EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 32003R1915

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1915/2003, 30. oktoober 2003, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 999/2001 VII, VIII ja IX lisa lammaste ja kitsede importimise ja nendega kauplemise ning veiste, lammaste ja kitsede transmissiivsete spongioossete entsefalopaatiate kinnitamisele järgnevate meetmete osasEMPs kohaldatav tekst

ELT L 283, 31.10.2003, p. 29–33 (ES, DA, DE, EL, EN, FR, IT, NL, PT, FI, SV)

Dokument on avaldatud eriväljaandes (CS, ET, LV, LT, HU, MT, PL, SK, SL, BG, RO, HR)

Legal status of the document In force

ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2003/1915/oj

32003R1915



Euroopa Liidu Teataja L 283 , 31/10/2003 Lk 0029 - 0033


Komisjoni määrus (EÜ) nr 1915/2003,

30. oktoober 2003,

millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 999/2001 VII, VIII ja IX lisa lammaste ja kitsede importimise ja nendega kauplemise ning veiste, lammaste ja kitsede transmissiivsete spongioossete entsefalopaatiate kinnitamisele järgnevate meetmete osas

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. mai 2001. aasta määrust (EÜ) nr 999/2001, millega kehtestatakse teatavate transmissiivsete spongioossete entsefalopaatiate vältimise, kontrolli ja likvideerimise eeskirjad, [1] viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 1234/2003, [2] eriti selle artiklit 23,

ning arvestades järgmist:

(1) Määrusega (EÜ) nr 999/2001 kehtestatakse veiste, lammaste ja kitsede transmissiivsete spongioossete entsefalopaatiate (TSEde) vältimise, kontrolli ja likvideerimise eeskirjad. Nimetatud määruse artikli 13 lõikes 1 ja VII lisas nähakse ette teatavad meetmed, mida tuleb pärast TSE esinemise kinnitamist võimalikult kiiresti kohaldada. Eeldatakse, et mainitud meetmete teatavate aspektide rakendamisega kaasneb praktilisi raskusi.

(2) Et TSEsse nakatunud isasloomade järglaskonna kindlakstegemisega kaasnevad praktilised raskused ja sellest saadav kasu ei ole kinnitust leidnud, tuleks TSE kinnitamisele järgneva järglaskonna kindlakstegemise eeskirja kohaldada lammaste ja kitsede osas ainult juhtudel, kui haiguse esinemine on kinnitatud emasloomal.

(3) Veiste spongioosse entsefalopaatia (BSE) kinnitamise korral tuleb BSEsse nakatunud veiste kohordid vastavalt määrusele (EÜ) nr 999/2001 tappa ja täielikult hävitada.

(4) Maailma Loomatervishoiu Organisatsioon (Office International des Epizooties, OIE) otsustas oma korralisel istungjärgul 2003. aasta mais, et BSEsse nakatunud veiste kohordid võib jätta ellu kuni nende tootliku eluea lõpuni, tingimusel et nad pärast surma täielikult hävitatakse.

(5) Vastavalt OIE loomatervishoiu eeskirjale ei ole veisesperma kasutamist BSE tõttu vaja piirata. Oma 18. ja 19. märtsi 1999. aasta arvamuses BSE võimaliku vertikaalse leviku kohta, mida on ajakohastatud 16. mail 2002, pidas juhtiv teaduskomitee ebatõenäoliseks, et veisesperma on BSE levimisel riskiteguriks.

(6) Lisaks on pullid seemendusjaamades ametliku järelevalve all, mis võimaldab tagada, et nad pärast surma täielikult hävitatakse.

(7) Tingimusi piirangute lõpetamiseks TSEsse nakatunud lambamajandite suhtes tuleks laiendada, kui nendega kaasneb intensiivne TSE seire. Segatüüpi põllumajandusettevõtetesse kitsede hankimise eeskirju tuleks vastavalt muuta.

(8) Et leevendada teatavaid regionaalseid raskusi nakatunud karjadesse sobivate asendusloomade leidmisel, tuleks lubada semiresistentsete uttede liikumist põllumajandusettevõtete vahel, mille suhtes on kehtestatud piirangud.

(9) Uutele eeskirjadele ülemineku lihtsustamiseks tuleks perioodi, mille jooksul tuleks madala ARR-alleeli tasemega lambatõugude või põllumajandusettevõtete puhul teatavate loomade hävitamisel lubada erandit, pikendada kahelt aastalt kolmele.

(10) Määruse (EÜ) nr 999/2001 VIII ja IX lisas nähakse ette tingimused tõuaretuseks mõeldud lammaste ja kitsedega kauplemiseks ja nende importimiseks. Neid tingimusi tuleks selgitada.

(11) Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 999/2001 vastavalt muuta.

(12) Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas alalise toiduahela ja loomatervishoiu komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 999/2001 VII, VIII ja IX lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 30. oktoober 2003

Komisjoni nimel

komisjoni liige

David Byrne

[1] EÜT L 147, 31.5.2001, lk 1.

[2] EÜT L 173, 11.7.2003, lk 6.

--------------------------------------------------

LISA

VII, VIII ja IX lisa muudetakse järgmiselt.

1. VII lisa asendatakse järgmisega:

"

VII LISA

TRANSMISSIIVSE SPONGIOOSSE ENTSEFALOPAATIA LIKVIDEERIMINE

1. Artikli 13 lõike 1 punktis b osutatud uurimise käigus tuleb identifitseerida:

a) veiste puhul:

- kõik muud mäletsejalised põllumajandusettevõttes, kus haiguse esinemine on kinnitatud,

- kui haiguse esinemine on kinnitatud emasloomal, kogu tema kaks aastat enne või pärast kliinilist haiguspuhangut sündinud järglaskond,

- kõik kinnitatud haigusega looma kohordi loomad,

- haiguse võimalik päritolu,

- muud loomad põllumajandusettevõttes, kus haiguse esinemine on kinnitatud, või muudes põllumajandusettevõtetes, mis võivad olla TSE tekitajate poolt nakatatud või mis on puutunud kokku sama sööda või nakkusallikaga,

- võimaliku nakatunud sööda või muu materjali liikumine või muud levimisviisid, mis võivad olla TSE tekitajat kõnealusesse ettevõttesse või sellest välja viinud;

b) lammaste ja kitsede puhul:

- kõik mäletsejalised, välja arvatud lambad ja kitsed, põllumajandusettevõttes, kus haiguse esinemine on kinnitatud,

- haigeks tunnistatud looma vanemad, kõik embrüod, munarakud ja viimased järglased, kui neid on võimalik tuvastada,

- lisaks teises taandes nimetatud loomadele kõik muud lambad ja kitsed põllumajandusettevõttes, kus haiguse esinemine on kinnitatud,

- haiguse võimalik päritolu ja muud põllumajandusettevõtted, kus on loomi, embrüoid või munarakke, mis võivad olla TSE tekitajate poolt nakatatud või mis on puutunud kokku sama sööda või nakkusallikaga,

- võimaliku nakatunud sööda või muu materjali liikumine või muud levimisviisid, mis võivad olla BSE tekitajat kõnealusesse ettevõttesse või sellest välja viinud.

2. Artikli 13 lõike 1 punktis c sätestatud meetmed hõlmavad vähemalt:

a) BSE esinemise kinnitamise puhul veistel punkti 1 alapunkti a esimeses, teises ja kolmandas taandes osutatud uurimise käigus kindlaksmääratud veiste tapmist ja täielikku hävitamist; liikmesriik võib siiski teha otsuse:

- punkti 1 alapunkti a esimeses taandes osutatud nakatunud põllumajandusettevõtte veiseid mitte tappa ja hävitada, sõltuvalt epidemioloogilisest olukorrast ja vastava ettevõtte loomade jälgitavusest,

- mitte tappa ega hävitada kõiki veiseid põllumajandusettevõttes, kus haiguse esinemine on vastavalt punkti 1 alapunkti a esimesele taandele kinnitatud, sõltuvalt epidemioloogilisest olukorrast ja kõnealuse ettevõtte loomade jälgitavusest;

b) TSE esinemise kinnitamise puhul lambal või kitsel alates 1. oktoobrist 2003 pädeva asutuse otsuse kohaselt:

i) kas punkti 1 alapunkti b teises ja kolmandas taandes osutatud uurimise käigus kindlaksmääratud loomade, embrüote ja munarakkude tapmist ja täielikku hävitamist; või

ii) punkti 1 alapunkti b teises ja kolmandas taandes osutatud uurimise käigus kindlaksmääratud loomade, embrüote ja munarakkude tapmist ja täielikku hävitamist, välja arvatud järgmiste loomade puhul:

- ARR/ARR-genotüübiga tõujäärad,

- vähemalt ühe ARR-alleeliga ja ilma VRQ-alleelita aretusuted ja

- vähemalt ühe ARR-alleeliga tapaloomadeks mõeldud lambad;

iii) kui nakatunud loom on sisse toodud teisest põllumajandusettevõttest, võib liikmesriik juhtumi arenguloost lähtuvalt otsustada kohaldada likvideerimismeetmeid ka päritoluettevõttes, lisaks ettevõttele, kus nakkusjuht on kinnitatud, või selle asemel. Kui maad kasutab ühiskarjatamiseks mitu karja, võivad liikmesriigid otsustada piirduda meetmete kohaldamisel ühe karjaga, võttes arvesse kõiki epidemioloogilisi tegureid;

c) BSE esinemise kinnitamise puhul lammastel ja kitsedel punkti 1 alapunkti b teises kuni viiendas taandes osutatud uurimise käigus kindlaksmääratud loomade tapmist ja täielikku hävitamist ning embrüote ja munarakkude hävitamist.

3.1. Põllumajandusettevõt(e)tesse, kus on toimunud loomade hävitamine punkti 2 alapunkti b alapunktide i või ii kohaselt, võib tuua ainult järgmisi loomi:

a) ARR/ARR-genotüübiga isased lambad;

b) vähemalt ühe ARR-alleeliga ja ilma VRQ-alleelita emased lambad;

c) kitsed, tingimusel et:

- põllumajandusettevõttes ei leidu muid aretuslambaid peale alapunktides a ja b osutatud lammaste,

- pärast karja hävitamist on põllumajandusettevõtte kõiki lautu põhjalikult puhastatud ja desinfitseeritud,

- põllumajandusettevõttes viiakse läbi tõhustatud TSE seire koos kõigi üle 18 kuu vanuste väljapraagitud ja põllumajandusettevõttes surnud kitsede testimisega.

3.2. Põllumajandusettevõt(e)tes, kus on toimunud loomade hävitamine punkti 2 alapunkti b alapunktide i või ii kohaselt, võib kasutada ainult järgmist lambaspermat ja -embrüosid:

a) ARR/ARR-genotüübiga jäärade sperma;

b) vähemalt ühe ARR-alleeliga ja ilma VRQ-alleelita embrüod.

4. Erandina punkti 3.1 alapunktis b sätestatud piirangust võivad liikmesriigid hiljemalt 1. jaanuarini 2006 kestva üleminekuperioodi jooksul juhtudel, kui on raske hankida teadaoleva genotüübiga asendusloomi, otsustada lubada tuua punkti 2 alapunkti b alapunktides i ja ii mainitud põllumajandusettevõtetesse mittetiineid utetallesid, kelle genotüüp ei ole teada.

5. Pärast punkti 2 alapunkti b alapunktides i ja ii osutatud meetmete kohaldamist põllumajandusettevõttes:

a) ei kohaldata ARR/ARR-tüüpi lammaste põllumajandusettevõttest väljaviimise suhtes mingeid piiranguid;

b) ainult ühe ARR-alleeliga lambaid võib põllumajandusettevõttest välja viia ainult tapmiseks inimtoiduks või hävitamiseks; ühe ARR-alleeliga ja ilma VRQ-alleelita uttesid võib kooskõlas punkti 2 alapunkti b alapunktiga ii viia pärast meetmete rakendamist siiski ka teistesse põllumajandusettevõtetesse, mille suhtes kohaldatakse piiranguid;

c) muu genotüübiga lambaid võib põllumajandusettevõttest välja viia ainult hävitamiseks.

6. Punktides 3.1, 3.2 ja 5 nimetatud piirangute kohaldamist põllumajandusettevõtte suhtes jätkatakse kolme aasta jooksul alates:

a) päevast, mil kõik põllumajandusettevõtte lambad liigitatakse ARR/ARR-tüüpi; või

b) viimasest päevast, mil põllumajandusettevõttes peeti lambaid või kitsi; või

c) punkti 3.1 alapunktis c osutatud juhul päevast, mil alustati tõhustatud TSE-seiret; või

d) päevast, mil kõik tõujäärad põllumajandusettevõttes liigitatakse ARR/ARR-tüüpi ja kõik aretusuted on vähemalt ühe ARR-alleeliga ja ilma VRQ-alleelita, tingimusel et nimetatud perioodi jooksul testitakse kõiki üle 18 kuu vanuseid väljapraagitud ja põllumajandusettevõttes surnud lambaid TSE esinemise kontrollimiseks ja tulemused on negatiivsed.

7. Juhul kui ARR-alleeli esinemissagedus on vastava tõu või põllumajandusettevõtte puhul madal või kui seda peetakse vajalikuks sugulusaretuse vältimiseks, võib liikmesriik otsustada:

a) loomade hävitamist vastavalt punkti 2 alapunkti b alapunktidele i ja ii kuni kolmeks aastaks edasi lükata;

b) lubada punkti 2 alapunkti b alapunktides i ja ii osutatud põllumajandusettevõtetesse tuua ka muid lambaid peale punktis 3 osutatud lammaste, tingimusel et neil ei ole VRQ-alleeli.

8. Punktides 4 ja 7 sätestatud erandeid kohaldavad liikmesriigid esitavad komisjonile aruande nimetatud erandite andmise tingimustest ja kriteeriumidest.

"

2. VIII lisa A peatüki I osa punkt a asendatakse järgmisega:

"a) aretuslambad ja -kitsed peavad:

i) kas olema elanud sünnist saadik või viimase kolme aasta jooksul pidevalt põllumajandusettevõt(e)tes, mis on vähemalt kolme aasta jooksul vastanud järgmistele nõuetele:

- seal viiakse korrapäraselt läbi ametlikke veterinaarkontrolle,

- loomad on märgistatud,

- ühtki kinnitatud skreipijuhtumit ei ole esinenud,

- väljapraagitavaid vanu emasloomi kontrollitakse põllumajandusettevõttes proovide võtmise teel,

- emasloomi tuuakse sellisesse põllumajandusettevõttesse sisse ainult juhul, kui nad on pärit põllumajandusettevõttest, kus kehtivad samad nõuded; või

ii) alates 1. oktoobrist 2003 olema ARR/ARR prioonvalgu genotüübiga vastavalt komisjon otsuse 2002/1003/EÜ [1] I lisas esitatud määratlusele.

Kui aretuslambad ja -kitsed on ette nähtud saatmiseks liikmesriiki, mille territooriumi või selle osa suhtes kohaldatakse punktide b või c sätteid, peavad need vastama artikli 24 lõikes 2 osutatud korra alusel määratletud täiendavatele üldistele või konkreetsetele tagatistele."

3. IX lisa peatükk E asendatakse järgmisega:

"PEATÜKK E Lammaste ja kitsede import

Pärast 1. oktoobrit 2003 tuleb lammaste ja kitsede ühendusse importimisel esitada veterinaarsertifikaat, mis tõendab, et:

a) loomad on sündinud ja neid on pidevalt kasvatatud põllumajandusettevõtetes, milles pole kunagi diagnoositud skreipijuhtumit ja et – tõuaretuseks mõeldud lammaste ja kitsed puhul – loomad vastavad VIII lisa A peatüki I osa punkti a alapunktis i sätestatud nõuetele;

b) või et tegemist on komisjoni otsuse 2002/1003/EÜ I lisas määratletud ARR/ARR prioonvalgu genotüübiga lammastega, kes on pärit põllumajandusettevõttest, milles viimase kuue kuu jooksul pole esinenud ühtki skreipijuhtumit.

Kui aretuslambad ja -kitsed on ette nähtud saatmiseks liikmesriiki, mille territooriumi või selle osa suhtes kohaldatakse VIII lisa A peatüki I osa punktide b või c sätteid, peavad need vastama artikli 24 lõikes 2 osutatud korra alusel määratletud täiendavatele üldistele või konkreetsetele tagatistele."

[1] EÜT L 349, 24.12.2002, lk 105.

--------------------------------------------------

Top