32001D0163

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 163/2001/EÜ,

19. jaanuar 2001,

Euroopa audiovisuaalprogrammide tööstuse kutsetöötajate koolitusprogrammi (MEDIA-koolitus) rakendamise kohta (2001—2005)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 150 lõiget 4,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, [1]

võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust, [2]

võttes arvesse regioonide komitee arvamust, [3]

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras [4]

ning arvestades järgmist:

(1) Komisjon korraldas 6.–8. aprillil 1998 Birminghamis koostöös tolleaegse eesistujariigiga üleeuroopalise audiovisuaalvaldkonda käsitleva konverentsi "Digitaalajastu väljakutsed ja võimalused". Nõupidamiste käigus rõhutati vajadust kõikidele digitaalajastu uutele tahkudele keskenduva täiustatud koolitusprogrammi järele audiovisuaalvaldkonnas. 28. mail 1998 toimunud istungil võttis nõukogu arvesse nimetatud konverentsi lõppjäreldusi ja kutsus üles koostama uusi programme tugeva ja konkurentsivõimelise programmitööstuse edendamiseks.

(2) Audiovisuaalpoliitika kõrgetasemelise töörühma 26. oktoobri 1998. aasta aruandes pealkirjaga "Digitaalajastu: Euroopa audiovisuaalpoliitika" leiti, et selles olukorras tuleks audiovisuaalvaldkonnas tugevdada nii alg- kui jätkuõpet.

(3) Euroopa audiovisuaaltoodete tootmise, levitamise ja kättesaadavusega seotud väljakutsed olid peamised kõneained audiovisuaalpoliitika nõupidamisel nimega "Euroopa päritoluga materjalid digitaalsel aastatuhandel", mille tollane eesistujariik korraldas koostöös komisjoniga 10. ja 11. septembril 1999 Helsingis.

(4) Seminaril "Koolitus uuel aastatuhandel", mille tollane eesistujariik korraldas koostöös komisjoniga Oportos 10. ja 11. aprillil 2000, tehtud järeldustes rõhutati, et Euroopa audiovisuaaltööstuse kasvu ja soovitava rahvusvahelistumise hõlbustamiseks on vaja panustada koolitusse.

(5) Euroopa Parlamendile ja nõukogule komisjoni saadetud teatises pealkirjaga "Audiovisuaalpoliitika: järgmised etapid" tunnustab komisjon digitaalajastu märkimisväärset mõju tööhõivele audiovisuaaltööstuses.

(6) Rohelises raamatus "Telekommunikatsiooni-, meedia- ja infotehnoloogiasektorite lähenemine ja selle mõju õigusnormide väljatöötamisele" tõdetakse, et uute teenuste teke loob uusi töökohti. Uute turgudega kohanemiseks on vaja töötajaid, keda on õpetatud kasutama uut tehnoloogiat. Komisjoni korraldatud avalikus arutelus rohelise raamatu üle sai kinnitust nõudlus turu vajadustele kohandatud kutsealase erikoolituse järele.

(7) Oma 27. septembri 1999. aasta järeldustes rohelise raamatu avaliku arutelu tulemuste kohta [5] kutsus nõukogu komisjoni üles neid tulemusi arvesse võtma meetmete kavandamisel Euroopa audiovisuaalsektori, sealhulgas multimeediasektori tugevdamiseks.

(8) 20. ja 21. novembril 1997 Luxembourgis toimunud kohtumisel tõdes Euroopa Ülemkogu, et jätku- ja kutseõppel on suur tähtsus liikmesriikide tööhõivepoliitikale, pidades silmas tööalase sobivuse, kohanemisvõime ja ettevõtlikkuse suurendamist ning võrdsete võimaluste edendamist.

(9) 24. märtsil 2000 Lissabonis toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumisel rõhutati ka sobiva, eelkõige infoühiskonna kasutatavat uut tehnoloogiat käsitleva koolituse tähtsust.

(10) Komisjon märkis infoühiskonna töövõimalusi käsitlevas aruandes Euroopa Ülemkogule, et uued audiovisuaalteenused annavad häid võimalusi töökohtade loomiseks.

(11) Seetõttu on asjakohane kaasa aidata Euroopa audiovisuaaltööstusse investeerimisele ja kutsuda liikmesriike üles soodustama mitmesuguste vahenditega uute töökohtade loomist.

(12) Komisjon rakendas nõukogu otsusega 90/685/EMÜ [6] vastuvõetud "Euroopa audiovisuaaltööstuse arengu edendamise tegevusprogrammi (MEDIA) (1991—1995)", mis sisaldas eelkõige Euroopa audiovisuaalprogrammide tööstuses töötavate inimeste kutseoskuste parandamiseks vajaliku koolituse toetamist.

(13) Ühenduse strateegia Euroopa audiovisuaaltööstuse arendamiseks ja tugevdamiseks kinnitati nõukogu otsustega 95/563/EÜ [7] ja 95/564/EÜ [8] vastuvõetud programmi MEDIA II raames. Nimetatud programmiga MEDIA II omandatud kogemuste põhjal tuleks tagada strateegia jätkumine, pidades silmas saadud tulemusi.

(14) Oma aruandes programmi MEDIA II (1996—2000) raames ajavahemikul 1. jaanuarist 1996 kuni 30. juunini 1998 saavutatud tulemuste kohta leidis komisjon, et programm vastab põhimõttele, mille kohaselt ühenduse vahendid täiendavad riiklikke vahendeid, sest MEDIA II sekkumisvaldkond täiendab riiklike kavade tavapäraselt esmatähtsat rolli.

(15) Oma teatises tööhõivet toetava ühenduse tegevuse kohta tunnustas komisjon programmi MEDIA II head mõju tööhõivele audiovisuaaltööstuses.

(16) Kuna asutamislepingu artikli 151 lõike 4 kohaselt on vaja arvesse võtta audiovisuaalvaldkonna kultuuriaspekte, tuleks tagada, et selles programmis osalemisel pöörataks tähelepanu Euroopa kultuurilisele mitmekesisusele.

(17) Euroopa audiovisuaalvaldkonna projektide edendamiseks uurib komisjon täiendava rahastamise võimalust muude ühenduse vahendite, eelkõige tegevuskava "e-Euroopa" raames, näiteks Euroopa Investeerimispangast (EIP), Euroopa Investeerimisfondist (EIF) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega nr 182/1999/EÜ [9] vastuvõetud teadusuuringuid, tehnoloogia arendamist ja tutvustamist käsitleva Euroopa Ühenduse viienda raamprogrammi kaudu. Audiovisuaalvaldkonna kutsetöötajaid teavitatakse erinevatest ühenduse tasandil pakutavatest rahastamisvõimalustest.

(18) Euroopa audiovisuaalturu teke eeldab turu uuele tahule kohandatud kutseoskusi, eelkõige audiovisuaalvaldkonna projektide majandusliku, rahalise ja kaubandusliku juhtimise vallas ja uue tehnoloogia kasutamisel programmide kavandamisel, väljatöötamisel, tootmisel, levitamisel, turustamisel ja edastamisel.

(19) Audiovisuaalprogrammide turu üleeuroopalise ja rahvusvahelise ulatuse täieliku ärakasutamise võimaldamiseks tuleks kutsetöötajatele anda kutseoskused ja ergutada neid arendama projekte, mis vastavad selle turu vajadustele.

(20) Erilist rõhku tuleks panna erikoolitusele intellektuaalomandi õiguste, sealhulgas asjakohaste ühenduse eeskirjade vallas, ja erikoolitusele audiovisuaaltoodete turustamise vallas, keskendudes eelkõige uuele tehnoloogiale kui levitus- ja turustusvahendile.

(21) Võrdsed võimalused on ühenduse poliitika üks aluspõhimõtteid, mida tuleb selle programmi rakendamisel arvesse võtta.

(22) Kutsetöötajate koolitus peaks hõlmama vajalikke majandus-, õigus-, tehnoloogia- ja äriteadmisi; nimetatud valdkondade kiire muutumise tõttu on vaja õppida kogu elu vältel.

(23) Tagamaks, et kutsetöötajad oskaksid uut tehnoloogiat, on vaja erilist rõhku panna selle tehnoloogia kasutamise õpetamisele ja seeläbi suurendada audiovisuaalvaldkonna ettevõtete konkurentsivõimet.

(24) Subsidiaarsuspõhimõtte kohaselt tuleks edendada kutseõppekeskuste võrgustumist, et hõlbustada oskusteabe ja heade tavade vahetamist rahvusvahelises keskkonnas.

(25) Kutseõppe toetamisel tuleks arvesse võtta struktuurilisi eesmärke nagu loome-, tootmis-, turustus- ja levitusvõimaluste arendamine riikides või piirkondades, kus audiovisuaalvaldkonna tootmisvõimsus on väike ja/või mis kujutavad endast piiratud keelelist või geograafilist ala, ning sõltumatu tootmise ja levitamise, eelkõige asjaomaste väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate arendamine Euroopas.

(26) Subsidiaarsus- ja proportsionaalsuspõhimõtte kohaselt ja arvestades asjaolu, et liikmesriigid ei suuda saavutada kutseõppepõhimõtete rakendamiseks kavandatud meetmete eesmärke, pidades eelkõige silmas õppekeskuste vahel loodavaid riikidevahelisi koostöösidemeid, peaks ühendus võtma nende saavutamiseks vajalikud meetmed. Käesolev otsus kehtib üksnes ulatuses, mis on vajalik nende eesmärkide saavutamiseks.

(27) Kõikide selle programmi raames väljapakutud meetmetega püütakse saavutada riikidevaheline koostöö, mis annab liikmesriikides võetud meetmetele lisaväärtust kooskõlas eespool nimetatud subsidiaarsuspõhimõttega.

(28) Assotsieerunud Kesk- ja Ida-Euroopa riike, EMP lepingu osalisi EFTA riike ning Küprost, Maltat ja Türgit käsitletakse ühenduse programmide võimalike osalistena lähtuvalt täiendavatest eraldistest ja vastavalt nende riikidega kokkulepitavale korrale. Need Euroopa riigid, kes on alla kirjutanud piiriülese televisiooni Euroopa konventsioonile, kuuluvad Euroopa audiovisuaalruumi ja võivad seetõttu soovi korral, võttes arvesse eelarvekaalutlusi ja oma audiovisuaaltööstuse muid rõhuasetusi, osaleda programmis või piiratud koostöös lähtuvalt täiendavatest eraldistest ja kooskõlas asjahuviliste vahelistes kokkulepetes sätestatava korraga.

(29) Enne programmi avamist kolmandatele Euroopa riikidele tuleks uurida nende riikide õigusnormide kokkusobivust ühenduse omadega, eelkõige nõukogu 3. oktoobri 1989. aasta direktiiviga 89/552/EMÜ teleringhäälingutegevust käsitlevate liikmesriikide teatavate õigusnormide kooskõlastamise kohta. [10]

(30) Ühistel huvidel põhinev koostöö kutseõppe vallas Euroopa ja kolmandate riikide koolitusasutuste vahel annab Euroopa audiovisuaaltööstusele tõenäoliselt lisaväärtust. Pealegi suurendab kolmandate riikide kaasamine Euroopa kultuurilise mitmekesisuse tundmist ja edendab ühiste demokraatlike väärtuste levimist. Sellist koostööd arendatakse lähtuvalt täiendavatest eraldistest ja kooskõlas huvitatud poolte vahelistes kokkulepetes sätestatava korraga.

(31) Ühenduse meetmete lisaväärtuse suurendamiseks on vaja kõikidel tasanditel tagada, et käesoleva otsuse alusel võetavad meetmed on ühenduse meetmetega kooskõlas ja täiendavad neid. On soovitav kooskõlastada programmiga ettenähtud meetmed rahvusvaheliste organisatsioonide nagu Euroopa Nõukogu võetavate meetmetega.

(32) Euroopa Ülemkogu Lissaboni istungjärgu otsuste kohaselt peavad nõukogu ja komisjon enne 2000. aasta lõppu aru andma EIP ja EIF rahastamisvahendite läbivaatamisest, mille eesmärk on raha ümber suunata ettevõtluse alustajatele, kõrgtehnoloogia- ja mikroettevõtetele ning muudesse EIP ja EIF kavandatud algatustesse riskikapitali ja tagatismehhanismide vallas. Seoses sellega tuleks erilist tähelepanu pöörata audiovisuaalvaldkonnale, sealhulgas koolitusprogrammidele.

(33) Käesoleva otsusega sätestatakse kogu programmi kehtivuse ajaks finantsraamistik, mis on eelarvepädevale institutsioonile iga-aastase eelarvemenetluse ajal peamine juhis Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahelise 6. mai 1999. aasta kokkuleppe [11] punkti 33 tähenduses.

(34) Käesoleva otsuse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused, [12]

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

Artikkel 1

Programmi kehtestamine

Käesolevaga kehtestatakse ajavahemikuks 1. jaanuar 2001 — 31. detsember 2005 kutseõppeprogramm MEDIA-koolitus, edaspidi "programm".

Programmi eesmärk on anda Euroopa audiovisuaalprogrammide tööstuse kutsetöötajatele peamiselt kutsealase jätkuõppe abil vajalikud oskused, et nad saaksid täielikult ära kasutada audiovisuaalprogrammide turu üleeuroopalist ja rahvusvahelist ulatust ning uut tehnoloogiat.

Artikkel 2

Programmi eesmärgid

1. Programmi eesmärgid on järgmised.

a) Rahuldada audiovisuaaltööstuse vajadused ja suurendada konkurentsivõimet, parandades nimetatud tööstuse kutsetöötajate kutsealast jätkuõpet, et anda neile Euroopa ja muudel turgudel konkurentsivõimeliste toodete loomiseks vajalik oskusteave ja vajalikud oskused eelkõige järgmistes valdkondades:

- uue tehnoloogia, eeskätt digitaaltehnoloogia rakendamine suure kaubandusliku ja kunstilise lisaväärtusega audiovisuaaltoodete tootmiseks ja levitamiseks,

- majanduslik, rahaline ja kaubanduslik juhtimine, sealhulgas õiguslik raamistik ja audiovisuaalprogrammide rahastamise, tootmise ja levitamise viisid,

- käsikirja kirjutamise viisid ja jutustusvõtted, sealhulgas võtted uut laadi audiovisuaalprogrammide väljatöötamiseks.

Erilist tähelepanu pööratakse sidustehnoloogia arengust tulenevatele kaugõppevõimalustele ja õpetamisalastele uuendustele.

Koolituse raames soodustatakse koostööd selliste audiovisuaaltööstuses osalejate vahel nagu stsenaristid, režissöörid ja produtsendid.

Erandina võib toetada ka teatavat kutsealast algõpet, millega audiovisuaaltööstus on otseselt seotud, näiteks magistriõpinguid, kui muud ühenduse toetust ei ole saadaval või kui tegu on valdkondadega, mida riik ei toeta.

b) Edendada koostööd ning oskusteabe ja heade tavade vahetust koolituse eest vastutavate koostööpoolte (koolitusasutused, kutsetöötajad ja ettevõtjad) vaheliste võrkude loomise ja koolitajate koolituse arendamise kaudu.

Eriline tähtsus omistatakse võrkude järkjärgulisele rajamisele audiovisuaalalase koolituse ja koolitajate jätkuõppe vallas.

2. Lõike 1 punkti a esimeses lõigus ja punktis b sätestatud eesmärkide saavutamiseks pööratakse erilist tähelepanu selliste riikide või piirkondade erivajadustele, kus audiovisuaalvaldkonna tootmisvõimsus on väike ja/või mis kujutavad endast piiratud keelelist või geograafilist ala, ning sõltumatu tootmise ja levitamise, eelkõige asjaomaste väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate arendamisele Euroopas.

3. Lõikes 1 esitatud eesmärgid täidetakse lisas sätestatud korras.

Artikkel 3

Kooskõlastamine

Võimalikult suure kooskõlastatuse saavutamiseks tagab komisjon programmis osutatud koolituse ja nõukogu otsusega 2000/821/EÜ [13] kehtestatud programmi MEDIA Plus alusel toetatavate arendusprojektide vahelise koostöö.

Artikkel 4

Finantssätted ja rahastamistingimused

1. Ühenduse toetuse saajad, kes osalevad lisas sätestatud meetmete rakendamisel, leiavad ise märkimisväärse osa vajaminevatest vahenditest. Ühenduse osalus ei tohi ületada 50 % tegevuskuludest. Lisas selgesõnaliselt nimetatud juhtudel võib kõnealune osalus siiski olla kuni 60 % tegevuskuludest.

2. Ühenduse toetuse saajad tagavad, et põhimõtteliselt enamik koolitusmeetmes osalejatest, kes on programmis osalevate riikide kodanikud, on muu kui toetust saava riigi kodanikud. Selleks võib erinevatest keelepiirkondadest pärit kutsetöötajate osalemist hõlbustava toetuse lülitada koolitusmeetmeks antavatesse ühenduse vahenditesse.

3. Komisjon tagab, et võimaluste piires pannakse uuteks meetmeteks kõrvale sobiv osa igaks aastaks saadavalolevatest vahenditest, mis määratakse kindlaks artikli 6 lõikes 2 sätestatud korras.

4. Ühenduse rahaline osalus määratakse kindlaks iga kavandatava projekti kulude ja laadi järgi.

5. Programmi rakendamiseks artiklis 1 osutatud ajavahemikul nähakse ette 50 miljonit eurot.

6. Eelarvepädev institutsioon kinnitab iga-aastased eraldised finantsperspektiivi piires.

Artikkel 5

Programmi rakendamine

1. Komisjon vastutab programmi rakendamise eest.

2. Käesoleva otsuse rakendamiseks vajalikud allpool esitatud küsimusi käsitlevad meetmed võetakse vastu artikli 6 lõikes 2 osutatud korralduskomitee menetluse kohaselt:

a) kõikide lisas kirjeldatud meetmete üldsuunised;

b) projektikonkursi sisu, projektide valimise aluste ja korra määratlus;

c) igaks aastaks saadavalolevatest vahenditest uuteks meetmeteks kõrvalepandava sobiva osa suurus protsentides;

d) meetmete järelevalve ja hindamise kord;

e) ettepanekud ühenduse vahendite eraldamiseks summas, mis ületab 200000 eurot saaja kohta aastas. Seda piirmäära võib kogemuste põhjal muuta.

3. Käesoleva otsuse rakendamiseks vajalikud muid küsimusi käsitlevad meetmed võetakse vastu artikli 6 lõikes 3 osutatud nõuandemenetluse kohaselt. Seda menetlust kasutatakse ka tehnilise abi büroode lõpliku valiku jaoks.

4. Tehnilise abi suhtes kohaldatakse finantsmääruse kohaselt vastuvõetud sätteid.

5. Komisjon teatab Euroopa Parlamendile ja nõukogule korrapäraselt ja aegsasti programmi rakendamisest, eelkõige saadavalolevate vahendite kasutamisest.

Artikkel 6

Komitee

1. Komisjoni abistab komitee.

2. Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 4 ja 7, võttes arvesse selle artiklit 8.

Otsuse 1999/468/EÜ artikli 4 lõikes 3 ettenähtud tähtajaks kehtestatakse kaks kuud.

3. Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 3 ja 7, võttes arvesse selle artiklit 8.

4. Komitee võtab vastu oma töökorra.

Artikkel 7

Kooskõla ja vastastikune täiendavus

Komisjon tagab tihedas koostöös liikmesriikidega programmi rakendamise ning muude koolitust ja audiovisuaalvaldkonda mõjutavate ühenduse põhimõtete, programmide ja meetmete üldise kooskõla ja vastastikuse täiendavuse.

Muu hulgas tagab komisjon, et programm kooskõlastatakse muude alg- ja jätkuõpet käsitlevate ühenduse programmidega, samuti Euroopa Sotsiaalfondi tegevusega fondi eeskirjade kohaselt.

Komisjon tagab programmi tõhusa seostamise koolitus- ja audiovisuaalvaldkonna programmide ja meetmetega, mida rakendatakse ühenduse ning kolmandate riikide ja asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonide koostöö raames.

Artikkel 8

Programmi avamine kolmandatele riikidele

1. Programmis võivad osaleda assotsieerunud Kesk- ja Ida-Euroopa riigid kooskõlas tingimustega, mis on sätestatud assotsiatsioonilepingutes või nende lisaprotokollides, mis on nende riikidega sõlmitud või mis nendega sõlmitakse ja mis käsitlevad osalemist ühenduse programmides.

2. Programmis võivad osaleda Küpros, Malta ja Türgi ning EMP lepingu osalised EFTA riigid lähtuvalt täiendavatest eraldistest ja vastavalt nende riikidega kokkulepitavale korrale.

3. Programmis võivad osaleda lõigetes 1 ja 2 nimetamata riigid, kes on piiriülese televisiooni Euroopa konventsiooni osalised, lähtuvalt täiendavatest eraldistest ja kooskõlas huvitatud poolte vahelistes kokkulepetes sätestatavate tingimustega.

4. Enne programmi avamist lõigetes 1—3 nimetatud kolmandatele Euroopa riikidele uuritakse nende riikide õigusnormide kokkusobivust ühenduse omadega, sealhulgas nõukogu direktiivi 89/552/EMÜ artikli 6 lõike 1 teise lõiguga.

5. Programmis võivad koostööpooltena osaleda ka muud kolmandad riigid lähtuvalt täiendavatest eraldistest ja huvitatud poolte vaheliste kokkulepete kohasest kulude jaotusest. Lõikes 3 nimetatud kolmandad Euroopa riigid, kes ei soovi programmis osaleda täies ulatuses, võivad osaleda koostööpooltena käesolevas lõikes sätestatud tingimustel.

Artikkel 9

Järelevalve ja hindamine

1. Komisjon tagab, et käesoleva otsuse alusel võetavate meetmete suhtes kohaldatakse eelhindamist, järelevalvet ja järelhindamist, ning hoolitseb programmi avatuse ja selle rakendamise läbipaistvuse eest.

2. Väljavalitud toetusesaajad esitavad komisjonile igal aastal aruande.

3. Pärast projektide lõpuleviimist hindab komisjon nende teostamise viisi ja mõju, et kindlaks teha, kas esialgsed eesmärgid on saavutatud.

4. Komisjon esitab kahe rakendamisaasta tulemuste põhjal Euroopa Parlamendile, nõukogule, majandus- ja sotsiaalkomiteele ja regioonide komiteele hindamisaruande programmi mõju ja tulemuslikkuse kohta. See aruanne sisaldab tulemuslikkuse näitajaid, nagu mõju tööhõivele.

Aruandele lisatakse vajaduse korral kohandusettepanekud.

5. Programmi lõpulejõudmisel esitab komisjon Euroopa Parlamendile, nõukogule, majandus- ja sotsiaalkomiteele ja regioonide komiteele üksikasjaliku aruande programmi rakendamise ja tulemuste kohta.

Komisjoni aruandes vaadeldakse eelkõige ühenduse rahalise toetusega loodud lisaväärtust, selle võimalikku mõju tööhõivele ning artiklites 3 ja 7 osutatud kooskõlastusmeetmeid.

Artikkel 10

Jõustumine

Käesolev otsus jõustub 1. jaanuaril 2001.

Brüssel, 19. jaanuar 2001

Euroopa Parlamendi nimel

President

N. Fontaine

Nõukogu nimel

eesistuja

B. Ringholm

[1] EÜT C 150, 30.5.2000, lk 59.

[2] EÜT C 168, 16.6.2000, lk 8.

[3] EÜT C 317, 6.11.2000, lk 60.

[4] Euroopa Parlamendi 6. juuli 2000. aasta arvamus (Euroopa Ühenduste Teatajas seni avaldamata), nõukogu 23. novembri 2000. aasta ühisseisukoht (EÜT C 375, 28.12.2000, lk 44) ja Euroopa Parlamendi 13. detsembri 2000. aasta otsus.

[5] EÜT C 283, 6.10.1999, lk 1.

[6] EÜT L 380, 31.12.1990, lk 37.

[7] EÜT L 321, 30.12.1995, lk 25.

[8] EÜT L 321, 30.12.1995, lk 33.

[9] EÜT L 26, 1.2.1999, lk 1.

[10] EÜT L 298, 17.10.1989, lk 23. Direktiivi on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 97/36/EÜ (EÜT L 202, 30.7.1997, lk 60).

[11] EÜT C 172, 18.6.1999, lk 1.

[12] EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.

[13] Nõukogu 20. detsembri 2000. aasta otsus 2000/821/EÜ Euroopa päritoluga audiovisuaalteoste arendamise, levitamise ja nende müügi edendamise soodustamiseks mõeldud programmi rakendamise kohta (MEDIA Plus — arendamine, levitamine ja müügi edendamine) (2001—2005) (EÜT L 336, 30.12.2000, lk 82).

--------------------------------------------------

LISA

1. RAKENDATAVAD MEETMED

Liikmesriikide võetavaid meetmeid toetava ja täiendavana on programmi eesmärk võimaldada kutsetöötajatel kohaneda audiovisuaalteoste turu, eelkõige Euroopa turuga, edendades kutseõpet järgmistes valdkondades:

- uus tehnoloogia, sealhulgas Euroopa filmi- ja audiovisuaalpärandi säilitamine ja edendamine,

- majanduslik, rahaline ja kaubanduslik juhtimine, sealhulgas õiguslik raamistik, levitamine ja turustamine,

- käsikirja kirjutamise viisid ja uut laadi saadete väljatöötamine.

Koolitusmeetmetes võetakse arvesse intellektuaalomandi õiguslikku raamistikku, eelkõige asjakohaseid ühenduse eeskirju.

Audiovisuaaltööstuse ja raadioala kutsetöötajad võivad osaleda asjakohastes koolitusmeetmetes.

Programm soodustab väljapakutud meetmeid käsitlevat koostööd selliste audiovisuaaltööstuses osalejate vahel nagu stsenaristid, režissöörid ja produtsendid, et parandada projektide taset ja kaubanduslikku läbilöögivõimet mitmesuguste kutsete esindajate vahelise tihedama koostöö kaudu.

1.1. Koolitus uue tehnoloogia vallas

Selle koolituse eesmärk on suurendada kutsetöötajate suutlikkust kasutada täiustatud loomis- ja levitamisvõtteid eelkõige animatsiooni, arvutigraafika, multimeedia ja interaktiivrakenduste vallas, sealhulgas Euroopa teoste riikidevahelist liikumist hõlbustavaid järeltöötlemisvõtteid.

Väljapakutud meetmed on järgmised:

- uut audiovisuaaltehnoloogiat käsitleva koolituse väljatöötamise ja ajakohastamise edendamine käsikäes liikmesriikide meetmetega,

- koolitusvõrkude loomine, koolitajate ja kutsetöötajate vahetamise edendamine toetuste andmise, muudes liikmesriikides töökogemuse omandamise korraldamise ja koolitajate kaugõppe teel koolitamise toetamise ning selliste riikide ja piirkondade vahelise vahetamise ja koostöö edendamise teel, kus audiovisuaalvaldkonna tootmisvõimsus on väike ja/või mis kujutavad endast piiratud keelelist või geograafilist ala.

1.2. Koolitus majandusliku, rahalise ja kaubandusliku juhtimise vallas

Selle koolituse eesmärk on suurendada kutsetöötajate suutlikkust mõista ja kasutada üleeuroopalist ulatust audiovisuaalprogrammide väljatöötamisel, tootmisel, turustamisel ja levitamisel.

Väljapakutud meetmed on järgmised:

- juhtimiskoolituse väljatöötamise ja ajakohastamise edendamine käsikäes liikmesriikide meetmetega, rõhutades üleeuroopalist ulatust,

- koolitusvõrkude loomine, koolitajate ja kutsetöötajate vahetamise edendamine toetuste andmise, muudes liikmesriikides töökogemuse omandamise korraldamise ja koolitajate kaugõppe teel koolitamise toetamise ning selliste riikide ja piirkondade vahelise vahetamise ja koostöö edendamise teel, kus audiovisuaalvaldkonna tootmisvõimsus on väike ja/või mis kujutavad endast piiratud keelelist või geograafilist ala.

1.3. Käsikirja kirjutamise viisid

See koolitus on suunatud kogenud stsenaristidele ja režissööridele, et suurendada nende suutlikkust töötada välja nii tavapärastel kui ka interaktiivsetel käsikirja kirjutamise ja jutustamise viisidel põhinevaid võtteid igat laadi audiovisuaalprogrammide tarvis.

Väljapakutud meetmed on järgmised:

- sihtrühmade piiritlemist käsitleva koolituse väljatöötamise ja ajakohastamise, rahvusvahelisele sihtrühmale heatasemeliste toodete pakkumiseks vajalike käsikirjade avaldamise ja arendamise ning stsenaristide, režissööride, produtsentide ja turustajate vaheliste suhete edendamine,

- koolitusvõrkude loomine, koolitajate ja kutsetöötajate vahetamise edendamine toetuste andmise, muudes liikmesriikides töökogemuse omandamise korraldamise ja koolitajate kaugõppe teel koolitamise toetamise ning selliste riikide ja piirkondade vahelise vahetamise ja koostöö edendamise teel, kus audiovisuaalvaldkonna tootmisvõimsus on väike ja/või mis kujutavad endast piiratud keelelist või geograafilist ala.

1.4. Koolitusvõrgud

Eesmärk on ergutada programmi alusel toetust saavaid isikuid tõhustama oma tegevuse kooskõlastamist jätkuõppe vallas, et luua üleeuroopalised võrgud.

1.5. Kutsealane algõpe

Erandina võib toetada meetmeid teatavates kutsealase algõppe valdkondades, kus muud ühenduse ega riiklikku rahastamist ei ole ette nähtud, sealhulgas magistriõpet, mis on seotud audiovisuaaltööstusega koostöö ja/või töökogemuse omandamise näol.

2. RAKENDUSKORD

2.1. Lähenemisviis

Komisjon, keda abistab artiklis 6 sätestatud komitee, teeb programmi rakendamisel tihedat koostööd liikmesriikidega. Samuti peab ta nõu asjaomaste koostööpooltega. Komisjon tagab, et kutsetöötajate osalemine peegeldab asjakohaselt Euroopa kultuurilist mitmekesisust.

Komisjon ergutab koolituse kavandajaid tegema koostööd koolitusasutuste, kutsetöötajate ja ettevõtjatega nii meetmete kavandamisel kui ka nende jälgimisel.

Komisjon hoolitseb selle eest, et koolituse kavandajad teevad kõik artikli 4 lõikes 2 sätestatud põhimõtete järgimiseks ja et sellest põhimõttest õigustatult kõrvale kaldumisel tagatakse ühenduse lisaväärtuse loomine.

Komisjon hoolitseb selle eest, et koolitusasutused osutavad vajalikke keeleteenuseid, eelkõige käsikirja kirjutamise võtete vallas.

Komisjon hõlbustab eeskätt selliste koolitajate osalemist, kes on pärit riikidest või piirkondadest, kus audiovisuaalvaldkonna tootmisvõimsus on väike ja/või mis kujutavad endast piiratud keelelist või geograafilist ala.

2.2. Ühenduse panus

Ühendus kaasrahastab koolituse kogukulusid ühiselt avalik-õiguslike ja/või eraõiguslike koostööpooltega tavaliselt kuni 50 % ulatuses. Seda protsendimäära võib suurendada 60ni koolitusmeetmete puhul, mida võetakse riikides või piirkondades, kus audiovisuaalvaldkonna tootmisvõimsus on väike ja/või mis kujutavad endast piiratud keelelist või geograafilist ala.

Üldjuhul võib programmi raames teostatavatele projektidele antava ühenduse rahalise abi kestus olla kõige rohkem kolm aastat, tingimusel et tehtud edusammud korrapäraselt läbi vaadatakse.

Iga käesoleva lisa punktis 1 esitatud meetmeliigi puhul otsustatakse rahastamise üle artikli 6 lõikes 2 sätestatud korras.

Ühendusepoolset rahastamist käsitlevate eeskirjade ja artikli 6 lõikes 2 ettenähtud menetluse kohaselt sätestab komisjon rahastamiseeskirjad, et kindlaks määrata ühenduse toetuse ülemmäär iga jätkuõppemeetme ja koolitatava kutsetöötaja suhtes.

Koolituse kavandajad ja koolitusasutused valitakse projektikonkursi alusel.

Komisjon tagab võimalust mööda, et igaks aastaks saadavalolevatest vahenditest pannakse uuteks meetmeteks kõrvale sobiv osa.

2.3. Rakendamine

2.3.1. Komisjon rakendab programmi artiklis 6 sätestatud korras. Ta kasutab projektikonkursi alusel valitud nõustajate ja tehnilise abi büroode abi, lähtudes nende asjatundlikkusest, programmi MEDIA II raames omandatud või muudest selle valdkonna kogemustest. Tehnilist abi rahastatakse programmi eelarvest. Komisjon võib artikli 6 lõikes 2 osutatud korras sõlmida koostöölepinguid erialaasutustega, sealhulgas nendega, mis on loodud muude Euroopa algatuste, näiteks Audiovisuaalse Eureka, Eurimagesi ja Euroopa Audiovisuaalvaldkonna Vaatluskeskuse raames, et rakendada programmi koolituseesmärkidele vastavaid ühismeetmeid. Komisjon teeb programmi raames toetatavate lõpliku valiku ja otsustab antava rahalise toetuse üle kooskõlas artikliga 5.

Ta esitab oma otsuste põhjendused ühenduse toetuse taotlejatele ja tagab programmi rakendamise läbipaistvuse.

Toetusesaajad võtavad meetmeid, et ühenduse toetus avalikustada.

Toetatavate meetmete valimisel pöörab komisjon lisaks artikli 2 lõikes 2 sätestatud rõhuasetustele erilist tähelepanu ka järgmistele valikualustele:

- koostöö koolitusasutuste, kutsetöötajate ja ettevõtjate vahel,

- meetme uuenduslik laad,

- meetme kordistav toime (sh kasutatavad tulemused, nt käsiraamatud),

- meetme tasuvus,

- muu riikliku või ühenduse toetuse kättesaadavus.

Programmi rakendamisel, eelkõige programmi alusel rahastatavate projektide hindamisel, ja võrgustamismeetmete puhul tagab komisjon audiovisuaalvaldkonna tunnustatud asjatundjate oskuste kasutamise koolituse, arendamise, tootmise, levitamise ja müügi edendamise ning õiguste haldamise vallas, eeskätt uues digitaalses keskkonnas.

Nende nõustajate ja asjatundjate sõltumatuse tagamiseks, kelle teenuseid ta kasutab, sätestab komisjon, et kõnealused isikud ei tohi programmi raames projektikonkursil osaleda.

2.3.2. Komisjon annab sobivate meetmete abil teada programmi pakutavatest võimalustest ja tagab programmi reklaamimise. Samuti annab komisjon Interneti kaudu terviklikku teavet toetusvõimaluste kohta, mida pakutakse audiovisuaalvaldkonnaga seotud Euroopa Ühenduse põhimõtete raames.

Eelkõige võtavad komisjon ja liikmesriigid vajalikke meetmeid seeläbi, et jätkavad programmi MEDIA infopunktide ja harukontorite võrgu tegevust ja tagavad nende erialaoskuste täiustamise, et:

- teavitada audiovisuaalvaldkonna kutsetöötajaid kõikidest toetusvõimalustest, mida neile Euroopa Ühenduse põhimõtete raames pakutakse,

- tagada programmi avalikustamine ja reklaamimine,

- saavutada võimalikult suur kutsetöötajate osalus programmikohastes meetmetes,

- aidata kutsetöötajatel esitada oma ettepanekuid projektikonkursil,

- soodustada koostööd erinevate riikide kutsetöötajate vahel,

- toimida ühenduslülina mitmesuguste liikmesriikides toetust andvate asutuste vahel tagamaks, et programmikohased meetmed täiendavad riiklikke toetusmeetmeid.

--------------------------------------------------