31992R2408

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 2408/92,

23. juuli 1992,

ühenduse lennuettevõtjate juurdepääsu kohta ühendusesisestele lennuliinidele

EUROOPA ÜHENDUSTE NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Majandusühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 84 lõiget 2,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, [1]

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust, [2]

võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust [3]

ning arvestades, et:

siseturu jaoks on tähtis kehtestada õhutranspordipoliitika kuni 31. detsembrini 1992, nagu on sätestatud asutamislepingu artiklis 8a;

siseturg hõlmab ilma sisepiirideta ala, kus on tagatud kaupade, isikute, teenuste ja kapitali vaba liikumine;

nõukogu 14. detsembri 1987. aasta otsus 87/602/EMÜ reisijateveo mahu jagamise kohta lennuettevõtjate vahel liikmesriikidevahelistel regulaarlendudel ja lennuettevõtjate juurdepääsu kohta liikmesriikidevahelistele regulaarlennuliinidele [4] ning nõukogu 24. juuli 1990. aasta määrus (EMÜ) nr 2343/90 lennuettevõtjate juurdepääsu kohta ühendusesisestele regulaarlennuliinidele ja reisijateveo mahu jagamise kohta lennuettevõtjate vahel liikmesriikidevahelistel regulaarlendudel [5] on esimesed sammud siseturu loomisel, pidades silmas ühenduse lennuettevõtjate juurdepääsu ühendusesisestele regulaarlennuliinidele;

määruses (EMÜ) nr 2343/90 on sätestatud, et nõukogu otsustab käesoleva määruse muutmise hiljemalt 30. juunil 1992;

nõukogu otsustas määruses (EMÜ) nr 2343/90, et hiljemalt 1. juulil 1992 tuleb rakendamiseks vastu võtta liinilubade väljaandmist reguleeriv eeskiri;

nõukogu otsustas määruses (EMÜ) nr 2343/90 kaotada liikmesriikidevahelised veomahu piirangud alates 1. jaanuarist 1993;

nõukogu kinnitas määruses (EMÜ) nr 2343/90, et kabotaažiõigused on lahutamatu osa siseturust;

2. detsembril 1987 leppisid Hispaania Kuningriik ja Ühendkuningriik mõlema riigi välisministri ühisdeklaratsioonis kokku korras, mis suurendaks koostööd Gibraltari lennujaama kasutamisel; seda korda pole veel asutud kohaldama;

lennuliiklussüsteem Kreeka saartel ja Atlandi ookeani saartel, mis moodustavad Assooride autonoomse piirkonna, ei ole praegu küllaldaselt arenenud, mistõttu neil saartel paiknevate lennujaamade suhtes ei kohaldata ajutiselt käesolevat määrust;

on vaja kaotada mitmekordset määramist ja viienda vabaduse liiklusõigusi käsitlevad piirangud ning võtta järk-järgult kasutusele kabotaažiõigused, et parandada ühenduse õhutranspordisektori arengut ja parandada teenindust;

piiratud olude puhul on vaja kehtestada erisätted avaliku teenindamise kohustuste jaoks, mis on vajalikud, et säilitada piisavalt lennuliine siseriiklike piirkondade teenindamiseks;

on vaja kehtestada erisätted uute lennuteenuste jaoks piirkondlike lennujaamade vahel;

õhutranspordi planeerimiseks on vaja anda liikmesriikidele õigus kehtestada mittediskrimineerivad eeskirjad lennuliikluse jaotamiseks sama lennujaamasüsteemi lennujaamade vahel;

liiklusõiguste kasutamine peab sobima kokku tegevuseeskirjadega, mis on seotud ohutust, keskkonnakaitset ja juurdepääsu lennuväljale käsitlevate tingimustega; liiklusõigusi peab käsitlema mittediskrimineerivalt;

ummikuid või keskkonnaprobleeme silmas pidades peab olema võimalik piirata liiklusõiguste kasutamist;

konkurentsi olukorda turul silmas pidades tuleb kehtestada sätted, et hoida ära õigustamatuid majanduslikke mõjusid lennuettevõtjatele;

on vaja piiritleda liikmesriikide ja lennuettevõtjate kohustused vajaliku informatsiooni andmist silmas pidades;

on asjakohane tagada sama liiki lennuteenuste jaoks samad turulepääsu hindamise kriteeriumid;

on asjakohane käsitleda samas määruses kõiki turule pääsu küsimusi;

käesolev määrus asendab osaliselt määrust (EMÜ) nr 2343/90 ja nõukogu 4. veebruari 1991. aasta määrust (EMÜ) nr 294/91 liikmesriikidevaheliste lastilendude kohta, [6]

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1. Käesolev määrus käsitleb juurdepääsu ühendusesisestele lennuliinidele regulaarseteks ja mitteregulaarseteks lendudeks.

2. Käesoleva määruse kohaldamisest Gibraltari lennujaama suhtes ei järeldu, et see piiraks Hispaania Kuningriigi ja Ühendkuningriigi õiguslikke positsioone nende vaidluses selle territooriumi suveräänsuse üle, kus lennujaam paikneb.

3. Käesoleva määruse sätete kohaldamine Gibraltari lennujaama suhtes lükatakse edasi selle ajani, mil asutakse kohaldama Hispaania Kuningriigi ja Ühendkuningriigi välisministrite 2. detsembril 1987 tehtud ühisdeklaratsioonis sisalduvat korda. Hispaania Kuningriigi ja Ühendkuningriigi valitsused informeerivad nõukogu rakendamise kuupäevast.

4. Lennujaamade suhtes Kreeka saartel ning samuti Atlandi ookeani saartel, mis moodustavad Assooride autonoomse piirkonna, ei kohaldata käesolevat määrust enne 30. juunit 1993. Kui nõukogu ei otsusta komisjoni ettepanekul teisiti, siis kehtib see erand veel viis aastat ning seda võib seejärel veel kord viie aasta võrra pikendada.

Artikkel 2

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) lennuettevõtja — kehtiva lennutegevusloaga õhutranspordiettevõtja;

b) ühenduse lennuettevõtja — lennuettevõtja, kellel on kehtiv lennutegevusluba, mille on välja andnud liikmesriik vastavalt nõukogu 23. juuli 1992. aasta määrusele (EMÜ) nr 2407/92 lennuettevõtjate lennutegevuslubade väljaandmise kohta; [7]

c) lennuteenus — lend või lendude sari, et vedada reisijaid, lasti ja/või posti tasu ja/või rendi eest;

d) regulaarlennud — lendude sari, millel on järgmised tunnused:

i) õhusõiduk sooritab lennu reisijate, lasti ja/või posti vedamiseks tasu eest, kusjuures igale lennule võib igaüks osta üksikkohti — kas otse lennuettevõtjalt või tema volitatud esindajatelt;

ii) lennud toimuvad kahe või enama sama punkti vahel kas:

1) avaldatud sõiduplaani kohaselt või

2) nii regulaarselt või sageli, et nad moodustavad ilmse süstemaatilise sarja;

e) lend — väljumine kindlaksmääratud lennujaamast täpsustatud sihtlennujaama suunas;

f) liiklusõigus — lennuettevõtja õigus vedada reisijaid, lasti ja / või posti ühenduse kahe lennujaama vahelisel lennuliinil;

g) kohtade müük — ainult kohtade otsemüük ilma lisateenusteta, nagu majutamine, avalikkusele lennuettevõtja või tema volitatud esindajate või tellimuslennu korraldaja kaudu;

h) asjaomane liikmesriik / asjaomased liikmesriigid — liikmesriik / liikmesriigid, kus või kelle vahel on lennuühendus;

i) osaline liikmesriik / osalised liikmesriigid — asjaomane liikmesriik / asjaomased liikmesriigid ja liikmesriik / liikmesriigid, kus lennuühendust pidavatele lennuettevõtjatele / teenindavatele lennuettevõtjatele on antud lennutegevusluba;

j) registreerimisriik — liikmesriik, kus on välja antud punktis b osutatud lennutegevusluba;

k) lennujaam — mis tahes ala liikmesriigis, mis on avatud kaubanduslikule transpordile;

l) piirkondlik lennujaam — iga lennujaam, mis ei ole I lisas loetletud 1. kategooria lennujaamana;

m) lennujaamasüsteem — kaks või enam kokkukuuluvat lennujaama, mis teenindavad sama linna või linnastut, nagu on osutatud II lisas;

n) veomaht — kohtade arv, mida regulaarlennul kindlaks perioodiks avalikkusele pakutakse;

o) avaliku teenindamise kohustus — lennuettevõtjale pandud mis tahes kohustus võtta iga lennuliini puhul, mille teenindamiseks ta on liikmesriigilt saanud lennutegevusloa, kõik vajalikud meetmed, et tagada teenindus, mis vastab järjepidevuse, regulaarsuse, veomahu ja hinnakujunduse kindlaksmääratud standarditele, millest lennuettevõtja üksnes kaubandushuvidest lähtudes kinni ei peaks.

Artikkel 3

1. Vastavalt käesolevale määrusele lubab asjaomane liikmesriik / lubavad asjaomased liikmesriigid ühenduse lennuettevõtjatel kasutada liiklusõigusi ühendusesisestel lennuliinidel.

2. Olenemata lõikest 1, ei nõuta enne 1. aprilli 1997 liikmesriigilt oma territooriumil kabotaažiõiguste andmist ühenduse lennuettevõtjale, kellele on andnud lennutegevusloa teine liikmesriik, välja arvatud juhul, kui:

i) liiklusõigusi on kasutatud regulaarlennul, mis moodustab lennuettevõtja registreerimisriigist lähtuva regulaarlennu jätku või mis on sellesse riiki suunduva regulaarlennu algetapp;

ii) lennuettevõtja ei kasuta kabotaažliinil üle 50 % oma hooaja veomahust samal regulaarlennul, mille jätk või algetapp kabotaažliin on.

3. Lennuettevõtja, kes teenindab kabotaažliine vastavalt lõikele 2, annab osalise liikmesriigi / osaliste liikmesriikide nõudmisel kogu informatsiooni, mis on vajalik selle lõike sätete kohaldamiseks.

4. Olenemata lõikest 1, võib liikmesriik enne 1. aprilli 1997, diskrimineerimata omaniku riikkondsuse või lennuettevõtja identiteedi alusel — olenemata sellest, kas see juba teenindab asjaomaseid lennuliine või alles taotleb seda —, reguleerida tema poolt vastavalt määrusele (EMÜ) nr 2407/92 antud lennutegevusloaga lennuettevõtjate juurdepääsu lennuliinidele oma territooriumil, piiramata ühenduse õigust ja eriti konkurentsieeskirju.

Artikkel 4

1. a) Liikmesriik võib pärast konsultatsioone teiste asjaomaste liikmesriikidega ning pärast komisjoni ja lennuliini teenindavate lennuettevõtjate informeerimist kehtestada avaliku teenindamise kohustuse oma territooriumi perifeerset või arengupiirkonda teenindavasse lennujaama suunduvail regulaarlendudel või oma territooriumi mis tahes piirkondlikku lennujaama suunduval väheste lendudega lennuliinil, kusjuures iga sellist lennuliini käsitletakse olulisena lennujaama piirkonna majanduslikule arengule määral, mis on vajalik, et tagada sellel lennuliinil regulaarlendude asjakohane teenindamine, mis vastab jätkuvuse, regulaarsuse, veomahu ja hinnakujunduse kindlaksmääratud standarditele, millest lennuettevõtja üksnes kaubandushuvidest lähtudes kinni ei peaks. Komisjon avaldab avaliku teenindamise kohustuse Euroopa Ühenduste Teatajas.

b) Regulaarlendude piisavust hindavad liikmesriigid vastavalt järgmistele kriteeriumidele:

i) avalik huvi;

ii) võimalus, eriti saarte piirkonnas, hakata uuesti kasutama teisi transpordiliike ning kuivõrd need transpordiliigid suudavad vastata käsitletavatele transpordivajadustele;

iii) kasutajatele pakutavad lennuhinnad ja -tingimused;

iv) kõigi lennuliini teenindavate või teenindada kavatsevate lennuettevõtjate pakkumised koos.

c) Juhul kui teised transpordiliigid ei saa tagada piisavat ja katkematut teenindust, võivad asjaomased liikmesriigid panna avaliku teenindamise kohustusse nõude, et iga lennuliini teenindada kavatsev lennuettevõtja annab garantii, et ta teenindab lennuliini kindla perioodi jooksul, mis täpsustatakse vastavalt avaliku teeninduse kohustuse teistele tingimustele.

d) Kui ükski lennuettevõtja ei ole alustanud ega alustamas regulaarlende vastavalt avaliku teenindamise kohustusele, mis on sellel lennuliinil kehtestatud, siis võib liikmesriik piirata juurdepääsu kõnealusele lennuliinile ühe lennuettevõtjaga kuni kolmeks aastaks; seejärel vaadatakse olukord uuesti üle. Õigus teenindada sellist lennuliini antakse avaliku pakkumise teel kas ühe või mitme sellise lennuliini jaoks ühenduse mis tahes lennuettevõtjale, kellel on sellise lennuliini teenindamise õigus. Pakkumiskutse avaldatakse Euroopa Ühenduste Teatajas ja pakkumiste esitamise tähtpäev on vähemalt üks kuu pärast kutse avaldamise kuupäeva. Lennuettevõtjate pakkumised edastatakse viivitamata teistele asjaomastele liikmesriikidele ja komisjonile.

e) Pakkumiskutse ja edasised lepingud peavad muu hulgas sisaldama järgmisi punkte:

i) avaliku teenindamise kohustuse korral nõutavad standardid;

ii) lepingu muutmise ja lõpetamise reeglid, arvestades ettenägematuid muudatusi;

iii) lepingu kehtivuse aeg;

iv) sanktsioonid lepingu rikkumise korral.

f) Valik pakkumiste seast tehakse võimalikult kiiresti, võttes arvesse teeninduse piisavust, sealhulgas tarbijatele pakutavaid hindu ja tingimusi ning võimaliku asjaomase liikmesriigi / võimalike asjaomaste liikmesriikide poolt nõutava kompensatsiooni suurust.

g) Olenemata punktist f, toimub valiku tegemine kõige varem kaks kuud pärast pakkumiste esitamise tähtpäeva, et võimaldada teistel liikmesriikidel esitada märkusi.

h) Liikmesriik võib hüvitada punkti f alusel valitud lennuettevõtja kulud, et ta vastaks käesoleva lõike alusel kehtestatud avaliku teenindamise kohustuse korral nõutavatele standarditele; sellisel kulude hüvitamisel peab arvestama teenindamisest tulenevaid kulusid ja tulusid.

i) Liikmesriigid võtavad vajalikke meetmeid tagamaks, et iga käesoleva artikli alusel vastuvõetud otsus vaadataks läbi tõhusalt ning eriti siis võimalikult kiiresti, kui sellised otsused on vastuolus ühenduse õigusega või seda õigust rakendavate siseriiklike õigusnormidega.

j) Kui avaliku teenindamise kohustus on kehtestatud vastavalt punktidele a ja c, siis saavad lennuettevõtjad pakkuda kohtade müüki vaid siis, kui kõnealune lennuteenus vastab kõikidele avaliku teenindamise kohustuse nõuetele. Järelikult käsitatakse seda lennuühendust regulaarlennuna.

k) Punkti d ei kohaldata, kui teine asjaomane liikmesriik pakub rahuldava alternatiivse lahenduse sama avaliku teenindamise kohustuse täitmiseks.

2. Lõike 1 punkti d ei kohaldata lennuliinide suhtes, kus teised transpordiliigid võivad tagada piisava ja katkematu teeninduse, kui pakutav veomaht on üle 30000 koha aastas.

3. Liikmesriigi taotlusel, kes leiab, et lennuliini arendamist on põhjendamatult piiratud lõike 1 alusel, või omal algatusel viib komisjon läbi uurimise ja teeb kahe kuu jooksul pärast taotluse saamist kõigi asjakohaste tegurite põhjal otsuse, kas jätkata lõike 1 kohaldamist asjaomase lennuliini suhtes.

4. Komisjon edastab oma otsuse nõukogule ja liikmesriikidele. Iga liikmesriik võib suunata komisjoni otsuse nõukogule ühe kuu jooksul. Nõukogu võib kvalifitseeritud häälteenamusega teha ühe kuu jooksul teistsuguse otsuse.

Artikkel 5

Siseriiklikel lennuliinidel, millele käesoleva määruse jõustumise ajal on seaduse või lepinguga antud ainukontsessioon ja kus teised transpordiliigid ei saa tagada adekvaatset ja katkematut teenindamist, võib seda kontsessiooni kasutada kas kuni selle kehtivuse lõppemiseni või kuni kolm aastat.

Artikkel 6

1. Olenemata artiklist 3, võib liikmesriik, kui üks tema antud lennutegevusloaga lennuettevõtja on alustanud regulaarreisilende kõige enam 80kohalise õhusõidukiga uuel lennuliinil piirkondlike lennujaamade vahel, kus veomaht ei ületa 30000 kohta aastas, keelduda teise lennuettevõtja regulaarlendudest kaheks aastaks, välja arvatud juhul, kui seda teenindatakse kõige enam 80kohalise õhusõidukiga või kui igal lennul kahe kõnealuse lennujaama vahel tuleb müüki kuni 80 kohta.

2. Artikli 4 lõikeid 3 ja 4 kohaldatakse koos käesoleva artikli lõikega 1.

Artikkel 7

Asjaomased liikmesriigid lubavad ühenduse lennuettevõtjal lennuteenust osutades lennuliine ühendada ja kasutada sama lennunumbrit.

Artikkel 8

1. Käesolev määrus ei mõjuta liikmesriigi õigust reguleerida, diskrimineerimata lennuettevõtja riikkondsuse või identiteedi alusel, liikluse jaotust ühe lennujaamasüsteemi lennujaamade vahel.

2. Liiklusõiguste kasutamise suhtes kehtivad ühenduse, siseriiklikud, piirkondlikud või kohalikud avaldatud eeskirjad, mis on seotud ohutuse, keskkonnakaitse ning teenindusaegade jaotamisega.

3. Komisjon kontrollib liikmesriigi taotluse korral või omal algatusel lõigete 1 ja 2 kohaldamist ning ühe kuu jooksul pärast taotluse saamist ja artiklis 11 osutatud komiteega konsulteerimise järel teeb otsuse, kas liikmesriik võib jätkata meetme kohaldamist. Komisjon edastab oma otsuse nõukogule ja liikmesriikidele.

4. Iga liikmesriik võib suunata komisjoni otsuse nõukogule ühe kuu jooksul. Nõukogu võib kvalifitseeritud häälteenamusega teha erandolukorra puhul ühe kuu jooksul teistsuguse otsuse.

5. Kui liikmesriik otsustab rajada uue lennujaamasüsteemi või muuta olemasolevat, siis informeerib ta teisi liikmesriike ja komisjoni. Kui komisjon on kindlaks teinud, et kokkukuuluvad lennujaamad teenindavad sama linna või linnastut, siis avaldab komisjon uuesti läbivaadatud II lisa Euroopa Ühenduste Teatajas.

Artikkel 9

1. Tõsiste ummikute ja/või keskkonnaprobleemide korral võib vastutav liikmesriik vastavalt käesolevale artiklile kehtestada liiklusõiguste kasutamise tingimused või seda piirata või keelata nende kasutamise, eriti kui teised transpordiliigid suudavad tagada rahuldaval tasemel teeninduse.

2. Liikmesriigi poolt vastavalt lõikele 1 võetud meede:

- ei tohi diskrimineerida lennuettevõtja riikkondsuse või identiteedi alusel,

- on piiratud kehtivusajaga, mis ei ületa kolme aastat, ning seejärel vaadatakse see uuesti läbi,

- ei tohi põhjendamatult mõjutada käesoleva määruse eesmärke,

- ei tohi põhjendamatult kahjustada lennuettevõtjatevahelist konkurentsi,

- ei tohi olla piiravam, kui probleemide lahendamiseks vaja.

3. Kui liikmesriik peab seda meedet lõike 1 alusel vajalikuks, siis informeerib ta vähemalt kolm kuud enne meetme jõustumist liikmesriike ja komisjoni, andes meetmele adekvaatse põhjenduse. Meedet võidakse rakendada, välja arvatud juhul, kui asjaomane liikmesriik ühe kuu jooksul pärast informatsiooni kättesaamist vaidlustab meetme või kui komisjon vastavalt lõikele 4 otsustab seda edasi kontrollida.

4. Komisjon kontrollib liikmesriigi taotlusel või omal algatusel lõikes 1 osutatud meedet. Kui komisjon otsustab ühe kuu jooksul pärast lõike 3 alusel informeerimist meedet kontrollida, siis näitab ta ühtlasi, kas meedet võib täielikult või osaliselt kontrollimise ajal kohaldada, võttes eriti arvesse pöördumatute tagajärgede võimalust. Pärast artiklis 11 osutatud komiteega konsulteerimist teeb komisjon üks kuu pärast kogu vajaliku informatsiooni saamist otsuse, kas meede on asjakohane ja kooskõlas käesoleva määrusega ega ole vastuolus ühenduse õigusega. Komisjon edastab oma otsuse nõukogule ja liikmesriikidele. Kuni selle otsuseni võib komisjon teha otsuse ajutiste meetmete kohta, sealhulgas meetme täielik või osaline peatamine, võttes eriti arvesse pöördumatute tagajärgede võimalust.

5. Olenemata lõigetest 3 ja 4, võib liikmesriik võtta vajalikke meetmeid ootamatult esilekerkinud lühiajaliste probleemide korral, tingimusel et meetmed on kooskõlas lõikega 2. Komisjoni ja liikmesriike informeeritakse viivitamata sellistest meetmetest koos adekvaatse põhjendusega. Kui selliseid meetmeid põhjustanud probleemid kestavad üle 14 päeva, siis informeerib liikmesriik komisjoni ja teisi liikmesriike ja võib kokkuleppel komisjoniga pikendada meetmeid järgmiseks, kuni 14päevaseks perioodiks. Komisjon võib osalise liikmesriigi / osaliste liikmesriikide taotlusel või omal algatusel peatada need meetmed, kui need ei vasta lõigete 1 ja 2 nõuetele või on muul viisil vastuolus ühenduse õigusega.

6. Iga liikmesriik võib suunata komisjoni otsuse lõigete 4 või 5 alusel nõukogule ühe kuu jooksul. Nõukogu võib kvalifitseeritud häälteenamusega teha erandolukorra puhul ühe kuu jooksul teistsuguse otsuse.

7. Kui liikmesriigi poolt kooskõlas käesoleva artikliga tehtud otsus piirab ühenduse lennuettevõtja tegevust ühendusesisesel lennuliinil, siis tuleb kohaldada samu tingimusi või piiranguid kõigi ühenduse lennuettevõtjate suhtes samal lennuliinil. Kui otsus sisaldab keeldumist uutest või lisanduvatest lennuteenustest, siis koheldakse võrdselt kõiki ühenduse lennuettevõtjate esitatud taotlusi uuteks või lisanduvateks lennuteenusteks sellel lennuliinil.

8. Ilma et see piiraks artikli 8 lõike 1 kohaldamist ja välja arvatud osalise liikmesriigi / osaliste liikmesriikide lepingu korral, ei luba liikmesriik lennuettevõtjal:

a) luua uut lennuteenust või

b) suurendada olemasolevate lennuteenuste sagedust

oma territooriumi kindla lennujaama ja teise liikmesriigi vahel nii kaua, kui selle teise liikmesriigi antud lennutegevusloaga lennuettevõtjal ei ole teenindusaegade jaotamise eeskirja põhjal — nagu on sätestatud artikli 8 lõikes 2 — lubatud luua uut lennuteenust kõnealusesse lennujaama või suurendada olemasolevate lennuteenuste sagedust; see kehtib, kuni nõukogus võetakse vastu ja jõustub määrus toimimisjuhendi kohta teenindusaegade jaotamisel, mis põhineb üldisel põhimõttel mitte diskrimineerida riikkondsuse alusel.

Artikkel 10

1. Käesoleva määrusega hõlmatud lendude suhtes ei kohaldata mahupiiranguid, välja arvatud need piirangud, mis on sätestatud artiklites 8 ja 9 ning käesolevas artiklis.

2. Kui lõike 1 kohaldamine on tekitanud liikmesriigi antud lennutegevusloaga regulaarlennuettevõtjale/regulaarlennuettevõtjatele tõsise finantskahju, siis vaatab komisjon selle liikmesriigi taotlusel olukorra üle ja teeb kõigi asjakohaste tegurite põhjal, sealhulgas turuolukorra ja eriti selle põhjal, kas selle liikmesriigi lennuettevõtjate võimalusi tõhusalt võistelda turul on põhjendamatult mõjutatud, asjaomase lennuettevõtja / asjaomaste lennuettevõtjate finantsseisundi põhjal ja saavutatud kohatäituvuse põhjal otsuse selle kohta, kas sellesse riiki ja sellest riigist suunduvate regulaarlendude veomaht tuleks ajutiselt jätta samale tasemele.

3. Komisjon edastab oma otsuse nõukogule ja liikmesriikidele. Iga liikmesriik võib suunata komisjoni otsuse nõukogule ühe kuu jooksul. Nõukogu võib kvalifitseeritud enamusega teha erandolukorra puhul ühe kuu jooksul teistsuguse otsuse.

Artikkel 11

1. Komisjoni abistab nõuandekomitee, mis koosneb liikmesriikide esindajatest ja mida juhib komisjoni esindaja.

2. Komitee nõustab komisjoni artiklite 9 ja 10 kohaldamisel.

3. Lisaks sellele võib komitee konsulteerida komisjoniga igas muus küsimuses, mis käsitleb käesoleva määruse kohaldamist.

4. Komitee kehtestab endale kodukorra.

Artikkel 12

1. Et täita käesolevale määrusele vastavaid kohustusi, võib komisjon saada kogu vajaliku informatsiooni asjaomastelt liikmesriikidelt, kes tagavad ühtlasi nende antud lennutegevusloaga lennuettevõtjatelt informatsiooni saamise.

2. Kui taotletud informatsiooni ei ole esitatud komisjoni poolt kindlaksmääratud tähtaja jooksul või ei ole esitatud täielikult, siis nõuab komisjon asjaomastele liikmesriikidele adresseeritud otsuses informatsiooni esitamist. Otsuses täpsustatakse, mis informatsiooni nõutakse, ja määratakse kindlaks piisav tähtaeg, mille jooksul see tuleb esitada.

Artikkel 13

Komisjon avaldab aruande käesoleva määruse kohaldamise kohta 1. aprilliks 1994 ja seejärel perioodiliselt.

Artikkel 14

1. Liikmesriigid ja komisjon teevad koostööd käesoleva määruse rakendamisel.

2. Käesoleva määruse kohaldamisel saadud salajane teave kuulub ametisaladuse alla.

Artikkel 15

Määrused (EMÜ) nr 2343/90 ja (EMÜ) 294/91, välja arvatud määruse (EMÜ) nr 2343/90 artikli 2 punkti e alapunkt ii ja I lisa, asendatakse käesolevaga nii, nagu neid on tõlgendatud käesoleva määruse II lisas ning määruse (EMÜ) nr 294/91 artikli 2 punktis b ja lisas.

Artikkel 16

Käesolev määrus jõustub 1. jaanuaril 1993.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõigis liikmesriikides.

Brüssel, 23. juuli 1992

Nõukogu nimel

eesistuja

J. Cope

[1] EÜT C 258, 4.10.1991, lk 2.

[2] EÜT C 125, 18.5.1992, lk 146.

[3] EÜT C 169, 6.7.1992, lk 15.

[4] EÜT L 374, 31.12.1987, lk 19.

[5] EÜT L 217, 11.8.1990, lk 8.

[6] EÜT L 36, 8.2.1991, lk 1.

[7] EÜT L 240, 24.8.1992, lk 1.

--------------------------------------------------

I LISA

1. kategooria lennujaamade nimekiri

BELGIA: | Brüssel - Zaventem |

TAANI: | Kopenhaageni lennujaamasüsteem |

SAKSAMAA: | Frankfurt - Rhein/Main Düsseldorf - Lohausen München Berliini lennujaamasüsteem |

HISPAANIA: | Palma - Mallorca Madrid - Barajas Malaga Las Palmas |

KREEKA: | Ateena - Hellenikon Thessaloniki - Macedonia |

PRANTSUSMAA: | Pariisi lennujaamasüsteem |

IIRIMAA: | Dublin |

ITAALIA: | Rooma lennujaamasüsteem Milano lennujaamasüsteem |

HOLLAND: | Amsterdam - Schiphol |

PORTUGAL: | Lissabon Faro |

ÜHENDKUNINGRIIK: | Londoni lennujaamasüsteem Luton |

--------------------------------------------------

II LISA

Lennujaamasüsteemide nimekiri

TAANI: | Kopenhaagen - Kastrup/Roskilde |

SAKSAMAA: | Berliin - Tegel/Schönefeld/Tempelhof |

PRANTSUSMAA: | Pariis - Charles De Gaulle/Orly/Le Bourget Lyon-Bron-Satolas |

ITAALIA: | Rooma - Fiumicino/Ciampino Milano - Linate/Malpensa/Bergamo (Orio al Serio) Veneetsia - Tessera/Treviso |

ÜHENDKUNINGRIIK: | London - Heathrow/Gatwick/Stansted |

--------------------------------------------------

III LISA

Artiklis 15 osutatud tõlgendus

Scanair'i, mille struktuur ja korraldus on täpselt samad kui Scandinavian Airlines System'il, käsitletakse määruse (EMÜ) nr 2343/90 I lisa eesmärkide seisukohalt samal viisil nagu lennuettevõtjat Scandinavian Airlines System.

--------------------------------------------------