31.12.2004   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 395/56

(1)

Määrusega (EMÜ) nr 2737/90 (2) kehtestas nõukogu lõplikud dumpinguvastased meetmed 33 % suuruse tollimaksuna Hiina Rahvavabariigist pärineva volframkarbiidi ja sulatatud volframkarbiidi impordile. Otsusega 90/480/EMÜ (3) kiitis komisjon heaks kohustused, mille võtsid kaks põhilist eksportijat seoses tootega, mille suhtes meetmeid kohaldatakse.

(2)

Tulenevalt sellest, et kaks asjaomast Hiina eksportijat loobusid oma kohustustest, kehtestas komisjon määrusega (EÜ) nr 2286/94 (4) ajutise dumpinguvastase tollimaksu vaatlusaluse toote impordile.

(3)

Määrusega (EÜ) nr 610/95 (5) muutis nõukogu määrust (EMÜ) nr 2737/90 ja kehtestas 33 % suuruse lõpliku tollimaksu volframkarbiidi ja sulatatud volframkarbiidi impordile. Tulenevalt algmääruse artikli 11 lõige 2 alusel algatatud läbivaatamisest (“varasema läbivaatamisega seotud uurimine”) pikendati neid meetmeid määrusega (EÜ) nr 771/98 (6) veel viie aasta võrra.

(4)

Pärast teate avaldamist Hiina Rahvavabariigist pärineva volframkarbiidi ja sulatatud volframkarbiidi impordi suhtes kohaldatavate dumpinguvastaste meetmete kehtivuse lõppemise kohta, (7) esitas Eurometaux (“taotluse esitaja”) 9. jaanuaril 2003 ühenduse tootjate nimel, kelle toodang moodustab ühtekokku enam kui 80 % ühenduse kogutoodangust, komisjonile taotluse aegumise läbivaatamise kohta. Taotluse aluseks oli põhjendus, et meetmete kehtivuse lõppemise tulemuseks oleks tõenäoliselt dumpingu ja ühenduse tootmisharule tekitatud kahju jätkumine või kordumine.

(5)

Pärast nõuandekomiteega konsulteerimist leidis komisjon, et läbivaatamise algatamiseks on piisavalt tõendusmaterjali, ning algatas uurimise kooskõlas algmääruse artikli 11 lõikega 2. (8)

(6)

25. novembril 2003 sai komisjon taotluse esitajalt vahepealse läbivaatamise taotluse tootjate nimel, kelle toodang moodustab enamiku ühenduse kogutoodangust.

(7)

Taotluse esitaja väitis, et turule on ilmunud uus tooteliik, mille põhilised füüsikalised ja keemilised omadused ning lõpptarbijad on samad kui tootel, mille puhul kehtivad meetmed Hiina Rahvavabariigist pärineva volframkarbiidi ja sulatatud volframkarbiidi impordile. Taotluse esitaja väitis, et vaatamata sellele, et uue tooteliigi suhtes meetmeid ei rakendata, on see tegelikult osa vaatlusalusest tootest. Taotluse esitaja väitis, et lõpptulemusena ei ole olemasolevad meetmed kahju tekitava dumpingu vastu enam piisavad, ning et meetmete ulatust tuleks seetõttu muuta nii, et toote määratlus hõlmaks ka uut tooteliiki.

(8)

Pärast nõuendekomiteega konsulteerimist leidis komisjon, et vahepealse läbivaatamise algatamiseks on piisavalt tõendusmaterjali ning 31. märtsil 2004 (9) algatas komisjon kooskõlas algmääruse artikli 11 lõikega 3 läbivaatamise, mille ulatus piirneb vaatlusaluse toote määratlusega. Kõnealune uurimine pole veel lõpetatud.

(9)

Komisjon teavitas läbivaatamise algatamisest ametlikus korras tootjaid, importijaid ja kasutajaid, samuti ka eksportijaid Hiina Rahvavabariigis.

(10)

Huvitatud isikutele anti võimalus esitada oma seisukohad kirjalikult ning esitada taotlus asja arutamiseks algatamisteates näidatud tähtajaks.

(11)

Komisjon saatis küsimustiku kõigile teadaolevalt asjaga seotud isikutele ja sai vastused kolmelt kaebuse esitanud ühenduse tootjalt ning veel ühelt ühenduse tootjalt, ühelt importijalt, kes oli ka vaatlusaluse toote kasutaja, seitsmelt eksportijalt/tootjalt, ühelt Hongkongis asuvalt edasimüüjalt, ühelt Saksamaal asuvalt edasimüüjalt/importijalt ja ühelt võrdlusmaa tootjalt. Kõik isikud esitasid oma seisukohad kirjalikult ja soovi korral anti neile ka võimalus asja arutamiseks.

(12)

Komisjon otsis ja kontrollis kõiki andmeid, mida ta uurimise läbiviimise seisukohalt vajalikuks pidas, ning tegi kontrollkäike järgmiste äriühingute valdustesse:

(13)

Dumpingu ning kahju jätkumist ja/või kordumist käsitlev uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2002 kuni 31. detsembrini 2002 (“uurimisperiood”). Kahju jätkumise või kordumise hindamise seisukohalt asjakohaste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku 1998. aastast kuni uurimisperioodi lõpuni (“vaatlusalune periood”).

(14)

Siinkohal tuleb meenutada, et tulenevalt väitest, mille kohaselt on turule ilmunud uus tooteliik, mille füüsikalised ja keemilised omadused ning lõppkasutajad on samad kui tootel, mille suhtes on rakendatud meetmeid, algatati 31. märtsil 2004 osaline vahepealne läbivaatamine, mille ulatus oli piiritletud vaatlusaluse toote määratlusega (vt põhjendused 6 kuni 8).

(15)

Käesoleva läbivaatamise käigus vaatluse all olev toode sama, mida käsitletakse nõukogu määruses (EMÜ) nr 2737/90 ja selle muudatustes, s.o volframkarbiid ja sulatatud volframkarbiid, mis kuulub CN-koodi 2849 90 30 alla.

(16)

Volframkarbiid ja sulatatud volframkarbiid on süsiniku ja volframi ühendid, mida toodetakse termilise töötlemise abil (esimese puhul süsinikrikastamine ja teise puhul sulatamine). Mõlemad tooted on vahesaadused, mida kasutatakse sisendmaterjalina kõvasulamist komponentide valmistamisel, milleks on näiteks kõvasulamist lõikeriistad ja raskestikuluvad komponendid, hõõrdekindlates kattekihtides, naftapuurimis- ja kaevandamisseadmete terades ning samuti metallidele joonistamisel ja sepistamisel kasutatavates värvides ja terikutes.

(17)

Mõningad eksportijad on väitnud, et volframkarbiid ja sulatatud volframkarbiid on erinevad tooted. Tugineti väitele, et kahe toote tootmisprotsessid on täiesti erinevad ja et ka nende toodete lõppkasutajad on erinevad.

(18)

Siinkohal tuleb meenutada, et nõukogu määruse (EÜ) nr 771/98 põhjenduses 11 toodud andmete kohaselt näitas uurimine, et kuigi nende toodete tootmisprotsess on erinev, on volframkarbiidil ja sulatatud volframkarbiidil sama keemiline koostis (mõlemad koosnevad umbes 92–94 % ulatuses volframist ja 4–6 % protsendi ulatuses süsinikust) ning need pärinevad volframi töötlemisahela samast etapist, s.o etapp volframi metallpulbri ja kõvasulamriistade ning kulumiskindlate materjalide vahel. Veelgi enam – tööstuses kasutavad vaatlusaluseid tooteid ka samad lõpptarbijad nt ühe komponendina pindade karastamisel. Tuleb märkida, et kuigi teatud suuremat kulumis- ja hõõrdekindlust nõudvate rakenduste puhul kasutatakse vaid sulatatud volframkarbiidi, on sulatatud volframkarbiid ja volframkarbiid üldiselt vahetatavad. Seetõttu jõuti eelneva uurimise käigus järeldusele, et volframkarbiid ja sulatatud volframkarbiid on uurimise tähenduses käsitletavad ühe tootena.

(19)

Ei esitatud ühtegi veenvat argumenti, millest tulenevalt võiks lähenemist antud küsimusele muuta nii, et jõutaks eelmise uurimise tulemusest erinevale tulemusele. Turul ei esine erinevust sulatatud volframkarbiidi ja volframkarbiidi hindade vahel, kuna sulatatud volframkarbiidi tootmisel kasutatud teatavast täiendavast töötlemisest tulenev eelis kaob tänu väiksemale tera suuruse valikule. Seepärast tuleks volframkarbiidi ja sulatatud volframkarbiidi käsitleda käesoleva uurimise käigus ühe tootena, millel on ühesugused põhiomadused.

(20)

Sarnaselt eelnevate uurimiste tulemustega kinnitas ka käesolevaks läbivaatamiseks tehtud uurimine, et Hiina Rahvavabariigi poolt eksporditud tooted ja ühenduse tootjate poolt võrdlusriigis valmistatud ja müüdud tooted on oma samasugustest füüsikalistest põhiomadustest ja lõppkasutajatest tulenevalt samasugused tooted algmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses.

(21)

Taustainformatsioonina tuleks siinkohal märkida, et vaatlusaluse toote import Hiina Rahvavabariigist 9-kuulise uurimisperioodi jooksul, mis 1990. aastal tõi kaasa meetmete rakendamise, oli 117 tonni, esindades 5,3 % turuosast. Sellel hetkel tuvastatud dumpingumarginaal oli 73,13 %. Varasema läbivaatamisega seotud uurimisel ulatus toote import 234 tonnini, moodustades 5 % turuosast ning toote dumpingumarginaal oli 30,6 %.

(22)

Tuleb meenutada, et ükski vaatlusaluse toote eksportija ei ole varasema uurimise käigus saanud turumajanduse seisundi staatust. Koostööd tegevad eksportijad väitsid, et võimalusi turumajanduse seisundi staatuse andmiseks tuleks vaadelda lähtudes algmääruse artikli 2 lõike 7 punktist b, mille kohaselt ei esine algmääruses sätteid, mis takistaks koostööd tegevatele eksportijatele turumajanduse seisundi staatuse andmist algmääruse artikli 11 lõike 2 kohase läbivaatamise käigus.

(23)

Tuleb meenutada, et käesolev uurimine aegumise läbivaatamine, mille lõppedes saab meetmeid kehtetuks tunnistada või säilitada, mitte aga muuta. Tulenevalt institutsioonide tööpraktikast tuleks taotlused turumajanduse seisundi staatuse määratlemiseks esitada vahepealse läbivaatamise käigus, kuna rakendatavate meetmete ulatust on võimalik sellise vahepealse läbivaatamise tulemustele tuginedes muuta.

(24)

Koostööd tegevad eksportijad seadsid samuti kahtluse alla Ameerika Ühendriikide kasutamise sobilikkuse turumajandusega kolmanda riigi näitena (“võrdlusriigina”), tuues põhjuseks erinevuse sisemajanduse kogutoodangus inimese kohta Hiina Rahvavabariigis ja Ameerika Ühendriikides. Selle asemel tegid koostööd tegevad eksportijad ettepaneku kasutada Korea Vabariiki või Tšehhi Vabariiki, tuues põhjenduseks, et sisemajanduse kogutoodang inimese kohta sarnaneb nende riikide puhul Hiina Rahvavabariigi sisemajanduse kogutoodanguga.

(25)

Sisemajanduse kogutoodang inimese kohta ei ole ainus määrav faktor, millele tuginetakse sobiva võrdlusriigi valikul. Ameerika Ühendriigid tunnistati võrdlusriigina sobivaks ka varasema uuringu käigus ja tuvastatud ei ole ühtegi muutust asjaoludes, mis muudaks selle käesoleva uurimise käigus võrdlusriigina kasutamise sobimatuks. Peale selle ei esitatud veenvaid tõendeid ka selle kohta, et Korea Vabariigi või Tšehhi Vabariigi kasutamine oleks antud olukorras sobivam.

(26)

Osram Sylvania Inc, vaatlusaluse toote tootja Ameerika Ühendriikides, on pakkunud koostööd uurimise läbiviimisel ja seetõttu uuriti, kas Osram Sylvania Inc. omamaine müük on võrreldav vaatlusaluse toote ekspordimahuga Hiina Rahvavabariigist. Leiti, et Osram Sylvania Inc. omamaine müük omamaistele klientidele ületas tunduvalt 5 % Hiina Rahvavabariigi ekspordist ühenduse riikidesse, mida nõutakse juhul, kui normaalväärtuse kehtestamisel tuginetakse omamaisele müügihinnale.

(27)

Seega, tulenevalt algmääruse artikli 2 lõike 7 punktist a, otsustati käesoleva menetluse käigus jätta Ameerika Ühendriigid võrdlusriigiks ja kasutada normaalväärtuse kehtestamise alusena Osram Sylvania Inc. omamaist müüki.

(28)

Uuriti, kas Osram Sylvania Inc. omamaist müüki sõltumatutele klientidele võib lugeda toimunuks tavapärase kaubandustegevuse käigus vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 4.

(29)

Tehti kindlaks, et kaalutud keskmine müügihind kõikide vaatlusaluse perioodi jooksul toimunud müügitehingute puhul oli kõrgem kui kaalutud keskmine tootmiskulu. Sellest tulenevalt vaadeldi kogu omamaist müüki kui müüki, mis on toimunud tavapärase kaubandustegevuse käigus.

(30)

Vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 1 põhineb toote normaalväärtus kõikidel Osram Sylvania Inc. volframkarbiidi ja sulatatud volframkarbiidi omamaise müügi hindadel sõltumatutele klientidele Ameerika Ühendriikides, mis leidsid aset vaatlusaluse perioodi jooksul.

(31)

Vaatlusaluse perioodi jooksul eksportisid pea kogu ekspordimahu Hiina Rahvavabariigist ühenduse sõltumatutele klientidele viis seitsmest koostööd tegevast eksportijast. Ülejäänud kaks koostööd tegevat eksportijat ei eksportinud vaatlusalust toodet vaatlusaluse perioodi jooksul ühenduse riikidesse. Seetõttu saab ekspordihinna määratleda vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 8 (s.o tuginedes viie koostööd tegeva eksportija poolt tegelikkuses küsitud hindadele).

(32)

Selleks, et saavutada õiglast võrdlust vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 10, korrigeeriti erinevusi, mis tulenesid transpordi-, pakendamis-, kindlustus- ja krediidikuludest, maksetingimustest, käitlemis- ja lisakuludest, mis väidetavalt ja tõestatult mõjutavad hindu ja hindade võrdlust.

(33)

Kooskõlas algmääruse artikli 2 lõikega 11 võrreldi normaalväärtust ekspordihinnaga. Mõlemad arvutati, tuginedes tehasest hankimise väärtusele ja võrdlus teostati samal kaubanduslikul tasandil.

(34)

Dumpingumarginaali väljaarvestamiseks võrreldi kaalutud keskmist normaalväärtust kaalutud keskmise ekspordihinnaga tehasest hankimise hinna tasandil ühenduse riikidesse samal kaubanduslikul tasandil. Võrdlusel ilmnes dumpingu olemasolu tasemel umbes 31 %, mis on ligikaudu sama, mis hetkel kehtiv dumpinguvastase tollimaksu määr.

(35)

Kuna dumping ei olnud lõppenud, uuriti, kas vaatlusaluse toote ekspordi jätkumine dumpinguhindadega on tõenäoline. Selles kontekstis võeti arvesse faktoreid nagu vaatlusaluse toote tootjate tootmisvõimsused Hiina Rahvavabariigis ning nende müügihind toote müügil muudesse kolmandatesse riikidesse ja omamaisele turule Hiina Rahvavabariigis.

(36)

Nagu põhjenduses 31 märgitud, eksportis uurimisperioodi vältel vaatlusalust toodet Hiina Rahavabariigist ühendusse viis koostööd tegevat eksportijat.

(37)

Kaks nendest eksportijatest tootsid vaatlusalust toodet ise, st tootmine ja müük ekspordiks teostati sama juriidilise isiku poolt.

(38)

Kaks eksportijat olid mõlemad seotud tootvate äriühingutega, st tootmine ja müük ekspordiks teostati kahe erineva, kuid omavahel seotud juriidilise isiku poolt.

(39)

Viies eksportija ei olnud seotud ühegi tootva äriühinguga; selle tooted olid selle asemel ostetud põhjendustes 37 ja 38 mainitud tootjatelt/eksportijatelt ning seejärel eksporditud.

(40)

Nelja tootmisvõimsusi omava eksportija teoreetiline (10) tootmise koguvõimsus vaatlusaluse perioodi vältel oli 9 850 tonni ja kogutoodangu maht 8 460 tonni, mis teeb tootmisvõimsuse rakendusastmeks 86 %. Seega on nelja tootmisega tegeleva eksportija vabaks tootmisvõimsuseks 1 390 tonni, mis võrdub 21,5 %-ga vaatlusaluse toote arvestuslikust tarbimisest vabaturul (6 461 tonni). (11)

(41)

Kaks koostööd tegevat eksportijat, kes ei eksportinud uurimisperioodi jooksul vaatlusalust toodet ühendusse, esitasid samuti andmed tootmise ja müügi kohta uurimisperioodil. Üks kahest eksportijast oli edasimüüja, kes ise tootmisega ei tegelnud, teisel eksportijal olid olemas oma tootmisvõimsused võimaliku tootmismahuga umbes 200 tonni ning tema tegelik tootmismaht uurimisperioodil ulatus 49 tonnini.

(42)

Seitsme eksportija kogu tootmisvõimsus oli 10 050 tonni. Seitsme eksportija vaba tootmisvõimsus uurimisperioodil oli 1 542 tonni, mis on umbes 24 % tarbimismahust ühenduse vabaturul vastavalt põhjenduses 41 toodule. Selline vaba tootmisvõimsus näitab selgelt, et Hiina eksportijail oleks meetmete kehtetuks tunnistamisel võimalik soovi korral oma vaatlusaluse toote eksporti ühenduse turule oluliselt suurendada. Tuleb meenutada, et uurimisperioodil oli koostööd tegevate eksportijate ekspordi kogumaht 239 tonni, st peaaegu 100 % vaatlusaluse toodangu impordi kogumahust ja et seetõttu moodustab koostööd tegevate eksportijate eksporditud toodang pea kogu ühendusse eksporditava mahu.

(43)

Alates kehtivate meetmete rakendamisest on Hiina eksportijad saavutanud oskused vaatlusaluse toote kasutamiseks tootmisahela järgmistes etappides, peamiselt tööriistade tootmisel (kõvasulamitest).

(44)

Uurimisperioodi jooksul töödeldi täiendavalt umbes 4 846 tonni (57 %) viie koostööd tegeva eksportija kogutoodangust. 1 557 tonni (18 %) müüdi omamaisel turul ja 2 021 tonni (24 %) eksporditi koostööd tegevate eksportijate poolt.

(45)

Järgnevas tabelis on toodud viie koostööd tegeva eksportija uurimisperioodi aegne müügihind ja võrdlus ühenduse tootmisharu keskmise müügihinnaga:

(46)

Tulenevalt eeltoodust on Hiina eksportijad igati huvitatud mitte ainult nende olemasoleva vaba tootmisvõimsuse kasutamisest müügi suurendamiseks ühenduse turul, vaid ka osa omamaise müügi ja kolmandatesse riikidesse toimuva müügi suunamisest ühenduse turule. Tuleb tõdeda, et arvestades koostööd tegevate eksportijate omamaisel turul kehtivaid hindu, oleks ühenduse turg seal kehtivaid hindu arvestades väga atraktiivseks turuks juhul, kui olemasolevate dumpinguvastaste meetmete kehtivusel lastaks lõppeda.

(47)

Vaadeldes Hiina eksporti muudesse kolmandatesse riikidesse nagu Jaapan ja Ameerika Ühendriigid, muudaks ühenduse turul kehtivad hinnad selle samuti atraktiivseks turuks ja meetmete kehtivuse lõppemise korral esineks oluline risk, et kaubavahetus suunatakse ümber ühenduse turule.

(48)

Seega leiti, et meetmete kehtivuse lõppemise korral võib oletada, et oluline kogus vaatlusalust kaupa müüdaks hinnaga, mis vähendaks ühenduse tootmisharu keskmist müügihinda ja kahjustaks seetõttu tootmisharu.

(49)

Nagu märgitud põhjenduses 34, on Hiina eksportijad dumpingu kasutamist jätkanud. Uurimisperioodil kindlaks määratud dumpingumarginaal oli 31 %, mis on umbkaudu samal tasemel kui varasema läbivaatamise ajal tehtud uurimise käigus tuvastatud dumpingumarginaal.

(50)

Viie koostööd tegeva tootva eksportija kogu tootmisvõimsus oli uurimisperioodil 10 050 tonni, mis on rohkem kui ühenduse tootmisharu kogu tootmisvõimsus. Sellele lisaks oli viie koostööd tegeva tootva eksportija vaba tootmisvõimsus uurimisperioodil umbes 24 % vabaturu tarbimisest ühenduses.

(51)

Vaatlusaluse toote ekspordile Hiina Rahvavabariigist uurimisperioodil kehtiva hinna osas võib märkida, et ühenduse turu keskmine müügihind on Hiina eksportijate jaoks atraktiivselt kõrge. Seetõttu leiti, et juhul, kui meetmed kaotavad kehtivuse, tekib risk kahjustava dumpingu jätkumiseks. Lisaks sellele, arvestades uurimisperioodil tuvastatud hinnavahet koostööd tegevate eksportijate vaatlusaluse toote ekspordihindades ühendusse ja muudesse kolmandatesse riikidesse, võib eeldada, et dumpinguhinnaga eksport suunatakse muudelt turgudelt (nt Jaapan ja Ameerika Ühendriigid) ümber ühenduse turule, kuna ühenduses kehtivad hinnad on kõrgemad kui teistel põhilistel eksporditurgudel kehtivad hinnad.

(52)

Kokkuvõtteks võib öelda, et kõik näitajad osutavad sellele, et dumpinguhindadega eksport Hiina Rahavabariigist ühendusse jätkub ka tulevikus ja meetmete kehtetuks muutumise korral veelgi suuremas mahus.

(53)

Uurimisperioodil tootsid vaatlusalust toodet

(54)

Tootjad, kes valmistavad vaatlusalust toodet suletud turul kasutamiseks, toodavad vaatlusalust toodangut vahesaadusena, mis kasutatakse täielikult ära suure väärtusega toodete tootmisahela järgmistes etappides. Ühtegi osa nende toodangust ei müüdud vabaturul.

(55)

Vahetegemine suletud turu ja vabaturu vahel on oluline ühenduse turu majandusliku olukorra ja ühenduse tootmisharu analüüsi seisukohalt, kuna suletud turul kasutamiseks mõeldud toodete puhul ei esine otsest konkurentsi imporditud toodetega. Seevastu vabaturul müügiks mõeldud toodete puhul tuvastati otsene konkurents Hiina Rahvavabariigist pärineva vaatlusaluse toote impordiga. Eelpooltoodut arvesse võttes on järeldatud, et olukord vabaturul ja suletud turul on erinev.

(56)

Kolme koostööd tegeva ühenduse tootja, kes tootsid vabaturule ja tegid täies ulatuses koostööd, toodang ulatus umbes 89 %-ni ühenduse uurimisperioodi jooksul vabaturule toodetud kogutoodangust. Nendest ühenduse tootjatest koosneb algmääruse artikli 4 lõike 1 ja artikli 5 lõike 4 tähenduses ühenduse tootmisharu.

(57)

Impordiandmete allikana kasutati Eurostati andmeid, mis olid seotud CN kood 2849 90 30 impordimahuga ja kontrollitud ekspordiandmeid, mis pärinesid koostööd tegevatelt eksportijatelt Hiina Rahvavabariigis.

(58)

Andmed ühenduse tootmisharu kohta saadi kontrollitud vastustest küsimustikule, mille andsid kolm koostööd tegevat ühenduse tootjat, kes valmistasid vaatlusalust toodet vabaturul müügiks, ja koostööd tegevalt tootjalt, kes tootis vaatlusalust toodet enda tarbeks suletud turul.

(59)

Vaatlusaluse toote nähtav tarbimine ühenduse vabaturul tehti kindlaks lähtudes järgnevast:

(60)

Vaatlusalusel perioodil kasvas tarbimine ühenduse vabaturul 9 % võrra. Samas ei toimunud kasv ühtlaselt. Peale langust aastatel 1998 ja 1999 tõusis tarbimine kuni aastani 2001, mil see saavutas rekordilise mahu 7 949 tonni, ning langes seejärel uurimisperioodiks 6 461 tonnini.

(61)

2000. ja 2001. aastal aset leidnud vabaturu tarbimise märkimisväärne kasv on osaliselt seletatav nii ühenduse kui ka maailmaturu kasvanud majandusaktiivsusega, samuti uue ekspordilitsentside väljastamise korra jõustumisega Hiina Rahvavabariigis. Viimatimainitu tingis toodangu suuremahulise kokkuostu (varude soetamine kasutajate poolt) 2000. aasta lõpus ja 2001. aastal, mis tulenes hirmust, et tooraine ja vaatlusalune toode muutuvad raskesti kättesaadavaks.

(62)

Hiina Rahvavabariigist pärineva impordi maht näitab vaatlusalusel perioodil teatud kõikumisi, kasvades lõppkokkuvõttes 1998. aasta mahuga võrreldes ja sellest tulenevalt on uurimisperioodi turuosa samuti suurem kui 1998. aastal.

(63)

Hiina Rahvavabariigist imporditud vaatlusaluse toote keskmine cif-impordihind oli uurimisperioodil EÜ piiril 12,59 eurot/kg. Selleks, et analüüsida hindade allalöömise ulatust, võrreldi ühenduse tootmisharu poolt müüdava vaatlusaluse toote kaalutud keskmist hinda Hiina Rahvavabariigist pärineva impordi kaalutud keskmise hinnaga ühenduse turul uurimisperioodi vältel, kohandades seda nõuetekohaselt tollimaksude ja impordijärgsete kulude osas.

(64)

Ühenduse tootmisharu tehasehinnad müügil ühenduses esimesele sõltumatule kliendile on saadud vastusena küsimustikule. Hiina impordihindadena on kasutatud hindu, mille esitasid koostööd tegevad vaatlusalust toodet eksportivad tootjad uurimisperioodi vältel.

(65)

Sellest lähtuvalt on hinna allalöömismarginaal protsendina ühenduse tootmisharu hindadest umbes 10 %. Kui valemisse lisada ka praegu kehtivad dumpinguvastased tollimaksud, siis hinna allalöömist ei esine.

(66)

Võrreldes muudest kolmandatest riikidest pärit impordiga, oli Hiina Rahvavabariigist pärit impordi hind (s.o keskmiselt 12,59 eurot/kg) palju madalam. Nimetatud asjaoludel esines võimalus, et meetmete kehtetuks muutumisel oleks Hiina Rahvavabariigist pärineva vaatlusaluse toote import kasvanud muude kolmandate riikide poolt ühendusse eksporditava toote arvelt ja dumpinguhindadega.

(67)

Vastavalt algmääruse artikli 3 lõikele 5 hinnati ühenduse tootmisharu uurimise käigus ka kõiki majanduslikke faktoreid ja indekseid, mis mõjutasid tootmisharu olukorda alates 1998. aastast (alusaasta) kuni uurimisperioodini. Allpool toodud andmed ühenduse tootmisharu kohta sisaldavad kolmelt koostööd tegevalt ühenduse tootjalt saadud koondatud andmeid, välja arvatud juhul, kui on näidatud teisiti.

(68)

Tootmisvõimsus määrati kindlaks paigaldatud seadmete teoreetilise maksimaalse tunnivõimsuse põhjal, mis korrutati aastase maksimaalse töötundide arvuga, kusjuures võeti arvesse tehnohooldustööd ja muud samalaadsed tootmiskatkestused. Vaatlusalusel perioodil suurenes tootmisvõimsus 22 %.

(69)

Ühenduse tootmisharu toodang suurenes vaatlusalusel perioodil 1 %. Samas järgnes selline tagasihoidlik tõus selle näitaja teatud kõikumisele. 6 %-lise languse järel aastal 1999 suurenes tootmine aastatel 1999–2001 27 %. Seejärel langes tootmine uurimisperioodil tagasi tasemele, kus ületas 1998. aasta taset vaid väga vähesel määral.

(70)

Põhjused, mis tingisid tootmise ja tootmisvõimsuste suurenemise aastatel 2000 ja 2001, on toodud põhjenduses 61. Järsk nõudluse suurenemine vaatlusaluse toote järele, mis tulenes majandustegevuse hoogustumisest maailmaturul ja uue ekspordilitsentside väljastamise korra kehtestamisest Hiina Rahvavabariigis, põhjustas tootmisvõimsuste tõstmiseks tehtavate investeeringute mahu kasvu, seda eriti aastatel 2000 ja 2001, mille tulemusel suurenesid vaatlusalusel perioodil tootmisvõimsused 22 %.

(71)

Tootmisvõimsuse rakendamise määra langus uurimisperioodil eelnevate aastatega võrreldes on seletatav nõudluse järsu vähenemisega vaatlusaluse toote järele uurimisperioodi jooksul. Kuigi tootmisvõimsused olid jätkuvat suurt nõudlust eeldades suurenenud, ei saavutatud siiski oodatud tulemust, kuna uurimisperioodi vältel vähendasid kliendid ostetavaid tootekoguseid eesmärgiga piirata oma varude mahtu. Selle tulemusel jäi uurimisperioodi aegne tootmismaht samale tasemele kui 1998. aastal.

(72)

Varud jäid tootmise ja müügiga võrreldes kuni aastani 2000 suhteliselt stabiilsele tasemele. 2001. aastal vähenesid varud tulenevalt suurenenud nõudmisest. Uurimisperioodi ajal suurenesid ühenduse tootmisharu varud, seda tulenevalt ootamatust nõudluse langusest maailmaturul, ulatudes 30 %-ni tootmismahust, võrreldes 18 %-ga 1998. aastal. Antud tootmisharu jaoks tavapärane varude maht oleks umbes 20 % tootmismahust.

(73)

Järgnevalt toodud arvud näitavad ühenduse tootmisharu müügimahte ja hindu müügil ühenduse sõltumatutele klientidele, turuosa ühenduses ja müügimahte eksporditurgudel.

(74)

Vaatlusalusel perioodil tegi ühenduse turu müügimaht läbi mõõduka tõusu – uurimisperioodi jooksul müüdud kogused olid 13 % suuremad kui 1998. aastal. Kokkuvõttes ühenduse tootmisharu mahud suurenesid impordi arvelt, suurendades turuosa 62 %-lt 1998. aastal uurimisperioodi aegse 64 %-ni.

(75)

Kui 2001. aasta välja arvata, on ühenduse tootmisharu keskmine müügihind säilitanud suhteliselt stabiilse taseme. Uurimisperioodi keskmine müügihind oli 5 % kõrgem kui 1998. aastal. 2001. aastal kerkis keskmine müügihind 17,10 euroni tonni kohta, kuid langes seejärel uurimisperioodi vältel tagasi 14,92 eurole.

(76)

Vaatlusalusel perioodil suurenes ka ekspordi müügimaht. Müüdud kogused suurenesid 1998. aasta ja uurimisperioodi vahel 24 %, saavutades rekordmahu 2001. aastal. Vaatlusalusel perioodil moodustas ekspordiks müüdud maht 25–30 % kogu müügimahust.

(77)

Kogu müügimaht suurenes 1998. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal 16 %, saavutades rekordtaseme 2001. aastal põhjustel, mida on kirjeldatud põhjenduses 61.

(78)

Arvestamata 2001. aastat, mis oli erakordne aasta, nagu eelpool selgitatud, näitavad majanduslikud näitajad (tasuvus, investeeringutasuvus ja rahavoog), et ühenduse tootmisharu kasumimarginaal, investeeringutasuvus ja müügist ühenduse turul pärinev rahavoog on mõnevõrra vähenenud.

(79)

Tasuvuse vähenemist uurimisperioodil on samuti mõjutanud olulise tarnelepingu ajutine puudumine ühe ühenduse tootja puhul ja müügimahu vähenemine, mille üheks põhjuseks on kasutajate poolne 2001. aastal toote puuduse kartuses loodud varude kasutamine. Esineb ka tõendeid selle kohta, et olulised kõikumised põhitooraine (APT – ammooniumparavolframaat), millest suurem osa pärineb Hiinast, hinnas on mõjutanud nende ühenduse tootjate tasuvuse määra, kes oma tegevuses sõltuvad selle toote ostmisest vabaturult.

(80)

1998. ja 2001. aasta vahelisel perioodil oli investeeringute tase suhteliselt stabiilne. Pidevaid investeeringuid tehti tootmisprotsessi tehnilisse täiustamisse ja tootmisega seotud seadmetesse. Samas tuleks märkida, et uurimisperioodi vältel vähenes investeeringute maht märgatavalt tänu vähesele müügitulule müügilt ühenduse turule.

(81)

Ühenduse tootmisharu säilitas vaatlusalusel perioodil, k.a uurimisperiood, kapitali kaasamise võime väljastpoolt pärit investeerijatelt või emaettevõtjatelt.

(82)

Vaatlusalusel perioodil töötajate arv vähenes. Tööjõukulud jäid suhteliselt stabiilseks kuni 2000. aastani, kuid suurenesid seejärel 2001. aastal ja jäid ka uurimisperioodi vältel kõrgemale tasemele. Vaatlusalusel perioodil suurenesid tööjõukulud 8 %, seda tavapärase palgatõusu ulatuses.

(83)

1998. aasta ja uurimisperioodi vahel suurenes tootlikkus 2 %, mis oli võrreldav tootmismahu tõusuga. Ühenduse tootmisharul õnnestus 2000. ja 2001. aastal tootmismahtu suurendada ja teha seda töötajate arvu olulise suurendamiseta. Selle tulemusel paranes neil aastatel ka tootlikkus. Siinkohal tuleks siiski märkida, et tootlikkuse taset ei mõjuta pelgalt tootmise tase, vaid ka aastate lõikes erinev tootevalik.

(84)

Vaatlusperioodil suurenes Hiina Rahavabariigist pärineva dumpinguhinnaga impordi turuosa. Samas jäi turuosa vabaturu mahu suhtes madalale tasemele (moodustades vaid 4 % tarbimisest vabaturul). Sellest hoolimata võib öelda, et tulenevalt dumpingumarginaali suurusest (31 %) ja välistest teguritest, nagu põhitooraine (APT) hinna kõikumine ja olulise tarnelepingu ajutine kaotus, ning vaatamata stabiilsele nõudlusele vaatlusaluse toote järele, langes ühenduse tootmisharu tasuvus ja muud rahalised näitajad, nagu on osutatud põhjenduses 78.

(85)

Täielikuma ülevaate saamiseks ühenduse tootjatest võrreldi ühenduse tootmisharu mõningaid majanduslikke näitajaid puudutavaid uurimistulemusi andmetega, mida esitas koostööd tegev ühenduse tootja, kes toodab vaatlusalust toodet vaid suletud turul kasutamiseks. Kõnealuse tootjaga seotud uurimistulemused on järgmised (indekseeritud, eeldades, et uurimistulemused puudutavad vaid ühte äriühingut):

(86)

1998. ja 1999. aasta vahelisel perioodil kasvas tootmisvõimsus 16 % ning säilitas seejärel ühtlase taseme. Vaatlusalusel perioodil vähenes tootmine 27 %, kõikudes indeksi 92 ja indeksi 108 vahel. Tootmisvõimuse rakendamise määr langes 1998. ja 2001. aasta vahelisel perioodil 6 % ning seejärel uurimisperioodil veel täiendavad 39 %, mis vastas tootmise vähenemise mahule. Vaatlusalusel perioodil on varud enam kui kolmekordistunud, kuigi selle tõusu ulatus on osaliselt tingitud ka 1998. aasta väikestest varudest. Ulatuslikud investeeringud leidsid aset aastatel 1998 ja 2001. Kuni 2001. aastani jäi tööhõive määr suhteliselt stabiilseks, kuid uurimisperioodil langes see 10 %. Tööjõukulud tõusid 2001. aastaks indeksini 117, kuid seejärel langesid uurimisperioodil indeksini 109. Tootlikkus kõikus aastate 1998 ja 2000 vahelisel perioodil indeksi 92 ja indeksi 111 vahel, kuid langes uurimisperioodil paralleelselt tootmismahu langusega indeksini 84, hoolimata tööhõivemäära langusest kõnealusel aastal.

(87)

Vaatlusalust toodet müüdi siseturul üleandehinnaga. Leiti, et üleandehinnad ei tugine piisaval määral tegelikele turuhindadele, et neid võiks pidada turuhindu kajastavateks hindadeks. Samuti ei ole vaatlusaluse üleantava toote turuväärtuse määratlemisel abiks erinevate tootmisega seotud kulude jagunemise analüüs. Seetõttu ei saa suletud turu jaoks ettenähtud toodangu tasuvust, investeeringutasuvust ja rahavoogu pidada usaldusväärseks näitajaks. Kuna äriühing kuulus suuremasse äriühingute gruppi, ei olnud oluliselt mõjutatud ka vaatlusaluse äriühingu kapitali kaasamise võime.

(88)

Kuna ei tuvastatud, et impordi puhul esineks otsest konkurentsi suletud turul kasutamiseks mõeldud vaatlusaluse tootega, seda hoolimata dumpingumarginaali suurusest, ei leitud ka, et siseturule tootjad oleksid dumpinguhinnaga impordist või meetmetest olulisel määral mõjutatud.

(89)

Kokkuvõtteks võib öelda, et suletud turul toimunud muutused sarnanesid muutustele, mis leidsid aset vabaturul, kuigi tootmise, tööhõive ja tootlikkuse osas olid muutused negatiivsemad. Seega ei oleks suletud turu kaasamine mõjutanud üldisi vabaturu osas tehtud järeldusi.

(90)

Kuigi meetmeid on rakendatud juba pikema aja vältel ja esineb stabiilne nõudlus vaatlusaluse toote järele, langesid vaatlusaluse perioodi jooksul teataval määral ühenduse tootmisharu kasumimarginaalid ja muud rahalised näitajad. Piirates vaatlusalusel perioodil hinnatõusu, suutis ühenduse tootmisharu müüki ja turuosa suurendada. Samas on see saavutatud tasuvuse arvel. Uurimisperioodi vältel oli tööstusharu tasuvus vaid veidi üle säästuläve, kuigi samas tuleks selle tulemuse puhul arvesse võtta ka 2001. aasta erakordsust. Kuigi dumpingu ebaõiglane mõju on tollimaksuga kompenseeritud, esineb siiski tõendeid selle kohta, et peamise tooraine (APT), mis suuremas osas pärineb Hiina Rahvavabariigist, hinna oluline kõikumine on mõjutanud nende ühenduse tootjate tasuvust, kes on sõltuvad selle materjali ostmisest avatud turult.

(91)

Eeltoodut arvesse võttes ja pidades eriti silmas eespool toodud põhjendust 66, on tõenäoline, et juhul, kui meetmetel lastakse aeguda, suureneb Hiina Rahvavabariigist pärineva vaatlusaluse toote dumpinguhinnaga ekspordi poolt avaldatav surve ühenduse tootmisharule. Dumpinguhinnaga ekspordi poolt tekitatud suurenenud ebaaus konkurents tooks tõenäoliselt kaasa ühenduse tootmisharu varalise seisundi edasise halvenemise. Seetõttu on jõutud järeldusele, et meetmete kehtetuks tunnistamine põhjustaks tõenäoliselt ühenduse tootmisharu olukorra kahjustamise jätkumise.

(92)

Uuriti, kas olemasolevate dumpinguvastaste meetmete kehtivuse pikendamine oleks vastuolus ühenduse huvidega tervikuna. Algmääruse artikli 21 lõike 1 kohaselt määratleti ühenduse huvid tervikuna, võttes sealjuures arvesse kõikide erinevate asjassepuutuvate isikute huve, sealhulgas ka ühenduse tootmisharu huve, ühenduse muude tootjate huve, importijate/hulgimüüjate huve ja vaatlusaluse toote kasutajate huve. Käesoleva analüüsi läbiviimise huvides küsiti teavet kõigilt huvitatud pooltelt.

(93)

Siinkohal oleks vaja meelde tuletada, et varasema uurimise käigus ei leitud, et meetmete kehtestamine oleks vastuolus ühenduse huvidega tervikuna. Lisaks sellele tuleks märkida, et käesoleva uurimise puhul on tegemist läbivaatamisega, seega analüüsitakse olukorda, kus dumpinguvastased meetmed juba kehtivad, mistõttu võimaldavad käesoleva uurimise aeg ja laad hinnata praeguste dumpinguvastaste meetmete eelnevat negatiivset põhjendamatut mõju asjaomastele isikutele.

(94)

Selle põhjal uuriti, kas vaatamata kahjustava dumpingu jätkumise kohta tehtud järeldustele on olemas kaalukaid põhjusi, mis võiksid viia järeldusele, et meetmete säilitamine ei ole antud juhul ühenduse huvides.

(95)

Siinkohal tuleb meenutada, et tuvastati Hiina Rahvavabariigist pärineva vaatlusaluse toote dumpingu tõenäoline jätkumine ja et vaatlusaluse toote impordi korral esineb risk, et ühenduse tootmisharu kahjustamine jätkub. Ühenduse tootmisharu huvides on kahjustamist vältida ja meetmete kehtivuse pikendamine peaks aitama seda eesmärki saavutada. Seega on ühenduse tootmisharu huvides meetmete säilitamine Hiina Rahvavabariigist pärineva dumpinguhinnaga ekspordi vastu.

(96)

Vastuseid ei saadud üheltki importijalt ega hulgimüüjalt. Koostöö puudumine iseenesest kinnitab, et meetmete jätkuv kohaldamine Hiina Rahvavabariigist pärinevale impordile ei avaldaks ühenduse vaatlusaluse toote sõltumatute importijate ja hulgimüüjate olukorrale märgatavat mõju. See vastab ka varasemate uurimiste käigus tuvastatule.

(97)

Ühenduse vaatlusaluse toote kasutajad on peamiselt kõvasulamist detailide valmistajad, kes kasutavad vaatlusalust toodet toorainena. Mõned kasutajatest on suured rahvusvahelised tootjad, kes kasutavad toorainena põhiliselt enda poolt valmistatud volframkarbiidi (kasutamine suletud turul), samas kui muud kasutajad (peamiselt väiksemad tootjad) ostavad vaatlusalust toodet eksportijatelt või ühenduse tootmisharult.

(98)

Suurte rahvusvaheliste tootjate huvide osas näitab nende suurte kasutajate poolse toetuse või vastuseisu puudumine, et meetmete jätkuv kohaldamine Hiina Rahvavabariigist pärinevale impordile ei mõjuta oluliselt nende olukorda ühenduses.

(99)

Küsimustikule vastas üks väike tööriistade tootja. Umbes 90 % selle tootja volframkarbiidi varudest on ostetud ühenduse tootmisharult. Kõnealune tootja väljendas muret, et meetmete säilitamise korral tugevneb ühenduse tootmisharu, mis kasutajate väitel on killustatud, ja see toob kaasa kasutajate suurema sõltuvuse ühenduse tootmisharust kui tarneallikast. Samas tuleb märkida, et kuigi ühenduse tootmisharu valitses EL turgu 64 % ulatuses ja on oluline tarneallikas, ei ole see siiski ainus tarneallikas. Uurimisperioodil konkureerisid müügil EL turul neli EL tootjat. Lisaks sellele avaldab konkurentsi ka Hiina Rahvavabariigist ja muudest riikidest pärinev import, mille EL turuosa oli uurimisperioodil 36 %. Seetõttu ollakse seisukohal, et EL turul on mitmeid erinevaid tarneallikaid ja et kõnealuse kasutaja poolt väljendatud mure on põhjendamata.

(100)

Kuigi meetmete jätkumine võiks ühenduse tootmisharu positsiooni säilimisele kasutajate suhtes kaasa aidata, on olemas ka piisavad alternatiivsed tarneallikad. Kui meetmete kehtivus lõpetataks, tekiks ilmne risk, et ühenduse tootmisharu tõrjutaks turult välja ja kasutajad kaotaksid olulise tarneallika.

(101)

Eelöeldu põhjal ei ilmne, et meetmete jätkuv rakendamine kahjustaks ühenduse huve. Olukord on pigem vastupidine – senikaua kui see võimaldab ühenduse tootmisharul säilitada ühenduse turul aktiivsuse, aitab see ka kaasa erinevate tarneallikate säilimisele kasutajate jaoks.

(102)

Uurimine on näidanud, et Hiina Rahavabariigi eksportijad on dumpingut uurimisperioodil jätkanud. Tõestatud on ka, et ühenduse turg on Hiina eksportijate jaoks atraktiivseks turuks, võttes sealjuures arvesse hindu, mida nad kasutavad omamaiste klientide ja muude eksporditurgude puhul. Seetõttu võib järeldada, et meetmete kehtetuks tunnistamise korral on tõenäoline, et ühenduse turule jõuaksid suured kogused dumpinguhinnaga eksporti.

(103)

Ühenduse tootmisharu rahaline seisund, mis vaatlusalusel perioodil avaldus väiksemas tasuvuses, investeeringutasuvuses ja rahavoogudes, halveneks ilmselt meetmete kehtetuks tunnistamise korral veelgi, kuna ühenduse turule saabuks veelgi suurem kogus dumpinguhinnaga eksporti Hiina Rahvavabariigist.

(104)

Ühenduse huve silmas pidades on järeldatud, et ei esine mõjuvaid põhjuseid Hiina Rahvavabariigist pärinevale vaatlusaluse toote impordile dumpinguvastaste meetmete kehtestamata jätmiseks.

(105)

Seepärast tuleks jätkata seniste dumpinguvastaste meetmete kohaldamist Hiina Rahvavabariigist pärineva volframkarbiidi ja sulatatud volframkarbiidi impordile.

(106)

Kõiki asjassepuutuvaid isikuid teavitati olulistest asjaoludest ja kaalutlustest, mille põhjal soovitati olemasolevate meetmete säilitamist. Lisaks sellele anti neile pärast kõnealust teavitamist võimalus esitada teatava ajavahemiku jooksul oma märkused. Ei saadud ühtki märkust, mille tõttu oleks tulnud eespool esitatud järeldusi muuta.

(107)

Eestoodust tuleneb, et vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 2 tuleb Hiina Rahvavabariigist pärineva vaatlusaluse toote impordi suhtes kohaldatud dumpinguvastased meetmed säilitada,