22.2.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 48/65

(1)

15. juuni 2004. aasta kirjas teatas Ühendkuningriigi kodanik komisjonile, et Ühendkuningriigi Shetlandi saarte ametiasutus Shetlandi Saarte Nõukogu andis kalandussektorile abi, mis võis endast kujutada ebaseaduslikku riigiabi. Komisjon palus Ühendkuningriigil esitada selle abi kohta teavet 24. augustil 2004, 4. veebruaril 2005, 11. mail 2005 ja 16. detsembril 2005 saadetud kirjades. Ühendkuningriik andis komisjonile täiendavat teavet 10. detsembril 2004, 6. aprillil 2005, 8. septembril 2005 ja 31. jaanuaril 2006 lähetatud kirjades.

(2)

13. septembri 2006. aasta kirjas teavitas komisjon Ühendkuningriiki, et on otsustanud algatada abi andmise suhtes EÜ asutamislepingu artikli 88 lõikega 2 ettenähtud menetluse. Ühendkuningriik esitas oma märkused abi kohta 16. oktoobril 2006 ja 6. veebruaril 2007 saadetud kirjades.

(3)

Komisjoni otsus menetluse algatamise kohta avaldati Euroopa Liidu Teatajas. (3) Komisjon kutsus huvitatud isikuid abi kohta märkusi esitama.

(4)

Komisjon ei saanud huvitatud isikutelt ühtegi märkust.

(5)

Shetlandi Saarte Nõukogu tegi kalandussektorile makseid kahe abimeetme – „Abi kalapüügile ja kala töötlevale tööstusele” ja „Abi kalakasvatusele” – raames, mis tegelikult koosnesid mitmest 1970. aastatest kehtinud abikavast. Üks selline abikava oli „Kalalaevade moderniseerimiskava” (edaspidi „kava”). Kava raames, mida kohaldati vähemalt 1980. aastatest kuni 14. jaanuarini 2005, anti abi kalalaevade moderniseerimiseks seoses ulatuslike uuendustega, näiteks saagi paremaks ladustamiseks, mootori asendamiseks, töötingimuste või meeskonna ohutuse parandamiseks.

(6)

Toetust anti kuni 10 % ulatuses moderniseerimisprojekti kogumaksumusest, maksimaalselt 40 000 Suurbritannia naelsterlingit laeva kohta. Aastas rahuldati vaid üks taotlus. Moderniseerimisprojektid, mille kulud ületasid 50 % sama tüüpi uue kalalaeva maksumusest, ei olnud abikõlblikud, nagu ka alla viie aasta vanustel laevadel tehtavad tööd. Tööd pidid vastama kõikidele Shetlandi meretoidu kvaliteedi kontrolliasutuse (Shetland Seafood Quality Control) kehtestatud standarditele.

(7)

Kõikidel taotlejatel pidi olema survealuste kalavarude püügi litsents (a pressure stock licence) ja muud asjaomased pädevustunnistused ning nad pidid olema Shetlandi kalurite liidu liikmed.

(8)

Abisaaja kohustus käitama kalalaeva täisajaga, et säilitada kalalaeva omandiõigus ja tagada laeva meeskonnale täisajaga töö vähemalt viie aasta jooksul alates abi saamisest. Abisaajad olid kohustatud esitama aastaaruandeid, et tõestada, et nad olid kõikidest tingimustest kinni pidanud, ning kava sisaldas ka abi tagasimaksmise sätet juhuks, kui mis tahes tingimust ei täideta.

(9)

Komisjon kahtles tõsiselt, kas pärast 1. juulit 2001 kava raames antud abi saab pidada kokkusobivaks 2001. aasta suunistes riigiabi kontrollimiseks kalandus- ja akvakultuurisektoris (4) (edaspidi „2001. aasta suunised”) esitatud nõuetega koostoimes nõukogu 17. detsembri 1999. aasta määruse (EÜ) nr 2792/1999 (millega kehtestatakse kalandussektorile ühenduse struktuuriabi andmise üksikasjalikud eeskirjad ja kord) (5) artikliga 9, eelkõige tingimusega, et riigiabi ei tohi anda laevade moderniseerimiseks, kui mahutavuse ja mootorivõimsuse kaudu püügimaht seoses sellega suureneb.

(10)

Ühendkuningriik andis komisjonile oma 16. oktoobri 2006. aasta ja 6. veebruari 2007. aasta kirjades täiendavat teavet kava raames pärast 1. juulit 2001 antud üksikabi kohta. Ajavahemikul 2002. aasta augustist kuni 2005. aasta juunini anti riigiabi 23 korral kalalaevade moderniseerimiseks, mis hõlmas muu hulgas kala käitlemise seadmeid, tuletõrjeseadmeid, vintse ja tekikraanasid ning mootori väljavahetamist. Abi anti vahemikus 403–7 090 Suurbritannia naelsterlingit abisaaja kohta.

(11)

Määruse (EÜ) nr 2792/1999 artikli 9 tingimuse kohta, mille kohaselt riigiabi ei tohi anda laevade moderniseerimiseks, kui püügimaht mahutavuse ja mootorivõimsuse kaudu suureneb, väitis Ühendkuningriik, et ükski riigiabi toel läbi viidud uuendus ei mõjutanud kalalaevade kogumahutavust ega mootorivõimsust.

(12)

Lisaks sellele andis Ühendkuningriik teavet, mis näitab, et ükski abi ei ületanud 40 % abikõlblikest kuludest.

(13)

Lisaks väitis Ühendkuningriik, et kui komisjon teeb negatiivse otsuse, ei tohiks ta nõuda enne 3. juunit 2003 antud abi tagastamist, sest see oleks vastuolus õiguspäraste ootuste kaitse põhimõttega. Seoses sellega viitas Ühendkuningriik komisjoni 3. juuni 2003. aasta otsusele 2003/612/EÜ, mis käsitleb laene püügikvoodi ostmiseks Shetlandi saartel (Ühendkuningriik) (6) ja komisjoni 7. detsembri 2005. aasta otsusele 2006/226/EÜ, milles käsitletakse äriühingu Shetland Leasing and Property Developments Ltd. investeeringuid Shetlandi saartel (Ühendkuningriik), (7) väites, et kuni 3. juunini 2003 pidas Shetlandi Saarte Nõukogu sellise abi andmiseks kasutatud fonde õiguspäraselt erafondideks, mitte riiklikeks fondideks.

(14)

Esmalt tuleb kindlaks teha, kas meedet võib pidada riigiabiks ja kui võib, siis kas see vastab ühisturu nõuetele. Abi anti kalandussektoris piiratud arvule ettevõtjatele ja seega oli abi valikuline. Shetlandi Saarte Nõukogu andis abi riigi vahenditest. Abist said kasu abisaajad, kes konkureerivad otseselt teiste kalandussektori ettevõtjatega nii Ühendkuningriigis kui ka muudes liikmesriikides. Seepärast moonutavad meetmed või ähvardavad moonutada konkurentsi ning need tuleb lugeda riigiabiks EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses.

(15)

Kalandussektorile antava riigiabi osas peetakse riigiabi ühisturu nõuetele vastavaks, kui see vastab 2004. aasta suunistes riigiabi kontrollimiseks kalandus- ja akvakultuurisektoris (8) (edaspidi „2004. aasta suunised”) esitatud nõuetele. Vastavalt 2004. aasta suuniste punkti 5.3 teisele lõigule „määruse (EÜ) nr 659/1999 artikli 1 punkti f tähenduses hinnatakse ebaseaduslikku abi vastavalt abiprogrammi käivitanud haldusakti jõustumise ajal kehtinud suunistele”. See on kooskõlas üldreeglitega komisjoni teatises ebaseadusliku riigiabi hindamise suhtes kehtivate eeskirjade kindlaksmääramise kohta. (9) Seetõttu tuleb hinnata abi kokkusobivust 2001. ja 2004. aasta suunistega.

(16)

Vastavalt 2001. aasta suuniste punktile 2.2.3.2, mida rakendatakse olemasoleva abi suhtes alates 1. juulist 2001, võib tegutsevate kalalaevade moderniseerimiseks ette nähtud abi käsitleda ühisturuga kokkusobivana tingimusel, et see vastab määruses (EÜ) 2792/1999 sätestatud nõuetele.

(17)

Määruse (EÜ) nr 2792/1999 artiklites 6, 7, 9 ja 10 ning III lisas on nõutud, et kasutusele võetud uus püügimaht tuleb kompenseerida riigiabiga hõlmamata mahu kõrvaldamise teel, mis on vähemalt võrdne asjaomastes laevastiku osades kasutusele võetud uue mahuga. Kuni 31. detsembrini 2001, mil kalalaevastiku suurusega seotud eesmärke veel ei järgitud, oleks pidanud kõrvaldatud püügimaht olema kasutusele võetud uuest püügimahust vähemalt 30 % suurem.

(18)

Abi võib anda ainult juhul, kui liikmesriik on esitanud mitmeaastase arendusprogrammi (MAP) rakendamist käsitleva teabe, täidab nõukogu 22. septembri 1986. aasta määrusest (EMÜ) nr 2930/86 (kalalaevade omaduste määratlemise kohta) (10) tulenevaid kohustusi, on vastavalt määruse (EÜ) nr 2792/1999 artiklile 6 rakendanud kalalaevastiku uuendamiseks ja moderniseerimiseks alaliselt kehtiva korra ning järgib MAP-i üldisi eesmärke.

(19)

Laevade moderniseerimiseks võib abi anda ainult juhul, kui mahutavuse ja mootorivõimsuse kaudu püügivõimsus ei suurene.

(20)

Kalalaevad peavad olema kantud laevastikuregistrisse ja laeva omaduste muutumisest tuleb teatada nimetatud registrile. Püügivarustuse väljavahetamine ei ole abikõlblik.

(21)

Kuna Shetland on eesmärgi 1 piirkond, võib abi anda kuni 40 % ulatuses abikõlblikest kuludest.

(22)

Määruse (EÜ) nr 2792/1999 asjaomased artiklid ja lisa muudeti 1. jaanuaril 2003 määrusega (EÜ) nr 2369/2002. (11) Lisaks määruses (EÜ) nr 2792/1999 sätestatud tingimustele kehtestati kalalaevade moderniseerimiseks antavale abile piirang, mille kohaselt võib abi anda ainult juhul, kui see ei suurenda püügivarustuse tõhusust.

(23)

Piirangule, mille kohaselt ei tohi abi mõjutada mahutavuse ja mootorivõimsuse kaudu püügimahtu, kehtestati määrusega (EÜ) nr 2369/2002 erand, lubades seda tüüpi abi, kui see vastab määruse (EÜ) nr 2371/2002 (12) artikli 11 lõikele 5, mille kohaselt on lubatud püügimahtu suurendada, kui tegemist on peateki moderniseerimisega ohutuse, töö- ja hügieenitingimuste ning toote kvaliteedi parandamise eesmärgil.

(24)

Püügivarustuse väljavahetamist käsitlevate tingimuste suhtes muudeti määrust (EÜ) nr 2792/1999 26. augustil 2004 jõustunud määrusega (EÜ) nr 1421/2004. (13) Vastavalt muudetud määrusele (EÜ) nr 2792/1999 loetakse püügivahendite asendamise kulusid abikõlblikeks, kui laev kuulub taastamiskava alla ja on kohustatud lõpetama oma osaluse asjaomases kalastustegevuses ning püüdma muid liike teistsuguste püügivahenditega. Sellisel juhul võib komisjon otsustada, et püügivahendite esmane väljavahetamine võidakse lugeda abikõlblikuks kuluks, kui taastamiskava on püügivõimalusi märkimisväärselt vähendanud.

(25)

2004. aasta suuniseid tuleb rakendada kõikide olemasolevate kavade suhtes alates 1. jaanuarist 2005. Kalalaevade moderniseerimiseks antava abi osas viidatakse suunistes määruse (EÜ) nr 2792/1999 artiklitele 9 ja 10 ning III lisa punktile 1.4 ning seega kohaldatakse ka edaspidi samu tingimusi.

(26)

Ühendkuningriigi edastatud teabe põhjal võib järeldada, et ajavahemikul 2002. aasta augustist kuni 2005. aasta juunini anti kalalaevade moderniseerimiseks abi 23 korral, sealhulgas viiel korral mootori väljavahetamiseks ja ühel korral lisamootori paigaldamiseks ning pumba ja siduri väljavahetamiseks.

(27)

Ühendkuningriigi väitel ei mõjutanud ükski abi toel läbi viidud uuendus ühegi kalalaeva kogumahutavust ega mootorivõimsust ja seega oli abi kokkusobiv vastavate suunistega.

(28)

17 korral kalalaevade moderniseerimiseks antud abi kohta, mis ei hõlmanud mootorite väljavahetamist, lisamootori paigaldamist ega pumba ja siduri väljavahetamist, andis Ühendkuningriik teavet, mis näitas, et abi oli kokkusobiv selle andmise ajal kehtinud suunistega.

(29)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 2792/1999 artikli 9 lõike 1 punkti c alapunktile i ei pruugi ülejäänud kuuel korral antud abi puhul olla siiski tegemist püügimahu suurenemisega mahutavuse või mootorivõimsuse kaudu. Kalalaeva mootori väljavahetamine mõjutab mootorivõimsuse kaudu kalalaeva püügimahtu ja seega ei tohi abi sel eesmärgil anda. Seda kinnitas ka liikmesriikidele oma 5. mai 2003. aasta kirjas (viide D(2003) 37148) kalanduse peadirektor hr Holmquist. Samal põhjusel ei saa lubada abi andmist projektile, mis hõlmas lisamootori paigaldamist ning pumba ja siduri väljavahetamist.

(30)

Põhjenduses 23 osutatud määruse (EÜ) nr 2792/1999 muudatuste osas hõlmasid kõik kuus moderniseerimisprojekti töid allpool tekki ja seega ei kuulu need määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 11 lõike 5 reguleerimisalasse.

(31)

Põhjendusi 26–30 silmas pidades leiab komisjon, et kava raames kuuele mahutavuse või mootorivõimsuse kaudu püügimahtu mõjutanud moderniseerimisprojektile antud abi ei ole kooskõlas määruse (EÜ) nr 2792/1999 artikli 9 lõike 1 punkti c alapunktiga i ning seega ei sobi kokku 2001. aasta ja 2004. aasta suunistega. Muu kava raames antud abi on siiski kõnealuste tingimustega kooskõlas.

(32)

Kui ebaseadusliku abi korral tehakse negatiivne otsus, siis nõuab komisjon vastavalt määruse (EÜ) nr 659/1999 artikli 14 lõikele 1, et kõnealune liikmesriik võtaks kõik vajalikud meetmed, et abisaajalt abi tagasi saada.

(33)

Ühendkuningriik väitis, et komisjon ei tohi nõuda abi tagastamist, kui see on vastuolus õiguspäraste ootuste kaitse põhimõttega, ning et see põhimõte kehtib kõnealuse juhtumi kohta.

(34)

Kava rahastamiseks kasutati samu fonde, mida kasutati abi andmiseks, mille kohta komisjon tegi negatiivse otsuse käesoleva otsuse põhjenduses 13 osutatud otsustes 2003/612/EÜ ja 2006/226/EÜ. Komisjon leidis, et nendel juhtudel tuleb fonde vaadelda riiklike ressurssidena asutamislepingu artikli 87 tähenduses. Samas tunnistas komisjon, et kõnealuste juhtumitega seotud konkreetsetel asjaoludel võis mitmete tegurite kokkulangemisel tekkida Shetlandi Saarte Nõukogul ja asjaomastel asutustel õiguspäraseid ootusi seoses sellega, et kõnealune fond on oma olemuselt erafond, mis muudab kokkusobimatu riigiabi tagastamise võimatuks.

(35)

Komisjon leidis siiski, et käesoleval juhul ei saa nendes kahes komisjoni otsuses arvesse võetud asjaolusid samal viisil kohaldada ning õiguspäraseid ootusi ei tekkinud. Komisjon võtab eelkõige arvesse Ühendkuningriigi tegevust ja avaldusi, mis näitavad selgelt, et abi andmise ajal olid vastutavad asutused veendunud, et kava oli tegelikult riigiabi programm ning et kehtisid riigiabieeskirjad.

(36)

Komisjon jõudis sellisele järeldusele, sest erinevalt otsuste 2003/612/EÜ ja 2006/226/EÜ alusel antud abist oli kõnealune kava loodud tavalise abikavana ja seotud Shetlandi Saarte Nõukogu poolt kaluritele antavate otsetoetustega. Lisaks sellele näitavad juhtumi konkreetsed asjaolud, et Ühendkuningriigi ametiasutused ise pidasid riigiabieeskirju kohaldatavaiks, sest kaasasid kavas ettenähtud kulutused pidevalt riigiabialastesse aastaaruannetesse, mis esitati komisjonile kooskõlas ühenduse kohustustega. Vastuseks komisjoni tõstatatud küsimustele teatas Ühendkuningriik oma 10. detsembri 2004. aasta kirjas, et „kava raames tehtud maksed kaasati riigiabi iga-aastasesse loendisse ning ülevaade neist saadeti igal aastal komisjonile, nagu nõutud” ning 6. aprilli 2005. aasta kirjas, et „ametiasutused on mitme aasta vältel tegutsenud heas usus ja teadmisel, et kavad vastavad riigiabi eeskirjadele”.

(37)

Võttes arvesse neid avaldusi ja juhtumi asjaolusid, leiab komisjon, et abi tagastamise nõue ei ole vastuolus ühenduse õiguse üldpõhimõttega. Seega leiab komisjon vastavalt määruse (EÜ) nr 659/1999 artikli 14 lõikele 1, et Ühendkuningriik peab võtma kõik vajalikud meetmed, et kavast abisaajatelt abi tagasi nõuda, ilma et see piiraks komisjoni 24. juuli 2007. aasta määruse (EÜ) nr 875/2007 (milles käsitletakse EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes kalandussektoris ja millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1860/2004) (14) reguleerimisalasse jäävate juhtumite kohaldamist.

(38)

Seoses sellega tuleb märkida, et tõhusa konkurentsi tagamiseks kuuluvad vastavalt määruse (EÜ) nr 659/1999 artikli 14 lõikele 2 tagastatava abi hulka intressid. Intressid tuleb arvutada liitintressina vastavalt komisjoni määruse (EÜ) 794/2004 (15) V peatükile.

(39)

Komisjon palub Ühendkuningriigil tagastada lisatud küsimustik, mis käsitleb tagasinõudemenetluse praegust olukorda, ning koostada nende abisaajate nimekiri, keda tagasinõue hõlmab.

(40)

Pidades silmas IV jaotises esitatud hinnangut leiab komisjon, et Ühendkuningriik on andnud kalalaevade moderniseerimiskava raames abi ebaseaduslikult, rikkudes EÜ asutamislepingu artikli 88 lõiget 3.

(41)

Komisjon leiab, et kava raames antud abi on ühisturuga kokkusobiv, välja arvatud mahutavuse või võimsuse kaudu püügimahtu mõjutanud moderniseerimisprojektile antud abi,

a)

nimekirja abisaajatest, kes on saanud käesoleva otsuse artikli 1 lõikes 2 osutatud abi, mis ei vasta määruse (EÜ) nr 875/2007 tingimustele, ning abi kogusumma;

b)

abisaajatelt tagasi nõutav kogusumma (põhisumma ja intressid);

c)

käesoleva otsuse täitmiseks juba võetud ja kavandatud meetmete üksikasjaliku kirjelduse ning

d)

dokumendid, mis tõendavad, et abisaajatele on antud korraldus abi tagasi maksta.