31997R0956

Komisjoni määrus (EÜ) nr 956/97,

29. mai 1997,

millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 2201/96 üksikasjalikud rakenduseeskirjad töödeldud spargli suhtes rakendatavate erimeetmete kohta

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Majandusühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse puu- ja köögiviljatooteturu ühist korraldust käsitlevat nõukogu 28. oktoobri 1996. aasta määrust (EÜ) nr 2201/96, [1] eriti selle artikli 10 lõiget 4,

ning arvestades, et:

määruse (EÜ) nr 2201/96 artiklis 10 nähakse ette erimeetmed selliste kohalikul või piirkondlikul tasandil suure tähtsusega toodete müügi edendamiseks, mis on tugevasse rahvusvahelisse konkurentsi sattunud; töötlemiseks mõeldud pleegitatud spargel vastab kõnealustele kriteeriumidele; peale selle nähakse artikli 10 lõikes 3 ette töötlemiseks mõeldud pleegitatud spargli puhul kindlasummaline hektaritoetus, et hõlbustada erimeetmete rakendamist; seetõttu tuleb kehtestada kõnealuste sätete üksikasjalikud rakenduseeskirjad;

tõhususe huvides tuleks rakendada meetmeid sektori konkurentsivõime parandamiseks programmide abil, mille pakkujateks ja rakendajateks on esindavad ühingud, mis koosnevad tootjaorganisatsioonidest ja töötlejate ühendustest ning mille representatiivsuse tingimused tuleks määratleda nii tootmispiirkonda kui ka ühenduse tootmist arvesse võttes;

sektori nõudeid silmas pidades tuleks vastavalt finantseeritava meetme liigile kindlaks määrata ühendusepoolse finantseerimise kaks erinevat protsendimäära ning kaks ühendusepoolse finantseerimise ülemmäära olenevalt ühingute representatiivsusest; hõlbustamaks esindavatele ühingutele ülemmäära arvutamist tuleks ette näha, et ülemmäära arvutamisel võetakse arvesse esindavate ühingute toodangu väärtust kolme aasta jooksul, aastail 1994–1996;

usaldusväärse juhtimise huvides tuleks määratleda info ja kohustused, mida erimeetmete programm peab sisaldama, meetmed, mis tuleb välja jätta, programmi liikmesriikide poolt kinnitamise tähtaeg ning võimalike muudatuste tegemise kord;

tuleks ette näha asjaomaste tagatiste esitamisega seotud ühekordne ettemakse ning kuue kuu maksed, mis piirduvad 85 % rahalisest toetusest; tuleks täpsustada, et rahalise toetuse lõppmakse tegemisel tagatis vabastatakse; ühingute tegevust tuleks jälgida perioodiliste aruannete abil;

silmas pidades esindavate ühingute suurt vastutust, tuleks ette näha range kontrolli kord ning hoiatavad sanktsioonid rikkumiste korral;

tagamaks kindlasummalise hektaritoetuse suunamise piirkondadesse, mis parajasti on tugeva rahvusvahelise konkurentsi all, tuleb kõnealuse toetuse andmisel piirduda hiljemalt 1996. aastal istutatud töötlemiseks mõeldud pleegitatud spargli tootmisele spetsialiseerunud piirkondadega, kus saak on minimaalne ning kus on töötlejaga sõlmitud leping;

toetus antakse kolmeks aastaks ning sätestada tuleks ühe toetusetaotluse esitamine, mis järgmistel aastatel kinnitatakse põllukultuurideklaratsiooniga; toetuse piirang hõlmab 9000 ha ning selle järgimiseks tuleks ette näha komisjonile toetust taotlevatest piirkondadest teatamine ning kindlaks määrata vähenduskoefitsient, mida rakendatakse kõnealuse maksimumpindala ületamise korral;

kindlasummalise toetuse tõhususe huvides tuleks ette näha kontrollikord ning hoiatavad sanktsioonid rikkumiste korral;

puu- ja köögiviljatooteturu korralduskomitee ei ole oma eesistuja määratud tähtaja jooksul arvamust avaldanud,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK Erimeetmete programmid

Artikkel 1

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) esindav ühing – ühing, mis olenemata staatusest:

- ühendab ühest küljest nõukogu määruse (EÜ) nr 2200/96 [2] artiklites 11 ja 13 nimetatud tootjaorganisatsioone ja/või kõnealuse määruse artikli 16 lõikes 3 nimetatud tootjaorganisatsioonide ühendused ja/või kõnealuse määruse artikli 14 alusel eeltunnustuse saanud tootjarühmi, ning teisest küljest liikmesriigi poolt tunnustatud töötlejate ühendusi,

- annab vähemalt kolmandiku töötlemiseks mõeldud ja tootmispiirkonnas töödeldud pleegitatud spargli toodangust ja vähemalt 15 % ühenduse toodangust;

b) erimeetmete programmid – neli kuni kuus aastat kestvad programmid, mis tuleb esindavatel ühingutel esitada enne 30. juunit 1998 määruse (EÜ) nr 2201/96 artikli 10 lõikes 1 nimetatud erimeetmete raames;

c) turustatud toodangu väärtus – pleegitatud spargli keskmine aastaväärtus, mis esindava ühingu tootjaorganisatsioonidesse kuuluvad tootjad on 1994., 1995. ja 1996. aastal töötlemiseks tarninud.

Artikkel 2

Kooskõlas määrusega (EÜ) nr 2201/96 ja käesoleva määrusega võetud erimeetmete programmide raames finantseerib ühendus kuni 60 % programmi määruse (EÜ) nr 2201/96 artikli 10 lõike 1 punktides a, b ja d nimetatud meetmetega seotud tegelikest kuludest ja 40 % kõnealuse artikli punktides c ja e ettenähtud meetmetega seotud tegelikest kuludest.

Programmi rakendamise ajal ei tohi kogufinantseering ületada 25 % turustatud toodangu väärtusest. Esindava ühingu puhul, mille arvele langeb üle 50 % ühenduse toodangust, tõstetakse kõnealust määra kuni 35 %.

Artikkel 3

1. Erimeetmete programmid on seotud eelkõige ühe või mitme meetmega määruse (EÜ) nr 2201/96 artikli 10 lõike 1 teises lõigus loetletud meetmetest. Programmid peavad sisaldama osiseid, mis kohaldamise lõpuks tagavad toote konkurentsivõime paranemise.

2. Erimeetmete programmid sisaldavad vähemalt järgmisi andmeid:

a) programmi rakendamiseks ühinenud organisatsioonide nimi ja aadress; tõendusmaterjal ühingu representatiivsuse kohta artikli 1 punkti a kohaselt ning kohustus teatada kõikidest representatiivsust mõjutavatest muudatustest; ühinenud organisatsioonide viimane aruanne ja vajaduse korral ühingu põhikiri või kodukord; programmi esitlemise ja rakendamise eest vastutava isiku määramine;

b) programmide kestus;

c) lähteolukorra kirjeldus, eelkõige tootmise, töötlemise ja varustuse puhul;

d) programmi eesmärgid, silmas pidades tootmis- ja turustusvõimalusi; viide programmiga hõlmatavatele kogustele;

e) eesmärkide saavutamise nimel võetavad meetmed ja rakendatavad vahendid;

f) finantsaspektid: turustatud toodangu väärtus ja ühenduse rahalise toetuse eeldatav suurus; meetmete rakendamise eelarve ja ajakava.

3. Meetmete programmid ei hõlma:

a) haldus- või tegevuskulusid, kui need ei ole seotud programmi rakendamisega;

b) väljaspool ühendust toodetud toorainet või lõpptooteid, mis ei ole esindava ühingu liikmete toodetud;

c) sissetuleku- või hinnalisa;

d) toiminguid, mis võivad põhjustada konkurentsi moonutamist esindavasse ühingusse kuuluvate organisatsioonide muus äritegevuses; kõnealuste organisatsioonide muu majandustegevuse seisukohast otse või kaudselt kasulikke toiminguid või meetmeid finantseeritakse vastavalt nende kasutamisele sparglisektoris.

4. Erimeetmete programmid tunnistatakse vastuvõetavaks ainult juhul, kui nendega kaasneb:

a) esindava ühingu kirjalik kohustus täita määruse (EÜ) nr 2201/96 ja käesoleva määruse sätteid ning mitte saada otse ega kaudselt dubleerivat ühenduse või riiklikku toetust seoses meetmete ja/või toimingutega, mis vastavad ühenduse toetuse saamise tingimustele käesoleva määruse alusel;

b) tõend pangakonto avamise kohta selle liikmesriigi rahaasutuses, kus asub esindava ühingu peakorter, ning mida kasutatakse ainult erimeetmete programmi rakendamisega seotud pangatoimingute puhul.

Artikkel 4

1. Riigi pädevad ametiasutused teevad erimeetmete programmidega seotud otsused kolme kuu jooksul alates täieliku toimiku esitamise kuupäevast.

2. Riigi pädevad ametiasutused kontrollivad:

a) kõigi asjassepuutuvate vahendite, sh kohapealsete kontrollimiste abil artikli 3 lõike 2 punktides a, c ja f ettenähtud andmete õigsust;

b) programmi eesmärkide vastavust määruse (EÜ) nr 2201/96 artikli 10 lõikele 1;

c) programmi majanduslikku järjepidevust ja tehnilist kvaliteeti, kalkulatsioonide ja rahastamiskava paikapidavust ning rakendamise ajakava.

3. Vajaduse korral riigi pädevad ametiasutused:

a) kinnitavad programmid, mis vastavad määruse (EÜ) nr 2201/96 artiklis 10 ja käesolevas peatükis ettenähtud nõuetele;

b) taotlevad muudatuste tegemist programmides; kinnitatakse ainult need programmid, mis sisaldavad nõutavaid muudatusi;

c) lükkavad programmid tagasi.

Riigi pädevad ametiasutused teatavad asjaomastele esindavatele ühingutele oma otsused. Nad saadavad komisjonile kinnitatud programmide kokkuvõtte.

Artikkel 5

1. Kinnitatud programmis kindlaksmääratud kulud võivad iga meetmega seoses olla kuni 20 % ettenähtust suuremad tingimusel, et kulusid kokku ei ületata; kui kõrvalekalle programmi prognoositavatest kuludest on üle 5 %, siis võib programmi rakendamist jätkata juhul, kui esitatakse muudatuste tegemise taotlus lõikes 2 ettenähtud korras.

2. Esindavad ühingud võivad taotleda erimeetmete programmides muudatuste tegemist igal aastal hiljemalt kaks kuud enne aasta möödumist programmide kinnitamise kuupäevast.

Muudatused võivad sisaldada ka programmide kestuse pikendamist aasta võrra.

Muudatuste tegemise taotlustega peavad kaasnema kõik tõendavad dokumendid.

Pädevad asutused teevad programmides muudatuste tegemise otsused kahe kuu jooksul pärast tõendavate dokumentide läbiarutamist, võttes kohaselt arvesse artikli 4 lõike 2 kriteeriume.

Artikkel 6

1. Alates erimeetmete programmi kinnitamise kuupäevast võivad esindavad ühingud esitada ühekordse ettemakse taotluse.

Ettemaksed ei tohi ületada 30 % ühenduse rahalise toetuse eeldatavast summast.

Ettemaksete tegemisel esitatakse tagatis, mille suurus on 110 % ettemakse summast.

2. Tagatised esitatakse komisjoni määruse (EMÜ) nr 2220/85 [3] lõikes 3 ettenähtud tingimuste kohaselt. Tagatised vabastatakse artikli 7 lõikes 2 nimetatud jääksumma tasumisel.

"Põhikohustus" määruse (EMÜ) nr 2220/85 artikli 20 tähenduses hõlmab erimeetmete programmis ettenähtud toimingute tegemist vastavalt käesoleva määruse artikli 3 lõike 4 punktis a sätestatud kohustustele.

Põhikohustuse täitmatajätmise või artikli 3 lõike 4 punktis a nimetatud kohustuste olulise rikkumise korral jäädakse tagatisest ilma, piiramata seejuures määruse (EÜ) nr 2201/96 artikli 25 alusel kohaldatavaid muid sanktsioone.

Artikkel 7

1. Programmi ühendusepoolne rahaline toetus koosneb poolaastamaksetest, millele lisandub jääksumma.

Kuue kuu maksed tehakse taotluse alusel, millega kaasnevad tegelikke kulusid näitavad tõendavad dokumendid ning vahearuanne programmi rakendamise edukuse kohta. Kõnealused maksed ei tohi ületada 85 % programmi ühendusepoolse rahalise toetuse eeldatavast suurusest, arvesse võttes artiklis 2 nimetatud ülemmäärasid. Esimene kuue kuu maksetetaotlus esitatakse kuus kuud pärast programmi kinnitamist.

2. Jääksumma maksmisetaotlus esitatakse riigi pädevale ametiasutusele hiljemalt neljanda kuu lõpus pärast erimeetmete programmi lõppemise kuupäeva. Sellega kaasnevad tõendavad dokumendid, milles on esitatud:

a) programmi tegelikud kulud ja tõendid esindava ühingu osamaksu tasumise kohta ning selle päritolu;

b) programmi rakendamise lõpparuanne koos hinnanguga, mis vajaduse korral koostatakse spetsialiseeritud nõuandetalituse abiga. Selliste hinnangute eesmärk on kontrollida programmi eesmärkide täitmist ja vajaduse korral soovitada uusi meetmeid või lähenemisviise.

3. Riigi pädev ametiasutus teeb lõigetes 1 ja 2 nimetatud maksed 30 päeva jooksul alates lõike 1 teises lõigus nimetatud taotluse või lõikes 2 nimetatud jääksumma maksmisetaotluse saamisest. Ta võib maksete tegemise siiski edasi lükata, kui on vaja täiendavat kontrollimist.

Artikkel 8

1. Liikmesriigid kontrollivad, kas esindavatesse ühingutesse kuuluvad organisatsioonid täidavad ühenduse rahalise toetuse saamiseks ettenähtud tingimusi.

2. Kontrollimised tehakse igal aastal maksetaotluste usaldusväärse valimi põhjal. Valim esindab vähemalt 10 % esindavatest ühingutest ja 30 % ühenduse kogutoetusest.

Kui kontrollimiste käigus ilmneb, et piirkonnas või selle osas esineb olulisi eeskirjade eiramisi, teevad pädevad ametiasutused samal aastal täiendavad kontrollimisi ja suurendavad järgmisel aastal selles piirkonnas või piirkonna osas kontrollitavate taotluste protsenti.

3. Riigi pädevad ametiasutused määravad kontrollitavad esindavad ühingud kindlaks eelkõige riskianalüüsi põhjal, võttes arvesse:

a) ühenduse rahalise toetuse suurust;

b) programmide edenemist võrreldes eelmise aastaga;

c) eelnenud aastatel tehtud kontrollimiste tulemusi;

d) muid liikmesriigi määratavaid näitajaid.

Artikkel 9

1. Kui toetust on makstud põhjendamatult, maksab toetuse saaja toetuse kahekordse summa tagasi koos intressiga, mis on arvutatud toetuse maksmise kuupäevast kuni selle tagasisaamise kuupäevani, kui artikli 8 kohase kontrollimise järel selgub, et:

a) tegelikud kulud on väiksemad kui jääksumma maksmisetaotlusel märgitud summa;

b) esindava ühingu osamaks ei ole tasutud või

c) erimeetmete programmi rakendamise viis ei vasta asjaomase liikmesriigi poolt programmi kinnitamisel esitatud tingimustele, ilma et see piiraks artikli 5 kohaldamist.

Rakendatav intressimäär vastab Euroopa Rahainstituudi eküütehingute Euroopa ÜhendusteTeataja C-seerias avaldatud intressimäärale alusetu makse tegemise kuupäeval ning sellele lisatakse kolm protsenti.

2. Kui tegelikult makstud ja makstava toetuse vahe on üle 20 % makstavast toetusest, peab toetuse saaja saadud toetuse tagasi maksma koos lõikes 1 märgitud intressiga.

3. Tagasisaadud toetus koos intressidega makstakse pädevale makseasutustele ja arvatakse maha Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi rahastatavatest kuludest.

4. Teadvalt või raske hooletuse tõttu vale info andmise korral jäetakse asjaomane esindav ühing ilma ühenduse rahalisest toetusest.

5. Ilma et see piiraks määruse (EÜ) nr 2201/96 artikli 25 alusel kohaldatavaid muid sanktsioone, kohaldatakse lõikeid 1–4.

II PEATÜKK Kindlasummaline toetus

Artikkel 10

Määruse (EÜ) nr 2201/96 artikli 10 lõikes 3 nimetatud kindlasummalist toetust antakse aastateks 1997, 1998 ja 1999 kõigile piirkondadele, kus kasvatatakse CN-koodi ex20056000 alla kuuluvateks toodeteks töödeldavat pleegitatud sparglit, tingimusel et:

a) pleegitatud spargel on istutatud hiljemalt 1996. aastal või uute istandike puhul juhul, kui nendega asendatakse sama talumajapidamise kolme viimase aasta istandikud;

b) pleegitatud spargli saak on vähemalt 2500 kg/ha, v.a esimesel aastal istutatud spargel;

c) töötlejaga on sõlmitud vähemalt punktis d märgitud kogust hõlmav tarneleping eespool nimetatud kolmeks aastaks, mis kohustab töötlejat lubama kontrollida kindlasummalise toetuse kasutamist;

d) vähemalt 90 % pleegitatud spargli toodangust tarnitakse töötlejale ja töödeldakse.

Artikkel 11

1. Tootja esitab hiljemalt 31. juulil 1997 kindlasummalise toetuse ühe taotluse kolme aasta kohta selle liikmesriigi poolt määratud pädevale asutusele, kelle territooriumil tootmispiirkond asub.

Taotlus sisaldab vähemalt järgmisi andmeid:

a) kindlasummalise toetuse taotluses hõlmatud maa-alad koos viitega katastritunnusele;

b) 1997. aastal koristatud saak;

c) tõendid artiklis 10 nimetatud tingimuste täitmise kohta.

2. 1998. ja 1999. aasta kohta lõike 1 teises lõigus nimetatud teave ajakohastatakse põllukultuurideklaratsiooniga, mis esitatakse hiljemalt 31. juulil.

Artikkel 12

Liikmesriigid teevad hiljemalt 15. septembril 1997 komisjonile teatavaks piirkonna, mille suhtes kindlasummalist toetust taotletakse.

Komisjon teeb liikmesriikidele teatavaks ühenduse kõigi piirkondade üldpindala, mille kohta toetust on taotletud, ning määrab määruse (EÜ) nr 2201/96 artikli 10 lõikes 3 märgitud maksimumpindala ületamise korral igas toetusetaotluses märgitud pindala kohta vähenduskoefitsiendi, et toetuskõlblik üldpindala vastaks eespool mainitud maksimumpindalale.

Liikmesriigid maksavad 1997. aasta toetuse välja ühe kuu jooksul alates käesoleva info edastamisest või vajaduse korral teises lõikes nimetatud vähenduskoefitsiendi Euroopa Ühenduste Teatajas avaldamise kuupäevast alates. 1998. ja 1999. aasta väljamaksed tehakse enne 30. septembrit.

Artikkel 13

Liikmesriigid teevad kontrollimisi toetusetaotluste või vajaduse korral põllukultuurideklaratsioonide usaldusväärse valimi alusel, mis määratakse kindlaks, võttes arvesse talumajapidamiste keskmist pindala, töötlemiseks mõeldud pleegitatud spargli kasvatamise piirkondi ja nende geograafilist jaotust.

Valim peab esindama vähemalt 10 % toetusetaotlustest või vajaduse korral põllukultuurideklaratsioonidest ja vastama 30 % kindlasummalise toetuse kogusummast. Olulise hulga eeskirjarikkumiste korral tõstetakse kõnealuseid protsendimäärasid jooksva aasta kohta vastavalt 15 ja 40 %.

Kui toetusetaotlus või vajaduse korral põllukultuurideklaratsioon on kontrollimiseks valimisse arvatud, siis hõlmab selline kontroll peale dokumentide üksikasjaliku kontrollimise ka talumajapidamise kontrollimist, mis vajaduse korral sisaldab ka asjaomaste maa-alade mõõtmist ja töötleja tööruumide, eelkõige laoarvestuse kontrollimist.

Kui talumajapidamise koosseisus on ka maa-alad müügiks mõeldud värske spargli kasvatamiseks, siis võtavad liikmesriigid vajalikud meetmed, et tagada artikli 10 punkti d täitmine.

Artikkel 14

1. Kui toetust on makstud põhjendamatult, maksab toetuse saaja toetuse kahekordse summa tagasi koos intressiga, mis on arvutatud toetuse maksmise kuupäevast kuni selle tagasisaamise kuupäevani, kui artikli 13 kohase kontrollimise järel selgub, et taotlus või vajaduse korral põllukultuurideklaratsioon ning kaasnevad tõendavad dokumendid on võltsitud. Tootja ja töötleja jäetakse määruse (EÜ) nr 2201/96 artikli 10 kohasest ühenduse toetusest ilma.

Rakendatav intressimäär vastab Euroopa Rahainstituudi eküütehingute Euroopa ÜhendusteTeataja C-seerias avaldatud intressimäärale alusetu makse tegemise kuupäeval ning sellele lisatakse kolm protsenti.

2. Kui tegelikult makstud ja makstava kindlasummalise toetuse vahe on üle 20 % makstavast toetusest, peab toetuse saaja saadud toetuse tagasi maksma koos lõikes 1 märgitud intressiga.

3. Tagasisaadud toetus koos intressiga makstakse pädevale makseasutustele ja arvatakse maha Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi rahastatavatest kuludest.

4. Lõikeid 1, 2 ja 3 kohaldatakse, piiramata seejuures määruse (EÜ) nr 2201/96 artikli 25 kohaseid muid sanktsioone.

III PEATÜKK Lõppsätted

Artikkel 15

Käesolev määrus jõustub seitsmendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Ühenduste Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 29. mai 1997

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Franz Fischler

[1] EÜT L 297, 21.11.1996, lk 29.

[2] EÜT L 297, 21.11.1996, lk 1.

[3] EÜT L 205, 3.8.1985, lk 5.

--------------------------------------------------