32004R0868

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 868/2004,

21. aprill 2004,

mis käsitleb kaitset kolmandate riikide poolse subsideerimise ja ebaõiglase hinnakujunduse vastu, mis põhjustab ühenduse lennuettevõtjatele lennuteenuste pakkumisel kahju

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 80 lõiget 2,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, [1]

võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust, [2]

vastavalt asutamislepingu artiklis 251 sätestatud menetlusele [3]

ning arvestades järgmist:

(1) Ühenduse lennuettevõtjate konkurentsivõimet lennuteenuste pakkumisel ühenduses, ühenduse kaudu või ühendusest võib kahjustada samasuguseid lennuteenuseid pakkuvate kolmandate riikide lennuettevõtjate ebaõiglane ja diskrimineeriv hinnakujundus.

(2) Selline ebaõiglane ja diskrimineeriv hinnakujundus võib olla tingitud kolmanda riigi valitsuse või piirkondliku asutuse või kolmanda riigi riikliku organisatsiooni poolsest subsideerimisest või muul kujul antavast abist või mittekaubanduslikke eelised nautiva kolmanda riigi lennuettevõtja hinnakujundustavadest.

(3) On vaja määratleda sellise ebaõiglase tegevuse suhtes võetavad tasakaalustavad meetmed.

(4) Ühenduses on lennuettevõtjatele antava riigiabi suhtes kehtestatud ranged eeskirjad ning selleks, et ühenduse lennuettevõtjad ei satuks ebasoodsasse konkurentsiolukorda ning ei kannataks kahju, on vaja meedet, mis pakuks neile kaitset kolmandate riikide lennuettevõtjate ees, keda subsideeritakse või kes saavad oma valitsuselt teistsugust toetust.

(5) Käesolev määrus ei ole ette nähtud asendama kolmandate riikidega sõlmitud lennuteenuste kokkuleppeid, mida võib kasutada käesoleva määrusega hõlmatud hinnakujundusega seonduvate probleemide tõhusaks lahendamiseks; kui liikmesriigi tasandil on olemas õigusakt, mille abil oleks võimalik mõistliku ajavahemiku jooksul saada rahuldav vastus, oleks kõnealune õigusakt selle ajavahemiku jooksul käesoleva määruse suhtes ülimuslik.

(6) Ühendus peaks suutma võtta meetmeid kolmanda riigi valitsuse antavatest subsiidiumidest tuleneva ebaõiglase tegevuse heastamiseks; ühendus peaks suutma võtta meetmeid ebaõiglase hinnakujunduse vastu.

(7) Tuleks määrata kindlaks, millal loetakse subsiidium olemasolevaks ning millistele põhimõtetele vastavalt on see tasakaalustatav, eelkõige, kas subsiidium on suunatud teatud ettevõtetele või sektoritele või kas see sõltub lennuteenuse pakkumisest kolmandatele riikidele.

(8) Subsiidiumi olemasolu kindlakstegemisel on vaja näidata, kas valitsus, piirkondlik asutus või muu riiklik organisatsioon on rahaliste vahendite ülekandmise teel andnud rahalist toetust või kas mis tahes liiki võlad, mis on valitsuse tuluks, on jäänud tagasi saamata või neid ei koguta ning et seeläbi on toetust saanud ettevõte kasu saanud.

(9) Tuleks määrata kindlaks, millal ebaõiglane hinnakujundus loetakse olemasolevaks; kolmandate riikide lennuettevõtjate hinnakujunduse uurimine peaks piirduma nende piiratud juhtudega, kus lennuettevõtjal on mittekaubanduslikud eelised, mida ei ole võimalik selgelt subsiidiumina eristada.

(10) Tuleks täpsustada, et ebaõiglane hinnakujundus loetakse olemasolevaks ainult neil juhtudel, kui seda on võimalik selgelt eristada tavapärasest konkurentsihinna kujundusest; ühendus peaks töötama välja üksikasjaliku meetodi ebaõiglase hinnakujunduse olemasolu kindlakstegemiseks.

(11) Lisaks sellele on soovitav sätestada selged ja üksikasjalikud juhised tegurite kohta, mille alusel võib kindlaks teha, kas kolmandate riikide lennuettevõtjate poolt pakutavad subsideeritud või ebaõiglase hinnakujundusega lennuteenused on põhjustanud või ähvardavad põhjustada kahju; tõestamaks, et selliste lennuteenuste pakkumisega seotud hinnakujundus põhjustab kahju ühenduse lennundussektorile, tuleks pöörata tähelepanu muude tegurite mõjule ning kaaluda tuleks kõiki asjakohaseid ja teadaolevaid tegureid ja majandusnäitajaid, mis mõjutavad lennundussektori olukorda, eelkõige ühenduses valitsevaid turutingimusi.

(12) On oluline määratleda mõisted "ühenduse lennuettevõtja", "ühenduse lennundussektor" ja "samalaadsed lennundusteenused".

(13) On oluline täpsustada, kes võib esitada kaebuse, ning selle, millist teavet selline kaebus peaks sisaldama; kaebus tuleks tagasi lükata, kui menetlemise algatamiseks ei ole piisavalt tõendeid kahju kohta.

(14) On soovitav sätestada kolmandate riikide ebaõiglase hinnakujunduse uurimisel järgitav kord; see menetlus peaks olema ajaliselt piiratud.

(15) On vaja sätestada viis, kuidas tuleks huvitatud isikutele anda teada, millist teavet ametiasutused nõuavad; huvitatud isikutel peaksid olema piisavad võimalused kõikide asjakohaste tõendite esitamiseks ning oma huvide kaitsmiseks; samuti on vaja sätestada eeskirjad ja kord, mida tuleb järgida uurimise ajal, eelkõige eeskirjad, mille kohaselt huvitatud isikud peavad andma endast teada, esitama oma seisukohad ja esitama teabe kindlaksmääratud tähtajaks siis, kui neid seisukohti ja seda teavet võetakse arvesse; äritehingute konfidentsiaalsust austades on vaja võimaldada huvitatud osapooltel pääseda ligi uurimisega seotud teabele, mis on nende juhtumi menetlemisel asjakohane; on vaja ette näha seda, et kui osapooled ei tee rahuldavat koostööd, võib järelduste tegemiseks kasutada muud teavet, ning et selline teave võib olla osapooltele ebasoodsam kui koostöö korral.

(16) On vaja sätestada tingimused, mille alusel võib kehtestada ajutised meetmed; selliseid meetmeid võib komisjon kõikidel juhtudel kehtestada ainult kuueks kuuks.

(17) Uurimine või menetlus tuleks lõpetada, kui meetmeid ei ole vaja võtta, näiteks juhul, kui subsiidium, ebaõiglase hinnakujunduse aste või kahju on väikesed; kui peatamisotsusele ei ole lisatud menetluse peatamise põhjendusi, ei tuleks menetlust peatada; kui sellise väiksema summaga on võimalik kahju kõrvaldada, siis need meetmed peaksid olema väiksemad kui tasakaalustatavate subsiidiumide summa või ebaõiglase hinnakujunduse aste.

(18) On vaja sätestada, et meetmete tase ei tohi ületada subsiidiumide väärtust või vastavalt olukorrale antud mittekaubanduslikke eeliseid või tekitatud kahjule vastavat summat, juhul kui see summa on väiksem.

(19) On vaja sätestada, et meetmed peaksid kehtima ainult seni, kuni see on kahju põhjustavate subsiidiumidele või ebaõiglasele hinnakujundusele vastutoime avaldamiseks vajalik.

(20) Meetmete rakendamisel tuleks eelistada tollimakse; kui tollimaksud ei osutu sobivaks, tuleks kaaluda muid meetmeid.

(21) Ajutiste või lõplike meetmete kehtestamise asemel on vaja määratleda tasakaalustatavate subsiidiumide või ebaõiglase hinnakujunduse ja kahju kaotamise või hüvitamise kohustuste heakskiitmise kord; samuti on vaja sätestada kohustuste rikkumiste või neist taganemise tagajärjed.

(22) On vaja ette näha kehtestatud meetmete läbivaatamine juhul, kui muutunud olukordade kohta on esitatud piisavalt tõendeid.

(23) Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlus [4].

(24) Meetmete vorm ja tase ning nende rakendamine tuleks sätestata üksikasjalikult määruses, millega need meetmed kehtestatakse.

(25) On vaja tagada, et käesoleva määruse alusel võetud meetmed on täielikult kooskõlas ühenduse huvidega; ühenduse huvide hindamiseks tehakse kindlaks võimalikud kaalukad põhjused, millest saab kindlalt järeldada, et meetmete võtmine ei oleks ühenduse üldistes huvides. Nimetatud kaalukad põhjused võivad näiteks hõlmata juhtumeid, kus tarbijate või teiste huvitatud osapoolte ebasoodne olukord on selgelt ebaproportsionaalne, võrreldes mis tahes eelistega, mida meetmete rakendamisel antakse ühenduse lennundussektorile.

(26) Kuna käesoleva määruse eesmärki, milleks on kaitse kolmandate riikide subsiidiumide ja ebaõiglase hinnakujunduse vastu, mis põhjustab ühenduse lennuettevõtjatele lennuteenuste pakkumisel kahju, ei pruugi liikmesriigid saavutada ning seetõttu on seda võimalik saavutada ühenduse tasemel, võib ühendus kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuspõhimõttega võtta meetmeid. Nimetatud artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv kaugemale sellest, mis on vajalik nimetatud eesmärgi saavutamiseks,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Eesmärk

1. Käesoleva määrusega sätestatakse kord, mida järgitakse selleks, et pakkuda kaitset kolmandate riikide poolt lennuteenuste pakkumiseks antavate subsiidiumide ja ebaõiglase hinnakujunduse vastu, kuivõrd see kahjustab ühenduse lennundussektorit.

2. Käesolev määrus ei välista liikmesriikide ja kolmandate riikide vahel sõlmitud lennuteenuste kokkulepete erisätete kohaldamist enne kõnealuse korra kohaldamist.

3. Käesolev määrus ei välista ühenduse ja kolmandate riikide vahel sõlmitud kokkulepete erisätete kohaldamist.

Artikkel 2

Põhimõtted

Lubatud on kohaldada tasakaalustavaid meetmeid selleks, et tasakaalustada:

1. subsiidiumi, mis on antud otseselt või kaudselt kolmanda riigi lennuettevõtjale, või

2. kolmanda riigi lennuettevõtja ebaõiglast hinnakujundust,

arvestades ühenduse lennundussektorit kahjustavate lennuteenuste pakkumist ühel või mitmel marsruudil ühendusse või ühendusest välja.

Artikkel 3

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) kahju — vastavalt artiklile 6 määratud oluline kahju või olulise kahju oht ühenduse lennundussektorile;

b) ühenduse lennundussektor — ühenduse lennuettevõtjad, kes pakuvad samalaadseid lennuteenuseid, või osa nendest lennuettevõtjatest, kelle ühine panus moodustab märkimisväärse osa kõnealuste teenuste pakkumisest ühenduses;

c) ühenduse lennuettevõtja — lennuettevõtja koos kehtiva lennutegevusloaga, mille on välja andnud liikmesriik vastavalt nõukogu 23. juuli 1992. aasta määrusele (EMÜ) nr 2407/92 lennuettevõtjatele lennutegevuslubade väljaandmise kohta; [5]

d) samalaadsed lennuteenused — lennuteenused, mida pakutakse samal marsruudil või samadel marsruutidel kui kõnealuseid lennuteenuseid, või lennuteenused, mida pakutakse marsruudil või marsruutidel, mis on väga sarnased marsruudi või marsruutidega, millel kõnealuseid lennuteenuseid pakutakse.

Artikkel 4

Subsideerimine

1. Subsiidium loetakse olemasolevaks, kui:

a) kui kolmanda riigi valitsus, piirkondlik asutus või muu riiklik organisatsioon annab rahalist toetust, st kui:

i) valitsuse, piirkondliku asutuse või muu riikliku organisatsiooni tegevus hõlmab otsest raha ülekandmist (näiteks toetused, laenud, paigutused omakapitali, potentsiaalsed raha otseülekanded ettevõttesse või ettevõtte kohustuste ülevõtmine, näiteks laenugarantiide kujul);

ii) valitsuse, piirkondliku asutuse või muu riikliku organisatsiooni tulu jääb tagasi saamata või seda ei koguta;

iii) valitsus, piirkondlik asutus või muu riiklik organisatsioon hangib muid kui üldisesse infrastruktuuri kuuluvaid kaupu või teenuseid või ostab neid;

iv) valitsus, piirkondlik asutus või muu riiklik organisatsioon teeb makseid rahastussüsteemi või volitab või suunab mingit eraorganit täitma üht või mitut alapunktides i-iii nimetatud ülesannetest, mis lasuvad tavaliselt valitsusel, ja menetlus ei erine tegelikult valitsuste poolt tavaliselt järgitavast menetlusest;

b) ja seeläbi saadakse kasu.

2. Subsiidiumide kohta kehtivad tasakaalustusmeetmed üksnes siis, kui need piirduvad juriidiliselt või faktiliselt subsiidiumi andva asutuse jurisdiktsiooni alla kuuluva ettevõtte või tööstussektoriga või ettevõtete või tööstussektori rühmaga.

Artikkel 5

Ebaõiglane hinnakujundus

1. Ebaõiglane hinnakujundus loetakse ühendusele või ühendusest pakutava konkreetse lennuteenuse puhul olemasolevaks, kui kolmanda riigi lennuettevõtja:

- saab muud kui kaubanduslikku kasu, ja

- pakub lennuteenust piletihinnaga, mis on konkureerivate ühenduse lennuettevõtjate poolt pakutud hinnast nii palju madalam, et põhjustab ühenduse lennuettevõtjatele kahju.

Selline käitumine peab selgelt eristuma tavapärasest konkurentsihindade määramisest.

2. Lennupiletite hindade võrdlemisel tuleb arvesse võtta järgmiseid aspekte:

a) tegelik hind, millega pileteid müügiks pakutakse;

b) väidetavalt ebaõiglase hinnaga pakutavate istekohtade arv õhusõiduki istekohtade üldarvust;

c) väidetavalt ebaõiglase hinnaga müüdavate piletitega seotud piirangud ja tingimused;

d) kõikide kõnealust samalaadset lennuteenust osutavate lennuettevõtjate pakutava teeninduse tase;

e) lennuteenust osutava kolmanda riigi lennuettevõtja tegelikud kulud ning mõistlik kasumimarginaal; ja

f) olukord võrreldavatel marsruutidel lähtuvalt punktidest a-e.

3. Komisjon töötab kooskõlas artikli 15 lõikes 3 osutatud korraga välja üksikasjaliku meetodi, mille abil tehakse kindlaks ebaõiglase hinnakujunduse olemasolu. See meetod hõlmab muu hulgas viisi, kuidas lennundussektoris hinnatakse tavapärast konkurentsihindade määramist, tegelikke kulusid ning mõistlikku kasumimarginaali.

Artikkel 6

Kahju tuvastamine

1. Kahju tuvastamine põhineb otsesel tõendusmaterjalil ning selle käigus tuleb objektiivselt uurida nii:

a) asjaomaste lennuteenuste hinnataset ja selliste lennuteenuste mõju ühenduse lennuettevõtjate poolt pakutavatele piletihindadele, kui ka

b) nende lennuteenuste mõju ühenduse lennundussektorile selliste majandusnäitajate suundumuste põhjal nagu lendude arv, tootmisvõimsuse rakendusaste, reisijate ettetellimised, turuosa, kasum, kapitalitasuvus, investeeringud, tööhõive.

Otsustamisel ei tarvitse saada määravaks üks või mitu loetletud tegureist.

2. Lõike 1 alusel esitatud otsese tõendusmaterjaliga tõestatakse, et kõnealuste lennuteenustega põhjustatakse kahju käesoleva määruse tähenduses.

3. Lisaks kõnealustele lennuteenustele uuritakse ka muid teadaolevaid tegureid, mis samal ajal kahjustavad ühenduse lennundussektorit, tagamaks, et nende teguritega tekitatud kahju ei ole põhjustanud kõnealused lennuteenused.

4. Kahju tekitamise ohu kindlaksmääramisel tuginetakse faktidele, mitte vihjetele, oletustele ega kaudsetele võimalustele. Muudatus asjaoludes, mis tekitaksid olukorra, mille puhul subsiidium põhjustaks kahju, peab olema selgelt prognoositav ja peatselt toimuv.

Artikkel 7

Menetluse algatamine

1. Käesolevale määrusele vastav uurimine algatatakse ühenduse lennundussektori nimel füüsilise või juriidilise isiku või mõne ühenduse kirjaliku kaebuse alusel või komisjoni enda algatusel juhul, kui on piisavalt tõendeid tasakaalustatavate subsiidiumide (sealhulgas võimaluse korral nende summade) või ebaõiglase hinnakujunduse kohta käesoleva määruse tähenduses, samuti kahju kohta ning põhjusliku seose kohta väidetavalt subsideeritud või ebaõiglase hinnaga lennuteenuse ja väidetava kahju vahel.

2. Kui selgub, et menetluse algatamiseks on piisavalt tõendeid, algatab komisjon 45 päeva jooksul pärast kaebuse esitamist artikli 15 lõikes 2 osutatud korras menetluse ning avaldab sellekohase teate Euroopa Liidu Teatajas. Kui asjaomased liikmesriigid peavad kahepoolse kokkuleppe raames kõnealuse küsimuse osas arutelusid, pikendatakse 45-päevast tähtaega liikmesriigi taotluse korral kuni 30 päeva võrra. Tähtaja täiendava pikendamise üle otsustab komisjon artikli 15 lõikes 2 osutatud korras.

Kui esitatud tõendusmaterjal on ebapiisav, teatab komisjon kaebuse esitajale sellest artikli 15 lõikes 2 osutatud korras 45 päeva jooksul alates kuupäevast, mil kaebus esitati.

3. Teadaandes menetluse algatamise kohta teatatakse uurimise algatamisest, märgitakse uurimise ulatus, asjaomaste marsruutide lennuteenused, riigid, kelle valitsused on väidetavalt subsiidiume andnud või väljastanud litsentsi lennuettevõtjale, kes on väidetavalt ebaõiglaselt hindu kujundanud, ning tähtajad, mille jooksul saavad huvitatud isikud endast teatada, oma seisukohad kirjalikult teatavaks teha ja teabe esitada, kui kõnealuseid seisukohti ja teavet peetakse uurimise seisukohast vajalikuks; teadaandes märgitakse tähtaeg, mille jooksul huvitatud pooled võivad taotleda komisjonis suulist ärakuulamist.

4. Komisjon teavitab menetluse algatamisest kõnealuseid lennuteenuseid osutavaid lennuettevõtjaid, asjaomase riigi valitsust ning kaebuse esitajaid.

5. Komisjon võib igal ajal kutsuda asjaomase kolmanda riigi valitsuse osalema konsultatsioonidel selleks, et selgitada olukorda lõikes 2 osutatud küsimuste osas, ning selleks, et jõuda vastastikku kokkulepitud lahenduseni. Vajaduse korral kutsub komisjon konsultatsioonidele osalema kõik asjaomased liikmesriigid. Juhul kui liikmesriigi ja asjaomase kolmanda riigi valitsuse vahel on juba konsultatsioonid käimas, teeb komisjon eelnevalt koostööd liikmesriigiga.

Artikkel 8

Uurimine

1. Pärast menetluse algatamist alustab komisjon uurimist, mis hõlmab nii kolmandate riikide lennuettevõtjate poolt osutatavate lennuteenuste subsideerimist ja nendega seonduvat ebaõiglast hinnapoliitikat teatud marsruutide puhul kui ka sellega seotud kahju. Uurimine viiakse läbi kiiresti ning tavapäraselt lõpetatakse uurimine üheksa kuu jooksul pärast menetluse algatamist, välja arvatud järgmistel juhtudel, mille puhul on menetluse tähtaega võimalik pikendada:

- läbirääkimised asjaomase kolmanda riigi valitsusega on jõudnud sellesse etappi, kus tundub, et kaebuse rahuldav lahendamine on peatselt saavutatav, või

- ühenduse huvides oleva lahenduse saavutamiseks on vaja täiendavalt aega.

2. Huvitatud pooled, kes on endast menetluse algatamise teates sätestatud tähtaja jooksul teada andnud, kuulatakse ära juhul, kui nad on esitanud taotluse suuliseks ärakuulamiseks ja näidanud, et tegemist on asjaosalistega, keda menetluse tulemus tõenäoliselt mõjutab, ja et ärakuulamiseks on konkreetsed põhjused.

3. Kui mõni huvitatud isik ei võimalda juurdepääsu vajalikule teabele või ei esita vajalikku teavet asjaomaste tähtaegade jooksul või takistab märkimisväärselt uurimist, siis võib nii negatiivsed kui ka positiivsed esialgsed ja lõplikud järeldused teha kättesaadavate faktide põhjal. Kui selgub, et huvitatud pool on esitanud ebaõiget või eksitavat teavet, siis jäetakse selline teave arvesse võtmata ning võidakse toetuda kasutamiseks kättesaadavatele faktidele.

Artikkel 9

Tasakaalustavad meetmed

Ajutisi või lõplikke tasakaalustavaid meetmeid rakendatakse eelistatavalt asjaomasele kolmanda riigi lennuettevõtjale kohaldatud tollimaksude kujul.

Artikkel 10

Ajutised meetmed

1. Ajutisi meetmeid võib kehtestada, kui on tehtud esialgne kinnitav otsus selle kohta, et asjaomased kolmanda riigi lennuettevõtjad saavad kasu subsiidiumidest või tegelevad ebaõiglase hinnakujundamisega, mis kahjustab ühenduse lennundussektorit ning et ühenduse huvid nõuavad sellise kahju ärahoidmiseks vajalikku sekkumist.

2. Ajutisi meetmeid võib võtta artikli 15 lõikes 2 osutatud korras. Neid meetmeid või kehtestada kuni kuueks kuuks.

Artikkel 11

Lõpetamine ilma meetmeid võtmata

1. Kui kaebus võetakse tagasi või kui liikmesriigi ja asjaomase kolmanda riigi lennuteenuseid käsitleva kokkuleppe alusel on lepitud kokku rahuldavas lahenduses, võib komisjon menetluse lõpetada, välja arvatud juhul, kui menetluse lõpetamine ei oleks ühenduse huvides.

2. Kui tasakaalustamismeetmed on tarbetud, lõpetatakse menetlus artikli 15 lõikes 2 sätestatud korras. Menetluse lõpetamise otsusele lisatakse menetluse lõpetamise põhjused.

Artikkel 12

Lõplikud meetmed

1. Kui lõplikult kindlaks tehtud faktid kinnitavad subsiidiumide või ebaõiglase hinnakujunduse olemasolu ja nende poolt tekitatud kahju ning kui ühenduse huvid nõuavad sekkumist artikli 16 kohaselt, kehtestatakse lõplik meede artikli 15 lõikes 3 osutatud korras.

2. Subsiidiumide tasakaalustamiseks kehtestatud meetmete tase ei tohi ületada subsiidiumide summat, mis on arvutatud subsiidiumi saanud ettevõtte kasust lähtudes, mille puhul on leitud, et kolmandate riikide lennuettevõtjad on sellest kasu saanud, ning see peaks olema väiksem kui subsiidiumide üldsumma, et sellisest madalamast tasemest piisaks ühenduse lennundussektorile tekitatud kahju kõrvaldamiseks.

3. Mittekaubanduslikust eelisest tuleneva ebaõiglase hinnakujunduse tasakaalustamiseks kehtestatud meetmete tase ei tohi ületada kolmanda riigi asjaomase lennuettevõtja ning ühenduse konkureeriva asjaomase lennuettevõtja poolt kehtestatud hindade vahet, kuid peab olema väiksem, et sellest madalamast tasemest piisaks ühenduse lennundussektorile tekitatud kahju kõrvaldamiseks. Selliste meetmete tase ei tohi mingil juhul ületada kolmandate riikide lennuettevõtjatele antud mittekaubandusliku eelise väärtust.

4. Meede kehtestatakse igal juhul õiges ulatuses kedagi diskrimineerimata kolmandate riikide nende lennuettevõtjate poolt osutatud lennuteenuste suhtes, kelle puhul on leitud, et need ettevõtted on saanud subsiidiume või rakendanud asjaomaste marsruutide puhul ebaõiglast hinnakujundust, välja arvatud kolmandate riikide kõnealuste lennuettevõtjate poolt osutatud teenused, mille puhul on käesolevas määruses ettenähtud kohustused heaks kiidetud.

5. Meede peab jääma jõusse üksnes nii kaua ja üksnes selles ulatuses, mis on vajalik, et tasakaalustada kahju põhjustavaid subsiidiume või ebaõiglast hinnakujundust.

Artikkel 13

Kohustused

1. Uurimise võib lõpetada ajutisi või lõplikke meetmeid kehtestamata, kui võetakse rahuldavad vabatahtlikud kohustused, mille alusel:

a) subsiidiumi või mittekaubanduslikku eelist andev valitsus nõustub subsiidiumi või mittekaubanduslikku eelist kõrvaldama või piirama või võtma muid meetmeid, mis mõjutavad selle mõju; või

b) kolmanda riigi lennuettevõtja kohustub läbi vaatama oma hinnad või lõpetama kõnealusel marsruudil lennuteenuste pakkumise selleks, et subsiidiumi või mittekaubandusliku eelise kahjulik mõju saaks kõrvaldatud.

2. Kohustused kiidetakse heaks artikli 15 lõikes 2 nimetatud korras.

3. Kui mõni osapool kohustusi rikub või neist taganeb, kehtestatakse kooskõlas artikliga 12 lõplik meede faktide põhjal, mis on kindlaks tehtud kohustuse võtmisele aluseks saanud uurimise käigus, juhul kui uurimine lõpetati lõpliku otsusega subsideerimise kohta ning kui asjaomasele kolmanda riigi lennuettevõtjale või subsiidiumi andnud valitsusele on antud võimalus esitada oma arvamus, välja arvatud juhul, kui kolmanda riigi lennuettevõtja või kolmanda riigi valitsus kohustusest taganeb.

Artikkel 14

Läbivaatused

1. Kui olukord seda nõuab, võib meetmete algsel kujul kohaldamise jätkamise vajaduse uuesti läbi vaadata komisjoni algatusel või liikmesriigi taotluse korral või meetmetega hõlmatud kolmanda riigi lennundusettevõtja taotlusel korral või ühenduse lennuettevõtja taotluse korral, tingimusel et pärast lõpliku meetme kehtestamist on möödunud vähemalt kaks järjestikust Rahvusvaheline Lennutranspordi Assotsiatsiooni (IATA) lennuhooaega.

2. Lõikel 1 põhineva läbivaatuse algatab komisjon artikli 15 lõikes 2 sätestatud korras. Artiklite 7 ja 8 asjakohaseid sätteid kohaldatakse lõikes 1 osutatud läbivaatuste suhtes. Läbivaatuse käigus hinnatakse seda, kas subsiidiumide andmine või ebaõige hinnakujundamine jätkub, ja/või sellest tulenevat kahju, samuti tuleks uuesti kindlaks teha, kas ühenduse huvid nõuavad jätkuvat sekkumist. Kui läbivaatamised seda õigustavad, tunnistatakse meetmed kehtetuks või tehakse neisse muudatused või jäetakse need kehtima artikli 15 lõikes 3 osutatud korras.

Artikkel 15

Komiteemenetlus

1. Komisjoni abistab nõukogu 23. juuli 1992. aasta määruse (EMÜ) nr 2408/92 (ühenduse lennuettevõtjate juurdepääsu kohta ühendusesisestele lennuliinidele) [6] artikliga 11 loodud komitee (edaspidi "komitee").

2. Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 3 ja 7, võttes arvesse selle artiklis 8 sätestatut.

3. Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 5 ja 7, võttes arvesse selle artiklis 8 sätestatut.

Otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõikes 6 sätestatud tähtajaks kehtestatakse kolm kuud.

4. Komitee võtab vastu oma töökorra.

Artikkel 16

Ühenduse huvid

Kui artikli 10 lõike 1, artikli 11 lõike 2 ja artikli 12 lõike 1 alusel määratakse kindlaks, kas ühenduse huvid nõuavad sekkumist või kas meetmed tuleks kooskõlas artikli 14 lõikega 2 säilitada, peaks otsus põhinema kõikide erinevate huvide hindamisel tervikuna. Meetmeid ei tohi kohalda, kui on selge, et see ei ole ühenduse huvides.

Artikkel 17

Üldsätted

1. Ajutised või lõplikud tasakaalustavad meetmed kehtestatakse määrusega ja neid jõustavad liikmesriigid sellisel kujul, ulatuses ja nende kriteeriumide alusel, nagu meetmeid kehtestavas määruse sätestatud on. Kui kehtestatakse muud meetmed kui tollimaksud, määratletakse määruses käesoleva määruse sätete kohaselt meetmete täpne vorm.

2. Määrused, millega kehtestatakse ajutised või lõplikud tasakaalustavad meetmed, ning määrused või otsused, millega aktsepteeritakse kohustusi või peatatakse või lõpetatakse uurimisi või menetlusi, avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 18

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Strasbourg, 21. aprill 2004

Euroopa Parlamendi nimel

president

P. Cox

Nõukogu nimel

eesistuja

D. Roche

[1] EÜT C 151 E, 25.6.2002, lk 285.

[2] ELT C 61, 14.3.2003, lk 29.

[3] Euroopa Parlamendi 14. jaanuari 2003. aasta arvamus (ELT C 38 E, 12.2.2004, lk 75), nõukogu 18. märtsi 2003. aasta ühisseisukoht (ELT C 66 E, 16.3.2004, lk 14). Euroopa Parlamendi 11. märtsi 2004. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 30. märtsi 2004. aasta otsus.

[4] EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.

[5] EÜT L 240, 24.8.1992, lk 1.

[6] EÜT L 240, 24.8.1992, lk 8. Määrust on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1882/2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1).

--------------------------------------------------