31993L0119

Komisjoni direktiiv 93/119/EÜ,

22. detsember 1993,

loomade kaitse kohta tapmisel või surmamisel

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 43,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, [1]

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust, [2]

võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust [3]

ning arvestades, et:

nõukogu direktiiv 74/577/EMÜ [4] sätestab loomade tapaeelse uimastamise eeskirjad;

ühenduse otsusega 88/306/EMÜ [5] kiideti heaks tapaloomade kaitse Euroopa konventsioon; konventsiooni reguleerimisala on laiem kui ühenduse olemasolevad eeskirjad antud küsimuses;

riiklikud seadused loomade kaitse kohta nende tapmisel või surmamisel mõjutavad konkurentsitingimusi ning seega põllumajandustoodete ühisturu toimimist;

seepärast on vaja kehtestada ühised miinimumnõuded loomade kaitseks tapmisel või surmamisel, et tagada tootmise ratsionaalne areng ja hõlbustada loomade ja loomsete saaduste siseturu väljakujunemist;

loomi tuleb tapmisel või surmamisel säästa kõikidest välditavatest valudest ja kannatustest;

siiski tuleb võimaldada tehniliste ja teaduslike katsete läbiviimist ja arvestada teatud religioossete rituaalide erinõudeid;

eeskirjad peavad tagama tapmisel või surmamisel ka nende loomade rahuldava kaitse, keda konventsioon ei hõlma;

Euroopa Ühenduse asutamislepingu lõppaktile lisatud loomakaitse deklaratsioonis kutsub konverents Euroopa Parlamenti, nõukogu ja komisjoni ning liikmesriike üles ühenduse ühist põllumajanduspoliitikat käsitlevate õigusaktide väljatöötamisel ja rakendamisel arvestama täiel määral loomade heaolu nõudeid;

ühenduse tegevus peab seejuures vastama asutamislepingu artiklis 3b sätestatud subsidiaarsuse põhimõttest tulenevatele nõuetele;

direktiiv 74/577/EMÜ tuleks kehtetuks tunnistada,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

I PEATÜKK

Üldsätted

Artikkel 1

1. Käesolevat direktiivi kohaldatakse liha, naha, karusnaha või muude saaduste tootmiseks aretatud ja peetud loomade liikumise, tapaeelse pidamise, liikumise piiramise, uimastamise, tapmise ja surmamise ning haiguste tõrje eesmärgil kasutatava surmamisviisi suhtes.

2. Seda ei kohaldata:

- lõikes 1 nimetatud tegevustega seoses pädeva asutuse järelevalve all läbi viidavate tehniliste või teaduslike katsete suhtes,

- loomade suhtes, kes tapetakse kultuuri- või spordiürituste käigus,

- looduslike ulukite suhtes vastavalt direktiivi 92/45/EMÜ artiklile 3.

Artikkel 2

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

1) tapamaja – kõik artikli 5 lõikes 1 osutatud loomade tööstuslikuks tapmiseks kasutatavad ruumid, sealhulgas vahendid loomade liikumiseks või tapaeelseks pidamiseks;

2) liikumine – loomade mahalaadimine või nende ajamine mahalaadimisplatvormidelt, tallidest või latritest tapamajas taparuumidesse või -kohtadesse;

3) tapaeelne pidamine – loomade hoidmine tapamaja tallides, latrites, katusealustes või väljadel neile enne tapmist vajaliku andmiseks (vesi, sööt, puhkus);

4) liikumise piiramine – meetod, mida kasutatakse loomade liikumise piiramiseks nende tõhusa uimastamise või surmamise eesmärgil;

5) uimastamine – meetod, mille kasutamine põhjustab loomal viivitamata teadvusetuse, mis kestab kuni tema surmani;

6) surmamine – meetod, mis põhjustab looma surma;

7) tapmine – looma surma põhjustamine tema veretustamise teel;

8) pädev asutus – liikmesriigi keskasutus, mis on pädev läbi viima veterinaarkontrolli, või keskasutuse poolt selleks volitatud muu asutus.

Teatud religioossete rituaalidega seotud tapmise eritingimuste rakendamise ja järelevalve eest vastutab siiski iga liikmesriigi vastav religioosne asutus, mille korraldusel tapmine toimub. Nimetatud tingimuste osas toimib see religioosne asutus riikliku veterinaararsti vastutusel, nagu määratletud direktiivi 64/433/EMÜ artiklis 2.

Artikkel 3

Loomade liikumisel, tapaeelsel pidamisel, liikumise piiramisel, uimastamisel, tapmisel või surmamisel peab neid säästma kõikidest välditavatest ärritustest, valudest ja kannatustest.

II PEATÜKK

Tapamajadele kohaldatavad nõuded

Artikkel 4

Tapamajade ehitised, vahendid ja seadmed ning nende kasutus peavad olema sellised, mis säästavad loomi kõikidest välditavatest ärritustest, valudest ja kannatustest.

Artikkel 5

1. Kabjalisi, mäletsejaid, sigu, küülikuid ja kodulinde, keda viiakse tapamajja tapmisele:

a) veetakse ja vajadusel peetakse tapaeelselt vastavalt A lisa sätetele;

b) nende liikumist piiratakse vastavalt B lisa sätetele;

c) uimastatakse enne tapmist või surmatakse viivitamata vastavalt C lisa sätetele;

d) veretustatakse vastavalt D lisa sätetele.

2. Lõike 1 punkti c nõuded ei kohaldata loomade suhtes, kelle puhul teatud religioossete rituaalide tõttu kasutatakse erilisi tapmisviise.

3. Asutamislepingu üldsätteid asjakohaselt arvesse võttes võivad liikmesriikide pädevad asutused lubada ettevõtete puhul, kellel on direktiivi 64/433/EMÜ artiklite 4 ja 13, direktiivi 91/498/EMÜ artikli 4 ja direktiivi 71/118/EMÜ artiklite 7 ja 18 alusel õigus eranditele, teha erandeid veiste puhul lõike 1 punktist a ning kodulindude, küülikute, sigade, lammaste ja kitsede puhul lõike 1 punktist a ning C lisas osutatud uimastus- ja tapmisviisidest, tingimusel et järgitakse artikli 3 nõudeid.

Artikkel 6

1. Loomade uimastamiseks või surmamiseks kasutatavad tööriistad, liikumise piiramise ja muud vahendid ja seadmed tuleb projekteerida, ehitada, neid tuleb hooldada ja kasutada nii, et oleks tagatud loomade kiire ja tõhus uimastamine või surmamine vastavalt käesoleva direktiivi sätetele. Pädev asutus kontrollib, et loomade uimastamiseks või surmamiseks kasutatavad tööriistad, liikumise piiramise ja muud vahendid vastavad eespool nimetatud põhimõtetele ning kontrollib regulaarselt, et need on heas korras ja võimaldavad saavutada eespool nimetatud eesmärgi.

2. Hädaolukordade jaoks peavad tapakohtades olema nõuetekohased varuvahendid ja -tööriistad. Neid tuleb korralikult hooldada ja regulaarselt kontrollida.

Artikkel 7

Loomade liikumisel, tapaeelsel pidamisel, liikumise piiramisel, uimastamisel, tapmisel või surmamisel kasutatakse ainult inimesi, kellel on vajalikud teadmised ja oskused sellise ülesande humaansel ja tõhusal viisil täitmiseks vastavalt käesoleva direktiivi nõuetele.

Pädev asutus tagab, et tapaprotsessis osalevatel isikutel oleks vajalikud oskused, võimed ja erialased teadmised.

Artikkel 8

Tapamajade inspekteerimise ja kontrolli läbiviimise eest vastutab pädev asutus, millel on käesoleva direktiivi järgimise tagamiseks alaline vaba juurdepääs tapamajade kõikidele osadele. Sellist inspekteerimist ja kontrolli võib läbi viia samaaegselt muudel eesmärkidel tehtavate kontrollidega.

III PEATÜKK

Tapmine ja surmamine väljaspool tapamaju

Artikkel 9

1. Kui artikli 5 lõikes 1 osutatud loomade tapmine toimub väljaspool tapamaju, kohaldatakse artikli 5 lõike 1 punkte b, c ja d.

2. Liikmesriigid võivad siiski lubada erandeid lõikest 1 kodulindude, küülikute, sigade, lammaste ja kitsede osas, kelle tapmine või surmamine toimub väljaspool tapamaju nende omaniku poolt isiklikuks tarbimiseks, tingimusel et järgitakse artikli 3 sätteid ja sead, lambad või kitsed eelnevalt uimastatakse.

Artikkel 10

1. Kui artikli 5 lõikes osutatud loomad tuleb tappa või surmata haiguste tõrje eesmärgil, toimub see vastavalt E lisale.

2. Karusnaha saamiseks peetavad loomad tapetakse vastavalt F lisale.

3. Direktiivi 90/539/EMÜ artikli 2 lõikes 3 määratletud üleliigsed ühepäevased tibud ja haudejäätmetes olevad embrüod tuleb surmata võimalikult kiiresti vastavalt G lisale.

Artikkel 11

Artikleid 9 ja 10 ei kohaldata looma suhtes, kes tuleb hädaolukorras viivitamata surmata.

Artikkel 12

Vigastatud või haiged loomad tuleb tappa või surmata kohapeal. Pädev asutus võib siiski lubada vigastatud või haigete loomade vedamist tapmise või surmamise eesmärgil, tingimusel et loomadele ei põhjustata sellise veoga täiendavaid kannatusi.

IV PEATÜKK

Lõppsätted

Artikkel 13

1. Vajaduse korral võtab nõukogu komisjoni ettepanekul kvalifitseeritud häälteenamusega vastu eeskirjad käesoleva direktiiviga hõlmamata loomade kaitseks nende tapmisel või surmamisel.

2. a) Käesoleva direktiivi lisasid võib nõukogu muuta komisjoni ettepanekul lõikes 1 sätestatud korras, eelkõige nende kohandamiseks tehnika ja teaduse edusammudega;

b) lisaks esitab komisjon nõukogule hiljemalt 31. detsembril 1995 veterinaaria teaduskomitee arvamuse alusel koostatud aruande ning asjakohased ettepanekud, eelkõige:

- ettepanekud püstolite kasutamise kohta, mille kuul tungib ajusse, või gaaside, välja arvatud C lisas osutatud gaasid, või nende segude kasutamise kohta, eelkõige süsinikdioksiidi kasutamise kohta kodulindude uimastamisel,

- ettepanekud gaaside, välja arvatud C lisas osutatud gaasid, või nende segude kasutamise kohta loomade surmamisel,

- ettepanekud muude teaduslikult tunnustatud uimastamis- või surmamisviiside kasutamise kohta.

Nõukogu teeb nende ettepanekute kohta otsuse kvalifitseeritud häälteenamusega;

c) erandina punktist a esitab komisjon artiklis 16 sätestatud korras alalisele veterinaarkomiteele hiljemalt 31. detsembril 1995 veterinaaria teaduskomitee hinnangu alusel koostatud aruande ning asjakohased ettepanekud, et sätestada:

i) erinevate asjaomaste loomaliikide uimastamiseks vajaliku voolu tugevus ja toimeaeg;

ii) erinevate asjaomaste loomaliikide uimastamiseks vajaliku gaasi kontsentratsioon ja toimeaeg;

d) kuni punktide b ja c rakendamiseni kohaldatakse asutamislepingu üldsätete raames siseriiklikke eeskirju.

Artikkel 14

1. Komisjoni eksperdid võivad käesoleva direktiivi ühtse kohaldamise tagamiseks teha kohapealset kontrolli. Selleks võivad eksperdid kontrollida representatiivset valimit ettevõtetest tagamaks, et pädev asutus kontrollib käesoleva direktiivi nõuete täitmist nimetatud ettevõtete poolt.

Komisjon teatab liikmesriikidele kontrollide tulemusest.

2. Lõikes 1 osutatud kontrollid viiakse läbi koostöös pädeva asutusega.

3. Liikmesriik, kelle territooriumil kontroll toimub, annab ekspertidele nende töös kogu vajaliku abi.

4. Käesoleva artikli üksikasjalikud rakenduseeskirjad määratakse kindlaks artiklis 16 ettenähtud korras.

Artikkel 15

Kolmandates riikides heakskiidetud või heakskiitmisele kuuluvate tapamajade või ettevõtete kontrollimisel ühendusse impordi eesmärgil vastavalt ühenduse eeskirjadele teevad komisjoni eksperdid kindlaks, et artiklis 5 osutatud loomade tapmine toimub tingimustel, mis tagavad nende humaanse kohtlemise, mis on vähemalt samaväärne käesolevas direktiivis ettenähtuga.

Liha importimise võimaldamiseks kolmandast riigist peab sellise lihaga lisaks terviseohutuse sertifikaadile olema kaasas tõend eespool nimetatud nõuete täitmise kohta.

Artikkel 16

1. Kui tuleb järgida käesolevas artiklis sätestatud korda, suunab alalise veterinaarkomitee eesistuja viivitamata komiteele asjakohased küsimused kas omal algatusel või liikmesriigi esindaja taotlusel.

2. Komisjoni esindaja esitab komiteele võetavate meetmete eelnõu. Tähtaja jooksul, mille vastavalt küsimuse kiireloomulisusele võib määrata eesistuja, esitab komitee eelnõu kohta oma arvamuse. Arvamus võetakse vastu asutamislepingu artikli 148 lõikes 2 komisjoni ettepanekul nõukogu poolt vastuvõtmisele kuuluvate otsuste jaoks sätestatud häälteenamusega. Liikmesriikide esindajate hääli komitees arvestatakse nimetatud artiklis sätestatud viisil. Eesistuja ei hääleta.

3. a) Kui ettepandud meetmed on komitee arvamusega kooskõlas, võtab komisjon need vastu.

b) Kui kavandatavad meetmed ei ole komitee arvamusega kooskõlas või kui komitee ei ole oma arvamust esitanud, esitab komisjon võetavate meetmete kohta viivitamata ettepaneku nõukogule. Nõukogu teeb otsuse kvalifitseeritud häälteenamusega.

Kui nõukogu ei ole otsust teinud kolme kuu jooksul alates nõukogu poole pöördumisest, võtab komisjon ettepandud meetmed vastu, välja arvatud juhul, kui nõukogu on lihthäälteenamusega teinud otsuse kõnealuste meetmete vastu.

Artikkel 17

Direktiiv 74/577/EMÜ tunnistatakse kehtetuks alates 1. jaanuarist 1995.

Artikkel 18

1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigusnormid, sealhulgas võimalikud sanktsioonid, hiljemalt 1. jaanuaril 1995. Nad teatavad neist viivitamata komisjonile.

Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nendesse normidesse või nende normide ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2. Liikmesriigid võivad alates lõikes 1 kehtestatud kuupäevast asutamislepingu üldreegleid järgides säilitada või kohaldada oma territooriumil rangemaid nõudeid, kui käesoleva direktiiviga kehtestatud. Liikmesriigid peavad teatama komisjonile kõigist sellistest meetmetest.

3. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetavate põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti.

Artikkel 19

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 22. detsember 1993

Nõukogu nimel

eesistuja

J.-M. Dehousse

[1] EÜT C 314, 5.12.1991, lk 14.

[2] EÜT C 241, 21.9.1992, lk 75.

[3] EÜT C 106, 27.4.1992, lk 15.

[4] EÜT L 316, 26.11.1974, lk 10.

[5] EÜT L 137, 2.6.1988, lk 25.

--------------------------------------------------

PŘÍLOHA A

POŽADAVKY UPLATŇOVANÉ PŘI PŘEHÁNĚNÍ A USTÁJENÍ ZVÍŘAT NA JATKÁCH

I. Všeobecné požadavky

1. Každé jatky uváděné do provozu po 30. červnu 1994 musí mít k dispozici vhodné vybavení a zařízení pro vykládku zvířat z dopravních prostředků a všechny existující jatky musí splňovat tyto požadavky k 1. lednu 1996.

2. Zvířata musí být co možná nejdříve po svém příjezdu vyložena. Pokud je zpoždění nevyhnutelné, musí být zvířata chráněna před výkyvy počasí v dobře větraných místech.

3. Zvířata, u nichž hrozí na základě jejich druhu, pohlaví, věku nebo původu vzájemné zranění, musí být držena a ustájena odděleně.

4. Zvířata musí být opatrována tak, aby na ně nepůsobily nepříznivé povětrnostní vlivy. Pokud jsou vystavena ve vlhkých dnech vysokým teplotám, musí být vhodnými prostředky ochlazována.

5. Alespoň každé ráno a každý večer se musí provádět kontrola kondice a zdravotního stavu zvířat.

6. Aniž jsou dotčena ustanovení kapitoly VI přílohy I směrnice 64/433/EHS zvířata, u nichž došlo během přepravy nebo příhonu na jatky ke strádání nebo bolestivým stavům, jakož i neodstavená zvířata, musí být ihned poražena. Pokud okamžitá porážka není možná, musí být tato zvířata umístěna odděleně a být poražena v co nejkratší době, a to alespoň během dalších 2 hodin. Zvířata, která nejsou schopna pohybu, nesmí být na místo porážky vlečena, ale musí být usmrcena tam, kde leží, nebo když je to možné a nevyvolává to zbytečné strádání, musí být převezena na vozíku nebo pohyblivé plošině až na místo nutné porážky.

II. Požadavky u zvířat dodaných jinak než v kontejnerech

1. Když mají jatky k dispozici vybavení určené pro vykládku zvířat, toto musí mít protiskluzovou podlahu a pokud je to nutné i boční hrazení. Můstky, rampy a přeháněcí uličky musí být opatřeny bočními stěnami, zábradlími nebo veškerými dalšími ochrannými prostředky, které brání přepadnutí zvířat. Východové nebo příchodové rampy musí mít co možná nejmenší sklon.

2. Během vykládky je vhodné, aby zvířata nebyla zastrašována, vzrušována, ani se s nimi nesmí špatně zacházet. Musí se dbát o to, aby nedošlo k jejich překocení. Je zakázáno zvedat zvířata za hlavu, rohy, uši, končetiny, ocas či srst způsobem, který je bolestivý, nebo vyvolává zbytečné strádání. Pokud je to nutné, je třeba převádět zvířata individuálně.

3. Zvířata musí být přeháněna šetrně. Přeháněcí uličky musí být zkonstruovány tak, aby snížily na minimum riziko poranění zvířat, a musí být uzpůsobeny tak, aby využívaly stádního instinktu zvířat. Poháněcí pomůcky se smějí používat jen k tomuto účelu a pouze po krátkou dobu. Elektrické obušky se smějí používat jen u dospělého skotu a prasat v případě, když odmítají pohyb, a to jen za předpokladu, že výboje netrvají déle než 2 vteřiny a když jsou navíc vhodným způsobem časově rozloženy, a jen tehdy, když zvířata mají dostatečný prostor k průchodu. Výboje smějí být aplikovány jen na svaly zadních končetin.

4. Je zakázáno zvířata bít nebo tlačit na zvlášť citlivá místa. Zvláště je pak zakázáno drtit, kroutit, nebo dokonce lámat ocas zvířat nebo je chytat za oči. Bezohledné rány, zejména kopance, jsou zakázány.

5. Zvířata mohou být přemísťována do prostor porážky jen za předpokladu, že budou ihned poražena. Zvířata, která po příhonu nejsou ihned poražena, musí být ustájena.

6. Aniž jsou dotčeny odchylky přiznané podle článků 4 a 13 směrnice 64/433/EHS, platí, že jatky musí být vybaveny pro odpovídající ustájení zvířat dostatečným množstvím ohrad chráněných proti nepřízni počasí.

7. Kromě toho, že musí splňovat požadavky již ustanovené v předpisech Společenství, místa pro ustájení musí obsahovat:

- podlahy, jež snižují na minimum rizika uklouznutí a jež nevyvolávají u zvířat zranění, když se s nimi zvířata dostanou do kontaktu,

- přiměřené větrání počítající předem s krajními hodnotami teploty a vlhkosti. V případě, že je nezbytná automatická ventilace, musí být pro případ poruchy nachystán okamžitě použitelný náhradní systém,

- umělé osvětlení o dostatečné intenzitě umožňující kdykoliv provést prohlídku všech zvířat; pokud je to nutné, musí být k dispozici i přiměřené náhradní osvětlení,

- v případě potřeby zařízení k uvázání zvířat,

- v případě potřeby dostatečné množství vhodné podestýlky pro všechna zvířata, která musí strávit noc v místech pro ustájení.

8. Jestliže mají jatky k dispozici kromě shora zmíněných ustájovacích míst i výběhy, které jsou bez přirozené ochrany ani neposkytují stín, je vhodné je opatřit ochranou proti nepřízni počasí. Tyto výběhy musí být udržovány tak, aby na nebyla zvířata vystavována fyzickým, chemickým, či jiným zdravotním rizikům.

9. Zvířata, která po svém příhonu nejsou přímo vedena do prostor porážky, musí mít kdykoli k dispozici pitnou vodu ze vhodných zařízení. Zvířata, která nebyla poražena do 12 hodin po svém příhonu, musí mít k dispozici krmivo a i nadále musí být ve vhodných intervalech mírně krmena.

10. Zvířata, která jsou držena na jatkách alespoň 12 hodin, musí být ustájena a eventuálně přivázána takovým způsobem, aby bez potíží mohla ulehnout. Když zvířata nejsou uvázána, musí mít přístup ke krmivu tak, aby se mohla nerušeně krmit.

III. Požadavky u zvířat dodávaných v kontejnerech

1. S kontejnery, ve kterých jsou zvířata přepravována, se musí manipulovat šetrně. Je zakázáno shazovat je na zem, nechat je spadnout nebo je převracet. Pokud je to možné, nakládají a vykládají se mechanicky v horizontální poloze.

2. Zvířata dodávaná v kontejnerech s perforovaným nebo pružným dnem musí být vykládána se zvláštní péčí tak, aby nedošlo ke zranění zvířete. V případě potřeby musí být zvířata z kontejneru vykládána jednotlivě.

3. Zvířata, která byla přepravována v kontejnerech, musí být poražena v co nejkratší době; pokud to není možné a situace to vyžaduje, musí být napojena a nakrmena v souladu s ustanoveními oddílu II bod 9.

--------------------------------------------------

B LISA

LOOMADE LIIKUMISE PIIRAMINE ENNE UIMASTAMIST, TAPMIST VÕI SURMAMIST

1. Loomade liikumist tuleb piirata asjakohasel viisil, et hoida ära välditavaid valusid, kannatusi, ärritamist, vigastusi või muljumisi.

Veiste rituaalse tapmise puhul tuleb loomade liikumist enne tapmist sobivate mehaaniliste meetoditega piirata, et vältida valusid, kannatusi või ärritamist ja igasuguseid vigastusi või muljumisi.

2. Enne uimastamist või tapmist ei tohi loomade jalgu kokku siduda ega loomi üles riputada. Kodulinde ja küülikuid on siiski lubatud üles riputada, tingimusel et võetakse asjakohased meetmed tagamaks, et uimastatud loomad on piisavalt lõdvestunud seisundis ning uimastamise saab läbi viia tõhusalt ja liigse viivituseta.

Loomade paigalhoidmist liikumist piiravas süsteemis ei käsitleta ülesriputamisena.

3. Pähe mõju avaldava mehaanilise või elektrilise uimastamisvahendiga uimastatav või surmatav loom peab olema asendis, mis võimaldab uimastamisvahendit kohale asetada ja kasutada kergesti, täpselt ja asjakohase aja jooksul. Pädev asutus võib siiski kabjaliste ja veiste puhul lubada asjakohaste pea liikumist piiravate vahendite kasutamist.

4. Elektrilisi uimastamisvahendeid ei tohi kasutada loomade liikumise piiramiseks, nende paigalhoidmiseks ega liikuma sundimiseks.

--------------------------------------------------

C LISA

LOOMADE, VÄLJA ARVATUD KARUSLOOMAD, UIMASTAMINE JA SURMAMINE

I. LUBATUD MEETODID

A. Uimastamine

1. Poltpüstoliga

2. Ajupõrutuse tekitamisega

3. Elektriline uimastamine

4. Süsinikdioksiidi manustamisega

B. Surmamine

1. Püstoli või vintpüssiga

2. Elektrivooluga

3. Süsinikdioksiidi manustamisega

C. Pädev asutus võib teatud loomaliikide puhul lubada tapmist pea mahalõikamise, kaelanihestuse või vaakumkambri kasutamise abil, tingimusel et peetakse kinni käesoleva lisa artikli 3 sätetest ja selle lisa punkti III erinõuetest.

II. UIMASTAMISE ERINÕUDED

Uimastamist on lubatud läbi viia üksnes tingimusel, et looma on võimalik seejärel viivitamata veretustada.

1. Poltpüstol

a) Poltpüstol tuleb asetada nii, et kuul tungib ajukoorde. Eriti on keelatud veiste tulistamine kaelapiirkonda.

Lammastel ja kitsedel on lubatud kasutada kaelapiirkonda, kui sarvede tõttu ei ole võimalik pealae kaudu tulistada. Sellisel juhul tuleb lask suunata sarvetüve tagant looma suu suunas ning veretustamisega peab alustama 15 sekundi jooksul pärast tulistamist.

b) Poltpüstoli kasutamisel peab uimastaja kontrollima, et polt liiguks pärast iga lasku lõpuni tagasi. Vastasel juhul tuleb seade enne järgmist kasutamist parandada.

c) Loomi tohib uimastuslatritesse viia alles siis, kui uimastaja on valmis latrisse toodud looma kohe uimastama. Looma pead on lubatud fikseerida alles siis, kui ollakse valmis looma uimastama.

2. Ajupõrutuse tekitamine

a) Seda meetodit tohib kasutada ainult mehaanilise vahendiga, mis annab löögi looma koljuluule. Uimastaja peab veenduma, et vahendit kasutatakse õiges asendis ja padruni suurus vastab tootja ettekirjutustele ning tagab tõhusa uimastamise otsmikuluu murruta.

b) Väikeste küülikupartiide uimastamisel mittemehaanilise vahendiga antud löögiga koljuluule tuleb seda teha vastavalt artikli 3 üldsätetele ning viisil, mis tagaks looma viivitamata kohese teadvusetuse ning teadvusetuks jäämise kuni surmani.

3. Elektriline uimastamine

A. Elektroodid

1. Elektroodid tuleb asetada loomale pähe nii, et vool läbiks aju. Lisaks tuleb tagada hea voolukontakt looma nahaga ning vajadusel eemaldada liigne karv või nahka niisutada.

2. Juhul kui loomad uimastatakse ükshaaval, peab seade olema:

a) varustatud vahendiga koormuse impedantsi mõõtmiseks, mis hoiaks ära seadme kasutamise, kui puudub vähim vajalik voolutugevus;

b) varustatud integreeritud akustilise või optilise signaalseadmega, mis näitab loomale rakendatava toime kestust;

c) ühendatud uimastajale selgesti nähtava pinge- ja voolutugevuse mõõteseadmega.

B. Uimastamine vesivannis

1. Kui kodulinde uimastatakse vesivannides, peab vanni veetase olema reguleeritav, et oleks tagatud hea kontakt linnu peaga.

Pädev asutus määrab kindlaks sellise rakendatava voolutugevuse ja voolu toimeaja, mis tagab looma kohese teadvusetuse ning teadvusetuks jäämise kuni surmani.

2. Kui kodulinde tapetakse vesivannis rühmadena, peab voolutugevus olema piisav, et tagada kõikide lindude uimastamine.

3. Tuleb võtta meetmed tagamaks, et vool liiguks nõuetekohaselt, eelkõige peab olema tagatud linnu jalgade ja riputuskonksude vaheline hea elektriline kontakt ning nende kokkupuutekoha niisutamine.

4. Lindude uimastamiseks kasutatav vesivann peab olema tapetava linnu liigile sobiva suuruse ja sügavusega ning lindude toimetamisel vesivanni ei tohi vesi sellest üle voolata. Vette kastetav elektrood peab olema kogu vesivanni pikkune.

5. Vajaduse korral peab varuks olema manuaalne uimastamisvahend.

4. Süsinikdioksiidi manustamine

1. Sigade uimastamiseks peab süsinikdioksiidi kontsentratsioon olema vähemalt 70 mahuprotsenti.

2. Kamber, kus sigadele gaasi manustatakse, ja seadmed, mida kasutatakse sigade viimiseks sinna, peavad olema projekteeritud, ehitatud ja hooldatud nii, et oleks välditud sigade vigastused ja nende rinnapiirkonna kokkusurumine ning tagatud looma püstijäämine kuni teadvuse kaotuseni. Veoseadmes ja uimastuskambris peab olema piisav valgustus, et sead võiksid näha teisi sigu või ümbrust.

3. Kambris peavad olema seadmed gaasikontsentratsiooni mõõtmiseks maksimaalse kontsentratsiooni ajal ning selgelt nähtava ja kuuldava hoiatussignaali andmiseks, kui süsinikdioksiidi kontsentratsioon langeb alla nõutava taseme.

4. Sead tuleb paigutada sulgudesse või konteineritesse, milles nad üksteist näevad, ning viia gaasikambrisse 30 sekundi jooksul pärast seadmesse toomist. Sead tuleb viia võimalikult kiiresti sissepääsu juurest suurima gaasikontsentratsiooniga kohta ning gaasi tuleb manustada piisavalt kaua, et kindlustada surmani kestev teadvusetus.

III. ERINÕUDED SURMAMISEL

1. Püstol või vintpüss

Selle erinevate loomaliikide, eelkõige tehistingimustes peetavate suurte ulukite ja hirvede surmamiseks kasutatava meetodi kasutamiseks annab loa pädev asutus, kes peab eelkõige tagama, et seda kasutavad nõuetekohase kvalifikatsiooniga töötajad vastavalt käesoleva direktiivi artikli 3 üldsätetele.

2. Pea mahalõikamine ja kaelanihestus

Selle üksnes kodulindude surmamiseks kasutatava meetodi kasutamiseks annab loa pädev asutus, kes peab eelkõige tagama, et seda kasutavad nõuetekohase kvalifikatsiooniga töötajad vastavalt käesoleva direktiivi artikli 3 üldsätetele.

3. Surmamine elektrivooluga ja süsinikdioksiidi manustamisega

Pädev asutus võib lubada selle meetodi kasutamist teatud loomaliikide surmamiseks, tingimusel et lisaks artikli 3 üldsätetele täidetakse ka käesoleva lisa punktide II 3 ja 4 erisätteid. Lisaks kehtestab pädev asutus voolutugevuse ja voolu toimeaja ning süsinikdioksiidi kontsentratsiooni ja manustamise kestuse.

4. Surmamine vaakumkambris

Selle üksnes teatud liiki tehistingimustes peetavate ulukiliikide (vutid, põldpüüd ja faasanid) veretustamiseta surmamismeetodi kasutamiseks annab loa pädev asutus, kes peab tagama, et lisaks artikli 3 nõuete täitmisele:

- paigutatakse loomad õhukindlatesse kambritesse, milles on võimsa elektripumba abil võimalik kiiresti tekitada vaakum,

- püsib vaakum kuni loomade surmani,

- hoitakse loomi rühmadena veokonteinerites, mida saab asetada selleks ettenähtud vaakumkambritesse.

--------------------------------------------------

D LISA

LOOMADE VERETUSTAMINE

1. Uimastatud loomad tuleb veretustada võimalikult kiiresti pärast uimastamist ning veretustamine peab olema kiire, ohter ja täielik. Igal juhul tuleb loom veretustada enne teadvusele tulekut.

2. Kõikide uimastatud loomade veretustamiseks tuleb läbi lõigata vähemalt üks karotiidarteritest või peaveresoontest, millest need alguse saavad.

Pärast veresoonte läbilõikamist on kuni veretustamise lõppemiseni keelatud igasugune loomade käitlemine ja täiendav elektristimulatsioon.

3. Kui loomade uimastamist, köidikkettide asetamist, ülesriputamist ja veretustamist teostab üks inimene, peab ta need tööd ühe looma juures lõpetama enne, kui ta alustab neid teise looma juures.

4. Kui kodulinnud veretustatakse kaela automaatse läbilõikamise teel, peab olema varuvõimalus surmata linnud viivitamata manuaalselt automaadi rikke korral.

--------------------------------------------------

E LISA

HAIGUSTE TÕRJEKS KASUTATAVAD SURMAMISMEETODID

Lubatud meetodid

Kõik C lisas lubatud meetodid, mis tagavad looma kindla surma.

Lisaks võib pädev asutus vastavalt käesoleva direktiivi artikli 3 üldsätetele lubada muude teadvusel loomade surmamise viiside kasutamist, tagades eelkõige, et:

- meetodite kasutamisel, mis ei põhjusta otseselt looma surma (näiteks poltpüstoliga), võetakse asjakohased meetmed loomade surmamiseks võimalikult kiiresti ning igal juhul enne nende teadvusele tulekut,

- loomade käitlemist ei alustata enne, kui on tuvastatud nende surm.

--------------------------------------------------

F LISA

KARUSLOOMADE SURMAMISMEETODID

I. Lubatud meetodid

1. Aju läbistava mehaanilise vahendi kasutamine.

2. Anesteetilise toimega ravimi üledoosi süstimine.

3. Elektrivooluga surmamine südame seiskamisega.

4. Süsinikmonooksiidi manustamine.

5. Kloroformi manustamine.

6. Süsinikdioksiidi manustamine.

Pädev asutus määrab vastavalt käesoleva direktiivi artikli 3 üldsätetele kindlaks vastavat liiki loomade kõige asjakohasema surmamismeetodi.

II. Erinõuded

1. Surmamine aju läbistava mehaanilise vahendiga

a) Vahend tuleb asetada nii, et kuul tungib ajukoorde.

b) See meetod on lubatud ainult juhul, kui sellele järgneb viivitamata veretustamine.

2. Anesteetilise toimega ravimi üledoosi süstimine

Lubatud on kasutada ainult neid anesteetikume, mille doosid ja manustamine põhjustavad kohese teadvusetuse, millele järgneb surm.

3. Elektrivooluga surmamine südame seiskamisega

Elektroodid tuleb asetada nii, et vool läbib aju ja südame ja kasutatav minimaalne voolutugevus põhjustab kohese teadvusetuse ning südame seiskumise. Kui rebastel asetatakse elektroodid suhu ja pärakusse, peab voolutugevus olema 0,3 amprit vähemalt 3 sekundi jooksul.

4. Süsinikmonooksiidi manustamine

a) Gaasi manustamiseks kasutatav kamber peab olema projekteeritud, ehitatud ja hooldatud nii, et see ei vigasta loomi ja võimaldab neid kontrollida.

b) Looma tohib kambrisse viia alles pärast selle täitmist 100 %lisest süsinikmonooksiidi allikast pärineva süsinikmonooksiidiga vähemalt ühe mahuprotsendini.

c) Kärplaste ja tšintšiljade surmamiseks võib kasutada spetsiaalselt selleks otstarbeks kohandatud mootoriga toodetud gaasi, tingimusel et enne kontrollitakse katseliselt, et kasutatav gaas:

- on sobivalt jahutatud,

- on piisavalt filtreeritud,

- ei sisalda ärritavaid aineid ega gaase,

- ning et loomi saa tuua kambrisse enne, kui süsinikmonooksiidi kontsentratsioon on vähemalt 1 mahuprotsent.

d) Sissehingamisel peab gaas esmalt tekitama sügava üldanesteesia ja seejärel kindla surma.

e) Loomad peavad jääma kambrisse kuni surmani.

5. Kloroformi manustamine

Kloroformi manustamist võib kasutada tšintšiljade tapmiseks, tingimusel et:

a) gaasi manustamiseks kasutatav kamber peab olema projekteeritud, ehitatud ja hooldatud nii, et see ei vigastaks loomi ja võimaldaks neid jälgida;

b) loomad viiakse kambrisse üksnes siis, kui see sisaldab küllastatud kloroformi-õhu segu;

c) gaas tekitab sissehingamisel esmalt sügava üldanesteesia ja seejärel kindla surma;

d) loomad jäävad kambrisse kuni surmani.

6. Süsinikdioksiidi manustamine

Süsinikdioksiidi võib kasutada kärplaste ja tšintšiljade tapmiseks, tingimusel et:

a) gaasi manustamiseks kasutatav kamber oleks projekteeritud, ehitatud ja hooldatud nii, et see ei vigastaks loomi ja võimaldaks neid jälgida;

b) loomad viiakse kambrisse alles siis, kui süsinikdioksiidi kontsentratsioon on saavutanud võimaliku kõrgeima taseme, mida võimaldab 100 %line süsinikdioksiidi allikas;

c) gaas tekitab sissehingamisel esmalt sügava üldanesteesia ja seejärel kindla surma;

d) loomad jäävad kambrisse kuni surmani.

--------------------------------------------------

G LISA

ÜLELIIGSETE TIBUDE JA HAUDEJÄÄTMETES EMBRÜOTE SURMAMINE

I. Tibude surmamise lubatud meetodid

1. Surmamine kiiret surma põhjustava mehaanilise seadmega.

2. Süsinikdioksiidi manustamine.

3. Pädev asutus võib lubada kasutada ka teisi teaduslikult tunnustatud surmamismeetodeid, tingimusel et need vastavad artikli 3 üldsätetele.

II. Erinõuded

1. Kiiret surma põhjustava mehaanilise seadme kasutamine

a) Loomade tapmiseks kasutatakse kiiresti pöörlevate, kiiret surma põhjustavate mehaaniliste terade või polüstüroolist labadega seadet.

b) Seadmel peab olema piisavalt võimsust kõikide loomade viivitamata surmamiseks, isegi kui neid on suurem hulk.

2. Süsinikdioksiidi manustamine

a) Loomad paigutatakse kambrisse, kus süsinikdioksiidi kontsentratsioon on saavutanud võimaliku kõrgeima taseme, mida võimaldab 100 %line süsinikdioksiidi allikas.

b) Loomad peavad jääma kambrisse kuni surmani.

III. Embrüote surmamise lubatud meetodid

1. Elavate embrüote silmapilkseks surmamiseks tuleb kõiki haudejäätmeid töödelda punktis II 1 nimetatud aparaadis.

2. Pädev asutus võib lubada kasutada ka teisi teaduslikult tunnustatud surmamismeetodeid, tingimusel et need vastavad artikli 3 üldsätetele.

--------------------------------------------------