Access to European Union law
<a href="https://eur-lex.europa.eu/content/help/eurlex-content/experimental-features.html" target="_blank">More about the experimental features corner</a>
Choose the experimental features you want to try
EUR-Lex
Access to European Union law

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

You are here
Use quotation marks to search for an "exact phrase". Append an asterisk (*) to a search term to find variations of it (transp*, 32019R*). Use a question mark (?) instead of a single character in your search term to find variations of it (ca?e finds case, cane, care).
Search tips
Need more search options? Use the Advanced search

Document 32005R2187

    Nõukogu määrus (EÜ) nr 2187/2005, 21. detsember 2005 , mis käsitleb Läänemere, Suur- ja Väike-Belti ning Sundi kalavarude kaitsmist tehniliste meetmete abil, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1434/98 ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 88/98

    ELT L 349, 31.12.2005, p. 1–23 (ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, NL, PL, PT, SK, SL, FI, SV)
    ELT L 175M, 29.6.2006, p. 337–359 (MT)

    ⏵Dokument on avaldatud eriväljaandes (BG, RO, HR)

    Legal status of the document No longer in force, Date of end of validity: 13/08/2019; kehtetuks tunnistatud 32019R1241

    ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2005/2187/oj

    Date of document:
    21/12/2005
    Date of effect:
    01/01/2006; Kohaldamine vt artikkel 32
    Date of effect:
    07/01/2006; jõustumine avaldamise kuupäev + 7 vt artikkel 32
    Date of end of validity:
    13/08/2019; kehtetuks tunnistatud 32019R1241
    Author:
    Euroopa Liidu Nõukogu
    Form:
    Määrus
    Additional information:
    CNS 2005/0014
    Treaty:
    Euroopa Ühenduse asutamisleping
    Legal basis:
    Proposal:
    Link
    Select all documents based on this document
    Link
    Link
    Select all documents mentioning this document
    Modifies:
    Relation Act Comment Subdivision concerned From To
    Repeal 31998R0088
    Modifies 31998R1434 Asendamine artikkel 3.1 01/01/2006
    Modifies 31998R1434 kaotamine artikkel 1.2 01/01/2006
    Modifies 31998R1434 kaotamine artikkel 2.3 01/01/2006
    Modifies 31998R1434 Asendamine artikkel 3.2 01/01/2006
    Modifies 31998R1434 kaotamine artikkel 2.2 01/01/2006
    Implicit repeal 31998R1520 01/01/2006
    Modified by:
    Relation Act Comment Subdivision concerned From To
    Corrected by 32005R2187R(01) (SL)
    Corrected by 32005R2187R(02) (LV)
    Modified by 32007R0809 Lisamine artikkel 2.O) 19/07/2007
    Modified by 32010R0686 Asendamine lisa 2 lõige 1 01/01/2011
    Modified by 32010R0686 Asendamine lisa 2 lõige 2 01/01/2011
    Modified by 32010R1237 Asendamine artikkel 26 2 01/01/2011
    Modified by 32010R1237 Asendamine artikkel 26 1 01/01/2011
    Modified by 32010R1237 Lisamine artikkel 15 BIS 01/01/2011
    Modified by 32010R1237 Lisamine artikkel 18 BIS 01/01/2011
    Modified by 32015R0812 Lisamine artikkel 14a 01/06/2015
    Modified by 32015R0812 Lõpetamine artikkel 17 lõige 1 L 01/06/2015
    Modified by 32015R0812 Lõpetamine artikkel 3 lõige 6 L 01/06/2015
    Modified by 32015R0812 Asendamine artikkel 17 lõige 3 01/06/2015
    Modified by 32015R0812 Muudatus lisa IV 01/06/2015
    Modified by 32015R0812 Lisamine artikkel 28b 01/06/2015
    Modified by 32015R0812 Asendamine artikkel 12 01/06/2015
    Modified by 32015R0812 Asendamine artikkel 15 lõige 1 01/06/2015
    Modified by 32015R0812 Lõpetamine artikkel 3 lõige 1 L 01/06/2015
    Modified by 32015R0812 Asendamine artikkel 14 lõige 1 01/06/2015
    Modified by 32015R0812 Lõpetamine artikkel 2 punkt (p) 01/06/2015
    Modified by 32015R0812 Lisamine artikkel 28a 01/06/2015
    Modified by 32015R0812 Lõpetamine artikkel 3 lõige 3 L 01/06/2015
    Modified by 32016R1139 Asendamine artikkel 28b lõige 3 Tekst 20/07/2016
    Modified by 32016R1139 Lisamine artikkel 16a 20/07/2016
    Modified by 32016R1139 Asendamine artikkel 28b lõige 2 Tekst 20/07/2016
    Modified by 32016R1139 Repeal artikkel 13 lõige 3 20/07/2016
    Modified by 32016R1139 Lisamine artikkel 28aa 20/07/2016
    Modified by 32016R1139 Asendamine artikkel 28b lõige 5 Tekst 20/07/2016
    Derogated in 32018R0047 lisa II 01/02/2018
    Repealed by 32019R1241 14/08/2019
    Subsequent related instruments:
    Instruments cited:
    Link
    Link

    31.12.2005   

    ET

    Euroopa Liidu Teataja

    L 349/1

    NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 2187/2005,

    21. detsember 2005,

    mis käsitleb Läänemere, Suur- ja Väike-Belti ning Sundi kalavarude kaitsmist tehniliste meetmete abil, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1434/98 ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 88/98

    EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

    võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 37,

    võttes arvesse komisjoni ettepanekut, (1)

    võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust, (2)

    ning arvestades järgmist:

    (1)

    Vastavalt nõukogu 20. detsembri 2002. aasta määruse (EÜ) nr 2371/2002 ühisele kalanduspoliitikale vastava kalavarude kaitse ja säästva kasutamise kohta (3) artiklitele 2 ja 4 kavatseb nõukogu, arvestades olemasolevate teaduslike, tehniliste ja majanduslike soovitustega, sätestada ühenduse meetmed, mis tagavad vee-elusressursside kasutamise säästvates majandus-, keskkonna- ja sotsiaalsetes tingimustes. Sel eesmärgil võib nõukogu vastu võtta tehnilised meetmed, et piirata kalastussuremust ja kalapüügi mõju keskkonnale.

    (2)

    Ühenduse ühinemine Läänemere ning Suur- ja Väike-Belti vete elusressursside püügi ja kaitse konventsiooniga, mida on muudetud konventsiooni osalisriikide esindajate konverentsi protokolliga (edaspidi “Gdanski konventsioon”), kiideti heaks otsusega 83/414/EMÜ. (4)

    (3)

    Gdanski konventsiooni alusel loodud rahvusvaheline Läänemere kalanduskomisjon on pärast asutamist vastu võtnud rea Läänemere kalavarude kaitse- ja majandamismeetmeid. Nendes antakse lepinguosalistele soovitusi nende tehniliste meetmete muutmiseks.

    (4)

    Ühendusel oleks asjakohane kõnealused soovitused ellu viia. Kuna rahvusvaheline Läänemere kalanduskomisjon võidakse asendada kahepoolse koostööga Venemaa Föderatsiooniga, peaks ühendus kõnealuste soovituste range järgimise asemel pigem kehtestama ühenduse vetes üldiste ja järjepidevate tehniliste meetmete süsteemi, mis põhineb olemasolevatel eeskirjadel. Mõnel juhul, kui olemasolevad eeskirjad on kas liiga üksikasjalikud ja/või ei ole kalavarude kaitse seisukohalt põhjendatud, tuleb neid lihtsustada.

    (5)

    Määrusega (EÜ) nr 88/98 (5) sätestati teatavad tehnilised meetmed Läänemere, Suur- ja Väike-Belti ning Sundi vete kalavarude kaitseks.

    (6)

    Määruse (EÜ) nr 88/98 kohaldamisel ilmnesid teatavad puudujäägid, mille tagajärjeks olid kohaldamis- ja jõustamisprobleemid, mille kõrvaldamiseks tuleks eelkõige määratleda eri võrgusilma suuruste ja geograafiliste alade puhul kehtivad sihtliigid ja saagi normprotsendid teatavate püünistega kalastamisel.

    (7)

    Seoses sellega tuleb määratleda sihtliigi ja teiste liikide saagi normprotsentide arvutamisviis.

    (8)

    Iga liigi alammõõt tuleks määrata kindlaks võttes arvesse kõnealuse liigi puhul kasutatava püünise võrgusilma suuruse selektiivsust.

    (9)

    Teadusinfost ilmneb, et angerja traalpüügil esineb tursa noorjärkude ulatuslik kaaspüük. Seetõttu tuleks angerja püük aktiivpüünistega keelata.

    (10)

    Liivi laht on unikaalne ja tundliku ökosüsteemiga veekogu, mis vajab oma kalavarude kaitseks ja kalapüügist tingitud keskkonnamõjude vähendamiseks erimeetmeid. 2003. aasta ühinemisakti artikliga 21 on ette nähtud, et nõukogu peab enne ühinemiskuupäeva muutma määrust (EÜ) nr 88/98, et võtta vastu Liivi lahte käsitlevad vajalikud kaitsemeetmed.

    (11)

    Kalapüügi kontrollimiseks tuleks Liivi lahes kehtestada püügiload vastavalt nõukogu 27. juuni 1994. aasta määrusele (EÜ) nr 1627/94, millega nähakse ette kalapüügilube käsitlevad üldsätted. (6)

    (12)

    Teadusinfost ilmneb, et tursa puhul on veetavad selektiivaknata ja rombikujuliselt sõlmitud võrgulinast valmistatud noodapära või võrgupikendusega püünised väiksema selektiivsusega kui “BACOMA” tüüpi selektiivaknaga püünised või need millel noodapära ja võrgupikenduse võrgusilmad on 90° võrra pööratud. Seetõttu on kohane mitte lubada ühenduse vetes ja ühenduse laevadel kasutada BACOMA tüüpi selektiivaknata veetavaid püüniseid või püüniseid, millel noodapära ja võrgupikenduse võrgusilmad ei ole 90° võrra pööratud, kui sihtliigiks on tursk.

    (13)

    Määruses (EÜ) nr 1434/98 (7) on sätestatud tingimused, mille alusel võib lossida heeringat muuks tööstuslikuks otstarbeks kui inimtoiduks.

    (14)

    Määruse (EÜ) nr 1434/98 keeruliste eeskirjade lihtsustamiseks tuleks selle määruse Läänemerd käsitlevad sätted asendada sortimata lossitud saagi kohta kehtestatud üldsätetega käesolevas määruses. Määrust (EÜ) nr 1434/98 tuleks vastavalt muuta.

    (15)

    Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused. (8)

    (16)

    Käesoleva määruse I lisa ning II lisa 1. ja 2. liite muudatused tuleks vastu võtta otsuse 1999/468/EÜ kohaselt.

    (17)

    Eeskirjades tehtavate muudatuste arvu ja ulatuse tõttu tuleks määruse (EÜ) nr 88/98 kehtetuks tunnistada ja asendada uue tekstiga,

    ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

    I   PEATÜKK

    KOHALDAMISALA JA MÕISTED

    Artikkel 1

    Sisu ja reguleerimisala

    Käesolevas määruses sätestatakse kalapüügi ja lossimisega seotud tehnilised kaitsemeetmed liikmesriikide suveräänsete õiguste ja jurisdiktsiooni alla kuuluvates vetes, mis asuvad I lisas osutatud geograafilistes piirkondades.

    Artikkel 2

    Mõisted

    Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

    a)   aktiivpüünised– püünised, mida kalapüügi ajal liigutatakse, sealhulgas teatavad veetavad püünised ja haardnoodad;

    i)   traal– ühe või mitme kalalaeva poolt veetav püünis, mis koosneb tagant noodapäraga suletud koonuse- või püramiidikujulisest võrgust (traali kere);

    ii)   piimtraal– traalnoot, mis koosneb avatud horisontaalsest teras- või puittorust, talast ja põhjakettidega, ketimatiga või ketipöörlejaga varustatud võrgust, mida laeva mootor veab mööda põhja;

    iii)   ankurdatud põhjanoot– kahe pika trossiga (noodatrossid) juhitav veetav haardnoot, mis tänu oma konstruktsioonile ajab kalad nooda avause poole. Võrkpüünis, mis oma kujult ja suuruselt sarnaneb põhjatraaliga, koosneb kahest pikast tiivast, kerest ja kotist (noodapärast);

    iv)   tragid– eri kuju ja suurusega raamile monteeritud võrk- või metallkorvid, mille alumises osas asetseb kraap, mõnikord hammastega;

    v)   seinnoot– haardnoot, mille põhjaosa veetakse kokku veotrossiga, mis jookseb läbi alumise selise rõngaste jada, võimaldades võrku kokku vedada ja sulgeda;

    b)   passiivpüünis– püügivahend, mida pole vaja vedada, sealhulgas seisevvõrgud, nakkevõrgud, abarad, mõrrad, õngejadad, lõksud ja püünised. Võrgud võivad olla varustatud ülemiste, alumiste ja ühendustrossidega ning ankurdamis-, ujuv- ja navigatsiooniseadmetega;

    i)   seisevvõrk ja nakkevõrk– püünis, mis koosneb ühest võrgutükist ja mida hoitakse vees ujukite ja raskustega vertikaalasendis. püüdmine seisneb selles, et vee-elusorganismid takerduvad võrkudesse;

    ii)   abar– kinnitatud püügivahend, mis koosneb vähemalt kahest ühendatult ja samasuunaliselt ühe selise külge riputatud võrgust mida hoitakse vees ujukite ja raskustega vertikaalasendis;

    iii)   õngejada– mitu omavahel ühendatud põhjas asetsevat või triivivat õngeliini, iga liin on varustatud hulga söödastatud konksudega;

    c)   õngekonks– painutatud, teravdatud tükk terastraati, tavaliselt kidaga;

    d)   veesoleku aeg– tähendab ajavahemikku alates võrkude esimesest vettelaskmisest kuni ajani, mil võrgud on täies ulatuses kalalaeva pardale tõmmatud;

    e)   ruudukujuliste silmadega võrk– võrgukonstruktsioon, mille võrgusilmade osad sirgjoonelised read on võrgu pikiteljega paralleelsed ja osad sellega risti;

    f)   noodapära– silindri- või koonusetaoline traali tagumine 8 meetri pikkune osa;

    g)   kaitsekott– silindrikujuline võrgutükk, mis ümbritseb traali noodapära ja mida võib aegajalt noodapärale paigaldada;

    h)   tagaristpine– noodapära külge kinnitatud tagumine rõngaspine, mõõdetud juhul, kui võrgusilmad on pikisuunas välja venitatud;

    i)   sulgurtropp– köis, mis ümbritseb ringjoones lõdvalt noodapära või kaitsekotti, juhul kui see olemas on, ja mis on kinnitatud selle külge silmuste või rõngaste abil;

    j)   ristpined– köis mis ümbritseb ringjoones noodapära või kaitsekotti ja mis on kinnitatud selle külge;

    k)   skväär– võrgutükk, mis on kinnitatud traali siseküljele nii, et see võimaldab saagil pääseda traali esiosast tagaossa, kuid piirab saagi tagasipääsu;

    l)   noodapära poi– noodapära külge kinnitatud poi;

    m)   poi köis– köis, millega noodapära poi ühendatakse püügivahendi selle osa külge, mida soovitakse toetada või märgistada;

    n)   võrgupikendus– traali kokkutõmbamata silindrikujuline osa, s.o kogu ulatuses ühesuguse ümbermõõduga, mis on ühendatud noodapäraga või selle pikendusega.

    II   PEATÜKK

    VÕRGUD JA NENDE KASUTAMISTINGIMUSED

    I   JAGU

    Sihtliigid

    Artikkel 3

    Sihtliigid ja väikseim võrgusilma suurus

    1.   I lisas loetletud alarajoonides lubatavad võrgusilma suurused iga sihtliigi jaoks on määratletud II lisas püügi korral traalide, ankurdatud põhjanootade ja samalaadsete püünistega ja III lisas püügi korral seisevvõrkudega, nakkevõrkudega ja abaratega. Ühegi püünise või võrgu osa võrgusilma suurus ei tohi olla väiksem kui iga võrgusilma suuruskategooria väikseim võrgusilma suurus.

    2.   Sihtliikide minimaalne protsent pardal hoitavatest vee-elusressurssidest iga geograafilise alarajooni ja iga võrgusilma suuruse kohta sätestatakse II ja III lisas.

    3.   Kui kalastusreisi ajal hoitakse pardal tragisid, on keelatud püüda ja hoida pardal ning lossida mis tahes koguses veeorganisme, v.a juhul, kui vähemalt 85 % nende eluskaalust moodustavad molluskid ja/või Furcellaria lumbricalis.

    4.   Alarajoonis on keelatud kasutada seisevvõrke või nakkevõrke, mille võrgusilma suurus on väiksem, kui III lisas osutatud.

    5.   Juhul kui väikseima võrgusilma suurusega võrguosa võrgusilma suurus ei ole vähem kui 16 mm on alarajoonis keelatud kasutada abaraid, mille võrgusilma suurus selles võrguosas on suurim, mis ei vasta ühelegi III lisas sätestatud kategooriale. Juhul kui väikseima võrgusilma silma suurus on väiksem kui 16 mm, kuuluvad kõik võrgud, mille võrgusilma suurus on üle 16 mm, III lisas sätestatud kategooriatesse.

    6.   Iga püügireisi puhul on lossimine keelatud juhul, kui I lisas loetletud alarajoonidest püütud ja pardal hoitav saak ei vasta II või III lisas sätestatud vastavatele tingimustele.

    Artikkel 4

    Sihtliikide protsentide arvutamine

    1.   II ja III lisas osutatud sihtliikide protsendimäärad arvutatakse suhtarvudena II ja III lisas loetletud liikide eluskaalust, mida hoitakse pardal pärast sortimist või mis on maale lossitud.

    2.   Sihtliikide ja muude liikide protsendimäära saamiseks liidetakse kõigi II ja III lisas loetletud pardal hoitavate sihtliikide ja muude liikide kogused kokku.

    3.   II ja III lisas loetletud liikide koguseid, mis on kalalaevalt ümber laaditud, võetakse arvesse sellele laevale sihtliikide protsendimäära arvutamisel.

    4.   Sihtliikide protsendimäära võib arvutada ühe või mitme valikproovi põhjal.

    II   JAGU

    Aktiivpüünis

    Artikkel 5

    Püüniste ehitus

    1.   Ei tohi kasutada vahendeid, mis võrgusilma ummistavad või vähendavad muul viisil võrgusilma suurust noodapäras.

    2.   Erandina lõikest 1 on lubatud igasuguse traali, põhjanooda või samalaadse võrgu pära alumise osa välispoolele kinnitada võrgulina, võrk või muu materjal, mis takistab või vähendab kulumist. Seda materjali võib kinnitada ainult noodapära eesmistele ja külgmistele servadele.

    3.   Erandina lõikest 1 on lubatud alla 90 mm võrgusilmaga traalide, ankurdatud põhjanootade või samalaadsete püünistega kalastamisel kinnitada noodapära välisküljele kaitsekott. Kaitsekoti silmasuurus peab olema vähemalt kaks korda nii suur kui noodapära silmasuurus, kuid selle väikseim silmasuurus ei tohi mingil juhul olla alla 80 mm.

    Kaitsekott võib olla kinnitatud:

    a)

    noodapära eesmisele küljele;

    b)

    noodapära tagumisele küljele või

    c)

    ringikujuliselt pära- ja esiosa vahele.

    Kaitsekott võib olla õmmeldud

    a)

    ringikujuliselt noodapärale ja võrgupikendusele ühe silmarea külge või

    b)

    noodapärale pikisuunaliselt ühe silmarea külge.

    4.   Erandina lõikest 1 on lubatud:

    a)

    aktiivpüüniste juures sirm ehk skväär, mis ei lase kalal püünisest väljuda. Skvääri võib kinnitada kas noodapära sisse või esiosale. II lisas sätestatud väikseimad võrgusilma suurused ei kehti skvääri kohta. Kaugus skvääri eesmise kinnituspunkti ja noodapära kõige päramise osa vahel peab võrduma vähemalt kolmekordse skvääri pikkusega;

    b)

    noodapära väliskülje mistahes kohta kinnitada andur saagi suuruse mõõtmiseks;

    c)

    alla 90 mm võrgusilmaga traalide, ankurdatud põhjanootade või samalaadsete püünistega kalastamisel kasutada ristpinesid ja sulgurtroppe, mis on kinnitatud noodapära välisküljele;

    d)

    kalastamisel traalide, ankurdatud põhjanootade või samalaadsete püünistega, mille võrgusilma suurus on 90 mm või suurem, kasutada ühte sulgurtroppi, mis on kinnitatud noodapära välisküljele;

    e)

    noodapära kahe külgmise küljeõmbluse külge kinnitada ujukid;

    f)

    kasutada tagaristpinet mis on kinnitatud noodapära välisküljele. Tagaristpine ja gaitani vaheline kaugus peab olema 50 cm või vähem.

    Artikkel 6

    Keelatud erikonstruktsioonid

    Kasutada ei tohi:

    a)

    noodapära, mille mis tahes suunas mõõdetud ümbermõõdu samasuuruste võrgusilmade arv kasvab eestpoolt tahapoole;

    b)

    võrgupikendust, mille mis tahes punktis mõõdetud ümbermõõt on väiksem kui selle võrgupikendusega ühendatud noodapära esiotsa ümbermõõt;

    c)

    võrku, mille võrgusilma suurus on 32 mm või suurem ning mille võrgusilm ei ole rombi- või ruudukujuline;

    d)

    traale, ankurdatud põhjanootasid või samalaadseid püüniseid, mille võrgusilma suurus on 90 mm või suurem ja mille külge on mis tahes viisil kinnitatud noodapära, välja arvatud juhul, kui see on võrgu eesosa külge õmmeldud;

    e)

    traale, ankurdatud põhjanootasid või samalaadseid püüniseid, mille võrgusilma suurus on 90 mm või suurem ja mille noodapära ümbermõõt on rohkem kui 100 avatud rombikujulist võrgusilma ja vähem kui 40 avatud rombikujulist võrgusilma, jättes välja liitekohad ja palistused;

    f)

    noodapära mille ülemise poole väljavenitatud pikkus pole ligikaudu võrdne alumise poole väljavenitatud pikkusega.

    Artikkel 7

    Tursa traalpüügi selektiivsus

    Komisjon esitab kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee soovituste põhjal hiljemalt 2007. aasta septembris nõukogule hinnangu tursapüügi selektiivsuse kohta aktiivsete püünistega, mille puhul tursk on tunnistatud sihtliigiks.

    III   JAGU

    Passiivpüünis

    Artikkel 8

    Mõõtmed ja veesoleku aeg

    1.   Põhja asetatud seisevvõrkude, nakkevõrkude või abaratega püügi puhul on keelatud korraga kasutusele võtta üle 9 km võrku ühe laeva kohta, mille kogupikkus on kuni 12 m, ning üle 21 km võrku ühe laeva kohta, mille kogupikkus on üle 12 m.

    2.   Lõigus 1 märgitud võrgu veesoleku aeg ei tohi kesta üle 48 tunni.

    3.   Erandina lõikest 2 pole lõikes 1 märgitud võrkude veesoleku aeg jääaluse püügi puhul piiratud.

    Artikkel 9

    Triivvõrkude suhtes kohaldatavad piirangud

    1.   Alates 1. jaanuarist 2008 on keelatud triivvõrke pardal hoida või neid kalapüügil kasutada.

    2.   2006. ja 2007. aastal võib triivvõrke laeva pardal hoida või neid kalapüügil kasutada lipuliikmesriigi pädevate asutuste vastava loa korral.

    3.   2006. ja 2007. aastal ei tohi laevade arv, millel liikmesriigid lubavad triivvõrke pardal hoida või neid kalapüügil kasutada, ületada vastavalt 40 % või 20 % kalalaevadest, mis kasutasid triivvõrke ajavahemikul 2001–2003.

    4.   Erandina lõikest 3 ei tohi laevade arv, millel liikmesriigid lubavad triivvõrke pardal hoida või neid kalapüügil kasutada, alarajoonides 25–32 ületada 40 % kalalaevadest, mis kasutasid triivvõrke ajavahemikul 2001–2003.

    5.   Liikmesriigid edastavad komisjonile iga aasta 30. aprilliks nende laevade nimekirja, millel on lubatud kala püüda triivvõrkude abil.

    Artikkel 10

    Triivvõrkude kasutamise tingimused

    1.   Triivvõrke kasutava kalalaeva kapten peab logiraamatut, kuhu ta märgib iga päev järgmised andmed:

    a)

    pardal olevate võrkude kogupikkus;

    b)

    igal püügikorral kasutatud võrkude kogupikkus;

    c)

    vaalaliste kaaspüügi kogus, kuupäev ja koht.

    2.   Kõigi triivvõrke kasutatavate laevade pardal peab olema artikli 9 lõikes 2 osutatud luba.

    IV   JAGU

    Üldsätted püüniste ja nende kasutamise kohta

    Artikkel 11

    Silmasuuruse ja võrguniidi jämeduse määramine

    Kohaldatakse komisjoni 24. jaanuari 2003. aasta määrust (EÜ) nr 129/2003, millega sätestatakse kalavõrkude silmasuuruse ja võrguniidi jämeduse määramise üksikasjalikud eeskirjad. (9)

    Artikkel 12

    Saagi normprotsentide saavutamine

    1.   II ja III lisas sätestatud protsendimäärasid ületavad püütud vee-elusressursside kogused lastakse enne randumist merre tagasi.

    2.   Olenemata lõigust 1, kui laev lahkub mis tahes II ja III lisas loetletud alarajoonide grupist, peab kõnealusest geograafilises piirkonnas püügireisi ajal varem püütud ja pardal hoitavate sihtliikide miinimumprotsendid, nagu need on sätestatud II ja III lisas, saavutama kahe tunni jooksul.

    Artikkel 13

    Püüniste kasutamise tingimused

    1.   Püünised, mida teatavas geograafilises piirkonnas või teatava aja jooksul ei tohi kasutada, tuleb kokku panna viisil, mis ei võimalda nende kasutamist keelu all olevas piirkonnas või keelu ajal. Varupüünised pannakse kokku eraldi ning viisil, mis ei võimalda nende kasutamist.

    2.   Kasutamiseks mitte valmis olevatena käsitatakse:

    a)

    traalide, ankurdatud põhjanootade ja samalaadsete püüniste, välja arvatud kaksiktraali korral:

    i)

    traallauad on tugevasti kinnitatud umbreelingu või traallookade sise- või välisküljele,

    ii)

    traalivaierid või vaierid on traallaudade või raskuste küljest lahti võetud;

    b)

    kaksiktraali korral võetakse tiibade tipu raskused ühendusest lahti ja pannakse kokku;

    c)

    õngejadade, seisevvõrkude, nakkevõrkude ja abarate korral:

    i)

    võrgud on kokku pandud kaitsekanga alla,

    ii)

    nöörid ja konksud on suletud kastides;

    d)

    seinnootasid, kui pea- või alumine vaier on nooda küljest lahti võetud.

    3.   Kui kasutatakse ükskõik millist püünist, mille sihtliigiks vastavalt II või III lisale on tursk (Gadus morhua), ei tohi erandina lõikest 1 hoida laeva pardal teist tüüpi püüniseid.

    III   PEATÜKK

    KALADE ALAMMÕÕT LOSSIMISEL

    Artikkel 14

    Kala mõõtmine

    1.   Kala käsitatakse alamõõdulisena, kui see on väiksem kui IV lisas asjakohaste kalaliikide ja asjakohaste geograafiliste piirkondade suhtes kehtestatud alammõõt.

    2.   Kala suurust mõõdetakse ninamiku tipust (suu suletud) kuni sabauime lõpuni.

    Artikkel 15

    Alamõõduliste kalade pardal hoidmine

    1.   Alamõõdulisi kalu ei tohi pardale jätta ega ümber laadida, lossida, transportida, säilitada, müüa, esitleda ega müügiks pakkuda, vaid tuleb viivitamata merre tagasi lasta.

    2.   Lõiget 1 ei kohaldata kalade suhtes, mida II lisas ei ole määratletud alla 16 mm või 16–31 mm võrgusilmakategooria sihtliikidena ja mis on püütud traalide, ankurdatud põhjanootade või samalaadsete püünistega, mille võrgusilma suurus on alla 32 mm, või seinnootadega, tingimusel et kõnealuseid kalu ei sordita, müüda, esitleta ega pakuta müügiks inimtoiduks kasutamiseks.

    IV   PEATÜKK

    TEATAVATE PIIRKONDADE, PÜÜGIVIISIDE VÕI VEE-ELUSORGANISMIDEGA SEOTUD PIIRANGUD

    Artikkel 16

    Keelatud piirkonnad

    Piirkondades, mis asuvad järgmiste ülemaailmse geodeetilise süsteemi (WGS84) kohaste koordinaatidega määratud loksodroomide vahelisel geograafilisel alal, on igasuguste aktiivpüünistega kalapüük aastaringselt keelatud:

    1.

    54° 23′ N, 14° 35′ E

    2.

    54° 21′ N, 14° 40′ E

    3.

    54° 17′ N, 14° 33′ E

    4.

    54° 07′ N, 14° 25′ E

    5.

    54° 10′ N, 14° 21′ E

    6.

    54° 14′ N, 14° 25′ E

    7.

    54° 17′ N, 14° 17′ E

    8.

    54° 24′ N, 14° 11′ E

    9.

    54° 27′ N, 14° 25′ E

    10.

    54° 23′ N, 14° 35′ E

    Artikkel 17

    Lõhe ja meriforelli püügipiirangud

    1.   Pardal on keelatud hoida lõhet (Salmo salar) või meriforelli (Salmo trutta):

    a)

    alates 1. juunist kuni 15. septembrini alarajoonide 22–31 vetes;

    b)

    alates 15. juunist kuni 30. septembrini alarajooni 32 vetes.

    2.   Püügikeelu ajal ulatub keeluala neli meremiili lähtejoontest väljapoole.

    3.   Erandina lõikest 1 on pardal lubatud hoida mõrdadega püütud lõhet (Salmo salar) või meriforelli (Salmo trutta).

    Artikkel 18

    Angerjapüügipiirangud

    Laeva pardal on kogu aasta keelatud hoida mis tahes aktiivpüünisega püütud angerjat.

    Artikkel 19

    Sortimata lossitud saagi piirangud

    1.   Sortimata saaki võib lossida ainult sellistes sadamates ja lossimiskohtades, kus on kasutusel lõikes 2 nimetatud valikuuringuprogramm.

    2.   Liikmesriigid tagavad asjakohase valikuuringuprogrammi kasutamise, millega saab tulemuslikult kontrollida sortimata lossitud saaki liikide kaupa.

    V   PEATÜKK

    ERIMEETMED LIIVI LAHE KOHTA

    Artikkel 20

    Kalapüügiluba

    1.   Kalastamiseks alarajoonis 28-1 peab laevadel olema määruse (EÜ) nr 1627/94 artikli 7 kohaselt välja antud kalapüügiluba.

    2.   Liikmesriigid tagavad, et lõikes 1 osutatud kalapüügiloaga laevad on kantud loetellu, milles esitatakse laeva nimi ja riiklik registrinumber, ning mis tehakse üldsusele kättesaadavaks interneti veebilehel, mille aadressi edastab iga liikmesriik komisjonile ja liikmesriikidele.

    3.   Loetellu kantud laevad peavad vastama järgmistele tingimustele:

    a)

    laevade mootorite koguvõimsus (kW) ei tohi ületada liikmesriigi poolt aastatel 2000–2001 alarajoonis 28-1 ettenähtud mootorite koguvõimsust ja

    b)

    laeva mootorite võimsus ei tohi ühelgi juhul olla üle 221 kilovati (kW).

    Artikkel 21

    Laevade või mootorite asendamine

    1.   Iga artikli 20 lõikes 2 nimetatud loetellu kantud laeva võib asendada mõne muu laeva või muude laevadega, tingimusel et:

    a)

    asendamise tagajärjel ei suurene asjaomases liikmesriigis artikli 20 lõike 3 punktis a nimetatud mootorite koguvõimsus ja

    b)

    ühegi asenduslaeva mootorite võimsus ei ole ühelgi juhul suurem kui 221 kW.

    2.   Iga artikli 20 lõikes 2 nimetatud loetellu kantud laeva mootori võib asendada, tingimusel et:

    a)

    mootori asendamise tagajärjel ei ületa laeva mootori võimsus ühelgi juhul 221 kW ja

    b)

    asendusmootori võimsus ei ole nii suur, et asendamise tagajärjel suureneb kõnealuse liikmesriigi artikli 20 lõike 3 punktis a nimetatud mootorite koguvõimsus.

    Artikkel 22

    Traalimiskeeld

    Alarajoonis 28-1 on keelatud traalipüük madalamas vees kui 20 m.

    VI   PEATÜKK

    ÜLDSÄTTED

    Artikkel 23

    Keelatud püügivahendid ja püügiviisid

    1.   Vee-elusressursse on keelatud püüda lõhkeainete, mürk- või uimastavate ainete, elektri või ükskõik mis liiki heitkehade abil.

    2.   Mis tahes lõikes 1 osutatud meetodi abil püütud vee-elusressursside müük, esitlemine ja müügiks pakkumine on keelatud.

    Artikkel 24

    Teadusuuringud

    1.   Käesolevat määrust ei kohaldata kalapüügi suhtes, mis toimub üksnes teadusuuringute otstarbel ja vastavalt järgmistele tingimustele:

    a)

    kalastamine toimub asjaomase liikmesriigi loal ja järelevalve all;

    b)

    kalapüügist teatatakse eelnevalt liikmesriigile, kelle vetes uuringud toimuvad, ja

    c)

    kalapüügiga tegeleva laeva pardal peab olema selle liikmesriigi luba, mille lipu all laev sõidab.

    2.   Olenemata lõikest 1 võib lõikes 1 nimetatud otstarbel püütud vee-elusressursse müüa, säilitada, esitleda ja müügiks pakkuda, tingimusel et:

    a)

    nad vastavad IV lisas loetletud lossitava kala alammõõdule ja varude, mille püügivõimalused on kindlaks määratud, püügivõimalused ei ole ammendatud, või

    b)

    neid müüakse vahetult muuks otstarbeks kui inimtoiduks.

    Artikkel 25

    Kalavarude asustamine ja ümberasustamine

    Käesolevat määrust ei kohaldata kalapüügitegevuse suhtes, mis toimub üksnes vee-elusressursside asustamise või ümberasustamise eesmärgil ning asjaomase liikmesriigi või asjaomaste liikmesriikide loal ja vastutusel. Kui asustamine või ümberasustamine toimub mõne teise liikmesriigi või teiste liikmesriikide vetes, teatatakse sellest eelnevalt kõigile asjaomastele liikmesriikidele.

    Artikkel 26

    Liikmesriikide võetud meetmed, mida kohaldatakse ainult nende lipu all sõitvate laevade suhtes

    1.   Liikmesriigid võivad kalavarude kaitseks ja majandamiseks või kalapüügi mõju minimeerimiseks mere ökosüsteemidele võtta tehnilisi meetmeid, mis on ette nähtud püügivõimaluste piiramiseks ning mis:

    a)

    täiendavad ühenduse kalandust käsitlevates määrustes sätestatud meetmeid või

    b)

    kehtestavad nimetatud määrustes sätestatud miinimumnõuetest rangemad nõuded.

    2.   Lõikes 1 märgitud meetmeid kohaldatakse üksnes asjaomase liikmesriigi kalurite suhtes ning need on kooskõlas ühenduse õigusega.

    3.   Asjaomane liikmesriik teatab kohe teistele liikmesriikidele ja komisjonile vastuvõetud meetmetest.

    4.   Liikmesriigid esitavad komisjonile viimase nõudmisel kõik üksikasjad, mida on vaja hinnangu andmiseks selle kohta, kas nimetatud meetmed on kooskõlas lõike 1 sätetega.

    5.   Kui komisjon leiab, et meetmed ei ole kooskõlas lõike 1 sätetega, võetakse vastu otsus, millega liikmesriigil palutakse meetmed tagasi võtta või neid muuta.

    Artikkel 27

    Püünisetüüpide teaduslik hinnang

    Komisjon tagab, et 1. jaanuariks 2008 viiakse läbi teaduslik hindamine seisevvõrkude, nakkevõrkude ja abarate kasutamise mõju kohta vaalalistele ja et selle hindamise järeldused esitatakse Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

    VII   PEATÜKK

    LÕPPSÄTTED

    Artikkel 28

    Rakenduseeskirjad

    Käesoleva määruse üksikasjalikud rakenduseeskirjad võetakse vastu määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 30 lõikes 2 osutatud korras.

    Artikkel 29

    Lisade muutmine

    I lisa ja II lisa 1. ja 2. liite muudatused võetakse vastu määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 30 lõikes 3 osutatud korras.

    Artikkel 30

    Määruse (EÜ) nr 1434/98 muutmine

    Määrust (EÜ) nr 1434/98 muudetakse järgmiselt:

    1.

    artikli 1 lõige 2 jäetakse välja;

    2.

    artikli 2 lõiked 2 ja 3 jäetakse välja;

    3.

    artikli 3 lõige 1 asendatakse järgmisega:

    “1.   Heeringat, mis on püütud:

    —

    piirkondades 1 ja 2 veetavate püünistega, mille väiksem silmasuurus on vähemalt 32 mm või

    —

    piirkonnas 3 veetavate püünistega, mille väiksem silmasuurus on vähemalt 40 mm või

    —

    piirkondades 1, 2 või 3 mis tahes muu püügivahendiga, v.a veetava püünisega,

    ei tohi lossida muul eesmärgil kui vahetult inimtoiduks, välja arvatud juhul, kui neid loomuseid on pakutud müügiks vahetult inimtoiduks ja ostjat ei ole leitud.”;

    4.

    artikli 3 lõige 2 asendatakse järgmisega:

    “2.   Heeringat, mis on püütud ükskõik millise püügivahendiga vastavalt artiklis 2 täpsustatud tingimustele, võib siiski lossida muuks otstarbeks kui vahetult inimtoiduks.”

    Artikkel 31

    Kehtetuks tunnistamine

    Määruse (EÜ) nr 88/98 tunnistatakse kehtetuks.

    Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele tõlgendatakse viidetena käesolevale määrusele ja neid loetakse vastavalt V lisas esitatud vastavustabelile.

    Artikkel 32

    Jõustumine

    Käesolev määrus jõustub seitsmendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

    Käesolevat määrust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2006.

    Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

    Brüssel, 21. detsember 2005

    Nõukogu nimel

    eesistuja

    B. BRADSHAW

    (1)  ELT C 125, 24.5.2005, lk 12.

    (2)  Arvamus on esitatud 13. oktoobril 2005 (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

    (3)  EÜT L 358, 31.12.2002, lk 59.

    (4)  EÜT L 237, 26.8.1983, lk 4.

    (5)  EÜT L 9, 15.1.1998, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 289/2005 (ELT L 49, 22.2.2005, lk 1).

    (6)  EÜT L 171, 6.7.1994, lk 7.

    (7)  EÜT L 191, 7.7.1998, lk 10.

    (8)  EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.

    (9)  EÜT L 22, 25.1.2003, lk 5.

    I LISA

    Artiklis 1 osutatud geograafilise piirkonna Alarajoonid mis on määratud ülemaailmse geodeetilise süsteemi (WGS84) kohaste koordinaatidega

    Alarajoon 22

    Veed, mis piirnevad joonega Hasenøre neemest (56° 09′ põhjalaiust, 10° 44′ idapikkust) Jüütimaa idarannikul kuni Gnibeni tipuni (56° 01′ põhjalaiust, 11° 18′ idapikkust) Sjælandi läänerannikul; sealt piki Sjællandi läänerannikut ja lõunarannikut punktini 12° 00′ idapikkust; sealt otse lõuna suunas kuni Falsteri saareni; sealt piki Falsteri saare idarannikut Gedser Oddeni (54° 34′ põhjalaiust, 11° 58′ idapikkust); sealt otse ida suunas 12° 00′ idapikkust; sealt otse lõuna suunas kuni Saksamaa rannikuni; sealt edela suunas piki Saksamaa rannikut ja Jüütimaa rannikut kuni lähtepunktini.

    Alarajoon 23

    Veed, mis piirnevad joonega Gilbjergi neemest (56° 08′ põhjalaiust, 12° 18′ idapikkust) Sjællandi põhjarannikul Kullenini (56° 18′ põhjalaiust, 12° 28′ idapikkust) Rootsi rannikul; sealt lõuna suunas piki Rootsi rannikut Falsterbo majakani (55° 23′ põhjalaiust, 12° 50′ idapikkust); sealt läbi Sundi lõunapoolse sissesõidutee Stevnsi majakani (55° 19′ põhjalaiust, 12° 28′ idapikkust) Sjællandi rannikul; sealt põhja suunas piki Sjællandi idarannikut lähtepunktini.

    Alarajoon 24

    Veed, mis piirnevad joonega Stevnsi majakast (55° 19′ põhjalaiust, 12° 28′ idapikkust) Sjællandi idarannikul läbi Sundi lõunapoolse sissesõidutee Falsterbo majakani (55° 23′ põhjalaiust, 12° 50′ idapikkust) Rootsi rannikul; sealt piki Rootsi lõunarannikut Sandhammareni majakani (55° 24′ põhjalaiust, 14° 12′ idapikkust); sealt Hammerodde majakani (55° 18′ põhjalaiust, 14° 47′ idapikkust) Bornholmi põhjarannikul; sealt piki Bornholmi lääne- ja lõunarannikut punktini 15° 00′ idapikkust; sealt otse lõuna suunas Poola rannikuni; sealt lääne suunas piki Poola ja Saksamaa rannikut punktini 12° 00′ idapikkust; sealt otse põhja suunas punktini 54° 34′ põhjalaiust ja 12° 00′ idapikkust; sealt otse lääne suunas Gedser Oddeni (54° 34′ põhjalaiust, 11° 58′ idapikkust); sealt piki Falsteri saare ida- ja põhjarannikut punktini 12° 00′ idapikkust; sealt otse põhja suunas Sjællandi põhjarannikuni; sealt lääne ja põhja suunas piki Sjællandi läänerannikut lähtepunktini.

    Alarajoon 25

    Veed, mis piirnevad joonega, mis algab punktist 56° 30′ põhjalaiust Rootsi idarannikul ja kulgeb otse ida suunas Ölandi saare läänerannikuni; kulgeb Ölandi saarest lõuna poolt mööda kuni punktini 56° 30′ põhjalaiust idarannikul, otse ida suunas kuni 18° 00′ idapikkust; sealt otse lõuna suunas Poola rannikuni; sealt lääne suunas piki Poola rannikut punktini 15° 00′ idapikkust; sealt otse põhja suunas Bornholmi saareni; sealt piki Bornholmi lõuna- ja läänerannikut Hammerodde majakani (55° 18′ põhjalaiust, 14° 47′ idapikkust); sealt Sandhammareni majakani (55° 24′ põhjalaiust, 14° 12′ idapikkust) Rootsi lõunarannikul; sealt põhja suunas piki Rootsi idarannikut lähtepunktini.

    Alarajoon 26

    Veed, mis piirnevad joonega, mis algab punktist 56° 30′ põhjalaiust ja 18° 00′ idapikkust ning kulgeb otse ida suunas Läti läänerannikuni; sealt lõuna suunas piki Läti, Leedu, Venemaa ja Poola rannikut punktini 18° 00′ idapikkust Poola rannikul; sealt otse põhja suunas lähtepunktini.

    Alarajoon 27

    Veed, mis piirnevad joonega, mis algab punktist 59° 41′ põhjalaiust ja 19° 00′ idapikkust Rootsi maismaa idarannikul ning kulgeb otse lõuna suunas Ojamaa saare põhjarannikuni; sealt lõuna suunas piki Ojamaa läänerannikut punktini 57° 00′ põhjalaiust; sealt otse lääne suunas 18° 00′ idapikkust; sealt otse lõuna suunas 56° 30′ põhjalaiust; sealt otse lääne suunas Ölandi saare idarannikuni; sealt, möödudes Ölandi saare lõunapoolsest küljest, punktini 56° 30′ põhjalaiust Ölandi läänerannikul; sealt otse lääne suunas Rootsi rannikuni; sealt põhja suunas piki Rootsi idarannikut lähtepunktini.

    Alarajoon 28–1

    Veed, mis piirnevad läänes joonega, mille koordinaadid on 57° 34,1234′ N, 21° 42,9574′ E kuni 57 57,4760′ N, 21° 58,2789′ E, sealt lõuna suunas Sõrve poolsaare kõige lõunapoolsema punktini ulatuva ning sealt kirde suunas piki Saaremaa idarannikut kulgeva joonega; ja põhjas joonega, mille koordinaadid on 58° 30,0′ N, 23° 13,2′ E kuni 58° 30,0′ N, 23° 41,1′ E.

    Alarajoon 28–2

    Veed, mis piirnevad joonega, mis algab punktist 58° 30′ põhjalaiust ja 19° 00′ idapikkust ning kulgeb otse ida suunas Saaremaa läänerannikuni; sealt lõuna suunas piki Saaremaa läänerannikut punktini 57° 57,760′ põhjalaiust ja 21° 58,2789′ idapikkust; sealt lõuna suunas kuni punktini 57° 34,1234′ põhjalaiust ja 21° 42,9574′ idapikkust; sealt piki Läti rannikut lõuna suunas kuni punktini, mis asub 56° 30′ põhjalaiust; sealt otse lääne suunas 18° 00′ idapikkust; sealt otse põhja suunas 57° 00′ põhjalaiust; sealt otse ida suunas Ojamaa läänerannikuni; sealt põhja suunas punktini 19° 00′ idapikkust Ojamaa põhjarannikul; sealt otse põhja suunas lähtepunktini.

    Alarajoon 29

    Veed, mis piirnevad joonega, mis algab punktist 60° 30′ põhjalaiust Rootsi idarannikul ja kulgeb otse ida suunas Soome maismaa rannikuni; sealt lõuna suunas piki Soome lääne- ja lõunarannikut punktini 23° 00′ idapikkust maismaa lõunarannikul; sealt otse lõuna suunas 59° 00′ põhjalaiust; sealt otse ida suunas Eesti maismaa rannikuni; sealt lõuna suunas piki Eesti läänerannikut punktini 58° 30′ põhjalaiust; sealt otse lääne suunas Saaremaa idarannikuni; möödub Saaremaa põhjapoolsest küljest punktini 58° 30′ põhjalaiust Saaremaa läänerannikul; sealt otse lääne suunas 19° 00′ idapikkust; sealt otse põhja suunas punktini 59° 41′ põhjalaiust Rootsi idarannikul; sealt põhja suunas piki Rootsi idarannikut lähtepunktini.

    Alarajoon 30

    Veed, mis piirnevad joonega, mis algab punktist 63° 30′ põhjalaiust Rootsi idarannikul ja kulgeb otse ida suunas Soome maismaa rannikuni; sealt lõuna suunas piki Soome rannikut punktini 60° 30′ põhjalaiust; sealt otse lääne suunas Rootsi maismaa rannikuni; sealt põhja suunas piki Rootsi idarannikut lähtepunktini.

    Alarajoon 31

    Veed, mis piirnevad joonega, mis algab punktist 63° 30′ põhjalaiust Rootsi idarannikul, kulgeb Botnia lahest põhja poolt mööda kuni punktini 63° 30′ põhjalaiust Soome maismaa läänerannikul; sealt otse lääne suunas kuni lähtepunktini.

    Alarajoon 32

    Veed, mis piirnevad joonega, mis algab punktist 23° 00′ idapikkust Soome lõunarannikul ja, möödudes Soome lahest idas, kulgeb punktini 59° 00′ põhjalaiust Eesti läänerannikul; sealt otse lääne suunas 23° 00′ idapikkust; sealt otse põhja suunas lähtepunktini.

    II LISA

    Traalid, ankurdatud põhjanoodad ja samalaadsed püünised: kohaldatavad võrgusilma suuruskategooriad, sihtliigid ja saagi normprotsendid

    Sihtliigid

    Võrgusilma suuruskategooria (mm)

    < 16

    16 ≤ ja < 32

    16 ≤ ja < 105

    32 ≤ ja < 90

    32 ≤ ja < 105

    ≥ 90 (3)

    ≥ 105 (2)  (3)

    Alarajoonide grupid

    22–32

    22–27

    28–32

    22–23

    24–27

    22–23

    22–32

    Sihtliikide miinimumprotsent

    90  (1)

    90  (1)  (5)

    90  (1)

    90  (1)  (4)

    90  (1)  (4)

    90

    100

    Tobiad (Ammodytidae)

    *

    *

    *

    *

    *

    *

    *

    Kilu (Sprattus sprattus)

     

    *

    *

    *

    *

    *

    *

    Harilik heeringas (Clupea harengus)

     

     

    *

    *

    *

    *

    *

    Harilik merikeel (Solea vulgaris)

     

     

     

     

     

    *

    *

    Atlandi merilest (Pleuronectes platessa)

     

     

     

     

     

    *

    *

    Merlang (Merlangus merlangus)

     

     

     

     

     

    *

    *

    Sile kammeljas (Scophtalmus rhombus)

     

     

     

     

     

    *

    *

    Harilik soomuslest (Limanda limanda)

     

     

     

     

     

    *

    *

    Lest (Platichthys flesus)

     

     

     

     

     

    *

    *

    Väikesuulest (Microstomus kitt)

     

     

     

     

     

    *

    *

    Harilik kammeljas (Psetta maxima)

     

     

     

     

     

    *

    *

    Tursk (Gadus morhua)

     

     

     

     

     

     

    *

    (1)  Pardal hoitav saak võib sisaldada kuni 3 % turska eluskaalu kohta.

    (2)  Lubatud on ainult traalid, ankurdatud põhjanoodad ja samalaadsed püünised, millel on I ja II liites sätestatud võrgusilma suuruse ja spetsifikatsioonidega Bacoma selektiivaken või võrgupikendus.

    (3)  Piimtraali kasutamine on keelatud.

    (4)  Pardal hoitav saak võib sisaldada kuni 40 % merlangi eluskaalu kohta.

    (5)  Pardal hoitav saak võib sisaldada kuni 40 % heeringat eluskaalu kohta.

    1. liide

    Noodapära ülemise selektiivakna mudeli BACOMA spetsifikaadid

    1.   Kirjeldus

    a)   Akna identifitseerimine

    i)

    		 Selektiivaken on täisnurkne võrguosa noodapäras. Selektiivaknaid on ainult üks.

    b)   Noodapära, võrgupikenduse ja traali tagaosa mõõdud.

    i)

    		 Noodapära koosneb kahest mõlemal pool küljeõmblusega ühendatud võrdse pikkusega paneelist.

    ii)

    		 Rombikujuliste võrgusilmade väikseim silmasuurus on 105 mm. Võrgumaterjal on ühe- või kaheniidilisest polüeteenist; niidi maksimaalne jämedus on 6 mm, kui kasutatakse üheniidilist võrgumaterjali, ning 4 mm, kui võrgumaterjal on kahekordsest niidist.

    iii)

    		 Keelatud on kasutada noodapärasid ja võrgupikendusi, mis on tehtud ühest võrgutükist ja millel on ainult üks õmblus.

    iv)

    		 Võrgujätku või -pikenduse mis tahes suunas mõõdetud ümbermõõdu avatud rombikujuliste võrgusilmade arv, küljeõmbluste võrgusilmad välja arvatud, peab olema sama suur kui noodapära esiotsa ümbermõõdu suurim võrgusilmade arv (joonis 1).

    c)   Selektiivakna asukoht

    i)

    		 Selektiivaken asetatakse noodapära ülemisse paneeli (joonis 2).

    ii)

    		 Selektiivaken lõpeb kõige rohkem nelja silma kaugusel gaitanist, kaasa arvatud käsitsi põimitud silmarida, millest gaitan on läbi aetud (joonis 3 või 4).

    d)   Selektiivakna mõõdud

    i)

    		 Selektiivakna laius, väljendatud sõlmevahede arvuna, võrdub ülemise paneeli avatud rombikujuliste võrgusilmade arvuga, mis on jagatud kahega. Vajaduse korral võib kuni 20 % avatud rombikujulistest silmadest jääda ülemisse paneeli nii, et need jagunevad võrdselt selektiivakna mõlemale poolele (joonis 4).

    ii)

    		 Selektiivakna pikkus on vähemalt 3,5 meetrit.

    iii)

    		 Erandina punktist ii on selektiivakna pikkus vähemalt 4 meetrit, kui selektiivakna külge on kinnitatud andur saagi suuruse mõõtmiseks.

    e)   Selektiivakna võrk

    i)

    		 Silmaava suurus peab olema vähemalt 110 mm. Silmad on ruudukujulised, st selektiivakna võrgusilma kõik neli külge lõikuvad kõikide sõlmevahedega.

    ii)

    		 Võrk paigaldatakse nii, et sõlmevahed kulgevad paralleelselt ja risti noodapära pikkusega. Võrk on ühekordsest sõlmedeta põimitud niidist või samalaadsete selektiivsete omadustega võrgumaterjalist. Sõlmedeta võrk on võrk, mille külgedega võrgusilmade nurgad moodustatakse võrgusilma kahe kõrvutise külje niitide põimimisel.

    iii)

    		 Ühe niidi läbimõõt on vähemalt 5 mm.

    f)   Muud spetsifikatsioonid

    i)

    		 Paigaldusspetsifikatsioonid on määratletud joonistel 3 ja 4.

    ii)

    		 Sulgurtropi pikkus peab olema vähemalt:

    1.

    4 m noodapära puhul, mille ümbermõõt on 100 ja 89 rombikujulise silma vahel mõõdetuna selektiivakna esiosal;

    2.

    3,5 m noodapära puhul, mille ümbermõõt on 88 ja 75 rombikujulise silma vahel mõõdetuna selektiivakna esiosal ja;

    3.

    3 m noodapära puhul, mille ümbermõõt on alla 75 rombikujulise silma mõõdetuna selektiivakna esiosal.

    iii)

    		 Tagaristpine ei lähe ümber “BACOMA” selektiivakna. See valmistatakse alla 20 mm läbimõõduga köiest ja selle pikkus on vähemalt 2 m.

    iv)

    		 Noodapära poi on ümmarguse kujuga ja selle suurim läbimõõt on 40 cm. See kinnitatakse poiköiega gaitani külge.

    v)

    		 Skväär ei kata BACOMA selektiivakent.

    2.   Ruudukujulise silmaga võrgutükkide parandamise tingimused.

    a)   Vajalikud üldtingimused

    i)

    		 Keelatud on kasutada BACOMA selektiivakent, mille silmadest on parandatud 10 % või rohkem.

    ii)

    		 Vigastatud ruudukujulised võrgusilmad parandatakse kirjeldatud meetodi kohaselt.

    iii)

    		 Parandatud võrgusilm on silm, mida on väiksemaks tehtud vigastatud võrgusilmade parandamise teel või kahe sõlmedeta ruudukujuliste silmadega võrgutüki ühendamise teel.

    b)   BACOMA selektiivakna vigastatud võrgusilmade parandusmeetod.

    Image 1L3492005ET2410120051221ET002.001251262Tõlgemitmekiibiliste integraallülituste tollimaksuvabastuse kokkulepeArvestades, et valitsuste ja valitsusasutuste pooljuhtide teemalise nõupidamise (edaspidi GAMS) liikmete (Euroopa Ühendus, keda esindab Euroopa Komisjon, Jaapan, Korea Vabariik, Ameerika Ühendriigid ja Taiwani, Penghu, Kinmeni ja Matsu omaette tolliterritoorium) hulgas valitseb ühtne seisukoht mitmekiibiliste integraallülituste (edaspidi MCP) tollimaksuvabastuse suhtes, on need GAMSi liikmed kokku leppinud järgmises.1.Käesoleva kokkuleppe kohaldamisel:a)mitmekiibilised integraallülitused (MCP – multi-chip integrated circuits) tähendavad mitmekiibilisi integraallülitusi, mis koosnevad kahest või enamast omavahel ühendatud monoliitsest integraallülitusest, mis on ühendatud niisama hästi kui jagumatuks tervikuks, kinnitatud kas ühele või mitmele isoleermaterjalile, juhtümbriseta või ilma, kuid ilma muude aktiivsete või passiivsete vooluahela elementideta;b)harmoneeritud süsteem tähendab kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritud süsteemi, mis on sätestatud rahvusvahelise kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritud süsteemi konventsiooni lisas ja mida võidakse muuta ning mille osapooled vastavate riiklike õigusaktidega vastu võtavad ning rakendavad;c)pool – tähendab GAMSi liiget või Maailma Kaubandusorganisatsiooni liiget, kes on kokkuleppe heakskiitmiskirja hoiulevõtjale üle andnud ningd)käesolevas kokkuleppes kasutatavatel mõistetel, mida kasutatakse ka Maailma Kaubandusorganisatsiooni asutamist käsitlevast Marrakechi lepingus (edaspidi WTO leping), on sama tähendus kui WTO lepingus.2.Käesolevat kokkulepet kohaldatakse kõigi MCPde suhtes, olenemata sellest, kuhu need on harmoneeritud süsteemis liigitatud.3.Pooled vähendavad enamsoodustuskorra alusel kõiki MCPde suhtes kohaldatavaid tollimakse ja samaväärse toimega makse (asjaomaseid makse on kirjeldatud 1994. aasta üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe (GATT 1994) artikli II lõike 1 punktis b) nullmäärani järgmise menetluse kohaselt:a)kõik pooled kohaldavad MCPde suhtes nullmääraga tollimakse ja samaväärse toimega makse, kuni kõik osapooled lepivad kokku, et WTO raames sõlmitud mitmepoolse tollimaksu vähendamise kokkulepe katab ülemaailmset MCPde kaubandust piisaval tasemel;b)selleks ajaks, või kui asjaomase tulemuseni jõutakse enne 31. detsembrit 2006. aastal, siis 1. jaanuaril 2007. aastal, peavad kõik pooled kehtestama MCPde suhtes tollimaksu või samaväärse toimega maksu nullmäära;c)kõik pooled kohustuvad tegema koostööd teiste WTO liikmetega, et saavutada 90 protsendi ulatuses MCPde maailmakaubandusest sama tollimaksu vähendamise kokkulepe.4.a)Kõik pooled on kohustatud käesoleva kokkuleppe heakskiitmisel esitama kokkuleppe hoiulevõtjale oma riigi tollitariifistiku põhjal nende rubriikide loetelu, mis sisaldavad MCPsid. Kui mõni pool liigitab MCP hiljem rubriiki, mida esialgses loetelus ei ole, on asjaomane pool kohustatud kohe esitama hoiulevõtjale muudetud loetelu.b)Kõik pooled võivad igal ajal taotleda teise poole loetelu muutmist, kui nad leiavad, et asjaomane loetelu ei ole täielik; sellisel juhul peab see pool, kellelt muutmist taotleti, konsulteerima taotluse esitanud poolega ja tegema heas usus koostööd, kuni kõik vajalikud muudatused on tehtud. Muudetud loetelu esitatakse käesoleva kokkuleppe hoiulevõtjale.c)Kokkuleppe hoiulevõtja edastab esitatud loetelud, sealhulgas nende muudatused, kõigile pooltele.5.Olenemata MCPde suhtes kohaldatavate tollimaksude ja samaväärse toimega maksude autonoomsest liberaliseerimisest käesoleva kokkuleppe raames, lubatakse pooltel arvestada MCPde suhtes kehtestatud nullmääraga tollimakse oma WTO raames sõlmitud mitmepoolsete tollimaksude vähendamise kokkulepetega ette nähtud üldiste kohustuste osana.6.Ilma et see piiraks punkti 3 kohaldamist, ei tõlgendata käesolevat kokkulepet nii, et see mõjutaks poolte õigusi ja kohustusi, mis on kehtestatud WTO lepinguga.7.a)Kui kokkuleppe hoiulevõtja kätte on laekunud neli heakskiitmiskirja GAMSi liikmetelt, lepivad asjaomased neli poolt kokku käesoleva kokkuleppe jõustumise kuupäeva.b)Käesolev kokkulepe on avatud heakskiitmiseks kõigile WTO liikmesriikidele. Kui heakskiitmine järgneb käesoleva kokkuleppe jõustumisele, jõustub asjaomane heakskiitmine päeval, mil hoiulevõtja kätte laekub asjaomane heakskiitmiskiri. Hoiulevõtja teavitab kõiki pooli heakskiitva dokumendi laekumisest.c)Kui pooled lepivad kokku käesoleva kokkuleppe muutmises, kohaldatakse muudatuse suhtes mutatis mutandis alapunkte a ja b.8.Kui kõik pooled on kehtestanud MPCde suhtes nullmääraga tollimaksud ja samaväärse toimega maksud kooskõlas punkti 3 alapunktidega a–c, lõpeb käesolev kokkulepe.9.Käesoleva kokkuleppe ingliskeelne originaaleksemplar ja heakskiitmiskirjad antakse hoiule Euroopa Liidu Nõukogu peasekretärile.L3492005ET3010120051222ET004.001311333TÕLGEKokkulepeEuroopa Liidu ja Šveitsi Konföderatsiooni vahel seoses Šveitsi Konföderatsiooni osalemisega Euroopa Liidu järelevalvemissioonil Acehis (Indoneesia) (Acehi järelevalvemissioon – AJM)EUROOPA LIIT (EL)ühelt poolt jaŠVEITSI KONFÖDERATSIOONIteiselt poolt,edaspidi lepingupooled,VÕTTES ARVESSE:Indoneesia valitsuse ja Vaba Acehi Liikumise poolt 15. augustil 2005 allkirjastatud vastastikuse mõistmise memorandumit, mille eesmärk on leida Acehis esinevale konfliktile rahumeelne, kõikehõlmav ja püsiv lahendus ja millega eelkõige moodustatakse Acehi järelevalvemissioon (AJM),Indoneesia valitsuse ja Euroopa Liidu vahelist 3. oktoobri 2005. aasta kokkulepet, mis käsitleb Acehi järelevalvemissiooni ja selle liikmete ülesandeid, staatust, privileege ja immuniteete,kutset Šveitsi Konföderatsioonile osalemiseks Acehi järelevalvemissioonil,Šveitsi Konföderatsiooni nõusolekut osaleda Acehi järelevalvemissioonil,Euroopa Liidu järelevalvemissiooni Acehis (Indoneesia) (Acehi järelevalvemissioon – AJM) käsitleva 9. septembri 2005. aasta ühismeetme 2005/643/ÜVJP, vastuvõtmist Euroopa Liidu Nõukogu poolt,poliitilise ja julgeolekukomitee 20. septembri 2005. aasta otsust, millega kiideti heaks Šveitsi Konföderatsiooni panus Acehi järelevalvemissiooni,ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:Artikkel 1Osalemine Acehi järelevalvemissioonil1.Kooskõlas käesoleva lepingu sätetega ja kõigi nõutavate rakenduseeskirjadega ühineb Šveitsi Konföderatsioon 9. septembril 2005. aastal vastu võetud ühismeetmega 2004/643/ÜVJP Euroopa Liidu järelevalvemissiooni kohta Acehis (Acehi järelevalvemissioon) ning iga ühismeetme või otsusega, millega Euroopa Liidu Nõukogu otsustab Acehi järelevalvemissiooni pikendada.2.Šveitsi Konföderatsiooni toetus Acehi järelevalvemissioonile ei piira Euroopa Liidu sõltumatust otsuste vastuvõtmisel.3.Šveitsi Konföderatsioon tagab, et tema Acehi järelevalvemissioonil osalev isikkoosseis täidab oma ülesandeid kooskõlasa)ühismeetmega 2005/643/ÜVJP ja selle võimalike hilisemate muudatustega;b)operatsiooni kavaga;c)rakendusmeetmetega.4.Šveitsi Konföderatsiooni poolt Acehi järelevalvemissioonile lähetatud isikkoosseis täidab oma kohustusi ja tegutseb ainult Acehi järelevalvemissiooni huve silmas pidades.5.Šveitsi Konföderatsioon teavitab Acehi järelevalvemissiooni juhti ning Euroopa Liidu Nõukogu peasekretariaati õigeaegselt igast muudatusest oma toetuses Acehi järelevalvemissioonile.6.Acehi järelevalvemissioonile lähetatud isikkoosseisu liikmed läbivad arstliku läbivaatuse, nad vaktsineeritakse ja tunnistatakse Šveitsi Konföderatsiooni pädeva asutuse poolt antava tõendiga teenistuseks tervislikult sobivaks. Acehi järelevalvemissioonile lähetatud isikkoosseisu liikmed esitavad selle tõendi koopia.Artikkel 2Isikkoosseisu staatus1.Šveitsi Konföderatsiooni poolt Acehi järelevalvemissioonile saadetud isikkoosseisu staatust reguleeritakse Euroopa Liidu ja Indoneesia valitsuse vahel sõlmitud kokkuleppega missiooni staatuse kohta.2.Ilma et see piiraks lõikes 1 osutatud missiooni staatuse kokkuleppe kohaldamist, teostab Šveitsi Konföderatsioon jurisdiktsiooni Acehi järelevalvemissioonil osalevate oma riigi isikkoosseisu liikmete üle.3.Šveitsi Konföderatsioon vastutab kõigi nõuete eest, mis on esitatud seoses Acehi järelevalvemissioonil osalemisega, olenemata sellest, kas nõude on esitanud tema isikkoosseisu liige või käib see tema isikkoosseisu liikme kohta. Šveitsi Konföderatsioon vastutab menetluse, eelkõige õigusliku ja distsiplinaarmenetluse algatamise eest oma isikkoosseisu liikmete suhtes kooskõlas oma riigi õigusnormidega.4.Šveitsi Konföderatsioon kohustub käesolevat lepingut allkirjastades esitama Acehi järelevalvemissioonil osalevate riikide vastastest nõuetest loobumise deklaratsiooni. Nimetatud deklaratsiooni näidis on lisatud käesolevale lepingule.5.Euroopa Liit tagab, et tema liikmesriigid esitavad käesolevat lepingut allkirjastades nõuetest loobumise deklaratsiooni Šveitsi Konföderatsiooni Acehi järelevalvemissioonil osalemise suhtes. Nimetatud deklaratsiooni näidis on lisatud käesolevale lepingule.Artikkel 3Salastatud teaveŠveitsi Konföderatsiooni võtab asjakohaseid meetmeid, et tagada ELi salastatud teabe kaitsmine vastavalt nõukogu 19. märtsi 2001. aasta otsuses 2001/264/EÜEÜT L 101, 11.4.2001, lk 1. esitatud nõukogu julgeolekueeskirjadele ning vastavalt pädevate asutuste, sealhulgas Acehi järelevalvemissiooni juhi antavatele edasistele juhistele.Artikkel 4Käsuliin1.Kogu Acehi järelevalvemissioonil osalev isikkoosseis jääb täielikult oma siseriiklike ametiasutuste alluvusse.2.Siseriiklikud ametiasutused annavad operatiivjuhtimise üle AJMi missiooni juhile, kes kasutab juhtimiseks hierarhilist juhtimisstruktuuri.3.Missiooni juht juhib AJMi ja hoolitseb selle igapäevase haldamise eest.4.Artikli 1 lõikes 1 nimetatud õigusaktide kohaselt on Šveitsi Konföderatsioonil operatsiooni igapäevase haldamise seisukohast samad õigused ja kohustused kui operatsioonis osalevatel Euroopa Liidu liikmesriikidel.5.AJMi missiooni juht vastutab AJMi isikkoosseisu liikmete distsiplinaarkontrolli eest. Vajadusel võtab distsiplinaarmeetmeid asjaomane siseriiklik ametiasutus.6.Šveitsi Konföderatsioon määrab riikliku kontaktisiku, kes esindab Acehi järelevalvemissioonil oma riigi kontingenti. Riiklik kontaktisik annab AJMi missiooni juhile aru siseriiklikest küsimustest ja vastutab kontingendi igapäevase distsipliini eest.7.Euroopa Liit teeb Acehi järelevalvemissiooni lõpetamist käsitleva otsuse pärast konsulteerimist Šveitsi Konföderatsiooniga, tingimusel et missiooni lõpetamise päeval toetab Šveitsi Konföderatsioon jätkuvalt Acehi järelevalvemissiooni.Artikkel 5Finantsaspektid1.Šveitsi Konföderatsioon katab kõik oma operatsioonil osalemisega seotud kulud, välja arvatud kulud, mis kooskõlas operatsiooni tegevuseelarvega kuuluvad ühiste kulude alla.2.Kui põhjustatakse operatsiooni toimumise asukoha riigist/riikidest pärit füüsilise isiku surm või vigastus või füüsilise või juriidilise isiku vara hävimine või rikkumine, maksab Šveitsi Konföderatsioon, kui ta on tunnistatud vastutavaks, kompensatsiooni vastavalt tingimustele, mis on ette nähtud käesoleva kokkuleppe artikli 2 lõikes 1 osutatud missiooni staatuse kokkuleppes.Artikkel 6Tegevuseelarve rahastamises osalemine1.Šveitsi Konföderatsioon osaleb Acehi järelevalvemissiooni tegevuseelarve rahastamises.2.Acehi järelevalvemissiooni juht ja Šveitsi Konföderatsiooni asjakohased ametiasutused allkirjastavad Šveitsi Konföderatsiooni poolt antava toetuse praktilise maksmise korra. Nimetatud kord hõlmab muu hulgas järgnevaid sätteid:a)asjakohane summa;b)osamaksu tasumise kord;c)auditi läbiviimine.Artikkel 7Lepingu rakendamise kordIlma et see piiraks artikli 6 lõike 2 kohaldamist, sõlmitakse Euroopa Liidu Nõukogu peasekretäri/ühise välis- ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ja Šveitsi Konföderatsiooni vastavate ametiasutuste vahel kõik käesoleva lepingu rakendamiseks vajalikud tehnilised ja haldusalased kokkulepped.Artikkel 8Kohustuste täitmata jätmineKui üks lepingupool peaks jätma eelnevates artiklites sätestatud kohustused täitmata, on teisel lepingupoolel õigus leping ühekuulise etteteatamisega lõpetada.Artikkel 9Vaidluste lahendamineKäesoleva lepingu tõlgendamisest või kohaldamisest tulenevad vaidlused lahendatakse lepingupoolte vahel diplomaatilisel teel.Artikkel 10Jõustumine1.Käesolev kokkulepe jõustub järgmise kuu esimesel päeval pärast seda, kui lepingupooled on teatanud teineteisele kokkuleppe jõustamiseks vajalike siseriiklike menetluste lõpuleviimisest.2.Käesolevat kokkulepet kohaldatakse ajutiselt alates selle allkirjastamise kuupäevast.3.Käesolev kokkulepe kehtib Šveitsi Konföderatsiooni operatsioonis osalemise vältel.Sõlmitud Brüsselis, , inglise keeles kahes eksemplaris.Euroopa Liidu nimelŠveitsi Konföderatsiooni nimel

    Tekst pildi

    i)

    		 Puhastage augukoht.

    ii)

    		 Lugege üle parandatavad võrgusilmad. Valmistage ette paik, kasutades sõlmedeta põimitud ühekordset niiti, mis on parandatava võrguga samast materjalist, sama läbimõõdu ja tugevusega..

    iii)

    		 Paik peab olema igas suunas mitte rohkem kui kahe võrgusilma võrra suurem puhastatud august, et võrk ulatuks vabalt üle augu servade.

    iv)

    		 Asetage paik augu peale vastavalt joonisele ja õmmelge see põimitud niidiga võrgu külge.

    v)

    		 Õmmelge kokku võrgutüki ristumiskohad.

    vi)

    		 Paiga kinnitamiseks tuleb teha vähemalt kaks õmblust.

    vii)

    		 Pärast õmblemist näeb paigatud auk välja selline, nagu ülaloleval joonisel.

    Joonis 1

    Traalpüünis jaguneb vastavalt kujule ja funktsioonile kolmeks eri osaks. Traali kere on alati koonusekujuline osa. Võrgupikendus on kokku tõmbamata, tavaliselt valmistatud kas ühest või kahest võrguribast. Noodapära on samuti kokku tõmbamata osa, mis on sageli valmistatud kahekordsest niidist, mis muudab selle tugevale kulutamisele paremini vastupidavaks. Sulgurtropi alumist osa nimetatakse sulgurkotiks.

    Image 2L3492005ET2410120051221ET002.001251262Tõlgemitmekiibiliste integraallülituste tollimaksuvabastuse kokkulepeArvestades, et valitsuste ja valitsusasutuste pooljuhtide teemalise nõupidamise (edaspidi GAMS) liikmete (Euroopa Ühendus, keda esindab Euroopa Komisjon, Jaapan, Korea Vabariik, Ameerika Ühendriigid ja Taiwani, Penghu, Kinmeni ja Matsu omaette tolliterritoorium) hulgas valitseb ühtne seisukoht mitmekiibiliste integraallülituste (edaspidi MCP) tollimaksuvabastuse suhtes, on need GAMSi liikmed kokku leppinud järgmises.1.Käesoleva kokkuleppe kohaldamisel:a)mitmekiibilised integraallülitused (MCP – multi-chip integrated circuits) tähendavad mitmekiibilisi integraallülitusi, mis koosnevad kahest või enamast omavahel ühendatud monoliitsest integraallülitusest, mis on ühendatud niisama hästi kui jagumatuks tervikuks, kinnitatud kas ühele või mitmele isoleermaterjalile, juhtümbriseta või ilma, kuid ilma muude aktiivsete või passiivsete vooluahela elementideta;b)harmoneeritud süsteem tähendab kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritud süsteemi, mis on sätestatud rahvusvahelise kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritud süsteemi konventsiooni lisas ja mida võidakse muuta ning mille osapooled vastavate riiklike õigusaktidega vastu võtavad ning rakendavad;c)pool – tähendab GAMSi liiget või Maailma Kaubandusorganisatsiooni liiget, kes on kokkuleppe heakskiitmiskirja hoiulevõtjale üle andnud ningd)käesolevas kokkuleppes kasutatavatel mõistetel, mida kasutatakse ka Maailma Kaubandusorganisatsiooni asutamist käsitlevast Marrakechi lepingus (edaspidi WTO leping), on sama tähendus kui WTO lepingus.2.Käesolevat kokkulepet kohaldatakse kõigi MCPde suhtes, olenemata sellest, kuhu need on harmoneeritud süsteemis liigitatud.3.Pooled vähendavad enamsoodustuskorra alusel kõiki MCPde suhtes kohaldatavaid tollimakse ja samaväärse toimega makse (asjaomaseid makse on kirjeldatud 1994. aasta üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe (GATT 1994) artikli II lõike 1 punktis b) nullmäärani järgmise menetluse kohaselt:a)kõik pooled kohaldavad MCPde suhtes nullmääraga tollimakse ja samaväärse toimega makse, kuni kõik osapooled lepivad kokku, et WTO raames sõlmitud mitmepoolse tollimaksu vähendamise kokkulepe katab ülemaailmset MCPde kaubandust piisaval tasemel;b)selleks ajaks, või kui asjaomase tulemuseni jõutakse enne 31. detsembrit 2006. aastal, siis 1. jaanuaril 2007. aastal, peavad kõik pooled kehtestama MCPde suhtes tollimaksu või samaväärse toimega maksu nullmäära;c)kõik pooled kohustuvad tegema koostööd teiste WTO liikmetega, et saavutada 90 protsendi ulatuses MCPde maailmakaubandusest sama tollimaksu vähendamise kokkulepe.4.a)Kõik pooled on kohustatud käesoleva kokkuleppe heakskiitmisel esitama kokkuleppe hoiulevõtjale oma riigi tollitariifistiku põhjal nende rubriikide loetelu, mis sisaldavad MCPsid. Kui mõni pool liigitab MCP hiljem rubriiki, mida esialgses loetelus ei ole, on asjaomane pool kohustatud kohe esitama hoiulevõtjale muudetud loetelu.b)Kõik pooled võivad igal ajal taotleda teise poole loetelu muutmist, kui nad leiavad, et asjaomane loetelu ei ole täielik; sellisel juhul peab see pool, kellelt muutmist taotleti, konsulteerima taotluse esitanud poolega ja tegema heas usus koostööd, kuni kõik vajalikud muudatused on tehtud. Muudetud loetelu esitatakse käesoleva kokkuleppe hoiulevõtjale.c)Kokkuleppe hoiulevõtja edastab esitatud loetelud, sealhulgas nende muudatused, kõigile pooltele.5.Olenemata MCPde suhtes kohaldatavate tollimaksude ja samaväärse toimega maksude autonoomsest liberaliseerimisest käesoleva kokkuleppe raames, lubatakse pooltel arvestada MCPde suhtes kehtestatud nullmääraga tollimakse oma WTO raames sõlmitud mitmepoolsete tollimaksude vähendamise kokkulepetega ette nähtud üldiste kohustuste osana.6.Ilma et see piiraks punkti 3 kohaldamist, ei tõlgendata käesolevat kokkulepet nii, et see mõjutaks poolte õigusi ja kohustusi, mis on kehtestatud WTO lepinguga.7.a)Kui kokkuleppe hoiulevõtja kätte on laekunud neli heakskiitmiskirja GAMSi liikmetelt, lepivad asjaomased neli poolt kokku käesoleva kokkuleppe jõustumise kuupäeva.b)Käesolev kokkulepe on avatud heakskiitmiseks kõigile WTO liikmesriikidele. Kui heakskiitmine järgneb käesoleva kokkuleppe jõustumisele, jõustub asjaomane heakskiitmine päeval, mil hoiulevõtja kätte laekub asjaomane heakskiitmiskiri. Hoiulevõtja teavitab kõiki pooli heakskiitva dokumendi laekumisest.c)Kui pooled lepivad kokku käesoleva kokkuleppe muutmises, kohaldatakse muudatuse suhtes mutatis mutandis alapunkte a ja b.8.Kui kõik pooled on kehtestanud MPCde suhtes nullmääraga tollimaksud ja samaväärse toimega maksud kooskõlas punkti 3 alapunktidega a–c, lõpeb käesolev kokkulepe.9.Käesoleva kokkuleppe ingliskeelne originaaleksemplar ja heakskiitmiskirjad antakse hoiule Euroopa Liidu Nõukogu peasekretärile.L3492005ET3010120051222ET004.001311333TÕLGEKokkulepeEuroopa Liidu ja Šveitsi Konföderatsiooni vahel seoses Šveitsi Konföderatsiooni osalemisega Euroopa Liidu järelevalvemissioonil Acehis (Indoneesia) (Acehi järelevalvemissioon – AJM)EUROOPA LIIT (EL)ühelt poolt jaŠVEITSI KONFÖDERATSIOONIteiselt poolt,edaspidi lepingupooled,VÕTTES ARVESSE:Indoneesia valitsuse ja Vaba Acehi Liikumise poolt 15. augustil 2005 allkirjastatud vastastikuse mõistmise memorandumit, mille eesmärk on leida Acehis esinevale konfliktile rahumeelne, kõikehõlmav ja püsiv lahendus ja millega eelkõige moodustatakse Acehi järelevalvemissioon (AJM),Indoneesia valitsuse ja Euroopa Liidu vahelist 3. oktoobri 2005. aasta kokkulepet, mis käsitleb Acehi järelevalvemissiooni ja selle liikmete ülesandeid, staatust, privileege ja immuniteete,kutset Šveitsi Konföderatsioonile osalemiseks Acehi järelevalvemissioonil,Šveitsi Konföderatsiooni nõusolekut osaleda Acehi järelevalvemissioonil,Euroopa Liidu järelevalvemissiooni Acehis (Indoneesia) (Acehi järelevalvemissioon – AJM) käsitleva 9. septembri 2005. aasta ühismeetme 2005/643/ÜVJP, vastuvõtmist Euroopa Liidu Nõukogu poolt,poliitilise ja julgeolekukomitee 20. septembri 2005. aasta otsust, millega kiideti heaks Šveitsi Konföderatsiooni panus Acehi järelevalvemissiooni,ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:Artikkel 1Osalemine Acehi järelevalvemissioonil1.Kooskõlas käesoleva lepingu sätetega ja kõigi nõutavate rakenduseeskirjadega ühineb Šveitsi Konföderatsioon 9. septembril 2005. aastal vastu võetud ühismeetmega 2004/643/ÜVJP Euroopa Liidu järelevalvemissiooni kohta Acehis (Acehi järelevalvemissioon) ning iga ühismeetme või otsusega, millega Euroopa Liidu Nõukogu otsustab Acehi järelevalvemissiooni pikendada.2.Šveitsi Konföderatsiooni toetus Acehi järelevalvemissioonile ei piira Euroopa Liidu sõltumatust otsuste vastuvõtmisel.3.Šveitsi Konföderatsioon tagab, et tema Acehi järelevalvemissioonil osalev isikkoosseis täidab oma ülesandeid kooskõlasa)ühismeetmega 2005/643/ÜVJP ja selle võimalike hilisemate muudatustega;b)operatsiooni kavaga;c)rakendusmeetmetega.4.Šveitsi Konföderatsiooni poolt Acehi järelevalvemissioonile lähetatud isikkoosseis täidab oma kohustusi ja tegutseb ainult Acehi järelevalvemissiooni huve silmas pidades.5.Šveitsi Konföderatsioon teavitab Acehi järelevalvemissiooni juhti ning Euroopa Liidu Nõukogu peasekretariaati õigeaegselt igast muudatusest oma toetuses Acehi järelevalvemissioonile.6.Acehi järelevalvemissioonile lähetatud isikkoosseisu liikmed läbivad arstliku läbivaatuse, nad vaktsineeritakse ja tunnistatakse Šveitsi Konföderatsiooni pädeva asutuse poolt antava tõendiga teenistuseks tervislikult sobivaks. Acehi järelevalvemissioonile lähetatud isikkoosseisu liikmed esitavad selle tõendi koopia.Artikkel 2Isikkoosseisu staatus1.Šveitsi Konföderatsiooni poolt Acehi järelevalvemissioonile saadetud isikkoosseisu staatust reguleeritakse Euroopa Liidu ja Indoneesia valitsuse vahel sõlmitud kokkuleppega missiooni staatuse kohta.2.Ilma et see piiraks lõikes 1 osutatud missiooni staatuse kokkuleppe kohaldamist, teostab Šveitsi Konföderatsioon jurisdiktsiooni Acehi järelevalvemissioonil osalevate oma riigi isikkoosseisu liikmete üle.3.Šveitsi Konföderatsioon vastutab kõigi nõuete eest, mis on esitatud seoses Acehi järelevalvemissioonil osalemisega, olenemata sellest, kas nõude on esitanud tema isikkoosseisu liige või käib see tema isikkoosseisu liikme kohta. Šveitsi Konföderatsioon vastutab menetluse, eelkõige õigusliku ja distsiplinaarmenetluse algatamise eest oma isikkoosseisu liikmete suhtes kooskõlas oma riigi õigusnormidega.4.Šveitsi Konföderatsioon kohustub käesolevat lepingut allkirjastades esitama Acehi järelevalvemissioonil osalevate riikide vastastest nõuetest loobumise deklaratsiooni. Nimetatud deklaratsiooni näidis on lisatud käesolevale lepingule.5.Euroopa Liit tagab, et tema liikmesriigid esitavad käesolevat lepingut allkirjastades nõuetest loobumise deklaratsiooni Šveitsi Konföderatsiooni Acehi järelevalvemissioonil osalemise suhtes. Nimetatud deklaratsiooni näidis on lisatud käesolevale lepingule.Artikkel 3Salastatud teaveŠveitsi Konföderatsiooni võtab asjakohaseid meetmeid, et tagada ELi salastatud teabe kaitsmine vastavalt nõukogu 19. märtsi 2001. aasta otsuses 2001/264/EÜEÜT L 101, 11.4.2001, lk 1. esitatud nõukogu julgeolekueeskirjadele ning vastavalt pädevate asutuste, sealhulgas Acehi järelevalvemissiooni juhi antavatele edasistele juhistele.Artikkel 4Käsuliin1.Kogu Acehi järelevalvemissioonil osalev isikkoosseis jääb täielikult oma siseriiklike ametiasutuste alluvusse.2.Siseriiklikud ametiasutused annavad operatiivjuhtimise üle AJMi missiooni juhile, kes kasutab juhtimiseks hierarhilist juhtimisstruktuuri.3.Missiooni juht juhib AJMi ja hoolitseb selle igapäevase haldamise eest.4.Artikli 1 lõikes 1 nimetatud õigusaktide kohaselt on Šveitsi Konföderatsioonil operatsiooni igapäevase haldamise seisukohast samad õigused ja kohustused kui operatsioonis osalevatel Euroopa Liidu liikmesriikidel.5.AJMi missiooni juht vastutab AJMi isikkoosseisu liikmete distsiplinaarkontrolli eest. Vajadusel võtab distsiplinaarmeetmeid asjaomane siseriiklik ametiasutus.6.Šveitsi Konföderatsioon määrab riikliku kontaktisiku, kes esindab Acehi järelevalvemissioonil oma riigi kontingenti. Riiklik kontaktisik annab AJMi missiooni juhile aru siseriiklikest küsimustest ja vastutab kontingendi igapäevase distsipliini eest.7.Euroopa Liit teeb Acehi järelevalvemissiooni lõpetamist käsitleva otsuse pärast konsulteerimist Šveitsi Konföderatsiooniga, tingimusel et missiooni lõpetamise päeval toetab Šveitsi Konföderatsioon jätkuvalt Acehi järelevalvemissiooni.Artikkel 5Finantsaspektid1.Šveitsi Konföderatsioon katab kõik oma operatsioonil osalemisega seotud kulud, välja arvatud kulud, mis kooskõlas operatsiooni tegevuseelarvega kuuluvad ühiste kulude alla.2.Kui põhjustatakse operatsiooni toimumise asukoha riigist/riikidest pärit füüsilise isiku surm või vigastus või füüsilise või juriidilise isiku vara hävimine või rikkumine, maksab Šveitsi Konföderatsioon, kui ta on tunnistatud vastutavaks, kompensatsiooni vastavalt tingimustele, mis on ette nähtud käesoleva kokkuleppe artikli 2 lõikes 1 osutatud missiooni staatuse kokkuleppes.Artikkel 6Tegevuseelarve rahastamises osalemine1.Šveitsi Konföderatsioon osaleb Acehi järelevalvemissiooni tegevuseelarve rahastamises.2.Acehi järelevalvemissiooni juht ja Šveitsi Konföderatsiooni asjakohased ametiasutused allkirjastavad Šveitsi Konföderatsiooni poolt antava toetuse praktilise maksmise korra. Nimetatud kord hõlmab muu hulgas järgnevaid sätteid:a)asjakohane summa;b)osamaksu tasumise kord;c)auditi läbiviimine.Artikkel 7Lepingu rakendamise kordIlma et see piiraks artikli 6 lõike 2 kohaldamist, sõlmitakse Euroopa Liidu Nõukogu peasekretäri/ühise välis- ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ja Šveitsi Konföderatsiooni vastavate ametiasutuste vahel kõik käesoleva lepingu rakendamiseks vajalikud tehnilised ja haldusalased kokkulepped.Artikkel 8Kohustuste täitmata jätmineKui üks lepingupool peaks jätma eelnevates artiklites sätestatud kohustused täitmata, on teisel lepingupoolel õigus leping ühekuulise etteteatamisega lõpetada.Artikkel 9Vaidluste lahendamineKäesoleva lepingu tõlgendamisest või kohaldamisest tulenevad vaidlused lahendatakse lepingupoolte vahel diplomaatilisel teel.Artikkel 10Jõustumine1.Käesolev kokkulepe jõustub järgmise kuu esimesel päeval pärast seda, kui lepingupooled on teatanud teineteisele kokkuleppe jõustamiseks vajalike siseriiklike menetluste lõpuleviimisest.2.Käesolevat kokkulepet kohaldatakse ajutiselt alates selle allkirjastamise kuupäevast.3.Käesolev kokkulepe kehtib Šveitsi Konföderatsiooni operatsioonis osalemise vältel.Sõlmitud Brüsselis, , inglise keeles kahes eksemplaris.Euroopa Liidu nimelŠveitsi Konföderatsiooni nimel

    Tekst pildi

    Joonis 2

    A

    Võrgupikendus

    B

    Noodapära

    C

    Selektiivaken, ruuduliste silmadega paneel

    1

    Ülemine paneel, maksimaalselt 50 avatud rombikujulist silma

    2

    Alumine paneel, maksimaalselt 50 avatud rombikujulist silma

    3

    Küljeõmblused

    4

    Ühendus- või õmbluskoht

    5

    Sulgurtropp

    6

    Tagaristpine

    7

    Gaitan

    8

    Selektiivakna kaugus gaitanist (joonised 3 ja 4)

    9

    Poiköis

    10

    Noodapära poi

    Image 3L3492005ET2410120051221ET002.001251262Tõlgemitmekiibiliste integraallülituste tollimaksuvabastuse kokkulepeArvestades, et valitsuste ja valitsusasutuste pooljuhtide teemalise nõupidamise (edaspidi GAMS) liikmete (Euroopa Ühendus, keda esindab Euroopa Komisjon, Jaapan, Korea Vabariik, Ameerika Ühendriigid ja Taiwani, Penghu, Kinmeni ja Matsu omaette tolliterritoorium) hulgas valitseb ühtne seisukoht mitmekiibiliste integraallülituste (edaspidi MCP) tollimaksuvabastuse suhtes, on need GAMSi liikmed kokku leppinud järgmises.1.Käesoleva kokkuleppe kohaldamisel:a)mitmekiibilised integraallülitused (MCP – multi-chip integrated circuits) tähendavad mitmekiibilisi integraallülitusi, mis koosnevad kahest või enamast omavahel ühendatud monoliitsest integraallülitusest, mis on ühendatud niisama hästi kui jagumatuks tervikuks, kinnitatud kas ühele või mitmele isoleermaterjalile, juhtümbriseta või ilma, kuid ilma muude aktiivsete või passiivsete vooluahela elementideta;b)harmoneeritud süsteem tähendab kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritud süsteemi, mis on sätestatud rahvusvahelise kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritud süsteemi konventsiooni lisas ja mida võidakse muuta ning mille osapooled vastavate riiklike õigusaktidega vastu võtavad ning rakendavad;c)pool – tähendab GAMSi liiget või Maailma Kaubandusorganisatsiooni liiget, kes on kokkuleppe heakskiitmiskirja hoiulevõtjale üle andnud ningd)käesolevas kokkuleppes kasutatavatel mõistetel, mida kasutatakse ka Maailma Kaubandusorganisatsiooni asutamist käsitlevast Marrakechi lepingus (edaspidi WTO leping), on sama tähendus kui WTO lepingus.2.Käesolevat kokkulepet kohaldatakse kõigi MCPde suhtes, olenemata sellest, kuhu need on harmoneeritud süsteemis liigitatud.3.Pooled vähendavad enamsoodustuskorra alusel kõiki MCPde suhtes kohaldatavaid tollimakse ja samaväärse toimega makse (asjaomaseid makse on kirjeldatud 1994. aasta üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe (GATT 1994) artikli II lõike 1 punktis b) nullmäärani järgmise menetluse kohaselt:a)kõik pooled kohaldavad MCPde suhtes nullmääraga tollimakse ja samaväärse toimega makse, kuni kõik osapooled lepivad kokku, et WTO raames sõlmitud mitmepoolse tollimaksu vähendamise kokkulepe katab ülemaailmset MCPde kaubandust piisaval tasemel;b)selleks ajaks, või kui asjaomase tulemuseni jõutakse enne 31. detsembrit 2006. aastal, siis 1. jaanuaril 2007. aastal, peavad kõik pooled kehtestama MCPde suhtes tollimaksu või samaväärse toimega maksu nullmäära;c)kõik pooled kohustuvad tegema koostööd teiste WTO liikmetega, et saavutada 90 protsendi ulatuses MCPde maailmakaubandusest sama tollimaksu vähendamise kokkulepe.4.a)Kõik pooled on kohustatud käesoleva kokkuleppe heakskiitmisel esitama kokkuleppe hoiulevõtjale oma riigi tollitariifistiku põhjal nende rubriikide loetelu, mis sisaldavad MCPsid. Kui mõni pool liigitab MCP hiljem rubriiki, mida esialgses loetelus ei ole, on asjaomane pool kohustatud kohe esitama hoiulevõtjale muudetud loetelu.b)Kõik pooled võivad igal ajal taotleda teise poole loetelu muutmist, kui nad leiavad, et asjaomane loetelu ei ole täielik; sellisel juhul peab see pool, kellelt muutmist taotleti, konsulteerima taotluse esitanud poolega ja tegema heas usus koostööd, kuni kõik vajalikud muudatused on tehtud. Muudetud loetelu esitatakse käesoleva kokkuleppe hoiulevõtjale.c)Kokkuleppe hoiulevõtja edastab esitatud loetelud, sealhulgas nende muudatused, kõigile pooltele.5.Olenemata MCPde suhtes kohaldatavate tollimaksude ja samaväärse toimega maksude autonoomsest liberaliseerimisest käesoleva kokkuleppe raames, lubatakse pooltel arvestada MCPde suhtes kehtestatud nullmääraga tollimakse oma WTO raames sõlmitud mitmepoolsete tollimaksude vähendamise kokkulepetega ette nähtud üldiste kohustuste osana.6.Ilma et see piiraks punkti 3 kohaldamist, ei tõlgendata käesolevat kokkulepet nii, et see mõjutaks poolte õigusi ja kohustusi, mis on kehtestatud WTO lepinguga.7.a)Kui kokkuleppe hoiulevõtja kätte on laekunud neli heakskiitmiskirja GAMSi liikmetelt, lepivad asjaomased neli poolt kokku käesoleva kokkuleppe jõustumise kuupäeva.b)Käesolev kokkulepe on avatud heakskiitmiseks kõigile WTO liikmesriikidele. Kui heakskiitmine järgneb käesoleva kokkuleppe jõustumisele, jõustub asjaomane heakskiitmine päeval, mil hoiulevõtja kätte laekub asjaomane heakskiitmiskiri. Hoiulevõtja teavitab kõiki pooli heakskiitva dokumendi laekumisest.c)Kui pooled lepivad kokku käesoleva kokkuleppe muutmises, kohaldatakse muudatuse suhtes mutatis mutandis alapunkte a ja b.8.Kui kõik pooled on kehtestanud MPCde suhtes nullmääraga tollimaksud ja samaväärse toimega maksud kooskõlas punkti 3 alapunktidega a–c, lõpeb käesolev kokkulepe.9.Käesoleva kokkuleppe ingliskeelne originaaleksemplar ja heakskiitmiskirjad antakse hoiule Euroopa Liidu Nõukogu peasekretärile.L3492005ET3010120051222ET004.001311333TÕLGEKokkulepeEuroopa Liidu ja Šveitsi Konföderatsiooni vahel seoses Šveitsi Konföderatsiooni osalemisega Euroopa Liidu järelevalvemissioonil Acehis (Indoneesia) (Acehi järelevalvemissioon – AJM)EUROOPA LIIT (EL)ühelt poolt jaŠVEITSI KONFÖDERATSIOONIteiselt poolt,edaspidi lepingupooled,VÕTTES ARVESSE:Indoneesia valitsuse ja Vaba Acehi Liikumise poolt 15. augustil 2005 allkirjastatud vastastikuse mõistmise memorandumit, mille eesmärk on leida Acehis esinevale konfliktile rahumeelne, kõikehõlmav ja püsiv lahendus ja millega eelkõige moodustatakse Acehi järelevalvemissioon (AJM),Indoneesia valitsuse ja Euroopa Liidu vahelist 3. oktoobri 2005. aasta kokkulepet, mis käsitleb Acehi järelevalvemissiooni ja selle liikmete ülesandeid, staatust, privileege ja immuniteete,kutset Šveitsi Konföderatsioonile osalemiseks Acehi järelevalvemissioonil,Šveitsi Konföderatsiooni nõusolekut osaleda Acehi järelevalvemissioonil,Euroopa Liidu järelevalvemissiooni Acehis (Indoneesia) (Acehi järelevalvemissioon – AJM) käsitleva 9. septembri 2005. aasta ühismeetme 2005/643/ÜVJP, vastuvõtmist Euroopa Liidu Nõukogu poolt,poliitilise ja julgeolekukomitee 20. septembri 2005. aasta otsust, millega kiideti heaks Šveitsi Konföderatsiooni panus Acehi järelevalvemissiooni,ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:Artikkel 1Osalemine Acehi järelevalvemissioonil1.Kooskõlas käesoleva lepingu sätetega ja kõigi nõutavate rakenduseeskirjadega ühineb Šveitsi Konföderatsioon 9. septembril 2005. aastal vastu võetud ühismeetmega 2004/643/ÜVJP Euroopa Liidu järelevalvemissiooni kohta Acehis (Acehi järelevalvemissioon) ning iga ühismeetme või otsusega, millega Euroopa Liidu Nõukogu otsustab Acehi järelevalvemissiooni pikendada.2.Šveitsi Konföderatsiooni toetus Acehi järelevalvemissioonile ei piira Euroopa Liidu sõltumatust otsuste vastuvõtmisel.3.Šveitsi Konföderatsioon tagab, et tema Acehi järelevalvemissioonil osalev isikkoosseis täidab oma ülesandeid kooskõlasa)ühismeetmega 2005/643/ÜVJP ja selle võimalike hilisemate muudatustega;b)operatsiooni kavaga;c)rakendusmeetmetega.4.Šveitsi Konföderatsiooni poolt Acehi järelevalvemissioonile lähetatud isikkoosseis täidab oma kohustusi ja tegutseb ainult Acehi järelevalvemissiooni huve silmas pidades.5.Šveitsi Konföderatsioon teavitab Acehi järelevalvemissiooni juhti ning Euroopa Liidu Nõukogu peasekretariaati õigeaegselt igast muudatusest oma toetuses Acehi järelevalvemissioonile.6.Acehi järelevalvemissioonile lähetatud isikkoosseisu liikmed läbivad arstliku läbivaatuse, nad vaktsineeritakse ja tunnistatakse Šveitsi Konföderatsiooni pädeva asutuse poolt antava tõendiga teenistuseks tervislikult sobivaks. Acehi järelevalvemissioonile lähetatud isikkoosseisu liikmed esitavad selle tõendi koopia.Artikkel 2Isikkoosseisu staatus1.Šveitsi Konföderatsiooni poolt Acehi järelevalvemissioonile saadetud isikkoosseisu staatust reguleeritakse Euroopa Liidu ja Indoneesia valitsuse vahel sõlmitud kokkuleppega missiooni staatuse kohta.2.Ilma et see piiraks lõikes 1 osutatud missiooni staatuse kokkuleppe kohaldamist, teostab Šveitsi Konföderatsioon jurisdiktsiooni Acehi järelevalvemissioonil osalevate oma riigi isikkoosseisu liikmete üle.3.Šveitsi Konföderatsioon vastutab kõigi nõuete eest, mis on esitatud seoses Acehi järelevalvemissioonil osalemisega, olenemata sellest, kas nõude on esitanud tema isikkoosseisu liige või käib see tema isikkoosseisu liikme kohta. Šveitsi Konföderatsioon vastutab menetluse, eelkõige õigusliku ja distsiplinaarmenetluse algatamise eest oma isikkoosseisu liikmete suhtes kooskõlas oma riigi õigusnormidega.4.Šveitsi Konföderatsioon kohustub käesolevat lepingut allkirjastades esitama Acehi järelevalvemissioonil osalevate riikide vastastest nõuetest loobumise deklaratsiooni. Nimetatud deklaratsiooni näidis on lisatud käesolevale lepingule.5.Euroopa Liit tagab, et tema liikmesriigid esitavad käesolevat lepingut allkirjastades nõuetest loobumise deklaratsiooni Šveitsi Konföderatsiooni Acehi järelevalvemissioonil osalemise suhtes. Nimetatud deklaratsiooni näidis on lisatud käesolevale lepingule.Artikkel 3Salastatud teaveŠveitsi Konföderatsiooni võtab asjakohaseid meetmeid, et tagada ELi salastatud teabe kaitsmine vastavalt nõukogu 19. märtsi 2001. aasta otsuses 2001/264/EÜEÜT L 101, 11.4.2001, lk 1. esitatud nõukogu julgeolekueeskirjadele ning vastavalt pädevate asutuste, sealhulgas Acehi järelevalvemissiooni juhi antavatele edasistele juhistele.Artikkel 4Käsuliin1.Kogu Acehi järelevalvemissioonil osalev isikkoosseis jääb täielikult oma siseriiklike ametiasutuste alluvusse.2.Siseriiklikud ametiasutused annavad operatiivjuhtimise üle AJMi missiooni juhile, kes kasutab juhtimiseks hierarhilist juhtimisstruktuuri.3.Missiooni juht juhib AJMi ja hoolitseb selle igapäevase haldamise eest.4.Artikli 1 lõikes 1 nimetatud õigusaktide kohaselt on Šveitsi Konföderatsioonil operatsiooni igapäevase haldamise seisukohast samad õigused ja kohustused kui operatsioonis osalevatel Euroopa Liidu liikmesriikidel.5.AJMi missiooni juht vastutab AJMi isikkoosseisu liikmete distsiplinaarkontrolli eest. Vajadusel võtab distsiplinaarmeetmeid asjaomane siseriiklik ametiasutus.6.Šveitsi Konföderatsioon määrab riikliku kontaktisiku, kes esindab Acehi järelevalvemissioonil oma riigi kontingenti. Riiklik kontaktisik annab AJMi missiooni juhile aru siseriiklikest küsimustest ja vastutab kontingendi igapäevase distsipliini eest.7.Euroopa Liit teeb Acehi järelevalvemissiooni lõpetamist käsitleva otsuse pärast konsulteerimist Šveitsi Konföderatsiooniga, tingimusel et missiooni lõpetamise päeval toetab Šveitsi Konföderatsioon jätkuvalt Acehi järelevalvemissiooni.Artikkel 5Finantsaspektid1.Šveitsi Konföderatsioon katab kõik oma operatsioonil osalemisega seotud kulud, välja arvatud kulud, mis kooskõlas operatsiooni tegevuseelarvega kuuluvad ühiste kulude alla.2.Kui põhjustatakse operatsiooni toimumise asukoha riigist/riikidest pärit füüsilise isiku surm või vigastus või füüsilise või juriidilise isiku vara hävimine või rikkumine, maksab Šveitsi Konföderatsioon, kui ta on tunnistatud vastutavaks, kompensatsiooni vastavalt tingimustele, mis on ette nähtud käesoleva kokkuleppe artikli 2 lõikes 1 osutatud missiooni staatuse kokkuleppes.Artikkel 6Tegevuseelarve rahastamises osalemine1.Šveitsi Konföderatsioon osaleb Acehi järelevalvemissiooni tegevuseelarve rahastamises.2.Acehi järelevalvemissiooni juht ja Šveitsi Konföderatsiooni asjakohased ametiasutused allkirjastavad Šveitsi Konföderatsiooni poolt antava toetuse praktilise maksmise korra. Nimetatud kord hõlmab muu hulgas järgnevaid sätteid:a)asjakohane summa;b)osamaksu tasumise kord;c)auditi läbiviimine.Artikkel 7Lepingu rakendamise kordIlma et see piiraks artikli 6 lõike 2 kohaldamist, sõlmitakse Euroopa Liidu Nõukogu peasekretäri/ühise välis- ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ja Šveitsi Konföderatsiooni vastavate ametiasutuste vahel kõik käesoleva lepingu rakendamiseks vajalikud tehnilised ja haldusalased kokkulepped.Artikkel 8Kohustuste täitmata jätmineKui üks lepingupool peaks jätma eelnevates artiklites sätestatud kohustused täitmata, on teisel lepingupoolel õigus leping ühekuulise etteteatamisega lõpetada.Artikkel 9Vaidluste lahendamineKäesoleva lepingu tõlgendamisest või kohaldamisest tulenevad vaidlused lahendatakse lepingupoolte vahel diplomaatilisel teel.Artikkel 10Jõustumine1.Käesolev kokkulepe jõustub järgmise kuu esimesel päeval pärast seda, kui lepingupooled on teatanud teineteisele kokkuleppe jõustamiseks vajalike siseriiklike menetluste lõpuleviimisest.2.Käesolevat kokkulepet kohaldatakse ajutiselt alates selle allkirjastamise kuupäevast.3.Käesolev kokkulepe kehtib Šveitsi Konföderatsiooni operatsioonis osalemise vältel.Sõlmitud Brüsselis, , inglise keeles kahes eksemplaris.Euroopa Liidu nimelŠveitsi Konföderatsiooni nimel

    Joonis 3

    SELEKTIIVAKNA PAIGALDAMINE

    A

    110 mm ruudukujuliste silmadega paneel (25 sõlmevahet)

    B

    Ruudukujuliste silmadega paneeli ühendamine õmbluste külge

    C

    Ruudukujuliste silmadega paneeli ühendamine rombikujuliste silmadega võrguga, välja arvatud selektiivakna mõlema poole serva sõlmevahed

    2 rombikujulist silma/üks sõlmevahe ruudukujulisel silmal

    D

    105 mm rombikujuliste silmadega võrk (maksimaalselt 50 avatud silma)

    E

    Selektiivakna kaugus gaitanist. Selektiivaken lõpeb kõige rohkem 4 silma kaugusel gaitanist, kaasa arvatud käsitsi põimitud silmarida, millest gaitan on läbi aetud

    F

    Üks käsitsi põimitud gaitani ridadest

    Image 4L3492005ET2410120051221ET002.001251262Tõlgemitmekiibiliste integraallülituste tollimaksuvabastuse kokkulepeArvestades, et valitsuste ja valitsusasutuste pooljuhtide teemalise nõupidamise (edaspidi GAMS) liikmete (Euroopa Ühendus, keda esindab Euroopa Komisjon, Jaapan, Korea Vabariik, Ameerika Ühendriigid ja Taiwani, Penghu, Kinmeni ja Matsu omaette tolliterritoorium) hulgas valitseb ühtne seisukoht mitmekiibiliste integraallülituste (edaspidi MCP) tollimaksuvabastuse suhtes, on need GAMSi liikmed kokku leppinud järgmises.1.Käesoleva kokkuleppe kohaldamisel:a)mitmekiibilised integraallülitused (MCP – multi-chip integrated circuits) tähendavad mitmekiibilisi integraallülitusi, mis koosnevad kahest või enamast omavahel ühendatud monoliitsest integraallülitusest, mis on ühendatud niisama hästi kui jagumatuks tervikuks, kinnitatud kas ühele või mitmele isoleermaterjalile, juhtümbriseta või ilma, kuid ilma muude aktiivsete või passiivsete vooluahela elementideta;b)harmoneeritud süsteem tähendab kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritud süsteemi, mis on sätestatud rahvusvahelise kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritud süsteemi konventsiooni lisas ja mida võidakse muuta ning mille osapooled vastavate riiklike õigusaktidega vastu võtavad ning rakendavad;c)pool – tähendab GAMSi liiget või Maailma Kaubandusorganisatsiooni liiget, kes on kokkuleppe heakskiitmiskirja hoiulevõtjale üle andnud ningd)käesolevas kokkuleppes kasutatavatel mõistetel, mida kasutatakse ka Maailma Kaubandusorganisatsiooni asutamist käsitlevast Marrakechi lepingus (edaspidi WTO leping), on sama tähendus kui WTO lepingus.2.Käesolevat kokkulepet kohaldatakse kõigi MCPde suhtes, olenemata sellest, kuhu need on harmoneeritud süsteemis liigitatud.3.Pooled vähendavad enamsoodustuskorra alusel kõiki MCPde suhtes kohaldatavaid tollimakse ja samaväärse toimega makse (asjaomaseid makse on kirjeldatud 1994. aasta üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe (GATT 1994) artikli II lõike 1 punktis b) nullmäärani järgmise menetluse kohaselt:a)kõik pooled kohaldavad MCPde suhtes nullmääraga tollimakse ja samaväärse toimega makse, kuni kõik osapooled lepivad kokku, et WTO raames sõlmitud mitmepoolse tollimaksu vähendamise kokkulepe katab ülemaailmset MCPde kaubandust piisaval tasemel;b)selleks ajaks, või kui asjaomase tulemuseni jõutakse enne 31. detsembrit 2006. aastal, siis 1. jaanuaril 2007. aastal, peavad kõik pooled kehtestama MCPde suhtes tollimaksu või samaväärse toimega maksu nullmäära;c)kõik pooled kohustuvad tegema koostööd teiste WTO liikmetega, et saavutada 90 protsendi ulatuses MCPde maailmakaubandusest sama tollimaksu vähendamise kokkulepe.4.a)Kõik pooled on kohustatud käesoleva kokkuleppe heakskiitmisel esitama kokkuleppe hoiulevõtjale oma riigi tollitariifistiku põhjal nende rubriikide loetelu, mis sisaldavad MCPsid. Kui mõni pool liigitab MCP hiljem rubriiki, mida esialgses loetelus ei ole, on asjaomane pool kohustatud kohe esitama hoiulevõtjale muudetud loetelu.b)Kõik pooled võivad igal ajal taotleda teise poole loetelu muutmist, kui nad leiavad, et asjaomane loetelu ei ole täielik; sellisel juhul peab see pool, kellelt muutmist taotleti, konsulteerima taotluse esitanud poolega ja tegema heas usus koostööd, kuni kõik vajalikud muudatused on tehtud. Muudetud loetelu esitatakse käesoleva kokkuleppe hoiulevõtjale.c)Kokkuleppe hoiulevõtja edastab esitatud loetelud, sealhulgas nende muudatused, kõigile pooltele.5.Olenemata MCPde suhtes kohaldatavate tollimaksude ja samaväärse toimega maksude autonoomsest liberaliseerimisest käesoleva kokkuleppe raames, lubatakse pooltel arvestada MCPde suhtes kehtestatud nullmääraga tollimakse oma WTO raames sõlmitud mitmepoolsete tollimaksude vähendamise kokkulepetega ette nähtud üldiste kohustuste osana.6.Ilma et see piiraks punkti 3 kohaldamist, ei tõlgendata käesolevat kokkulepet nii, et see mõjutaks poolte õigusi ja kohustusi, mis on kehtestatud WTO lepinguga.7.a)Kui kokkuleppe hoiulevõtja kätte on laekunud neli heakskiitmiskirja GAMSi liikmetelt, lepivad asjaomased neli poolt kokku käesoleva kokkuleppe jõustumise kuupäeva.b)Käesolev kokkulepe on avatud heakskiitmiseks kõigile WTO liikmesriikidele. Kui heakskiitmine järgneb käesoleva kokkuleppe jõustumisele, jõustub asjaomane heakskiitmine päeval, mil hoiulevõtja kätte laekub asjaomane heakskiitmiskiri. Hoiulevõtja teavitab kõiki pooli heakskiitva dokumendi laekumisest.c)Kui pooled lepivad kokku käesoleva kokkuleppe muutmises, kohaldatakse muudatuse suhtes mutatis mutandis alapunkte a ja b.8.Kui kõik pooled on kehtestanud MPCde suhtes nullmääraga tollimaksud ja samaväärse toimega maksud kooskõlas punkti 3 alapunktidega a–c, lõpeb käesolev kokkulepe.9.Käesoleva kokkuleppe ingliskeelne originaaleksemplar ja heakskiitmiskirjad antakse hoiule Euroopa Liidu Nõukogu peasekretärile.L3492005ET3010120051222ET004.001311333TÕLGEKokkulepeEuroopa Liidu ja Šveitsi Konföderatsiooni vahel seoses Šveitsi Konföderatsiooni osalemisega Euroopa Liidu järelevalvemissioonil Acehis (Indoneesia) (Acehi järelevalvemissioon – AJM)EUROOPA LIIT (EL)ühelt poolt jaŠVEITSI KONFÖDERATSIOONIteiselt poolt,edaspidi lepingupooled,VÕTTES ARVESSE:Indoneesia valitsuse ja Vaba Acehi Liikumise poolt 15. augustil 2005 allkirjastatud vastastikuse mõistmise memorandumit, mille eesmärk on leida Acehis esinevale konfliktile rahumeelne, kõikehõlmav ja püsiv lahendus ja millega eelkõige moodustatakse Acehi järelevalvemissioon (AJM),Indoneesia valitsuse ja Euroopa Liidu vahelist 3. oktoobri 2005. aasta kokkulepet, mis käsitleb Acehi järelevalvemissiooni ja selle liikmete ülesandeid, staatust, privileege ja immuniteete,kutset Šveitsi Konföderatsioonile osalemiseks Acehi järelevalvemissioonil,Šveitsi Konföderatsiooni nõusolekut osaleda Acehi järelevalvemissioonil,Euroopa Liidu järelevalvemissiooni Acehis (Indoneesia) (Acehi järelevalvemissioon – AJM) käsitleva 9. septembri 2005. aasta ühismeetme 2005/643/ÜVJP, vastuvõtmist Euroopa Liidu Nõukogu poolt,poliitilise ja julgeolekukomitee 20. septembri 2005. aasta otsust, millega kiideti heaks Šveitsi Konföderatsiooni panus Acehi järelevalvemissiooni,ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:Artikkel 1Osalemine Acehi järelevalvemissioonil1.Kooskõlas käesoleva lepingu sätetega ja kõigi nõutavate rakenduseeskirjadega ühineb Šveitsi Konföderatsioon 9. septembril 2005. aastal vastu võetud ühismeetmega 2004/643/ÜVJP Euroopa Liidu järelevalvemissiooni kohta Acehis (Acehi järelevalvemissioon) ning iga ühismeetme või otsusega, millega Euroopa Liidu Nõukogu otsustab Acehi järelevalvemissiooni pikendada.2.Šveitsi Konföderatsiooni toetus Acehi järelevalvemissioonile ei piira Euroopa Liidu sõltumatust otsuste vastuvõtmisel.3.Šveitsi Konföderatsioon tagab, et tema Acehi järelevalvemissioonil osalev isikkoosseis täidab oma ülesandeid kooskõlasa)ühismeetmega 2005/643/ÜVJP ja selle võimalike hilisemate muudatustega;b)operatsiooni kavaga;c)rakendusmeetmetega.4.Šveitsi Konföderatsiooni poolt Acehi järelevalvemissioonile lähetatud isikkoosseis täidab oma kohustusi ja tegutseb ainult Acehi järelevalvemissiooni huve silmas pidades.5.Šveitsi Konföderatsioon teavitab Acehi järelevalvemissiooni juhti ning Euroopa Liidu Nõukogu peasekretariaati õigeaegselt igast muudatusest oma toetuses Acehi järelevalvemissioonile.6.Acehi järelevalvemissioonile lähetatud isikkoosseisu liikmed läbivad arstliku läbivaatuse, nad vaktsineeritakse ja tunnistatakse Šveitsi Konföderatsiooni pädeva asutuse poolt antava tõendiga teenistuseks tervislikult sobivaks. Acehi järelevalvemissioonile lähetatud isikkoosseisu liikmed esitavad selle tõendi koopia.Artikkel 2Isikkoosseisu staatus1.Šveitsi Konföderatsiooni poolt Acehi järelevalvemissioonile saadetud isikkoosseisu staatust reguleeritakse Euroopa Liidu ja Indoneesia valitsuse vahel sõlmitud kokkuleppega missiooni staatuse kohta.2.Ilma et see piiraks lõikes 1 osutatud missiooni staatuse kokkuleppe kohaldamist, teostab Šveitsi Konföderatsioon jurisdiktsiooni Acehi järelevalvemissioonil osalevate oma riigi isikkoosseisu liikmete üle.3.Šveitsi Konföderatsioon vastutab kõigi nõuete eest, mis on esitatud seoses Acehi järelevalvemissioonil osalemisega, olenemata sellest, kas nõude on esitanud tema isikkoosseisu liige või käib see tema isikkoosseisu liikme kohta. Šveitsi Konföderatsioon vastutab menetluse, eelkõige õigusliku ja distsiplinaarmenetluse algatamise eest oma isikkoosseisu liikmete suhtes kooskõlas oma riigi õigusnormidega.4.Šveitsi Konföderatsioon kohustub käesolevat lepingut allkirjastades esitama Acehi järelevalvemissioonil osalevate riikide vastastest nõuetest loobumise deklaratsiooni. Nimetatud deklaratsiooni näidis on lisatud käesolevale lepingule.5.Euroopa Liit tagab, et tema liikmesriigid esitavad käesolevat lepingut allkirjastades nõuetest loobumise deklaratsiooni Šveitsi Konföderatsiooni Acehi järelevalvemissioonil osalemise suhtes. Nimetatud deklaratsiooni näidis on lisatud käesolevale lepingule.Artikkel 3Salastatud teaveŠveitsi Konföderatsiooni võtab asjakohaseid meetmeid, et tagada ELi salastatud teabe kaitsmine vastavalt nõukogu 19. märtsi 2001. aasta otsuses 2001/264/EÜEÜT L 101, 11.4.2001, lk 1. esitatud nõukogu julgeolekueeskirjadele ning vastavalt pädevate asutuste, sealhulgas Acehi järelevalvemissiooni juhi antavatele edasistele juhistele.Artikkel 4Käsuliin1.Kogu Acehi järelevalvemissioonil osalev isikkoosseis jääb täielikult oma siseriiklike ametiasutuste alluvusse.2.Siseriiklikud ametiasutused annavad operatiivjuhtimise üle AJMi missiooni juhile, kes kasutab juhtimiseks hierarhilist juhtimisstruktuuri.3.Missiooni juht juhib AJMi ja hoolitseb selle igapäevase haldamise eest.4.Artikli 1 lõikes 1 nimetatud õigusaktide kohaselt on Šveitsi Konföderatsioonil operatsiooni igapäevase haldamise seisukohast samad õigused ja kohustused kui operatsioonis osalevatel Euroopa Liidu liikmesriikidel.5.AJMi missiooni juht vastutab AJMi isikkoosseisu liikmete distsiplinaarkontrolli eest. Vajadusel võtab distsiplinaarmeetmeid asjaomane siseriiklik ametiasutus.6.Šveitsi Konföderatsioon määrab riikliku kontaktisiku, kes esindab Acehi järelevalvemissioonil oma riigi kontingenti. Riiklik kontaktisik annab AJMi missiooni juhile aru siseriiklikest küsimustest ja vastutab kontingendi igapäevase distsipliini eest.7.Euroopa Liit teeb Acehi järelevalvemissiooni lõpetamist käsitleva otsuse pärast konsulteerimist Šveitsi Konföderatsiooniga, tingimusel et missiooni lõpetamise päeval toetab Šveitsi Konföderatsioon jätkuvalt Acehi järelevalvemissiooni.Artikkel 5Finantsaspektid1.Šveitsi Konföderatsioon katab kõik oma operatsioonil osalemisega seotud kulud, välja arvatud kulud, mis kooskõlas operatsiooni tegevuseelarvega kuuluvad ühiste kulude alla.2.Kui põhjustatakse operatsiooni toimumise asukoha riigist/riikidest pärit füüsilise isiku surm või vigastus või füüsilise või juriidilise isiku vara hävimine või rikkumine, maksab Šveitsi Konföderatsioon, kui ta on tunnistatud vastutavaks, kompensatsiooni vastavalt tingimustele, mis on ette nähtud käesoleva kokkuleppe artikli 2 lõikes 1 osutatud missiooni staatuse kokkuleppes.Artikkel 6Tegevuseelarve rahastamises osalemine1.Šveitsi Konföderatsioon osaleb Acehi järelevalvemissiooni tegevuseelarve rahastamises.2.Acehi järelevalvemissiooni juht ja Šveitsi Konföderatsiooni asjakohased ametiasutused allkirjastavad Šveitsi Konföderatsiooni poolt antava toetuse praktilise maksmise korra. Nimetatud kord hõlmab muu hulgas järgnevaid sätteid:a)asjakohane summa;b)osamaksu tasumise kord;c)auditi läbiviimine.Artikkel 7Lepingu rakendamise kordIlma et see piiraks artikli 6 lõike 2 kohaldamist, sõlmitakse Euroopa Liidu Nõukogu peasekretäri/ühise välis- ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ja Šveitsi Konföderatsiooni vastavate ametiasutuste vahel kõik käesoleva lepingu rakendamiseks vajalikud tehnilised ja haldusalased kokkulepped.Artikkel 8Kohustuste täitmata jätmineKui üks lepingupool peaks jätma eelnevates artiklites sätestatud kohustused täitmata, on teisel lepingupoolel õigus leping ühekuulise etteteatamisega lõpetada.Artikkel 9Vaidluste lahendamineKäesoleva lepingu tõlgendamisest või kohaldamisest tulenevad vaidlused lahendatakse lepingupoolte vahel diplomaatilisel teel.Artikkel 10Jõustumine1.Käesolev kokkulepe jõustub järgmise kuu esimesel päeval pärast seda, kui lepingupooled on teatanud teineteisele kokkuleppe jõustamiseks vajalike siseriiklike menetluste lõpuleviimisest.2.Käesolevat kokkulepet kohaldatakse ajutiselt alates selle allkirjastamise kuupäevast.3.Käesolev kokkulepe kehtib Šveitsi Konföderatsiooni operatsioonis osalemise vältel.Sõlmitud Brüsselis, , inglise keeles kahes eksemplaris.Euroopa Liidu nimelŠveitsi Konföderatsiooni nimel

    Joonis 4

    SELEKTIIVAKNA PAIGALDAMINE

    A

    110 mm ruudukujuliste silmadega paneel (20 sõlmevahet)

    B

    Ruudukujuliste silmadega paneeli ühendamine õmbluste külge

    C

    Ruudukujuliste silmadega paneeli ühendamine rombikujuliste silmadega võrguga, välja arvatud selektiivakna mõlema poole serva sõlmevahed

    2 rombikujulist silma/üks sõlmevahe ruudukujulisel silmal

    D

    105 mm rombikujuliste silmadega võrk (maksimaalselt 50 avatud silma)

    E

    Selektiivakna kaugus gaitanist. Selektiivaken lõpeb kõige rohkem 4 silma kaugusel gaitanist, kaasa arvatud käsitsi põimitud silmarida, millest gaitan on läbi aetud

    F

    Üks käsitsi põimitud gaitani ridadest

    G

    Maksimaalselt 10 % silmadest jääb võrgu D mõlemale poolele

    Image 5L3492005ET2410120051221ET002.001251262Tõlgemitmekiibiliste integraallülituste tollimaksuvabastuse kokkulepeArvestades, et valitsuste ja valitsusasutuste pooljuhtide teemalise nõupidamise (edaspidi GAMS) liikmete (Euroopa Ühendus, keda esindab Euroopa Komisjon, Jaapan, Korea Vabariik, Ameerika Ühendriigid ja Taiwani, Penghu, Kinmeni ja Matsu omaette tolliterritoorium) hulgas valitseb ühtne seisukoht mitmekiibiliste integraallülituste (edaspidi MCP) tollimaksuvabastuse suhtes, on need GAMSi liikmed kokku leppinud järgmises.1.Käesoleva kokkuleppe kohaldamisel:a)mitmekiibilised integraallülitused (MCP – multi-chip integrated circuits) tähendavad mitmekiibilisi integraallülitusi, mis koosnevad kahest või enamast omavahel ühendatud monoliitsest integraallülitusest, mis on ühendatud niisama hästi kui jagumatuks tervikuks, kinnitatud kas ühele või mitmele isoleermaterjalile, juhtümbriseta või ilma, kuid ilma muude aktiivsete või passiivsete vooluahela elementideta;b)harmoneeritud süsteem tähendab kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritud süsteemi, mis on sätestatud rahvusvahelise kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritud süsteemi konventsiooni lisas ja mida võidakse muuta ning mille osapooled vastavate riiklike õigusaktidega vastu võtavad ning rakendavad;c)pool – tähendab GAMSi liiget või Maailma Kaubandusorganisatsiooni liiget, kes on kokkuleppe heakskiitmiskirja hoiulevõtjale üle andnud ningd)käesolevas kokkuleppes kasutatavatel mõistetel, mida kasutatakse ka Maailma Kaubandusorganisatsiooni asutamist käsitlevast Marrakechi lepingus (edaspidi WTO leping), on sama tähendus kui WTO lepingus.2.Käesolevat kokkulepet kohaldatakse kõigi MCPde suhtes, olenemata sellest, kuhu need on harmoneeritud süsteemis liigitatud.3.Pooled vähendavad enamsoodustuskorra alusel kõiki MCPde suhtes kohaldatavaid tollimakse ja samaväärse toimega makse (asjaomaseid makse on kirjeldatud 1994. aasta üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe (GATT 1994) artikli II lõike 1 punktis b) nullmäärani järgmise menetluse kohaselt:a)kõik pooled kohaldavad MCPde suhtes nullmääraga tollimakse ja samaväärse toimega makse, kuni kõik osapooled lepivad kokku, et WTO raames sõlmitud mitmepoolse tollimaksu vähendamise kokkulepe katab ülemaailmset MCPde kaubandust piisaval tasemel;b)selleks ajaks, või kui asjaomase tulemuseni jõutakse enne 31. detsembrit 2006. aastal, siis 1. jaanuaril 2007. aastal, peavad kõik pooled kehtestama MCPde suhtes tollimaksu või samaväärse toimega maksu nullmäära;c)kõik pooled kohustuvad tegema koostööd teiste WTO liikmetega, et saavutada 90 protsendi ulatuses MCPde maailmakaubandusest sama tollimaksu vähendamise kokkulepe.4.a)Kõik pooled on kohustatud käesoleva kokkuleppe heakskiitmisel esitama kokkuleppe hoiulevõtjale oma riigi tollitariifistiku põhjal nende rubriikide loetelu, mis sisaldavad MCPsid. Kui mõni pool liigitab MCP hiljem rubriiki, mida esialgses loetelus ei ole, on asjaomane pool kohustatud kohe esitama hoiulevõtjale muudetud loetelu.b)Kõik pooled võivad igal ajal taotleda teise poole loetelu muutmist, kui nad leiavad, et asjaomane loetelu ei ole täielik; sellisel juhul peab see pool, kellelt muutmist taotleti, konsulteerima taotluse esitanud poolega ja tegema heas usus koostööd, kuni kõik vajalikud muudatused on tehtud. Muudetud loetelu esitatakse käesoleva kokkuleppe hoiulevõtjale.c)Kokkuleppe hoiulevõtja edastab esitatud loetelud, sealhulgas nende muudatused, kõigile pooltele.5.Olenemata MCPde suhtes kohaldatavate tollimaksude ja samaväärse toimega maksude autonoomsest liberaliseerimisest käesoleva kokkuleppe raames, lubatakse pooltel arvestada MCPde suhtes kehtestatud nullmääraga tollimakse oma WTO raames sõlmitud mitmepoolsete tollimaksude vähendamise kokkulepetega ette nähtud üldiste kohustuste osana.6.Ilma et see piiraks punkti 3 kohaldamist, ei tõlgendata käesolevat kokkulepet nii, et see mõjutaks poolte õigusi ja kohustusi, mis on kehtestatud WTO lepinguga.7.a)Kui kokkuleppe hoiulevõtja kätte on laekunud neli heakskiitmiskirja GAMSi liikmetelt, lepivad asjaomased neli poolt kokku käesoleva kokkuleppe jõustumise kuupäeva.b)Käesolev kokkulepe on avatud heakskiitmiseks kõigile WTO liikmesriikidele. Kui heakskiitmine järgneb käesoleva kokkuleppe jõustumisele, jõustub asjaomane heakskiitmine päeval, mil hoiulevõtja kätte laekub asjaomane heakskiitmiskiri. Hoiulevõtja teavitab kõiki pooli heakskiitva dokumendi laekumisest.c)Kui pooled lepivad kokku käesoleva kokkuleppe muutmises, kohaldatakse muudatuse suhtes mutatis mutandis alapunkte a ja b.8.Kui kõik pooled on kehtestanud MPCde suhtes nullmääraga tollimaksud ja samaväärse toimega maksud kooskõlas punkti 3 alapunktidega a–c, lõpeb käesolev kokkulepe.9.Käesoleva kokkuleppe ingliskeelne originaaleksemplar ja heakskiitmiskirjad antakse hoiule Euroopa Liidu Nõukogu peasekretärile.L3492005ET3010120051222ET004.001311333TÕLGEKokkulepeEuroopa Liidu ja Šveitsi Konföderatsiooni vahel seoses Šveitsi Konföderatsiooni osalemisega Euroopa Liidu järelevalvemissioonil Acehis (Indoneesia) (Acehi järelevalvemissioon – AJM)EUROOPA LIIT (EL)ühelt poolt jaŠVEITSI KONFÖDERATSIOONIteiselt poolt,edaspidi lepingupooled,VÕTTES ARVESSE:Indoneesia valitsuse ja Vaba Acehi Liikumise poolt 15. augustil 2005 allkirjastatud vastastikuse mõistmise memorandumit, mille eesmärk on leida Acehis esinevale konfliktile rahumeelne, kõikehõlmav ja püsiv lahendus ja millega eelkõige moodustatakse Acehi järelevalvemissioon (AJM),Indoneesia valitsuse ja Euroopa Liidu vahelist 3. oktoobri 2005. aasta kokkulepet, mis käsitleb Acehi järelevalvemissiooni ja selle liikmete ülesandeid, staatust, privileege ja immuniteete,kutset Šveitsi Konföderatsioonile osalemiseks Acehi järelevalvemissioonil,Šveitsi Konföderatsiooni nõusolekut osaleda Acehi järelevalvemissioonil,Euroopa Liidu järelevalvemissiooni Acehis (Indoneesia) (Acehi järelevalvemissioon – AJM) käsitleva 9. septembri 2005. aasta ühismeetme 2005/643/ÜVJP, vastuvõtmist Euroopa Liidu Nõukogu poolt,poliitilise ja julgeolekukomitee 20. septembri 2005. aasta otsust, millega kiideti heaks Šveitsi Konföderatsiooni panus Acehi järelevalvemissiooni,ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:Artikkel 1Osalemine Acehi järelevalvemissioonil1.Kooskõlas käesoleva lepingu sätetega ja kõigi nõutavate rakenduseeskirjadega ühineb Šveitsi Konföderatsioon 9. septembril 2005. aastal vastu võetud ühismeetmega 2004/643/ÜVJP Euroopa Liidu järelevalvemissiooni kohta Acehis (Acehi järelevalvemissioon) ning iga ühismeetme või otsusega, millega Euroopa Liidu Nõukogu otsustab Acehi järelevalvemissiooni pikendada.2.Šveitsi Konföderatsiooni toetus Acehi järelevalvemissioonile ei piira Euroopa Liidu sõltumatust otsuste vastuvõtmisel.3.Šveitsi Konföderatsioon tagab, et tema Acehi järelevalvemissioonil osalev isikkoosseis täidab oma ülesandeid kooskõlasa)ühismeetmega 2005/643/ÜVJP ja selle võimalike hilisemate muudatustega;b)operatsiooni kavaga;c)rakendusmeetmetega.4.Šveitsi Konföderatsiooni poolt Acehi järelevalvemissioonile lähetatud isikkoosseis täidab oma kohustusi ja tegutseb ainult Acehi järelevalvemissiooni huve silmas pidades.5.Šveitsi Konföderatsioon teavitab Acehi järelevalvemissiooni juhti ning Euroopa Liidu Nõukogu peasekretariaati õigeaegselt igast muudatusest oma toetuses Acehi järelevalvemissioonile.6.Acehi järelevalvemissioonile lähetatud isikkoosseisu liikmed läbivad arstliku läbivaatuse, nad vaktsineeritakse ja tunnistatakse Šveitsi Konföderatsiooni pädeva asutuse poolt antava tõendiga teenistuseks tervislikult sobivaks. Acehi järelevalvemissioonile lähetatud isikkoosseisu liikmed esitavad selle tõendi koopia.Artikkel 2Isikkoosseisu staatus1.Šveitsi Konföderatsiooni poolt Acehi järelevalvemissioonile saadetud isikkoosseisu staatust reguleeritakse Euroopa Liidu ja Indoneesia valitsuse vahel sõlmitud kokkuleppega missiooni staatuse kohta.2.Ilma et see piiraks lõikes 1 osutatud missiooni staatuse kokkuleppe kohaldamist, teostab Šveitsi Konföderatsioon jurisdiktsiooni Acehi järelevalvemissioonil osalevate oma riigi isikkoosseisu liikmete üle.3.Šveitsi Konföderatsioon vastutab kõigi nõuete eest, mis on esitatud seoses Acehi järelevalvemissioonil osalemisega, olenemata sellest, kas nõude on esitanud tema isikkoosseisu liige või käib see tema isikkoosseisu liikme kohta. Šveitsi Konföderatsioon vastutab menetluse, eelkõige õigusliku ja distsiplinaarmenetluse algatamise eest oma isikkoosseisu liikmete suhtes kooskõlas oma riigi õigusnormidega.4.Šveitsi Konföderatsioon kohustub käesolevat lepingut allkirjastades esitama Acehi järelevalvemissioonil osalevate riikide vastastest nõuetest loobumise deklaratsiooni. Nimetatud deklaratsiooni näidis on lisatud käesolevale lepingule.5.Euroopa Liit tagab, et tema liikmesriigid esitavad käesolevat lepingut allkirjastades nõuetest loobumise deklaratsiooni Šveitsi Konföderatsiooni Acehi järelevalvemissioonil osalemise suhtes. Nimetatud deklaratsiooni näidis on lisatud käesolevale lepingule.Artikkel 3Salastatud teaveŠveitsi Konföderatsiooni võtab asjakohaseid meetmeid, et tagada ELi salastatud teabe kaitsmine vastavalt nõukogu 19. märtsi 2001. aasta otsuses 2001/264/EÜEÜT L 101, 11.4.2001, lk 1. esitatud nõukogu julgeolekueeskirjadele ning vastavalt pädevate asutuste, sealhulgas Acehi järelevalvemissiooni juhi antavatele edasistele juhistele.Artikkel 4Käsuliin1.Kogu Acehi järelevalvemissioonil osalev isikkoosseis jääb täielikult oma siseriiklike ametiasutuste alluvusse.2.Siseriiklikud ametiasutused annavad operatiivjuhtimise üle AJMi missiooni juhile, kes kasutab juhtimiseks hierarhilist juhtimisstruktuuri.3.Missiooni juht juhib AJMi ja hoolitseb selle igapäevase haldamise eest.4.Artikli 1 lõikes 1 nimetatud õigusaktide kohaselt on Šveitsi Konföderatsioonil operatsiooni igapäevase haldamise seisukohast samad õigused ja kohustused kui operatsioonis osalevatel Euroopa Liidu liikmesriikidel.5.AJMi missiooni juht vastutab AJMi isikkoosseisu liikmete distsiplinaarkontrolli eest. Vajadusel võtab distsiplinaarmeetmeid asjaomane siseriiklik ametiasutus.6.Šveitsi Konföderatsioon määrab riikliku kontaktisiku, kes esindab Acehi järelevalvemissioonil oma riigi kontingenti. Riiklik kontaktisik annab AJMi missiooni juhile aru siseriiklikest küsimustest ja vastutab kontingendi igapäevase distsipliini eest.7.Euroopa Liit teeb Acehi järelevalvemissiooni lõpetamist käsitleva otsuse pärast konsulteerimist Šveitsi Konföderatsiooniga, tingimusel et missiooni lõpetamise päeval toetab Šveitsi Konföderatsioon jätkuvalt Acehi järelevalvemissiooni.Artikkel 5Finantsaspektid1.Šveitsi Konföderatsioon katab kõik oma operatsioonil osalemisega seotud kulud, välja arvatud kulud, mis kooskõlas operatsiooni tegevuseelarvega kuuluvad ühiste kulude alla.2.Kui põhjustatakse operatsiooni toimumise asukoha riigist/riikidest pärit füüsilise isiku surm või vigastus või füüsilise või juriidilise isiku vara hävimine või rikkumine, maksab Šveitsi Konföderatsioon, kui ta on tunnistatud vastutavaks, kompensatsiooni vastavalt tingimustele, mis on ette nähtud käesoleva kokkuleppe artikli 2 lõikes 1 osutatud missiooni staatuse kokkuleppes.Artikkel 6Tegevuseelarve rahastamises osalemine1.Šveitsi Konföderatsioon osaleb Acehi järelevalvemissiooni tegevuseelarve rahastamises.2.Acehi järelevalvemissiooni juht ja Šveitsi Konföderatsiooni asjakohased ametiasutused allkirjastavad Šveitsi Konföderatsiooni poolt antava toetuse praktilise maksmise korra. Nimetatud kord hõlmab muu hulgas järgnevaid sätteid:a)asjakohane summa;b)osamaksu tasumise kord;c)auditi läbiviimine.Artikkel 7Lepingu rakendamise kordIlma et see piiraks artikli 6 lõike 2 kohaldamist, sõlmitakse Euroopa Liidu Nõukogu peasekretäri/ühise välis- ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ja Šveitsi Konföderatsiooni vastavate ametiasutuste vahel kõik käesoleva lepingu rakendamiseks vajalikud tehnilised ja haldusalased kokkulepped.Artikkel 8Kohustuste täitmata jätmineKui üks lepingupool peaks jätma eelnevates artiklites sätestatud kohustused täitmata, on teisel lepingupoolel õigus leping ühekuulise etteteatamisega lõpetada.Artikkel 9Vaidluste lahendamineKäesoleva lepingu tõlgendamisest või kohaldamisest tulenevad vaidlused lahendatakse lepingupoolte vahel diplomaatilisel teel.Artikkel 10Jõustumine1.Käesolev kokkulepe jõustub järgmise kuu esimesel päeval pärast seda, kui lepingupooled on teatanud teineteisele kokkuleppe jõustamiseks vajalike siseriiklike menetluste lõpuleviimisest.2.Käesolevat kokkulepet kohaldatakse ajutiselt alates selle allkirjastamise kuupäevast.3.Käesolev kokkulepe kehtib Šveitsi Konföderatsiooni operatsioonis osalemise vältel.Sõlmitud Brüsselis, , inglise keeles kahes eksemplaris.Euroopa Liidu nimelŠveitsi Konföderatsiooni nimel

    2. Liide

    TRAALI T90 SPETSIFIKATSIOON

    a)   Mõisted

    1.   T90 traalid on määratletud kui traalid, ankurdatud põhjanoodad ja samalaadsed püünised, millel on noodapära ja võrgupikendus, mis on valmistatud rombikujuliselt sõlmitud võrgulinast mille võrgusilmad on 90° võrra pööratud, nii et võrguniitide põhiline suund on veosuunaga paralleelne.

    2.   Standardse rombikujuliselt sõlmitud võrgulina (A) ja võrgu, mille võrgusilmad on 90° võrra pööratud (B) võrguniitide suund on näidatud joonisel 1.

    Joonis 1

    Image 6L3492005ET2410120051221ET002.001251262Tõlgemitmekiibiliste integraallülituste tollimaksuvabastuse kokkulepeArvestades, et valitsuste ja valitsusasutuste pooljuhtide teemalise nõupidamise (edaspidi GAMS) liikmete (Euroopa Ühendus, keda esindab Euroopa Komisjon, Jaapan, Korea Vabariik, Ameerika Ühendriigid ja Taiwani, Penghu, Kinmeni ja Matsu omaette tolliterritoorium) hulgas valitseb ühtne seisukoht mitmekiibiliste integraallülituste (edaspidi MCP) tollimaksuvabastuse suhtes, on need GAMSi liikmed kokku leppinud järgmises.1.Käesoleva kokkuleppe kohaldamisel:a)mitmekiibilised integraallülitused (MCP – multi-chip integrated circuits) tähendavad mitmekiibilisi integraallülitusi, mis koosnevad kahest või enamast omavahel ühendatud monoliitsest integraallülitusest, mis on ühendatud niisama hästi kui jagumatuks tervikuks, kinnitatud kas ühele või mitmele isoleermaterjalile, juhtümbriseta või ilma, kuid ilma muude aktiivsete või passiivsete vooluahela elementideta;b)harmoneeritud süsteem tähendab kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritud süsteemi, mis on sätestatud rahvusvahelise kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritud süsteemi konventsiooni lisas ja mida võidakse muuta ning mille osapooled vastavate riiklike õigusaktidega vastu võtavad ning rakendavad;c)pool – tähendab GAMSi liiget või Maailma Kaubandusorganisatsiooni liiget, kes on kokkuleppe heakskiitmiskirja hoiulevõtjale üle andnud ningd)käesolevas kokkuleppes kasutatavatel mõistetel, mida kasutatakse ka Maailma Kaubandusorganisatsiooni asutamist käsitlevast Marrakechi lepingus (edaspidi WTO leping), on sama tähendus kui WTO lepingus.2.Käesolevat kokkulepet kohaldatakse kõigi MCPde suhtes, olenemata sellest, kuhu need on harmoneeritud süsteemis liigitatud.3.Pooled vähendavad enamsoodustuskorra alusel kõiki MCPde suhtes kohaldatavaid tollimakse ja samaväärse toimega makse (asjaomaseid makse on kirjeldatud 1994. aasta üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe (GATT 1994) artikli II lõike 1 punktis b) nullmäärani järgmise menetluse kohaselt:a)kõik pooled kohaldavad MCPde suhtes nullmääraga tollimakse ja samaväärse toimega makse, kuni kõik osapooled lepivad kokku, et WTO raames sõlmitud mitmepoolse tollimaksu vähendamise kokkulepe katab ülemaailmset MCPde kaubandust piisaval tasemel;b)selleks ajaks, või kui asjaomase tulemuseni jõutakse enne 31. detsembrit 2006. aastal, siis 1. jaanuaril 2007. aastal, peavad kõik pooled kehtestama MCPde suhtes tollimaksu või samaväärse toimega maksu nullmäära;c)kõik pooled kohustuvad tegema koostööd teiste WTO liikmetega, et saavutada 90 protsendi ulatuses MCPde maailmakaubandusest sama tollimaksu vähendamise kokkulepe.4.a)Kõik pooled on kohustatud käesoleva kokkuleppe heakskiitmisel esitama kokkuleppe hoiulevõtjale oma riigi tollitariifistiku põhjal nende rubriikide loetelu, mis sisaldavad MCPsid. Kui mõni pool liigitab MCP hiljem rubriiki, mida esialgses loetelus ei ole, on asjaomane pool kohustatud kohe esitama hoiulevõtjale muudetud loetelu.b)Kõik pooled võivad igal ajal taotleda teise poole loetelu muutmist, kui nad leiavad, et asjaomane loetelu ei ole täielik; sellisel juhul peab see pool, kellelt muutmist taotleti, konsulteerima taotluse esitanud poolega ja tegema heas usus koostööd, kuni kõik vajalikud muudatused on tehtud. Muudetud loetelu esitatakse käesoleva kokkuleppe hoiulevõtjale.c)Kokkuleppe hoiulevõtja edastab esitatud loetelud, sealhulgas nende muudatused, kõigile pooltele.5.Olenemata MCPde suhtes kohaldatavate tollimaksude ja samaväärse toimega maksude autonoomsest liberaliseerimisest käesoleva kokkuleppe raames, lubatakse pooltel arvestada MCPde suhtes kehtestatud nullmääraga tollimakse oma WTO raames sõlmitud mitmepoolsete tollimaksude vähendamise kokkulepetega ette nähtud üldiste kohustuste osana.6.Ilma et see piiraks punkti 3 kohaldamist, ei tõlgendata käesolevat kokkulepet nii, et see mõjutaks poolte õigusi ja kohustusi, mis on kehtestatud WTO lepinguga.7.a)Kui kokkuleppe hoiulevõtja kätte on laekunud neli heakskiitmiskirja GAMSi liikmetelt, lepivad asjaomased neli poolt kokku käesoleva kokkuleppe jõustumise kuupäeva.b)Käesolev kokkulepe on avatud heakskiitmiseks kõigile WTO liikmesriikidele. Kui heakskiitmine järgneb käesoleva kokkuleppe jõustumisele, jõustub asjaomane heakskiitmine päeval, mil hoiulevõtja kätte laekub asjaomane heakskiitmiskiri. Hoiulevõtja teavitab kõiki pooli heakskiitva dokumendi laekumisest.c)Kui pooled lepivad kokku käesoleva kokkuleppe muutmises, kohaldatakse muudatuse suhtes mutatis mutandis alapunkte a ja b.8.Kui kõik pooled on kehtestanud MPCde suhtes nullmääraga tollimaksud ja samaväärse toimega maksud kooskõlas punkti 3 alapunktidega a–c, lõpeb käesolev kokkulepe.9.Käesoleva kokkuleppe ingliskeelne originaaleksemplar ja heakskiitmiskirjad antakse hoiule Euroopa Liidu Nõukogu peasekretärile.L3492005ET3010120051222ET004.001311333TÕLGEKokkulepeEuroopa Liidu ja Šveitsi Konföderatsiooni vahel seoses Šveitsi Konföderatsiooni osalemisega Euroopa Liidu järelevalvemissioonil Acehis (Indoneesia) (Acehi järelevalvemissioon – AJM)EUROOPA LIIT (EL)ühelt poolt jaŠVEITSI KONFÖDERATSIOONIteiselt poolt,edaspidi lepingupooled,VÕTTES ARVESSE:Indoneesia valitsuse ja Vaba Acehi Liikumise poolt 15. augustil 2005 allkirjastatud vastastikuse mõistmise memorandumit, mille eesmärk on leida Acehis esinevale konfliktile rahumeelne, kõikehõlmav ja püsiv lahendus ja millega eelkõige moodustatakse Acehi järelevalvemissioon (AJM),Indoneesia valitsuse ja Euroopa Liidu vahelist 3. oktoobri 2005. aasta kokkulepet, mis käsitleb Acehi järelevalvemissiooni ja selle liikmete ülesandeid, staatust, privileege ja immuniteete,kutset Šveitsi Konföderatsioonile osalemiseks Acehi järelevalvemissioonil,Šveitsi Konföderatsiooni nõusolekut osaleda Acehi järelevalvemissioonil,Euroopa Liidu järelevalvemissiooni Acehis (Indoneesia) (Acehi järelevalvemissioon – AJM) käsitleva 9. septembri 2005. aasta ühismeetme 2005/643/ÜVJP, vastuvõtmist Euroopa Liidu Nõukogu poolt,poliitilise ja julgeolekukomitee 20. septembri 2005. aasta otsust, millega kiideti heaks Šveitsi Konföderatsiooni panus Acehi järelevalvemissiooni,ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:Artikkel 1Osalemine Acehi järelevalvemissioonil1.Kooskõlas käesoleva lepingu sätetega ja kõigi nõutavate rakenduseeskirjadega ühineb Šveitsi Konföderatsioon 9. septembril 2005. aastal vastu võetud ühismeetmega 2004/643/ÜVJP Euroopa Liidu järelevalvemissiooni kohta Acehis (Acehi järelevalvemissioon) ning iga ühismeetme või otsusega, millega Euroopa Liidu Nõukogu otsustab Acehi järelevalvemissiooni pikendada.2.Šveitsi Konföderatsiooni toetus Acehi järelevalvemissioonile ei piira Euroopa Liidu sõltumatust otsuste vastuvõtmisel.3.Šveitsi Konföderatsioon tagab, et tema Acehi järelevalvemissioonil osalev isikkoosseis täidab oma ülesandeid kooskõlasa)ühismeetmega 2005/643/ÜVJP ja selle võimalike hilisemate muudatustega;b)operatsiooni kavaga;c)rakendusmeetmetega.4.Šveitsi Konföderatsiooni poolt Acehi järelevalvemissioonile lähetatud isikkoosseis täidab oma kohustusi ja tegutseb ainult Acehi järelevalvemissiooni huve silmas pidades.5.Šveitsi Konföderatsioon teavitab Acehi järelevalvemissiooni juhti ning Euroopa Liidu Nõukogu peasekretariaati õigeaegselt igast muudatusest oma toetuses Acehi järelevalvemissioonile.6.Acehi järelevalvemissioonile lähetatud isikkoosseisu liikmed läbivad arstliku läbivaatuse, nad vaktsineeritakse ja tunnistatakse Šveitsi Konföderatsiooni pädeva asutuse poolt antava tõendiga teenistuseks tervislikult sobivaks. Acehi järelevalvemissioonile lähetatud isikkoosseisu liikmed esitavad selle tõendi koopia.Artikkel 2Isikkoosseisu staatus1.Šveitsi Konföderatsiooni poolt Acehi järelevalvemissioonile saadetud isikkoosseisu staatust reguleeritakse Euroopa Liidu ja Indoneesia valitsuse vahel sõlmitud kokkuleppega missiooni staatuse kohta.2.Ilma et see piiraks lõikes 1 osutatud missiooni staatuse kokkuleppe kohaldamist, teostab Šveitsi Konföderatsioon jurisdiktsiooni Acehi järelevalvemissioonil osalevate oma riigi isikkoosseisu liikmete üle.3.Šveitsi Konföderatsioon vastutab kõigi nõuete eest, mis on esitatud seoses Acehi järelevalvemissioonil osalemisega, olenemata sellest, kas nõude on esitanud tema isikkoosseisu liige või käib see tema isikkoosseisu liikme kohta. Šveitsi Konföderatsioon vastutab menetluse, eelkõige õigusliku ja distsiplinaarmenetluse algatamise eest oma isikkoosseisu liikmete suhtes kooskõlas oma riigi õigusnormidega.4.Šveitsi Konföderatsioon kohustub käesolevat lepingut allkirjastades esitama Acehi järelevalvemissioonil osalevate riikide vastastest nõuetest loobumise deklaratsiooni. Nimetatud deklaratsiooni näidis on lisatud käesolevale lepingule.5.Euroopa Liit tagab, et tema liikmesriigid esitavad käesolevat lepingut allkirjastades nõuetest loobumise deklaratsiooni Šveitsi Konföderatsiooni Acehi järelevalvemissioonil osalemise suhtes. Nimetatud deklaratsiooni näidis on lisatud käesolevale lepingule.Artikkel 3Salastatud teaveŠveitsi Konföderatsiooni võtab asjakohaseid meetmeid, et tagada ELi salastatud teabe kaitsmine vastavalt nõukogu 19. märtsi 2001. aasta otsuses 2001/264/EÜEÜT L 101, 11.4.2001, lk 1. esitatud nõukogu julgeolekueeskirjadele ning vastavalt pädevate asutuste, sealhulgas Acehi järelevalvemissiooni juhi antavatele edasistele juhistele.Artikkel 4Käsuliin1.Kogu Acehi järelevalvemissioonil osalev isikkoosseis jääb täielikult oma siseriiklike ametiasutuste alluvusse.2.Siseriiklikud ametiasutused annavad operatiivjuhtimise üle AJMi missiooni juhile, kes kasutab juhtimiseks hierarhilist juhtimisstruktuuri.3.Missiooni juht juhib AJMi ja hoolitseb selle igapäevase haldamise eest.4.Artikli 1 lõikes 1 nimetatud õigusaktide kohaselt on Šveitsi Konföderatsioonil operatsiooni igapäevase haldamise seisukohast samad õigused ja kohustused kui operatsioonis osalevatel Euroopa Liidu liikmesriikidel.5.AJMi missiooni juht vastutab AJMi isikkoosseisu liikmete distsiplinaarkontrolli eest. Vajadusel võtab distsiplinaarmeetmeid asjaomane siseriiklik ametiasutus.6.Šveitsi Konföderatsioon määrab riikliku kontaktisiku, kes esindab Acehi järelevalvemissioonil oma riigi kontingenti. Riiklik kontaktisik annab AJMi missiooni juhile aru siseriiklikest küsimustest ja vastutab kontingendi igapäevase distsipliini eest.7.Euroopa Liit teeb Acehi järelevalvemissiooni lõpetamist käsitleva otsuse pärast konsulteerimist Šveitsi Konföderatsiooniga, tingimusel et missiooni lõpetamise päeval toetab Šveitsi Konföderatsioon jätkuvalt Acehi järelevalvemissiooni.Artikkel 5Finantsaspektid1.Šveitsi Konföderatsioon katab kõik oma operatsioonil osalemisega seotud kulud, välja arvatud kulud, mis kooskõlas operatsiooni tegevuseelarvega kuuluvad ühiste kulude alla.2.Kui põhjustatakse operatsiooni toimumise asukoha riigist/riikidest pärit füüsilise isiku surm või vigastus või füüsilise või juriidilise isiku vara hävimine või rikkumine, maksab Šveitsi Konföderatsioon, kui ta on tunnistatud vastutavaks, kompensatsiooni vastavalt tingimustele, mis on ette nähtud käesoleva kokkuleppe artikli 2 lõikes 1 osutatud missiooni staatuse kokkuleppes.Artikkel 6Tegevuseelarve rahastamises osalemine1.Šveitsi Konföderatsioon osaleb Acehi järelevalvemissiooni tegevuseelarve rahastamises.2.Acehi järelevalvemissiooni juht ja Šveitsi Konföderatsiooni asjakohased ametiasutused allkirjastavad Šveitsi Konföderatsiooni poolt antava toetuse praktilise maksmise korra. Nimetatud kord hõlmab muu hulgas järgnevaid sätteid:a)asjakohane summa;b)osamaksu tasumise kord;c)auditi läbiviimine.Artikkel 7Lepingu rakendamise kordIlma et see piiraks artikli 6 lõike 2 kohaldamist, sõlmitakse Euroopa Liidu Nõukogu peasekretäri/ühise välis- ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ja Šveitsi Konföderatsiooni vastavate ametiasutuste vahel kõik käesoleva lepingu rakendamiseks vajalikud tehnilised ja haldusalased kokkulepped.Artikkel 8Kohustuste täitmata jätmineKui üks lepingupool peaks jätma eelnevates artiklites sätestatud kohustused täitmata, on teisel lepingupoolel õigus leping ühekuulise etteteatamisega lõpetada.Artikkel 9Vaidluste lahendamineKäesoleva lepingu tõlgendamisest või kohaldamisest tulenevad vaidlused lahendatakse lepingupoolte vahel diplomaatilisel teel.Artikkel 10Jõustumine1.Käesolev kokkulepe jõustub järgmise kuu esimesel päeval pärast seda, kui lepingupooled on teatanud teineteisele kokkuleppe jõustamiseks vajalike siseriiklike menetluste lõpuleviimisest.2.Käesolevat kokkulepet kohaldatakse ajutiselt alates selle allkirjastamise kuupäevast.3.Käesolev kokkulepe kehtib Šveitsi Konföderatsiooni operatsioonis osalemise vältel.Sõlmitud Brüsselis, , inglise keeles kahes eksemplaris.Euroopa Liidu nimelŠveitsi Konföderatsiooni nimel

    b)   Võrgusilma suurus ja mõõdud

    Võrgusilma suurus on vähemalt 110 mm. Erandina määruse (EÜ) nr 129/2003 artikli 5 lõikest 1 mõõdetakse noodapära ja võrgupikenduse võrgusilma suurus risti püünise pikiteljega.

    c)   Niidi jämedus

    Noodapära ja võrgupikenduse niidi materjal on polüeteen, niidi maksimaalne jämedus on 6 mm, kui kasutatakse üheniidilist võrgumaterjali, ning 4 mm, kui võrgumaterjal on kahekordsest niidist. Seda sätet ei kohaldata noodapära viimase silmarea silmade suhtes kui need on ühendatud gaitani külge.

    d)   Ehitus

    1.   Noodapära ja võrgupikenduse pööratud võrk (T90) valmistatakse kahest võrdsete mõõtmetega ja sama rist- ja pikisuuna võrgusilmade arvuga ja eespool kirjeldatud võrgusilmade asendiga paneelist, mis on omavahel ühendatud kahe küljeõmblusega. Mõlemad paneelid koosnevad võrgust, mille sõlmed ei libise, nii et võrgusilmad on kogu kasutamise ajal täielikult avatud.

    2.   Avatud võrgusilmade arv mis tahes kohas mõõdetud ümbermõõdu korral peab olema konstantne alates pikenduse esiotsast kuni noodapära tagumise otsani.

    3.   Noodapära või võrgupikenduse ja traali kokkutõmmatud osa ühenduspunktis peab noodapära või võrgupikenduse ümbermõõdu võrgusilmade arv olema 50 % traali kokkutõmmatud osa viimase rea võrgusilmade arvust.

    4.   Noodapära ja võrgupikendus on esitatud joonisel 2.

    e)   Ümbermõõt

    Noodapära ja võrgupikenduse ümbermõõt, välja arvatud liitekohad ja küljeõmblused, võib mis tahes suunas olla kuni 50 võrgusilma.

    f)   Ühenduskohad

    Noodapära ja võrgupikenduse paneelide esiserv on varustatud põimitud poolsilmareaga. Noodapära paneeli tagumine serv on varustatud põimitud silmareaga, millega saab gaitani suunata.

    g)   Sulgurtropp

    Sulgurtropi pikkus peab olema vähemalt 3,5 m.

    h)   Noodapära poi

    Noodapära poi on ümmarguse kujuga ja selle suurim läbimõõt on 40 cm. See kinnitatakse poiköiega gaitani külge.

    Joonis 2

    Image 7L3492005ET2410120051221ET002.001251262Tõlgemitmekiibiliste integraallülituste tollimaksuvabastuse kokkulepeArvestades, et valitsuste ja valitsusasutuste pooljuhtide teemalise nõupidamise (edaspidi GAMS) liikmete (Euroopa Ühendus, keda esindab Euroopa Komisjon, Jaapan, Korea Vabariik, Ameerika Ühendriigid ja Taiwani, Penghu, Kinmeni ja Matsu omaette tolliterritoorium) hulgas valitseb ühtne seisukoht mitmekiibiliste integraallülituste (edaspidi MCP) tollimaksuvabastuse suhtes, on need GAMSi liikmed kokku leppinud järgmises.1.Käesoleva kokkuleppe kohaldamisel:a)mitmekiibilised integraallülitused (MCP – multi-chip integrated circuits) tähendavad mitmekiibilisi integraallülitusi, mis koosnevad kahest või enamast omavahel ühendatud monoliitsest integraallülitusest, mis on ühendatud niisama hästi kui jagumatuks tervikuks, kinnitatud kas ühele või mitmele isoleermaterjalile, juhtümbriseta või ilma, kuid ilma muude aktiivsete või passiivsete vooluahela elementideta;b)harmoneeritud süsteem tähendab kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritud süsteemi, mis on sätestatud rahvusvahelise kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritud süsteemi konventsiooni lisas ja mida võidakse muuta ning mille osapooled vastavate riiklike õigusaktidega vastu võtavad ning rakendavad;c)pool – tähendab GAMSi liiget või Maailma Kaubandusorganisatsiooni liiget, kes on kokkuleppe heakskiitmiskirja hoiulevõtjale üle andnud ningd)käesolevas kokkuleppes kasutatavatel mõistetel, mida kasutatakse ka Maailma Kaubandusorganisatsiooni asutamist käsitlevast Marrakechi lepingus (edaspidi WTO leping), on sama tähendus kui WTO lepingus.2.Käesolevat kokkulepet kohaldatakse kõigi MCPde suhtes, olenemata sellest, kuhu need on harmoneeritud süsteemis liigitatud.3.Pooled vähendavad enamsoodustuskorra alusel kõiki MCPde suhtes kohaldatavaid tollimakse ja samaväärse toimega makse (asjaomaseid makse on kirjeldatud 1994. aasta üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe (GATT 1994) artikli II lõike 1 punktis b) nullmäärani järgmise menetluse kohaselt:a)kõik pooled kohaldavad MCPde suhtes nullmääraga tollimakse ja samaväärse toimega makse, kuni kõik osapooled lepivad kokku, et WTO raames sõlmitud mitmepoolse tollimaksu vähendamise kokkulepe katab ülemaailmset MCPde kaubandust piisaval tasemel;b)selleks ajaks, või kui asjaomase tulemuseni jõutakse enne 31. detsembrit 2006. aastal, siis 1. jaanuaril 2007. aastal, peavad kõik pooled kehtestama MCPde suhtes tollimaksu või samaväärse toimega maksu nullmäära;c)kõik pooled kohustuvad tegema koostööd teiste WTO liikmetega, et saavutada 90 protsendi ulatuses MCPde maailmakaubandusest sama tollimaksu vähendamise kokkulepe.4.a)Kõik pooled on kohustatud käesoleva kokkuleppe heakskiitmisel esitama kokkuleppe hoiulevõtjale oma riigi tollitariifistiku põhjal nende rubriikide loetelu, mis sisaldavad MCPsid. Kui mõni pool liigitab MCP hiljem rubriiki, mida esialgses loetelus ei ole, on asjaomane pool kohustatud kohe esitama hoiulevõtjale muudetud loetelu.b)Kõik pooled võivad igal ajal taotleda teise poole loetelu muutmist, kui nad leiavad, et asjaomane loetelu ei ole täielik; sellisel juhul peab see pool, kellelt muutmist taotleti, konsulteerima taotluse esitanud poolega ja tegema heas usus koostööd, kuni kõik vajalikud muudatused on tehtud. Muudetud loetelu esitatakse käesoleva kokkuleppe hoiulevõtjale.c)Kokkuleppe hoiulevõtja edastab esitatud loetelud, sealhulgas nende muudatused, kõigile pooltele.5.Olenemata MCPde suhtes kohaldatavate tollimaksude ja samaväärse toimega maksude autonoomsest liberaliseerimisest käesoleva kokkuleppe raames, lubatakse pooltel arvestada MCPde suhtes kehtestatud nullmääraga tollimakse oma WTO raames sõlmitud mitmepoolsete tollimaksude vähendamise kokkulepetega ette nähtud üldiste kohustuste osana.6.Ilma et see piiraks punkti 3 kohaldamist, ei tõlgendata käesolevat kokkulepet nii, et see mõjutaks poolte õigusi ja kohustusi, mis on kehtestatud WTO lepinguga.7.a)Kui kokkuleppe hoiulevõtja kätte on laekunud neli heakskiitmiskirja GAMSi liikmetelt, lepivad asjaomased neli poolt kokku käesoleva kokkuleppe jõustumise kuupäeva.b)Käesolev kokkulepe on avatud heakskiitmiseks kõigile WTO liikmesriikidele. Kui heakskiitmine järgneb käesoleva kokkuleppe jõustumisele, jõustub asjaomane heakskiitmine päeval, mil hoiulevõtja kätte laekub asjaomane heakskiitmiskiri. Hoiulevõtja teavitab kõiki pooli heakskiitva dokumendi laekumisest.c)Kui pooled lepivad kokku käesoleva kokkuleppe muutmises, kohaldatakse muudatuse suhtes mutatis mutandis alapunkte a ja b.8.Kui kõik pooled on kehtestanud MPCde suhtes nullmääraga tollimaksud ja samaväärse toimega maksud kooskõlas punkti 3 alapunktidega a–c, lõpeb käesolev kokkulepe.9.Käesoleva kokkuleppe ingliskeelne originaaleksemplar ja heakskiitmiskirjad antakse hoiule Euroopa Liidu Nõukogu peasekretärile.L3492005ET3010120051222ET004.001311333TÕLGEKokkulepeEuroopa Liidu ja Šveitsi Konföderatsiooni vahel seoses Šveitsi Konföderatsiooni osalemisega Euroopa Liidu järelevalvemissioonil Acehis (Indoneesia) (Acehi järelevalvemissioon – AJM)EUROOPA LIIT (EL)ühelt poolt jaŠVEITSI KONFÖDERATSIOONIteiselt poolt,edaspidi lepingupooled,VÕTTES ARVESSE:Indoneesia valitsuse ja Vaba Acehi Liikumise poolt 15. augustil 2005 allkirjastatud vastastikuse mõistmise memorandumit, mille eesmärk on leida Acehis esinevale konfliktile rahumeelne, kõikehõlmav ja püsiv lahendus ja millega eelkõige moodustatakse Acehi järelevalvemissioon (AJM),Indoneesia valitsuse ja Euroopa Liidu vahelist 3. oktoobri 2005. aasta kokkulepet, mis käsitleb Acehi järelevalvemissiooni ja selle liikmete ülesandeid, staatust, privileege ja immuniteete,kutset Šveitsi Konföderatsioonile osalemiseks Acehi järelevalvemissioonil,Šveitsi Konföderatsiooni nõusolekut osaleda Acehi järelevalvemissioonil,Euroopa Liidu järelevalvemissiooni Acehis (Indoneesia) (Acehi järelevalvemissioon – AJM) käsitleva 9. septembri 2005. aasta ühismeetme 2005/643/ÜVJP, vastuvõtmist Euroopa Liidu Nõukogu poolt,poliitilise ja julgeolekukomitee 20. septembri 2005. aasta otsust, millega kiideti heaks Šveitsi Konföderatsiooni panus Acehi järelevalvemissiooni,ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:Artikkel 1Osalemine Acehi järelevalvemissioonil1.Kooskõlas käesoleva lepingu sätetega ja kõigi nõutavate rakenduseeskirjadega ühineb Šveitsi Konföderatsioon 9. septembril 2005. aastal vastu võetud ühismeetmega 2004/643/ÜVJP Euroopa Liidu järelevalvemissiooni kohta Acehis (Acehi järelevalvemissioon) ning iga ühismeetme või otsusega, millega Euroopa Liidu Nõukogu otsustab Acehi järelevalvemissiooni pikendada.2.Šveitsi Konföderatsiooni toetus Acehi järelevalvemissioonile ei piira Euroopa Liidu sõltumatust otsuste vastuvõtmisel.3.Šveitsi Konföderatsioon tagab, et tema Acehi järelevalvemissioonil osalev isikkoosseis täidab oma ülesandeid kooskõlasa)ühismeetmega 2005/643/ÜVJP ja selle võimalike hilisemate muudatustega;b)operatsiooni kavaga;c)rakendusmeetmetega.4.Šveitsi Konföderatsiooni poolt Acehi järelevalvemissioonile lähetatud isikkoosseis täidab oma kohustusi ja tegutseb ainult Acehi järelevalvemissiooni huve silmas pidades.5.Šveitsi Konföderatsioon teavitab Acehi järelevalvemissiooni juhti ning Euroopa Liidu Nõukogu peasekretariaati õigeaegselt igast muudatusest oma toetuses Acehi järelevalvemissioonile.6.Acehi järelevalvemissioonile lähetatud isikkoosseisu liikmed läbivad arstliku läbivaatuse, nad vaktsineeritakse ja tunnistatakse Šveitsi Konföderatsiooni pädeva asutuse poolt antava tõendiga teenistuseks tervislikult sobivaks. Acehi järelevalvemissioonile lähetatud isikkoosseisu liikmed esitavad selle tõendi koopia.Artikkel 2Isikkoosseisu staatus1.Šveitsi Konföderatsiooni poolt Acehi järelevalvemissioonile saadetud isikkoosseisu staatust reguleeritakse Euroopa Liidu ja Indoneesia valitsuse vahel sõlmitud kokkuleppega missiooni staatuse kohta.2.Ilma et see piiraks lõikes 1 osutatud missiooni staatuse kokkuleppe kohaldamist, teostab Šveitsi Konföderatsioon jurisdiktsiooni Acehi järelevalvemissioonil osalevate oma riigi isikkoosseisu liikmete üle.3.Šveitsi Konföderatsioon vastutab kõigi nõuete eest, mis on esitatud seoses Acehi järelevalvemissioonil osalemisega, olenemata sellest, kas nõude on esitanud tema isikkoosseisu liige või käib see tema isikkoosseisu liikme kohta. Šveitsi Konföderatsioon vastutab menetluse, eelkõige õigusliku ja distsiplinaarmenetluse algatamise eest oma isikkoosseisu liikmete suhtes kooskõlas oma riigi õigusnormidega.4.Šveitsi Konföderatsioon kohustub käesolevat lepingut allkirjastades esitama Acehi järelevalvemissioonil osalevate riikide vastastest nõuetest loobumise deklaratsiooni. Nimetatud deklaratsiooni näidis on lisatud käesolevale lepingule.5.Euroopa Liit tagab, et tema liikmesriigid esitavad käesolevat lepingut allkirjastades nõuetest loobumise deklaratsiooni Šveitsi Konföderatsiooni Acehi järelevalvemissioonil osalemise suhtes. Nimetatud deklaratsiooni näidis on lisatud käesolevale lepingule.Artikkel 3Salastatud teaveŠveitsi Konföderatsiooni võtab asjakohaseid meetmeid, et tagada ELi salastatud teabe kaitsmine vastavalt nõukogu 19. märtsi 2001. aasta otsuses 2001/264/EÜEÜT L 101, 11.4.2001, lk 1. esitatud nõukogu julgeolekueeskirjadele ning vastavalt pädevate asutuste, sealhulgas Acehi järelevalvemissiooni juhi antavatele edasistele juhistele.Artikkel 4Käsuliin1.Kogu Acehi järelevalvemissioonil osalev isikkoosseis jääb täielikult oma siseriiklike ametiasutuste alluvusse.2.Siseriiklikud ametiasutused annavad operatiivjuhtimise üle AJMi missiooni juhile, kes kasutab juhtimiseks hierarhilist juhtimisstruktuuri.3.Missiooni juht juhib AJMi ja hoolitseb selle igapäevase haldamise eest.4.Artikli 1 lõikes 1 nimetatud õigusaktide kohaselt on Šveitsi Konföderatsioonil operatsiooni igapäevase haldamise seisukohast samad õigused ja kohustused kui operatsioonis osalevatel Euroopa Liidu liikmesriikidel.5.AJMi missiooni juht vastutab AJMi isikkoosseisu liikmete distsiplinaarkontrolli eest. Vajadusel võtab distsiplinaarmeetmeid asjaomane siseriiklik ametiasutus.6.Šveitsi Konföderatsioon määrab riikliku kontaktisiku, kes esindab Acehi järelevalvemissioonil oma riigi kontingenti. Riiklik kontaktisik annab AJMi missiooni juhile aru siseriiklikest küsimustest ja vastutab kontingendi igapäevase distsipliini eest.7.Euroopa Liit teeb Acehi järelevalvemissiooni lõpetamist käsitleva otsuse pärast konsulteerimist Šveitsi Konföderatsiooniga, tingimusel et missiooni lõpetamise päeval toetab Šveitsi Konföderatsioon jätkuvalt Acehi järelevalvemissiooni.Artikkel 5Finantsaspektid1.Šveitsi Konföderatsioon katab kõik oma operatsioonil osalemisega seotud kulud, välja arvatud kulud, mis kooskõlas operatsiooni tegevuseelarvega kuuluvad ühiste kulude alla.2.Kui põhjustatakse operatsiooni toimumise asukoha riigist/riikidest pärit füüsilise isiku surm või vigastus või füüsilise või juriidilise isiku vara hävimine või rikkumine, maksab Šveitsi Konföderatsioon, kui ta on tunnistatud vastutavaks, kompensatsiooni vastavalt tingimustele, mis on ette nähtud käesoleva kokkuleppe artikli 2 lõikes 1 osutatud missiooni staatuse kokkuleppes.Artikkel 6Tegevuseelarve rahastamises osalemine1.Šveitsi Konföderatsioon osaleb Acehi järelevalvemissiooni tegevuseelarve rahastamises.2.Acehi järelevalvemissiooni juht ja Šveitsi Konföderatsiooni asjakohased ametiasutused allkirjastavad Šveitsi Konföderatsiooni poolt antava toetuse praktilise maksmise korra. Nimetatud kord hõlmab muu hulgas järgnevaid sätteid:a)asjakohane summa;b)osamaksu tasumise kord;c)auditi läbiviimine.Artikkel 7Lepingu rakendamise kordIlma et see piiraks artikli 6 lõike 2 kohaldamist, sõlmitakse Euroopa Liidu Nõukogu peasekretäri/ühise välis- ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ja Šveitsi Konföderatsiooni vastavate ametiasutuste vahel kõik käesoleva lepingu rakendamiseks vajalikud tehnilised ja haldusalased kokkulepped.Artikkel 8Kohustuste täitmata jätmineKui üks lepingupool peaks jätma eelnevates artiklites sätestatud kohustused täitmata, on teisel lepingupoolel õigus leping ühekuulise etteteatamisega lõpetada.Artikkel 9Vaidluste lahendamineKäesoleva lepingu tõlgendamisest või kohaldamisest tulenevad vaidlused lahendatakse lepingupoolte vahel diplomaatilisel teel.Artikkel 10Jõustumine1.Käesolev kokkulepe jõustub järgmise kuu esimesel päeval pärast seda, kui lepingupooled on teatanud teineteisele kokkuleppe jõustamiseks vajalike siseriiklike menetluste lõpuleviimisest.2.Käesolevat kokkulepet kohaldatakse ajutiselt alates selle allkirjastamise kuupäevast.3.Käesolev kokkulepe kehtib Šveitsi Konföderatsiooni operatsioonis osalemise vältel.Sõlmitud Brüsselis, , inglise keeles kahes eksemplaris.Euroopa Liidu nimelŠveitsi Konföderatsiooni nimel

    Tekst pildi

    III LISA

    Seisevvõrgud, nakkevõrgud ja abarad: võrgusilma suuruskategooriad ja sihtliigid

    Sihtliigid

    Võrgusilma suuruskategooria (mm)

    16 ≤ ja < 110

    32 ≤ ja < 110

    90 ≤ ja < 156 (2)

    110 ≤ ja < 156

    ≥ 157

    Alarajoonide grupid

    28–32

    22–27

    22–23

    22–32

    22–32

    Sihtliikide miinimumprotsent

    90  (1)

    90  (1)

    90

    90

    100

    Kilu (Sprattus sprattus)

    *

    *

    *

    *

    *

    Harilik heeringas (Clupea harengus)

    *

    *

    *

    *

    *

    Harilik merikeel (Solea vulgaris)

     

     

    *

    *

    *

    Atlandi merilest (Pleuronectes platessa)

     

     

    *

    *

    *

    Merlang (Merlangius merlangus)

     

     

    *

    *

    *

    Sile kammeljas (Scophthalmus rhombus)

     

     

    *

    *

    *

    Harilik soomuslest (Limanda limanda)

     

     

    *

    *

    *

    Lest (Platichthys flesus)

     

     

    *

    *

    *

    Väikesuulest (Microstomus kitt)

     

     

    *

    *

    *

    Harilik kammeljas (Psetta maxima)

     

     

    *

    *

    *

    Tursk (Gadus morhua)

     

     

     

    *

    *

    Lõhe (Salmo salar)

     

     

     

     

    *

    (1)  Pardal hoitav saak võib sisaldada kuni 3 % turska eluskaalu kohta.

    (2)  Selline võrgusilmade vahemik on lubatud kuni 30. juunini 2006. aastal.

    IV LISA

    Lossitava kala alammõõdud

    Liigid

    Geograafiline piirkond

    Alammõõt

    Tursk (Gadus morhua)

    Alarajoonid 22–32

    38  cm

    Lest (Platichthys flesus)

    Alarajoonid 22–25

    23  cm

    Alarajoonid 26–28

    21  cm

    Alarajoonid 29–32, 59° 30' põhjalaiusest lõuna poole

    18  cm

    Atlandi merilest (Pleuronectes platessa)

    Alarajoonid 22–32

    25  cm

    Harilik kammeljas (Psetta maxima)

    Alarajoonid 22–32

    30  cm

    Sile kammeljas (Scophthalmus rhombus)

    Alarajoonid 22–32

    30  cm

    Angerjas (Anguilla anguilla)

    Alarajoonid 22–32

    35  cm

    Lõhe (Salmo salar)

    Alarajoonid 22–30 ja 32

    60  cm

    Alarajoon 31

    50  cm

    Meriforell (Salmo trutta)

    Alarajoonid 22–25 ja 29–32

    40  cm

    Alarajoonid 26–28

    50  cm

    V LISA

    Vastavustabel

    Nõukogu määrus (EÜ) nr 88/98,

    Käesolev määrus

    Artikkel 1

    Artikkel 1

    Artikkel 2

    —

    Artikli 3 lõiked 1 ja 2

    Artikkel 14

    Artikli 3 lõige 3

    Artikli 15 lõige 1

    Artikli 3 lõige 4

    —

    Artikli 3 lõige 5

    —

    Artikkel 4

    —

    Artikli 5 lõiked 1 ja 3

    Artikkel 3

    Artikli 5 lõige 2

    —

    Artikkel 6

    Artikkel 11

    Artikkel 7

    Artikkel 5

    Artikli 8 lõige 1

    Artikli 13 lõige 1

    Artikli 8 lõige 2

    Artikli 13 lõige 2

    Artikli 8 lõige 3

    Artikkel 16

    Artikli 8 lõige 4

    Artikli 13 lõige 3

    Artikkel 8a

    Artikkel 9

    Artikkel 8b

    Artikkel 10

    Artikli 9 lõige 1

    Artikkel 17

    Artikli 9 lõige 2

    Artikli 8 lõige 1

    Artikli 10 lõige 1

    —

    Artikli 10 lõige 2

    Artikli 23 lõige 1

    Artikli 10 lõige 3

    —

    Artikli 10 lõige 4

    —

    Artikkel 11

    Artikkel 24

    Artikkel 12

    Artikkel 25

    Artikkel 13

    Artikkel 26

    Artikkel 14

    Artikkel 28

    Artikkel 15

    Artikkel 31

    Artikkel 16

    Artikkel 32

    I lisa

    I lisa

    II lisa

    —

    III lisa

    IV lisa

    IV lisa

    II ja III lisa

    V lisa

    II lisa liide 1

    VI lisa

    V lisa
    Top