31997R1103

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1103/97,

17. juuni 1997,

teatavate euro kasutuselevõtuga seotud sätete kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 235,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, [1]

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust, [2]

võttes arvesse Euroopa Rahainstituudi arvamust [3]

ning arvestades, et:

1) oma 15. ja 16. detsembril 1995 Madridis peetud istungjärgul kinnitas Euroopa Ülemkogu, et majandus- ja rahaliidu kolmas etapp algab 1. jaanuaril 1999, nagu sätestatud asutamislepingu artikli 109j lõikes 4; "osalevate liikmesriikidena" on käesoleva määruse tähenduses määratletud liikmesriigid, kes kooskõlas asutamislepinguga võtavad euro tarvitusele ühisrahana;

2) Euroopa Ülemkogu istungjärgul Madridis otsustati, et nimetus "eküü", mida kasutatakse asutamislepingus Euroopa rahaühiku nimetamiseks, on üldnimetus; viieteistkümne liikmesriigi valitsused on saavutanud ühise kokkuleppe, et see otsus on asutamislepingu asjakohaste sätete kokkulepitud ja lõplik tõlgendus; Euroopa ühisrahale antud nimetus on "euro"; osalevate liikmesriikide vääring euro jaguneb sajaks allühikuks nimetusega "sent"; lisaks sellele otsustas Euroopa Ülemkogu, et ühisraha nimetus peab Euroopa Liidu kõigis ametlikes keeltes olema üks ja sama, võttes arvesse erinevate tähestike olemasolu;

3) asutamislepingu artikli 109l lõike 4 kolmanda lause põhjal võtab nõukogu vastu määruse euro kasutuselevõtu kohta niipea, kui osalevad liikmesriigid on teada, et määratleda euro õiguslik raamistik; kooskõlas asutamislepingu artikli 109l lõike 4 esimese lausega võtab nõukogu kolmanda etapi alguskuupäeval vastu lõplikult fikseeritud ümberarvestuskursid;

4) ühisturu toimimiseks ja üleminekuks ühisrahale on kõikide liikmesriikide kodanikele ja ettevõtetele vaja tagada õiguskindlus teatavate euro kasutuselevõtuga seotud sätete suhtes aegsasti enne kolmanda etapi algust; varases etapis võimaldab see õiguskindlus kodanikel ja ettevõtetel teha õigeaegseid ettevalmistusi;

5) asutamislepingu artikli 109l lõike 4 kolmandat lauset, mis lubab nõukogul osalevate liikmesriikide ühehäälsuse korral võtta muid ühisraha kiireks kasutuselevõtuks vajalikke meetmeid, saab õigusliku alusena kasutada vaid siis, kui kooskõlas asutamislepingu artikli 109j lõikega 4 on kindlaks tehtud, millised liikmesriigid täidavad ühisraha kasutuselevõtuks vajalikud tingimused; seetõttu tuleb selliste sätete õigusliku alusena, mille puhul on õiguskindlust eriti kiiresti tarvis, kasutada asutamislepingu artiklit 235; seetõttu loob käesolev määrus koos eespool mainitud määrusega euro kasutuselevõtu kohta euro õigusliku raamistiku, mille põhimõtete suhtes lepiti kokku Euroopa Ülemkogu istungjärgul Madridis; osalevates liikmesriikides mõjutab euro kasutuselevõtt kogu elanikkonna igapäevaseid toiminguid; tasakaalustatud ülemineku tagamiseks, eriti tarbijate suhtes, tuleks uurida meetmeid, mis ei sisaldu käesolevas määruses ega vastavalt asutamislepingu artikli 109l lõike 4 kolmandale lausele vastu võetavas määruses;

6) asutamislepingu artiklis 109g nimetatud eküüd, mis on määratletud nõukogu 22. detsembri 1994. aasta määruses (EÜ) nr 3320/94 (pärast Euroopa Liidu lepingu jõustumist eküü määratlust käsitlevate olemasolevate ühenduse õigusaktide ühtlustamise kohta), [4] ei määratleta 1. jaanuarist 1999 enam valuutakorvina ja euro muutub iseseisvaks vääringuks; ümberarvestuskursside vastuvõtmist käsitlev nõukogu otsus ei muuda iseenesest eküü välisväärtust; see tähendab, et valuutakorvist koosnev üks eküü muutub üheks euroks; seetõttu muutub määrus (EÜ) nr 3320/94 vananenuks ja see tuleks kehtetuks tunnistada; eküü nimetamise korral õiguslikes vahendites eeldatakse, et pooled on kokku leppinud, et eküü nimetamisel mõeldakse asutamislepingu artiklis 109g nimetatud ja eespool mainitud määruses määratletud eküüd; selline eeldus peaks poolte tahet arvesse võttes olema vaidlustatav;

7) õiguslik põhimõte, et uue vääringu kasutuselevõtt ei mõjuta lepingute ja muude õiguslike vahendite järjepidevust, on üldiselt heaks kiidetud; tuleb austada lepinguvabaduse põhimõtet; järjepidevuse põhimõte peaks olema kooskõlas kõigega, milles osapooled on võinud euro kasutuselevõtu suhtes kokku leppida; õiguskindluse ja selguse suurendamiseks on vaja selgesõnaliselt kinnitada, et lepingute ja muude õiguslike vahendite järjepidevuse põhimõtet kohaldatakse endiste omavääringute ja euro vahel ning asutamislepingu artiklis 109g ja määruses (EÜ) nr 3320/94 määratletud eküü ja euro vahel; eelkõige tähendab see, et fikseeritud intressimääraga instrumentide puhul ei muuda euro kasutuselevõtt võlgniku poolt maksmisele kuuluvat nominaalset intressimäära; sätted järjepidevuse kohta suudavad täita oma eesmärgi pakkuda õiguskindlust ning läbipaistvust majandussubjektidele, eelkõige tarbijatele, vaid siis, kui nad jõustuvad niipea kui võimalik;

8) euro kasutuselevõtt tähendab muudatusi iga osaleva liikmesriigi finantsõiguslikes aktides; riigi finantsõiguslike aktide tunnustamine on üldiselt heaks kiidetud põhimõte; järjepidevuse põhimõtte selgesõnalise kinnitamise tulemusena peaks lepingute ja muude õiguslike vahendite järjepidevust tunnustatama kolmandate riikide jurisdiktsioonides;

9) mõiste "leping", mida kasutatakse õiguslike vahendite määratlemiseks, hõlmab igat liiki lepinguid, hoolimata nende sõlmimise viisist;

10) kooskõlas asutamislepingu artikli 109l lõike 4 esimese lausega määratleb nõukogu euro ümberarvestuskursid iga osaleva liikmesriigi omavääringu suhtes; neid ümberarvestuskursse tuleks kasutada kõikide ümberarvestuste puhul euro ja riikide rahaühikute vahel või riikide rahaühikute vahel; kõikide ümberarvestuste puhul riikide rahaühikute vahel peaks tulemuse määratlema fikseeritud algoritm; pöördkursside kasutamine ümberarvestusel tähendab kursside ümardamist, mille tulemuseks võivad olla olulised ebatäpsused, eriti suurte summade puhul;

11) euro käibelevõtuks on rahasummad vaja ümardada; ühisturu toimimiseks ning majandus- ja rahaliidu õigeaegsete ettevalmistuste ja sellele tõrgeteta ülemineku võimaldamiseks on vaja ümardamisreeglid juba aegsasti kindlaks määrata; need reeglid ei mõjuta ühtki ümardamistava, konventsiooni ega siseriiklikku normi, mis võimaldab teha täpsemaid vahearvutusi;

12) ümberarvestustoimingutel suurema täpsuse saavutamiseks tuleks ümberarvestuskursid määrata kindlaks kuue tüvenumbriga; ümberarvestuskurss kuue tüvenumbriga tähendab ümberarvestuskurssi, milles vasakult lugedes on kuus numbrit, alates esimesest numbrist, mis ei ole null,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesolevas määruses:

- õiguslikud vahendid tähendavad õigusnorme, haldusakte, kohtuotsuseid, lepinguid, ühepoolseid õigustoiminguid, maksevahendeid, välja arvatud pangatähed ja mündid, ning muid õigusliku toimega vahendeid,

- osalevad liikmesriigid tähendavad neid liikmesriike, kes võtavad ühisraha kasutusele kooskõlas asutamislepinguga,

- ümberarvestuskursid tähendavad lõplikult fikseeritud ümberarvestuskursse, mille nõukogu võtab vastu kooskõlas asutamislepingu artikli 109l lõike 4 esimese lausega,

- riikide rahaühikud tähendavad osalevate liikmesriikide rahaühikuid, nagu need ühikud on määratletud majandus- ja rahaliidu kolmanda etapi algusele eelneval päeval,

- euroühik tähendab ühisraha ühikut, nagu määratletud määruses euro kasutuselevõtu kohta, mis jõustub majandus- ja rahaliidu kolmanda etapi alguskuupäeval.

Artikkel 2

1. Õiguslikes vahendites asendatakse iga viide asutamislepingu artiklis 109g nimetatud ja määruses (EÜ) nr 3320/94 määratletud eküüle viitega eurole ümberarvestuskursi alusel üks euro võrdub ühe eküüga. Eeldatakse, et õiguslikes vahendites sisalduvad viited ilma sellise määratluseta eküüle, kusjuures selline eeldus on poolte tahet arvesse võttes vaidlustatav, on viited asutamislepingu artiklis 109g nimetatud ja määruses (EÜ) nr 3320/94 määratletud eküüle.

2. Käesolevaga tunnistatakse määrus (EÜ) nr 3320/94 kehtetuks.

3. Käesolevat artiklit kohaldatakse alates 1. jaanuarist 1999 kooskõlas asutamislepingu artikli 109j lõike 4 kohaselt tehtud otsusega.

Artikkel 3

Euro kasutuselevõtt ei muuda õigusliku vahendi ühtki tingimust, ei vabasta ühegi õigusliku vahendi kohase kohustuse täitmisest ega anna poolele õigust sellist vahendit ühepoolselt muuta või lõpetada. Käesolevat sätet kohaldatakse juhul, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti.

Artikkel 4

1. Ümberarvestuskursid võetakse vastu nii, et üks euro on väljendatud iga osaleva liikmesriigi vääringu suhtes. Need võetakse vastu kuue tüvenumbriga.

2. Ümberarvestuste tegemisel ümberarvestuskursse ei ümardata ega kärbita.

3. Ümberarvestuskursse kasutatakse euroühiku ja riikide rahaühikute vahelisel ümberarvestamisel mõlematpidi. Ümberarvestuskurssidest tuletatud pöördkursse ei kasutata.

4. Ühe riigi rahaühikust teise riigi rahaühikusse ümberarvestatavad rahasummad arvestatakse kõigepealt ümber euroühikus väljendatud rahasummasse, mida võib ümardada kõige rohkem kolme kümnendkohani, ja seejärel teise riigi rahaühikusse. Ühtegi teist arvutusmeetodit ei või kasutada, kui see ei anna samu tulemusi.

Artikkel 5

Rahasummad, mida makstakse või arvestatakse pärast vastavalt artiklile 4 euroühikusse ümberarvestamist ja sellele järgnevat ümardamist, ümardatakse üles- või allapoole lähima sendini. Rahasummad, mida makstakse või arvestatakse pärast riigi rahaühikusse ümberarvestamist, ümardatakse üles- või allapoole lähima allühikuni või allühiku puudumisel lähima ühikuni või vastavalt siseriiklikule õigusele või tavale riigi rahaühiku allühiku või ühiku kordse või murruni. Kui ümberarvestuskursi kohaldamise tulemusena saadakse täpselt vahepealne tulemus, ümardatakse summa ülespoole.

Artikkel 6

Käesolev määrus jõustub Euroopa Ühenduste Teatajas avaldamise päevale järgneval päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Luxembourg, 17. juuni 1997

Nõukogu nimel

eesistuja

A. Jorritsma-Lebbink

[1] EÜT C 369, 7.12.1996, lk 8.

[2] EÜT C 380, 16.12.1996, lk 49.

[3] Arvamus esitati 29. novembril 1996.

[4] EÜT L 350, 31.12.1994, lk 27.

--------------------------------------------------