32000R2040

Nõukogu määrus (EÜ) nr 2040/2000,

26. september 2000,

eelarvedistsipliini kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikleid 37, 279 ja 308,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, [1]

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust, [2]

võttes arvesse Euroopa Kontrollikoja arvamust [3]

ning arvestades järgmist:

(1) Euroopa Ülemkogu leppis 24. ja 25. märtsi 1999. aasta Berliini kohtumisel kokku, et Euroopa Liidu kuludes tuleb järgida nii eelarvedistsipliini kui ka kulude tõhususe nõuet.

(2) Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon sõlmisid 6. mail 1999 institutsioonidevahelise kokkuleppe eelarvedistsipliini ja eelarvemenetluse parandamise kohta. [4] Kõnealuses institutsioonidevahelises kokkuleppes, mille kõiki sätteid kohaldatakse täies ulatuses, rõhutatakse, et eelarvedistsipliin hõlmab kõiki kulusid ja on siduv kõikidele selle distsipliini rakendamisega seotud institutsioonidele. Kokkuleppes kehtestatakse finantsperspektiiv, mille eesmärk on tagada, et keskmise ajavahemiku jooksul muutuvad Euroopa Liidu kulud üldiste liikide lõikes korrapäraselt ja omavahendite piires.

(3) Institutsioonid leppisid kokku, et põllumajanduse juhtsuunise arvutamise viis ei muutu. Lihtsustamise eesmärgil tuleks siiski kasutada uusimat võrdlusalust ja statistilised mõisted peaksid vastama Euroopa ühenduste omavahendite süsteemi käsitleva tulevase nõukogu otsusega vastuvõtmiseks kavandatavatele statistilistele mõistetele.

(4) Euroopa Ülemkogu otsustas, et põllumajanduse juhtsuunis hõlmab praegusest alates reformitud ühise põllumajanduspoliitika kulusid, uusi maaelu arengu meetmeid, veterinaar- ja taimetervisemeetmeid, ühinemiseelset põllumajanduse rahastamisvahendit ja ühinemisega seoses põllumajanduse jaoks kasutada olevaid summasid.

(5) Eelarveaasta jooksul loodud varude väärtuse vähenemise mehhanismid peaksid säilima.

(6) 24. ja 25. märtsil Berliinis kohtunud Euroopa Ülemkogu, kes võttis arvesse kulude tegelikku taset ja kelle eesmärk oli põllumajanduskulude tegeliku taseme stabiliseerimine aastatel 2000–2006, pidas võimalikuks ühise põllumajanduspoliitika reformi teostamist enda poolt kindlaksmääratud finantsraamistiku piires. Euroopa Ülemkogu nõudis, et komisjon ja nõukogu peaksid silmas lisasäästueesmärki selle tagamiseks, et kogukulud (maaelu arengu ja veterinaarmeetmed välja arvatud) ei ületa aastatel 2000–2006 tema kinnitatud iga-aastasi keskmisi summasid. Euroopa Ülemkogu leidis oma otsuste põhjal, et finantsperspektiivi rubriiki 1 kantavad summad ei tohiks ületada teatavat iga-aastast taset, milles Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon leppisid kokku 6. mail 1999 sõlmitud institutsioonidevahelises kokkuleppes.

(7) Alamrubriikide "Ühine põllumajanduspoliitika" ja "Maaelu areng ja kaasnevad meetmed" ülemmäärad on kindlaks määratud finantsperspektiivis, mis on 6. mai 1999. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe lahutamatu osa. Neid saab muuta üksnes komisjoni ettepanekul eelarvepädevate institutsioonide ühise otsusega institutsioonidevahelise kokkuleppe asjaomaste sätete kohaselt.

(8) Kui nõukogu muudab põllumajanduse õigusakte ja alati, kui vaja, peaks komisjon seetõttu nõukogule teatama märkimisväärsest ohust, et põllumajanduse õigusaktide kohaldamisest tulenevad kulud võivad tema arvates ületada finantsperspektiivi alamrubriigi 1 ülemmäära.

(9) Sellist ülekulu ei saa arvesse võtta võimalikus finantsperspektiivi alamrubriigi 1a ülemmäära kontrollimise ettepanekus ja seetõttu on vaja, et nõukogule antaks võimalus põllumajanduse õigusaktide õigeaegseks kohandamiseks, et tagada kõnealuse ülemmäära järgimine, ilma et see piiraks 6. mai 1999. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe punkti 19 kohaldamist.

(10) Eelarvedistsipliin eeldab, et kõik soovitatud ja võimaluse korral vastuvõetud seadusandlikud meetmed ning kogu eelarvemenetluses ja eelarve täitmisel nõutud, lubatud või rakendatud assigneeringud vastavad finantsperspektiivis ettenähtud summadele järgmiselt: ühelt poolt ühise põllumajanduspoliitika kuludeks ettenähtud summadele, mis on kohustuslikud kulud, maaelu areng välja arvatud, ja teiselt poolt maaelu arenguks ja kaasnevateks meetmeteks ettenähtud summadele.

(11) On võimalik, et vajaduse korral tuleb säästumeetmeid kohaldada lühikese ajavahemiku jooksul, et tagada rubriigis 1 sätestatud ülemmäärade järgimine. Seaduses ettenähtud konfidentsiaalsuse põhimõtte järgimiseks on vaja sellest asjaomastele pooltele teatada, et võimaldada neil oma õiguspäraseid ootusi olukorraga kohandada. Sellised meetmed tuleb võtta võimalikult vara ja need võivad jõustuda üksnes iga asjaomase sektori järgmise turustusaasta alguses.

(12) Lisaks tuleks asjaomaste poolte õiguspäraste ootuste arvessevõtmise vajadust silmas pidades võtta sellised meetmed vajaduse korral küllalt vara ja selleks tuleks eelarveolukord keskpika ajavahemiku jooksul igal aastal läbi vaadata jätkuvalt parandatavate prognooside alusel.

(13) Kui läbivaatamisel ilmneb märkimisväärne oht, et finantsperspektiivi rubriigi 1 alla kuuluvad summad ületatakse, peaks komisjon oma juhtimisvolitusi kasutades võtma asjakohaseid meetmeid olukorra parandamiseks, ja kui need meetmed osutuvad ebapiisavaks, tegema muude meetmete kohta ettepanekuid nõukogule, kes peaks tegutsema enne 1. juulit, mis on paljude ühiste turukorralduste turustusaasta alguse kuupäev. Kui komisjon leiab seejärel, et märkimisväärne summade ületamise oht püsib ikka, ja ta ei suuda oma juhtimisvolitusi kasutades võtta piisavaid meetmeid, peaks ta esimesel võimalusel soovitama muid meetmeid nõukogule, kes peaks tegutsema võimalikult kiiresti.

(14) Komisjon peaks eelarve täitmisel rakendama põllumajanduskulusid hõlmavate peatükkide osas igakuist varajase hoiatamise ja järelevalve süsteemi, et alamrubriigi 1a ülemmäära ületamise ohu korral võiks komisjon esimesel võimalusel võtta oma juhtimisvolitusi kasutades asjakohaseid meetmeid ja nende meetmete ebapiisavaks osutumise korral teha ettepaneku muude meetmete kohta nõukogule, kes peaks tegutsema võimalikult kiiresti.

(15) Nõukogule esitatavate eelarvedokumentide koostamisel peaks komisjoni kasutatud vahetuskurss peegeldama kõige värskemaid andmeid, võttes samal ajal arvesse nende dokumentide koostamise ja komisjonile esitamise vahelist nõutavat ajavahemikku.

(16) Valuutareservi reguleerivad sätted tuleb viia vastavusse 6. mai 1999. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppega. Ühise põllumajanduspoliitika reformi järkjärgulise rakendamise tõttu on kulud tõenäoliselt vähem tundlikud euro ja dollari vahetuskursi muutuste suhtes ja seetõttu võib valuutareservi järk-järgult kaotada.

(17) Tuleks sätestada võimalus vähendada igakuiste ettemaksete tasumist või see ajutiselt peatada, kui liikmesriikide edastatavad andmed ei võimalda komisjonil kinnitada kehtivatest ühenduse eeskirjadest kinnipidamist või kui kõnealuste andmete põhjal on täheldatav ühenduse vahendite selge väärkasutus.

(18) Institutsioonid on kokku leppinud, et määratlemata otstarbega assigneeringutena tuleb eelarvesse kanda kolmandate riikide heaks ja kolmandates riikides antavate ühenduse laenude ja laenutagatistega seotud reserv, et oleks võimalik rahastada määrusega (EÜ, Euratom) nr 2728/94 [5] loodud välistegevuse tagatisfondi tegevust ja katta võimalikke tagatisenõudeid, mis ületavad fondi kasutuses olevaid summasid.

(19) Institutsioonid on kokku leppinud, et reserv tuleks eelarvesse kanda määratlemata otstarbega assigneeringutena, et võimaldada kiiresti reageerida kolmandates riikides ettenägematute sündmuste tagajärjel tekkinud konkreetse hädaabivajaduse korral, pidades esmatähtsaks humanitaarabi.

(20) Institutsioonid on kokku leppinud, et vahendite nõudmise ja kasutuselevõtmise tingimused peaksid valuutareservi, laenutagatistega seotud reservi ja hädaabireservi puhul olema ühesugused 6. mai 1999. aasta institutsioonidevahelises kokkuleppes institutsioonide sätestatud üksikasjalike eeskirjade kohaselt.

(21) Selguse huvides tuleks nõukogu 31. oktoobri 1994. aasta otsus 94/729/EÜ eelarvedistsipliini kohta [6] kehtetuks tunnistada ja asendada käesoleva määrusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Eelarvedistsipliini kohaldatakse kõigi kulude suhtes. Eelarvedistsipliini kohaldatakse vastavalt vajadusele finantsmääruse, käesoleva määruse ja 6. mai 1999. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppega.

I. EAGGF tagatisrahastu

Artikkel 2

Igal aastal tuleb järgida põllumajanduse juhtsuunist, mis on igal eelarveaastal artikli 4 lõikes 1 määratletud põllumajanduskulude ülemmäär. Igaks eelarveaastaks esitab komisjon põllumajanduse juhtsuunise samal ajal esialgse eelarveprojektiga.

Artikkel 3

1. Võrdlusbaas, millest lähtudes põllumajanduse juhtsuunis arvutatakse, on 1995. aastal 36394 miljonit eurot, mis on 1988. aasta võrdlusbaasi alusel arvutatud summale vastav kogusumma.

2. Põllumajanduse juhtsuunis teataval aastal võrdub lõikes 1 sätestatud võrdlusbaasiga, millele on lisatud järgmised summad:

a) summa, mis saadakse, kui võrdlusbaasi korrutatakse:

- 74 protsendiga 1995. aasta (võrdlusaasta) ja kõnealuse aasta RKT vahelisest kasvumäärast,

- komisjoni poolt samaks perioodiks hinnatud RKT deflaatoriga;

b) prognoositud kulud, mis on seotud kõnealusel aastal AKV riikidest pärit suhkru realiseerimise, toiduabi tagastamise ja tootjate poolt suhkruturu ühises korralduses sätestatud maksude tasumisega, ning muud võimalikud tulevikus põllumajandussektorist saadavad tulud.

3. RKT statistiline alus on määratletud nõukogu 13. veebruari 1989. aasta direktiivis 89/130/EMÜ, Euratom rahvamajanduse kogutoodangu turuhindadesse arvutamise ühtlustamise kohta. [7]

4. Käesolevas määruses tähendab RKT aastast rahvamajanduse kogutulu turuhindades, mille komisjoni ESA 95 kohaldades määrab kindlaks kooskõlas nõukogu 25. juuni 1996. aasta määrusega (EÜ) nr 2223/96 ühenduses kasutatava Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteemi kohta. [8]

Artikkel 4

1. Põllumajanduse juhtsuunis hõlmab järgmisi summasid:

- summad, mis kirjendatakse 2000. aasta eelarveks vastuvõetud liigenduse kohaselt eelarve III jao B1 alajao jaotistesse 1–4,

- finantsperspektiivi rubriiki 7 kuuluvale põllumajanduse ühinemiseelsele rahastamisvahendile antud summad,

- põllumajandusega seotud summad, mis on ühinemisel kasutatavad finantsperspektiivi raames.

2. Eelarve alajao B1 jaotised 1 ja 2 sisaldavad igal aastal kõigi asjaomase eelarveaasta jooksul loodud varude väärtuse vähenemisega seotud kulude rahastamiseks vajalikke assigneeringuid.

Artikkel 5

1. Kõikides ühise põllumajanduspoliitikaga seotud, komisjoni soovitatud või nõukogu või komisjoni võetud seadusandlikes meetmetes järgitakse finantsperspektiivi alamrubriigis 1a "Ühise põllumajanduspoliitika kulud" ja alamrubriigis 1b "Maaelu areng ja kaasnevad meetmed" sätestatud summasid.

2. Eelarvemenetluse ja eelarve täitmise ajal peavad assigneeringud ühise põllumajanduspoliitika kuludeks kuuluma alamrubriigis 1a kindlaksmääratud summa hulka ja assigneeringud maaelu arenguks ja kaasnevateks meetmeteks peavad kuuluma alamrubriigis 1b kindlaksmääratud summa hulka.

3. Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon kasutavad oma vastavaid volitusi viisil, et järgida iga-aastaste kulude ülemmäärasid iga eelarvemenetluse puhul ja kõnealuse aasta eelarve täitmisel.

4. Nõukogu, kes toimib asutamislepingu artiklis 37 sätestatud korras, võib sobival ajal otsustada korrigeerida järgmise turustusaasta algusest igas asjaomases sektoris kohaldatavate toetusmeetmete taset, et tagada alamrubriigis 1a ettenähtud summade järgimine.

Artikkel 6

1. Iga-aastase esialgse eelarveprojekti koostamisel tutvub komisjon põhjalikult keskpika ajavahemiku eelarveolukorraga. Ta esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule koos eelarveaasta N esialgse eelarveprojektiga oma prognoosi toodete kaupa eelarveaastateks N–1, N ja N+1. Samal ajal esitab ta eelarveaastate N–2 ja N–3 kohta tehtud esialgsete prognooside ja tegelike kulude erinevuste ja prognooside kvaliteedi parandamiseks võetud meetmete analüüsi.

2. Kui pärast esialgse eelarveprojekti koostamist eelarveaastaks N ilmneb, et finantsperspektiivi alamrubriikidele 1a või 1b ettenähtud summad eelarveaastaks N võidakse ületada, võtab komisjon oma juhtimisvolitusi kasutades asjakohased meetmed olukorra parandamiseks.

3. Kui komisjon ei suuda võtta piisavaid meetmeid, teeb ta vajaduse korral toetusmeetmete taset kinnitades nõukogule ettepaneku muude meetmete kohta, et tagada artikli 5 lõikes 2 nimetatud summade järgimine. Nõukogu teeb eelarveaasta N–1 1. juuliks otsuse vajalike meetmete kohta artikli 5 lõikes 4 sätestatud korra ja tingimuste kohaselt. Euroopa Parlament esitab oma arvamuse aja jooksul, mis võimaldab nõukogul seda arvesse võtta ja teha otsuse ettenähtud tähtaja jooksul.

4. Kui komisjon leiab seejärel, et on olemas oht, et finantsperspektiivi alamrubriikides 1a või 1b ettenähtud summad eelarveaastateks N või N+1 ületatakse, ja kui ta oma juhtimisvolitusi kasutades ei suuda võtta küllaldasi meetmeid olukorra parandamiseks, teeb ta nõukogule ettepaneku muude meetmete kohta, et tagada artikli 5 lõikes 2 nimetatud summade järgimine. Nõukogu teeb kahe kuu jooksul alates komisjoni ettepaneku kättesaamisest otsuse eelarveaastaks N vajalike meetmete kohta artikli 5 lõikes 4 sätestatud korra ja tingimuste kohaselt. Euroopa Parlament esitab oma arvamuse aja jooksul, mis võimaldab nõukogul seda arvesse võtta ja teha otsuse ettenähtud tähtaja jooksul.

Artikkel 7

1. Selle tagamiseks, et finantsperspektiivi alamrubriikides 1a ja 1b ettenähtud ülemmäärasid ei ületata, rakendab komisjon igakuist varajase hoiatamise ja järelevalve süsteemi iga eelarve B1 alajao jaotistes 1–4 nimetatud tüüpi kulusid hõlmava peatüki puhul.

2. Enne iga eelarveaasta algust määratleb komisjon eelarve iga peatüki igakuiste kulude profiili, võttes võimaluse korral aluseks kuu keskmised kulud kolme eelnenud aasta jooksul.

3. Komisjon teostab B1 alajao jaotise 4 kulude järelevalveks ka kontrolli, mille eesmärk on tagada artikli 5 lõikes 2 nimetatud summa järgimine, nagu on määratletud komisjoni 23. juuli 1999. aasta määruses (EÜ) nr 1750/1999, millega sätestatakse Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi (EAGGF) poolt maaelu arendamiseks antavat toetust käsitleva nõukogu määruse (EÜ) nr 1257/1999 üksikasjalikud rakenduseeskirjad. [9]

4. Komisjon saadab Euroopa Parlamendile ja nõukogule teavitamiseks kuluaruanded, mille liikmesriigid esitavad komisjonile iga kuu komisjoni määruse (EÜ) nr 296/96 [10] artikli 3 lõike 3 kohaselt.

Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule üldjuhul 30 päeva jooksul pärast teabe kättesaamist igakuised aruanded tegelike kulude muutuste kohta kulude profiilide suhtes, sealhulgas hinnangu kavandatavate muutuste kohta eelarveaastal.

5. Kui komisjon järeldab kontrolli põhjal, et on alamrubriigi 1a aastaks N kindlaksmääratud ülemmäära ületamise oht, võtab ta oma juhtimisvolitusi kasutades asjakohaseid meetmeid olukorra parandamiseks. Kui need meetmed osutuvad ebapiisavaks, soovitab komisjon nõukogule muid meetmeid, et tagada artikli 5 lõikes 2 nimetatud summade järgimine. Nõukogu teeb kahe kuu jooksul alates komisjoni ettepaneku kättesaamisest otsuse vajalike meetmete kohta artikli 5 lõikes 4 sätestatud korra ja tingimuste kohaselt. Euroopa Parlament esitab oma arvamuse aja jooksul, mis võimaldab nõukogul seda arvesse võtta ja teha otsuse ettenähtud tähtaja jooksul.

Artikkel 8

1. Kui komisjon võtab vastu põllumajanduskulusid käsitleva esialgse eelarveprojekti või selle kirjaliku muutmisettepaneku, kasutab ta B1 alajao jaotiste 1–3 eelarveprojektide koostamisel euro ja dollari keskmist turukurssi viimase kolmekuise ajavahemiku jooksul, mis lõpeb vähemalt 20 päeva enne, kui komisjon eelarvedokumendi vastu võtab.

2. Kui komisjon võtab vastu lisa- ja paranduseelarve esialgse eelarveprojekti või selle kirjaliku muutmisettepaneku ja kui need dokumendid käsitlevad eelarve B1 alajao jaotiste 1–3 assigneeringuid, kasutab ta:

- ühelt poolt euro ja dollari tegelikult registreeritud turu vahetuskurssi eelmise eelarveaasta 1. augustist kuni viimase kolmekuise ajavahemiku lõpuni, mis lõpeb vähemalt 20 päeva enne eelarvedokumendi vastuvõtmist komisjoni poolt ja hiljemalt jooksva eelarveaasta 31. juulil,

- teiselt poolt ülejäänud aasta prognoosina seda keskmist vahetuskurssi, mis on registreeritud viimasel kolmekuisel ajavahemikul, mis lõpeb vähemalt 20 päeva enne seda, kui komisjon eelarvedokumendi vastu võtab.

Artikkel 9

1. Euroopa Liidu üldeelarvesse luuakse 500 miljoni euro suurune valuutareserviks nimetatav reserv nende artiklis 10 nimetatud mõjude katmiseks, mis tulenevad euro ja dollari vahelise turukursi muutustest eelarves kasutatud vahetuskursi suhtes.

2. 2002. eelarveaastaks vähendatakse valuutareservi 250 miljoni euroni. Valuutareserv kaotatakse alates 2003. eelarveaastast.

3. Kõnealused assigneeringud ei ole hõlmatud põllumajanduse juhtsuunisega ega kuulu finantsperspektiivi alamrubriigi 1a alla.

Artikkel 10

Komisjon esitab hiljemalt iga aasta oktoobri lõpus eelarvepädevatele institutsioonidele aruande selle kohta, kuidas euro ja dollari keskmise vahetuskursi muutused mõjutavad eelarve B1 alajao jaotiste 1–3 kulusid.

Artikkel 11

1. Euro ja dollari vahetuskursi muutustest tulenevaid sääste või lisakulusid käsitletakse sümmeetriliselt. Kui dollar on euro suhtes tugevnenud võrreldes eelarves kasutatud vahetuskursiga, siis kantakse tagatisrahastu säästud kuni 500 miljoni euro ulatuses 2000. ja 2001. aastal ning 250 miljoni euro ulatuses 2002. aastal valuutareservi. Kui dollari nõrgenemine euro suhtes võrreldes eelarves kasutatud vahetuskursiga tekitab eelarvesse lisakulusid, kasutatakse valuutareservi ning vahendid kantakse valuutareservist nendesse EAGGF tagatisrahastu rubriikidesse, mida dollari nõrgenemine on mõjutanud. Vajaduse korral tehakse ülekandmise ettepanek samal ajal artiklis 10 nimetatud aruandega.

2. Kehtestatakse 200 miljoni euro suurune neutraalne marginaal. Lõikes 1 nimetatud muutustest tulenevate säästude või lisakulude puhul, mis on nimetatud summast väiksemad, ei ole ülekandmine valuutareservist vajalik. Nimetatud summast suuremad säästud või lisakulud kantakse valuutareservi või kaetakse valuutareservist. Alates 2002. aastast vähendatakse neutraalset marginaali 100 miljoni euroni.

Artikkel 12

1. Reservist võetakse rahalisi vahendeid ainult siis, kui lisakulusid ei saa katta nendest eelarveassigneeringutest, mis on ette nähtud finantsperspektiivi alamrubriigis 1a nimetatud kulude katmiseks kõnealusel eelarveaastal.

2. Vastavate kulude rahastamiseks vajalikud omavahendid nõutakse sisse vastavalt nõukogu 31. oktoobri 1994. aasta otsusele 94/728/EÜ, Euratom Euroopa ühenduste omavahendite süsteemi kohta [11] ja selle kohaselt vastuvõetud sätetele.

3. EAGGF tagatisrahastu võimalikud säästud, mis on artikli 11 lõike 1 kohaselt üle kantud valuutareservi ja mis jäävad majandusaasta lõpus valuutareservi, tühistatakse ja kirjendatakse tuluartiklina järgmise aasta eelarvesse järgmise aasta esialgse eelarveprojekti kirjaliku muutmisettepanekuga.

Artikkel 13

Artikleid 9–12 kohaldatakse üksnes kuni 2002. eelarveaasta lõpuni.

Artikkel 14

1. Komisjon maksab iga kuu EAGGF tagatisrahastust ettemaksed andmete põhjal, mis liikmesriigid on iga peatüki kulude kohta esitanud.

2. Kui liikmesriigi esitatud kuludeklaratsioonid või andmed ei võimalda komisjonil tuvastada, kas rahaliste vahendite eraldamine vastab asjakohastele ühenduse eeskirjadele, nõuab komisjon, et liikmesriik esitaks lisaandmeid ajavahemiku jooksul, mille komisjon määrab sõltuvalt probleemi tõsidusest ja mis tavaliselt on vähemalt kolmkümmend päeva.

3. Kui saadud vastust ei peeta rahuldavaks või kui sellest nähtub eeskirjade selge eiramine ja ühenduse vahendite selge väärkasutus, võib komisjon vähendada liikmesriikidele tehtavaid igakuiseid ettemakseid või need ajutiselt peatada.

4. Sellised vähendamised ja peatamised ei piira nende otsuste kohaldamist, mis võetakse vastu seoses raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmisega.

5. Enne otsuse tegemist teavitab komisjon asjaomaseid liikmesriike. Liikmesriigid teatavad oma seisukohad kahe nädala jooksul. Komisjoni otsus koos vajalike põhjendustega võetakse vastu pärast konsulteerimist EAGGF komiteega ja see peab vastama proportsionaalsuse põhimõttele.

II. Välistehingute reserv

1. Laenude ja laenutagatistega seotud reserv

Artikkel 15

1. Euroopa Liidu üldeelarvesse luuakse igal aastal reserv, mis peab katma:

a) tagatisfondi välistehingutega seotud nõuded;

b) vajaduse korral tagatisenõuded, mis on suuremad kui fondi kasutatavad summad, nii et nimetatud summad võiks eelarvesse kirjendada.

2. Kõnealuse reservi suurus nimetatakse 6. mai 1999. aasta institutsioonidevahelisse kokkuleppesse kuuluva finantsperspektiivi kohaselt. Selle reservi kasutamise kord on kindlaks määratud kõnealuses institutsioonidevahelises kokkuleppes.

2. Hädaabireserv

Artikkel 16

1. Kolmandatele riikidele osutatava hädaabi jaoks ettenähtud reserv kavandatakse Euroopa Liidu üldeelarvesse igal aastal. Kõnealuse reservi eesmärk on võimaldada kiiresti reageerida kolmandates riikides ettenägematute sündmuste tagajärjel tekkinud konkreetse hädaabivajaduse korral, pidades esmatähtsaks humanitaarabi.

2. Kõnealuse reservi suurus nimetatakse 6. mai 1999. aasta institutsioonidevahelisse kokkuleppesse kuuluva finantsperspektiivi kohaselt. Reservi kasutamise üksikasjalikud eeskirjad on sätestatud kõnealuses institutsioonidevahelises kokkuleppes.

3. Üldsätted

Artikkel 17

Reservide kasutamiseks tehakse ülekandeid asjaomastesse eelarverubriikidesse finantsmääruse kohaselt.

Artikkel 18

Reservide rahastamiseks vajalikud omavahendid nõutakse liikmesriikidelt sisse alles siis, kui reserve kasutatakse artikli 17 kohaselt. Vajalikud omavahendid antakse komisjoni kasutusse ühenduse omavahendite süsteemi käsitleva otsuse 94/728/EÜ, Euratom rakendamist käsitleva nõukogu 22. mai 2000. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1150/2000 sätete kohaselt. [12]

III. Lõppsätted

Artikkel 19

Otsus 94/729/EÜ tunnistatakse kehtetuks.

Artikkel 20

Käesolev määrus jõustub Euroopa Ühenduste Teatajas avaldamise päeval.

Seda kohaldatakse alates 1. oktoobrist 2000.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 26. september 2000

Nõukogu nimel

eesistuja

C. Tasca

[1] EÜT C 21 E, 25.1.2000, lk 37.

[2] EÜT C 189, 7.7.2000, lk 80.

[3] EÜT C 334, 23.11.1999, lk 1.

[4] EÜT C 172, 18.6.1999, lk 1.

[5] EÜT L 293, 12.11.1994, lk 1. Määrust on muudetud määrusega (EÜ, Euratom) nr 1149/1999 (EÜT L 139, 2.6.1999, lk 1).

[6] EÜT L 293, 12.11.1994, lk 14.

[7] EÜT L 49, 21.2.1989, lk 26.

[8] EÜT L 310, 30.11.1996, lk 1.

[9] EÜT L 214, 13.8.1999, lk 31.

[10] Komisjoni 16. veebruari 1996. aasta määrus (EÜ) nr 296/96 liikmesriikide edastatavate andmete, Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi (EAGGF) tagatisrahastust rahastatavate kulude igakuise kirjendamise ning määruse (EMÜ) nr 2776/88 kehtetuks tunnistamise kohta. EÜT L 39, 17.2.1996, lk 5.

[11] EÜT L 293, 12.11.1994, lk 9.

[12] EÜT L 130, 31.5.2000, lk 1.

--------------------------------------------------