a)

Taotleja valikul võib rahvusvahelise taotluse esitada Rahvusvahelisele Büroole otse või taotleja lepinguosalise ameti kaudu.

b)

Olenemata punktist a, võib lepinguosaline deklaratsioonis peadirektorile teatada, et tema ameti kaudu ei saa rahvusvahelist taotlust esitada.

i)

käesoleva redaktsiooni kohase rahvusvahelise registreeringu avaldus;

ii)

ettenähtud andmed taotleja kohta;

iii)

ettenähtud arv nõuetekohaseid koopiaid rahvusvahelise taotluse objektiks oleva tööstusdisainilahenduse reproduktsioonist või taotleja valikul mitmest reproduktsioonist; kui tööstusdisainilahendus on kahemõõtmeline ja vastavalt lõikele 5 taotletakse avaldamise edasilükkamist, võib rahvusvahelisele taotlusele reproduktsioonide asemel lisada ettenähtud arvu tööstusdisainilahenduse näidiseid;

iv)

märge toote või toodete kohta, mis kujutavad endast tööstusdisainilahendust või millega seoses tööstusdisainilahendust ettenähtud viisil kasutatakse;

v)

märgitud lepinguosaliste nimed;

vi)

sätestatud lõivud;

vii)

muud ettenähtud üksikasjad.

a)

Lepinguosaline, kelle amet on ekspertiisiamet ja kelle seadus käesoleva redaktsiooniga ühinemise ajal nõuab, et tööstusdisainilahenduse kaitse taotlusele esitamiskuupäeva määramiseks peab taotlus sisaldama punktis b loetletud elemente, võib need teatavaks teha deklaratsioonis peadirektorile.

b)

Elemendid, millest punkti a kohaselt võib teatada, on järgmised:

c)

Kui rahvusvahelises taotluses on märgitud selline lepinguosaline, kes on teinud punkti a kohase avalduse, tuleb taotluses nõuetekohaselt nimetada ka avalduses teatatud elemendid.

a)

Rahvusvaheline taotlus võib sisaldada deklaratsiooni, kus Pariisi konventsiooni artikli 4 kohaselt nõutakse konventsiooni või Maailma Kaubandusorganisatsiooni liikmesriigis või selle suhtes esitatud ühe või enama varasema taotluse prioriteeti.

b)

Eeskirjades võidakse ette näha, et punktis a nimetatud deklaratsiooni võib teha pärast rahvusvahelise taotluse esitamist. Sellisel juhul nähakse eeskirjades ette deklaratsiooni tegemise lõpptähtpäev.

a)

Kui taotleja ei ole puudusi tähtaegselt kõrvaldanud, loetakse, et rahvusvahelisest taotlusest on loobutud, arvestades punktis b sätestatut.

b)

Kui taotleja ei ole sätestatud tähtaja jooksul kõrvaldanud puudust, mis on seotud artikli 5 lõikega 2 või erinõudega, millest lepinguosaline on eeskirjade kohaselt teavitanud peadirektorit, siis rahvusvahelises taotluses selle lepinguosalise märkimist ei arvestata.

a)

Rahvusvahelise registreeringu kuupäevaks on punkti b kohaselt rahvusvahelise taotluse esitamise kuupäev.

b)

Kui rahvusvahelises taotluses on Rahvusvahelisse Büroosse jõudmise kuupäeval mõni artikli 5 lõikega 2 seotud puudus, on rahvusvahelise registreeringu kuupäevaks tehtud paranduse Rahvusvahelisse Büroosse saabumise kuupäev või rahvusvahelise taotluse esitamise kuupäev olenevalt sellest, kumb on hilisem.

a)

Rahvusvahelise registreeringu avaldab Rahvusvaheline Büroo. Selline avaldamine loetakse kõigis lepinguosaliste jaoks piisavaks ja omanikult ei või enam avalikustamist nõuda.

b)

Rahvusvaheline Büroo saadab avaldatud rahvusvahelise registreeringu koopia igale märgitud ametile.

a)

Vahetult pärast registreerimist saadab Rahvusvaheline Büroo rahvusvahelise registreeringu koopia koos rahvusvahelisele taotlusele lisatud asjaomaste avalduste, dokumentide või näidistega kõigile ametitele, kes on Rahvusvahelisele Büroole teatanud oma soovist seda koopiat saada ja on rahvusvahelises taotluses märgitud.

b)

Kuni Rahvusvaheline Büroo ei ole rahvusvahelist registreeringut avaldanud, säilitab amet talle Rahvusvahelisest Büroost saadetud koopia konfidentsiaalsuse ja võib nimetatud koopiat kasutada ainult nende rahvusvahelise registreeringu ja tööstusdisainilahenduse kaitse taotluste ekspertiisiks, mis on esitatud lepinguosalise territooriumil või tema suhtes ning kuuluvad ameti pädevusse. Eelkõige ei või amet avaldada sellise rahvusvahelise registreeringu sisu ühelegi ametis mittetöötavale isikule peale rahvusvahelise registreeringu omaniku, välja arvatud juhul, kui seda on vaja haldus- või kohtumenetluse jaoks, mis lahendab rahvusvahelise registreeringu aluseks oleva rahvusvahelise taotluse esitamise õigust käsitlevat vastuolu. Sellise haldus- või kohtumenetluse korral võib rahvusvahelise registreeringu sisu avaldada konfidentsiaalselt ainult menetluse osapooltele, kes kohustuvad arvestama avaldamise konfidentsiaalsust.

a)

Kui lepinguosalise seaduses on tööstusdisainilahenduse avaldamise edasilükkamise aeg sätestatud ettenähtust lühemana, teatab ta deklaratsioonis peadirektorile lubatud edasilükkamise aja.

b)

Kui lepinguosalise seadus ei näe ette tööstusdisainilahenduse avaldamise edasilükkamist, annab ta sellest deklaratsioonis peadirektorile teada.

i)

juhul kui ükski rahvusvahelises taotluses märgitud lepinguosalistest ei ole teinud lõike 1 kohast deklaratsiooni pärast ettenähtud tähtaja lõppu,

või

ii)

juhul kui mõni rahvusvahelises taotluses märgitud lepinguosalistest on teinud lõike 1 punkti a kohase deklaratsiooni pärast deklaratsioonis märgitud tähtaja lõppu või kui selliseid lepinguosalisi on rohkem kui üks, pärast nende deklaratsioonides märgitud tähtaegadest lühima lõppu.

i)

Rahvusvaheline Büroo teavitab punkti ii kohaselt sellest taotlejat; kui taotleja ei ole ettenähtud tähtaja jooksul Rahvusvahelisele Büroole saadetud teatisega nimetatud lepinguosalise märkimist tagasi võtnud, jätab Rahvusvaheline Büroo avaldamise edasilükkamise taotluse tähelepanuta;

ii)

kui rahvusvaheline taotlus ei sisaldanud tööstusdisainilahenduse reproduktsioone, vaid sellele olid lisatud tööstusdisainilahenduse näidised, jätab Rahvusvaheline Büroo nimetatud lepinguosalise märkimise tähelepanuta ja teavitab sellest taotlejat.

a)

Omanik võib lõike 2 alusel kohaldatava edasilükkamistähtaja jooksul taotleda kõigi või osa rahvusvahelise taotluse objektiks olevate tööstusdisainilahenduste avaldamist; sellisel juhul loetakse edasilükkamistähtaeg nimetatud tööstusdisainilahenduse või -lahenduste puhul selle taotluse Rahvusvahelisse Büroosse saabumise päeval lõppenuks.

b)

Omanik võib lõike 2 kohase edasilükkamistähtaja jooksul esitada Rahvusvahelisele Büroole ka taotluse, et tema nimetatud kolmandale isikule antaks väljavõte mõnest või kõigist rahvusvahelise registreeringu objektiks olevast tööstusdisainilahendusest või võimaldataks talle juurdepääs neile.

a)

Kui omanik loobub lõike 2 kohase edasilükkamistähtaja jooksul rahvusvahelisest registreeringust kõigi märgitud lepinguosaliste suhtes, ei avaldata rahvusvahelise registreeringu objektiks olevaid tööstusdisainilahendusi.

b)

Kui omanik piirab lõike 2 kohase edasilükkamistähtaja jooksul rahvusvahelist registreeringut märgitud lepinguosaliste suhtes nii, et see hõlmab ühte või mõnda rahvusvahelise registreeringu objektiks olevat tööstusdisainilahendust, ei avaldata rahvusvahelise registreeringu objektiks olevaid ülejäänud tööstusdisainilahendusi.

a)

Rahvusvaheline Büroo avaldab rahvusvahelise registreeringu pärast käesoleva artikli sätete alusel kohaldatavate edasilükkamistähtaegade lõppu, kui ettenähtud lõivud on tasutud. Kui lõivud ei ole nõuetekohaselt tasutud, tühistatakse rahvusvaheline registreering ja seda ei avaldata.

b)

Kui rahvusvahelisele taotlusele oli artikli 5 lõike 1 punkti iii kohaselt lisatud tööstusdisainilahenduse näidis või näidised, esitab omanik Rahvusvahelisele Büroole sätestatud tähtaja jooksul ettenähtud arvu koopiaid kõigi taotluse objektiks olevate tööstusdisainilahenduste reproduktsioonidest. Selles ulatuses, milles taotleja nimetatud nõuet ei täida, rahvusvaheline registreering tühistatakse ja seda ei avaldata.

a)

Rahvusvahelise registreeringu mõjude kehtetuks tunnistamise kohta saadab amet Rahvusvahelisele Büroole ettenähtud tähtaja jooksul keeldumisteate.

b)

Keeldumisteates märgitakse ära kõik keeldumise põhjused.

a)

Rahvusvaheline Büroo edastab keeldumisteate koopia viivitamata omanikule.

b)

Omanikul on õigus samasugustele õiguskaitsevahenditele nagu sel juhul, kui rahvusvahelise registreeringu objektiks olev tööstusdisainilahendus oleks olnud taotluse objektiks, millega taotletakse kaitset keeldumisteate edastanud ametile kohaldatava seaduse alusel. Selline õiguskaitsevahend sisaldab vähemalt võimalust teha uus ekspertiis või keeldumise asjaolud uuesti läbi vaadata või keeldumise peale kaebus esitada.

a)

Iga märgitud lepinguosalise jaoks, mille amet ei ole edastanud artikli 12 kohast keeldumisteadet, on rahvusvahelisel registreeringul samasugune mõju nagu lepinguosalise seaduse alusel tööstusdisainilahendusele antud kaitsel kas hiljemalt keeldumisteate edastamise tähtaja lõppemise kuupäevast või, kui lepinguosaline on teinud eeskirjade kohase deklaratsiooni, hiljemalt selles deklaratsioonis märgitud kuupäevast.

b) (3)

Kui märgitud lepinguosalise amet on edastanud keeldumisteate ja on selle hiljem osaliselt või täielikult tagasi võtnud, on rahvusvahelisel registreeringul selles ulatuses, milles keeldumine on tagasi võetud, nimetatud lepinguosalise jaoks hiljemalt keeldumise tagasivõtmise kuupäevast samasugune mõju nagu lepinguosalise seaduse alusel tööstusdisainilahendusele antud kaitsel.

c)

Käesoleva lõike alusel jõustunud rahvusvaheline registreering kehtib tööstusdisainilahenduse või -lahenduste kohta, mis on Rahvusvahelisest Büroost märgitud ametisse saabunud registreeringu või selles ametis toimunud menetluses muudetud registreeringu objektiks.

a)

Lepinguosaline, kelle amet on ekspertiisiamet, võib oma deklaratsioonis peadirektorile teatada, et kui ta on taotleja lepinguosaline, siis tema märkimisel rahvusvahelises registreeringus ei oma mõju.

b)

Kui punktis a nimetatud deklaratsiooni teinud lepinguosaline on rahvusvahelises taotluses ära näidatud nii taotleja lepinguosalisena kui ka märgitud lepinguosalisena, jätab Rahvusvaheline Büroo lepinguosalise märkimise tähelepanuta.

i)

rahvusvahelise registreeringu omaniku muutumise mõne või kõikide märgitud lepinguosaliste suhtes ja mõne või kõikide rahvusvahelise registreeringu objektiks olevate tööstusdisainilahenduste suhtes, tingimusel et uuel omanikul on vastavalt artiklile 3 õigus esitada rahvusvaheline taotlus;

ii)

omaniku nime või aadressi muudatuse;

iii)

taotleja või omaniku esindaja määramise ja muud asjakohased esindaja andmed;

iv)

omaniku loobumise rahvusvahelisest registreeringust mõne või kõikide märgitud lepinguosaliste suhtes;

v)

omanikupoolse rahvusvahelise registreeringu piiramise ühe või kõikide märgitud lepinguosaliste suhtes nii, et see hõlmab ühte või mõnda rahvusvahelise registreeringu objektiks olevat tööstusdisainilahendust;

vi)

märgitud lepinguosalise pädevate ametiasutuste poolse rahvusvahelise registreeringu kehtetuks tunnistamise selle lepinguosalise territooriumil mõningate või kõigi rahvusvahelise registreeringu objektiks olevate tööstusdisainilahenduste suhtes;

vii)

muud eeskirjades märgitud asjakohased faktid, mis käsitlevad õigust osale või kõigile rahvusvahelise registreeringu objektiks olevatele tööstusdisainilahendustele.

a)

Tingimusel, et rahvusvaheline registreering on pikendatud, ja arvestades lõiget b, on kaitse kestus märgitud lepinguosalise jaoks 15 aastat, arvates rahvusvahelise registreeringu kuupäevast.

b)

Kui märgitud lepinguosalise seaduses, mille alusel tööstusdisainilahendusi kaitstakse, sätestatakse kaitse kestuseks rohkem kui 15 aastat, on kaitse kestus sama, mis selle lepinguosalise seaduses, tingimusel et rahvusvahelist registreeringut pikendatakse.

c)

Lepinguosaline teatab deklaratsioonis peadirektorile tema seaduses sätestatud kaitse maksimaalkestuse.

i)

nende riiklikud ametid asendatakse ühise ametiga,

ja

ii)

kogu territoorium, kus kohaldatakse ühtlustatud õigusakte, loetakse üheks lepinguosaliseks käesoleva redaktsiooni artiklite 1 ja 3–18 ning 31 tähenduses.

i)

käesoleva redaktsiooniga ühineda kavatsev riik artikli 27 lõikes 2 nimetatud kirjade hoiuleandmise ajal;

ii)

käesoleva redaktsiooniga ühinenud riik pärast riiklike õigusaktide ühtlustamist.

i)

käesoleva redaktsiooniga ühineda kavatsevate riikide puhul siis, kui käesolev redaktsioon nende suhtes siduvaks muutub;

ii)

käesoleva redaktsiooniga ühinenud riikide puhul siis, kui on möödunud kolm kuud päevast, millal peadirektor saatis teistele lepinguosalistele vastavasisulise teate, või teates nimetatud hilisemal kuupäeval.

a)

Lepinguosalised on sama assamblee liikmed, kuhu kuuluvad 1967. aasta lisaredaktsiooni artiklit 2 kohaldavad riigid.

b)

Assamblee liiget esindab assamblees üks delegaat, keda võivad abistada asetäitjad, nõuandjad ja eksperdid, ning iga delegaat võib esindada vaid ühte lepinguosalist.

c)

Liidu liige, kes ei kuulu assambleesse, võib assamblee koosolekutel osaleda vaatlejana.

a)

Assamblee:

b)

Küsimustes, mis pakuvad huvi ka teistele organisatsiooni hallatavatele liitudele, teeb assamblee otsused pärast organisatsiooni koordinatsioonikomitee soovituste ärakuulamist.

a)

Küsimuse hääletamisel moodustavad kvoorumi pooled assamblee liikmeks olevad riigid, kellel on selles küsimuses hääleõigus.

b)

Olenemata punkti a sätetest, kui assambleesse kuuluvatest ja mingis küsimuses hääleõiguslikest riikidest on istungil esindatud vähem kui pooled, kuid vähemalt üks kolmandik, võib assamblee otsuseid, ent kõik otsused peale assamblee kodukorda käsitlevate otsuste jõustuvad sel juhul ainult järgnevalt nimetatud tingimuste täitmise korral. Rahvusvaheline Büroo teatab neist otsustest assambleesse kuuluvatele selles küsimuses hääleõiguslikele riikidele, kes ei olnud istungil esindatud, ning teeb neile ettepaneku hääletada kirja teel või teatada oma erapooletusest kolmekuulise tähtaja jooksul selle teate kuupäevast arvates. Kui selle tähtaja lõpuks võrdub sel viisil hääletanud või erapooletuks jäänud liikmete arv istungil kvoorumi saavutamisest puudu jäänud liikmete arvuga, jõustub otsus tingimusel, et samal ajal säilib nõutav häälteenamus.

a)

Assamblee püüab teha oma otsused konsensuse alusel.

b)

Kui konsensuslikule otsusele ei jõuta, otsustatakse küsimus hääletamise teel. Niisugusel juhul:

c)

Küsimustes, mis puudutavad ainult riike, kes kohaldavad 1967. aasta lisaredaktsiooni artiklit 2, ei ole käesoleva artikliga mitteühinenud lepinguosalistel hääleõigust, ning ainult lepinguosalisi puudutavates küsimustes on hääleõigus ainult viimatinimetatuil.

a)

Assamblee otsused nõuavad kahekolmandikulist häälteenamust, arvestades artikli 24 lõikes 2 ja artikli 26 lõikes 2 sätestatut.

b)

Hääletamisest hoidunuid ei arvestata hääletamisest osavõtnutena.

a)

Kord kahe kalendriaasta jooksul koguneb assamblee peadirektori kutsel korralisele istungile, mis toimub samal ajavahemikul ja samas kohas organisatsiooni peaassamblee istungiga, kui tegemist ei ole erakorraliste asjaoludega.

b)

Assamblee koguneb peadirektori kutsel erakorralisele istungile ühe neljandiku assamblee liikmete nõudel või peadirektori enda algatusel.

c)

Istungite päevakorra valmistab ette peadirektor.

a)

Rahvusvaheline Büroo viib läbi rahvusvahelist registreerimist ja täidab sellest tulenevaid kohustusi ning muid liiduga seotud ülesandeid.

b)

Eelkõige valmistab Rahvusvaheline Büroo ette assamblee ning assamblee loodud eksperdikomiteede ja töörühmade koosolekud ning moodustab nende sekretariaadid.

a)

Peadirektor ja tema määratud isikud osalevad hääleõiguseta kõigil assamblee koosolekutel, assamblee moodustatud komiteede ja töörühmade koosolekutel ning teistel peadirektori poolt liidu egiidi all kokku kutsutud koosolekutel.

b)

Peadirektor või tema määratud töötaja on assamblee ning punktis a nimetatud komiteede, töörühmade ja teiste koosolekute ex officio sekretär.

a)

Assamblee korralduste kohaselt valmistab Rahvusvaheline Büroo ette kõik kokkuleppe muutmise konverentsid.

b)

Nimetatud ettevalmistuste käigus võib Rahvusvaheline Büroo konsulteerida valitsustevaheliste organisatsioonidega ning rahvusvaheliste ja riiklike valitsusväliste organisatsioonidega.

c)

Peadirektor ja tema määratud isikud osalevad kokkuleppe muutmise konverentside diskussioonides ilma hääleõiguseta.

a)

Liidul on oma eelarve.

b)

Liidu eelarve hõlmab liidu otseseid tulusid ja kulusid ning tema liikmemaksu organisatsiooni juhitud liitude ühisesse kulude eelarvesse.

c)

Liitude ühisteks kuludeks loetakse kulusid, mis ei ole seotud üksnes liiduga, vaid ka ühe või mitme muu organisatsiooni juhitava liiduga. Liidu osa ühistes kuludes on proportsionaalne tema huvitatusega nendest kuludest.

i)

rahvusvaheliste registreeringutega seotud lõivud;

ii)

tasud teiste Rahvusvahelise Büroo teenuste eest, mis on seotud liiduga;

iii)

Rahvusvahelise Büroo liitu puudutavate trükiste müügitulud ja honorarid;

iv)

annetused, pärandused ja toetused;

v)

rendid, intressid ja mitmesugused muud sissetulekud.

a)

Lõike 3 punktis i nimetatud lõivude määrad kehtestab assamblee peadirektori ettepanekul. Lõike 3 punktis ii nimetatud tasude määrad kehtestab peadirektor ja neid kohaldatakse kuni nende heakskiitmiseni assamblee järgmisel istungil ajutiselt.

b)

Lõike 3 punktis i nimetatud lõivudele kehtestatakse sellised määrad, et liidu sissetulekud lõivudest ja teistest allikatest kataksid vähemalt Rahvusvahelise Büroo liiduga seotud kulud.

c)

Kui eelarve ei ole enne uue eelarveaasta algust vastu võetud, jääb see samale tasemele eelmise aasta eelarvega, nagu on sätestatud finantseeskirjades.

a)

Organisatsiooni peakorterit käsitlevas kokkuleppes, mis on sõlmitud riigiga, kelle territooriumil asub organisatsiooni peakorter, sätestatakse, et kui käibekapitali fond osutub ebapiisavaks, garanteerib nimetatud riik ettemakse. Ettemakse suuruse ja tingimuste kohta tuleb asjaomase riigi ja organisatsiooni vahel iga kord sõlmida eraldi kokkulepe.

b)

Punktis a nimetatud riigil ja organisatsioonil on mõlemal õigus ettemaksekohustus kirjaliku teatega denonsseerida. Denonsseerimine jõustub kolme aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal denonsseerimisest teatati.

i)

üksikasjad, mille kehtestamine on käesolevas redaktsioonis sõnaselgelt ette nähtud;

ii)

käesoleva redaktsiooni sätetega seotud või selle rakendamiseks vajalikud üksikasjad;

iii)

haldusnõuded, -küsimused või -toimingud.

a)

Juhend võib sätestada, et mõningaid selle sätteid saab muuta ühehäälselt või neljaviiendikulise häälteenamusega.

b)

Otsuse selle kohta, et eeskirjade teatavate sätete muutmisel ei ole tulevikus neljaviiendikuline häälteenamus nõutav, saab teha ainult ühehäälselt.

c)

Otsuse selle kohta, et eeskirjade teatavate sätte muutmisel on tulevikus nõutav ühehäälne otsus või neljaviiendikuline häälteenamus, saab teha neljaviiendikulise häälteenamusega.

a)

Lepinguosaline või peadirektor võib teha ettepaneku, et assamblee muudaks artikleid 21, 22, 23 ja käesolevat artiklit.

b)

Peadirektor edastab sellise ettepaneku lepinguosalistele vähemalt kuus kuud enne selle arutamist assamblees.

a)

Kõik lõikes 1 nimetatud artiklite muudatused, välja arvatud punkti b kohaldamise juhud, jõustuvad üks kuu pärast seda, kui peadirektori kätte on jõudnud kirjalik teade lepinguosaliste põhiseaduslike menetlustega kooskõlas olevast kirjalikust heakskiitmisest kolmelt neljandikult lepinguosalistest, kes muudatuse vastuvõtmise ajal olid assamblee liikmed ja kellel oli õigus seda hääletada.

b)

Artikli 21 lõike 3 või 4 või käesoleva punkti muudatused ei jõustu, kui mõni lepinguosaline teatab kuue kuu jooksul pärast nende vastuvõtmist assamblee poolt peadirektorile, et ta ei aktsepteeri muudatust.

c)

Muudatused, mis jõustuvad kooskõlas käesoleva lõike sätetega, on siduvad kõikide riikide ja valitsustevaheliste organisatsioonide suhtes, kes muudatuse jõustumise ajal on lepinguosalised või kellest hiljem saavad lepinguosalised.

i)

võib käesolevale redaktsioonile alla kirjutada ja selle osaliseks saada organisatsiooni iga liikmesriik;

ii)

võib käesolevale redaktsioonile alla kirjutada ja selle osaliseks saada iga valitsustevaheline organisatsioon, kelle ülalpidamisel olev amet saab anda tööstusdisainilahendusele kaitse, mis kehtib territooriumil, kus kohaldatakse valitsustevahelise organisatsiooni asutamislepingut, tingimusel et vähemalt üks valitsustevahelise organisatsiooni liikmesriik on organisatsiooni liige ja et selle ameti kohta ei ole saadetud artikli 19 kohast teadet.

i)

ratifitseerimiskirja, kui ta on käesolevale redaktsioonile alla kirjutanud,

või

ii)

ühinemiskirja, kui ta ei ole käesolevale redaktsioonile alla kirjutanud.

a)

Ratifitseerimis- või ühinemiskirja hoiule andmise jõustumiskuupäevaks on kuupäev, millal kiri hoiule anti, arvestades punktides b–d sätestatut.

b)

Kui ratifitseerimis- või ühinemiskirja annab hoiule riik, kus tööstusdisainilahendused saavad kaitse ainult selle valitsustevahelise organisatsiooni ameti kaudu, mille liige nimetatud riik on, siis on hoiuleandmise jõustumiskuupäevaks valitsustevahelise organisatsiooni kirja hoiuleandmise kuupäev, juhul kui see on hilisem nimetatud riigi kirja hoiuleandmise kuupäevast.

c)

Kui ratifitseerimis- või ühinemiskirjas sisaldub või sellele on lisatud artiklis 19 nimetatud teade, siis on hoiuleandmise jõustumiskuupäevaks kuupäev, millal viimane teate saatnud riikidest annab hoiule kirja.

d)

Riigi ratifitseerimis- või ühinemiskirjas võib sisalduda või sellele võib olla lisatud deklaratsioon, millega kirja hoiuleantuks lugemise tingimuseks seatakse, et antakse hoiule ka ühe teise riigi või valitsustevahelise organisatsiooni kiri või kahe teise riigi kirjad või ühe teise riigi ja ühe valitsustevahelise organisatsiooni kirjad, kes on nimeliselt ära toodud ja kellel on õigus saada käesoleva redaktsiooni osaliseks. Kiri, mille koosseisus on või millele on lisatud selline deklaratsioon, loetakse hoiuleantuks kuupäeval, millal deklaratsioonis märgitud tingimus on täidetud. Kui mõni deklaratsioonis nimetatud kiri ise oma koosseisus või lisana sisaldab sellist deklaratsiooni, siis loetakse kiri hoiuleantuks kuupäeval, millal viimasena nimetatud deklaratsioonis märgitud tingimus on täidetud.

e)

Lõike d kohased deklaratsioonid võib igal ajal osaliselt või täielikult tagasi võtta. Tagasivõtmine jõustub tagasivõtmisteate peadirektori kätte jõudmise kuupäeval.

i)

selles riigis või selle suhtes on esitatud vähemalt 3 000 tööstusdisainilahenduse kaitse taotlust,

või

ii)

isikud, kelle elukoht on teistes riikides, on esitanud selles riigis või selle riigi suhtes vähemalt 1 000 tööstusdisainilahenduse kaitse taotlusttaotlust.

a)

Riigile või valitsustevahelisele organisatsioonile, kes on hoiule andnud ratifitseerimis- või ühinemiskirja kolm kuud enne käesoleva redaktsiooni jõustumist või varem, muutub redaktsioon siduvaks selle jõustumise kuupäevast.

b)

Teistele riikidele või valitsustevahelistele organisatsioonidele muutub käesolev redaktsioon siduvaks, kui ratifitseerimis- või ühinemiskirja hoiuleandmise kuupäevast on möödunud kolm kuud, või kirjas nimetatud hilisemal kuupäeval.

i)

artikli 27 lõikes 2 nimetatud kirja hoiuleandmise ajal; sellisel juhul jõustub deklaratsioon kuupäeval, millal käesolev redaktsioon muutub deklaratsiooni teinud riigile või organisatsioonile siduvaks,

või

ii)

pärast artikli 27 lõikes 2 nimetatud kirja hoiuleandmist; sellisel juhul jõustub deklaratsioon kolme kuu möödumisel selle jõudmisest peadirektori kätte või deklaratsioonis märgitud hilisemal kuupäeval, ent deklaratsioon kehtib ainult nende rahvusvaheliste registreeringute kohta, mille rahvusvahelise registreerimise kuupäev on sama või hilisem kui deklaratsiooni jõustumiskuupäev.

a)

Riik, mis on nii käesoleva kui ka 1934. aasta redaktsiooni osaline, jätkab 1934. aasta redaktsiooni kohaldamist suhetes riikidega, mis on 1934. aasta redaktsiooni osalised, ent ei ole 1960. aasta või käesoleva redaktsiooni osalised.

b)

Riik, mis on nii käesoleva redaktsiooni kui ka 1960. aasta redaktsiooni osaline, jätkab 1960. aasta redaktsiooni kohaldamist suhetes riikidega, mis on 1960. aasta redaktsiooni osalised, ent ei ole käesoleva redaktsiooni osalised.

a)

Käesolev redaktsioon kirjutatakse alla ühes eksemplaris araabia, hiina, hispaania, inglise, prantsuse ja vene keeles, kusjuures kõik tekstid on võrdselt autentsed.

b)

Ametlikud tekstid teistes assamblee määratavates keeltes valmistab ette peadirektor pärast konsulteerimist huvitatud riikide valitsustega.