18.9.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 243/7

(1)

10. novembril 2006 sai komisjon äriühingult Tosoh Hellas AIC (edaspidi „kaebuse esitaja”), kelle toodang moodustab olulise osa, kõnealusel juhul enam kui 50 % ühenduse teatavate mangaandioksiidide kogutoodangust, algmääruse artikli 5 kohase kaebuse.

(2)

Kaebus sisaldas tõendeid dumpingu ja sellest tuleneva olulise kahju kohta, mida peeti menetluse algatamiseks piisavaks.

(3)

Menetlus algatati 21. detsembril 2006 algatamisteate avaldamisega Euroopa Liidu Teatajas. (2)

(4)

Komisjon teatas menetluse algatamisest ametlikult kaebuse esitajale, teisele ühenduse tootjale, eksportivale tootjale, importijale, teadaolevalt asjaga seotud kasutajatele ja Lõuna-Aafrika esindajatele. Huvitatud isikutele anti võimalus teha oma seisukohad kirjalikult teatavaks ja taotleda ärakuulamist algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul.

(5)

Kaebuse esitanud tootja, eksportiv tootja, importija ja kasutajad tegid oma seisukohad teatavaks. Kõikidele huvitatud isikutele, kes taotlesid ärakuulamist ja teatasid konkreetsed põhjused, miks neid tuleks ära kuulata, anti selline võimalus.

(6)

Küsimustikud saadeti kõigile teadaolevalt asjaga seotud isikutele ja kõigile teistele äriühingutele, kes algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul endast teada andsid. Vastused saadi Lõuna-Aafrika eksportivalt tootjalt, kaebuse esitanud tootjalt, vaatlusaluse toote Lõuna-Aafrika importijalt ja neljalt vaatlusaluse toote kasutajalt.

(7)

Komisjon kogus ja kontrollis kogu vajalikku teavet dumpingu esialgseks tuvastamiseks, dumpingu tagajärjel tekkinud kahju ja ühenduse huvide kindlakstegemiseks ning tegi kontrollkäike järgmiste äriühingute valdustesse:

(8)

Dumpingu ja kahju uurimine hõlmas ajavahemikku 1. oktoobrist 2005 kuni 30. septembrini 2006 (edaspidi „uurimisperiood”). Kahju hindamise seisukohast asjakohaste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2002 kuni uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood”).

(9)

Vaatlusalune toode on Lõuna-Aafrikast pärit elektrolüütilisel teel toodetud mangaandioksiidid, mida ei ole pärast elektrolüüsi termotöödeldud (edaspidi „elektrolüütilisd mangaandioksiidid”). Toodet deklareeritakse tavaliselt CN-koodi ex 2820 10 00 all.

(10)

Vaatlusalust toodet on kahte liiki: süsinik-tsink tüüpi elektrolüütilised mangaandioksiidid ja leeliselised elektrolüütilised mangaandioksiidid. Mõlemat tooteliiki toodetakse elektrolüüsi teel, kohandades teatavaid parameetreid, et saada kas süsinik-tsink tüüpi elektrolüütilisi mangaandioksiide või leeliselisi elektrolüütilisi mangaandioksiide. Mõlemad tooteliigid sisaldavad tavaliselt kõrge puhtusastmega mangaani ning neid kasutatakse harilikult vahetoodetena kuivelemendiga tarbepatareide valmistamisel.

(11)

Uurimisel selgus, et hoolimata mõnest erinevusest teatavates füüsikalistes ja keemilistes eriomadustes, nagu tihedus, keskmine osakeste suurus, Brunauer-Emmet-Telleri (BET) meetodil määratud eripind ja leeliselisus, on mõlemad vaatlusaluse toote liigid samade füüsikaliste, keemiliste ja tehniliste põhiomadustega ning sama kasutusotstarbega. Seepärast käsitletakse neid käesolevas menetluses ühe ja sama tootena.

(12)

Tuleb märkida, et on olemas ka teist liiki mangaandioksiide, millel ei ole elektrolüütiliste mangaandioksiididega samu füüsikalisi, keemilisi ja/või tehnilisi omadusi ning millel on oluliselt erinev kasutusotstarve. Seepärast ei kuulu need vaatlusaluse toote hulka. Kõnealuste teistsuguste toodete hulka kuuluvad: i) looduslikud mangaandioksiidid, mis sisaldavad olulisi lisandeid ja mida klassifitseeritakse tavaliselt teise CN-koodi alla, näiteks 2602 00 00; ii) keemilised mangaandioksiidid, mida toodetakse keemilise töötluse teel ja mis on märkimisväärselt väiksema tihedusega ning oluliselt suurema BET eripinnaga kui elektrolüütilised mangaandioksiidid, ning iii) termotöödeldud elektrolüütilised mangaandioksiidid, mis hoolimata sellest, et need on toodetud elektrolüüsi teel nagu elektrolüütilised mangaandioksiididki, erinevad elektrolüütilistest mangaandioksiididest mitme olulise omaduse poolest, nagu niiskusesisaldus, kristallistruktuur ja leeliselisus, mistõttu neid saab kasutada veevabades ja liitiumanoodiga liitiumpatareides, kuid mitte veepõhistes ja tsinkanoodiga süsinik-tsink- või leelispatareides nagu elektrolüütilisi mangaandioksiide.

(13)

Lisaks sellele tuleb märkida, et ükski huvitatud isik ei ole vaidlustanud eespool esitatud määratlust ega vaatlusaluse toote liigitamist kahte põhirühma.

(14)

Uurimisel selgus, et ühenduse tootmisharu poolt ühenduses toodetavatel ja müüdavatel ning Lõuna-Aafrikas toodetavatel ja sealsel turul müüdavatel ja/või Lõuna-Aafrikast ühendusse imporditavatel elektrolüütilistel mangaandioksiididel on samad füüsikalised, keemilised ja tehnilised põhiomadused ning samad kasutusalad.

(15)

Seepärast järeldati esialgu, et kõnealused tooted on samasugused algmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses.

(16)

Normaalväärtuse kindlaksmääramiseks tegi komisjon kõigepealt kindlaks, kas Delta elektrolüütiliste mangaandioksiidide omamaine kogumüük oli tüüpiline võrreldes kogu tema eksportmüügiga ühendusse. Omamaist müüki peeti vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 2 tüüpiliseks, sest eksportiva tootja omamaise müügi kogumaht moodustas üle 5 % ühendusse eksporditud toote müügi kogumahust.

(17)

Seejärel tegi komisjon kindlaks need üldiselt tüüpilise omamaise müügiga ja omamaisel turul müüdud tooteliigid, mis olid ühendusse ekspordiks müüdavate tooteliikidega identsed või otseselt võrreldavad.

(18)

Teatava tooteliigi omamaist müüki peeti piisavalt tüüpiliseks, kui selle tooteliigi siseturul sõltumatutele klientidele suunatud müügi maht moodustas uurimisperioodi jooksul vähemalt 5 % või rohkem ühendusse eksporditud võrreldava tooteliigi müügi kogumahust.

(19)

Ühegi ühendusse ekspordiks müüdud tooteliigi puhul ei leitud ühtegi siseturul tüüpilistes kogustes müüdud identset või otseselt võrreldavat tooteliiki. Seepärast tuli kõigi eksporditud tooteliikide normaalväärtus arvutada algmääruse artikli 2 lõike 3 kohaselt.

(20)

Normaalväärtuse arvutamiseks liideti eksportija eksporditud tooteliikide tootmiskuludele, mida vajaduse korral korrigeeriti, põhjendatud müügi-, üld- ja halduskulud ning kasumisumma. Müügi-, üld- ja halduskulud ning kasum määrati kindlaks algmääruse artikli 2 lõikes 6 sätestatud meetodite järgi. Selleks uuris komisjon, kas Delta poolt omamaisel turul kantud müügi-, üld- ja halduskulusid ning realiseeritud kasumit käsitlevad andmed on usaldusväärsed.

(21)

Tegelikke omamaiseid müügi-, üld- ja halduskulusid peeti usaldusväärseiks, kuna asjaomase äriühingu omamaise müügi kogumaht oli tüüpiline võrreldes eksportmüügi mahuga ühendusse, nagu eespool mainitud.

(22)

Selleks et hinnata, kas Delta omamaisel turul saadud kasumit käsitlevad andmed on usaldusväärsed, uuris komisjon kõigepealt seda, kas iga vaatlusaluse tooteliigi omamaise tüüpilises koguses müügi puhul võib olla kindel, et see müük toimus tavapärase kaubandustegevuse käigus vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 4. Selleks tehti iga tooteliigi puhul kindlaks, kui suure osa kõnealuse tooteliigi müügist moodustas tulutoov müük sõltumatutele klientidele siseturul.

(23)

Kuna tulutoova müügi maht ei moodustanud ühegi tooteliigi puhul üle 10 % kõnealuse tooteliigi omamaise müügi kogumahust, leiti, et omamaised hinnad ei saa olla asjakohaseks aluseks normaalväärtuse arvutamisel kasutatava kasumimarginaali kindlaksmääramisel.

(24)

Kuna Delta on ainus teadaolev elektrolüütiliste mangaandioksiidide tootja Lõuna-Aafrikas, ei saanud normaalväärtuse arvutamiseks vajalik põhjendatud kasum põhineda tegelikul kasumil, mis on kindlaks määratud teiste uurimisaluste eksportijate või tootjate puhul seoses samasuguse toote valmistamise ja müügiga siseturul, nagu on kirjeldatud algmääruse artikli 2 lõike 6 punktis a.

(25)

Kuna elektrolüütilised mangaandioksiidid on ainus toode, mida Delta valmistab ja müüb, ei saanud normaalväärtuse arvutamiseks vajalik põhjendatud kasum põhineda algmääruse artikli 2 lõike 6 punkti b kohaselt tegelikul kasumil, mille kõnealune eksportiv tootja teenis sama üldkategooria toodete valmistamisel ja müügil tavapärase kaubandustegevuse käigus.

(26)

Normaalväärtuse arvutamiseks vajalik põhjendatud kasum määrati seepärast kindlaks algmääruse artikli 2 lõike 6 punkti c kohaselt.

(27)

Seoses sellega koguti teavet kõigi teiste elektrolüütiliste mangaandioksiidide tootjate tasuvuse kohta muudes riikides. Üldkättesaadavatest allikatest saadi teavet ühe India, kahe Jaapani ja kahe USA tootja kohta. Ühe USA tootja ja kahe Jaapani tootja kohta ei saadud siiski teavet elektrolüütiliste mangaandioksiidide tasuvuse või elektrolüütiliste mangaandioksiidide poolest olulise äriühingu haru kohta.

(28)

Uurimisperioodi keskmine kasumimarginaal arvutati ühe India tootja ja allesjäänud USA tootja kohta üldkättesaadavate allikate ning teabe põhjal, mille Delta esitas oma Austraalias asuva sidusettevõtte Delta EMD Australia Proprietary Ltd. tasuvuse kohta siseturul. Arvutatud keskmine kasumimarginaal oli 9,2 %. Meetodit peeti kättesaadavat teavet arvestades põhjendatuks algmääruse artikli 2 lõike 6 punkti c tähenduses ning tulemust konservatiivseks. Üldkättesaadav teave näitas, et nimetatud kasumimarginaal ei ületanud Lõuna-Aafrikas teiste teadaolevate sama üldkategooria toodete (s.o erikemikaalid) tootjate uurimisperioodil saadud kasumit.

(29)

Delta eksportmüük ühendusse toimus ainult sõltumatu agendi Traxys France S.A.S kaudu.

(30)

Ekspordihinnad põhinesid vaatlusaluse toote eest Lõuna-Aafrikast ühendusse eksportimisel tegelikult makstud või makstavatel hindadel vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 8.

(31)

Normaalväärtust ja ekspordihindu võrreldi tehasest hankimise tasandil. Normaalväärtuse ja ekspordihinna õiglase võrdluse tagamiseks võeti vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 10 kohanduste näol nõuetekohaselt arvesse hindu ja hindade võrreldavust mõjutavaid erinevusi. Vajaduse korral tehti korrigeerimisi vahendustasu, transpordi-, kindlustus-, käitlemis- ja lisakulude, pakendamis- ja laenukulude ning pangatasude suhtes kõikidel juhtudel, kui need osutusid põhjendatuks ja täpseks ning kui kontrollitud tõendid neid kinnitasid.

(32)

Ühendusse eksporditud vaatlusaluse toote kaalutud keskmist normaalväärtust võrreldi vastava vaatlusaluse tooteliigi kaalutud keskmise ekspordihinnaga, nagu on ette nähtud algmääruse artikli 2 lõigetes 11 ja 12.

(33)

Selle põhjal on esialgne kaalutud keskmine dumpingumarginaal (väljendatuna protsendimäärana CIF-hinnast ühenduse piiril ilma tollimakse tasumata) järgmine:

(34)

Seoses kõigi ülejäänud Lõuna-Aafrika eksportijate suhtes kohaldatava üleriigilise dumpingumarginaaliga tegi komisjon kõigepealt kindlaks koostöö taseme. Võrreldi Eurostati andmeid ja koostööd tegevalt Lõuna-Aafrika eksportijalt saadud vastuseid küsimustikule. Võrdlus näitas, et kättesaadavate andmete põhjal moodustas Delta eksport ühendusse 100 % vaatlusaluse toote ekspordist Lõuna-Aafrikast. Leiti, et koostöö tase on järelikult väga kõrge ning üleriigiline dumpingumarginaal kehtestati Delta jaoks arvutatud dumpingumarginaaliga samal tasemel.

(35)

Uurimisel selgus, et vaatlusaluse perioodi alguses valmistas samasugust toodet kolm ühenduse tootjat. Üks tootja lõpetas siiski 2003. aastal tootmise, järelikult oli uurimisperioodil ühenduses vaid kaks tootjat.

(36)

Kaebuse esitas vaid üks tootja, kes tegi uurimise käigus täielikult koostööd. Ehkki teine tootja koostööd ei teinud, ei esitanud ta ka kaebuse suhtes vastuväiteid. Kuna küsimustikule esitas täieliku vastuse vaid üks äriühing, on kõik ühenduse tootmisharu kohta edastatud andmed konfidentsiaalsuse tagamiseks esitatud indeksina või vahemike kaupa.

(37)

Seega on algmääruse artikli 4 lõike 1 kohaldamisel esialgse ühenduse tootmismahu arvutamiseks liidetud ainsa koostööd tegeva ühenduse tootja toodang teise tootja tootmismahuga kaebuses esitatud andmete põhjal. Ühenduse kogutoodang oli uurimisperioodil 20 000–30 000 tonni.

(38)

Koostööd tegev ühenduse tootja valmistas üle 50 % ühenduses toodetavatest elektrolüütilistest mangaandioksiididest. Seepärast leitakse, et nimetatud äriühing kujutab endast ühenduse tootmisharu algmääruse artikli 4 lõike 1 ja artikli 5 lõike 4 tähenduses.

(39)

Ühenduse nähtava tarbimise kindlakstegemiseks võeti aluseks kaebuse esitanud tootja müügimaht EÜ turul; teiste ühenduse tootjate müük, mis tugines kasutajate esitatud teabele ostude kohta; vaatlusalusest riigist pärit import küsimustike kontrollitud vastuste põhjal ja teistest kolmandatest riikidest pärit import Eurostati andmete põhjal.

(40)

Eelnimetatud teabe põhjal vähenes tarbimine ühenduses vaatlusalusel perioodil 7 %. Eriti järsk langus toimus 2003. ja 2004. aastal, mis langes kokku Lõuna-Aafrikast pärit väga madala hinnaga (– 35 %) elektrolüütiliste mangaandioksiidide impordi mahu suurenemise ja ühenduse ühe suurema tootja tegevuse lõpetamisega. 2005. aastal saavutas tarbimine oma endise taseme ja järgmine märkimisväärne langus toimus uurimisperioodil. Näib, et kõnealusele tarbimissuundumusele avaldas mõju ühe suurema tootja tegevuse lõpetamine 2003. aastal, kelle toodang moodustas kolmandiku ühenduse toodangust.

(41)

Lõuna-Aafrikast pärit impordi mahu aluseks võeti ainsa eksportiva tootja esitatud kontrollitud andmed. Nagu eespool osutatud, on enamik näitajaid konfidentsiaalsuse huvides esitatud indeksina või vahemike kaupa, sest analüüs käsitleb vaid üht äriühingut.

(42)

Impordi mahu ja turuosa areng on olnud järgmine:

(43)

Kuigi elektrolüütiliste mangaandioksiidide tarbimine vähenes vaatlusalusel perioodil 7 %, suurenes vaatlusalusest riigist pärit import samal perioodil 69 %. Seetõttu suurenes Lõuna-Aafrika turuosa vaatlusalusel perioodil märkimisväärselt, s.o umbes 81 % (30–40 %st kuni 60–70 %ni).

(44)

Keskmised impordihinnad langesid vaatlusalusel perioodil peamise tooraine hinnatõusust hoolimata 31 %.

(45)

Uurimisperioodiaegse hinna allalöömise kindlakstegemiseks kasutati asjakohaste ühenduse tootmisharu müügihindadena sõltumatutele klientidele kehtestatud puhashindu, mida oli vajaduse korral korrigeeritud tehasehindade tasemele, st arvates maha ühendusesisesed transpordikulud ning alla- ja mahahindlused. Kõnealuseid hindu võrreldi Lõuna-Aafrika eksportiva tootja kehtestatud müügihindadega, millest olid maha arvatud allahindlused ning mida oli vajaduse korral korrigeeritud CIF-hindade tasemeni ühenduse piiril koos tollivormistuskulude ja impordijärgsete kulude nõuetekohase korrigeerimisega.

(46)

Võrdlus näitas, et uurimisperioodil oli kaalutud keskmine hinna allalöömise marginaal (väljendatud protsendimäärana ühenduse tootmisharu müügihindadest) 11–14 %. Turuhinnast madalama hinnaga müügi tase oli veelgi kõrgem, sest ühenduse tootmisharu kandis uurimisperioodil olulist kahju.

(47)

Vastavalt algmääruse artikli 3 lõikele 5 sisaldas ühenduse tootmisharule avalduva Lõuna-Aafrikast pärit dumpinguhinnaga impordi mõju uurimine hinnangut kõigi 2002. aastast kuni uurimisperioodini ühenduse tootmisharu seisundit mõjutanud majandustegurite ja -näitajate kohta. Nagu eespool osutatud, on enamik näitajaid konfidentsiaalsuse huvides esitatud indeksina või vahemike kaupa, sest analüüs käsitleb vaid üht äriühingut.

(48)

Ühenduse tootmisharu tootmise, tootmisvõimsuse ja tootmisvõimsuse rakendamise areng oli järgmine:

(49)

Ühenduse toodang suurenes vaatlusalusel perioodil 30 %. Tootmisvõimsus oli siiski kogu vaatlusalusel perioodi jooksul stabiilne. Tootmise tase saavutas haripunkti 2005. aastal pärast 2004. aastal EÜ turul toimunud tarbimise suurenemist, mis langes samale ajale ühe olulise tootja tegevuse lõpetamise ja nõudluse kasvuga ühenduse tootmisharu eksporditurul. Alates 2004. aastast kuni uurimisperioodini, mil tooraine hinnad kahekordistusid, püüdis ühenduse tootmisharu saavutada mastaabisäästu ja vähendada uurimisperioodil ühiku omahinda.

(50)

Varud suurenesid vaatlusalusel perioodil 32 %, mis näitab seda, et ühenduse tootmisharul on dumpinguhinnaga impordiga konkureerimise tõttu järjest raskem oma tooteid ühenduse turul müüa.

(51)

Järgmised arvud näitavad ühenduse tootmisharu müüki sõltumatutele klientidele ühenduses:

(52)

Samal ajal kui EÜ tarbimine kahanes 7 %, vähenes ühenduse tootmisharu turuosa 3 %. Lisaks sellele vähenes tema müügi kogumaht EÜ turul vaatlusalusel perioodil märkimisväärselt, absoluutarvudes 9 %, eriti järsk langus – 22 % – toimus uurimisperioodil.

(53)

Ehkki ühenduse tootmisharul oli 2004. aastal võimalus saada mõnda aega kasu tarbimise kasvust, suurendades oma müügimahtu 2002. aastaga võrreldes 52 % ja turuosa 35 %, vähenes tema turul osalemine järgmistel aastatel paralleelselt Lõuna-Aafrikast pärit dumpinguhinnaga impordi mahu järsu suurenemisega.

(54)

Ühenduse turul sõltumatutele ostjatele kehtestatud keskmised müügihinnad langesid kuni 2004. aastani. See näitab, et ühenduse tootmisharu püüdis konkureerida dumpinguhinnaga impordiga ja püsida turul. 2004. aastal langesid hinnad siiski vastuvõetamatult madalale tasemele. Seejärel need tõusid 2005. aastal nelja protsendipunkti võrra. Hoolimata sellest 2005. aasta väikesest hinnatõusust, mis leidis uurimisperioodil kinnitust, ei saanud ühenduse tootmisharu oma hindades kajastada peamise tooraine, mangaanimaagi, hinna järsku, peaaegu 100 % tõusu 2004.–2005. aastal.

(55)

Ühenduse tootmisharu elektrolüütiliste mangaandioksiidide müügi tasuvus ja rahavoog olid selgelt negatiivsed.

(56)

Tasuvus vähenes vaatlusalusel perioodil märkimisväärselt, langedes 172 %. Tasuvus oli madalaim 2003. aastal, kui impordihinnad langesid kõige enam (– 30 %). 2004. ja 2005. aastal, kui müüdud kogused suurenesid, suurenes ka tasuvus. Uurimisperioodil langes tasuvus hinnasurve ja tooraine hinna tõusu tõttu tagasi madalaimale tasemele.

(57)

Ka rahavoog kahanes vaatlusalusel perioodil vastavalt tasuvuse vähenemisele.

(58)

Investeeringud suurenesid vaatlusalusel perioodil 7 %. Kõnealuse perioodi keskel registreeris ühenduse tootmisharu teatava hulga investeeringuid tootmiskulude vähendamiseks ja uute masinate tehnohoolduseks. Järgmistel aastatel investeeringud jätkusid, aga väiksemal määral.

(59)

Samasuguse toote tootmise ja müügi investeeringutasuvus järgis müügi ja tasuvuse suundumusi ning oli 2003. aastal ja vaatlusaluse perioodi lõpus negatiivne.

(60)

Arvestades investeeringute suurust, mis olid vajalike kapitaliinvesteeringute tegemiseks piisavad, leiti, et ühenduse tootmisharu kapitali kaasamise võime ei olnud vaatlusalusel perioodil väiksem.

(61)

Ühenduse tootmisharu tööhõive, tootlikkuse ja tööjõukulude areng oli järgmine:

(62)

Töötajate arv vähenes 2002. aastast kuni uurimisperioodini 33 %. Selle põhjuseks oli nii müügilangus kui ka ühenduse tootmisharu jõupingutused tootlikkust suurendada. Ühenduse tootmisharu ratsionaliseerimise tulemus kajastus ka tootlikkuse määras, mis suurenes vaatlusalusel perioodil märgatavalt.

(63)

Tööjõu kogukulud vähenesid märkimisväärselt, s.o 18 %. Keskmised kulud töötaja kohta suurenesid vähesel määral, kui võtta arvesse inflatsiooni arengut. Üldiselt vähenes tootmise kogukuludes kajastuv tööjõukulude osakaal siiski märgatavalt, mis näitab tõhususe selget suurenemist.

(64)

Dumpingumarginaal on täpsustatud eespool dumpingut käsitlevas punktis. Dumpingumarginaal ületab selgelt miinimumtaset. Lisaks sellele ei saa dumpinguhinnaga impordi mahtu ja hinda arvestades tegeliku dumpingumarginaali mõju tähtsusetuks pidada.

(65)

Miski ei viita sellele, et ühendus on toibumas varasema dumpingu või subsideerimise mõjust.

(66)

Tuleb märkida, et Lõuna-Aafrikast pärit import suurenes märgatavalt nii absoluutarvudes kui ka turuosa poolest. Import suurenes vaatlusalusel perioodil absoluutarvudes 69 % ja ühenduse tarbimise suhtes umbes 81 %, saavutades 60–70 % suuruse turuosa.

(67)

Peale selle lõi vaatlusaluse toote dumpinguhinnaga import ühenduse müügihinnad oluliselt alla. Kaalutud keskmiste põhjal löödi hinnad uurimisperioodil alla 11–14 %.

(68)

Samal ajal kui ühenduse tarbimine vähenes vaatlusalusel perioodil 7 %, vähenes ühenduse tootmisharu müügimaht 9 % ja turuosa 3 %. Uurimisperioodil halvenesid kõnealused näitajate märgatavalt, müük vähenes 2005. aastaga võrreldes 22 ja turuosa 13 protsendipunkti võrra.

(69)

Müügimahu ja turuosa vähenemise ning hindade langemise tõttu ei saanud ühenduse tootmisharu ülemaailmset toorainehindade tõusu klientidele üle kanda, mistõttu tasuvus oli negatiivne (kahjum).

(70)

Hoolimata ühenduse tootmisharu suurtest investeeringutest vaatlusalusel perioodil ning jätkuvatest jõupingutustest suurendada tootlikkust ja konkurentsivõimet, vähenesid järsult ka tootmisharu tasuvus, rahavoog ja investeeringutasuvus, mille näitajad olid selgelt negatiivsed.

(71)

Ühenduse tootmisharu halvenevat olukorda vaatlusalusel perioodil kinnitab ka tööhõive negatiivne areng.

(72)

Eelöeldut arvestades tehakse esialgne järeldus, et ühenduse tootmisharu kandis märgatavat kahju algmääruse artikli 3 tähenduses.

(73)

Algmääruse artikli 3 lõigete 6 ja 7 kohaselt kontrolliti, kas on olemas põhjuslik seos Lõuna-Aafrikast pärit dumpinguhinnaga impordi ja ühenduse tootmisharule tekitatud märgatava kahju vahel. Lisaks dumpinguhinnaga impordile uuriti ka muid teadaolevaid tegureid, mis võisid samal ajal kahjustada ühenduse tootmisharu, vältimaks nende tegurite tekitatud võimaliku kahju omistamist dumpinguhinnaga impordile.

(74)

Nagu põhjendustes 0 ja 0 märgitud, suurenes import vaatlusalusel perioodil stabiilselt ja märgatavalt – 69 % mahu ja 81 % turuosa poolest. Lõuna-Aafrikast pärit imporditud ühiku müügihind langes vaatlusalusel perioodil 31 %. Uurimisperioodil lõid Lõuna-Aafrikast pärit impordi hinnad ühenduse tootmisharu hinnad alla 11–14 %.

(75)

Dumpinguhinnaga impordi mõju näitab selgelt see, et mitu olulist kasutajat, kelle tarbimine moodustas üle 60 % kogutarbimisest, otsustas hakata ühenduse tootmisharu valmistatud toote asemel ostma Lõuna-Aafrika toodet. Kuigi kõnealused kasutajad ostsid vaatlusaluse perioodi alguses Lõuna-Aafrika tooteid vaid tühises koguses, hankisid nad vaatlusaluse perioodi lõpus ja uurimisperioodil 70–100 % vajaminevatest toodetest just Lõuna-Aafrikast.

(76)

Ühenduse tootmisharu pidi samal ajal oma hindu märgatavalt langetama, et säilitada teiste kasutajatega sõlmitud müügilepingud.

(77)

Ühenduse tootmisharu turuosa vähenemist vaatlusalusel perioodil tuleb vaadelda seoses samal ajal toimunud Lõuna-Aafrikast pärit impordi mahu ja turuosa kasvuga. 2005. aastal ja uurimisperioodil, kui tarbimine ühenduses vähenes võrreldes 2004. aastal toimunud järsu kasvuga 18 %, absoluutarvudes 8 % ja turuosa poolest umbes 31 %, suurenes Lõuna-Aafrikast pärit import. Samal ajal kaotas ühenduse tootmisharu 28 % turuosast ja 40 % müügimahust.

(78)

Seepärast järeldatakse esialgu, et dumpinguhinnaga impordi avaldatud surve, mis märkimisväärselt suurendas selle mahtu ja turuosa pärast 2002. aastat ja mida imporditi dumpinguhindadega ja mis toimus hinna allalöömise ja turuhinnast madalama hinnaga müügi tingimustes, mängis olulist rolli ühenduse tootmisharu müügi vähenemises ja sellest tulenevalt ka tasuvuses, rahavoo arengus ning investeeringutasuvuse negatiivses olukorras, tööhõives ja varude suurenemises.

(79)

Muudest kolmandatest riikidest pärit impordi areng oli Eurostati andmete kohaselt järgmine:

(80)

Vaatlusaluse perioodi alguses oli muudest kolmandatest riikidest pärit elektrolüütiliste mangaandioksiidide impordi turuosa 15 %. Järgmistel aastatel vähenes kõnealune import oluliselt ja uurimisperioodi lõpuks oli selle turuosa vaid 8 %. Kõnealuse impordi hinnad olid üldiselt Lõuna-Aafrika hindadest kõrgemad ja isegi tõusid 1 %.

(81)

Mitmes avalduses väideti, et elektrolüütiliste mangaandioksiidide import Hiinast, mis ei ole uurimisalune riik, on märgatavalt kaasa aidanud ühenduse tootjale tekitatud kahjule. Hiinast pärit import, mille keskmine hind oli küll madalam kui Lõuna-Aafrika tootel, moodustas uurimisperioodil siiski vaid 0,6 % kolmandatest riikidest pärit koguimpordist ning seepärast ei saa seda pidada dumpinguhinnaga impordi ja ühenduse tootmisharu kantud olulise kahju vahelist põhjuslikku seost kõrvaldavaks asjaoluks.

(82)

Uuriti ka seda, kas vaatlusalusel perioodil kantud kahjule võis kaasa aidata eksport ELi mittekuuluvatesse riikidesse.

(83)

Leiti, et ühenduse tootmisharu ekspordimaht suurenes vaatlusalusel perioodil 9 % ja kuigi ekspordihind langes 14 %, ületas see selgelt ühiku omahinda. Seepärast ei saanud ühenduse tootmisharu ekspordijõudlus kõnealusel perioodil kantud kahjule kaasa aidata.

(84)

Nagu eespool märgitud, tegutses vaatlusaluse perioodi alguses ühenduses veel kaks kõnealuse toote tootjat.

(85)

Üks tootja, kes asus Iirimaal, lõpetas 2003. aastal tootmise rahaliste raskuste tõttu, mis olid tingitud dumpinguhinnaga impordi tugevast hinnasurvest tulenenud müügi märkimisväärsest vähenemisest. Teine tootja, kes asus Hispaanias, ei teinud menetluse käigus koostööd. Koostöö puudumise tõttu saadi teiste tootjate ühenduse turul toimunud müügi kohta teavet kasutajate küsimustike vastustest. Uurimistulemuste põhjal selgus, et viimatinimetatud äriühing tegeles nii patareide kui ka elektrolüütiliste mangaandioksiidide tootmisega. Suurem osa kõnealuse äriühingu toodetud elektrolüütilisi mangaandioksiide kasutati äriühingu enda patareide tootmises. Nimetatud äriühing mängis siiski ka ühenduse elektrolüütiliste mangaandioksiidide turul järjest suuremat rolli.

(86)

On selge, et teiste EÜ tootjate puhul mõjutab üldpilti asjaolu, et üks tootja lõpetas 2003. aastal tegevuse ja teine ei müünud vaatlusalusel perioodil kõnealuseid tooteid EÜ turul märkimisväärses koguses. Uurimise käigus kogutud andmete põhjal võib siiski järeldada, et Lõuna-Aafrikast pärit impordi hinnasurve mõjutas ka neid ühenduse tootjaid, sest nende turuosa vähenes 10–25 %lt kuni 4–10 %ni. Järelikult ei saanud teiste ühenduse tootjate müük põhjustada ühenduse tootmisharule tekitatud kahju.

(87)

Uuriti ka seda, kas vaatlusalusel perioodil kantud kahjule võis kaasa aidata nõudluse vähenemine ühenduse turul. See ei leidnud kinnitust. Nagu põhjendustes 0 ja 0 märgitud, vähenes ühenduse tootmisharu müük rohkem kui ühenduse kogutarbimine, samal ajal kui Lõuna-Aafrikast pärit impordi turuosa suurenes märgatavalt.

(88)

Väideti, et kahju põhjustas peamiselt põhilise tooraine, mangaanimaagi, ülemaailmne hinnatõus. Mangaanimaagi hinnad, mis püsisid 2004. aastani stabiilsetena, kahekordistusid 2005. aastal äkki ja langesid veidi uurimisperioodil. See suurendas ühenduse tootmisharu ühiku omahinda 19 %.

(89)

Kuna Lõuna-Aafrikast pärit impordi hinnad suurenesid samal ajavahemikul (2004/2005) vaid ühe protsendipunkti võrra, ei saanud ühenduse tootmisharu, kes üritas konkureerida dumpinguhinnaga impordiga ja turul püsida, kogu kulude suurenemist üle kanda tootmisahela järgmise etapi kasutajatele. Ühenduse tootmisharu sai hindu tõsta vaid nelja protsendipunkti võrra, mis ei katnud aga tootmiskulusid.

(90)

Neil asjaoludel leiti, et kahju ei tekitanud kulude suurenemine iseenesest, vaid see, et ühenduse tootmisharu ei saanud kulude suurenemist klientidele üle kanda, kuna Lõuna-Aafrikast pärit import, mis ei kajastanud toorainehindade tõusu, põhjustas hinnalanguse. Seepärast tuli kõnealune väide tagasi lükata.

(91)

Mõned asjaomased isikud väitsid, et elektrolüütiliste mangaandioksiidide liigpakkumine, mille põhjustas Hiina tootmisvõimsuse suurenemine, on elektrolüütiliste mangaandioksiidide hinnad alla löönud ja seega tekitanud kahju ühenduse tootmisharule.

(92)

Arvestades Hiinast pärit impordi väikest mahtu ja hoolimata selle suhteliselt madalatest hindadest vaatlusalusel perioodil, ei leidnud see väide siiski kinnitust.

(93)

Mõned asjaomased isikud väitsid ka, et ühenduse tootmisharu elektrolüütiliste mangaandioksiidide müügihindade langus tulenes pigem patareide tootjate vahelise konkurentsi teravnemisest ja neile avalduvast hinnasurvest kui Lõuna-Aafrikast pärit dumpinguhinnaga impordist.

(94)

Uurimisel selgus, et EÜ patareide tootjad sattusid tõepoolest tooraine ülemaailmsest hinnatõusust ja konkurentsi teravnemisest tingitud hinnasurve alla. Ühenduse turul tegutsevate elektrolüütiliste mangaandioksiidide tootjate väikest arvu arvestades leiti siiski, et neil oli märkimisväärne voli patareide tootjatega vaatlusaluse toote hindades kokku leppida. Seepärast leitakse, et elektrolüütiliste mangaandioksiidide müügihindade langus ühenduses on otseselt tingitud dumpinguhinnaga impordist ja hindade allalöömisest Lõuna-Aafrika eksportiva tootja poolt alates vaatlusaluse perioodi algusest, aga mitte patareide tootjate väidetavast hinnasurvest. Eespool öeldut silmas pidades järeldati esialgu, et patareide tootjate vahelise konkurentsi teravnemine ei kõrvaldanud põhjuslikku seost Lõuna-Aafrikast pärit dumpinguhinnaga impordi ja ühenduse tootmisharu kantud kahju vahel.

(95)

Eelnevast analüüsist selgub, et Lõuna-Aafrikast pärit impordi maht ja turuosa suurenesid märkimisväärselt kogu vaatlusaluse perioodi jooksul, samal ajal kui impordihinnad langesid märgatavalt ja uurimisperioodil toimus oluline hindade allalöömine. Kõnealune dumpinguhinnaga impordi turuosa suurenemine langes ajaliselt kokku ühenduse tootmisharu müügimahu ja turuosa olulise vähenemisega, mis koos hinnasurvega tekitas uurimisperioodil muu hulgas olulist kahju ühenduse toomisharule.

(96)

Lisaks sellele selgus ühenduse tootmisharu kahjustada võinud muude tegurite uurimisel, et ükski neist teguritest ei saanud avaldada ühenduse tootmisharule sellist märkimisväärset kahjulikku mõju nagu Lõuna-Aafrikast pärit dumpinguhinnaga import.

(97)

Eelöeldu põhjal järeldatakse esialgu, et dumpinguhinnaga import tekitas ühenduse tootmisharule olulist kahju algmääruse artikli 3 lõike 6 tähenduses.

(98)

Vastavalt algmääruse artiklile 21 uuriti, kas dumpingu, kahju ja põhjusliku seose kohta tehtud järeldustest hoolimata on olemas kaalukaid põhjusi, mille põhjal saaks järeldada, et dumpinguvastaste meetmete kehtestamine vaatlusalusest riigist pärit impordi suhtes ei ole ühenduse huvides.

(99)

Ühendus saatis ainsale Lõuna-Aafrikast pärit elektrolüütiliste mangaandioksiidide importijale ja kõigile teadaolevalt või tõenäoliselt kõnealuste meetmetega seotud tööstustarbijatele küsimustiku. Küsimustiku vastused saadi importijalt ja vaatlusaluse toote neljalt suurelt kasutajalt ühenduses.

(100)

Tuleb meenutada, et ühenduse tootmisharu koosneb ühest tootjast, kelle tootmisüksused asuvad Kreekas ning kelle müük ja tasuvus vähenesid vaatlusalusel perioodil märgatavalt, mis avaldas negatiivset mõju tema turuosale, tööhõivele, investeeringutasuvusele ja rahavoole.

(101)

Kui meetmeid ei kehtestata, on tõenäoline, et dumpinguhinnaga impordi põhjustatud hinnasurvest tulenev tasuvuse puudumine sunnib ühenduse tootmisharu lõpetama elektrolüütiliste mangaandioksiide tootmist ühenduses. Tuleb meenutada, et üks ühenduse tootja lõpetas vaatlusalusel perioodil tootmise. See langes ajaliselt kokku Lõuna-Aafrikast pärit impordi suurenenud survega ühenduse turul. Peale selle oli kaebuse esitanud ühenduse tootja sunnitud 2003. aastal tootmise ajutiselt üheks kuuks lõpetama ja on komisjoni teavitanud samasugusest pikema kestusega olukorrast 2007. aastal.

(102)

Märgitakse, et ühenduse tootmisharu, nagu ka Lõuna-Aafrika eksportiv tootja, toodab üksnes elektrolüütilisi mangaandioksiide ja nende tootmisliine ei saa kasutada ühegi muu toote valmistamiseks.

(103)

Pärast dumpinguvastaste meetmete kehtestamist on siiski oodata ühenduse tootmisharu müügimahu suurenemist ja hindade tõusu ühenduse turul, mis suurendab ühenduse tootmisharu tasuvust ja hoiab ära tegevuse lõpetamise.

(104)

Seepärast on selge, et dumpinguvastaste meetmete kehtestamine oleks ühenduse huvides.

(105)

Ainus elektrolüütilisi mangaandioksiide kasutav tootmisharu on leeliselement- ja süsinik-tsink-patareide tootjad.

(106)

Nagu eespool märgitud, saadeti küsimustikud kõigile teadaolevatele patareide tootjatele ühenduses. Vastused saadi neljalt äriühingult, kelle tarbimine moodustab 93 % ühenduse tarbimisest. Kolme vastust kontrolliti kohapeal.

(107)

Nagu eespool märgitud, leiti, et tooraine hindade (tsink, nikkel, vask, teras) ülemaailmne tõus ja ülemaailmse konkurentsi teravnemine patareide turul avaldas patareide tootjatele EÜs märgatavat survet. Nad väitsid, et dumpinguvastaste meetmete kehtestamine Lõuna-Aafrikast pärit impordi suhtes suurendaks olemasolevat hinnasurvet ja tekitaks kahju, sest nad ei saaks hinnatõusu oma klientidele üle kanda. Leiti siiski, et nende majanduslik seisund oli üldiselt ikka veel hea, sest nad said uurimisperioodil olulist maksueelset kasumit ja olid vaatlusalusel perioodil tänu oma tootemarkide heale mainele oma müügimahtu suurendanud. Saadud teabe põhjal oli võimalik kindlaks teha, et patareide tootmiseks vajalike elektrolüütiliste mangaandioksiidide kulud moodustavad 10–15 % kogukuludest (olenevalt patarei suurusest), ja prognoosida, et dumpinguvastase tollimaksu kehtestamine kavandatud tasemel ei tohiks tõsta patareide eeldatavat hinda rohkem kui 0,01–0,02 euro võrra. Dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamisega kaasneda võiv patareide hinnatõus saadi kavandatud tollimaksu lisamisel eri suurustes patareide tootmiskuludele.

(108)

Ehkki kasutajad olid üldiselt meetmete kehtestamise vastu, möönsid mitmed, et tõenäoliselt avaldaks ühenduse tootmisharu kadumine kahjulikku mõju nende olukorrale ja konkurentsile EÜ turul, sest ühenduse tootmisharu valmistab hea kvaliteediga elektrolüütilisi mangaandioksiide, mis sobivad kvaliteetsete patareide tootmiseks. Seega ähvardaks kasutajaid ühenduse tootmisharu kadumise korral oht sattuda sõltuvusse üksnes Lõuna-Aafrikast pärit elektrolüütilistest mangaandioksiididest.

(109)

Eelöeldut silmas pidades võib teha esialgse järelduse, et tõenäoliselt ei avalda mis tahes dumpinguvastaste meetmete kehtestamine töötleva tööstuse olukorrale märkimisväärset mõju.

(110)

Ainus Lõuna-Aafrikast pärit elektrolüütiliste mangaandioksiidide ühendusse importija tegi uurimise käigus koostööd. Esitatud teabe põhjal selgus, et nimetatud importija oli Delta ainus ja sõltumatu agent. Kõik Lõuna-Aafrikast imporditud elektrolüütilised mangaandioksiidid müüdi ühenduses selle äriühingu kaudu. Tema kaubandustegevus moodustas tema käibest alla 20 %. Kõnealusele importijale tegi muret meetmete võimalik kehtestamine. Isegi kui tema müük väheneks pärast meetmete kehtestamist ja agenditasu vähendataks, võib siiski eeldada tema maksevõime säilimist ja ei ole tõenäoline, et meetmed importijat märgatavalt mõjutaks. Seega on selge, et dumpinguvastase tollimaksu mõjud jääksid kasutajate kanda.

(111)

Selle põhjal järeldati esialgu, et dumpinguvastaste meetmete kehtestamine ei avalda tõenäoliselt ühenduse importijate olukorrale olulist negatiivset mõju.

(112)

Meetmete kehtestamine aitab eeldatavasti ühenduse tootmisharul taastada müügimaht ja turuosad ning suurendada tasuvust. Ühenduse tootmisharu halvenevat olukorda silmas pidades on suur oht, et meetmete puudumisel peab ühenduse tootmisharu oma tootmisüksused sulgema ja töötajad koondama.

(113)

Arvestades vaatlusaluse toote kasutust patareide tootmises, kus elektrolüütiliste mangaandioksiidide maksumus ei ole lõpptoote väärtusega võrreldes kuigi suur, ei tohiks meetmete mõju kasutajatele olla märkimisväärne, nagu on selgitatud põhjenduses 0.

(114)

Eelöeldut silmas pidades tehakse esialgne järeldus, et teatavate Lõuna-Aafrikast pärit mangaandioksiidide impordi suhtes dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamata jätmiseks puuduvad kaalukad põhjused.

(115)

Dumpingu, tekitatud kahju, põhjusliku seose ja ühenduse huvi kohta tehtud järeldusi silmas pidades tuleb kehtestada ajutised meetmed, et dumpinguhinnaga import ei tekitaks ühenduse tootmisharule täiendavat kahju.

(116)

Meetmed tuleks kehtestada tasemel, mis on piisav kõnealuse impordi poolt ühenduse tootmisharule tekitatud kahju kõrvaldamiseks, kuid ei ületa tuvastatud dumpingumarginaali. Kahjustava dumpingu mõju kõrvaldamiseks vajaliku tollimaksumäära arvutamisel leiti, et mis tahes kehtestatav meede peaks võimaldama ühenduse tootmisharul katta oma tootmiskulud ja saada samasuguse toote müügilt ühenduses enne maksude mahaarvamist sellist üldkasumit, mida kõnealune tootmisharu võiks usutavasti saada tavapärastes konkurentsitingimustes, s.o dumpinguhinnaga impordi puudumise korral. Arvutamisel aluseks võetud maksueelne kasumimarginaal vastas kasumile, mida ühenduse tootmisharu sai vaatlusaluse perioodi algul, kui Lõuna-Aafrikast pärit elektrolüütiliste mangaandioksiidide hinnad olid sama suured kui ühenduse tootmisharu müüdud samasuguse toote hinnad.

(117)

Seejärel määrati vajalik hinnatõus, võrreldes hinna allalöömise arvutuste abil kindlaks tehtud (vt põhjendust 0) kaalutud keskmist impordihinda selle mittekahjustava hinnaga, millega ühenduse tootmisharu müüs samasugust toodet ühenduse turul. Mittekahjustava hinna määramiseks korrigeeriti ühenduse tootmisharu müügihinda uurimisperioodi tegeliku kahjumi/kasumiga ja liideti eespool nimetatud kasumimarginaal. Sellest võrdlusest saadud vahe esitati seejärel protsendimäärana kogu CIF-impordihinnast.

(118)

Kahjumarginaal oli märgatavalt kõrgem kui tuvastatud dumpingumarginaal.

(119)

Eelöeldut silmas pidades leitakse, et vastavalt algmääruse artikli 7 lõikele 2 tuleks ajutine dumpinguvastane tollimaks kehtestada dumpingumarginaali tasemel, kuna see on madalam kui eespool arvutatud kahjumarginaal.

(120)

Eelöeldu põhjal on ajutised tollimaksumäärad järgmised:

(121)

Tõrgeteta asjaajamise huvides tuleks määrata ajavahemik, mille jooksul huvitatud isikud, kes andsid endast teada algatamisteates nimetatud tähtaja jooksul, saavad teha oma seisukohad kirjalikult teatavaks ja taotleda ärakuulamist. Lisaks tuleb märkida, et käesolevas määruses esitatud tollimaksude kehtestamisega seotud järeldused on esialgsed ja need tuleb lõplike meetmete kehtestamisel üle vaadata,