(1)

Määrusega (EÜ) nr 994/98 volitatakse komisjoni asutamislepingu artikli 87 alusel teatama, et teatavates tingimustes sobib väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele antav abi kokku ühisturuga ega eelda asutamislepingu artikli 88 lõikes 3 sätestatud teatamiskohustuse täitmist.

(2)

Komisjoni 12. jaanuari 2001. aasta määrust (EÜ) nr 70/2001, mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele antava riigiabi suhtes, (2) ei kohaldata asutamislepingu I lisas loetletud toodete tootmise, töötlemise ja turustamisega seotud tegevuse suhtes.

(3)

Komisjon on kohaldanud asutamislepingu artikleid 87 ja 88 kalandustoodete tootmise, töötlemise ja turustamisega tegelevate väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete suhtes paljude otsustega ning on sõnastanud ka oma poliitika, viimati riigiabi järelevalve suunistes kalandus- ja akvakultuurisektoris (edaspidi “kalandussuunised”). (3) Silmas pidades komisjoni märkimisväärset kogemust nende artiklite kohaldamisel kalandustoodete tootmise, töötlemise ja turustamisega tegelevate väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete suhtes, on asjakohane, et neis piires, kus asutamislepingu artikkel 89 on kuulutatud selliseid tooteid hõlmavaks, kasutaks komisjon määrusega (EÜ) nr 994/98 talle antud volitusi ka kalandustoodete tootmise, töötlemise ja turustamisega tegelevate väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete puhul, tagades tõhusa järelevalve ja lihtsustades haldamist, vähendamata seejuures komisjoni järelevalvevõimalusi.

(4)

Komisjon hindab kalandussektoris antava riigiabi kokkusobivust nii konkurentsipoliitika kui ka ühise kalanduspoliitika eesmärkidest lähtuvalt.

(5)

Käesolev määrus peaks hõlmama kalandussektoris antavat abi, mida komisjon on juba aastaid regulaarselt heaks kiitnud. Komisjon ei pea igal üksikjuhul hindama sellise abi kokkusobivust ühisturuga, kui abi vastab struktuurifondidele kehtestatud nõuetele, mis on ette nähtud nõukogu 17. detsembri 1999. aasta määrusega (EÜ) nr 2792/1999, millega kehtestatakse kalandussektorile ühenduse struktuuriabi andmise üksikasjalikud eeskirjad ja kord, (4) ja teatavatele muudele tingimustele.

(6)

Sellele vastavalt peaks käesolev määrus hõlmama abi järgmisi liike: abi kalandustoodete müügi edendamiseks ja/või nende toodete reklaamimiseks, abi tootjarühmadele, abi vee-elusressursside kaitseks ja arendamiseks, abi uuenduslike meetmete jaoks ja tehniline abi, abi kalasadama sisseseadete jaoks, abi kalalaevade lammutamiseks, abi teatavate sotsiaalmajanduslike meetmete jaoks, kalandustoodete töötlemise ja/või turustamisega seotud investeeringutoetused, akvakultuuri ja siseveekalapüügiga seotud investeeringutoetused.

(7)

Kogu kalandussektoris kohaldatavad maksuvabastused, mille liikmesriigid kehtestavad vastavalt kuuenda nõukogu 17. mai 1977. aasta direktiivi 77/388/EMÜ (kumuleeruvate käibemaksudega seotud liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta – ühine käibemaksusüsteem: ühtne maksubaas) (5) artiklile 15 või nõukogu 27. oktoobri 2003. aasta direktiivi 2003/96/EÜ (millega korraldatakse ümber energiatoodete ja elektrienergia maksustamise ühenduse raamistik) (6) artiklile 14 või artikli 15 lõikele 1, peavad õiguskindluse huvides ja kui tegemist on riigiabiga, olema kooskõlas ühisturuga ja nad tuleb vabastada asutamislepingu artikli 88 lõike 3 kohasest teatamiskohustustest. Maksuvabastused, mida liikmesriigid on kohustatud kehtestama vastavalt nendele sätetele, ei kujuta endast riigiabi.

(8)

Käesolev määrus ei tohiks piirata liikmesriikide võimalust teatada abist, mida antakse kalandustoodete tootmise, töötlemise ja turustamisega tegelevatele väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele. Komisjon hindab selliseid teateid käesoleva määruse ja kalandussuuniste alusel.

(9)

Igasugune abi, mida liikmesriigid kavatsevad kalandussektoris anda ja mis ei kuulu käesoleva määruse reguleerimisalasse ega teiste määruse (EÜ) nr 994/98 artikli 1 kohaselt vastuvõetud määruste reguleerimisalasse, eeldab jätkuvalt asutamislepingu artikli 88 lõikes 3 sätestatud teatamiskohustuse täitmist. Sellist abi hinnatakse kalandussuuniste alusel. See käib eelkõige laevastiku uuendamiseks ja kalalaevade varustuse jaoks või moderniseerimiseks antava abi, püügitegevuse ajutise katkestamise eest antavate rahaliste hüvitiste jaoks mõeldud abi, kalalaevade lõplikult kolmandatele riikidele üleandmiseks antava abi, sissetulekutoetuste ja tegevusabi ning loodusõnnetuste või erakorraliste sündmuste tekitatud kahju korvamiseks antava abi kohta.

(10)

Käesoleva määrusega tuleks vabastada igasugune abi, mis täidab kõiki käesoleva määruse nõudeid ja iga toetuskava, tingimusel et igasugune sellise kava alusel antav abi vastab kõigile käesoleva määruse asjakohastele nõuetele. Toetuskavad ja kavavälised üksiktoetused peaksid selgesõnaliselt viitama käesolevale määrusele.

(11)

Ühenduse rahastatavate toetusmeetmete ühtsuse huvides peaksid käesoleva määruse rakendusalasse kuuluva abi ülemmäärad olema võrdsed sama liiki abile määruses (EÜ) nr 2792/1999 sätestatud ülemmääradega.

(12)

On oluline, et abi ei antaks juhtudel, kus ei peeta kinni ühenduse õigusaktide sätetest ja eelkõige ühise kalanduspoliitika eeskirjadest. Seega võivad liikmesriigid kalandussektoris abi anda ainult siis, kui rahastatavad meetmed ja nende toime on kooskõlas ühenduse õigusega. Enne abi andmist peaksid liikmesriigid kindlaks tegema selle, et riigiabi saajad vastavad ühise kalanduspoliitika eeskirjade nõuetele.

(13)

Komisjoni väljakujunenud tava kohaselt ja tagamaks, et abi on proportsionaalne ja piirdub vajaliku summaga, tuleks piirmäärasid üldjuhul väljendada pigem abi osatähtsusena abikõlblikest kuludest kui suurima abisummana.

(14)

Pidades silmas vajadust saavutada sobiv tasakaal toetatavas valdkonnas konkurentsimoonutuste vähendamise ja käesoleva määruse eesmärkide vahel, ei tohiks käesoleva määrusega vabastada kindlat ülemmäära ületavaid üksiktoetusi, olenemata sellest, kas need antakse mõne käesoleva määrusega vabastatud toetuskava raames või mitte.

(15)

Kõrvaldamaks erinevusi, mis võivad põhjustada konkurentsimoonutusi, ja hõlbustamaks väikseid ja keskmise suurusega ettevõtteid käsitlevate ühenduse ja siseriiklike algatuste kooskõlastamist tuleks käesolevas määruses kasutada väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete määratlust, mis on sätestatud määruses (EÜ) nr 70/2001.

(16)

Et teha kindlaks, kas abi sobib käesoleva määruse kohaselt ühisturuga kokku, on vaja arvesse võtta abi osatähtsust ja seega abi summat, mis on väljendatud toetusekvivalendina. Mitmes osas makstava abi ja sooduslaenuna antava abi toetusekvivalendi arvutamiseks on vaja kasutada abi andmise ajal kehtivaid turu intressimäärasid. Riigiabi käsitlevate eeskirjade ühtseks, läbipaistvaks ja hõlpsaks kohaldamiseks tuleks käesoleva määruse kohaldamisel kasutada turumäärasid viitemääradena tingimusel, et sooduslaenu puhul on laen tagatud tavalise tagatisega ja et sellega ei kaasne ebatavaliselt suurt riski. Viitemääradena tuleks kasutada määrasid, mis komisjon kinnitab korrapäraselt erapooletul alusel ja mis avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas ja Internetis.

(17)

Arvestades asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti c, ei tohiks abi ainsaks toimeks üldjuhul olla nende tegevuskulude pidev või korrapärane vähendamine, mida abisaaja tavaliselt kannaks, ning see peaks olema õiges suhtes halvemusega, millest tuleb üle saada, et saavutada ühenduse huvides olev ühiskondlik ja majanduslik kasu. Riigiabimeetmeid, mille eesmärk on lihtsalt parandada tootjate finantsseisundit, kuid mis ei aita mingil viisil kaasa sektori arengule, ja eelkõige sellist abi, mida antakse toote hinna, koguse, toodanguühiku või tootmisvahendi ühiku alusel, loetakse ühisturuga kokkusobimatuks tegevusabiks. Selline abi kahjustab tõenäoliselt ka ühise turukorralduse mehhanisme. Seetõttu on asjakohane piirata käesoleva määruse reguleerimisala investeeringutoetustega ja abiga teatavate sotsiaalmajanduslike meetmete jaoks.

(18)

Tagamaks, et abi on vajalik ja soodustab teatavate tegevuste arendamist, ei tohiks käesoleva määrusega vabastada sellisele tegevusele antavat abi, millega abisaaja tegeleks ka üksnes turutingimustes. Abi ei tohiks anda sellistele tegevustele, mis on juba tehtud.

(19)

Käesoleva määrusega ei tohiks vabastada abi, millel on koos muu riigiabiga, sealhulgas siseriiklike, piirkondlike või kohalike ametiasutuste antava abiga, määruse (EÜ) nr 2792/1999 raames antava riikliku toetusega või ühenduse abiga kumuleeruv toime samade abikõlblike kulude suhtes, kui selline kumuleerumine ületab nimetatud määruses sätestatud piirmäärad.

(20)

Läbipaistvuse ja tõhusa järelevalve tagamiseks määruse (EÜ) nr 994/98 artikli 3 kohaselt on vaja kehtestada kindel vorm, milles liikmesriigid peaksid komisjonile esitama kokkuvõtliku teabe juhul, kui käesoleva määruse alusel rakendatakse mõnd toetuskava või antakse mõni selliste kavade väline üksiktoetus, et selle teabe saaks avaldada Euroopa Liidu Teatajas. Samadel põhjustel on vaja kehtestada eeskirjad, mis käsitlevad andmeid, mida liikmesriigid peavad säilitama käesoleva määrusega vabastatud abi kohta. Komisjonile liikmesriikide poolt esitatavate aastaaruannete suhtes peaks komisjon kehtestama erinõuded. Kuna vajalik tehnoloogia on laialt kättesaadav, tuleks kokkuvõtlik teave ja aastaaruanne esitada elektroonilises vormis.

(21)

Kui liikmesriik ei täida käesolevas määruses sätestatud aruandekohustust, võib komisjonil olla võimatu täita asutamislepingu artikli 88 lõikes 1 sätestatud järelevalvekohustust ja eelkõige hinnata seda, kas käesoleva määruse alusel vabastatud abi kumulatiivne majanduslik mõju kahjustab kaubandustingimusi määral, mis oleks vastuolus ühiste huvidega. Seetõttu on esmatähtis, et liikmesriigid esitaksid käesoleva määruse alusel abi andmisel kiiresti asjakohase teabe. Vajadus hinnata riigiabi kumulatiivset mõju on eriti suur, kui sama abisaaja võib saada abi mitmest allikast.

(22)

Pidades silmas komisjoni kogemusi selles vallas ja eelkõige seda, kui tihti on tavaliselt vaja riigiabi käsitlevad põhimõtted läbi vaadata, on asjakohane piirata käesoleva määruse kehtivusaega. Kui käesoleva määruse kehtivusaeg lõpeb ja seda ei pikendata, peaks käesoleva määruse alusel juba vabastatud toetuskavade suhtes jätma vabastuse kehtima veel kuueks kuuks.

(23)

Ette tuleks näha üleminekusätted teadete suhtes, mille käsitlemine toimub käesoleva määruse jõustumise ajal, ja abi suhtes, mis on antud enne käesoleva määruse jõustumist ja millest ei ole teatatud, rikkudes seega asutamislepingu artikli 88 lõikes 3 sätestatud kohustust,