31995L0070

Nõukogu direktiiv 95/70/EÜ,

22. detsember 1995,

millega sätestatakse minimaalsed ühenduse meetmed teatavate kahepoolmelisi limuseid mõjutavate haiguste tõrjeks

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 43,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, [1]

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust, [2]

ning arvestades, et:

asutamislepingu II lisas on loetletud limused; limuste turustamine on akvakultuurisektorile oluline tuluallikas;

nõukogu 28. jaanuari 1991. aasta direktiivi 91/76/EMÜ (akvakultuuri loomade ja -saaduste turuleviimist reguleerivate loomatervishoiu nõuete kohta), [3] A lisas II loetelus osutatud limuste haigustel on väga tõsine mõju krabide ja vähkide tööstusele; kolmandates riikides esineb muid sarnase mõjuga haigusi, ning sellistest haigustest tuleks koostada loetelu ning komisjonile tuleks anda volitused kõnesoleva loetelu korrigeerimiseks loomatervishoiu valdkonnas toimuva arengu alusel;

selliste haiguste puhang võib kiiresti omandada episootilised mõõtmed, põhjustades suremust ja häireid sellises ulatuses, mis võib järsult vähendada krabide ja vähkide kasvatuse tasuvust;

seega on ühenduse tasandil vaja kehtestada haiguse puhangute korral rakendatavad meetmed, et tagada krabide ja vähkide kasvatuste ratsionaalne areng ning aidata kaasa loomade tervise kaitsele ühenduses;

liikmesriigid peaksid teatama komisjonile ja teistele liikmesriikidele kõigist täheldatud ebatavalistest kahepoolmeliste limuste suremuse juhtudest;

sellisel juhul tuleb võtta meetmeid haiguse leviku vältimiseks, eriti seoses kahepoolmeliste eluslimuste eemaldamisega kõnealustest majanditest või tsoonidest;

haiguse päritolu tuvastamiseks ning edasise leviku tõkestamiseks on oluline viia läbi põhjalik epidemioloogiline uuring;

tõhusa tõrjesüsteemi tagamiseks tuleb haiguse diagnoosimine ühtlustada ja läbi viia vastutavate laborite egiidi all, asjaomaste laborite töö kooskõlastamise võib tagada ühenduse referentlabor;

käesoleva direktiivi ühtse kohaldamise tagamiseks tuleks kehtestada ühenduse kontrollimenetlus;

haiguse kontrolli ühismeetmed moodustavad vähima aluse loomade tervishoiu ühtse standardi säilitamiseks;

komisjonile tuleks teha ülesandeks võtta vastu vajalikud rakendusmeetmed;

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Käesolev direktiiv sätestab ühenduse minimaalsed kontrollmeetmed haiguste osas, mis mõjutavad käesolevas direktiivis nimetatud kahepoolmelisi limuseid.

Artikkel 2

1. Käesolevas direktiivis kohaldatakse vajadusel direktiivi 91/67/EMÜ artiklis 2 ja direktiivi 91/492/EMÜ artiklis 2 [4] esitatud mõisteid.

2. Lisaks määratleb "täheldatud ebatavaline suremust" äkilise suremusena, mis mõjutab ligikaudu 15 % varudest ja leiab aset lühikeste ajaperioodi jooksul kahe kontrolli vahelisel ajal (kinnitatakse 15 päeva jooksul). Haudejaamas peetakse suremust ebatavaliseks juhul, kui kasvataja ei saa vastseid ajavahemikus, mis hõlmab kudusid sigivate austrite erinevatest kogumitest. Poegade kasvatusettevõttes peetakse suremust ebatavaliseks juhul, kui äkiline märkimisväärne suremus esineb lühikese aja jooksul mitmes kasvatuskohas.

Artikkel 3

Liikmesriigid tagavad, et kõik kahepoolmelisi limuseid kasvatavad majandid:

1. on ametiasutuse poolt registreeritud; nimetatud registreerimist peab pidevalt ajakohastama;

2. peavad arvestust:

a) majandisse toodavate elusate kahepoolmeliste limuste kohta, koos kogu informatsiooniga nende tarnimise, nende arvu või kaalu, nende suuruse ja päritolu kohta;

b) majandist uuesti vettelaskmiseks lahkuvate kahepoolmeliste limuste kohta, koos kogu informatsiooniga nende lähetamise, nende arvu või kaalu, nende suuruse ja sihtkoha kohta;

c) täheldatud ebatavalise suremuse kohta.

Kõnesolevat registrit, mis on ametiasutuse nõudel igal ajal kontrollimiseks avatud, ajakohastatakse regulaarselt ning säilitatakse nelja aasta jooksul.

Artikkel 4

1. Liikmesriigid tagavad, et kahepoolmeliste limuste majanditele, kasvatamise piirkondadele ja saaki andvatele looduslikele jõesängideele kohaldatakse järelvalve ning proovide võtmise programmi, et jälgida ebatavalise suremuse esinemist ning varude tervislikku seisundit.

Lisaks sellele võib ametiasutus kohaldada eespool nimetatud programmi ka puhastusjaamadele ja säilitusmahutitele, millel on vee väljavool merre.

Kui kõnesoleva programmi kohaldamisel täheldatakse mistahes ebatavalist suremust või kui ametiasutusel on informatsiooni, millele tuginedes võib kahtlustada haiguste olemasolu, võetakse järgmised meetmed:

- koostatakse loetelu kohtadest, kus direktiivi 91/67/EMÜ A lisa II loetelus osutatud haigused esinevad, tingimusel et need haigused ei ole eespool nimetatud direktiivi alusel vastu võetud programmi objektiks,

- koostatakse loetelu kohtadest, kus on täheldatud ebatavalist suremust D lisas osutatud haiguste esinemise tulemusena, või mille kohta ametiasutusel on informatsiooni, mille alusel on põhjust kahtlustada haiguste esinemist,

- teostatakse esimeses ja teises taandes osutatud haiguste arenemise ja geograafilise leviku järelevalvet.

2. Üksikasjalikud eeskirjad käesoleva artikli rakendamiseks ning muu hulgas lõikes 1 osutatud programmi sisseviimiseks kohaldatavad eeskirjad, eelkõige järelevalve sageduse ja ajakava, proovide võtmise protseduuri (statistiliselt representatiivse valimi) ja diagnoosimeetodite kohta võetakse vastu artiklis 10 sätestatud korras.

Artikkel 5

1. Liikmesriigid tagavad, et artiklis 4 osutatud haiguse esinemise kahtlusest ning ebatavalisest suremusest kahepoolmeliste limuste majandites, kasvatuspiirkondades või saaki andvates looduslikes jõesängides või puhastusjaamades või säilitusmahutites, millel on vee väljavool merre, informeerivad krabide ja vähkide kasvatajad või muud seda täheldanud isikud võimalikult kiiresti ametiasutust.

2. Lõikes 1 osutatud juhul peab liikmesriigi ametiastutus tagama, et:

a) võetakse proovid uurimiseks heakskiidetud laboris;

b) kuni punktis a osutatud uuringutulemuste saamiseni ei lahku ükski limus ilma ametiasutuse loata majandist, kasvatuspiirkonnast ega saaki andvast looduslikust jõesängist või puhastuskeskusest või säilitusmahutist, millel on vee väljavool merre, ülekandmiseks või uuesti vette laskmiseks teises majandis või veekeskkonnas.

3. Kui lõike 2 punktis a osutatud uuringud ei viita patogeeni olemasolule, tühistatakse lõike 2 punktis b osutatud piirangud.

4. Kui lõikes 2 osutatud uuringud näitavad ebatavalist suremust põhjustava patogeeni olemasolu ning nimetatud patogeen võib sellist suremust põhjustada, või kui avastatakse mõni artiklis 4 osutatud haiguse patogeen, peab ametiasutus viima läbi episootilise uuringu, et tuvastada saastumise võimalikud põhjused ning et uurida, kas majandist, kasvatuspiirkonnast või saaki andvast looduslikust jõesängist on ebatavalise suremuse täheldamisele eelnenud ajaperioodil lahkunud limuseid ülekandmiseks või uuesti vette laskmiseks mujal.

Kui episootiline uuring näitab, et haigus on sisse viidud ühte või enamasse majandisse, kasvatuspiirkonda või saaki andvasse looduslikku jõesängi muu hulgas limuste ühest kohast teise viimise tulemusena, kohaldatakse lõikes 2 sätestatut.

Siiski, erandina direktiivi 91/67/EMÜ artikli 3 lõike 1 punktist c võib ametiasutus oma territooriumil lubada kahepoolemeliste limuste liikumist teistesse majanditesse, kasvatuspiirkondadesse või saaki andvatesse looduslikesse jõesängidesse, mis on sama haigusega nakatunud.

Vajadusel võidakse artiklis 10 sätestatud korras otsustada täiendavate meetmete võtmine.

5. Ametiasutus tagab, et komisjoni ja teisi liikmesriike informeeritakse vastavalt kehtivale ühenduse korrale viivitamata, kui täheldatakse patogeeniga seonduva ebatavalise suremuse juhtudest, olukorra analüüsimiseks ja kontrollimiseks võetavatest meetmetest ning suremuse põhjusest.

Artikkel 6

1. Proovide võtmine ning laboriuuringud kahepoolmeliste limuste ebatavalise suremuse põhjuse kindlaksmääramiseks viiakse läbi artiklis 10 sätestatud korras kehtestatud meetodeid kasutades.

2. Liikmesriigid tagavad, et igas liikmesriigis määratakse üks riigi tugilabor, mille seadmed ning kvalifitseeritud personal võimaldab seal läbi viia lõikes 1 nimetatud katseid.

3. Erandina lõikest 2 võivad liikmesriigid, kel puudub nimetatud küsimuses kompetentne riiklik labor, kasutada teise liikmesriigi antud küsimuses pädevat riiklikku laborit.

4. Kahepoolmeliste limuste haiguste osas pädevate riigi tugilaborite loetelu on toodud lisas C.

5. Riigi tugilaborid teevad koostööd artiklis 7 osutatud ühenduse referentlaboriga.

Artikkel 7

1. Kahepoolmeliste limuste haiguste suhtes pädev ühenduse referentlabor on toodud lisas A.

2. Ilma et see piiraks 26. juuni 1990. aasta otsust 90/424/EMÜ [5] (kulutuste kohta veterinaaria valdkonnas), ning eriti selle artiklit 28, on lõikes 1 osutatud labori ülesanded ja kohustused sätestatud B lisas.

Artikkel 8

1. Komisjoni eksperdid võivad teha kohapealseid kontrolle, kui see on vajalik käesoleva direktiivi ühtseks kohaldamiseks. Niiviisi toimides võivad nad läbi viia mittediskrimineerivaid pistelisi kontrolle tagamaks, et pädev asutus teostab järelevalvet käesoleva direktiivi nõuete täitmise üle.

Komisjon teatab liikmesriikidele kontrolli tulemustest.

2. Lõikes 1 osutatud kontrollid viiakse läbi koostöös pädeva asutusega.

3. Liikmesriik, kelle territooriumil kontrollimine toimub, tagab ekspertidele nende ülesande täitmiseks vajaliku abi.

4. Käesoleva artikli üksikasjalikud rakenduseeskirjad võetakse vastu artiklis 10 sätestatud korras.

Artikkel 9

Nõukogu muudab vajadusel A lisa, tehes otsuse komisjoni ettepaneku põhjal kvalifitseeritud häälteenamusega.

B, C ja D lisasid võib vajaduse korral muuta vastavalt artiklis 10 sätestatud korrale.

Artikkel 10

1. Kui tuleb järgida käesolevas artiklis sätestatud korda, suunab otsusega 68/361/EMÜ [6] asutatud alalise veterinaarkomitee (edaspidi "komitee") eesistuja küsimused viivitamata nimetatud komiteele kas omal algatusel või liikmesriigi taotlusel.

2. Võetavate meetmete eelnõu esitab komiteele komisjoni esindaja. Tähtaja jooksul, mille määrab eesistuja lähtuvalt küsimuse kiireloomulisusest, esitab komitee eelnõu kohta arvamuse. Arvamus esitatakse sellise häälteenamusega, nagu on sätestatud asutamislepingu artikli 148 lõikes 2 nõukogu otsuste vastuvõtmiseks komisjoni ettepaneku põhjal. Liikmesriikide esindajate hääli komitees arvestatakse kõnealuses artiklis sätestatud viisil. Esimees ei hääleta.

3. a) Kui kavandatavad meetmed on komitee arvamusega kooskõlas, võtab komisjon need vastu.

b) Kui kavandatud meetmed ei ole komitee arvamusega kooskõlas või kui komitee ei esita oma arvamust, esitab komisjon võetavate meetmete kohta viivitamata ettepaneku nõukogule. Nõukogu teeb otsuse kvalifitseeritud häälteenamusega.

Kui nõukogu ei ole otsust teinud kolme kuu jooksul alates nõukogu poole pöördumisest, võtab komisjon kavandatud meetmed vastu, välja arvatud juhul, kui nõukogu on lihthäälteenamusega teinud otsuse kõnealuste meetmete vastu.

Artikkel 11

Hiljemalt 31. detsembriks 1999 esitab komisjon nõukogule aruande, mille koostamisel on vajadusel kasutatud veterinaaria teaduskomitee abi, võttes arvesse käesoleva direktiivi rakendamisel omandatud kogemusi ning tehnilist ja teaduslikku arengut, tehes vajadusel muudatusettepanekud.

Nõukogu langetab iga sellise ettepaneku suhtes otsuse kvalifitseeritud häälteenamusega.

Artikkel 12

1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigusnormid 1. juuniks 1997. Liikmesriigid teatavad neist viivitamata komisjonile.

Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nendesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2. Alates lõikes 1 sätestatud kuupäevast võivad liikmesriigid vastavalt asutamislepingu üldnõuetele siiski säilitada või rakendada oma toodangu suhtes rangemaid sätteid kui on ette nähtud käesolevas direktiivis. Liikmesriigid teavitavad komisjoni kõnealustest meetmetest.

3. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas vastuvõetavate siseriiklike põhiliste õigusnormide teksti.

Artikkel 13

Käesolev direktiiv jõustub 20. päeval pärast selle avaldamist Euroopa Ühenduste Teatajas.

Artikkel 14

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 22. detsember 1995

Nõukogu nimel

eesistuja

L. Atienza Serna

[1] EÜT C 285, 13.10.1994, lk 9.

[2] EÜT C 109, 1.5.1995, lk 2.

[3] EÜT L 46, 19.2.1991, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 95/22/EÜ (EÜT L 243, 11.10.1995, lk 1).

[4] Nõukogu direktiiv 91/492/EMÜ, 15. juuli 1991, milles sätestatakse elusate kahepoolmeliste limuste tootmise ja turuleviimise tervishoiunõuded (EÜT L 268, 24.9.1991, lk 1). Direktiivi on muudetud 1994. aasta ühinemisaktiga.

[5] EÜT L 224, 18.8.1990, lk 19. Direktiivi on viimati muudetud otsusega 94/370/EÜ (EÜT L 168, 2.7.1994, lk 31).

[6] EÜT L 255, 18.10.1968, lk 23.

--------------------------------------------------

A LISA

KAHEPOOLMELISTE LIMUSTE HAIGUSTE SUHTES PÄDEV ÜHENDUSE REFERENTLABOR

IFREMER

Boîte Postale 133

17390

La Tremblade

Prantsusmaa

--------------------------------------------------

B LISA

KAHEPOOLEMELISTE LIMUSTE HAIGUSTE JAOKS MÄÄRATUD ÜHENDUSE REFERENTLABORI ÜLESANDED JA KOHUSTUSED

Ühenduse referentlabori ülesanded ja kohustused on:

1. kooskõlastada komisjoniga konsulteerides liikmesriikides kasutatavaid kahepoolmeliste limuste haiguste diagnostikameetodeid, eriti:

a) koostada ja säilitada asjakohaseid patogeenide histoloogiliste nihete, tüvede või isolaatide kollektsiooni ning teha see liikmesriikide heakskiidetud laboritele kättesaadavaks;

b) korraldada ühenduse tasandil diagnostikaprotseduuride regulaarseid võrdluskatseid;

c) koguda ja kõrvutada andmeid ja teavet ühenduses kasutatavate diagnostikameetodite ja läbiviidud katsete tulemuste kohta;

d) iseloomustada patogeenide isolaatide kõige kaasaegsemate ja asjakohasemate meetodite abil, et võimaldada mõista paremini haiguse episotoloogiat;

e) jälgida asjakohaste haiguste järelevalve, episotoloogia ja ennetamise arengut kogu maailmas;

f) säilitada oskusteavet asjakohase haiguse patogeenide kohta kiire eristusdiagnoosi võimaldamiseks;

2. aidata aktiivselt kaasa haiguste puhangute diagnoosimisel liikmesriikides, uurides diagnoosi kinnituseks, iseloomustamiseks ja episootiliseks uurimiseks talle saadetud patogeeni isolaate;

3. hõlbustada laboridiagnostikaekspertide väljaõpet või ümberõpet, pidades silmas diagnostikamenetluste ühtlustamist kogu ühenduses;

4. teha eksootiliste haiguste diagnoosimismeetodite osas koostööd pädevate laboritega kolmandates riikides, kus sellised haigused on levinud.

--------------------------------------------------

C LISA

KAHEPOOLMELISTE LIMUSTE HAIGUSTE RAHVUSLIKUD REFERENTLABORID

Saksamaa: | Bundesforschungsanstalt für Viruskrankheiten der Tiere Anstaltsteil Insel Riems D-0-2201 Insel Riems Germany |

Hispaania: | Instituto de investigactiones marinas del C.S.I.C. C/Eduardo Cabello, No 6 36208 Vigo(Pontevedra)Spain |

Prantsusmaa: | IFREMER Boîte postale 133 17390 La Tremblade France |

Kreeka: | Κέντρο Κτηνιατριχών Ιδρυμάτων Θεσσαλονίχης Ινστιτούτο Λοιμωδών χαι Περαστιχών Νοσημάτων Τμήμα Παθολογίας Υδροβίων Οργανισμών 26ης Οχτωβρίου 80 54627 Οεσσλονίχη Greece |

Iirimaa: | Fisheries Research Centre Abbotstown Castleknock Dublin 15 Ireland |

Itaalia: | Istituto zooprofilattico sperimentale delle Venezie Sezione diagnostica di Basaldella di Campofornido Laboratorio di Ittiopatologia Via della Roggia, 92 33030 Basaldella di Campoformido(UD)Italy |

Madalmaad: | Rijksinstituut voor visserijonderzoek (RIVO-DLO) Haringkade 1 Postbus 68 1970AB IJmuiden Netherlands |

Ühendkuningriik: | Fish Diseases Laboratory The Nothe Weymouth Dorset DT4 8UB United Kingdom The Marine Laboratory PO box 101 Victoria Road Aberdeen AB9 8DB United Kingdom |

--------------------------------------------------

D LISA

Haigused | Patogeenid | Tundlikud liigid |

Haplosporidioos | Haplosporidium nelsoni | Crassostrea virginica |

Haplosporidium costale | Crassostrea virginica |

Perkinoos | Perkinsus marinus | Crassostrea virginica |

Perkinsus olseni | Haliotis rubra |

H. Laevigata |

Mikrokütoos | Mikrokytos mackini | Crassostrea gigas |

O. edulis |

O. puelchana |

O. denselomellosa |

Tiostrea chilensis |

Mikrokytos roughleyi | Saccostrea commercialis |

Iridoviroos | austri purjukvastse purje haiguse viirus | Crassostrea gigas |

Marteilioos | Marteilia sidneyi | Saccostrea commercialis |

--------------------------------------------------