This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 31997L0070
Council Directive 97/70/EC of 11 December 1997 setting up a harmonised safety regime for fishing vessels of 24 metres in length and over
Nõukogu direktiiv 97/70/EÜ, 11. detsember 1997, millega kehtestatakse vähemalt 24 meetri pikkustele kalalaevadele ühtne ohutuskord
Nõukogu direktiiv 97/70/EÜ, 11. detsember 1997, millega kehtestatakse vähemalt 24 meetri pikkustele kalalaevadele ühtne ohutuskord
EÜT L 34, 9.2.1998, p. 1–29
(ES, DA, DE, EL, EN, FR, IT, NL, PT, FI, SV) Dokument on avaldatud eriväljaandes
(CS, ET, LV, LT, HU, MT, PL, SK, SL, BG, RO, HR)
In force: This act has been changed. Current consolidated version: 20/04/2009
Relation | Act | Comment | Subdivision concerned | From | To |
---|---|---|---|---|---|
Modified by | 31999L0019 | Lõpetamine | lisa 2 | 16/04/1999 | |
Modified by | 32002L0035 | Asendamine | lisa 1 | 17/05/2002 | |
Modified by | 32002L0084 | Asendamine | artikkel 9 | 29/11/2002 | |
Modified by | 32002L0084 | Lõpetamine | artikkel 8 | 29/11/2002 | |
Modified by | 32009R0219 | Asendamine | artikkel 8L1 | 20/04/2009 | |
Modified by | 32009R0219 | Asendamine | artikkel 4.4 | 20/04/2009 | |
Modified by | 32009R0219 | Asendamine | artikkel 9 | 20/04/2009 |
Euroopa Liidu Teataja L 034 , 09/02/1998 Lk 0001 - 0029
Nõukogu direktiiv 97/70/EÜ, 11. detsember 1997, millega kehtestatakse vähemalt 24 meetri pikkustele kalalaevadele ühtne ohutuskord EUROOPA LIIDU NÕUKOGU, võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 84 lõiget 2, võttes arvesse komisjoni ettepanekut, [1] võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust, [2] toimides asutamislepingu artiklis 189c sätestatud korras [3] ning arvestades, et: (1) mereveonduse vallas võetavate ühenduse meetmete abil tuleks püüda parandada mereohutust; (2) 2. aprillil 1993 võeti vastu 1977. aasta Torremolinose kalapüügilaevade ohutuse rahvusvahelise konventsiooniga seotud Torremolinose protokoll, edaspidi "Torremolinose protokoll"; (3) selle protokolli rakendamine ühenduse tasandil nende kalalaevade suhtes, mis sõidavad liikmesriigi lipu all või tegutsevad liikmesriigi sisevetes või territoriaalmeres või lossivad oma saagi liikmesriigi sadamas, suurendab selliste kalapüügilaevade ohutust, sest mitmesugused siseriiklikud õigusaktid ei nõua veel selle protokolliga kehtestatud ohutustaset; selline ühtne ohutustase tagab erinevate siseriiklike ohutusnõuete ühtlustamise kaudu võrdsed konkurentsitingimused samas piirkonnas tegutsevate kalalaevadele ja seda ohutusnorme kitsendamata; (4) eelkõige siseturgu silmas pidades on ühenduse tasandi meede tõhusaim viis kalalaevadele ühtse ohutustaseme kehtestamiseks kogu ühenduses; (5) nõukogu direktiiv on sobiv akt, kuna see loob raamistiku ohutusnormide ühtseks ja kohustuslikuks rakendamiseks liikmesriikides ja jätab samas iga liikmesriigi valida vormi ja viisid, mis tema siseriikliku süsteemiga kõige paremini sobivad; (6) Torremolinose protokolli mitut tähtsat peatükki kohaldatakse üksnes selliste kalalaevade suhtes, mis on vähemalt 45 m pikad; protokolli kohaldamine ühenduse tasandil üksnes selliste laevade suhtes looks ohutuslünga kõnealuste kalalaevade ja väiksemate, 24-45 meetri pikkuste kalalaevade vahel ning moonutaks seetõttu konkurentsi; (7) protokolli artikli 3 lõikes 4 sätestatakse, et iga protokolliosaline määratleb, milliseid eeskirju, mis käsitlevad pikemaid laevu kui 24 meetrit, tuleks täielikult või osaliselt kohaldada kõnealuse protokolliosalise lipu all sõitvate kalalaevade suhtes, mille pikkus on vähemalt 24 meetrit, kuid väiksem kui ettenähtud pikkusepiirang; protokolli artikli 3 lõikes 5 sätestatakse, et protokolliosalised püüavad kehtestada sellistele samas piirkonnas tegutsevatele kalalaevadele ühtsed normid; (8) ohutuse suurendamiseks ja konkurentsimoonutuste vältimiseks tuleb püüda kohaldada käesoleva direktiivi ohutuseeskirju kõikide vähemalt 24 meetri pikkuste kalalaevade suhtes, mis tegutsevad ühenduse kalapüügivööndites, sõltumata nende lipuriigist; liikmesriigi sisevetes või territoriaalmeres tegutsevate või oma saaki liikmesriigi sadamas lossivate kolmanda riigi lipu all sõitvate kalalaevade puhul tuleb see eesmärk saavutada kooskõlas rahvusvahelise õiguse üldnormidega; (9) ühenduse sotsiaalpoliitika raames vastuvõetud nõukogu direktiivide asjakohaseid sätteid tuleb kohaldada ka edaspidi; (10) kõikidel nendel põhjustel peaksid liikmesriigid kohaldama uute ja vajaduse korral vähemalt 45 meetri pikkuste olemasolevate kalalaevade suhtes Torremolinose protokolli lisa sätteid, võttes arvesse käesoleva direktiivi I lisas loetletud asjakohaseid sätteid; liikmesriigid peaksid kõikide nende lipu all sõitvate uute laevade suhtes, mille pikkus on vähemalt 24 meetrit, kuid vähem kui 45 meetrit, kohaldama Torremolinose protokolli lisa IV, V, VII ja IX peatüki sätteid; (11) III lisas sätestatud erinõudeid saab õigustada piirkondlike erioludega nagu geograafilised ja ilmastikutingimused; sellised sätted on koostatud kasutamiseks vastavalt põhja- ja lõunapoolsetes vööndites; (12) ohutuse täiendavaks suurendamiseks peaksid liikmesriigi lipu all sõitvad laevad täitma IV lisas sätestatud erinõudeid; (13) kolmanda riigi lipu all sõitvatel kalalaevadel ei tohiks lubada tegutseda liikmesriigi sisevetes või territoriaalmeres ega lossida oma saaki liikmesriigi sadamas ega seetõttu konkureerida liikmesriigi lipu all sõitvate laevadega, kui nende lipuriik ei ole tõendanud, et nad vastavad käesoleva direktiivi tehnilistele sätetele; (14) laevavarustust käsitleva nõukogu 20. detsembri 1996. aasta direktiivi 96/98/EÜ [4] nõuetele vastavat varustust, mis on paigutatud kalalaevade pardale, tuleks iseenesest tunnustada sellisele varustusele käesoleva direktiiviga kehtestatud erisätetele vastavana, sest direktiivi 96/98/EÜ nõuded on vähemalt samaväärsed Torremolinose protokolli ja käesoleva direktiivi omadega; (15) liikmesriikide kohalikud olud võivad õigustada eriliste ohutustmeetmete kohaldamist kõikide teatavates piirkondades tegutsevate kalalaevade suhtes; liikmesriigid võivad samuti pidada vajalikuks kehtestada erandeid Torremolinose protokolli lisa sätetest või nende sätetega samaväärseid nõudeid; neil peaks olema õigus võtta selliseid meetmeid komiteemenetluse raames järelevalve all; (16) praegu puuduvad kalalaevade ühtsed rahvusvahelised tehnilised normid, mis käsitleksid nende kere tugevust, pea- ja abiseadmeid ning elektri- ja isetoimivaid seadmeid; sellised normid võib kehtestada tunnustatud organisatsioonide või siseriiklike ametiasutuste eeskirjade kohaselt; (17) käesoleva direktiivi rakendamise ja täitmise tõhususe järele valvamiseks peaksid liikmesriigid korraldama ülevaatusi ja väljastama käesoleva direktiivi erinõudeid täitvatele kalalaevadele vastavustunnistusi; (18) käesoleva direktiivi täieliku kohaldamise tagamiseks peaksid kalalaevad olema sadamariigi järelevalve all Torremolinose protokolli artiklis 4 sätestatud korras; liikmesriik võib järelevalvega tegelda ka kolmandate riikide kalalaevade pardal, mis ei tegutse liikmesriigi sisevetes või territoriaalmeres ega lossi oma saaki liikmesriigi sadamates, kuid mis viibivad kõnealuse liikmesriigi sadamas, et veenduda nende vastavuses kõnealusele protokollile pärast selle jõustumist; (19) on vaja, et liikmesriikide esindajatest koosnev komitee aitaks komisjonil käesolevat direktiivi tõhusalt kohaldada; seda ülesannet võib täita nõukogu 13. septembri 1993. aasta direktiivi 93/75/EMÜ (miinimumnõuete kohta, mis käsitlevad ohtlikke või saastavaid kaupu vedavaid laevu, mis suunduvad ühenduse sadamasse või lahkuvad sealt) [5] artikliga 12 asutatud komitee; (20) käesoleva direktiivi järjepideva rakendamise tagamiseks võib teatavaid sätteid selle komitee raames kohandada, et võtta arvesse asjakohaseid rahvusvahelisi suundumusi; (21) Rahvusvahelisele Mereorganisatsioonile (IMO) tuleks Torremolinose protokolli kohaselt käesolevast direktiivist teatada; (22) käesoleva direktiivi täieliku kohaldamise tagamiseks peaksid liikmesriigid kehtestama käesoleva direktiivi kohaselt vastuvõetud siseriiklike õigusnormide rikkumise eest määratavate karistuste süsteemi, ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI: Artikkel 1 Eesmärk 1. Käesoleva direktiivi eesmärk on kehtestada ohutusnormid nii uutele kui ka olemasolevatele merekalalaevadele, mille pikkus on vähemalt 24 meetrit, kuivõrd Torremolinose protokolli lisa kehtib olemasolevate suhtes, ja mis: - sõidavad liikmesriigi lipu all ning on registreeritud ühenduses või - tegutsevad liikmesriigi sisevetes või territoriaalmeres või - lossivad oma saagi liikmesriigi sadamas. Mittekaubanduslikuks kalapüügiks kasutatavad lõbusõidulaevad jäetakse käesoleva direktiivi kohaldamisalast välja. 2. Käesolev direktiiv ei piira töökaitse parandamist soodustavate meetmete kehtestamist käsitleva nõukogu 12. juuni 1989. aasta direktiivi 89/391/EMÜ, [6] selle juurde kuuluvate üksikdirektiivide ja eelkõige kalalaevade pardal kohaldatavaid tööohutuse ja töötervishoiu miinimumnõudeid käsitleva (kolmeteistkümnes üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses) nõukogu 23. novembri 1993. aasta direktiivi 93/103/EÜ [7] sätete kohaldamist. Artikkel 2 Mõisted Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid: 1) kalalaev või laev - mis tahes laev, mis on varustatud või mida kasutatakse kalade või muude mere elusvarude kaubanduslikuks püügiks; 2) uus kalalaev - kalalaev: a) mille ehitamist või olulist ümberehitamist käsitlev leping sõlmitakse 1. jaanuaril 1999 või hiljem või b) mille ehitamist või olulist ümberehitamist käsitlev leping sõlmitakse enne 1. jaanuari 1999 ja mis antakse üle vähemalt kolm aastat pärast seda kuupäeva või c) mille puhul toimub ehituslepingu puudumisel üks järgmistest tegevustest 1. jaanuaril 1999 või hiljem: - kiil pannakse maha või - algab kindla laeva ehitusena äratuntav tegevus või - algab kokkupanek, mis hõlmab vähemalt 50 tonni või 1 % kõikide ehitusainete arvestuslikust massist, olenevalt sellest, kumb arv on väiksem; 3) olemasolev kalalaev - kalalaev, mis ei ole uus kalalaev; 4) Torremolinose protokoll - 1977. aasta Torremolinose kalapüügilaevade ohutuse rahvusvahelise konventsiooniga seotud 1993. aasta Torremolinose protokoll, sealhulgas selle muudatused; 5) tunnistus - artiklis 6 nimetatud vastavustunnistus; 6) pikkus - kui teisiti ei ole sätestatud, siis 96 % kogupikkusest veepiiril, mis on 85 % kõrgusel vähimast teoreetilisest parda kõrgusest, mõõdetuna kiilujoonelt, või pikkus vöörtäävi välisservast roolipalleri telgjooneni samal veepiiril, kui see on pikem. Kiilukaldega laevade puhul mõõdetakse pikkust kavandatud veepiiriga rööpsel veepiiril; 7) tegutsemine - kalade ja muude mere elusvarude püüdmine või püüdmine ja töötlemine, ilma et see piiraks õigust territoriaalmerest rahumeelselt läbi sõita ja meresõiduvabadust 200miilises majandusvööndis; 8) tunnustatud organisatsioon - laevade ülevaatust tegevaid organisatsioone ja veeteede ametite vastava tegevuse ühiseid eeskirju ja standardeid käsitleva nõukogu 22. novembri 1994. aasta direktiivi 94/57/EÜ [8] artikli 4 kohaselt tunnustatud organisatsioon. Artikkel 3 Üldnõuded 1. Liikmesriigid tagavad Torremolinose protokolli lisa sätete kohaldamise nende lipu all sõitvate asjakohaste kalalaevade suhtes, kui käesoleva direktiivi I lisas ei ole teisiti sätestatud. Kui käesolevas direktiivis ei ole teisiti sätestatud, peavad olemasolevad kalalaevad vastama Torremolinose protokolli lisa asjakohastele nõuetele hiljemalt 1. juulil 1999. 2. Liikmesriigid tagavad, et neid Torremolinose protokolli lisa IV, V, VII ja IX peatüki nõudeid, mis kehtivad vähemalt 45 meetri pikkuste laevade suhtes, kohaldatakse ka vähemalt 24 meetri pikkuste uute laevade suhtes, mis sõidavad nende lipu all, kui käesoleva direktiivi II lisas ei ole teisiti sätestatud. 3. Liikmesriigid tagavad siiski, et nende lipu all sõitvad teatavates piirkondades tegutsevad laevad täidavad asjakohaseid piirkondi käsitlevaid sätteid, mis on määratletud III lisas. 4. Liikmesriigid tagavad oma lipu all sõitvate laevade vastavuse IV lisas sätestatud erilistele ohutusnõuetele. 5. Liikmesriigid keelavad kolmanda riigi lipu all sõitvatel kalalaevadel tegutseda oma sisevetes või territoriaalmeres või lossida saaki oma sadamates, kui nende lipuriigi ametiasutus ei ole tõendanud nende vastavust lõigetes 1-4 ja artiklis 5 osutatud nõuetele. 6. Direktiivi 96/98/EÜ A.1 lisas loetletud ja kõnealuse direktiivi nõuete kohast varustust, mis on paigutatud kalalaeva pardale kooskõlas käesoleva direktiiviga, käsitletakse iseenesest sellistele sätetele vastavana olenemata sellest, kas need sätted nõuavad varustuse heakskiitmist ja katsetamist lipuriigi ametiasutust rahuldaval viisil. Artikkel 4 Erinõuded, erandid ja samaväärsed asendused 1. Kui liikmesriik või liikmesriikide rühm leiab, et teatavates kohalikest erioludest või laeva omadustest tulenevates olukordades on teatavas piirkonnas tegutsevate kalalaevade puhul vaja erilisi ohutusmeetmeid, ja kui vajadus nende järele on tõestatud, võib ta lõikes 4 sätestatud korras võtta selliseid erilisi ohutusmeetmeid, et võtta arvesse kohalikke olusid, nagu nende vete laad ja ilmastikutingimused, kus kõnealused laevad tegutsevad, nende sõitude pikkust või nende omadusi, nagu nende ehitusmaterjal. Võetavad meetmed lisatakse III lisasse. 2. Erandeid sisaldavate meetmete võtmiseks kohaldavad liikmesriigid Torremolinose protokolli lisa I peatüki 3. reegli punkti 3 sätteid, järgides käesoleva artikli lõikes 4 sätestatud korda. 3. Liikmesriigid võivad Torremolinose protokolli lisa I peatüki 4. reegli punkti 1 kohaselt võtta samaväärseid asendusi lubavaid meetmeid, järgides käesoleva artikli lõikes 4 sätestatud korda. 4. Lõigete 1, 2 või 3 sätteid kasutava liikmesriigi suhtes kehtib järgmine kord: a) liikmesriik teatab komisjonile meetmetest, mida ta kavatseb võtta, sealhulgas üksikasjadest, mida on vaja piisava ohutustaseme säilimises veendumiseks; b) kui kuue kuu jooksul teatamisest otsustatakse artiklis 9 sätestatud korras, et ettepandud meetmed ei ole õigustatud, võidakse kõnealuselt liikmesriigilt nõuda ettepandud meetmete muutmist või võtmatajätmist; c) võetavad meetmed täpsustatakse asjakohastes siseriiklikes õigusaktides ja edastatakse komisjonile, kes teatab kõikidest üksikasjadest teistele liikmesriikidele; d) selliseid meetmeid kohaldatakse kõikide samades piiritletud oludes tegutsevate kalalaevade suhtes nende lipuriigi või kasutaja riikkondsuse põhjal vahet tegemata; e) lõikes 2 osutatud meetmeid kohaldatakse üksnes seni, kuni kalalaev tegutseb piiritletud oludes. Artikkel 5 Projekteerimis-, ehitus- ja hooldusnormid Kalalaeva kere, pea- ja abimehhanismide ning elektriliste ja automaatseadmete projekteerimist, ehitamist ja hooldust käsitlevateks normideks on laeva ehituspäeval kehtivad eeskirjad, mis tunnustatud organisatsioon on liigitamiseks ette näinud või mida kasutab ametiasutus. Uute laevade puhul peavad need eeskirjad olema kooskõlas direktiivi 94/57/EÜ artikli 14 lõikes 2 sätestatud korra ja tingimustega. Artikkel 6 Ülevaatused ja tunnistused 1. Liikmesriigid väljastavad oma lipu all sõitvatele artiklite 3 ja 5 kohastele kalalaevadele tunnistuse käesoleva direktiivi tingimustele vastavuse kohta, millele on lisatud varustuse loend ja vajaduse korral eranditunnistused. Vastavustunnistuse, varustuse loendi ja eranditunnistuse vorm on esitatud V lisas. Tunnistused väljastab lipuriigi ametiasutus või tema nimel tegutsev tunnustatud organisatsioon pärast esialgset ülevaatust, mille sooritavad lipuriigi ametiasutuse või tunnustatud organisatsiooni või ülevaatuste sooritamiseks lipuriigi volitatud liikmesriigi ainupädevad ülevaatajad kooskõlas Torremolinose protokolli lisa I peatüki 6. reegli punktiga 1a. 2. Lõikes 1 osutatud tunnistuste kehtivusajad ei ületa Torremolinose protokolli lisa I peatüki 11. reeglis sätestatuid. Vastavustunnistust pikendatakse pärast Torremolinose protokolli lisa I peatüki 6. reegli kohaseid korrapäraseid ülevaatusi. Artikkel 7 Järelevalvesätted 1. Liikmesriigi sisevetes või territoriaalmeres tegutsevate või oma saaki tema sadamates lossivate kõnealuse liikmesriigi lipu all mittesõitvate kalalaevade järele valvab nimetatud liikmesriik kooskõlas Torremolinose protokolli artikliga 4 neil lipuriigi või kasutaja riikkondsuse põhjal vahet tegemata, et veenduda nende vastavuses käesolevale direktiivile. 2. Mõne teise liikmesriigi lipu all sõitvate kalalaevade järele, kes ei tegutse liikmesriigi sisevetes või territoriaalmeres ega lossi oma saaki tema sadamates, kuid kes viibivad tema sadamates, valvab kõnealune liikmesriik kooskõlas Torremolinose protokolli artikliga 4 neil lipuriigi või kasutaja riikkondsuse või kodakondsuse põhjal vahet tegemata, et veenduda nende vastavuses käesolevale direktiivile. 3. Kolmanda riigi lipu all sõitvate kalalaevade järele, kes ei tegutse liikmesriigi sisevetes või territoriaalmeres ega lossi oma saaki tema sadamates, kuid kes viibivad tema sadamates, valvab kõnealune liikmesriik kooskõlas Torremolinose protokolli artikliga 4, et veenduda nende vastavuses nimetatud protokollile pärast selle jõustumist. Artikkel 8 Kohandused Artiklis 9 sätestatud korras: a) võib vastu võtta ja lisada sätteid: - Torremolinose protokolli nende sätete ühetaoliseks tõlgendamiseks, mille puhul ametiasutustel või üksikutel lepinguosalistel on valikuvabadus, kuivõrd see on vajalik nende järjepideva tõlgendamise tagamiseks ühenduses, - käesoleva direktiivi rakendamiseks selle reguleerimisala laiendamata; b) võib kohandada käesoleva direktiivi artikleid 2-4, 6 ja 7 ja muuta selle lisasid, et võtta käesolevasse direktiivi üle Torremolinose protokolli edasised muudatused, mis jõustuvad pärast direktiivi vastuvõtmist. Artikkel 9 Komitee 1. Komisjoni abistab direktiivi 93/75/EMÜ artikli 12 lõikega 1 asutatud komitee. 2. Käesolevale artiklile viitamisel kohaldatakse järgmist korda: a) võetavate meetmete eelnõu esitab komiteele komisjoni esindaja. Tähtaja jooksul, mille määrab eesistuja lähtuvalt küsimuse kiireloomulisusest, esitab komitee eelnõu kohta oma arvamuse. Arvamus esitatakse sellise häälteenamusega, nagu on sätestatud asutamislepingu artikli 148 lõikes 2 nõukogu otsuste vastuvõtmiseks komisjoni ettepaneku põhjal. Liikmesriikide esindajate hääli komitees arvestatakse nimetatud artiklis sätestatud viisil. Eesistuja ei hääleta; b) kui kavandatavad meetmed on komitee arvamusega kooskõlas, võtab komisjon need vastu; c) kui kavandatavad meetmed ei ole komitee arvamusega kooskõlas või kui komitee ei esita oma arvamust, esitab komisjon võetavate meetmete kohta viivitamata ettepaneku nõukogule. Nõukogu teeb otsuse kvalifitseeritud häälteenamusega. Kui nõukogu ei ole otsust teinud kaheksa nädala jooksul alates nõukogu poole pöördumisest, võtab komisjon ettepandud meetmed vastu. Artikkel 10 IMOle teatamine Nõukogu eesistujariik ja komisjon teatavad IMOle käesoleva direktiivi vastuvõtmisest, viidates Torremolinose protokolli artikli 3 lõikele 5. Artikkel 11 Karistused Liikmesriigid kehtestavad käesoleva direktiivi kohaselt vastuvõetud siseriiklike õigusnormide rikkumise eest määratavate karistuste süsteemi ja võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada nende karistuste kohaldamine. Kehtestatavad karistused peavad olema tõhusad, võrdeliselt vastavad ja hoiatavad. Artikkel 12 Rakendamine 1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi täitmiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid enne 1. jaanuari 1999. Liikmesriigid teatavad sellest viivitamata komisjonile. Kui liikmesriigid võtavad need meetmed vastu, lisavad nad nendesse meetmetesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid. 2. Liikmesriigid edastavad komisjonile viivitamata kõikide käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetud siseriiklike õigusnormide tekstid. Komisjon teatab sellest teistele liikmesriikidele. Artikkel 13 Jõustumine Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Ühenduste Teatajas. Artikkel 14 Adressaadid Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele. Brüssel, 11. detsember 1997 Nõukogu nimel eesistuja M. Delvaux-Stehres [1] EÜT C 292, 4.10.1996, lk 29. [2] EÜT C 66, 3.3.1997, lk 31. [3] Euroopa Parlamendi 24. aprilli 1997. aasta arvamus (EÜT C 150, 19.5.1997, lk 30), nõukogu 30. juuni 1997. aasta ühine seisukoht (EÜT C 246, 12.8.1997, lk 1) ja Euroopa Parlamendi 6. novembri 1997. aasta otsus (EÜT C 358, 24.11.1997). [4] EÜT L 46, 17.2.1997, lk 25. [5] EÜT L 247, 5.10.1993, lk 19. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 96/39/EÜ (EÜT L 196, 7.8.1996, lk 7). [6] EÜT L 183, 29.6.1989, lk 1. [7] EÜT L 307, 13.12.1993, lk 1. [8] EÜT L 319, 12.12.1994, lk 20. -------------------------------------------------- I LISA Torremolinose protokolli lisa sätete kohandamine nõukogu direktiivi 97/70/EÜ artikli 3 lõike 1 kohaldamiseks PEATÜKK: ÜLDSÄTTED 2. reegel: Mõisted Punktis 1 asendatakse "uus laev" käesoleva direktiivi artiklis 2 sisalduva mõistega "uus kalalaev". V PEATÜKK: TULEKAITSE, TULEKAHJU AVASTAMINE JA TULEKUSTUTUS JA -TÕRJE 2. reegel: Mõisted Standardset tulekindluskatset käsitleva punkti 2 lõppu muudetakse standardse temperatuurikõvera osas järgmiselt: "… Standardne aja-temperatuurikõver määratletakse sujuva kõverana, mis tõmmatakse läbi järgmiste sisekolde temperatuuripunktide: sisekolde algtemperatuur | 20 °C | 5 minuti pärast | 576 °C | 10 minuti pärast | 679 °C | 15 minuti pärast | 738 °C | 30 minuti pärast | 841 °C | 60 minuti pärast | 945 °C." | VII PEATÜKK: PÄÄSTEVAHENDID JA -SEADMED 1. reegel: Kohaldamine Punkti 2 muudetakse järgmiselt: "13. ja 14. reeglit kohaldatakse ka vähemalt 45 meetri pikkuste olemasolevate laevade suhtes, tingimusel et ametiasutus võib nende reeglite nõuete rakendamist edasi lükata 1. veebruarini 1999." 13. reegel: Päästevahendite raadioseadmed Punkti 2 muudetakse järgmiselt: "Ametiasutus võib olemasolevate laevade kahesuunalisi VHF raadiotelefone (saatja - vastuvõtja), mis ei vasta organisatsiooni vastuvõetud toimimisnormidele, lubada kasutada 1. veebruarini 1999, tingimusel et ametiasutus on veendunud nende kokkusobivuses heakskiidetud kahesuunaliste VHF raadiotelefonidega (saatja - vastuvõtja)." IX PEATÜKK: RAADIOSIDE 1. reegel: Kohaldamine Punkti 1 teine lause muudetakse järgmiseks: "Olemasolevate laevade puhul võib ametiasutus nõuete rakendamist siiski edasi lükata 1. veebruarini 1999." 3. reegel: Erandid Punkti 2 alapunkti c muudetakse järgmiselt: "kui laeva kasutamine lõpetatakse alatiseks enne 1. veebruari 2001." -------------------------------------------------- II LISA Torremolinose protokolli lisa IV, V, VII ja IX peatüki sätete kohandamine protokolli artikli 3 lõike 4 kohaselt nende sätete kohaldamiseks vähemalt 24 meetri pikkuste uute kalalaevade suhtes IV PEATÜKK: MASINAD, ELEKTRISEADMED JA AJUTI MEHITAMATA MASINARUUMID 1. reegel: Kohaldamine 1. reeglit muudetakse järgmiselt: "Kui ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse käesolevat peatükki vähemalt 24 meetri pikkuste uute kalalaevade suhtes." 7. reegel: Roolikambri ja masinaruumi vaheline side 7. reeglit täiendatakse järgmiselt: "… vahel peab olema kaks eraldi sidevahendit, millest üks on masinaruumi telegraaf, välja arvatud vähem kui 45 meetri pikkused laevad, kus peajõuseadet juhitakse otse roolikambrist ja mille puhul ametiasutus võib lubada muid sidevahendeid kui masinaruumi telegraaf." 8. reegel: Peajõuseadme juhtimine roolikambrist Punkti 1d täiendatakse järgmiselt: "… või juhtimiskabiinis. Vähem kui 45 meetri pikkuste laevade puhul võib ametiasutus lubada, et masinaruumis asuv juhtimispult on mõeldud üksnes hädaolukorraks, tingimusel et roolikambris on piisavad jälgimis- ja juhtimisvõimalused." 16. reegel: Peatoiteallikas Punkti 1b täiendatakse järgmiselt: "… generaatoragregaatidest peaks seiskuma. Vähem kui 45 meetri pikkustes laevades on mõne generaatoragregaadi seiskumise korral siiski vaja tagada üksnes laeva edasiliikumiseks ja ohutuseks vajalike seadmete toimimine." 17. reegel: Varutoiteallikas Punkti 6 täiendatakse järgmiselt: "Käesoleva reegli kohaselt paigaldatav akupatarei, välja arvatud vähem kui 45 meetri pikkustesse laevadesse paigaldatud raadiosaatjate ja -vastuvõtjate patareid, paigaldatakse …" . 22. reegel: Häiresüsteem Punkti 2a täiendatakse järgmiselt: "Häiresüsteem… sobivas kohas. Vähem kui 45 meetri pikkuste laevade puhul võib ametiasutus siiski lubada, et süsteem suudab iga üksikut häiretoimingut kuuldavalt ja nähtavalt esitada üksnes roolikambris." Punkti 2b täiendatakse järgmiselt: "Vähemalt 45 meetri pikkustes laevades on häiresüsteem ühendatud …" . Punkti 2c täiendatakse järgmiselt: "Vähemalt 45 meetri pikkustes laevades käivitub masinajuhi häireseade …" . V PEATÜKK: TULEKAITSE, TULEKAHJU AVASTAMINE JA TULEKUSTUTUS JA -TÕRJE 2. reegel: Mõisted Punkti 14b muudetakse järgmiselt: "… vähemalt 375 kilovatti" . C OSA Pealkiri asendatakse järgmisega: "C OSA - TULEKAITSEMEETMED LAEVADES, MILLE PIKKUS ON VÄHEMALT 24 MEETRIT, KUID ALLA 60 MEETRI" 35. reegel: Tuletõrjepumbad Lisatakse järgmine punkt: "Olenemata V peatüki 35. reegli punkti 1 sätetest peab tuletõrjepumpasid alati olema vähemalt kaks." Punkti 8 täiendatakse järgmiselt: "… või 25 m3/h, olenevalt sellest, kumb on suurem." 40. reegel: Masinaruumide tulekustutusvahendid Punkti 1a muudetakse järgmiselt: "… vähemalt 375 kilovatti …" . VII PEATÜKK: PÄÄSTEVAHENDID JA -SEADMED 1. reegel: Kohaldamine Punkti 1 muudetakse järgmiselt: "1. Kui teisiti ei ole sätestatud, kohaldatakse käesolevat peatükki vähemalt 24 meetri pikkuste uute laevade suhtes." . 5. reegel: Päästepaatide või -parvede ja valvepaatide arv ja liigid 1. Punkti 3 algust muudetakse järgmiselt: "Laevad, mille pikkus on vähemalt 45 meetrit, kuid alla 75 meetri, peavad vastama järgmistele nõuetele:". 2. Lisatakse uus punkt 3a: "3a. Alla 45 meetri pikkused laevad varustatakse: a) päästepaatide või -parvedega, mis ühtekokku mahutavad vähemalt 200 % rohkem inimesi, kui on pardal kokku. Laeva kummaltki poolelt peab olema võimalik vette lasta vähemalt selline kogus päästepaate või -parvi, millest piisab kõikide pardalolijate mahutamiseks; ja b) valvepaadiga, välja arvatud juhul, kui ametiasutuse arvates ei ole seda vaja laeva suuruse ja juhitavuse, otsingu- ja päästeüksuste läheduse ja ilmahoiatussüsteemide või selle tõttu, et laev tegutseb piirkonnas, kus raskeid ilmastikutingimusi ei esine, või tegutsemise hooajalisuse tõttu." 3. Punkti 4 algust muudetakse järgmiselt: "4. Punkti 2a, punkti 3a ja punkti 3a alapunkti a nõuete täitmise asemel võib laevadel olla …" 10. reegel: Päästerõngad 1. Punkti 1b muudetakse järgmiselt: "kuus päästerõngast laevades, mille pikkus on vähemalt 45 meetrit, kuid alla 75 meetri;" 2. Lisatakse uus punkt 1c: "c) neli päästerõngast alla 45 meetri pikkustes laevades." 13. reegel: Päästevahendite raadioseadmed Lisatakse uus punkt 1a: "1a. Alla 45 meetri pikkuste laevade puhul võib selliste seadmete arvu siiski vähendada kaheni, kui ametiasutus leiab, et kolme sellist seadet ei ole pardal vaja, võttes arvesse laeva tegutsemispiirkonda ja pardal töötavate isikute arvu." . 14. reegel: Radartranspondrid 14. reegli lõppu täiendatakse järgmiselt: "… igasse päästepaati või -parve. Igas alla 45 meetri pikkuses laevas on vähemalt üks radartransponder." IX PEATÜKK: RAADIOSIDE 1. reegel: Kohaldamine Punkti 1 esimest lauset muudetakse järgmiselt: "1. Kui teisiti ei ole sätestatud, kohaldatakse käesolevat peatükki vähemalt 24 meetri pikkuste uute laevade ja vähemalt 45 meetri pikkuste olemasolevate laevade suhtes." -------------------------------------------------- III LISA Piirkondlikud ja kohalikud sätted (artikli 3 lõige 3 ja artikli 4 lõige 1) A. Põhjapoolse piirkonna sätted 1. Kohaldamispiirkond Kui mujal ei ole teisiti sätestatud, on kohaldamispiirkonnaks käesolevale lisale lisatud kaardil kujutatud piirist põhja poole jäävad veed, välja arvatud Läänemeri. See piir on määratletud laiuskraadiga 62° N Norra läänerannikult pikkuskraadini 4° W, sealt pikkuskraadiga 4° W laiuskraadini 60° 30' N, sealt laiuskraadiga 60° 30' N pikkuskraadini 5° W, sealt pikkuskraadiga 5° W laiuskraadini 60° N, sealt laiuskraadiga 60° N pikkuskraadini 15° W, sealt pikkuskraadiga 15° W laiuskraadini 62° N, sealt laiuskraadiga 62° N pikkuskraadini 27° W, sealt pikkuskraadiga 27° W laiuskraadini 59° N ja sealt laiuskraadiga 59° N lääne suunas. 2. Mõisted Raske ajujää - ajujää, mis katab vähemalt 8/10 merepinnast. 3. III peatüki 7. reegli punkt 1 (tegutsemistingimused) Lisaks III peatüki 7. reegli punktis 1 esitatud erilistele tegutsemistingimustele võetakse arvesse ka järgmisi tegutsemistingimusi: e) tegutsemistingimus b, c või d sõltuvalt sellest, millise korral on 2. reeglis loetletud püstuvusnõuetes sisalduvate püstuvusnäitajate väärtused väikseimad, arvutatuna III peatüki 8. reegli sätete kohaselt lubatud jäätumist arvesse võttes; f) seinerite puhul: lahkumine püügikohast püügivahenditega, saagita ja 30 % varude, kütuse ja muu sellisega, võttes III peatüki 8. reegli sätete kohaselt arvesse lubatud jäätumist. 4. III peatüki 8. reegel (jäätumine) III peatüki 8. reegli erinõudeid ja Torremolinose konverentsil vastuvõetud 2. soovituses sisalduvaid erijuhiseid kohaldatakse kõnealuses piirkonnas, st ka väljaspool nimetatud soovitusele lisatud kaardil märgitud piire. Olenemata III peatüki 8. reegli punktidest 1a ja 1b võetakse laiuskraadist 63° N põhja pool, pikkuskraadide 28° W ja 11° W vahel tegutsevate laevade püstuvuse arvutamisel arvesse järgmist lubatud jäätumist: a) 40 kilogrammi avatud ülatekkide ja maabumissildade ruutmeetri kohta; b) 10 kilogrammi laeva väljaulatuva külgpinna ruutmeetri kohta kummalgi küljel ülalpool veeliini. 5. VII peatüki 5. reegli punkti 2b ja punkti 3b (päästepaatide või -parvede ja valvepaatide arv ja liigid) Kalalaevades, mille kere on ehitatud tunnustatud organisatsiooni eeskirjade kohaselt tegutsemiseks palju rasket ajujääd sisaldavates vetes kooskõlas Torremolinose protokolli lisa II peatüki 1. reegli punktiga 2, on punktis 2b, punktis 3b ja punkti 3a alapunktis b nõutav valvepaat/päästepaat osaliselt kaetud (nagu määratletud VII peatüki 18. reeglis) ja sinna mahuvad kõik pardalolijad, olenemata VII peatüki 5. reegli punktist 2b, punktist 3b ja punkti 3 alapunktidest a ja b. 6. VII peatüki 9. reegel (veeülikonnad ja termokaitsevahendid) Olenemata VII peatüki 9. reeglist on igale pardaolijale olemas sobiva suurusega veeülikond, mis vastab VII peatüki 25. reegli sätetele, sealhulgas seda reeglit käsitlevatele nõutele, mis on loetletud käesoleva lisa punktis 1.8. 7. VII peatüki 14. reegel (radartransponder) Lisaks VII peatüki B osa sätetele on iga päästepaat, valvepaat ja päästeparv alaliselt varustatud heakskiidetud radartranspondriga, mida saab kasutada 9 GHz sagedusribas. 8. VII peatüki 25. reegel (veeülikonnad) Olenemata VII peatüki 25. reeglist on kõik käesoleva lisa punktis 1.6 nõutavad veeülikonnad üleni valmistatud eraldavast ainest ja vastavad VII peatüki 24. reegli punkti 1.c.i ujuvusnõuetele. Samuti vastavad need kõikidele muudele VII peatüki 25. reegli asjakohastele nõuetele. 9. X peatüki 3. reegli punkt 7 (radarid) Olenemata X peatüki 3. reegli punktist 7 paigaldatakse igale vähemalt 24 meetri pikkusele laevale radar ametiasutust rahuldaval viisil. Seda radarit peab saam kasutada 9 GHz sagedusribas. 10. X peatüki 5. reegel (signalisatsioonivahendid) Lisaks X peatüki 5. reegli sätetele varustatakse iga ajujää võimalikus esinemispiirkonnas tegutsev laev vähemalt ühe helgiheitjaga, mille valgustusvõimsus on vähemalt 1 luks, mõõdetuna 750 meetri kauguselt. B. Lõunapoolse piirkonna sätted 1. Kohaldamispiirkond Kohaldamispiirkond hõlmab Vahemerd ja Atlandi ookeani suvevööndi rannikualasid 20 miili ulatuses Hispaania ja Portugali rannikust, nagu on määratletud 1966. aasta rahvusvahelise laadungimärgi konventsiooni [1] II lisa "vööndite ja hooajapiirkondade kaardil". 2. VII peatüki 9. reegli punkt 1 (veeülikonnad) Võttes arvesse VII peatüki 9. reegli 4 punkti sätteid, lisatakse punkti 1 lõppu järgmine lause: " Alla 45 meetri pikkustel laevadel ei pea olema rohkem kui kaks veeülikonda. " 3. IX peatüki 1. reegel (raadioside) Lisatakse uus punkt 1a: " Käesolevat peatükki kohaldatakse ka vähemalt 24 meetri pikkuste uute laevade suhtes, tingimusel et nende tegutsemispiirkonda teenindab sobiv rannikujaam, mis tegutseb IMO üldplaani kohaselt. " PÕHJAPOOLNE PIIRKOND +++++ TIFF +++++ [1] 1966. aasta rahvusvaheline laadungimärgi konventsioon, mis võeti vastu 5. aprillil 1966 rahvusvahelisel laadungimärgi konverentsil, mis toimus Londonis Valitsustevahelise Merenduse Konsultatiivorganisatsiooni kutsel. -------------------------------------------------- IV LISA Erilised ohutusnõuded (artikli 3 lõige 4) II PEATÜKK: EHITUS, VEEKINDLUS JA VARUSTUS Lisatakse järgmised uued reeglid: "16. reegel: Pealt suletud töötekid 1. Sellised tekid varustatakse tõhusa äravoolusüsteemiga, mis on piisav pesuvee ja kalajäätmete kõrvaldamiseks. 2. Kõik kalapüügiks vajalikud avad varustatakse vahenditega, mille abil üks inimene saab need kiiresti ja korralikult sulgeda. 3. Kui saak tuuakse sellistele tekkidele käitlemiseks või töötlemiseks, paigutatakse see sumpa. Sellised sumbad vastavad III peatüki 11. reeglile. Paigaldatakse tõhus äravoolusüsteem. Töötekki tuleb vee juhusliku sissevoolu eest sobival viisil kaitsta. 4. Sellistel tekkidel on vähemalt kaks väljapääsu. 5. Tööruumi sisekõrgus ei ole üheski kohas väiksem kui kaks meetrit. 6. Paigaldatakse paikne õhutussüsteem, mis vahetab õhku vähemalt kuus korda tunnis. 17. reegel: Süvisemärgid 1. Iga laeva kummagi külje vöörtäävi juurde ja ahtrisse tehakse süvisemärgid detsimeetrites. 2. Sellised märgid tehakse võimalikult loodide lähedale. 18. reegel: Mahutid kalade hoidmiseks külmutatud (RSW) või jahutatud (CSW) merevees 1. RSW- või CSW-mahutite või samalaadsete mahutite süsteemi kasutamisel varustatakse sellised mahutid eraldiseisva paikse seadmega mereveega täitmiseks ja sellest tühjendamiseks. 2. Kui selliseid mahuteid kasutatakse ka kuivlasti vedamiseks, varustatakse need pilsisüsteemi ja sobivate vahenditega, et vältida vee pääsu pilsisüsteemist mahutitesse." II PEATÜKK: PÜSTUVUS JA SELLEGA SEOTUD MERESÕIDUKÕLBLIKKUS 9. reegel: Kreenikatse Lisatakse uus punkt 4: "4. III peatüki 9. reegli punktis 1 sätestatud kreenikatse tehakse ja omadused määratakse kindlaks vähemalt iga 10 aasta tagant." IV PEATÜKK: MASINAD, ELEKTRISEADMED JA AJUTI MEHITAMATA MASINARUUMID 13. reegel: Rooliseade Punktile 10 lisatakse järgmine tekst: "Kui see jõuallikas on elektriline, peab varutoiteallikas suutma rooli kasutamiseks vajalikke abivahendeid teenindada vähemalt 10 minutit." 16. reegel: Peatoiteallikas Lisatakse järgmine punkt 3: "3. Üksnes elektriga töötavaid laevatulesid toidetakse läbi eraldi jaotuskilbi, kusjuures selliste tulede jälgimiseks peavad laeval olema sobivad vahendid." 17. reegel: Varutoiteallikas Olenemata punktist 2 peab vähemalt 45 meetri pikkuste laevade varutoiteallikas suutma selles reeglis loetletud seadmeid teenindada vähemalt kaheksa tundi. V PEATÜKK: TULEKAITSE, TULEKAHJU AVASTAMINE JA TULEKUSTUTUS JA -TÕRJE 22. reegel: Masinaruumide tulekustutusvahendid Olenemata selle reegli sätetest varustatakse kõik A klassi masinaruumid paikse tulekustutussüsteemiga. 40. reegel: Masinaruumide tulekustutusvahendid Olenemata selle reegli sätetest varustatakse kõik A klassi masinaruumid paikse tulekustutussüsteemiga. -------------------------------------------------- V LISA VASTAVUSTUNNISTUSE, ERANDITUNNISTUSE JA VARUSTUSE LOENDI VORM +++++ TIFF +++++ +++++ TIFF +++++ +++++ TIFF +++++ +++++ TIFF +++++ +++++ TIFF +++++ +++++ TIFF +++++ +++++ TIFF +++++ +++++ TIFF +++++ +++++ TIFF +++++ +++++ TIFF +++++ +++++ TIFF +++++ --------------------------------------------------