkülvi on kontrollitud, valmistatakse Newcastle’i haiguse nõrgestatud elusvaktsiinid, ja tulemuseks saadud intratserebraalse patogeensuse indeks (ICPI) on

2.

Newcastle’i haiguse inaktiveeritud vaktsiinid valmistatakse Newcastle’i haiguse viiruse tüvest, mille intratserebraalse patogeensuse indeks (ICPI) ühepäevastel tibudel on vähemalt 0,7 juhul, kui igale linnule antakse ICPI testi käigus vähemalt 108 EID50.

1.

Kui kolmas riik, territoorium, tsoon või piirkond ei keela Newcastle’i haiguse vaktsiinide kasutamist, mis ei vasta VI lisas esitatud erikriteeriumidele, kohaldatakse järgmisi tervishoiualaseid lisanõudeid:

2.

Kui ühepäevaseid tibusid imporditakse punktis 1 osutatud kolmandast riigist, territooriumilt, tsoonist või piirkonnast, ei tohi ühepäevased tibud ja haudemunad, millest ühepäevased tibud on koorunud, puutuda haudejaamas ega transpordi ajal kokku kodulindude ja haudemunadega, mis ei vasta punkti 1 alapunktides a–d esitatud nõuetele.

a)

keda ei ole 30 päeva enne tapmist vaktsineeritud Newcastle’i haiguse viiruse algkülvist valmistatud vaktsiinidega, millel on kõrgem patogeensus kui lentogeense viirusetüve oma;

b)

kellele on tehtud tapmise ajal ametlikus laboris Newcastle’i haiguse suhtes viirusisolatsiooni test, mis põhineb igast asjaomasest karjast juhusliku valimi alusel vähemalt 60 linnult võetud kloaagi-tampooniproovil ja mille käigus ei avastatud lindude paramüksoviirust intratserebraalse patogeensuse indeksiga (ICPI) üle 0,4;

c)

kes ei ole tapmisele eelnenud 30 päeva jooksul puutunud kokku kodulindudega, kes ei vasta punktides a ja b nimetatud tingimustele.

1.

Ühendusse importimiseks ette nähtud muude kodulindude kui silerinnaliste lindude sugu- ja produktiivlinnud, haudemunad ja ühepäevased tibud võivad olla pärit üksnes ettevõtetest, mille asjaomase kolmanda riigi pädev asutus on heaks kiitnud vähemalt sama rangete nõuete alusel, nagu on sätestatud direktiivi 90/539/EMÜ II lisas, ja mille heakskiit ei ole peatatud ega tühistatud.

2.

Kui muude kodulindude kui silerinnaliste lindude sugu- ja produktiivlindude, haudemunade ja ühepäevaste tibude ja/või nende päritolukarja puhul on vaja teha analüüse, et täita asjakohaste käesolevas määruses sätestatud veterinaarsertifikaatide tingimusi, peab analüüside jaoks proove võtma ja analüüse tegema kooskõlas III lisaga.

3.

Ühendusse importimiseks ette nähtud haudemunadele kantakse kolmanda, päritoluriigi nimi ja sõna „haudemunad” ühes ühenduse ametlikest keeltest, kusjuures kirja kõrgus ei ole üle 3 mm.

4.

Iga punktis 3 nimetatud haudemunade pakend sisaldab ainult ühte liiki, kategooriasse ja tüüpi kuuluvate kodulindude mune, mis on pärit samast kolmandast riigist, territooriumilt, tsoonist või piirkonnast ja samalt kaubasaatjalt, ning sellele on kantud vähemalt järgmised andmed:

5.

Igas imporditud ühepäevaste tibude kastis on ainult ühte liiki, kategooriasse ja tüüpi kuuluvad kodulinnud, kes on pärit samast kolmandast riigist, territooriumilt, tsoonist või piirkonnast, samast haudejaamast ja samalt kaubasaatjalt, ning sellele on kantud vähemalt järgmised andmed:

1.

Muude kodulindude kui silerinnaliste lindude imporditud sugu- ja produktiivlinde ja ühepäevaseid tibusid hoitakse sihtettevõttes/-ettevõtetes alates nende saabumiskuupäevast:

Punktis a nimetatud ajavahemikku võib siiski lühendada kolme nädalani, kui vastavalt III lisale on tehtud proovid ja analüüsid ning nende tulemused on soodsad.

2.

Muid kodulinde kui silerinnaliste lindude sugu- ja produktiivlinde, kes on koorunud imporditud haudemunadest, hoitakse vähemalt kolm nädalat alates koorumiskuupäevast haudejaamas või vähemalt kolm nädalat ettevõttes/ettevõtetes, kuhu kodulinnud pärast koorumist saadeti.

Kui ühepäevaseid tibusid ei kasvatata liikmesriigis, kes importis haudemunad, veetakse nad otse direktiivi 90/539/EMÜ IV lisa näidise 2 veterinaarsertifikaadi punktides 1.10 ja 1.11 nimetatud lõppsihtkohta ja hoitakse seal vähemalt kolm nädalat alates koorumiskuupäevast.

3.

Punktides 1 ja 2 osutatud asjakohase ajavahemiku jooksul hoitakse imporditud sugu- ja produktiivlinde ja ühepäevaseid tibusid ning muude kodulindude kui silerinnaliste lindude sugu- ja produktiivlinde, kes on koorunud imporditud haudemunadest, isolatsioonis lindlates, kus ei ole muid linnukarju.

Neid võib siiski paigutada lindlatesse, kus juba on sugu- ja produktiivlinde ja ühepäevaseid tibusid.

Sel juhul arvestatakse punktides 1 ja 2 osutatud asjakohaseid ajavahemikke alates viimase imporditud linnu saabumise kuupäevast ning ühtegi kodulindu ei viida lindlast välja enne kõnealuste ajavahemike lõppu.

4.

Imporditud haudemune inkubeeritakse eraldi inkubaatorites ja koorumiskappides.

Imporditud haudemune võib siiski paigutada inkubaatoritesse ja koorumiskappidesse, kus on juba muid haudemune.

Sel juhul arvestatakse punktides 1 ja 2 osutatud asjakohaseid ajavahemikke alates viimase imporditud haudemuna lisamise kuupäevast.

5.

Hiljemalt punktis 1 või 2 sätestatud ajavahemiku viimasel päeval teeb ametlik veterinaararst imporditud sugu- ja produktiivlindudele ja ühepäevastele tibudele kliinilise uuringu ning vajaduse korral võetakse proovid nende tervisliku seisundi kindlakstegemiseks.

1.

Imporditud silerinnaliste lindude sugu- ja produktiivlinnud („silerinnalised linnud”) märgistatakse kaelamärgise ja/või mikrokiibiga, millel on selle kolmanda riigi ISO kood, kust linnud on pärit. Sellised mikrokiibid peavad vastama ISO standarditele.

2.

Silerinnaliste lindude imporditud haudemunad märgistatakse templiga, millel on selle kolmanda riigi ISO kood, kust munad on pärit, ja päritoluettevõtte loanumber.

3.

Iga punktis 2 nimetatud haudemunade pakend sisaldab ainult silerinnaliste lindude mune, mis on pärit samast kolmandast riigist, territooriumilt, tsoonist või piirkonnast ja samalt kaubasaatjalt, ning sellele on kantud vähemalt järgmised andmed:

4.

Igas imporditud silerinnaliste lindude sugu- ja produktiivlindude ühepäevaste tibude kastis on ainult silerinnalised linnud, kes on pärit samast kolmandast riigist, territooriumilt, tsoonist või piirkonnast, samast ettevõttest ja samalt kaubasaatjalt, ning sellele on kantud vähemalt järgmised andmed:

1.

Pärast direktiiviga 91/496/EMÜ kooskõlas tehtud impordikontrolli veetakse silerinnaliste lindude ning nende haudemunade ja ühepäevaste tibude saadetised otse lõppsihtkohta.

2.

Imporditud silerinnaliste lindude ühepäevaseid tibusid hoitakse sihtettevõttes/-ettevõtetes alates nende saabumiskuupäevast:

3.

Silerinnalisi linde, kes on koorunud imporditud haudemunadest, hoitakse vähemalt kolm nädalat alates koorumise kuupäevast haudejaamas või vähemalt kolm nädalat sihtettevõttes/-ettevõtetes, kuhu nad pärast koorumist saadeti.

4.

Punktides 2 ja 3 nimetatud ajavahemiku jooksul hoitakse imporditud silerinnalisi linde ja imporditud haudemunadest koorunud silerinnalisi linde isolatsioonis lindlates, kus ei ole muid silerinnalisi linde ega kodulinde.

Neid võib siiski viia lindlatesse, kus juba on muid silerinnalisi linde ja kodulinde. Sel juhul arvestatakse punktides 2 ja 3 nimetatud ajavahemikke alates viimase imporditud silerinnalise linnu saabumise kuupäevast ning ühtegi silerinnalist lindu ega kodulindu ei viida lindlast välja enne kõnealuste ajavahemike lõppu.

5.

Imporditud haudemune inkubeeritakse eraldi inkubaatorites ja koorumiskappides.

Imporditud haudemune võib siiski paigutada inkubaatoritesse ja koorumiskappidesse, kus on juba muid haudemune. Sel juhul arvestatakse punktides 2 ja 3 nimetatud ajavahemikke alates viimase imporditud haudemuna lisamisest ning kohaldatakse nimetatud punktides sätestatud meetmeid.

6.

Hiljemalt punktis 2 või 3 sätestatud asjakohase ajavahemiku viimasel päeval teeb ametlik veterinaararst imporditud silerinnalistele lindudele ja nende ühepäevastele tibudele kliinilise uuringu ning vajaduse korral võetakse proovid nende tervisliku seisundi kindlakstegemiseks.

a)

enne isolatsiooniperioodi algust kontrollib pädev asutus käesoleva lisa II osa punktis 4 nimetatud isolatsiooniruumide nõuetekohasust;

b)

käesoleva lisa II osa punktides 2 ja 3 sätestatud asjakohase ajavahemiku jooksul tehakse igale silerinnalisele linnule kloaagi-tampooniproovil või väljaheiteproovil põhinev Newcastle’i haiguse viirusisolatsiooni test;

c)

kui silerinnalised linnud saadetakse liikmesriiki, mille staatus on määratud vastavalt direktiivi 90/539/EMÜ artikli 12 punktile 2, tehakse igale silerinnalisele linnule lisaks käesoleva osa punktis b nimetatud viirusisolatsiooni testile ka seroloogiline test;

d)

ühtegi lindu ei vabastata isolatsioonist enne, kui on saabunud punktides b ja c nimetatud testide negatiivsed tulemused.