EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 32000D0666

Komisjoni otsus, 16. oktoober 2000, milles sätestatakse muude lindude kui kodulindude impordi loomatervishoiunõuded ja veterinaarsertifikaat ning karantiinitingimused (teatavaks tehtud numbri K(2000) 3012 all)EMPs kohaldatav tekst

EÜT L 278, 31.10.2000, p. 26–34 (ES, DA, DE, EL, EN, FR, IT, NL, PT, FI, SV)

Dokument on avaldatud eriväljaandes (CS, ET, LV, LT, HU, MT, PL, SK, SL, BG, RO)

Legal status of the document No longer in force, Date of end of validity: 30/06/2007; kehtetuks tunnistatud 32007R0318

ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/2000/666/oj

32000D0666



Official Journal L 278 , 31/10/2000 P. 0026 - 0034


KOMISJONI OTSUS,

16. oktoober 2000,

milles sätestatakse muude lindude kui kodulindude impordi loomatervishoiunõuded ja veterinaarsertifikaat ning karantiinitingimused

(teatavaks tehtud numbri K(2000) 3012 all)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2000/666/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 13. juuli 1992. aasta direktiivi 92/65/EMÜ, milles sätestatakse selliste loomade, sperma, munarakkude ja embrüote ühendusesisest kaubandust ja ühendusse importimist reguleerivad loomatervishoiunõuded, mille suhtes ei kohaldata direktiivi 90/425/EMÜ A lisa I punktis osutatud ühenduse erieeskirjades sätestatud loomatervishoiunõudeid,1 viimati muudetud komisjoni otsusega 95/176/EÜ,2 eriti selle artikli 17 lõike 2 punkti b ja lõiget 3 ning artikli 18 lõike 1 esimest ja neljandat taanet,

ning arvestades järgmist:

(1) On vaja sätestada loomatervishoiunõuded ja sertifikaat muude lindude kui kodulindude importimiseks teatavatest kolmandatest riikidest.

(2) Pärast ühenduse territooriumile sisenemist pannakse muud linnud kui kodulinnud enne turuleviimist karantiini ühenduse karantiiniasutustesse või -keskustesse vastavalt direktiivi 92/65/EMÜ artikli 7 lõike A punkti 1 alapunktile c. Tuleb sätestada lindude karantiiniasutuste või -keskuste heakskiitmise eritingimused.

(3) Karantiinis olevate lindude või sentinellitibude puhul ei registreerita klassikalise lindude katku või Newcastle'i haiguse positiivset leidu või nende haiguste kinnitamist haiguse puhanguna nõukogu direktiivi 82/894/EMÜ (loomahaigustest teatamise kohta)3 tähenduses, kuid sellest tuleb siiski teatada komisjonile.

(4) Lindude ühendusse eksportimise kandidaatriigid peavad olema rahvusvahelise episootiaameti (OIE) liikmed ning vastama veterinaareetika ja rahvusvahelise kaubanduse sertifikaatidega seotud õigusnormide üldnõuetele.

(5) Käesoleva otsusega ettenähtud meetmete kehtestamisel on järgitud Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) raames sätestatud sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete kohaldamist käsitleva lepingu teatamise korda.

(6) Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas alalise veterinaarkomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Käesolevas otsuses kohaldatakse klassikalise lindude katku suhtes nõukogu direktiivi 92/40/EMÜ4 määratlusi ja Newcastle'i haiguse suhtes nõukogu direktiivi 92/66/EMÜ5 määratlusi.

Peale selle kasutatakse järgmisi mõisteid:

- karantiiniasutus: ruumid, mis on kodulinnumajanditest ja muudest linnukasvatusettevõtetest mõistlikul kaugusel, arvestades Newcastle'i haiguse ja klassikalise lindude katku epidemioloogiat õhukaudse leviku osas ning kus imporditud lindude karantiini teostatakse põhimõttel "kõik sisse, kõik välja",

- karantiinikeskus: ruumid, mis hõlmavad mitmeid tegevuslikult ja füüsiliselt üksteisest eraldatud üksusi ning mille igas üksuses hoitakse üksnes ühe ja sama partii linde, kelle tervislik seisund on ühesugune ning seega moodustab iga üksus ühe epidemioloogilise üksuse; igas üksuses teostatakse imporditud lindude karantiini põhimõttel "kõik sisse, kõik välja"; üksused on kodulinnumajanditest ja muudest linnukasvatusettevõtetest mõistlikul kaugusel, arvestades Newcastle'i haiguse ja klassikalise lindude katku epidemioloogiat õhukaudse leviku osas,

- linnud: nõukogu direktiivi 90/539/EMÜ6 artikli 2 lõikega 1 hõlmamata linnud, välja arvatud direktiivi 92/65/EMÜ artikli 1 kolmandas lõigus (omanikuga kaasasolevate lemmiklindude kohta) ja artiklis 19 (loomaaedadesse, tsirkustesse, lõbustusparkidesse ja katselaboritesse ettenähtud lindude kohta) osutatud linnud,

- sentinellitibud: kodulinnud, keda kasutatakse karantiinis diagnostilise abina.

Käesolevat otsust ei kohaldata nende lindude suhtes, kes võetakse otse loodusest sihtliikmesriigi pädeva asutuse poolt heaks kiidetud kaitseprogrammide jaoks.

Artikkel 2

Liikmesriigid lubavad importida linde käesoleva otsuse D lisas loetletud riikidest üksnes juhul, kui:

1) nad on pärit ekspordiriigi pädeva asutuse poolt registreeritud ettevõtetest;

2) nendega on kaasas A lisas sätestatud veterinaarsertifikaat;

3) neid transporditakse puurides või aedikutes, mis on üksikult märgistatud identifitseerimisnumbriga, mis vastab veterinaarsertifikaadile märgitud identifitseerimisnumbrile;

4) importija suudab piiripunktis tõestada, et linnud võtab vastu heakskiidetud karantiiniasutus või -keskus. Kirjalik tõend, mille on välja andnud pädeva asutuse määratud ametnik, peab sisaldama heakskiidetud karantiiniasutuse nime ja aadressi.

Artikkel 3

1. Ilma et see piiraks nõukogu direktiivi 91/628/EMÜ7 kohaldamist, transporditakse linnud puurides või aedikutes otse piiripunktist heakskiidetud karantiiniasutusse või -keskusesse.

2. Pärast lindude kontrollimist peab piiripunkti vastutav ametnik plommima aedikud või puurid või transpordivahendi viisil, mis muudab võimatuks sisu vahetamise transpordi ajal karantiiniasutusse või -keskusesse.

3. Linnud peavad olema karantiinis heakskiidetud karantiiniasutuses või -keskuses vähemalt 30 päeva.

4. Imporditud lindude karantiiniasutuse või -keskuse kiidab heaks pädev asutus vastavalt B lisas sätestatud tingimustele.

5. Riiklik veterinaararst kontrollib karantiinitingimusi iga partii puhul vähemalt karantiini alguses ja lõpus; see hõlmab suremuse arvestuse kontrollimist ja lindude kliinilist kontrolli igas karantiinikeskuse üksuses või karantiiniasutuses. Kui haigusolukord seda nõuab, peab riiklik veterinaararst või volitatud veterinaararst teostama kontrolle sagedamini.

Artikkel 4

1. Pärast lindude karantiini panemist võetakse lindudelt ja/või sentinellitibudelt proovid ja tehakse testid vastavalt C lisale.

2. Kui kasutatakse sentinellitibusid, rakendatakse neid vaid üks kord, nad peavad olema vaktsineerimata, rohkem kui seitse päeva ja vähem kui 14 päeva enne karaniini algust peab neile olema tehtud Newcastle'i haiguse ja klassikalise lindude katku testid, mille tulemused on olnud null-negatiivsed, nad peavad olema vähemalt kolme nädala vanused, nad tuleb panna karantiiniüksusesse enne lindude saabumist, neil peavad identifitseerimise eesmärgil olema jalarõngad või muud eemaldamatud märgised ning nad peavad karantiiniüksuses olema lindudele võimalikult lähedal, et oleks tagatud sentinellitibude ja karantiinilindude väljaheidete kokkupuude. Karantiiniasutuses või igas karantiinikeskuse üksuses tuleb kasutada vähemalt nelja sentinellitibu.

3. Kui artikliga 3 ette nähtud karantiini ajal kahtlustatakse, et üks või mitu lindu on nakatunud klassikalisse lindude katku või Newcastle'i haigusesse, võetakse vastavalt C lisa punktile 2 karantiiniasutuse või kahtluse all oleva üksuse lindudelt viroloogiliseks uuringuks proovid, mida vastavalt analüüsitakse.

4. Kui artikliga 3 ettenähtud karaniini ajal avastatakse, et üks või mitu lindu või sentinellitibu on nakatunud klassikalisse lindude katku või Newcastle'i haigusesse, kohaldatakse järgmisi eeskirju:

a) kõik nakatunud karantiiniasutuse või -üksuse linnud tuleb tappa ja hävitada;

b) nakatunud karantiiniasutus või -üksus tuleb puhastada ja desinfitseerida;

c) karantiinikeskuse puhul võetakse mitte varem kui 21 päeva pärast lõplikku puhastamist ja desinfitseerimist teiste karantiiniüksuste sentinellitibudelt proovid seroloogiliseks uuringuks; või

d) sellise karantiinikeskuse puhul, kus sentinellitibusid ei kasutata, võetakse 7.-15. päeval pärast lõplikku puhastamist ja desinfitseerimist teiste karantiiniüksuste lindudelt proovid seroloogiliseks uuringuks;

e) linde ei tohi karantiinikeskusest välja viia enne, kui eelmistes taanetes kirjeldatud proovivõtu tulemused on tunnistatud negatiivseks;

f) eelnevalt nakatunud karantiiniasutusse või -üksusse ei tohi linde viia enne kui lõplikust puhastamisest ja desinfitseerimisest on möödunud 21 päeva.

5. Erandina lõikest 4 võib pädev asutus otsustada, et pärast ühe või mitme linnu või sentinellitibu puhul kinnitatud Newcastle'i haiguse positiivset leidu ei tule linde hävitada juhul, kui vähemalt 30 päeva pärast viimase nakatunud linnu või sentinellitibu surma või kliinilist paranemist osutuvad C lisa punkti 1 alapunkti B kohase proovivõtu tulemused negatiivseks. Linde ei tohi karantiinist vabastada enne 60 päeva möödumist Newcastle'i haiguse kliiniliste tunnuste kadumisest. Kõik tõenäoliselt saastunud materjalid ja jäätmed tuleb hävitada viisil, mis tagab iga Newcastle'i haiguse viiruse hävimise, samuti tuleb hävitada 60päevase perioodi jooksul kogunenud jäätmed. Komisjoni teavitatakse iga juhtumi korral võetavatest meetmetest.

Artikkel 5

Kui artikliga 3 ettenähtud karantiini jooksul kahtlustatakse või kinnitatakse, et papagoilised on nakatunud haigusesse Chlamydia psittaci, tuleb kõiki partii linde käsitleda pädeva asutuse poolt heakskiidetud meetodil ning karantiiniaega tuleb pikendada vähemalt kaks kuud pärast viimast registreeritud juhtu.

Artikkel 6

Papagoilised tuleb karantiini saabumisel identifitseerida üksikult vastavalt B lisa 2. peatüki punktile B. Identifitseerimisnumbrid tuleb loetleda artikli 7 kohaselt peetavas arvestuses.

Artikkel 7

Karantiinikeskuse või -asutuse korraldussätted, sealhulgas jäätmete likvideerimine ja arvestuse pidamine, peavad vastama B lisa 2. peatüki punkti A nõuetele.

Artikkel 8

Kõik käesoleva otsuse kohaldamisest tulenevad karantiinikulud kannab importija.

Artikkel 9

Linnud võib karantiinist vabastada üksnes riikliku veterinaararsti kirjaliku loa alusel.

Artikkel 10

Käesolevat otsust kohaldatakse alates 1. maist 2001.

Artikkel 11

Käesolev otsus on adresseeritud kõikidele liikmesriikidele.

Brüssel, 16. oktoober 2000

Komisjoni nimel

komisjoni liige

David BYRNE

1 EÜT L 268, 14.9.1992, lk 54.

2 EÜT L 117, 24.5.1995, lk 23.

3 EÜT L 378, 31.12.1982, lk 58.

4 EÜT L 167, 22.6.1992, lk 2.

5 EÜT L 260, 5.9.1992, lk 2.

6 EÜT L 303, 31.10.1990, lk 6.

7 EÜT L 340, 11.12.1991, lk 17.

A LISA

VETERINAARSERTIFIKAADI NÄIDIS

Euroopa Ühendusse lähetamiseks ettenähtud muude lindude kui kodulindude jaoks

Saadetis tuleb pärast impordikontrolli transportida otse heakskiidetud karantiiniasutusse või -keskusesse.

Veterinaarsertifikaadi viitenumber:

Ekspordiriik: Päritolupiirkond:1

PÄDEV ASUTUS (KESKTASAND): Ministeerium: Talitus: PÄDEV ASUTUS (KOHALIK TASAND):

Sihtliikmesriik: Kaasasoleva CITESi ekspordiloa number (vajaduse korral):

Kaubasaatja (nimi ja täielik aadress): Kaubasaaja (nimi ja täielik aadress):

Päritoluettevõtte aadress ja registreerimisnumber: Importija (kui eespool märgitud kaubasaajast erinev, nimi ja täielik aadress):

Laadimiskoht: Lindude lõppsihtkoha nimi ja aadress:

Sihtriigi heakskiidetud karantiiniasutus (nimi ja täielik aadress): Transpordivahend:2

I. Identifikatsioon

Kogus (sõnade ja numbritega):

Lindude arv:

Aedikute või puuride arv:

Aedikute või puuride identifitseerimisnumber Lahtri identifitseerimistunnus Lindude arv (liikide kaupa) Liik (teaduslik nimi)

II Teave tervise kohta

Mina, allakirjutanu, riiklik veterinaararst, kinnitan järgmist.

1. Linde on peetud ekspordiriigi territooriumil asuvas ettevõttes vähemalt 21 päeva või alates haudumisest.

2. Linnud on pärit ettevõttest, mille suhtes ei kohaldata veterinaarpiiranguid seoses lõikes 3 osutatud haigustega, mille suhtes need linnud on vastuvõtlikud.

3. Kodulindude ja muude kodulindudena peetavate lindude puhul esinev Newcastle'i haigus ja klassikaline lindude katk ning papagoiliste puhul esinev ornitoos3 on teatamiskohustuslikud loomataudid.

4. Päritoluettevõttes ja seda ümbritseval alal 10 km raadiuses ei ole registreeritud klassikalise lindude katku ega Newcastle'i haiguse puhanguid vähemalt 30 päeva jooksul.

5. Üksnes papagoiliste puhul:4 päritoluettevõttes ei ole registreeritud ornitoosi puhanguid viimase 60 päeva jooksul.

6. Käesolevas sertifikaadis kirjeldatud linnud vastavad järgmistele nõuetele:

a) nad on kontrollitud laadimispäeval ja neil puuduvad nakkushaiguste kliinilised või kahtlustatavad tunnused ning on transportimiseks piisavalt terved;

b) neid ei ole vaktsineeritud Newcastle'i haiguse vastu.

III. Transpordialane teave

Käesolevas sertifikaadis kirjeldatud linde transporditakse aedikutes või puurides,

mis sisaldavad üksnes ühest ja samast ettevõttest pärit linde,

mis sisaldavad üksnes ühe liigi linde või mis koosnevad eri lahtritest ja iga lahter sisaldab üksnes ühe liigi linde,

millele on märgitud päritoluettevõtte nimi, aadress ja eriline registreerimisnumber ning üksiku aediku või puuri eriline identifitseerimisnumber,

mis on ehitatud viisil, mis:

välistab väljaheidete kao ja vähendab sulgede kadu transpordi ajal,

võimaldab linde visuaalselt kontrollida,

võimaldab puhastamist ja desinfitseerimist,

mida kasutatakse esimest korda või mida on enne laadimist pädeva asutuse juhiste järgi puhastatud ja desinfitseeritud, samuti on puhastatud ja desinfitseeritud veokit, milles aedikuid või puure transporditakse,

vastavad õhutranspordi puhul vähemalt kõige uuematele elusloomade transporti reguleerivatele IATA (Rahvusvahelise Lennutranspordi Assotsiatsioon) eeskirjadele,

CITESis loetletud liikide puhul tuleb linde transportida vastavalt CITESi veojuhistele.

Käesolev sertifikaat kehtib viis päeva.

Koht: Kuupäev:..

(riikliku veterinaararsti allkiri)5

Tempel5

(allakirjutaja nimi trükitähtedega, kvalifikatsioon ja ametinimetus)

IV. Täiendav teave tervise kohta

Täidab lõplikule transpordivahendile (nt lennukile) laadimise juures viibinud riiklik veterinaararst, juhul kui transpordivahend on eespool osutatust erinev.

Mina, allakirjutanud riiklik veterinaararst, tõendan, et olen kontrollinud linnud . (kuupäev) kell ja ei ole avastanud nakkushaiguse kliinilisi ega kahtlustatavaid tunnuseid ning linnud on transportimiseks piisavalt terved.

Lennuandmed: lennuliin lend nr

Käesolev sertifikaat kehtib viis päeva.

Koht: Kuupäev:

(riikliku veterinaararsti allkiri)5

Tempel5

(allakirjutaja nimi trükitähtedega, kvalifikatsioon ja ametinimetus)

1 Täidetakse üksnes juhul, kui ühendusse lubatakse importida ainult asjaomase kolmanda riigi teatavatest piirkondadest.

2 Märkida transpordivahend ja vastavalt asjaoludele registreerimisnumber või registreeritud nimi.

3 Kohaldatakse üksnes papagoiliste puhul.

4 Mittevajalik maha tõmmata.

5 Templi ja allkirja värv peab erinema trükitud teksti värvist.

Märkused:

a) Iga lindude partii kohta tuleb esitada eraldi sertifikaat.

b) Sertifikaadi originaaleksemplar peab partiiga kaasas olema kuni piiripunktini.

c) Sertifikaat tuleb täita laadimispäeval ning kõikide osutatud tähtaegade aluseks on kõnealune kuupäev.

B LISA

LINDUDE KARANTIINIASUTUSTE JA -KESKUSTE HEAKSKIITMISE MIINIMUMTINGIMUSED

1. PEATÜKK

Karantiiniasutuse või -keskuse ehituslik eripära ja varustus

1. Karantiiniasutus või -keskus peab olema eraldi hoone, mis on kodulinnumajanditest ja muudest linnukasvatusettevõtetest mõistlikul kaugusel, arvestades Newcastle'i haiguse ja klassikalise lindude katku epidemioloogiat õhukaudse leviku osas. Sisse- ja väljakäiguuksed peaksid olema lukustatavad ning tähistatud sildiga: "KARANTIIN kõrvalistel isikutel mitte siseneda".

2. Igal karantiinikeskuse üksusel peab olema eraldi õhuruum.

3. Karantiiniasutus või -keskus peab olema lindude-, lendamis- ja kahjuritekindel ning fumigatsiooniks õhukindlalt suletav.

4. Karantiiniasutuses või igas karantiinikeskuse üksuses peab olema kätepesu võimalus.

5. Karantiiniasutuse või iga karantiinikeskuse üksuse sisse- ja väljakäiguuksed peavad olema kahekordsed.

6. Karantiiniasutuse või karantiinikeskuse eri üksuste sisse- ja väljakäikudele peavad olema paigaldatud hügieenitõkked.

7. Kogu varustus peab olema puhastatav ja desinfitseeritav.

8. Söödaladu peab olema lindude- ja närilistekindel ning putukate vastu kaitstud.

9. Allapanu kogumiseks peab olema lindude- ja närilistekindel mahuti.

10. Rümpade hoidmiseks peab olema külmik ja/või sügavkülmik.

2. PEATÜKK

A. Korraldussätted

1. Karantiiniasutused või -keskused peavad vastama järgmistele nõuetele:

neil peab olema tõhus kontrollisüsteem loomade piisava järelevalve tagamiseks,

nad peavad olema riikliku veterinaararsti järelevalve all ja vastutusalas,

neid tuleb puhastada ja desinfitseerida pädeva asutuse poolt heakskiidetud tegevuskava järgi ning sellele peab järgnema piisav puhkeaeg; kasutatavad desinfitseerimisvahendid peavad olema pädeva asutuse poolt selleks heaks kiidetud.

2. Igas karantiiniasutuses või -üksuses tuleb järgida põhimõtet "kõik sisse, kõik välja".

3. Sissetoodavate ja väljaviidavate partiide ristsaastumise vältimiseks tuleks võtta ettevaatusabinõusid.

4. Karantiiniasutusse ei tohi siseneda kõrvalised isikud.

5. Karantiiniasutusse sisenevad isikud peavad kandma kaitseriietust ja kaitsejalanõusid.

6. Ei tohi esineda selliseid personali kokkupuuteid, mis võivad põhjustada üksuste vahelist saastumist.

7. Kättesaadavad peavad olema vajalikud puhastus- ja desinfitseerimisvahendid.

8. Kui transportimisel kasutatud aedikuid ja puure ei hävitata, tuleb need puhastada ja desinfitseerida karantiiniasutuses või -keskuses. Kui kõnealuseid aedikuid või puure kasutatakse mitmekordselt, peavad nad olema tehtud tõhusalt puhastatavast ja desinfitseeritavast materjalist. Aedikud ja puurid tuleb hävitada viisil, mis ei võimalda haigusetekitajate levikut.

9. Allapanu ja jäätmematerjali tuleb koguda korrapäraselt, ladustada allapanu mahutis ning seejärel käsitleda viisil, mis ei võimalda haigusetekitajate levikut.

10. Surnud lindude rümpasid tuleb uurida pädeva asutuse poolt määratud ametlikus laboratooriumis.

11. Vajalikud analüüsid ja ravi tuleb teha riikliku veterinaararstiga konsulteerides ja tema järelevalve all.

12. Riiklikku veterinaararsti tuleb teavitada karantiini ajal esinenud lindude ja/või sentinellitibude haigus- ja surmajuhtudest.

13. Karantiiniasutuse või -keskuse eest vastutav isik peab pidama arvestust:

a) iga partii puhul sissetoomise kuupäeva, lindude arvu ja liigi kohta;

b) imporditud lindudega kaasasolevate veterinaar- ja piiriületussertifikaatide koopiate kohta;

c) papagoiliste individuaalsete identifitseerimisnumbrite kohta;

d) oluliste tähelepanekute kohta: haigusjuhud ja surmajuhtude arv päevas;

e) testide tegemise kuupäevade ja tulemuste kohta; ravi tüübi ja kuupäevade kohta;

f) karantiinikeskusesse sisenevate isikute kohta.

14. Kõnealune arvestus tuleb alles hoida vähemalt aasta.

B. Papagoiliste identifitseerimine

Papagoilised identifitseeritakse üksikult karantiini saabumisel jalarõnga või kiibi abil.

1. Jalarõngas peab olema võltsimiskindel ja selle läbimõõt peab olema liigile sobiv.

2. Jalarõngal või kiibil on vähemalt järgmine teave:

a) identifitseerimist teostava liikmesriigi ISO-kood;

b) kordumatu järjekorranumber.

3. Kui identifitseerimine teostatakse kiibi abil, peab karantiiniasutuses või -keskuses olema vastav kiibilugeja.

4. Andmed kiibi tüübi ja kiibilugeja kohta registreeritakse.

C LISA

NEWCASTLE'I HAIGUSE JA KLASSIKALISE LINDUDE KATKU UURIMIS-, PROOVIVÕTU- JA KATSEMENETLUSED

1. Karantiini ajal peavad sentinellitibud või, kui sentinellitibusid ei kasutata, imporditud linnud läbima järgmised menetlused.

A. Sentinellitibude kasutamise korral:

i) võetakse vähemalt 21 päeva pärast imporditud lindude karantiini panemist ja vähemalt kolm päeva enne karantiiniaja lõppu kõikidelt sentinellitibudelt vereproovid seroloogiliseks uuringuks;

ii) kui sentinellitibude seroloogilised tulemused on positiivsed või ebaselged, tuleb imporditud lindudele teha viroloogiline uuring. Kui partiis on kuni 60 lindu, tuleb võtta kloaagi-tampooniproov (või fekaalid) kõikidelt lindudelt; suuremate partiide puhul tuleb kõnealune proov võtta 60 linnult.

B. Kui sentinellitibusid ei kasutata:

tuleb imporditud linde uurida viroloogiliselt (seroloogiline testimine ei ole vajalik). Karantiiniaja seitsmendal kuni viieteistkümnendal päeval tuleb võtta kloaagi-tampooniproov (või fekaalid) kõikidelt lindudelt, kui partiis on kuni 60 lindu; suuremate partiide puhul tuleb kõnealune proov võtta 60 linnult.

2. Peale punkti 1 alapunktides A või B sätestatud testide tuleb viroloogiliseks uuringuks võtta järgmised proovid:

i) kloaagi-tampooniproovid (või fekaalid) ja hingetoru-tampooniproovid (võimaluse korral) kliiniliselt haigetelt lindudelt või haigetelt sentinellitibudelt;

ii) soolesisaldisest, ajust, hingetorust, kopsudest, maksast, põrnast, neerudest või muudest ilmselt haigusest mõjutatud elunditest võimalikult kiiresti pärast surma kas:

surnud sentinellitibudelt ja kõikidelt surnult karantiini saabuvatelt või karantiini ajal surnud lindudelt, või

suurtes partiides sisalduvate väikeste lindude kõrge suremuse korral vähemalt kümnelt protsendilt surnud lindudelt.

3. Kõiki karantiini ajal võetud proove tuleb viroloogiliselt ja seroloogiliselt testida pädeva asutuse poolt määratud ametlikes laboratooriumides, kasutades diagnostilisi meetodeid vastavalt direktiivi 92/66/EMÜ III lisale ja direktiivi 92/40/EMÜ III lisale. Viroloogilise uuringu puhul võib ühe liitproovina kasutada kuni viit üksiku linnu proovi. Fekaale võib liitproovina kasutada elundi- ja koeproovidest eraldi.

4. Viiruse isolaadid tuleb esitada riigi tugilaborile.

D LISA

LOETELU KOLMANDATEST RIIKIDEST, MIS VÕIVAD KASUTADA A LISAS ESITATUD VETERINAARSERTIFIKAATI

Riigid, mis on rahvusvahelise episootiaameti (OIE) liikmetena loetletud OIE bülletäänis.

Top