31992D0097

Nõukogu otsus,

16. detsember 1991,

millega võetakse vastu Euroopa Arengufondi (EAF) rahastatavate ehitustöö-, tarne- ja teenuslepingutega seotud üldeeskirjad ja -tingimused ning lepitus- ja vahekohtumenetluse eeskirjad ning nähakse ette nende kohaldamine ülemeremaade ja -territooriumide (ÜMT) assotsieerimisel Euroopa Majandusühendusega

(92/97/EMÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Majandusühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 136,

võttes arvesse nõukogu 25. juuli 1991. aasta otsust 91/482/EMÜ ülemeremaade ja -territooriumide assotsieerimise kohta Euroopa Majandusühendusega, [1] eriti selle artikleid 211, 212 ja 213,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

ning arvestades, et:

tuleb vastu võtta komisjoni hallatavast Euroopa Arengufondi (EAF) vahenditest (edaspidi "fondi vahendid") rahastatavate ehitustöö-, tarne- ja teenuslepingutega seotud üldeeskirjad ja -tingimused;

tuleb vastu võtta fondi vahenditest rahastatavate lepingutega seotud lepitus- ja vahekohtumenetluse eeskirjad;

nõukogu on seda otsust tehes võtnud eelkõige arvesse Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikides EAFi fondide kasutamiseks vastuvõetud samalaadseid dokumente,

ON VASTU VÕTNUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

I lisas esitatud fondi vahenditest rahastatavate ÜMTs kohaldatavate ehitustöö-, tarne- ja teenuslepingute üldeeskirju kohaldatakse EAFi rahastatavate lepingute koostamisel ja sõlmimisel.

Kui otsuse 91/482/EMÜ artikli 212 punktiga b ei ole ette nähtud teisiti, kohaldatakse fondi vahenditest rahastatud lepingute täitmise suhtes:

- ÜMTs kohaldatavate, II lisas esitatud EAFi rahastatavate ehitustöölepingute üldtingimusi,

- ÜMTs kohaldatavate, III lisas esitatud EAFi rahastatavate tarnelepingute üldtingimusi,

- ÜMTs kohaldatavate, IV lisas esitatud EAFi rahastatavate teenuslepingute üldtingimusi.

Fondi vahenditest rahastatavate lepingutega seotud vaidlused, mis lepingute suhtes kohaldatavate üld- ja eritingimuste kohaselt tuleb lahendada lepitus- ja vahekohtumenetluse teel, tuleb lahendada V lisas esitatud ja EAFi rahastatavate ÜMTs kohaldatavate lepingutega seotud lepitus- ja vahekohtumenetluse eeskirjade kohaselt.

Artikkel 2

Otsust kohaldatakse kõikide ÜMTs kohaldatavate lepingute suhtes, mida rahastab EAF ja mis on sõlmitud alates 1. juunist 1991.

Artikkel 3

Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Ühenduste Teatajas.

Brüssel, 16. detsember 1991

Nõukogu nimel

eesistuja

H. Van Den Broek

[1] EÜT L 263, 19.9.1991, lk 1.

--------------------------------------------------

I LISA

EUROOPA ARENGUFONDIST RAHASTATAVATE ÜMTS KOHALDATAVATE EHITUSTÖÖ-, TARNE- JA TEENUSLEPINGUTE ÜLDEESKIRJAD

SISUKORD

SISSEJUHATUS

Artikkel 1 – Tingimused

Artikkel 2 – Siseriiklik õigus

Artikkel 3 – Mõisted

Artikkel 4 – Osalemise tingimused

Artikkel 5 – Võrdsed õigused osalemisel

Artikkel 6 – Erandid

Artikkel 7 – Konkurss

Artikkel 8 – Projektikonkurss

Artikkel 9 – Soodustused

Artikkel 10 – Lepingu tüübid

Artikkel 11 – Tehnilised nõuded ja standardid

Artikkel 12 – Teadaanded ja kirjalikud teated

Artikkel 13 – Pakkumismenetluse teadaanne

Artikkel 14 – Pakkujate eelvalik

Artikkel 15 – Pakkumismenetluseta sõlmitud lepingud

Artikkel 16 – Pakkumismenetluse dokumentide sisu

Artikkel 17 – Pakkumismenetlusega seotud teabe selgitamine

Artikkel 18 – Pakkumismenetluse dokumentidesse muudatuste tegemine

Artikkel 19 – Keel

Artikkel 20 – Pakkumiste sisu

Artikkel 21 – Osad

Artikkel 22 – Koostöö kolmandate isikutega

Artikkel 23 – Pakkujate sõltumatus

Artikkel 24 – Pakkumiste hinna kujundamine

Artikkel 25 – Kehtivusaeg

Artikkel 26 – Pakkumistagatis

Artikkel 27 – Pakkumiste esitamine muudel alustel

Artikkel 28 – Pakkumise esitamisele eelnev külaskäik

Artikkel 29 – Pakkumiste allkirjastamine

Artikkel 30 – Tähtaeg

Artikkel 31 – Ümbrikute pitseerimine ja märgistamine

Artikkel 32 – Tagasivõtmine ja muutmine

Artikkel 33 – Pakkumiste avamine

Artikkel 34 – Pakkumiste hindamine

Artikkel 35 – Pakkumismenetluse tühistamine

Artikkel 36 – Pakkuja valimine

Artikkel 37 – Pakkumise vastuvõtmisest teavitamine

Artikkel 38 – Lepingu koostamine

Artikkel 39 – Lepingu allkirjastamine

Artikkel 40 – Täitmistagatis

Artikkel 41 – Üld- ja lõppsätted

SISSEJUHATUS

Artikkel 1

Tingimused

1.1. EAFi vahenditest rahastatavate ehitustöö-, tarne- ja teenuslepingute sõlmimise suhtes kohaldatakse käesolevaid üldeeskirju.

1.2. EAFi vahenditest rahastatavate ehitustöö-, tarne- ja teenuslepingute täitmise suhtes kohaldatakse:

a) EAFi rahastatavate lepingute iga kategooria suhtes kohaldatavaid üldtingimusi; või

b) kaasrahastatavate projektide ja kavade puhul või kolmandatele isikutele erandi tegemise või kiirendatud menetluste korral või muudel asjakohastel juhtudel selliseid muid üldtingimusi, milles asjaomane riik ja territoorium ja Euroopa Majandusühendus (EMÜ) võivad kokku leppida, nt:

i) asjaomase riigi või territooriumi siseriiklike õigusaktidega ettenähtud üldtingimused või tema väljakujunenud tavad rahvusvaheliste lepingute osas; või

ii) mis tahes muud lepinguid käsitlevad rahvusvahelised üldtingimused; ja

c) eritingimusi.

1.3. Üldeeskirjad sisaldavad lepingutes osalemise ja lepingute sõlmimise põhimõtteid ja tingimusi ning juhiseid pakkujatele.

1.4. Teatava lepingukategooria suhtes kohaldatavad üldtingimused sisaldavad lepingute täitmisega seotud halduslikke, rahalisi, õiguslikke ja tehnilisi lepingutingimusi.

1.5. Iga lepingu puhul kehtivad eritingimused sisaldavad:

a) üldtingimuste muudatusi;

b) lepingu eritingimusi;

c) tehnilisi nõudeid; ja

d) mis tahes muid lepinguga seotud küsimusi.

Artikkel 2

Siseriiklik õigus

Kõikides nende üldeeskirjadega hõlmamata küsimustes kohaldatakse tellija riigi õigusakte.

MÕISTED JA PÕHIMÕTTED

Artikkel 3

Mõisted

3.1. Nendes üldeeskirjades kasutatakse järgmiseid mõisteid:

EMÜ – Euroopa Majandusühendus,

EAF – Euroopa Arengufond,

nõukogu otsus – nõukogu 25. juuli 1991. aasta otsus 91/482/EMÜ ülemeremaade ja

-territooriumide assotsieerimise kohta Euroopa Majandusühendusega,

ÜMT – nõukogu otsusega EMÜga assotsieerunud riigid ja territooriumid,

AKV riigid – konventsioonile alla kirjutanud Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riigid,

komisjon – Euroopa Ühenduste Komisjon,

esindaja – komisjoni esindaja ÜMTs,

liikmesriigid – Euroopa Majandusühenduse liikmesriigid,

konventsioon – AKV riikide ja EMÜ vaheline asjakohane konventsioon,

tellija – riik või mis tahes avalik-õiguslik või eraõiguslik juriidiline isik, kes sõlmib lepingu või kelle nimel see sõlmitakse,

tellija riik – ÜMT, kus ehitustöö-, tarne- või teenusleping tuleb täita,

pakkuja – mis tahes füüsiline või juriidiline isik või selliste isikute rühm, kes esitab pakkumise eesmärgiga sõlmida leping,

edukas pakkuja – pärast pakkumismenetlust välja valitud pakkuja või pakkumismenetluseta sõlmitud lepingute korral lepingule alla kirjutav pakkuja,

järelevaataja – riigiasutus, avalik-õiguslik juriidiline isik või tellija poolt vastavalt tellija riigi õigusaktidele määratud füüsiline või juriidiline isik, kes vastutab lepingu täitmise juhatamise ja/või järelevalve eest ja kellele tellija võib delegeerida lepingust tulenevad õigused ja/või volitused,

järelevaataja esindaja – järelevaataja poolt lepingu alusel määratud mis tahes füüsiline või juriidiline isik, kellel on volitused esindada järelevaatajat tema ülesannete täitmisel ja kes kasutab selliseid õigusi ja/või volitusi, nagu oleks need delegeeritud temale. Kui järelevaataja ülesanded, õigused ja/või volitused delegeeritakse järelevaataja esindajale, käsitatakse viiteid järelevaatajale viidetena ka järelevaataja esindajale,

ehitustööd – lepingu alusel tehtavad ajutised või alalised ehitustööd,

tarned – kõik nimetused, mida nõutakse tarnijalt tellija varustamiseks, sealhulgas vajadusel sellised teenused nagu paigaldamine, katsed, kasutuselevõtmine, ekspertiis, järelevalve, hooldus, parandustööd, koolitus ja muud sellised kohustused, mis on seotud lepinguga ettenähtud nimetustega,

teenused – konsultandi poolt teenuslepingu alusel läbiviidavad ülesanded, nt uuringud, projekteerimine, tehnilise abi ja koolitusega seotud küsimused,

sisseseade – lepingu alusel tarnitavad või kohapeal asuvad masinad, seadmed, koostisosad ja kõik elemendid,

varustus – aparaadid ja muud masinad ja vajaduse korral tellija riigi õigusaktide ja/või -tavade alusel ajutised ehitised tööplatsil, mida nõutakse lepingu täitmisel, kuid välja arvatud püsitööde osana nõutavad sisseseaded ja muud elemendid,

hinnanguline eelarve – dokument, kus ühikuhinnaga lepingu alusel läbiviidavad tööd liigendatakse ühikute kaupa ja milles näidatakse iga ühiku kogus ja vastav ühikuhind,

hindade loetelu – pakkuja poolt koos pakkumisega esitatav täielik hindade loetelu, mis sisaldab üldhinna jaotust, vajadusel muudetud, ja mis moodustab ühiku hinnaga seotud lepingu osa,

üldhinna jaotus – määrade ja hindade liigendatud loetelu, mis näitab põhisummaga lepingu hinna kujunemist, kuid mis ei ole lepingu osa,

pakkumishind – pakkuja poolt pakkumises näidatud lepingu täitmiseks vajalik summa,

lepingujärgne hind – lepingus näidatud summa, mis viitab ehitustöö, tarnete ja teenuste läbiviimise hinnangulisele maksumusele, või lepingu lõpetamisel tõendatud muu summa, mis tuleb lepingu alusel maksta,

joonised – tellija ja/või pakkuja poolt seoses pakkumisega ettenähtud joonised,

päev – kalendripäev,

tähtajad – lepingus märgitud ajavahemikud, mis algavad kõnealuste perioodide alguspunktiks peetavale tegevusele või sündmusele järgneval päeval. Kui ajavahemiku viimane päev ei ole tööpäev, lõpeb ajavahemik selle viimasele päevale järgneva esimese tööpäeva lõppedes,

kirjalik teave – mis tahes käsitsi või masinal kirjutatud või trükitud teave, sealhulgas teavitamine teleksi, faksi ja kaabelvõrgu teel,

teatised – lepingu alusel väljastatud sertifikaadid, teatised, korraldused ja juhised,

omavääring – tellija riigi omavääring,

eküü – Euroopa rahaühik,

välisvaluuta – mis tahes muu nende üldeeskirjade tähenduses heakskiidetud valuuta, mis ei ole omavääring ja millele on pakkumises viidatud,

suunised – tellija väljastatav teatis, milles määratletakse tellija nõuded teenusele ja/või teenuse eesmärgid, sealhulgas vajadusel kasutatavad meetodid ja vahendid ja/või tulemused, mis tuleb saavutada,

äriühingud – tsiviil- või äriõiguslikud äriühingud, sealhulgas avalik-õiguslikud või muud äriühingud, ühistud ja mis tahes muud avalik-õiguslikud või eraõiguslikud juriidilised isikud või assotsiatsioonid, mis on asutatud liikmesriikide või ÜMT õigusaktide kohaselt ja mille registrijärgne asukoht, juhatuse asukoht või peamine tegevuskoht asub liikmesriigis või kõnealuses ÜMTs, välja arvatud mittetulundusühingud; sellise äriühingu tegevus, millel on üksnes registrijärgne asukoht liikmesriigis või ÜMTs, peab olema tegelikult ja pidevalt seotud selle liikmesriigi või ÜMT majandusega.

3.2. Nende üldeeskirjade rubriigid ja jaod ei ole nende osa ja neid ei võeta kõnealuste eeskirjade tõlgendamisel arvesse.

3.3. Kui kontekst võimaldab, võib ainsuses olevaid sõnu käsitada mitmuses olevate sõnadena ja vastupidi ning meessoost sõnu naissoost sõnadena ja vastupidi.

3.4. Isikutele osutavad sõnad osutavad ka äriühingutele ja mis tahes õigusvõimega organisatsioonidele.

Artikkel 4

Osalemise tingimused

4.1. Kui nõukogu otsuse ja/või artikli 6 kohaselt ei ole tehtud erandit:

a) võivad pakkumismenetluses osaleda ja EAFi rahastatavaid lepinguid sõlmida võrdsetel tingimustel:

i) ÜMT, AKV riikide ja EMÜ liikmesriikide füüsilised isikud, äriühinguid või avalik-õiguslikud või avaliku sektori osalusega asutused;

ii) EMÜ liikmesriikide, ÜMT ja/või AKV riikide ühistud ja muud avalik-õiguslikud või eraõiguslikud juriidilised isikud, välja arvatud mittetulundusühingud;

iii) ÜMT, AKV riikide ja/või EMÜ liikmesriikide äriühingute ühisettevõtted;

b) peavad tarned olema pärit EMÜ liikmesriikidest, ÜMTst ja/või AKV riikidest.

4.2. Füüsilised isikud ja äriühingud ei vasta lepingu sõlmimise tingimustele, kui:

a) nad on pankrotis;

b) neile tehtavad maksed on muu kohtuotsuse kui pankrotti väljakuulutava otsuse kohaselt peatatud, mille tulemusel on vastavalt siseriiklikele õigusaktidele neilt täielikult või osaliselt võetud õigus hallata ja käsutada oma vara;

c) nende suhtes on algatatud kohtumenetlus, millega seoses on tehtud otsus maksete peatamise kohta ja mille tulemuseks võib vastavalt siseriiklikele õigusaktidele olla pankroti väljakuulutamine või mis tahes muu olukord, mis toob kaasa nende vara haldamise ja käsutamise õigusest täielikult või osaliselt ilmajäämise;

d) nende suhtes on langetatud lõplik kohtuotsus seoses mis tahes ametialase kuriteo või õigusrikkumisega;

e) nad on süüdi tõsises pettuses seoses pakkumismenetlusel osalemiseks nõutava teabe esitamisega;

f) nad on rikkunud mõnda muud tellijaga sõlmitud lepingut.

4.3. Pakkumismenetlusel osalemise ja lepingu sõlmimise tingimustele vastamiseks esitavad pakkujad tellijat rahuldaval viisil tõendid artikli 4 kohastele tingimustele ja vajalikele õiguslikele, tehnilistele ja finantsnõuetele vastamise kohta ning lepingu tõhusaks täitmiseks vajalike vahendite olemasolu kohta. Sel eesmärgil sisaldavad kõik esitatud pakkumised järgmist:

a) vähem kui 90 päeva eest kuupäevastatud ja vastavalt pakkuja riigi õigusaktidele või -tavadele koostatud dokument, millega tõendatakse, et:

- pakkuja vastab artikli 4 lõikes 1 sätestatud tingimustele,

- tema puhul ei kehti ükski artikli 4 lõikes 2 osutatud olukord;

b) koopiad originaaldokumentidest, millega määratletakse pakkumise esitajaks oleva äriühingu või täisühingu või, kui tegemist on ühisettevõttega, iga selle liikme asutamise viis ja/või õiguslik seisund, ning kehtestatakse registrijärgne ja/või põhikirjajärgne asukoht ja, kui see on erinev, siis juhatuse asukoht;

c) üksikasjad pakkuja (või ühisettevõtte puhul iga selle liikme) kogemuse ja samalaadsete lepingute täitmise kohta eelneva viie aasta jooksul ning üksikasjad muude lepingute kohta, millega pakkuja on seotud, sealhulgas igas sellises lepingus tegeliku ja tõhusa osalemise üksikasjad;

d) vajadusel peamised vahendid, mida kavatsetakse lepingu täitmisel kasutada;

e) nii lepingu täitmise kohas kui ka mujal asuvate selliste võtmeisikute kvalifikatsioon ja kogemus, kes on kavandatud vastutama lepingu haldamise ja täitmise eest;

f) allhankelepingu laadi, tingimuste ja üksikasjadega seotud ettepanekud, kui mis tahes lepingu osa täitmine allhanke korras ületab kavandatava pakkumise hinnast 10 %;

g) pakkuja (või ühisettevõtte puhul iga selle liikme) raamatupidamise ja finantsseisundi aruanded, nt kasumiaruanne, bilanss ja audiitori aruanded viimase viie aasta kohta, hinnangulised rahastamiskavad kahe järgmise aasta kohta ja pakkuja (või ühisettevõtte puhul volitatud esindaja) antud luba kontrollida pakkujate pankadelt saadavaid arveteatisi; ja

h) teave mis tahes käimasoleva kohtu- või vahekohtumenetluse või vaidluse kohta, millega pakkuja on seotud. Osutatud teavet piiratakse küsimustega, mis on lepingu sõlmimise või täitmisega otseselt seotud.

Artikkel 5

Võrdsed õigused osalemisel

5.1. ÜMT ja komisjon võtavad vajalikud meetmed, et tagada võimalikult laialdane võrdsetel tingimustel osalemine ehitustöö-, tarne- ja teenuslepinguid käsitlevates pakkumistes, sealhulgas vajaduse korral meetmed, millega:

a) tagatakse pakkumismenetluse teadaannete avaldamine Euroopa Ühenduste Teatajas, ÜMT ametlikes teatajates ja kõikides muudes sobivates teavitusvahendites, eelkõige ÜMT ja AKV riikide asjakohases piirkonnas;

b) kõrvaldatakse diskrimineeriv kohtlemine või tehnilised nõuded, mis võivad takistada laialdast osalemist võrdsetel tingimustel;

c) julgustatakse liikmesriikide, ÜMT ning AKV riikide äriühingute vahelist koostööd, näiteks eelistades liikmesriikide, ÜMT ning AKV riikide äriühingute vahelisi ühisettevõtteid ja konsortsiume;

d) tagatakse, et kõik valikukriteeriumid on piiritletud pakkumismenetluse dokumentides; ja

e) tagatakse, et valitud pakkumine vastab pakkumismenetluse dokumentide nõuetele ja selles esitatud valikukriteeriumidele.

Artikkel 6

Erandid

6.1. Süsteemi suurima võimaliku tasuvuse tagamiseks võib asjaomaste ÜMT taotlusel lubada muude arengumaade kui AKV riikide füüsilistel või juriidilistel isikutel osaleda ühenduse rahastatavates lepingutes.

6.2. Iga kord esitab asjaomane ÜMT esindajale teabe, mida ühendus vajab selliste erandite üle otsustamiseks, pöörates erilist tähelepanu:

a) asjaomase ÜMT geograafilisele asukohale;

b) EMÜ, ÜMT ning AKV riikide töövõtjate, tarnijate ja nõustajate konkurentsivõimele;

c) vajadusele vältida lepingute täitmiskulude ülemäärast suurenemist;

d) veoraskustele või tarnetähtaegadest tulenevatele viivitustele või muudele samalaadsetele raskustele;

e) kohalike tingimustega kõige paremini sobivale tehnoloogiale.

6.3. Kolmandatel riikidel, kes ei ole konventsiooniga liitunud, võib lubada EMÜ rahastatavates lepingutes osaleda:

a) juhul, kui EMÜ osaleb selliseid riike hõlmavate piirkondlike või piirkondadevaheliste kavade rahastamises;

b) kaasrahastatavate projektide ja kavade puhul;

c) hädaabi puhul.

6.4. Erandjuhul ja kokkuleppel komisjoniga võivad teenuslepingutes osaleda artikli 6 lõikes 3 osutatud kolmandate riikide äriühingud või eksperdid.

Artikkel 7

Konkurss

7.1. Kui artiklis 7 ei ole sätestatud teisiti, sõlmitakse EAFi rahastatavad ehitustöö- ja tarnelepingud avatud pakkumismenetluse teel ja teenuslepingud piiratud osalusega pakkumismenetluse teel.

7.2. ÜMT võib vastavalt artikli 7 lõigete 3, 4 ja 7 sätetele ning komisjoni nõusolekul:

a) sõlmida lepingu piiratud osalusega pakkumisemenetluse teel ja sellele vajadusel järgneva eelvaliku tulemusel;

b) sõlmida lepingud ilma pakkumismenetluseta;

c) lasta lepingud täita ülemeramaa- ja territooriumi avalik-õiguslike või avaliku sektori osalusega asutustel.

7.3. Piiratud osalusega pakkumismenetlust võib kasutada:

a) kui olukord on kiireloomuline või kui see on vajalik lepingu tüübi või mõne selle eriomaduse tõttu;

b) väga spetsiifiliste projektide või kavade puhul;

c) suurte lepingute puhul pärast eelvalikut.

7.4. Ilma pakkumismenetluseta võib lepingud sõlmida järgmistel juhtudel:

a) väikesemahuliste meetmete või kiireloomuliste olukordade või lühiajaliste tehniliste koostöökavade puhul;

b) hädaabi puhul;

c) konkreetsetele ekspertidele määratud toimingute puhul;

d) selliste toimingute puhul, mis on juba tehtavate toimingute lõpetamiseks kohustuslikud või hädavajalikud;

e) asjaomaste kaubaartiklite töötlemine või import, kui lepingu täitmine reserveeritakse üksnes patentide või kasutuslitsentside valdajate jaoks;

f) pakkumismenetluse ebaõnnestumise korral.

7.5. Piiratud osalusega pakkumismenetluste ja pakkumismenetluseta sõlmitud lepingute suhtes kohaldatakse järgmist korda:

a) ehitustöö- ja tarnelepingute puhul koostab tellija kooskõlas esindajaga vajadusel pakkujate eelvaliku kutse tagajärjel võimalike pakkujate lühiloendi;

b) teenuslepingute puhul koostab tellija kooskõlas komisjoniga tellija ja komisjoni ettepanekute põhjal võimalike pakkujate lühiloendi;

c) pakkumismenetluseta sõlmitud lepingute puhul alustab tellija vabalt valitud vormis läbirääkimisi võimalike pakkujatega, kelle ta on kandnud loetellu artiklite 7 lõike 5 punktide a ja b kohaselt, ja sõlmib enda valitud pakkujaga lepingu.

7.6. Teenuslepingute puhul võetakse arvesse asjaomastes ÜMTs asuvate sobivate kandidaatide olemasolu.

Otsene töövõtt

7.7. Hädaabi, teenuslepingute ja kõigi muude toimingute puhul, mille hinnanguline maksumus jääb alla 5 miljoni eküü, täidetakse lepingud otsese töövõtu vormis avalik-õiguslike või avaliku sektori osalusega asutuste või asjaomase ÜMT asutuste kaudu, kui riigil on oma riigiasutustes kvalifitseeritud juhtkond.

7.8. Ühendus katab osa asjaomase asutuse kuludest, andes puuduvaid seadmeid ja/või materjale ja/või vahendeid, et asutus saaks hankida vajalikke täiendavaid asjatundjaid asjaomasest ÜMTst või muust ÜMTst või AKV riikidest. Ühendus katab ainult täiendavate meetmete kulud ja ajutised kulutused, mis on kõnealuse projekti nõuete täitmisel hädavajalikud.

Hädaabilepingud

7.9. Hädaabilepinguid sõlmitakse olenevalt olukorra pakilisusest. Selleks võib tellija kooskõlas esindajaga kõikide hädaabiga seotud toimingute puhul lubada:

a) sõlmida lepinguid pakkumismenetluseta;

b) täita lepinguid otsese töövõtu vormis;

c) täita lepinguid eriasutustel;

d) komisjonil lepinguid otse täita.

Kiirendatud menetlus

7.10. Projektide ja programmide kiire ja tõhusa rakendamise tagamiseks kasutatakse kiirendatud korras läbiviidavat pakkumismenetlust, kui asjaomane ÜMT seda ei keela või kui komisjoni poolt asjaomasele ÜMTle heakskiitmiseks tehtud ettepanekuga ei sätestata teisiti. Pakkumismenetluse teadaannete väljaandmise kiirendatud menetlus hõlmab lühemaid tähtaegu pakkumiste esitamiseks ning pakkumismenetluse korraldamist üksnes asjaomase ÜMT ja naabruses asuvate ÜMT või AKV riikide jaoks kooskõlas asjaomases ÜMTs kehtivate eeskirjadega. Kiirendatud menetlust kasutatakse järgmistel juhtudel:

a) ehitustöölepingud: hinnanguline maksumus on alla 5 miljoni eküü;

b) hädaabi: ei sõltu lepingu maksumusest.

7.11. Erandina võib ÜMT eelarvevahendite käsutaja kooskõlas esindajaga hankida piiratud koguses tooteid ja teenuseid asjaomasest ÜMTst või naabruses asuvast ÜMTst või AKV riikidest, kui sellised kaubad või teenused on seal kättesaadavad.

7.12. Menetluse kiirendamiseks võib ÜMT paluda, et komisjon peaks teenuslepingute üle läbirääkimisi ning koostaks ja sõlmiks sellised lepingud ja täidaks neid nende nimel kas otse või oma asjaomase asutuse kaudu.

Artikkel 8

Projektikonkurss

8.1. Kui tellija peab tehnilistel, esteetilistel või rahalistel kaalutlustel vajalikuks, võib kuulutada välja pakkumismenetluse projektikonkursil osalemiseks. Projektikonkurss viiakse läbi tellija koostatud kava ja kriteeriumide alusel. Sel juhul kehtib järgmine kord:

a) kavaga võidakse näha ette auhinnad parimate projektide esitajatele. Sellised auhinnad määratletakse kavas ja need määratakse nimetatud projektide autoritele tellija kehtestatud korras. Tellija võib jätta auhinnad välja andmata, kui tingimustele vastavaid projekte ei ole;

b) kui pakkumismenetluse teadaandes ei ole sätestatud teisiti, kuulub projektide autoriõigus nende loojatele. Tellija võib kooskõlas konkursil osalejatega kasutada projekte edasiarendamise eesmärgil.

8.2. Tellija võib korraldada pakkumismenetlusi edasiseks läbivaatuseks, uurimiseks ja kujundamiseks, kui see võib projekti edasiarendamiseks olla vajalik.

8.3. Ilma et see piiraks artikli 8 lõike 1 punkti b ja artikli 8 lõike 2 kohaldamist, võib tellija kutsuda pakkujaid autori projekti üksikasjalikult edasi arendama ja koostama dokumente etapis, kus võib välja kuulutada pakkumismenetluse tarnete või ehitustöö jaoks.

8.4. Tellija võib korraldada pakkumismenetlusi "võtmed kätte" põhimõttel esitatavate projektide ja ehituskavandite jaoks. Sellised pakkumised esitatakse põhisumma kohta. Pakkumisi hinnatakse nende esteetiliste, praktiliste, tehniliste ja majanduslike näitajate alusel. Auhindu ei määrata.

Artikkel 9

Soodustused

9.1. Soodustamaks ÜMT füüsiliste ja juriidiliste isikute võimalikult laialdast osalemist fondist rahastatavate lepingute täitmises, võetakse meetmeid, et kasutada nende riikide ja territooriumide loodusvarasid ja inimressursse parimal võimalikul viisil. Sel eesmärgil:

a) antakse ÜMT pakkujatele ehitustöölepingute puhul, mille maksumus on väiksem kui 5 miljonit eküüd, 10 % hinnasoodustust võrreldes majanduslikult ja tehniliselt samaväärsete pakkujatega, tingimusel et vähemalt veerand aktsia- või osakapitalist ja juhtkonnast pärineb ühest või mitmest ÜMTst;

b) antakse ÜMT pakkujatele, kelle tarnetest on vähemalt 50 % lepingu maksumusest ÜMT päritolu, tarnelepingute puhul 15 % hinnasoodustust võrreldes majanduslikult ja tehniliselt samaväärsete pakkujatega, olenemata tarnete maksumusest;

c) nõutava pädevusega teenuseid käsitlevate lepingute puhul soodustatakse ÜMT päritoluga eksperte, asutusi või nõustamisteenuseid osutavaid äriühinguid võrreldes tehniliselt ja majanduslikult samaväärsete pakkujatega;

d) allhanke kavandamise korral eelistab edukas pakkuja ÜMT füüsilisi isikuid ning äriühinguid, kes suudavad lepingut täita samasugustel tingimustel.

9.2. Artikli 9 lõikes 1 osutatud künnist ja protsendimäärasid võib muuta asjakohase nõukogu otsuse alusel.

Artikkel 10

Lepingu tüübid

10.1. Lepingute vorm võib olla üks järgmistest:

a) põhisummaga lepingud, mille puhul kindel hind hõlmab kogu lepingu objektiks oleva ehitustöö, tarned ja teenused;

b) ühikuhinnaga lepingud, mille puhul ehitustöö, tarned ja teenused jaotatakse hinnangulise eelarve alusel osadeks ja märgitakse hinnangulised ühikuhinnad;

c) kontrollitud kulutustega lepingud, mille puhul hinnatakse ehitustöö, tarnete ja teenuste maksumus tegelike kulude põhjal, millele lisatakse üldkulud ja kasum;

d) segatüüpi lepingud, mille puhul hinnad määratakse kindlaks vähemalt kahe artikli 10 lõikes 1 sätestatud meetodi alusel;

e) ajutise hinnaga lepingud, mille puhul artikli 10 lõikes 2 ette nähtud erandlikel juhtudel sõlmitakse lepingud ilma, et pärast seda, kui tellija ja pakkuja on konsulteerinud ja kokkuleppele jõudnud, hinda eelnevalt kindlaks määrataks, ja mille eest makstakse kokkulepitud viisil.

10.2. Ajutise hinnaga lepingu võib sõlmida ainult siis, kui:

a) leping on keerukas või sisaldab uusi viise, mis kujutavad märkimisväärset tehnilist ohtu, mistõttu tuleb lepingu täitmisega alustada enne kõikide tingimuste kindlaksmääramist;

b) kui võivad esineda ootamatud või ettenägematud asjaolud, näiteks kui leping on kiireloomuline või kui lepingu täitmise laadi ja vahendeid on keeruline kindlaks määrata.

10.3. Välja arvatud ajutise hinnaga lepingute puhul, sõlmitakse lepingud varem kindlaks määratud hindade alusel. Need hinnad võivad käsitleda põhisummat või ühikuhindasid.

10.4. Pakkujatele antavates juhistes:

a) märgitakse lepingu tüüp;

b) kontrollitud kulutustega lepingute puhul märgitakse kulutuste, üldkulude ja kasumi arvutamise eeskirjad;

c) segatüüpi lepingute puhul märgitakse meetodid, mida kasutatakse lepingu alusel makstavate summade arvutamiseks.

Artikkel 11

Tehnilised nõuded ja standardid

11.1. Tehnilised nõuded ja katsetamiseks, kontrollimiseks, heakskiitmiseks ja arvutamiseks kasutatavad meetodid võib määratleda tähtsuse järjekorras, viidates EMÜ ja asjaomase ÜMT poolt tunnustatud ühisstandarditele või asjaomase ÜMT või liikmesriigi standarditele või mis tahes muudele, sealhulgas rahvusvahelistele standarditele.

11.2. Kui see ei ole lepingu valdkonnaga õigustatud, on keelatud tehnilised nõuded, milles mainitakse kindla päritoluga või teatava kindla töötluse läbinud tooteid ja millega seega eelistatakse teatavaid tooteid või välistatakse teatavate toodete kasutamine. Selline keeld hõlmab kaubamärke, patente või tootetüüpe või konkreetset toote päritolu. Kui tooteid ja menetlusi ei ole võimalik piisavalt täpselt ja arusaadavalt määratleda, võib kasutada nende nime, tingimusel et lisatakse sõnad "või samaväärne".

Artikkel 12

Teadaanded ja kirjalikud teated

12.1. Kui eritingimustega ei ole määratletud teisiti, saadetakse ühelt poolt tellija ja/või järelevaataja ja teiselt poolt pakkujate ja eduka pakkuja vaheline teabevahetus posti, kaabelvõrgu, teleksi, faksi või käsiposti teel nimetatud poolte poolt selleks otstarbeks määratud asjakohastele aadressidele.

12.2. Kui saatja nõuab vastuvõtutõendit, viitab ta sellisele nõudele oma teatises ja nõuab vastuvõtutõendit iga kord, kui teatise vastuvõtmiseks on sätestatud tähtaeg. Igal juhul võtab saatja kõik vajalikud meetmed, et tagada oma teatise kättesaamine.

PAKKUMISMENETLUS

Artikkel 13

Pakkumismenetluse teadaanne

13.1. Tellija teatab oma kavatsusest sõlmida leping avatud pakkumismenetluse või piiratud osalusega eelvalikuga pakkumismenetluse teel komisjoni teadaandega, mis avaldatakse Euroopa Ühenduste Teatajas, asjaomase ÜMT ametlikus teatajas ja mis tahes muus sobivas teavitusvahendis, eelkõige ÜMT ja AKV riikide asjaomases piirkonnas.

13.2. Enne pakkumismenetluse teadaande väljastamist jätab tellija pakkumismenetluse dokumendid esindajale.

13.3. Esindaja:

a) kiidab kiirendatud menetluste, pakkumismenetluseta sõlmitud lepingute ja hädaabilepingute puhul enne nende väljakuulutamist tellija poolt pakkumismenetluse dokumendid heaks 30 päeva jooksul alates sellest, kui tellija on need talle esitanud;

b) saadab kõigil muudel kui artikli 13 lõike 3 punktis a nimetatud juhtudel pakkumismenetluse dokumendid komisjonile heakskiitmiseks 30 päeva jooksul alates tellija poolt temale nende dokumentide esitamisest.

13.4. Avatud pakkumismenetluse puhul märgitakse pakkumismenetluse teadaandes:

a) lepingu objekt, eesmärk ja ulatus; kui leping on jaotatud mitmeks osaks, eri osade suurus ja võimalus teha pakkumisi ühe või mitme osa või kõikide osade kohta; võimalus esitada pakkumisi muudel alustel, kui seda lubatakse; kui kõne all on nii projekteerimise kui ehitustöödega seotud pakkumismenetluse teadaanne, projekti kriteeriumid ja muud vajalikud nõuded, et pakkujad mõistaksid, mis ulatuses lepinguga ja vastavalt millise pakkumisega on tegu;

b) tingimustele vastamise kriteeriumid ja mis tahes tähtis või ebaharilik pakkumise hindamise kriteerium (nt soodustused);

c) projekti asukoht, rahastamisallikas, lepingu täitmise aeg ning tarnelepingute puhul selle tarne- ja paigaldamiskoht;

d) tellija ning lepingu sõlmiva asutuse nimi ja aadress;

e) pakkumisviis, koht, kus pakkumismenetluse dokumentidega võib tutvuda, ja nende dokumentide saamise tingimused;

f) pakkumiste vastuvõtmise viimasest kuupäevast algav ajavahemik, mille jooksul pakkujad jäävad oma pakkumistega seotuks;

g) pakkumiste vastuvõtmiseks määratud lõppkuupäev ja -kellaaeg, aadress, kuhu need tuleb saata, nõutavate koopiate arv ning keel, milles need tuleb esitada;

h) vajadusel pakkumiste avamise koht, kuupäev ja aeg;

i) tellija nõutavad erinevad tagatised, iga tagatise summa, väljendatud vajadusel protsendimäärana pakkumisest, ning selliste tagatiste esitamise tähtaeg;

j) nende asutuste aadress, kust pakkujad võivad saada mis tahes lisateavet.

13.5. Piiratud osalusega eelvalikuga pakkumismenetluste puhul märgitakse teadaandes eelkõige:

a) pakkumisviis ja artikli 13 lõike 4 punktides a–d ja punktis g osutatud teave;

b) pakkumismenetluse dokumentide kättesaamise tingimused;

c) vajadusel viimane kuupäev tellija poolt pakkumismenetluse väljakuulutamiseks;

d) osalemistaotluses esitatav dokumentaalne teave taotleja seisundi ja maksejõu kohta, mida tellija temalt artikli 4 kohaselt nõuab, ning majanduslikud ja tehnilised tingimused, millele iga taotleja peab valiku tegemisel arvesseminemiseks vastama.

Artikkel 14

Pakkujate eelvalik

14.1. Piiratud osalusega eelvalikuga pakkumismenetluse puhul koostatakse kooskõlas artikli 14 lõikega 2 vajadusel pärast artikli 13 lõikes 1 osutatud teadaande avaldamist toimunud eelvaliku tagajärjel võimalike pakkujate lühiloetelu.

14.2. Lühiloetelu koostatakse muu hulgas artikli 7 lõike 5 kohaselt ning arvestades kavandatava projekti täitmiseks vajalikku kvalifikatsiooni, eelkõige artikli 4 sätteid.

14.3. Tellija valib võimalikud pakkujad nende poolt artikli 13 lõike 5 punkti d kohaselt esitatud taotlustes sisalduva teabe põhjal. Valitud pakkujad saavad pakkumiskutse, milles esitatakse eelkõige:

a) artikli 13 lõike 4 punktides e–j esitatud teave;

b) viide artikli 13 lõikes 5 osutatud teadaandele;

c) mis tahes muudatused, nagu on osutatud artiklis 18.

Artikkel 15

Pakkumismenetluseta sõlmitud lepingud

15.1. Pakkumismenetluseta sõlmitud lepingute puhul määratletakse lepingu objektiks olevad ehitustööd, tarned ja teenused pärast tellija ja pakkuja vahelisi läbirääkimisi.

15.2. Kui kohaldatakse pakkumismenetluseta sõlmitud lepingutega seotud menetlust, valib kandidaadi asjaomane ÜMT vastavalt artiklile 4 ja artikli 7 lõikele 5 koostatud lühiloetelu alusel.

15.3. Läbirääkimiste tulemusel koostab tellija lepingu teksti ja teeb selle teatavaks vastavalt artiklile 38.

15.4. Tellija ja pakkuja määravad kuupäeva, mida loetakse lepingu sõlmimise kuupäevaks. See kuupäev sätestatakse lepingu tekstis.

PAKKUMISMENETLUSE DOKUMENDID

Artikkel 16

Pakkumismenetluse dokumentide sisu

16.1. Pakkumismenetluse dokumendid sisaldavad üksikasju pakkumiste esitamise viisi ja eduka pakkuja valimise kriteeriumide kohta. Lisaks pakkumismenetluse teadaandele võivad pakkumismenetluse dokumendid sisaldada järgmist:

a) juhised pakkujatele;

b) konkreetset tüüpi lepingu suhtes kohaldatavad üldtingimused;

c) eritingimused konkreetse lepingu jaoks;

d) tehnilised nõuded ja/või suunised;

e) põhisummaga lepingute puhul üldhinna jaotuse vorm või ühikuhinnaga lepingute puhul vorm ühikuhindade loetelude ja/või hinnangulise eelarve jaoks;

f) nõuete või lisateabe loetelu;

g) joonised;

h) pakkumise vorm;

i) pakkumistagatise vorm;

j) lepingu vorm;

k) täitmistagatise vorm; ja

l) pakkumise hindamise süsteemi kirjeldus, esitades hindamiskriteeriumid ja iga üksikkriteeriumi tähtsuse.

16.2. Lisaks sellele ja sõltuvalt lepingu tüübist on pakkumismenetluse dokumentidega kaasas "märkus üldise teabe kohta". Selle märkuse koostab esindaja kooskõlas asjaomase ÜMTga ja viimase heakskiidul. Selle otstarve on ainult informatiivne ja see ei moodusta lepingu osa. See sisaldab järgmiseid üksikasju või mõnda nendest:

a) lepingu täitmise piirkonna geograafilised üksikasjad, sealhulgas märkused kliima kohta;

b) lepingu täitmise asukoht, juurdepääsuteed ja muud infrastruktuurid, mida võib kasutada lepingu täitmiseks;

c) teave tolli-, maksu- ja hinnaküsimusi käsitlevate õigusaktide kohta;

d) palgaastmed ning töötajate makstavad õiguslikud ja lepingust tulenevad maksud, sealhulgas tellija riigi õigusaktidega sätestatud lepingu täitmise kohas kehtivad minimaalsed või keskmised palgatasemed, mis vastavad lepingu täitmiseks nõutava tööjõu peamistele kategooriatele;

e) teave valuutakontrolliga seotud õigusnormide ja tellija riigi rahandus- ja pangandussüsteemi kohta;

f) mis tahes muu teave lepingute täitmist reguleerivate tellija riigi õigusnormide kohta, sealhulgas üksikasjad asutuste kohta, kelle poole tuleks kõnealustest õigusnormidest koopiate saamiseks pöörduda.

16.3. Teenuslepingute suunised sisaldavad järgmist:

a) võimalikult üksikasjalik kirjeldus lepingu eesmärgi kohta;

b) kasutamisega seotud üksikasjad, nt tellija valduses olevad andmed, teatavate tehniliste ja muude eeskirjade kohaselt tellija jaoks siduvad piirangud ning tellija sätestatud kohustused;

c) vastavalt lepingu tüübile uuringute esialgne kavand ja rakenduskava ning vajadusel lepingu eelnõu;

d) üldine dokumentatsioon, mis koosneb lepinguga hõlmatud tehnilise kasutusalaga seotud õigusnormidest või mis tahes muudest selliste õigusnormide kättesaadavusele osutavatest viidetest.

16.4. Pakkuja tutvub põhjalikult kõikide pakkumismenetluse dokumentides esitatud juhiste, tingimuste, vormide, nõuete ja joonistega. Pakkuja üksi vastutab seoses pakkumismenetluse dokumentide nõuetega antud vastuste eest ja selle eest, kui need vastused on ebatäielikud või ekslikud. Kui pakkuja ei esita kogu pakkumismenetluse dokumentidega nõutavat teavet või kui ta esitab pakkumise, mis ei vasta igas punktis pakkumisemenetluse dokumentide nõuetele, teeb ta seda oma vastutusel ja tema pakkumine võidakse menetluselt kõrvaldada.

Artikkel 17

Pakkumismenetlusega seotud teabe selgitamine

Kui pakkuja järelepärimise peale või mis tahes muul moel antakse pakkujale lepinguga seotud teavet või muud teavet, mis võib mõjutada pakkumishinda, esitab tellija sellise teabe kirjalikult samuti teistele pakkujatele, kui need on teada, tingimusel et teistele pakkujatele ei esitata kaubanduslikku laadi teavet, mis on seotud muudel alustel tehtavate pakkumiste vastuvõetavusega. Tellija vastab ainult nendele selgituste saamiseks tehtud järelepärimistele või taotlustele, mis jõuavad temani vähemalt 30 päeva enne pakkumiste esitamise tähtaega.

Artikkel 18

Pakkumismenetluse dokumentidesse muudatuste tegemine

Tellija poolt pakkumismenetluse ajal pakkumismenetluse dokumentidesse tehtavatest mis tahes muudatustest teatatakse viivitamata kirjalikult kõikidele võimalikele pakkujatele, kes on endale pakkumismenetluse dokumendid hankinud; samuti teavitatakse neid pakkumiste esitamiseks ettenähtud ajavahemiku pikendamisest, kui tellija peab seda vajalikuks, et võimaldada pakkujatel sellist muudatust arvesse võtta.

JUHISED PAKKUJATELE

Artikkel 19

Keel

Pakkumise, lepingudokumentide ja kogu asjakohase kirjavahetuse ja dokumentide keel sätestatakse pakkujatele antavates juhistes.

Artikkel 20

Pakkumiste sisu

20.1. Pakkuja koostatav ja esitatav pakkumine koosneb vastavalt pakkumismenetluse dokumentides sätestatud nõuetele järgmistest osadest:

a) täidetud pakkumise vorm ja selle lisa;

b) pakkumistagatis;

c) põhisummaga lepingute puhul üldhinna jaotus või ühikuhinnaga lepingute puhul ühikuhindade loetelu ja/või hinnanguline eelarve;

d) lisateavet sisaldavad dokumendid;

e) artiklis 4 osutatud pakkuja mainet ja maksevõimelisust tõendavad dokumendid, välja arvatud piiratud osalusega eelvalikuga pakkumismenetluse puhul;

f) vajadusel teave pakkumise esitamise kohta muudel alustel ja kogu muu pakkumismenetluse dokumentides sisalduvate juhiste kohaselt pakkujalt nõutav teave;

g) kogu pakkumiste hindamiseks vajalik teave;

h) kui pakkujatele antavates juhistes määratletakse, et nõutakse müügijärgset teenindust, märge vahendite kohta, mille abil pakkuja kavatseb sellist teenust osutada;

i) vajadusel pakkuja esitatavad lisatagatised, mis käsitlevad muu hulgas täitmise ajavahemikku ja tööde ulatust;

j) kogu teave mis tahes kavandatava allhanke kohta;

k) pakkumishind, makseviis ja -valuuta.

20.2. Müügijärgset teenindust nõutakse tarnelepingute puhul, välja arvatud juhul, kui see pole varustuse laadi tõttu õigustatud. Kui tellija nõuab müügijärgset teenindust:

a) täpsustatakse eritingimustes sellise teenuse osutamise tingimused ja üksikasjad;

b) asutab edukas pakkuja tellija riigis nõutud müügijärgse teeninduse, välja arvatud juhul, kui see pole varustuse laadi või asjakohaste tingimuste tõttu õigustatud.

Artikkel 21

Osad

21.1. Projekti täitmise kavandamisel tuleks võtta majanduslikel ja tehnilistel põhjustel arvesse projekti võimalikult suurtesse ühtlastesse osadesse jaotamise eeliseid.

21.2. Osadeks jaotatud projekti puhul märgitakse pakkujatele määratud juhistes:

a) osade arv;

b) iga osa laad, asukoht ja suurus; ja

c) vajadusel väikseim ja suurim osade arv, mille kohta pakkuja võib pakkumisi esitada.

21.3. Pakkumise esitamise kord on järgmine:

a) pakkuja võib esitada pakkumise iga osa kohta;

b) kui pakkujatele määratud juhistega ei sätestata teisiti, võib pakkuja hõlmata oma pakkumisse üldise mahahindluse, mida ta võib pakkuda mõne või kõigi esitatud üksikpakkumiste ühendamise puhul;

c) välja arvatud juhul, kui pakkujatele antud juhistes ei sätestata, et samale pakkujale jaotatud osad moodustavad ühtse lepingu, moodustab iga osa eraldi lepingu;

d) kui osad jaotatakse erinevate pakkujate vahel, võidakse pakkumismenetluse dokumentides või pakkujatele antud juhistes sätestada, et konkreetse osa kohta pakkumise teinud pakkuja tagab kõikide osade täitmise kooskõlastamise.

Artikkel 22

Koostöö kolmandate isikutega

22.1. Selleks, et aidata ÜMTl tõhustada tehnilisi oskusi ja parandada konsultantide oskusteavet, julgustatakse nõustamisteenust pakkuvaid EMÜ ja ÜMT äriühinguid, insenere, eksperte ja asutusi sõlmima omavahel koostöö- ja partnerluslepinguid. Sel eesmärgil teevad komisjon ja ÜMT kõik jõupingutused, et:

a) tõhustada ühisettevõtete abil ÜMT allhangete kasutamist või ÜMT kodanikeks olevate ekspertide kasutamist EMÜ nõustamisteenuseid osutavate äriühingute, inseneride või asutuste palgatud meeskondades;

b) teavitada pakkujaid pakkumismenetluse dokumentides valikukriteeriumidest ning üldeeskirjadega ettenähtud soodustustest, eelkõige nendest, millega julgustatakse kasutama ÜMT inimressursse.

22.2. Tellija võib pakkumismenetluse või lepingu üle peetavate läbirääkimiste käigus teha võimalikele pakkujatele ettepaneku kasutada vastastikusel kokkuleppel valitavate teiste ÜMT või AKV riikide äriühingute või riiklike ekspertide või konsultantide abi. See koostöö võib toimuda ühisettevõtte, allhankelepingu või töötajate töö käigus koolitamise kaudu.

22.3. Kui koostöö vorm on:

a) ühisettevõte, kohaldatakse artikli 4 lõike 3 punkti b;

b) allhankeleping, kohaldatakse artikli 4 lõike 3 punkti f;

c) töötajate töö käigus koolitamine, peavad tellija pakutud koolitatavatel töötajatel olema sellised põhioskused, mis on vajalikud lepingu täitmisega seotud koolitusest tõhusaks osavõtmiseks. Maksimaalne koolitatavate arv sätestatakse eritingimustega. Töötasu või pakkumishinna arvutamisel võetakse arvesse kõiki kulutusi, mis pakkujal tuleb kanda töötajate töö käigus koolitamise tagajärjel. Töötajate töö käigus koolitamine ei piira mingil juhul selle eduka pakkuja kohustusi, kellega on sõlmitud leping, ega sea mingit vastutust tellijale või järelevaatajale.

22.4. Asjaomased isikud kohustuvad tegema vastastikku koostööd ja lepivad kokku sellise koostöö korras ning eelkõige sellisest koostööst tulenevates kohustustes.

Artikkel 23

Pakkujate sõltumatus

23.1. Kui pakkuja loob teenuslepingute puhul õigussuhte füüsilise või juriidilise isikuga, kes võib osaleda ehitustööde või tarnete teostamisel, mida teenustega võidakse määratleda või valmistada, või kui ta säilitab nendega erisuhted, mis võivad ohustada tema sõltumatust, teavitab ta sellest tellijat oma pakkumises või lepingu üle läbirääkimiste pidamise ajal või mis tahes ajal enne lepingu sõlmimist, kui selline olukord tekib.

23.2. Kui olenemata sellisest teabest sõlmitakse leping kõnealuse pakkujaga, jätab tellija endale õiguse jätta asjaomased füüsilised või juriidilised isikud selliste ehitustööde või selliste tarnete läbiviimisel kõrvale.

Artikkel 24

Pakkumiste hinna kujundamine

24.1. Pakkuja esitab pakkumismenetluse dokumentides nõutud teabe hinna kohta, teeb vajalikud arvutused, allkirjastab pakkumise vormi ja lisab selle oma pakkumisele.

24.2. Pakkumise üldsumma märgitakse numbrite ja sõnadega. Kui numbritega märgitud summa erineb sõnadega märgitud summast, kehtib viimane. Kui pakkujatele antud juhistega nõutakse, märgitakse nii numbrite kui sõnadega ka:

a) üldhinna jaotus põhisummaga lepingute puhul;

b) iga ühiku hind hinnangulises eelarves ja/või ühikuhindade loetelu ühikuhinnaga seotud lepingu puhul;

c) segatüüpi lepingute puhul üldhinna osa jaotus ning ühikuhinnaga seotud osa puhul hinnanguline eelarve ja/või hindade loetelu.

24.3. Hinnad peavad vastama iga ühiku suhtelisele maksumusele võrreldes pakkumise üldsummaga. Hinnad ei tohiks olla sellised, et need moonutaks pakkumiste võrdlemist või annaksid põhjust vahemakseteks, mis ei ole vastavuses tehtava töö maksumusega.

24.4. Pakkumised väljendatakse tellija riigi omavääringus.

24.5. Pakkuja võib taotleda oma pakkumises, et pakkumishinnast protsendimäärana väljendatud põhjendatud osa makstaks talle otse välisvaluutas. Nõutavat põhjendust hinnatakse tehtavate ehitustööde, tarnete või teenuste tegeliku päritoluga ja sellest tulenevate kulutustega seotud kontrollitavaid asjaolusid arvestades. Välisvaluutas tehtavate maksete suhtes kohaldatav ümberarvestuskurss on kurss, mis kehtis 30 päeva enne pakkumiste esitamiseks määratud viimast kuupäeva.

24.6. Pakkuja pakutavas hinnas võetakse arvesse konventsioonis sätestatud kohaldatavaid maksuseadusi.

Artikkel 25

Kehtivusaeg

25.1. Pakkujad jäävad oma pakkumistega seotuks tellija poolt vastavalt artiklile 13 ettenähtud ajavahemikuks. Tellija võib lükata tagasi kõik lühemaks ajavahemikuks tehtud pakkumised. Tellija kinnitatud ajavahemik on piisav pakkumiste hindamise ja võrdlemise võimaldamiseks, kõikide vajalike selgituste ja tunnustuste saamiseks ja lepingu sõlmimisest teavitamiseks. Kehtivusaeg ei ületa tavaliselt 120 päeva alates pakkumiste esitamiseks kinnitatud viimasest kuupäevast, kuid see võib varieeruda sõltuvalt lepingu tüübist ja keerukusest.

25.2. Erandlikel asjaoludel võib tellija enne pakkumise esialgse kehtivusaja lõppu nõuda pakkujalt kehtivuse pikendamist määratletud ajaks. Sellise taotlusega nõustuvatelt pakkujatelt ei nõuta nende pakkumiste muutmist, kuid nad peavad vastavalt pikendama oma pakkumistagatiste kehtivust. Pakkumistagatise vabastamist ja sellest ilmajäämist käsitlevate artikli 26 sätete kohaldamist jätkatakse pakkumiste pikendatud kehtivusaja jooksul.

25.3. Edukas pakkuja jääb oma pakkumisega seotuks täiendavaks 60 päevaks pärast seda, kui ta on saanud kätte teatise tema valimise kohta.

Artikkel 26

Pakkumistagatis

26.1. Kui pakkujatele antud juhistes ei ole sätestatud teisiti, esitavad pakkujad ehitustöö- ja tarnelepingute puhul tagatise oma pakkumiste tõsiseltvõetavuse kohta. Selle tagatise summa määratletakse pakkumismenetluse dokumentides ja see ei ületa mingil juhul 2 % pakkumise summast.

26.2. Pakkumistagatis esitatakse pangatagatisena, panga aruandena, tõendatud tšekina, kindlustusseltsi või võlakirju väljastava asutuse võlakirjana, tagasivõtmatu akreditiivina või tellijale tehtud rahalise sissemaksena. Kui pakkumistagatiseks on pangatagatis, panga aruanne, kontrollitud tšekk või võlakiri, väljastab selle tellija poolt heakskiidetud ja ÜMTs, AKV riikides või liikmesriigis asutatud pank, kindlustusselts või võlakirju väljastav asutus. Pangatagatis või võlakiri on rangelt vastavuses pakkumismenetluse dokumentides või pakkumismenetluseta sõlmitud lepingute puhul eritingimustes sisalduva pakkumistagatise vormiga. Ükskõik mis kujul tagatis esitatakse, on see sõltumatu ja tuleb maksta esimesel nõudmisel ning see kehtib 60 päeva pärast pakkumise kehtivusaja lõppu.

26.3. Tellija võib lükata tagasi pakkumise, millele ei ole lisatud vastuvõetavat pakkumistagatist.

26.4. Nende pakkujate pakkumistagatised, keda ei valitud, vabastatakse hiljemalt 60 päeva jooksul pärast pakkumiste kehtivusaja lõppu, mida on vajadusel vastavalt artikli 25 lõikele 2 pikendatud, või lepingu sõlmimisel, olenevalt sellest, kumb on varasem.

26.5. Eduka pakkuja pakkumistagatis vabastatakse, kui pakkuja on lepingule alla kirjutanud ja esitanud nõutava täitmistagatise tellijale vastuvõetaval viisil.

26.6. Pakkumistagatisest võib ilma formaalsusteta loobuda:

a) kui pakkuja võtab oma pakkumise tagasi tema pakkumise kehtivusaja jooksul;

b) eduka pakkuja puhul, kui ta ei allkirjasta lepingut või ei esita nõutavat täitmistagatist kindlaksmääratud aja jooksul.

Artikkel 27

Pakkumiste esitamine muudel alustel

27.1. Kui pakkujatele antud juhistes ei ole sätestatud teisiti, võivad pakkujad esitada pakkumise muudel alustel. Pakkujatele antavates juhistes tuleb määratleda igasugused piirangud, projektiga seotud kriteeriumid ja muud nõuded, mida kohaldatakse pakkumiste esitamisel muudel alustel. Kui pakkujatele antud juhistes ei ole sätestatud teisiti, on muudel alustel pakkumise esitamise tingimuseks pakkumise esitamine ühesugustel alustel.

27.2. Pakkumiste esitamine muudel alustel ei tohi teha erandeid nende üldeeskirjade nõuetest. Pakkumismenetluse dokumentidel põhinevaid pakkumisi ja muudel alustel esitatud pakkumisi hinnatakse samal ajal.

27.3. Pakkujatele antud juhistes tuleb märkida, kas muudel alustel pakkumist esitav pakkuja on vastutav sellise pakkumise kavandamise eest, ja kui on, tuleb neis märkida eelkõige kontrolli, ülevaatamise ja heakskiitmisega seotud menetlused.

27.4. Pakkumise esitamine muudel alustel koosneb järgmistest osadest:

a) konkreetne pakkumine;

b) tõendusmaterjal muudel alustel tehtava pakkumise eelistest võrdsetel alustel tehtavate pakkumiste ees, sealhulgas arvuline õigustus majandusliku kasu kohta;

c) muudel alustel pakkumiste esitamiseks vajalike eritingimuste tehnilistesse nõuetesse tehtavad kavandatavad muudatused;

d) joonised ja spetsifikatsioonid, mida nõutakse võrdsetel alustel pakkumise esitamise korral, kuid mida pakkumise esitamine muudel alustel ei mõjuta;

e) joonised ja spetsifikatsioonid, mida pakkumise esitamine muudel alustel mõjutab;

f) tehniline märkus pakkumise muudel alustel esitamise kontseptsiooni kohta ning vajadusel joonised ja arvutused;

g) põhisummaga lepingute puhul üldhinna jaotus ühikute kaupa, mida on pakkumise esitamisega muudel alusel muudetud;

h) ühikuhinnaga lepingute puhul hinnanguline eelarve ja/või hindade loetelu, mida on pakkumise esitamisega muudel alustel muudetud.

Artikkel 28

Pakkumise esitamisele eelnev külaskäik

28.1. Pakkujal soovitatakse külastada ja kontrollida lepingu täitmise kohta ja selle ümbruskonda ja hankida endale oma vastutusel kogu teave, mis võib olla vajalik pakkumise ettevalmistamiseks ja lepingu sõlmimiseks. Lepingu täitmise koha külastuse kulud kannab pakkuja.

28.2. Tellija annab pakkujale ja tema töötajatele või esindajatele niivõrd, kuivõrd see on teostatav, loa siseneda lepingu täitmise kohta eesmärgiga seda kontrollida, tingimusel et pakkuja, tema töötajad või esindajad vabastavad tellija, tellija töötajad ja esindajad sellega seotud vastutusest. Pakkuja on vastutav surmaga lõppeva või mõne muu mis tahes isikukahju eest ning igasuguse majandusliku või ainelise kahju eest, mis oleks jäänud tekkimata, kui sellist luba poleks antud.

28.3. Ilma et see piiraks tellija riigi immigratsioonipoliitikaga seotud õigusnormide kohaldamist, annab asjaomane ÜMT sisenemisloa igale isikule, kes tõendab artikli 4 tingimustel oma osalust pakkumismenetluses, või igale sellise isiku esindajale, eesmärgiga viia läbi külastus pakkumise ettevalmistamiseks. Luba kaotab kehtivuse pakkumise kehtivusaja lõpule järgneval päeval.

Artikkel 29

Pakkumiste allkirjastamine

29.1. Pakkumisele kirjutab alla pakkuja või tema nõuetekohaselt volitatud esindaja, nagu on nõutud pakkujatele antud juhistes. Pakkumine koostatakse ühes originaaleksemplaris, millele märgitakse sõna "originaal". Pakkuja esitatavate koopiate arv märgitakse pakkujale antavates juhistes. Koopiad allkirjastatakse samal viisil nagu originaalgi ja märgistatakse sõnaga "koopia".

29.2. Esindaja esitatud pakkumises tuleb märkida esindatava nimi, kelle nimel esindaja tegutseb. Iga esindaja võib esindada ainult ühte pakkujat. Esindajad lisavad pakkumise juurde notariaalselt tõestatud või ametlikult kinnitatud dokumendi, millega antakse neile õigus tegutseda pakkujate nimel. Allkiri dokumendil tuleb tõendada vastavalt esindatava riigi õigusaktidele.

29.3. Kui pakkuja on kahest või enamast isikust koosnev ühisettevõte või konsortsium, peab pakkumine olema ühtne ja käsitlema ainult ühte lepingut ning pakkumisele peab alla kirjutama iga isik ning kõik sellised isikud vastutavad pakkumise ja sellest tuleneva mis tahes lepingu eest solidaarselt vastavalt tellija riigi õigusaktidele; kõnealused isikud nimetavad ühe isiku endi seast tegutsema juhina ja esindama ühisettevõtet või konsortsiumi. Ühisettevõtte või konsortsiumi koosseisu ega põhikirja ei muudeta ilma tellija eelneva kirjaliku nõusolekuta.

29.4. Ühisettevõtte või konsortsiumi esindaja võib pakkumisele alla kirjutada ainult juhul, kui ühisettevõtte või konsortsiumi liikmed on andnud talle selleks selge kirjaliku volituse ja kui pakkumisele lisatakse volikiri või notariaalselt tõestatud dokument. Kõik allkirjad volitusdokumendil tuleb tõendada ühisettevõtet või konsortsiumi moodustavate isikute siseriiklike õigusnormide kohaselt, samuti kirjalik volikiri selle kohta, et pakkumisele alla kirjutanud isikud on volitatud võtma kohustusi ühisettevõtte või konsortsiumi liikmete nimel. Sellise ühisettevõtte või konsortsiumi iga liige peab esitama artikliga 4 nõutava tõendi, justkui oleks ta ise pakkuja.

29.5. Lõplik pakkumine on ilma muudatusteta, ridade vahele tehtud lisandusteta ja kustutusteta, välja arvatud sellised, mis on tehtud tellija esitatud juhistele vastamiseks või mis on vajalikud pakkuja tehtud vigade parandamiseks. Muudatused ja parandused teeb/teevad pakkumise allkirjastanud isik/isikud.

29.6. Välja arvatud artikli 21 kohaste osade ja artikli 27 kohaste muudel alustel tehtavate pakkumiste puhul, võib iga pakkuja esitada ainult ühe pakkumise. Ükski pakkuja ei saa mingil moel osaleda teise pakkuja sama lepingut käsitlevas pakkumises.

PAKKUMISTE ESITAMINE

Artikkel 30

Tähtaeg

30.1. Pakkumised tuleb saata tellijale artikli 13 kohaselt määratletud aadressil ja hiljemalt samas artiklis määratletud kuupäevaks ja kellaajaks. Selle kuupäeva määramisel peab tellija tagama piisava ajavaru, võttes arvesse kavandatava projekti laadi, suurust, keerukust ja asukohta ning muid asjakohaseid tegureid. Selline ajavahemik ei ole siiski lühem kui 90 päeva alates pakkumismenetluse väljakuulutamisest.

30.2. Tellija võib oma äranägemise järgi pikendada pakkumiste esitamiseks artikli 30 lõikes 1 osutatud tähtaega, muutes vastavalt artiklile 18 pakkumismenetluse dokumente; sellisel juhul muutuvad kõik tellija ja pakkujate varasema tähtajaga seotud õigused ja kohustused seotuks pikendatud tähtajaga. Kui pakkuja peaks pärast tähtaja pikendamise teatise kättesaamist kasutama oma õigust pakkumine tagasi võtta, tagastatakse talle tema pakkumine ja tema pakkumistagatis vabastatakse pärast pakkumiste avamise sessiooni.

30.3. Kõik pakkumised, mis jõuavad tellijani pärast tema poolt ettenähtud pakkumiste vastuvõtmiseks artikli 13 lõike 4 punkti g ja artikli 18 kohaselt sätestatud tähtaega, lükatakse tagasi ja tagastatakse pakkujatele pärast pakkumiste avamise sessiooni.

Artikkel 31

Ümbrikute pitseerimine ja märgistamine

31.1. Pakkumine, pakkujatele antud juhistes selle juurde kuuluvad lisad ja artiklis 4 osutatud tõendavad dokumendid pannakse pitseeritud ümbrikusse, millel ei ole saatja nime, ja millele märgitakse ainult:

a) pakkumismenetluse teadaandes või pakkumismenetluses pakkumiste esitamiseks määratud aadress;

b) viide pakkumismenetluse teadaandele, mille alusel pakkumine esitatakse;

c) vajadusel nende osade arv, mille kohta pakkumine esitatakse; ja

d) sõnad "mitte avada enne pakkumiste avamise sessiooni", kirjutatud pakkumismenetluse dokumentide keeles.

31.2. Pakkujatele antavates juhistes määratletakse iga juhtumi puhul, kas hinnapakkumisega seotud dokumendid pannakse tehniliste ettepanekutega samasse ümbrikusse või eraldi ümbrikutesse. Viimasel juhul pannakse hinnapakkumine eraldi, saatja nimega varustatud ümbrikusse, millele märgitakse sõnad "pakkumishind" ning mis pitseeritakse ja pannakse koos tehniliste ettepanekutega artikli 31 lõikes 1 osutatud ümbrikusse.

Artikkel 32

Tagasivõtmine ja muutmine

32.1. Iga pakkuja võib oma pakkumist enne artikli 30 lõikes 3 osutatud tähtaega muuta või selle tagasi võtta, tingimusel et teatis selliste muudatuste tegemise või pakkumise tagasivõtmise kohta jõuab tellijani enne kõnealust tähtaega.

32.2. Teatis pakkuja tehtavate muudatuste või pakkumise tagasivõtmise kohta koostatakse, pitseeritakse, märgistatakse ja saadetakse vastavalt artiklile 31. Teatise pakkumise tagasivõtmise kohta võib saata ka käsipostiga või teleksi, kaabelvõrgu või faksi teel, mille järel saadetakse allkirjastatud kinnituskoopia, mille postimärgistus ei saa olla pakkumiste esitamise tähtajast hilisem. Pakkumise tagasivõtmine on tingimusteta ja see lõpetab edasise osalemise pakkumismenetluses.

32.3. Pärast artikli 30 lõikes 3 osutatud tähtaega ei saa pakkumist muuta, välja arvatud artikli 34 lõikes 1 ettenähtud viisil.

32.4. Artikli 30 lõikes 3 osutatud tähtaja ja pakkumise kehtivusaja lõpu vahelisel ajavahemikul ei saa pakkumist tagasi võtta. Pakkumise tagasivõtmine selle ajavahemiku jooksul võib tuua kaasa pakkumistagatisest ilmajäämise.

PAKKUMISTE LÄBIVAATAMINE

Artikkel 33

Pakkumiste avamine

33.1. Pakkumiste saabumisel kantakse ümbrikud nende saabumise järjekorras spetsiaalsesse registrisse. Ümbrikule märgitakse registrinumber ja saabumise kuupäev ja kellaaeg. Ümbrikud jäävad suletuks ja neid hoitakse kindlas kohas kuni artikli 33 lõigetes 2 ja 3 sätestatud tingimustel avamiseni.

33.2. Avalikul pakkumiste avamisel tehakse teatavaks pakkujate nimed, pakkumishinnad, kirjalikud teatised pakkumise muutmise ja tagasivõtmise kohta, nõutava pakkumistagatise olemasolu ja muud sellised üksikasjad, mille avalikustamist tellija peab vajalikuks. Kui kasutatakse kahte ümbrikut, nagu on osutatud artikli 31 lõikes 2, teatatakse ka, et hinda sisaldavat ümbrikut ei ole avatud.

33.3. Pakkumiste avamine ja läbivaatamine vastab asjaomase ÜMT eeskirjadele ja selle eesmärk on kontrollida, kas pakkumised on täielikud, kas nõutud pakkumistagatis on esitatud, kas dokumendid on nõuetekohaselt allkirjastatud ja kas pakkumised vastavad üldiselt nõuetele.

33.4. Ümbrikuid, millele vastavalt artiklile 31 on kantud sõna "pakkumishind", ei avata enne, kui pakkumiste hindamine muus osas kui hinnad on lõpetatud.

33.5. Hindamisel võetakse arvesse ainult sellistes ümbrikutes olevaid pakkumisi, mis on saabunud artikli 30 lõikes 3 osutatud tähtaja jooksul.

33.6. Tellija koostab enda tarbeks pakkumiste avamise kohta protokolli, mis sisaldab pakkumiste avamise juures kohalolnuile vastavalt artikli 33 lõikele 2 avalikustatud teavet.

33.7. Pärast avalikku pakkumiste avamist ei avalikustata pakkumiste läbivaatamisega, selgitamisega, hindamisega ega võrdlemisega seotud teavet ning lepingu sõlmimisega seotud soovitusi pakkujatele ega muudele isikutele, kes ei ole sellise menetlusega ametlikult seotud.

33.8. Mis tahes pakkuja katse mõjutada tellijat pakkumiste läbivaatamisel, selgitamisel, hindamisel ja võrdlemisel ning lepingu sõlmimisega seotud otsuste tegemisel toob kaasa tema pakkumise tagasilükkamise.

33.9. Esindaja on pakkumiste avamise juures ja saab koopia igast pakkumisest.

Artikkel 34

Pakkumiste hindamine

34.1. Tellija võib nõuda pakkumiste läbivaatamise, hindamise ja võrdlemise hõlbustamiseks, et iga pakkuja selgitaks individuaalselt oma pakkumist, sealhulgas ühikuhindade jaotust. Selgituste saamise taotlus ja vastus sellele on kirjalikud ja need tuleb edastada mis tahes artiklis 12 osutatud viisil, kuid mingeid pakkumishinda või pakkumise sisu käsitlevate muudatuste tegemist ei saa taotleda, pakkuda ega lubada, välja arvatud juhul, kui nõutakse kinnitust tellija poolt artikli 34 lõike 7 kohaselt pakkumiste hindamisel avastatud arvutusvigade paranduste kohta.

34.2. Enne pakkumiste üksikasjalikku hindamist määrab tellija kindlaks, kas konkreetne pakkumine vastab üldjoontes pakkumismenetluse dokumentide nõuetele.

34.3. Artikli 34 kohaldamisel on pakkumine nõuetekohane siis, kui see vastab kõigile pakkumismenetluse dokumentide nõuetele, tingimustele ja spetsifikatsioonidele ilma märkimisväärsete kõrvalekallete või mööndusteta. Märkimisväärne kõrvalekalle või mööndus on selline, mis mõjutab lepingu kohaldamisala, tüüpi või täitmist või mis olulisel moel kaldub kõrvale pakkumismenetluse dokumentidest või piirab lepingust tulenevaid tellija õigusi või pakkuja kohustusi ja mis mõjutab ebaausalt nõuetekohaseid pakkumisi esitanud pakkujate konkurentsivõimet.

34.4. Kui pakkumine ei vasta pakkumismenetluse dokumentide nõuetele, lükkab tellija selle tagasi ja pakkumist ei saa seejärel enam viia nõuetega vastavusse paranduste tegemise ega kõrvalekallete või möönduste kaotamisega.

34.5. Nõuetekohaseks tunnistatud pakkumisi hinnatakse tehniliselt vastavalt pakkumismenetluse dokumentide ja artikli 36 sätete nõuetele, misjärel need liigitatakse nende tehniliste näitajate alusel. Tehnilise hindamise üksikasjalikud kriteeriumid sätestatakse vajadusel eritingimustes.

34.6. Pärast tehnilise hindamise lõpetamist hinnatakse artikli 34 lõike 5 alusel tehniliselt nõuetekohaseks tunnistatud pakkumisi rahaliselt. Pakkumisi võrreldakse omavääringus.

34.7. Tellija kontrollib, et nõuetekohaseks tunnistatud pakkumistes ei esineks arvutusvigu. Tellija parandab vead järgmiselt:

a) kui numbritega esitatud summa erineb sõnadega esitatud summast, kehtib viimane; ja

b) välja arvatud põhisummaga lepingute puhul, kui ühikuhinna ja selle kogusega korrutamisel saadud summa vahel on lahknevus, kehtib märgitud ühikuhind, välja arvatud juhul, kui tellija meelest on märgitud ühikuhinnas ilmne viga, misjuhul kehtib märgitud üldsumma ja tellija parandab ühikuhinna.

34.8. Pakkumises märgitud summat, mida tellija on vajadusel vastavalt artikli 34 lõikele 7 parandanud, käsitatakse tellija jaoks siduvana. Kui tellija pakkumise parandatud summat ei aktsepteeri, lükatakse tema pakkumine tagasi.

34.9. Kui pakkumised on artikli 34 kohaselt täielikult hinnatud, jaotatakse nõuetekohased pakkumised artikli 9 kohaselt soodustuste saamise tingimustele vastavate pakkujate esitatud pakkumisteks ja muude pakkujate esitatud pakkumisteks. Pakkumiste edasise hindamise ja võrdlemise eesmärgil suurendatakse soodustuste saamise tingimustele mittevastavate pakkujate pakkumishindu soodustusmäära võrra. Muud artikli 9 sätete kohaste soodustusmäärade kasutamise korra üksikasjad sätestab tellija pakkumismenetluse dokumentides.

34.10. Hindamismenetlus pannakse kirja nõuetekohaselt allkirjastatud protokollidesse, mida ei avalikustata ega saadeta ühelegi pakkujale. Nende protokollide koopia saadetakse esindajale.

Artikkel 35

Pakkumismenetluse tühistamine

35.1. Tellija võib enne lepingu sõlmimist ning ilma, et tal tekiks pakkujate ees mis tahes kohustusi, ja olenemata etapist, milleni lepingu sõlmimiseks kasutatava menetluse käigus on jõutud:

a) otsustada pakkumismenetlus vastavalt artikli 35 lõikele 2 tühistada või anda korralduse menetluse uuesti alustamiseks, kasutades vajadusel muud meetodit; või

b) kui projekt on jaotatud osadeks, sõlmida lepingu ainult teatavate osade kohta ja otsustada, et muud osad on muu pakkumise või muude pakkumiste objektiks, kasutades vajadusel muud meetodit.

35.2. Tellija võib pakkumismenetluse tühistada järgmistel juhtudel:

a) kui ükski pakkumine ei vasta pakkumismenetluse dokumentide nõuetele;

b) kui ükski pakkumine ei vasta lepingu sõlmimiseks kehtestatud kriteeriumidele, nagu on sätestatud artiklis 36;

c) kui projekti majanduslikke või tehnilisi andmeid on muudetud;

d) kui erakorralised asjaolud muudavad lepingu täitmise võimatuks;

e) kui iga pakkumine ületab lepingu jaoks ettenähtud rahalised vahendid;

f) kui vastuvõetud pakkumistega on seotud tõsised eeskirjade rikkumised, mis põhjustavad häireid turujõudude tavapärasel toimimisel; või

g) kui konkurents puudub.

35.3. Mis tahes pakkumismenetluse tühistamise korral teavitab tellija sellest pakkujaid, kes on veel oma pakkumistega seotud. Sellistel pakkujatel ei ole õigust hüvitisele; neil on siiski õigus saada kohe tagasi oma pakkumistagatis.

35.4. Kui pakkumismenetluse tühistamise põhjuseks on asjaolud, mille puhul pakkumisi ei ole vaja avada, tagastatakse pakkujatele nende kulul avamata ja pitseeritud ümbrikud, mis sisaldavad vajadusel hinnapakkumisi, ning igal juhul muud pakkumisega seotud elemendid.

LEPINGU SÕLMIMINE

Artikkel 36

Pakkuja valimine

36.1. Tellija sõlmib lepingu pakkujaga:

a) kelle pakkumine leitakse vastavat pakkumismenetluse dokumentide nõuetele; ja

b) kes on ehitustöö- või tarnelepingu puhul teinud pakkumise, mis on hinnatud soodsaimaks muu hulgas järgmistel põhjustel:

i) hind, tegevus- ja käituskulud;

ii) pakkujate kvalifikatsioon ja nende pakutavad tagatised, samuti pakkumise tehnilised omadused, sealhulgas müügijärgse teeninduse pakkumine asjaomases ÜMTs;

iii) lepingu tüüp, täitmise tingimused ja tähtajad ning kohandamine kohalikele tingimustele;

c) kes on teenuslepingu puhul teinud soodsaima pakkumise, pidades muu hulgas silmas hinda, pakkumise tehnilist maksumust, teenuste osutamiseks pakutud korraldust ja viise ning väljapakutud töötajate pädevust, sõltumatust ja olemasolu.

36.2. Kui eespool kirjeldatud kriteeriumide põhjal leitakse kaks pakkujat olevat samaväärsed, eelistatakse:

a) ÜMT või AKV riigi pakkujat; või

b) kui sellist pakkumist ei ole, pakkujat, kes võimaldab ÜMT loodusvarasid ja inimressursse kõige paremini kasutada.

36.3. Tellija:

a) hindab pakkumisi nende kehtivusaja jooksul, võttes arvesse lepingute heakskiitmiseks vajalikku aega;

b) edastab pakkumiste läbivaatamise tulemused ja lepingu sõlmimise ettepanekud esindajale.

36.4. Esindaja:

a) kiidab 30 päeva jooksul heaks tellija lepingu sõlmimist käsitleva ettepaneku:

i) pakkumismenetluseta sõlmitud lepingute puhul;

ii) teenuslepingute puhul;

iii) hädaabiga seotud lepingute puhul; ja

iv) kiirendatud korras sõlmitud lepingute puhul, ehitustöölepingute puhul maksumusega alla 5 miljoni eküü ja tarnelepingute puhul maksumusega alla 1 miljoni eküü;

b) kiidab 30 päeva jooksul heaks tellija artikli 36 lõike 4 punktiga a hõlmamata lepingu sõlmimist käsitleva ettepaneku, kui on täidetud järgmised tingimused: valitud pakkumine on pakkumismenetluse dokumentide nõuetele vastavatest pakkumistest madalaim, see vastab nimetatud dokumentides sätestatud valikukriteeriumidele ega ületa lepingu jaoks kavandatud summat;

c) edastab juhul, kui artikli 36 lõike 4 punktis b sätestatud tingimused ei ole täidetud, lepingu sõlmimise ettepaneku komisjonile, kes teeb selle kohta otsuse 60 päeva jooksul alates esindajalt ettepaneku saamisest. Kui valitud pakkumise hind ületab lepinguks ettenähtud summa, määrab komisjon lepingu sõlmimise kohta heakskiidu andmisel vajalikud rahalised vahendid.

Artikkel 37

Pakkumise vastuvõtmisest teavitamine

37.1. Enne pakkumise kehtivusaja lõppu teatab tellija kirjalikult edukale pakkujale, et tema pakkumine on vastu võetud.

37.2. Kui pakkumismenetluse dokumentides ei ole sätestatud teisiti, teatab tellija ehitustöö- ja tarnelepingute puhul niipea, kui edukas pakkuja on esitanud artikli 40 sätete kohaselt täitmistagatise, viivitamata teistele tellijatele, et nende pakkumised ei olnud edukad, ja tagastab viivitamata nende pakkumistagatised.

37.3. Tellijal ei ole kohustust põhjendada oma valikut ega pidada pakkujatega pakkumismenetluse tulemuste üle arutelusid või kirjavahetust.

37.4. Avatud pakkumismenetluse tulemused avaldatakse Euroopa Ühenduste Teatajas ja, kui asjaomase ÜMT tavadest ei tulene teisiti, riigi ametlikus teatajas või muus sobivas teavitusvahendis.

Artikkel 38

Lepingu koostamine

38.1. Pärast pakkumise tulemusest teatamisest vastavalt artiklile 37 koostab tellija lepingu ja esitab selle edukale pakkujale allkirjastamiseks. See dokument sisaldab vähemalt järgmist:

a) lepingu osaks olevate dokumentide loetelu, täpsustades dokumentide tähtsuse järjekorra;

b) kõik nendesse dokumentidesse tehtavad täiendused ja erandid;

c) lepingujärgne hind;

d) kõik tellija poolt artikli 34 lõike 7 kohaselt võetud otsused;

e) järelevaataja nimi ja järelevaataja esindaja nimi, kui neid ei nimetata eritingimustes.

38.2. Leping esitatakse edukale pakkujale allkirjastamiseks.

Artikkel 39

Lepingu allkirjastamine

39.1. Kui pakkumismenetluse dokumentides ei sätestata teisiti, kirjutab edukas pakkuja lepingule alla 30 päeva jooksul alates selle kättesaamisest. Pärast eduka pakkuja poolt allkirjastamist tagastatakse leping tellijale, tema volitatud esindajale või asjaomase ÜMT pädevale asutusele heakskiitmiseks ja allkirjastamiseks.

39.2. Kui pakkumismenetluse dokumentides ei sätestata teisiti, ei kirjuta tellija lepingule alla enne, kui pole esitatud artikli 40 kohast täitmistagatist.

39.3. Kui tellija on lepingule alla kirjutanud, muutub see mõlema poole jaoks siduvaks ja edukat pakkujat teavitatakse sellisest allkirjastamisest.

39.4. Olenemata artikli 39 lõigete 1 ja 3 sätetest, võib tellija sõltuvalt lepingu tüübist otsustada sõlmida lepingu kirja teel, misjuhul lepingu sõlmimisest teavitamine tähendab lepingu sõlmimist. Sellisel juhul lisatakse kirjale artikli 38 lõikes 1 loetletud üksikasjad.

39.5. Kui edukas pakkuja võtab oma pakkumise tagasi, võib tellija tema pakkumistagatise endale jätta. Lisaks võib tellija pöörduda muude pakkujate poole vastavalt sellele, millises järjekorras nende pakkumised on liigitatud, või algatada uue pakkumismenetluse. Vajadusel võib pidada läbirääkimisi lepingu sõlmimiseks ilma pakkumismenetluseta.

Artikkel 40

Täitmistagatis

40.1. Kui pakkumismenetluse dokumentides ei ole sätestatud teisiti, esitab edukas pakkuja ehitustöö- või tarnelepingute jaoks 30 päeva jooksul alates tellijalt lepingu sõlmimise kohta teate saamisest tellijale üldtingimustes määratletud vormis täitmistagatise.

40.2. Kui edukas pakkuja ei täida artikli 40 lõike 1 nõudeid, on see piisavaks põhjuseks lepingu tühistamiseks ja pakkumistagatisest ilmajäämiseks, misjuhul tellija tegutseb vastavalt artikli 39 lõikele 5.

ÜLD- JA LÕPPSÄTTED

Artikkel 41

Üld- ja lõppsätted

41.1. Kõik tellija poolt komisjonile või esindajale üldeeskirjade kohaselt nõusoleku või heakskiidu saamiseks esitatud dokumendid ja ettepanekud kiidetakse heaks või loetakse heakskiidetuks kõnealustes üldeeskirjades sätestatud tähtaegade jooksul või, kui eeskirjades pole tähtaegu sätestatud, 30 päeva jooksul.

41.2. Makseviivitustest tulenevaid heakskiidetud nõudeid rahuldab asjaomane ÜMT ja komisjon oma vahenditest: igaüks võrdselt viivituse osaga, mille eest ta vastutab.

--------------------------------------------------

II LISA

EUROOPA ARENGUFONDIST RAHASTATAVATE ÜMTS KOHALDATAVATE EHITUSTÖÖLEPINGUTE ÜLDTINGIMUSED

SISUKORD

EELSÄTTED

Artikkel 1 – Mõisted

Artikkel 2 – Lepingu suhtes kohaldatav õigus ja lepingu keel

Artikkel 3 – Lepingu dokumentide tähtsuse järjekord

Artikkel 4 – Teadaanded ja kirjalikud teated

Artikkel 5 – Järelevaataja ja järelevaataja esindaja

Artikkel 6 – Lepingu üleandmine

Artikkel 7 – Allhankeleping

Artikkel 8 – Esitatavad dokumendid

Artikkel 9 – Juurdepääs töökohale

Artikkel 10 – Kohalike eeskirjadega seotud abi

Artikkel 11 – Viivitused maksete tegemisel töövõtja töötajatele

Artikkel 12 – Üldkohustused

Artikkel 13 – Ehitustöö juhtimine

Artikkel 14 – Töötajad

Artikkel 15 – Täitmistagatis

Artikkel 16 – Kindlustus

Artikkel 17 – Lepingu täitmise kava

Artikkel 18 – Hindade üksikasjalik jaotus

Artikkel 19 – Töövõtja joonised

Artikkel 20 – Pakkumishindade piisavus

Artikkel 21 – Erandlikud ohud

Artikkel 22 – Töökohtade turvalisus

Artikkel 23 – Naabruses asuva vara kaitsmine

Artikkel 24 – Liiklushäired

Artikkel 25 – Kaablid ja torud

Artikkel 26 – Sisseseadmine

Artikkel 27 – Lammutustööde käigus tekkinud materjalid

Artikkel 28 – Leiud

Artikkel 29 – Ajutised ehitised

Artikkel 30 – Mullaanalüüsid

Artikkel 31 – Kattuvad lepingud

Artikkel 32 – Patendid ja litsentsid

Artikkel 33 – Töö alustamise korraldus

Artikkel 34 – Täitmise ajavahemik

Artikkel 35 – Täitmise ajavahemiku pikendamine

Artikkel 36 – Täitmisel esinevad viivitused

Artikkel 37 – Muudatused

Artikkel 38 – Tööde peatamine

Artikkel 39 – Tööde register

Artikkel 40 – Ehitustöö ja materjalide kvaliteet

Artikkel 41 – Kontrollid ja uuringud

Artikkel 42 – Tagasilükkamine

Artikkel 43 – Sisseseade ja materjalide kuuluvus

Artikkel 44 – Üldsätted

Artikkel 45 – Ajutise hinnaga lepingud

Artikkel 46 – Ettemaksed

Artikkel 47 – Kinnipeetud summad

Artikkel 48 – Hindade ülevaatamine

Artikkel 49 – Tööde hindamine

Artikkel 50 – Vahemaksed

Artikkel 51 – Lõpparve

Artikkel 52 – Otsemaksed alltööettevõtjatele

Artikkel 53 – Makseviivitused

Artikkel 54 – Maksed kolmandatele isikutele

Artikkel 55 – Täiendavad maksenõuded

Artikkel 56 – Maksed välisvaluutas

Artikkel 57 – Üldsätted

Artikkel 58 – Uuringud tööde lõpus

Artikkel 59 – Osaline vastuvõtmine

Artikkel 60 – Ajutine vastuvõtmine

Artikkel 61 – Hooldusega seotud kohustused

Artikkel 62 – Lõplik vastuvõtmine

Artikkel 63 – Lepingu rikkumine

Artikkel 64 – Lepingu lõpetamine tellija poolt

Artikkel 65 – Lepingu lõpetamine töövõtja poolt

Artikkel 66 – Vääramatu jõud

Artikkel 67 – Surmajuhtum

Artikkel 68 – Vaidluste lahendamine

EELSÄTTED

Artikkel 1

Mõisted

1.1. Nende üldtingimuste ja lepingute suhtes kohaldatakse järgmiseid mõisteid:

EMÜ – Euroopa Majandusühendus,

ÜMT – EMÜga assotsieerunud ÜMT,

leping – tööde tegemiseks poolte vahel sõlmitud leping, sealhulgas kõik sellele lisatud dokumendid,

töövõtja – pool, kellega tellija sõlmib lepingu,

tellija – riik või mis tahes avalik-õiguslik või eraõiguslik juriidiline isik, kes sõlmib töövõtjaga lepingu või kelle nimel see sõlmitakse,

tellija riik – ÜMT, kus ehitustööleping tuleb täita,

järelevaataja – riigiasutus, avalik-õiguslik juriidiline isik või tellija poolt vastavalt tellija riigi õigusaktidele määratud füüsiline või juriidiline isik, kes vastutab ehitustöölepingu täitmise juhatamise ja/või järelevalve eest ja kellele tellija võib delegeerida lepingust tulenevad õigused ja/või volitused,

järelevaataja esindaja – järelevaataja poolt lepingu alusel määratud mis tahes füüsiline või juriidiline isik, kellel on volitused esindada järelevaatajat tema ülesannete täitmisel ja kes täidab selliseid õigusi ja/või volitusi, nagu oleks need delegeeritud temale. Kui järelevaataja ülesanded, õigused ja/või volitused delegeeritakse järelevaataja esindajale, käsitatakse viiteid järelevaatajale viidetena ka järelevaataja esindajale,

ehitustööd – lepingu alusel tehtavad ajutised või alalised ehitustööd,

sisseseade – masinad, seadmed, koostisosad ja kõik ühikud, mis on lepingu alusel ette nähtud ehitustööl kasutamiseks,

varustus – aparaadid ja muud masinad ja vajaduse korral tellija riigi õigusaktide ja/või tavade alusel ajutised ehitised tööplatsil, mida nõutakse lepingu täitmisel, kuid välja arvatud püsitööde osana nõutavad sisseseaded ja muud elemendid,

hinnanguline eelarve – dokument, kus ühikuhinnaga lepingu alusel läbiviidavad tööd liigendatakse ühikute kaupa ja milles näidatakse iga ühiku kogus ja vastav ühikuhind,

hindade loetelu – töövõtja poolt koos pakkumisega esitatav täielik hindade loetelu, mis sisaldab üldhinna jaotust, vajadusel muudetud, ja mis moodustab osa ühikuhinnaga seotud lepingust,

üldhinna jaotus – määrade ja hindade liigendatud loetelu, mis näitab põhisummaga lepingu hinna kujunemist, kuid mis ei ole lepingu osa,

lepingujärgne hind – lepingus näidatud summa, mis viitab tööde läbiviimise hinnangulisele maksumusele, või lõpparvega tõendatud muu summa, mis tuleb lepingu alusel töövõtjale maksta,

ajutine summa – lepinguga hõlmatud summa tööde tegemiseks või kaupade, materjalide, sisseseade või teenuste tarnimiseks või ettenägematute kulutuste jaoks, mida võib kasutada terves ulatuses või osaliselt või jätta kasutamata, vastavalt järelevaataja juhistele,

joonised – tellija ja/või järelevaataja esitatud joonised ja/või töövõtja esitatud ja järelevaataja poolt heakskiidetud joonised tööde läbiviimiseks,

töökoht – tellija poolt ettenähtud kohad, kus ehitustöö tuleb teha, ja muud lepingus märgitud kohad, mis moodustavad osa töökohast,

hooldusaeg – lepingus märgitud vahetult ajutisele vastuvõtmisele järgnev ajavahemik, mille jooksul töövõtja peab lõpetama tööd ning kõrvaldama järelevaataja juhiste kohaselt vead ja puudused,

lõpliku vastuvõtmise tõend – hooldusaja lõpus järelevaataja poolt töövõtjale väljastatud tõend(id), milles kinnitatakse, et töövõtja on täitnud ehitus- ja hooldustöödega seotud kohustused,

päev – kalendripäev,

tähtajad – lepingus märgitud ajavahemikud, mis algavad kõnealuste perioodide alguspunktiks peetavale tegevusele või sündmusele järgneval päeval. Kui ajavahemiku viimane päev ei ole tööpäev, lõpeb ajavahemik selle viimasele päevale järgneva esimese tööpäeva lõppedes,

kirjalik teave – mis tahes käsitsi või masinal kirjutatud või trükitud teave, sealhulgas teavitamine teleksi, faksi ja kaabelvõrgu teel,

teatised – lepingu alusel väljastatud sertifikaadid, teatised, korraldused ja juhised,

töökorraldus – järelevaataja poolt töövõtjale väljastatud mis tahes kirjalik juhend või korraldus tööde läbiviimise kohta,

omavääring – tellija riigi omavääring,

välisvaluuta – mis tahes heakskiidetud valuuta, mis ei ole omavääring ja millele on lepingus viidatud,

kahjuhüvitis – lepingus märkimata summa, mille on määranud kohus või vahekohus või milles pooled on kokku leppinud ja mis makstakse kahju saanud poolele teise poole poolt lepingu rikkumise eest,

leppetrahv – lepingus märgitud summa, mille töövõtja maksab hüvitisena tellijale, kui ta ei lõpeta töid või osa nendest lepingus määratud ajavahemiku jooksul, või mille üks pool maksab teisele mis tahes muu lepingus määratletud rikkumise puhul,

eritingimused – tellija poolt pakkumismenetluse osana väljastatud ja vajadusel muudetud eritingimused, mis moodustavad lepingu osa ja mis koosnevad järgmistest osadest:

a) üldtingimuste muudatused;

b) lepingu eritingimused;

c) tehnilised nõuded; ja

d) mis tahes muud lepinguga seotud küsimused.

1.2. Nende üldtingimuste rubriigid ja jaod ei ole nende osa ja neid ei võeta lepingu tõlgendamisel arvesse.

1.3. Kui kontekst võimaldab, võib ainsuses olevaid sõnu käsitada mitmuses olevate sõnadena ja vastupidi ning meessoost sõnu naissoost sõnadena ja vastupidi.

1.4. Isikutele osutavad sõnad osutavad ka äriühingutele ja mis tahes õigusvõimega organisatsioonidele.

Artikkel 2

Lepingu suhtes kohaldatav õigus ja lepingu keel

2.1. Lepingu suhtes kohaldatakse tellija riigi seadusi, kui eritingimustes pole sätestatud teisiti.

2.2. Kõikide nende üldtingimustega hõlmamata küsimuste suhtes kohaldatakse lepingu suhtes kohaldatavaid seadusi.

2.3. Lepingu ja kõikide töövõtja, tellija ja järelevaataja või nende esindajate vaheliste teatiste keel määratakse eritingimustes.

Artikkel 3

Lepingu dokumentide tähtsuse järjekord

Kui lepingus ei ole sätestatud teisiti, määratakse lepingu dokumentide tähtsuse järjekord eritingimustes.

Artikkel 4

Teadaanded ja kirjalikud teated

4.1. Kui eritingimustega ei ole määratletud teisiti, saadetakse ühelt poolt tellija ja/või järelevaataja ja teiselt poolt töövõtja vaheline teabevahetus posti, kaabelvõrgu, teleksi, faksi või käsiposti teel nimetatud poolte poolt selleks otstarbeks määratud asjakohastele aadressidele.

4.2. Kui saatja nõuab vastuvõtutõendit, viitab ta sellisele nõudele oma teatises ja nõuab vastuvõtutõendit iga kord, kui teatise vastuvõtmiseks on sätestatud tähtaeg. Igal juhul võtab saatja kõik vajalikud meetmed, et tagada oma teatise kättesaamine.

4.3. Kui lepingus sätestatakse mis tahes teatise, nõusoleku, heakskiidu, tõendi või otsuse andmine või väljastamine, peavad need olema kirjalikud, kui ei ole määratletud teisiti, ja selleks tuleb kasutada vastavalt sõnu "teatada", "tõendada", "heaks kiita" või "otsustada". Sellise nõusoleku, heakskiidu, tõendi või otsuse andmisest ei saa ilma põhjuseta keelduda ega nende andmisega viivitada.

Artikkel 5

Järelevaataja ja järelevaataja esindaja

5.1. Järelevaataja täidab lepingus määratletud ülesandeid. Kui lepingus ei ole selgelt sätestatud teisiti, ei ole järelevaatajal õigust vabastada töö võtjat ühestki tema lepingujärgsest kohustusest.

5.2. Järelevaataja võib teatava aja tagant ja nii, et lõplik vastutus jääb ikkagi talle, delegeerida mõne talle kuuluva ülesande või volituse oma esindajale, ning samuti võib ta igal ajal sellise delegeerimise kehtetuks tunnistada või määrata uue esindaja. Mis tahes selline delegeerimine, kehtetukstunnistamine või esindaja väljavahetamine on kirjalik ja võib toimuda alles siis, kui koopia selle kohta on saadetud töövõtjale.

5.3. Järelevaataja esindaja poolt töövõtjale sellise delegeerimise tingimuste kohaselt antud teatistel on sama mõju nagu siis, kui selle oleks andnud järelevaataja, tingimusel et:

a) järelevaataja esindaja mis tahes ebaõnnestunud katse mitte kiita heaks mis tahes tööd, materjale või sisseseadet ei piira järelevaataja volitusi mitte heaks kiita sellist tööd, selliseid materjale või sellist sisseseadet ja anda olukorra parandamiseks vajalikke juhiseid;

b) järelevaatajale jääb õigus selliste teatiste sisu tühistada või muuta.

5.4. Järelevaataja väljastatud juhised ja/või korraldused antakse töökorraldustena. Sellised korraldused kuupäevastatakse, nummerdatakse ja kantakse järelevaataja poolt registrisse, ning nende koopiad edastatakse võimaluse korral käsipostiga töövõtja esindajale.

Artikkel 6

Lepingu üleandmine

6.1. Lepingu üleandmine kehtib ainult siis, kui see tehakse kirjaliku lepinguga, mille alusel annab töövõtja oma lepingu või lepingu osa üle kolmandale isikule.

6.2. Töövõtja ei anna ilma tellija eelneva kirjaliku nõusolekuta üle lepingut, lepingu osa või mis tahes lepingust tulenevat kasu või huvi, välja arvatud järgmistel juhtudel:

a) hüvitisnõue töövõtja panga kasuks lepingu alusel makstavatelt või maksmisele tulevatelt summadelt; või

b) töövõtja kindlustajale antakse üle töövõtja õigus saada hüvitist iga teise isiku puhul, kes vastutab juhtudel, kui kindlustaja on tasunud kahju eest, mida töövõtja on saanud, või tema vastutuse eest.

6.3. Artikli 6 lõike 2 kohaldamisel ei vabasta tellija poolt üleandmise heakskiitmine töövõtjat tema kohustustest seoses juba täidetud lepingu osaga või üleandmata osaga.

6.4. Kui töövõtja on andnud oma lepingu üle ilma loata, võib tellija ilma ametlikult teatamata kohaldada artiklites 63 ja 64 ettenähtud lepingu rikkumist käsitlevaid karistusi.

6.5. Ülevõtjad peavad vastama lepingu sõlmimiseks vajalikele kriteeriumidele.

Artikkel 7

Allhankeleping

7.1. Allhankeleping kehtib ainult siis, kui see tehakse kirjaliku lepinguna, mille alusel töövõtja usaldab oma lepingu või lepingu osa täitmise kolmandale isikule.

7.2. Töövõtja ei sõlmi allhankelepingut ilma tellija eelneva kirjaliku loata. Allhanke korras tehtavatest töödest ja alltööettevõtjatest teavitatakse tellijat. Tellija teavitab artikli 4 lõike 3 sätete kohaselt 30 päeva jooksul alates teatise kättesaamisest töövõtjat oma otsusest, märkides loa andmisest keeldumise korral ära sellise otsuse tegemise põhjused.

7.3. Töövõtja eelistab alltööettevõtjate valikul selliseid tellija riigi füüsilisi isikuid või äriühinguid, kes on suutelised tegema nõutavat tööd samasugustel tingimustel.

7.4. Alltööettevõtjad peavad vastama lepingu sõlmimiseks vajalikele kriteeriumidele.

7.5. Ilma et see piiraks artikli 52 sätete kohaldamist, ei ole tellijal alltööettevõtjatega lepingulisi suhteid.

7.6. Töövõtja vastutab oma alltööettevõtjate ja nende esindajate või töötajate tegevuse, vigade ja hooletuse eest samamoodi kui töövõtja enda, tema esindajate või töötajate tegevuse, vigade ja hooletuse eest. Mis tahes lepingu osa allhanke korras täitmise või alltööettevõtja poolt osa tööde tegemise heakskiitmine tellija poolt ei vabasta töövõtjat ühestki tema lepingujärgsest kohustusest.

7.7. Kui alltööettevõtjal on töövõtja ees seoses tehtavate töödega või tema poolt tarnitavate kaupade, materjalide, sisseseade või pakutavate teenustega kohustusi, mille täitmine ulatub üle lepingujärgse hooldusaja, annab töövõtja mis tahes ajal pärast hooldusaja lõppu viivitamata tellijale tema nõudel ja kulul üle sellisest kohustusest tuleneva kasu selle järel piiramatuks ajaks.

7.8. Kui töövõtja sõlmib allhankelepingu ilma loata, võib tellija ilma ametlikult teatamata kohaldada artiklites 63 ja 64 ettenähtud lepingu rikkumist käsitlevaid karistusi.

TELLIJA KOHUSTUSED

Artikkel 8

Esitatavad dokumendid

8.1. 30 päeva jooksul alates artiklis 15 ettenähtud täitmistagatise esitamisest esitab järelevaataja töövõtjale tasuta lepingu täitmiseks koostatud jooniste koopia ning kaks spetsifikatsiooni ja muude lepingudokumentide koopiat. Töövõtja võib osta täiendavaid koopiaid nendest joonistest, spetsifikatsioonidest ja muudest dokumentidest, kui need on kättesaadavad. Hooldussertifikaadi esitamisel või lõplikul vastuvõtmisel tagastab töövõtja järelevaatajale kõik joonised, spetsifikatsioonid ja muud lepingudokumendid.

8.2. Kui see pole vajalik lepingu kohaldamiseks, ei edasta töövõtja tellija poolt ettenähtud jooniseid, spetsifikatsioone ja muid dokumente ilma järelevaataja nõusolekuta kolmandale isikule ega anna neid kolmandale isikule kasutamiseks.

8.3. Järelevaatajal on volitus väljastada töövõtjale töökorraldusi, mis sisaldavad selliseid täiendavaid dokumente ja juhiseid, mis on vajalikud tööde nõuetekohaseks ja otstarbekaks täitmiseks ja selle käigus tekkinud mis tahes puuduste kõrvaldamiseks.

Artikkel 9

Juurdepääs töökohale

9.1. Tellija teeb töökoha ja juurdepääsu sellele töövõtja poolt kasutatavaks õigel ajal ja vastavalt tööde edenemisele kooskõlas üldtingimustes osutatud täitmiskavaga. Töövõtja tagab kõik vajalikud võimalused teistele asjaomastele isikutele nende tööde läbiviimiseks, nagu on sätestatud eritingimustes või nagu nõutakse töökorraldustes.

9.2. Töövõtja ei kasuta tellija poolt tema käsutusse antud maad muuks otstarbeks kui lepingu täitmiseks.

9.3. Töövõtja hoiab kõik tema käsutuses olevad ruumid heas korras nende kasutamise ajal ja, kui tellija või järelevaataja seda nõuab, taastab lepingu lõppedes nende ruumide esialgse seisundi, võttes arvesse tavapärast kulumit.

9.4. Tellijal ei ole õigust saada mingit tasu omal algatusel läbiviidud töödest tulenevate paranduste eest.

Artikkel 10

Kohalike eeskirjadega seotud abi

10.1. Töövõtja võib taotleda tellija abi tööde tegemise kohaks oleva riigi õigusnormide koopiate ning kohalikke tavasid, korraldusi ja eeskirju käsitleva teabe saamisel, kui need võivad mõjutada töövõtja lepingujärgsete kohustuste täitmist. Tellija võib töövõtja taotluse korral osutada talle abi tema enda kulul.

10.2. Ilma et see piiraks tööde tegemise kohaks oleva riigi võõrtööjõudu käsitlevate õigusnormide kohaldamist, teeb tellija kõik vajalikud pingutused, et hõlbustada töövõtjal hankida kõik nõutavad viisad ja load (sealhulgas töö- ja elamisload) nende töötajate jaoks, kelle teenuseid töövõtja ja tellija peavad vajalikuks, ning samuti elamisload nende perekondade jaoks.

Artikkel 11

Viivitused maksete tegemisel töövõtja töötajatele

Kui töövõtja töötajatele palkade ja tööde tegemise kohaks oleva riigi õigusaktide kohaselt hüvitiste ja toetuste maksmisel esineb viivitusi, võib tellija anda töövõtjale teate, et ta kavatseb sellised palgad, hüvitised ja toetused maksta otse 15 päeva jooksul alates teatise esitamisest. Kui töövõtja ei tunnista selliseid makseid seaduslikuks, esitab ta tellijale 15 päeva jooksul põhjendatud vastuväited. Kui tellija on pärast selliste vastuväidetega tutvumist arvamusel, et palgad tuleb maksta, võib ta maksta sellised palgad, hüvitised ja toetused töövõtjal saadaolevast summast. Kui selliseid summasid ei ole, võib ta pidada need kinni nende üldtingimustega ettenähtud tagatistest. Tellija poolt käesoleva artikli kohaselt võetud mis tahes meede ei vabasta töövõtjat kohustustest oma töötajate ees, välja arvatud juhul, kui meede teeb kohustuse täitmise võimalikuks. Sellise meetme võtmine ei sea tellijale mingeid kohustusi töövõtja töötajate ees.

TÖÖVÕTJA KOHUSTUSED

Artikkel 12

Üldkohustused

12.1. Töövõtja peab hoole ja ettevaatlikkusega ning vastavalt lepingu sätetele kavandama tööd lepingus ettenähtud ulatuses, need tööd tegema ja lõpetama ning kõrvaldama kõik tööde käigus tekkinud puudused. Töövõtja tagab ehitustöö juhtimise ja kavandamise, täitmise, lõpetamise ja mis tahes puuduste kõrvaldamise jaoks nõutava ajutise või alalise personali, materjalide, sisseseade, varustuse ja muude elementidega varustamise, kui lepingus on nii määratletud või saab niimoodi mõistlikult järeldada.

12.2. Töövõtja vastutab täielikult lepingujärgsete toimingute ning ehitusmeetodite otstarbekuse, stabiilsuse ja ohutuse eest.

12.3. Töövõtja järgib järelevaataja antud töökorraldusi. Kui töövõtja leiab, et töökorraldustes esitatud nõuded ületavad järelevaataja volitusi või lepingu rakendusala, esitab ta järelevaatajale aegumise kartuses 30 päeva jooksul teatise põhjustega. Töökorralduse täitmist sellise teatise pärast ei peatata.

12.4. Töövõtja järgib kõiki tellija riigis kehtivaid õigusnorme ja tagab, et tema töötajad, nende ülalpeetavad ja kohalikud töötajad järgivad kõiki selliseid õigusnorme. Töövõtja hüvitab tellijale kõik nõuded, mis tulenevad selliste õigusnormide rikkumisest töövõtja, tema töötajate ja nende ülalpeetavate poolt.

12.5. Kui töövõtja, mõni tema alltööettevõtja, esindaja või teenistuja kavatseb anda või soostub pakkumise või andmisega või annab mis tahes isikule altkäemaksu, kingituse, jootraha või vahendustasu selleks, et see isik teeks või jätaks tegemata lepinguga või tellijaga sõlmitud mis tahes muu lepinguga seotud teo või et ta soosiks või ei soosiks mõnda lepinguga või tellijaga sõlmitud mis tahes muu lepinguga seotud isikut, võib tellija ilma, et see piiraks ühtegi töövõtja lepingu alusel omandatud õigust, lepingu lõpetada; sellisel juhul kohaldatakse artiklite 63 ja 64 sätteid.

12.6. Töövõtja käsitleb kõiki lepinguga seoses saadud dokumente ja teavet konfidentsiaalsena ja ei või niivõrd, kuivõrd see pole lepingu täitmise eesmärgil vajalik, avaldada või teha teatavaks ühtegi lepingu üksikasja ilma, et selleks poleks antud eelnevat kirjalikku luba tellija poolt või pärast tellijalt saadud nõusolekut järelevaataja poolt. Kui lepingu täitmisega seoses avaldamise või teatavakstegemise vajalikkuses esineb erimeelsusi, on lõpliku otsuse tegemise õigus tellijal.

12.7. Kui töövõtja on kahest või enamast isikust koosnev ühisettevõte või konsortsium, on kõik sellised isikud solidaarselt seotud lepingu tingimuste täitmisega tellija riigi õigusaktide kohaselt ning nad määravad tellija nõudel ühe isiku endi seast tegutsema juhina ja esindama ühisettevõtet või konsortsiumi. Ühisettevõtte või konsortsiumi koosseisu ega põhikirja ei muudeta ilma tellija eelneva nõusolekuta.

Artikkel 13

Ehitustöö juhtimine

13.1. Ehitustöid juhib töövõtja ise või tema poolt selleks määratud esindaja. Esindaja tuleb esitada järelevaatajale heakskiitmiseks. Sellise heakskiidu võib alati tühistada. Kui järelevaataja keeldub esindajat heaks kiitmast või tühistab oma heakskiidu, esitab ta sellise otsuse tegemise põhjused, ning töövõtja esitab viivitamata heakskiitmiseks uue esindaja.

13.2. Kui järelevaataja tühistab töövõtja esindajale antud heakskiidu, eemaldab töövõtja esimesel võimalusel pärast sellist tühistamist käsitleva teatise saamist esindaja tema tööülesannete täitmiselt ja asendab tema järelevaataja poolt heakskiidetud teise esindajaga.

13.3. Töövõtja esindajal on täielikud volitused teha mis tahes tööde täitmiseks vajalikke otsuseid, saada ja viia ellu töökorraldusi ning kirjutada alla artiklis 39 osutatud tööde registrile või vastavalt vajadusele sellele lisatud dokumendile. Töövõtja vastutab igal juhul tööde rahuldava läbiviimise tagamise eest, tagades sealhulgas nõuete ja töökorralduste järgimise tema enda töötajate ning alltööettevõtjate ja nende töötajate poolt.

Artikkel 14

Töötajad

14.1. Töövõtja peab palkama piisava arvu töötajaid ja võimaldama kasutada optimaalselt selle riigi inimressursse, kus ehitustöid tehakse. Sellistel töötajatel peavad olema ehitustööde nõuetekohase tegemise ja edenemise tagamiseks vajalikud oskused ja kogemused. Töövõtja eemaldab töödelt viivitamata kõik järelevaataja osutatud töötajad, kes võivad ohustada tööde nõuetekohast täitmist.

14.2. Töökohal kohaldatakse töötajate suhtes vähemalt tellija riigi õigusaktidega sätestatud tasumäärasid ja üldiseid töötingimusi.

Artikkel 15

Täitmistagatis

15.1. Töövõtja esitab tellijale 30 päeva jooksul alates lepingu sõlmimise kohta teate saamisest tagatise lepingu täielikuks ja nõuetekohaseks täitmiseks. Tagatissumma on sätestatud eritingimustes ja ei ületa 10 % lepingujärgsest hinnast, sealhulgas koos mis tahes lepingu täiendustes sätestatud summadega, välja arvatud juhul, kui eritingimustega nähakse ette teisiti. See ei tohi siiski mingil juhul ületada 20 % lepingujärgsest hinnast.

15.2. Täitmistagatis esitatakse tellijale makse vastu mis tahes kahju eest, mis tuleneb töövõtja ebaõnnestunud katsest täita täielikult ja nõuetekohaselt oma lepingujärgseid kohustusi.

15.3. Täitmistagatis esitatakse eritingimustes sätestatud vormis, milleks võib olla pangatagatis, panga aruanne, tõendatud tšekk, kindlustusseltsi või võlakirju väljastava asutuse võlakiri, tagasivõtmatu akreditiiv või tellijale tehtud rahaline sissemakse. Kui täitmistagatiseks on pangatagatis, panga aruanne, kontrollitud tšekk või võlakiri, väljastab selle tellija poolt lepingu suhtes kohaldatavate kõlblikkuskriteeriumide kohaselt heakskiidetud pank, kindlustusselts või võlakirju väljastav asutus.

15.4. Kui eritingimustega ei ole sätestatud teisiti, esitatakse täitmistagatis selles vääringus, milles makstakse esialgse lepingu eest, ja nendele lepingutele vastavates suhetes.

15.5. Töövõtjale ei tehta enne tagatise esitamist mingeid makseid. Tagatis jääb kehtima kuni lepingu täieliku ja nõuetekohase täitmiseni.

15.6. Kui tagatise esitanud füüsiline või juriidiline isik ei täida lepingu täitmise ajal oma kohustusi, kaotab tagatis kehtivuse. Tellija annab töövõtjale võimaluse uue tagatise esitamiseks eelmisega samadel tingimustel. Kui töövõtja ei esita uut tagatist, võib tellija lepingu lõpetada.

15.7. Tellija nõuab tagatisest makstavaks kõik rahasummad, mille garant peab tagatise alusel maksma töövõtja puuduste eest lepingu alusel vastavalt tagatise jaoks sätestatud tingimustele ja selle maksumuse ulatuses. Garant maksab need summad tellija nõudmisel viivitamata ja ei tohi esitada mingeid vastuväiteid mis tahes põhjusel. Enne täitmistagatise alusel nõude esitamist teavitab tellija töövõtjat, märkides ära nõude tegemise aluseks oleva puuduse laadi.

15.8. Kui lepinguga ei ole ette nähtud teisiti, vabastatakse täitmistagatis 30 päeva jooksul alates artiklis 51 osutatud lõpparve esitamisest.

Artikkel 16

Kindlustus

16.1. Töövõtja teeb enda ja tellija nimele kindlustuse kadude või kahjude vastu, mille eest ta on lepingu alusel vastutav. Kui eritingimustega ei ole sätestatud teisiti, hõlmab selline kindlustus:

a) ehitustööd, sealhulgas materjalid ja nende kasutamiseks vajalik sisseseade, täieliku asendusmaksumuse ulatuses selliste kahjude vastu, mis tulenevad mis tahes muul põhjusel kui vääramatu jõud või tellijale lepingu alusel omistatavad ohud;

b) 15 % sellisest asendushinnast või eritingimustes sätestatud summast, et katta kadude või kahjude kõrvaldamisest tulenevad mis tahes lisakulutused, sealhulgas ekspertide töötasud ning ehitustöö mis tahes osa lammutamise ja äraviimise ja mis tahes laadi prahi äraviimise kulud;

c) töövõtja varustuse ja muud töövõtja poolt ehituskohale toodud asjad summa ulatuses, mis on piisav nende kohapeal asendamiseks.

16.2. Tellija võib asendada artikli 16 lõikes 1 ettenähtud kindlustuse üldise kindlustuspoliisiga, mis hõlmab artikli 16 lõike 1 punktide a, b ja c elemendid. Sellisel juhul teavitab töövõtja kindlustusandjat tellija huvidest.

16.3. Töövõtja teeb igale tema palgatud töötajale, tellijale ja mis tahes tellija töötajale seoses ehitustöö tegemisega tööõnnetuskindlustuse ja vastutuskindlustuse. Isikukahju puhul on selline vastutus piiramatu.

16.4. Töövõtja teeb kindlustuse, mis hõlmab ohtudega seotud vastutust ja tsiviilvastutust, mis tuleneb töövõtja, tema õigusjärglaste või esindajate poolt sooritatud teost või selle ärajätmisest. Selline kindlustus tuleb teha vähemalt eritingimustega määratletud summas. Lisaks sellele tagab ta, et kõik tema alltööettevõtjad on teinud sellise kindlustuse.

16.5. Kõik käesolevas artiklis osutatud kindlustuslepingud sõlmitakse 30 päeva jooksul alates lepingu sõlmimise kohta teatise saamisest, ning need peab heaks kiitma tellija. Selline kindlustus jõustub tööde alustamisel ja kehtib kuni tööde lõpliku vastuvõtmiseni. Töövõtja esitab viivitamata tellijale kindlustuspoliisi ja tõendi kindlustusmaksete korrapärase maksmise kohta, kui tellija või järelevaataja temalt seda nõuab.

16.6. Olenemata töövõtja kohustusest teha artikli 16 kohaselt kindlustus, on töövõtja ainuisikuliselt vastutav ja vabastab tellija ja järelevaataja kolmandate isikute poolt esitatavatest varakahju või isikukahju käsitlevatest nõuetest, mis tulenevad töövõtja, tema alltööettevõtjate ja töötajate poolt ehitustööga seotud tööde täitmisest.

Artikkel 17

Lepingu täitmise kava

17.1. Töövõtja koostab vastavalt eritingimustele lepingu täitmise kava ja esitab selle järelevaatajale heakskiitmiseks. Kava sisaldab vähemalt järgmist:

a) töövõtja kavandatav tööde tegemise järjekord;

b) jooniste esitamiseks ja heakskiitmiseks sätestatud tähtajad;

c) nende meetodite üldkirjeldus, mida töövõtja kavandab võtta ehitustöö tegemiseks; ja

d) sellised täiendavad üksikasjad või teave, mida järelevaataja võib põhjendatult nõuda.

17.2. Kava heakskiitmine järelevaataja poolt ei vabasta töövõtjat ühestki tema lepingujärgsest kohustusest.

17.3. Ilma järelevaataja loata ei või kavasse teha ühtki olulist muudatust. Kui tööde edenemine ei vasta siiski kavale, võib järelevaataja kohustada töövõtjat kava läbi vaatama ja esitama selle pärast läbivaatamist talle heakskiitmiseks.

Artikkel 18

Hindade üksikasjalik jaotus

18.1. Töövõtja esitab vajadusel ja vähemalt 20 päeva jooksul alates järelevaataja põhjendatud taotluse saamisest oma määrade ja hindade üksikasjaliku jaotuse, kui sellist jaotust nõutakse lepingu kohaldamise eesmärgil.

18.2. Pärast teatise saamist lepingu sõlmimise kohta esitab töövõtja eritingimustega ettenähtud tähtaja jooksul järelevaatajale teavitamiseks üksikasjaliku rahavoogude hinnangu kvartali kohta, millest on näha kõik maksed, millele töövõtjal on lepingu alusel õigus. Kui järelevaataja nõuab, esitab töövõtja seejärel ülevaadatud rahavoogude hinnangu kvartali kohta. Teatis ei sea mingit vastutust tellijale või järelevaatajale.

Artikkel 19

Töövõtja joonised

19.1. Töövõtja esitab järelevaatajale heakskiitmiseks:

a) joonised, dokumendid, proovid ja/või näidised, nagu võib olla sätestatud lepingus, lepingus või lepingu täitmise kavas esitatud tähtaegade jooksul;

b) joonised, mida järelevaataja võib põhjendatult nõuda lepingu täitmist silmas pidades.

19.2. Kui järelevaataja ei teavita artikli 19 lõikes 1 osutatud heakskiitmisotsusest lepingus või heakskiidetud lepingu täitmise kavas osutatud tähtaegade jooksul, loetakse sellised joonised, dokumendid, proovid ja/või näidised heakskiidetuks määratletud tähtaegade lõpus. Kui ei ole määratletud ühtegi tähtaega, loetakse need heakskiidetuks, kui nende vastuvõtmisest on möödunud 30 päeva.

19.3. Järelevaataja allkirjastab või identifitseerib muul viisil joonised, dokumendid, proovid ja/või näidised, ja nendest ei tohi kõrvale kalduda, kui järelevaataja nii ei sätesta. Kõiki töövõtja jooniseid, dokumente, proove või näidiseid, mida järelevaataja heaks ei kiida, muudetakse viivitamata nii, et need vastaksid järelevaataja nõuetele, ja töövõtja esitab need uuesti järelevaatajale heakskiitmiseks.

19.4. Töövõtja esitab heakskiidetud jooniste täiendavad koopiad, mille vorm ja arv on sätestatud lepingus või hiljem antud töökorraldustes.

19.5. Jooniste, dokumentide, proovide või näidiste heakskiitmine järelevaataja poolt ei vabasta töövõtjat ühestki tema lepingujärgsest kohustusest.

19.6. Järelevaatajal on õigus kontrollida kõiki lepinguga seotud jooniseid, dokumente, proove ja näidiseid töövõtja ruumides igal ajal, kui ta peab seda vajalikuks.

19.7. Enne ehitustööde ajutist vastuvõtmist esitab töövõtja käitamis- ja hooldusjuhendid koos joonistega, mis on piisavalt üksikasjalikud, et võimaldada tellijal käitada, hooldada, kohandada ja parandada kõiki ehitustöö osasid. Kui eritingimustes ei ole sätestatud teisiti, on juhendid ja joonised lepingu keeles ning nende vorm ja arv vastab lepingus sätestatule. Töid ei loeta ajutise vastuvõtmise puhul lõpetatuks seni, kuni selliseid juhendeid ja jooniseid pole tellijale esitatud.

Artikkel 20

Pakkumishindade piisavus

20.1. Eeldatakse, et töövõtja inspekteerib ja uurib töökohta ja selle ümbrust ning veendub enne oma pakkumise esitamist pinnase ja maapõue kvaliteedis; samuti eeldatakse, et ta on võtnud arvesse töökoha pinnavormi ja laadi, tööde ulatust ja laadi ning tööde lõpetamiseks vajalike materjalide laadi, sidevahendeid ja juurdepääsu töökohale ja võimalikku majutust, ning eeldatakse üldiselt, et ta on saanud kogu vajaliku teabe oma pakkumist mõjutavate ohtude, ettenägematute kulutuste ja kõigi muude asjaolude kohta.

20.2. Eeldatakse, et töövõtja on enne oma pakkumise esitamist taganud pakkumises ja hinnangulises eelarves või hindade loetelus märgitud määrade ja hindade õigsuse ja piisavuse, millega hõlmatakse kõik tema lepingujärgsed kohustused, välja arvatud juhul, kui lepingus ei ole sätestatud teisiti.

20.3. Kuna eeldatakse, et töövõtja on määranud oma hinnad kindlaks enda arvutuste ja hinnangute põhjal, teeb ta ilma lisatasuta kõik pakkumises esitatud tööd, mille kohta ta pole märkinud ühikuhinda ega kindlat hinda.

Artikkel 21

Erandlikud ohud

21.1. Kui töövõtja puutub tööde läbiviimise käigus kokku kunstlike takistustega või füüsiliste tingimustega, mida kogenud töövõtja ei saanud ette näha, ja kui töövõtja on arvamusel, et esinevad täiendavad kulutused ja/või selle tulemusel on vaja pikendada lepingu täitmiseks ettenähtud ajavahemikku, teavitab ta sellest vastavalt artiklile 35 ja/või 55 järelevaatajat. Töövõtja täpsustab sellises teatises kunstlikud takistused ja/või füüsilised tingimused, märkides ära üksikasjad nende oodatavate mõjude kohta, võetavad või kavatsetavad meetmed ning eeldatava viivituse või häirete ulatuse tööde läbiviimisel.

21.2. Pärast teatise kättesaamist võib järelevaataja muu hulgas:

a) nõuda töövõtjalt võetavate või kavatsetavate meetmete hinnangulistest kulutustest teatamist;

b) kiita heaks artikli 21 lõike 2 punktis a osutatud meetmed muudetud või muutmata kujul;

c) anda kirjalikke juhiseid kunstlike takistuste või füüsiliste tingimustega ümberkäimiseks;

d) nõuda lepingu muutmist, peatamist või lõpetamist.

21.3. Selles ulatuses, mille puhul järelevaataja arvab, et kõiki või osasid nimetatud kunstlikke takistusi või füüsilisi tingimusi ei olnud võimalik kogenud töövõtja poolt ette näha, järelevaataja:

a) võtab arvesse kõiki viivitusi, mis on selliste takistuste või tingimuste pärast töövõtjale tekkinud, määrates kindlaks mis tahes täitmiseks ettenähtud ajavahemiku pikendamise, millele töövõtjal on artikli 35 alusel õigus; ja/või

b) määrab kindlaks lisamaksed, millele töövõtjal on vastavalt artiklile 55 õigus, kui tegemist on muude kunstlike takistuste või füüsiliste tingimustega kui ilmastikutingimused.

21.4. Ilmastikutingimused ei anna töövõtjale õigust esitada nõudeid artikli 55 alusel.

21.5. Kui järelevaataja otsustab, et töövõtjal oli võimalik tervikuna või osaliselt näha ette kunstlikke takistusi või füüsilisi tingimusi, teavitab ta sellest töövõtjat esimesel võimalusel.

Artikkel 22

Töökohtade turvalisus

22.1. Töövõtja võib keelata juurdepääsu töökohale igale isikule, kes ei ole seotud lepingu täitmisega, välja arvatud järelevaataja poolt volitatud isikutele.

22.2. Töövõtja säilitab kohtade turvalisuse kogu täitmisperioodi jooksul ja on vastutav meetmete võtmise eest oma töötajate, tellija esindajate ja kolmandate isikute huvides, et vältida tööde läbiviimisest tuleneda võivaid mis tahes kaotusi või kahjusid.

22.3. Töövõtja võtab oma vastutusel ja enda kulul kõik olulised meetmed, et tagada olemasolevate struktuuride ja sisseseadete kaitsmine, säilitamine ja hooldamine. Töövõtja on vastutav kogu selliste valgustus-, kaitse- ja turvaseadmete ning sellise tarastamise varumise ja hooldamise eest, mis on ehitustöö nõuetekohaseks täitmiseks vajalik või mida järelevaataja võib temalt põhjendatult nõuda.

22.4. Kui lepingu täitmise jooksul on vaja võtta kiiresti meetmeid õnnetuse või kahjuga seotud ohu ärahoidmiseks või mis tahes õnnetuse või kahjustuse järel turvalisuse tagamiseks, teatab järelevaataja töövõtjale ametlikult, mida viimane peab tegema. Kui töövõtja ei soovi või ei suuda vajalikke meetmeid võtta, võib järelevaataja teha vajalikud tööd töövõtja kulul ulatuses, mille eest töövõtja vastutab.

Artikkel 23

Naabruses asuva vara kaitsmine

23.1. Töövõtja võtab oma vastutusel ja enda kulul kõik heade ehitustavadega ja valitsevate asjaoludega nõutavad ettevaatusabinõud, et kaitsta naabruses asuvat vara ja vältida neile ebaharilike häirete tekitamist.

23.2. Töövõtja kindlustab tellija naabruses asuva maa omanike ja elanike mis tahes nõuetest tulenevate finantstagajärgede vastu, kui töövõtja on nende eest vastutav ja kui kahju naabruses asuvale varale ei ole tulenenud tellija või järelevaataja poolt töövõtjale määratud kavast või ehitusmeetodist põhjustatud ohust.

Artikkel 24

Liiklushäired

24.1. Töövõtja tagab, et ehitustöö ega sisseseaded ei takista ega ohusta liiklust maanteedel, raudteedel, veeteedel ega lennuväljadel, kui eritingimustega pole seda lubatud. Teede ja sõidukite valimisel võtab töövõtja eelkõige arvesse massipiiranguid.

24.2. Kõik erimeetmed, mida töövõtja peab vajalikuks või mis on määratletud eritingimustega või mida tellija nõuab teede, raudteede või sildade kaitsmiseks või tugevdamiseks, võetakse töövõtja kulul, sõltumata sellest, kas need võetakse tema poolt. Töövõtja teavitab järelevaatajat kõikidest tema poolt kavatsetavatest meetmetest enne nende võtmist. Töövõtja kõrvaldab oma kulul kõik kahjud, mille on teedele, raudteedele ja sildadele põhjustanud materjalide, sisseseade ja töövahendite vedu.

Artikkel 25

Kaablid ja torud

25.1. Kui töövõtja kohtab maa-alustele kaablitele, torudele ja seadmetele osutavaid tähiseid, jätab ta need puutumata või paneb need oma kohale tagasi, kui ehitustöö läbiviimise tõttu tuli need ajutiselt eemaldada. Selliste kaastegevuste jaoks on vaja järelevaataja luba.

25.2. Töövõtja vastutab vastavalt olukorrale tellija poolt lepingus määratletud kaablite, torude ja seadmete säilitamise, kõrvaldamise ja asendamise eest ja ta kannab sellega kaasnevad kulutused.

25.3. Kui lepingus ei ole kaablite, torude ja seadmete olemasolu määratletud, kuid see ilmneb tähistest ja viidetest, on töövõtjal üldine kohustus olla ettevaatlik ning tal lasuvad eespool nimetatud kohustustega samalaadsed säilitamis-, kõrvaldamis- ja asendamiskohustused. Sellisel juhul hüvitab tellija talle tehtud kulutused ulatuses, mis tuli võtta lepingu täitmiseks.

25.4. Töövõtjal ei ole siiski kohustust kõrvaldada ja asendada kaableid, torusid ja seadmeid ega kanda sellise tegevusega seotud kulusid, kui tellija otsustab selle eest vastutada. Sama korda kohaldatakse siis, kui selle kohustuse ja sellega seotud kulutuste eest vastutab mõni teine spetsiaalne asutus või esindaja.

25.5. Kui mis tahes töö ehituskohas tekitab tõenäoliselt häireid avalike teenuste osutamisel või kahjustab neid teenuseid, teatab töövõtja sellest viivitamata kirjalikult järelevaatajale piisavalt vara, nii et tööde normaalse jätkumise lubamiseks saaks võtta õigel ajal sobivaid meetmeid.

Artikkel 26

Sisseseadmine

26.1. Töövõtja vastutab:

a) tööde täpse sisseseadmise eest, võttes arvesse järelevaataja poolt antud algupäraseid viitemärke, -jooni ja -tasemeid;

b) ehitustööde kõigi osade korrektse sisseseadmise, nivelleerimise, mõõdistamise ja kokkusobitamise eest; ja

c) eespool nimetatud töödega seotud vajalike vahendite, aparaatide ja tööjõu hankimise eest.

26.2. Kui tööde tegemise jooksul ilmneb mis tahes viga ehitustöö mis tahes osa sisseseades, nivelleerimises, mõõdistamises ja kokkusobitamises, parandab töövõtja enda kulul ja järelevaataja nõudmisel sellise vea järelevaatajat rahuldaval viisil, juhul kui sellise vea põhjuseks ei ole järelevaataja esitatud ebaõiged andmed; sellisel juhul vastutab paranduskulude eest tellija.

26.3. Sisseseade või kokkusobitamise ja nivelleerimise kontrollimine järelevaataja poolt ei vabasta töövõtjat mingil viisil vastutusest sisseseade, kokkusobitamise või nivelleerimise täpsuse eest, ning töövõtja kaitseb hoolikalt kõiki tähiseid, vaiu, tikke ja muid ehitustöö sisseseadmisel kasutatud märke.

Artikkel 27

Lammutustööde käigus tekkinud materjalid

27.1. Kui leping hõlmab lammutustöid, kuuluvad lammutustööde käigus saadud materjalid ja tooted töövõtjale, kui eritingimustega ja/või tellija riigi õigusaktidega ei ole sätestatud teisiti ja kui nii on ette nähtud artikli 28 sätetega.

27.2. Kui eritingimustega nähakse ette, et lammutustööde käigus saadud kõik materjalid või kõik tooted või osa nendest kuuluvad tellijale, võtab töövõtja kõik ettevaatusabinõud nende säilitamise tagamiseks. Töövõtja vastutab enda või tema esindajate põhjustatud selliste materjalide või toodete mis tahes hävimise või kahjustamise eest.

27.3. Sõltumata kasutusest, mida tellija kavandab materjalide ja toodete jaoks, mille suhtes on tal omandiõigus, kannab kõik selliste materjalide ja toodete vedamise ja ladustamisega ning järelevaataja poolt osutatud kohas ladustamisega seotud kulud töövõtja, kui vedamismaa on alla 100 meetri.

27.4. Kui eritingimustega ei ole sätestatud teisiti, kõrvaldab töövõtja oma kulul järk-järgult töökohalt lammutusprahi, jäätmed ja riismed.

Artikkel 28

Leiud

28.1. Kaeve- või lammutustööde käigus avastatud mis tahes leidudest teavitatakse viivitamata järelevaatajat. Järelevaataja otsustab, kuidas selliste leidudega tuleb ümber käia, võttes arvesse tellija riigi õigusakte.

28.2. Tellijale kuuluval maal tehtud kaeve- ja lammutustööde käigus leitud materjalid kuuluvad tellijale, tasudes töövõtjale igasuguse spetsiaalse pingutuse eest.

28.3. Kaeve- või lammutustööde käigus leitud kunsti- ja antiikesemed ning looduslikud esemed ja vanad rahad ning muud teadusliku väärtusega esemed ja samuti väärismetallidest tehtud haruldased esemed kuuluvad tellijale.

28.4. Vaidluste korral on tellijal ainuõigus otsustada, kas ese vastab artikli 28 lõigetes 1 ja 3 esitatud liigitusele.

Artikkel 29

Ajutised ehitised

29.1. Töövõtja teeb oma kulul kõik ehitustöö läbiviimise võimaldamiseks vajalikud ajutised ehitised. Töövõtja esitab järelevaatajale kavatsetavate ajutiste ehitiste, näiteks tõkketammide, ehitustellingute, sõrestike ja raketistega seotud joonised. Ta võtab arvesse järelevaataja tehtud tähelepanekuid ja võtab enesele vastutuse seoses nende joonistega.

29.2. Kui eritingimustes määratletakse, et konkreetsete ajutiste ehitiste kavandamise eest vastutab tellija, esitab järelevaataja töövõtjale mõistliku aja jooksul kõik joonised, mida töövõtjal on selle projekti kohaste ajutiste tööde tegemiseks vaja. Sellisel juhul vastutab tellija ainuisikuliselt projekti ohutuse ja nõuetekohasuse eest. Töövõtja vastutab siiski nõuetekohase ehitamise eest.

Artikkel 30

Mullaanalüüsid

Vastavalt eritingimustele ja tehnilistele nõuetele teeb töövõtja järelevaatajale kättesaadavaks tööjõu ja vahendid järelevaataja poolt piisavalt vajalikukeks peetavate mis tahes mullaanalüüside tegemiseks. Töövõtjale hüvitatakse sellise töö puhul kasutatud või selle jaoks kättesaadavaks tehtud tööjõule ja vahenditele tehtud tegelikud kulutused, kui lepinguga pole seda juba ette nähtud.

Artikkel 31

Kattuvad lepingud

31.1. Töövõtja võimaldab vastavalt järelevaataja nõuetele mõistlikud võimalused nende tööde tegemiseks mis tahes teisele tellija poolt palgatud töövõtjale ja tema töötajatele, tellija töötajatele ja mis tahes teistele riigiasutustele, keda võidakse palgata töökohal või selle läheduses tööde tegemiseks, mida ei ole lepinguga hõlmatud või mille kohta tellija on seoses ehitustöödele kaasaaitamisega sõlminud lepingu.

31.2. Kui töövõtja teeb järelevaataja kirjalikul taotlusel siiski kättesaadavaks mis tahes sellisele töövõtjale, riigiasutusele või tellijale maa- või veeteed hooldustööde jaoks, mille eest töövõtja on vastutav, või võimaldab mis tahes sellistel teistel isikutel kasutada töövõtja ajutisi ehitisi, ehitustellinguid või muud töökohal olevat varustust või osutab mis tahes muud teenust, mida lepinguga pole ette nähtud, maksab tellija töövõtjale sellise teenuse kasutamise eest sellise summa või pikendab tähtaega sellise aja võrra, mis on järelevaataja arvates mõistlik.

31.3. Töövõtjal ei ole artikli 31 kohaldamisel õigust saada vabastust ühestki lepingujärgsest kohustusest, samuti ei ole tal õigust muudele kui artikli 31 lõikes 2 sätestatud nõuetele.

Artikkel 32

Patendid ja litsentsid

Kui eritingimustega ei ole sätestatud teisiti, vabastab töövõtja tellija ja järelevaataja vastutusest mis tahes nõuete eest, mis tulenevad patentide, litsentside, jooniste, näidiste või kaubamärkide lepingujärgsest kasutamisest, välja arvatud juhul, kui selline rikkumine tuleneb tellija ja/või järelevaataja poolt ettenähtud projektist või tehnilistest nõuetest.

ALUSTAMINE JA VIIVITUSED

Artikkel 33

Töö alustamise korraldus

33.1. Tellija määrab kindlaks lepingu täitmise alustamise kuupäeva; ta teatab sellest töövõtjale kas lepingu sõlmimise kohta edastatavas teatises või järelevaataja väljastatavas töökorralduses.

33.2. Lepingu täitmise alguskuupäev ei ole hilisem kui 180. päev alates lepingu sõlmimise kohta teatise esitamisest, juhul kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti.

Artikkel 34

Täitmise ajavahemik

Täitmise ajavahemik algab artikli 33 lõike 1 kohaselt kindlaksmääratud ja lepingus märgitud kuupäeval, ilma et see piiraks ajavahemiku pikendamist, mida võidakse anda artikli 35 alusel.

Artikkel 35

Täitmise ajavahemiku pikendamine

35.1. Töövõtja võib taotleda lepingu täitmise ajavahemiku pikendamist, kui lepingu täitmisel esineb viivitusi või on neid ette näha ühel järgmistest põhjustest:

a) erandlikud ilmastikutingimused tellija riigis;

b) kunstlikud takistused või füüsilised tingimused, mida kogenud töövõtja ei suutnud ette näha;

c) lepingu täitmise kuupäeva mõjutavad muud kui töövõtja hooletusest tulenevad töökorraldused;

d) lepingujärgsete kohustuste täitmata jätmine tellija poolt;

e) ehitustöö mis tahes peatamine muul põhjusel kui töövõtja hooletuse tõttu;

f) vääramatu jõud;

g) nendes üldtingimustes osutatud mis tahes muud põhjused, mis ei tulene töövõtja hooletusest.

35.2. Töövõtja teatab 30 päeva jooksul alates sellest, kui ta on viivituse võimalikust esinemisest teadlikuks saanud, järelevaatajale oma kavatsusest taotleda lepingu täitmise ajavahemiku pikendamist, mida ta võib pidada enda puhul õigustatuks, ning esitab seejärel nii kiiresti, kui on antud asjaolude puhul mõistlik, järelevaatajale taotluse täielikud ja üksikasjalikud andmed, et selle saaks õigel ajal läbi vaadata.

35.3. Järelevaataja teatab pärast tellijaga ja vajadusel töövõtjaga konsulteerimist töövõtjale kirjalikult lepingu täitmise ajavahemiku pikendamisest, mis algab kas hiljem või tagasiulatuvalt, või teatab töövõtjale, et tal ei ole õigust pikendust saada.

Artikkel 36

Täitmisel esinevad viivitused

36.1. Kui töövõtja ei lõpeta ehitustöid lepingus määratletud ajavahemiku/-vahemike jooksul, on tellijal ilma ametlikult teatamata ja ilma, et see piiraks tema teisi lepingujärgseid õiguskaitsevahendeid, õigus nõuda leppetrahvi maksmist iga päeva või selle osa kohta, mis jääb määratletud lepingu täitmise ajavahemiku lõpu või artikli 35 alusel pikendatud ajavahemiku lõpu ja lõpetamise tegeliku kuupäeva vahele, eritingimustes sätestatud alustel ja maksimumsumma ulatuses. Kui ehitustöö võetakse artikli 59 kohaselt vastu osaliselt, võib eritingimustega sätestatud leppetrahve vähendada vastavalt vastuvõetud osa maksumusele kogu ehitustöö maksumusest.

36.2. Kui tellijal on õigus artikli 36 lõike 1 kohasele maksimaalsele nõudele, võib ta pärast töövõtja teavitamist:

a) hoida kinni täitmistagatist; ja/või

b) lepingu lõpetada; ja

c) sõlmida töövõtja kulul lepingu kolmanda isikuga tegemata jäänud ehitustöö kohta.

Artikkel 37

Muudatused

37.1. Järelevaatajal on õigus nõuda muudatuste tegemist mis tahes ehitustöö osa puhul, kui see on lepingu nõuetekohaseks täitmiseks ja/või ehitustöö funktsioneerimiseks vajalik. Sellised muudatused võivad sisaldada täiendusi, ärajätmisi, asendamisi, muudatusi kvaliteedis, kvantiteedis, kujus, laadis, kohas, mõõtmetes, nivelleerimises või kokkusobitamises ja muudatusi ehitustöö läbiviimise jaoks kindlaksmääratud järgnevuses, meetodis või ajastamises. Muutmiskorraldus ei tee lepingut kehtetuks, kuid selliste muudatuste finantsmõjusid hinnatakse nende esinemise korral vastavalt artikli 37 lõigetele 5 ja 7.

37.2. Muudatused esitatakse ainult töökorraldustena, tingimusel et, kui:

a) järelevaataja leiab mingil põhjusel, et korraldus tuleb anda suuliselt, kinnitab ta seda nii kiiresti kui võimalik töökorraldusega;

b) töövõtja kinnitab artikli 37 lõike 2 punkti a kohaldamisel antud kirjalikku ja suulist korraldust ja kui kinnitus ei ole vastuolus järelevaataja edastatud kirjaliku korraldusega, loetakse töökorraldus muudatuste tegemiseks esitatuks, kui eritingimustega ei ole sätestatud teisiti;

c) töökorraldust muudatuste tegemiseks ei nõuta juhul, kui kõne all on töömahu suurendamine või vähendamine, kui selline suurendamine või vähendamine tuleneb hinnangulises eelarves või hindade loetelus märgitud koguste ületamisest või puudujäägist.

37.3. Kui artikli 37 lõikega 2 ei nähta enne muudatuste tegemiseks töökorralduse andmist ette teisiti, teatab järelevaataja töövõtjale sellise muudatuse laadi ja vormi. Töövõtja esitab pärast sellise teatise saamist nii kiiresti kui võimalik järelevaatajale ettepaneku, mis sisaldab:

a) vajadusel täidetavate ülesannete ja võetavate meetmete kirjeldust ja täitmise kava; ja

b) täitmiskavasse või töövõtja kohustustesse vastavalt lepingule tehtavaid mis tahes vajalikke muudatusi; ja

c) mis tahes muudatusi lepingujärgses hinnas vastavalt artiklis 37 sätestatud eeskirjadele.

37.4. Pärast artikli 37 lõikes 3 osutatud töövõtja teate kättesaamist otsustab järelevaataja pärast tellija ja vajadusel töövõtjaga konsulteerimist nii kiiresti kui võimalik, kas muudatus tuleks teha või mitte. Kui järelevaataja otsustab, et muudatus tuleb teha, väljastab ta töökorralduse, milles märgitakse, et muudatus tehakse selliste hindadega ja sellistel tingimustel, mis on esitatud artikli 37 lõikes 3 osutatud töövõtja teatises, või järelevaataja poolt artikli 37 lõike 5 kohaselt täpsustatud hindadega ja tingimustel.

37.5. Järelevaataja teeb kõik tema poolt vastavalt artikli 37 lõigetele 2 ja 4 ettenähtud muudatustega seotud hinnad kindlaks järgmiste põhimõtete kohaselt:

a) kui tööde laad on samasugune kui hinnangulises eelarves või hindade loetelus märgitud töödel või kui tööd viiakse läbi samalaadsetel tingimustel, arvutatakse need nimetatud dokumentides sisalduvate määrade ja hindade alusel;

b) kui tööde laad ei ole samasugune või kui töid ei tehta samalaadsetel tingimustel, kasutatakse maksumuse arvutamisel lepingus olevaid määrasid ja hindasid sellises ulatuses, kui see on mõistlik; muudel juhtudel annab õiglase hinnangu järelevaataja;

c) kui mis tahes muudatuse laad või kogus võrreldes kogu lepingu või selle mis tahes osa laadi või kogusega on selline, et järelevaataja arvates on lepingus sisalduv mis tahes töö kohta märgitud määr või kogus sellise muudatuse tõttu ebamõistlik, määrab järelevaataja sellise määra või hinna nii, nagu ta peab antud tingimustel mõistlikuks ja nõuetekohaseks;

d) kui muudatuse põhjuseks on töövõtja hooletus või temapoolne lepingu rikkumine, kannab sellise muudatusega seonduvad mis tahes lisakulutused töövõtja.

37.6. Saanud kätte muudatuse tegemist nõudva töökorralduse, teeb töövõtja nimetatud muudatuse, ja selle suhtes kohaldatakse neid üldtingimusi, nagu oleks see muudatus lepingus sätestatud. Lepingu täitmise ajavahemiku pikendamise andmise ja lepingujärgse hinna kohandamise ajal ei lükata ehitustöö tegemist edasi. Kui korraldus muudatuse tegemiseks antakse enne lepingujärgse hinna kohandamist, registreerib töövõtja muudatuse tegemisega seonduvad kulud ja ajakulu. Järelevaataja võib selliseid registreid igal ajal kontrollida.

37.7. Kui tööde ajutisel vastuvõtmisel ületab töökorraldusest või mõnest muust asjaolust, mille põhjuseks ei ole töövõtja hooletus, tulenev ehitustöö kogumaksumuse suurenemine või vähenemine 15 % lepingujärgsest hinnast, määrab järelevaataja pärast tellija ja töövõtjaga konsulteerimist kindlaks kõik artikli 37 lõike 5 kohaldamisest tulenevad lepingujärgse hinna suurendused või vähendused. Niimoodi kindlaksmääratud summa aluseks on ehitustöö maksumuse suurenemisel või vähenemisel 15 % ületav osa. Järelevaataja teatab summa tellijale ja töövõtjale ja lepingujärgset hinda kohandatakse vastavalt.

Artikkel 38

Tööde peatamine

38.1. Töövõtja peatab järelevaataja korraldusel ehitustöö või selle mis tahes osa selliseks ajaks ja sellisel viisil, nagu järelevaataja võib pidada vajalikuks.

38.2. Peatamise kohaldamise ajal võtab töövõtja sellised kaitsemeetmed, mis võivad olla vajalikud ehitustöö, sisseseade, varustuse ja töökoha kaitsmiseks igasuguse hävimise, kahjustumise või kadumise vastu. Selliste kaitsemeetmetega seonduvad lisakulutused lisatakse lepingujärgsele hinnale, välja arvatud juhul, kui selline peatamine on:

a) lepingus teisiti ette nähtud; või

b) vajalik mõne töövõtja hooletuse tõttu; või

c) vajalik töökohal valitsevate tavapäraste ilmastikuolude tõttu; või

d) vajalik ehitustöö või mõne selle osa ohutuse või nõuetekohase läbiviimise jaoks, kui selline vajadus ei teki järelevaataja või tellija mis tahes tegevusest või hooletusest või artiklis 21 osutatud erandlikest ohtudest.

38.3. Töövõtjal on õigus sellisele lepingujärgse hinna täiendamisele ainult siis, kui ta teatab järelevaatajale 30 päeva jooksul alates ehitustöö peatamise korralduse kättesaamisest oma nõude esitamise kavatsusest.

38.4. Järelevaataja määrab pärast tellija ja töövõtjaga konsulteerimist kindlaks töövõtjale võimaldatava sellise lisamakse ja/või lepingu täitmise ajavahemiku pikendamise selliste nõuete puhul, mis järelevaataja arvates on õiglased ja mõistlikud.

38.5. Kui tööd peatatakse pikemaks ajaks kui 180 päeva ja see ei ole töövõtja hooletuse tulemus, võib töövõtja esitada järelevaatajale taotluse loa saamiseks jätkata töödega 30 päeva jooksul või leping lõpetada.

MATERJALID JA TÖÖSTANDARDID

Artikkel 39

Tööde register

39.1. Kui eritingimustega ei ole sätestatud teisiti, peab tööde registrit kohapeal järelevaataja, kes kannab sellesse vähemalt järgmise teabe:

a) ilmastikutingimused, tööde katkemine halva ilma tõttu, töötunnid, töökohal olevate tööliste arv ja kategooria, tarnitud materjalid, kasutatav varustus, tööks kõlbmatu varustus, töökohal tehtud uuringud, lähetatud proovid, ootamatud asjaolud ning töövõtjale antud korraldused;

b) üksikasjalikud andmed tehtud töö koguse ja kvaliteedi kohta ning saadetud ja kasutatud tarned, mida saab kontrollida töökohal ja mida kasutatakse töövõtjale tehtavate maksete arvutamisel.

39.2. Need andmed moodustavad tööde registri lahutamatu osa, kuid need võib vajadusel registreerida ka eraldi dokumentides. Andmete koostamise tehnilised eeskirjad sätestatakse eritingimustes.

39.3. Töövõtja tagab, et andmed koostatakse õigel ajal ja kooskõlas eritingimustega ehitustöö, teenuste ja hangete puhul, mida ei saa hiljem mõõta või tõendada; kui töövõtja nii ei tee, tunnustab ta järelevaataja otsuseid, välja arvatud juhul, kui ta esitab oma kulul vastupidise tõendi.

39.4. Tööde registrisse ehitustöö edenemise kohta tehtavatele kannetele kirjutab alla järelevaataja ning oma allkirja lisab ka töövõtja või tema esindaja. Kui töövõtjal on vastuväiteid, esitab ta oma põhjendused järelevaatajale 15 päeva jooksul pärast seda kuupäeva, mil registreeriti vastuväite aluseks olevad kanded või andmed. Kui töövõtja ei kirjuta tööde registrile alla või ei esita oma põhjendusi ettenähtud aja jooksul, käsitatakse seda kui töövõtja nõusolekut registrisse tehtud kannetega. Töövõtja võib tööde registriga tutvuda igal ajal ja ta võib dokumenti kaasa viimata teha või saada sellest koopia nende kannete kohta, mida ta peab endale vajalikuks.

39.5. Töövõtja esitab järelevaatajale taotluse korral teabe, mida on vaja tööde registri korralikuks täitmiseks.

Artikkel 40

Ehitustöö ja materjalide kvaliteet

40.1. Ehitustöö, osad ja materjalid vastavad tehnilistele nõuetele, joonistele, vaatlustele, näidistele, proovidele, mudelitele ja muudele lepingu nõuetele ning kõik need hoiab tellija või järelevaataja kättesaadavana eesmärgiga osutada neile kogu lepingu täitmise ajal.

40.2. Eritingimustes sätestatud esialgse tehnilise heakskiidu saamiseks esitab töövõtja järelevaatajale taotluse. Taotluses viidatakse vastavalt vajadusele lepingule, osa numbrile ja sellise heakskiidu saamise kohale. Taotluses määratletud osasid ja materjale võib ehitustöös kasutada ainult siis, kui järelevaataja on eelnevalt tõendanud, et need vastavad sellise heakskiidu saamise nõuetele.

40.3. Isegi kui ehitustöös või osade valmistamisel kasutatavatele materjalidele antakse sellisel viisil tehniline heakskiit, võib need ikkagi kõrval heita ja töövõtja peab need viivitamata asendama, kui täiendava uurimise käigus tulevad ilmsiks vead või puudused. Töövõtjale võib anda võimaluse kõrvaleheidetud materjalid parandada või töökorda seada, kuid neid lubatakse ehitustöös kasutada ainult juhul, kui selline parandamine on toimunud järelevaataja nõuete kohaselt.

Artikkel 41

Kontrollid ja uuringud

41.1. Töövõtja tagab osade ja materjalide tarnimise töökohale õigel ajal, et võimaldada järelevaatajal viia läbi osade ja materjalide vastuvõtmise menetlus. Eeldatakse, et töövõtja on täielikult arvestanud raskustega, millega ta võib sellega seoses kokku puutuda, ja tal ei ole õigust viidata ühelegi põhjusele viivituse esinemise kohta tema kohustuste täitmisel.

41.2. Järelevaatajal või tema esindajal on õigus kontrollida, uurida, mõõta ja katsetada osasid, materjale ja tööstandardeid ning kontrollida kõikide selliste elementide valmistamist või kokkusobitamist, mis valmistatakse või pannakse kokku lepingu alusel tarnimiseks, et teha kindlaks, kas osade, materjalide ja tööstandardite kvaliteet ja kogus on piisav. Selline kontroll tehakse valmistamiskohas, töökohal või lepingus sätestatud mõnes muus kohas.

41.3. Selliste uuringute ja kontrollide kohaldamisel:

a) pakub töövõtja järelevaatajale ajutiselt ja tasuta sellist abi, uuritavaid proove, osasid, masinaid, varustust, tööriistu või materjale ja tööjõudu, mida tavapäraselt kontrolli ja uuringu eesmärgil nõutakse;

b) lepib töövõtja järelevaatajaga kokku uuringute läbiviimise aja ja koha osas;

c) tagab töövõtja järelevaatajale igal vastuvõetaval ajal juurdepääsu uuringute läbiviimise kohale.

41.4. Kui järelevaatajat ei ole uuringute tegemiseks kokkulepitud ajal kohal, võib töövõtja juhul, kui järelevaataja ei ole ette näinud teisiti, teha uuringud, ning need loetakse tehtuks järelevaataja juuresolekul. Töövõtja edastab uuringute tulemuste nõuetekohaselt tõendatud koopiad järelevaatajale, mis on järelevaataja suhtes siduvad, kui ta ei olnud uuringu tegemise ajal kohal.

41.5. Kui osad ja materjalid on läbinud artiklis 41 osutatud uuringud, annab järelevaataja töövõtjale tulemustest teada või kinnitab seda sel eesmärgil koostatud tõendis.

41.6. Kui järelevaataja ja töövõtja ei ole uuringu tulemuste suhtes ühel meelel, põhjendab kumbki oma arvamust 15 päeva jooksul alates sellise lahkarvamuse tekkimisest. Kui üks pool seda nõuab, võib järelevaataja või töövõtja nõuda selliste uuringute kordamist samadel tingimustel, kasutades ühiselt valitud eksperti. Kõik uuringuaruanded esitatakse järelevaatajale, kes teavitab nende uuringute tulemustest viivitamata töövõtjat. Kordusuuringute tulemused on otsustavad. Kordusuuringute tegemise kulud kannab pool, kelle arvamus on kordusuuringu tulemusel osutunud valeks.

41.7. Järelevaataja ja kõik tema poolt volitatud isikud teevad valmistusviise ja kohustuste täitmist käsitleva teabe, mille nad on saanud kontrollide ja uuringute käigus, teatavaks ainult nendele isikutele, kellel on sellisele teabele õigus.

Artikkel 42

Tagasilükkamine

42.1. Osad ja materjalid, mis ei ole määratletud kvaliteediga, lükatakse tagasi. Tagasilükatud osadele või materjalidele võidakse kinnitada spetsiaalne märk. See ei kahjusta neid ega mõjuta nende kaubanduslikku väärtust. Töövõtja kõrvaldab tagasilükatud osad ja materjalid töökohalt järelevaataja poolt määratletava ajavahemiku jooksul, vastasel korral kõrvaldab need järelevaataja töövõtja kulul ja vastutusel. Tagasi lükatakse igasugune töö, mille puhul on kasutatud tagasilükatud osasid või materjale.

42.2. Järelevaatajal on tööde edenemise käigus ja enne ehitustöö ülevõtmist õigus anda korraldus või teha otsus:

a) kõrvaldada töökohalt tähtaja jooksul, mille järelevaataja võib oma korralduses määratleda, kõik osad ja materjalid, mis järelevaataja arvamuse kohaselt ei ole kooskõlas lepinguga;

b) asendada need osad ja materjalid nõuetekohastega; või

c) lammutada ja ehitada uuesti nõuetekohaselt üles või parandada mis tahes töö, mille puhul osad, materjalid, tööstandardid või projekt, mille eest töövõtja peab vastutama, ei ole järelevaataja arvamuse kohaselt kooskõlas lepinguga, olenemata mis tahes varasematest uuringutest või vahemaksetest.

42.3. Järelevaataja edastab töövõtjale niipea, kui see on arukalt teostatav, kirjaliku teatise oma otsuse kohta, täpsustades väidetavate puuduste üksikasjad.

42.4. Töövõtja kõrvaldab määratletud puudused oma kulul ja nii kiiresti kui võimalik. Kui töövõtja sellist korraldust ei täida, on tellijal õigus võtta selle tegemiseks tööle teised isikud, ja kõik sellest tulenevad või sellega seotud kulutused võidakse tellija poolt arvata maha mis tahes töövõtjale tehtud või tehtavatest maksetest.

42.5. Artikli 42 sätted ei piira tellija õigust esitada nõudeid artikli 36 ja 63 alusel.

Artikkel 43

Sisseseade ja materjalide kuuluvus

43.1. Kogu töövõtja hangitud varustus, ajutised ehitised ja sisseseade, mis on toodud töökohale, on ette nähtud ainult ehitustöö tegemiseks ja töövõtja ei kõrvalda ilma järelevaataja nõusolekuta neid või ühtki nende osa muul eesmärgil kui selle liigutamine töökoha ühest osast teise. Sellist luba ei ole siiski vaja veovahendite jaoks, mida kasutatakse mis tahes asjade, tööjõu, varustuse, ajutiste ehitiste, sisseseade või materjalide vedamiseks töökohale või töökohalt ära.

43.2. Eritingimustega võidakse sätestada, et kogu varustus, ajutised ehitised, sisseseade ja materjalid töökohal, mis kuuluvad töövõtjale või tema alltööettevõtjana töötavale äriühingule, on ehitustöö tegemise jooksul:

a) antud üle tellijale; või

b) antud tellijale tagatiseks; või

c) mõne muu eelisõiguse või tagatisega seotud korra objektiks.

43.3. Kui leping lõpetatakse artikli 63 kohaselt töövõtjapoolse lepingu rikkumise tõttu, on tellijal õigus kasutada töökohal olevat varustust, ajutisi ehitisi, sisseseadet ja materjale ehitustöö lõpetamiseks.

43.4. Iga leping töökohale toodud varustuse, ajutiste ehitiste, sisseseade ja materjalide töövõtjalt rentimiseks sisaldab sätet selle kohta, et tellija kirjaliku taotluse korral, mis on tehtud seitsme päeva jooksul alates lepingu lõpetamisest artikli 64 alusel, ja juhul, kui tellija on nõustunud maksma kõik sellega seotud rendimaksud alates kõnealusest kuupäevast, rendib sellise varustuse, ajutiste ehitiste, sisseseade või materjalide omanik need tellijale samadel tingimustel, nagu ta on need rentinud töövõtjale, välja arvatud juhul, kui tellijal on õigus anda nende kasutamiseks luba teisele töövõtjale, kelle ta on palganud ehitustöö lõpetamiseks artikli 64 lõike 3 alusel.

43.5. Kui leping lõpetatakse enne ehitustöö lõpetamist, varustab töövõtja tellija kogu sisseseade, ajutiste ehitiste, varustuse või materjalidega, mis on üle antud tellijale või antud tellijale tagatiseks artikli 43 lõike 2 alusel. Kui töövõtja nii ei tee, võib tellija võtta sellised asjakohased meetmed, mida ta peab sisseseade, ajutiste ehitiste, varustuse ja materjalide enda valdusse saamiseks sobivaks ja nõuab sellega seotud kulutuste hüvitamist.

MAKSED

Artikkel 44

Üldsätted

44.1. Kui lepingus ei ole sätestatud teisiti, tehakse maksed omavääringus.

44.2. Artiklitega 45–56 hõlmatud ettemaksete, vahemaksete ja lõppmaksete tegemise suhtes kohaldatavad haldus- ja tehnilised tingimused on sätestatud eritingimustes.

Artikkel 45

Ajutise hinnaga lepingud

45.1. Erandjuhtudel, kui on sõlmitud ajutise hinnaga leping, arvutatakse lepingu alusel makstavad summad järgmiselt:

a) kontrollitud kulutustega lepingute puhul artikli 49 lõike 1 punktis c osutatud viisil; või

b) kõigepealt ajutiste hindade alusel ja hiljem, kui lepingu täitmise tingimused on teada, nagu põhisummaga lepingute või ühikuhinnaga lepingute jaoks vastavalt artikli 49 lõike 1 punktis a ja b osutatud viisil või nagu segatüüpi lepingute jaoks.

45.2. Töövõtja esitab mis tahes lepinguga seotud küsimusi käsitleva teabe, mida tellija või järelevaataja võib põhjendatult nõuda arvutuste tegemiseks. Kui ehitustöö maksumuse hindamisel ei suudeta kokkuleppele jõuda, määrab makstavad summad kindlaks järelevaataja.

Artikkel 46

Ettemaksed

46.1. Kui eritingimustega nii sätestatakse, tehakse töövõtjale tema taotlusel ettemaksed ehitustöö läbiviimisega seotud tegevuste jaoks järgmistel juhtudel:

a) kindla summaga ettemaksed, mis võimaldavad tal katta lepingu täitmise alustamisest tulenevad kulutused;

b) kui ta esitab tõendi lepingu täitmiseks vajalike materjalide, sisseseade, varustuse, masinate ja tööriistade ostmiseks või tellimiseks ja tõendi mis tahes muude oluliste varem tehtud kulutuste kohta, nt patentide saamise või uuringute tegemisega seotud kulud.

46.2. Eritingimustega sätestatakse ettemaksete summa, mis ei ületa 10 % esialgsest lepingujärgsest hinnast artikli 46 lõike 1 punkti a kohase põhisummaga ettemakse puhul ja 20 % sellistest hindadest kõikide muude artikli 46 lõike 1 punkti b kohaste ettemaksete puhul.

46.3. Ettemakseid ei anta enne:

a) lepingu sõlmimist;

b) kui töövõtja pole esitanud tellijale täitmistagatist vastavalt artiklile 15; ja

c) kui töövõtja pole andnud tellijale artikli 15 lõikes 3 osutatud asutuste poolt antud ettemakse kogu summa jaoks eraldi tagatist, mis kehtib, kuni ettemakse on töövõtja poolt täielikult tagasi makstud lepingujärgsetest vahemaksetest.

46.4. Töövõtja kasutab ettemakset ainult ehitustöö läbiviimisega seotud tegevusteks. Kui töövõtja kasutab mõnda ettemakse osa valesti, tuleb tal see viivitamata tagasi maksta ja talle ei tehta enam täiendavaid ettemakseid.

46.5. Kui ettemaksega seotud tagatis kaotab kehtivuse ja töövõtja selle kehtivust ei uuenda, võidakse ettemaksega võrdne summa arvata maha hilisematest maksetest, millele töövõtjal on lepingu alusel õigus, või kohaldab tellija artikli 15 lõiget 6.

46.6. Kui leping ükskõik mis põhjusel lõpetatakse, võidakse ettemaksega seotud tagatist kasutada sellise ettemaksete jääksumma korvamiseks, mis on endiselt töövõtja käsutuses, ning garant ei viivita maksmisega või esitab mis tahes põhjusel vastuväite.

46.7. Artiklis 46 osutatud ettemaksega seotud tagatis vabastatakse, kui ettemaksed on tagasi makstud.

46.8. Ettemaksete andmise ja tagasimaksmise täiendavad tingimused ja täiendav kord sätestatakse lisatingimustes.

Artikkel 47

Kinnipeetud summad

47.1. Summa, mis peetakse kinni vahemaksetest selle tagamiseks, et töövõtja täidaks oma kohustusi hooldusperioodi jooksul, ja sellist tagatist käsitlevad üksikasjalikud eeskirjad sätestatakse eritingimustes, tingimusel et selline tagatis ei ületa mingil juhul 10 % lepingujärgsest hinnast.

47.2. Kui tellija selle heaks kiidab, võib töövõtja soovi korral asendada hiljemalt ehitustöö alustamiseks kehtestatud kuupäeval need kinnipeetud summad artikli 15 lõike 3 kohaselt väljastatud ja kinnipidamiseks ettenähtud tagatisega.

47.3. Kinnipeetud summa või kinnipidamiseks esitatud tagatis vabastatakse 90 päeva jooksul alates ehitustöö lõplikust vastuvõtmisest.

Artikkel 48

Hindade ülevaatamine

48.1. Kui eritingimustest ja artikli 48 lõikes 4 ettenähtust ei tulene teisiti, sõlmitakse leping kindlaksmääratud hinna kohta, mida üle ei vaadata.

48.2. Kui hindu võib lepingu alusel üle vaadata, võetakse sellisel ülevaatamisel arvesse hinnamuutusi selliste pakkumishinna arvutamisel aluseks võetud oluliste seesmiste ja väliste elementide puhul nagu inimtööjõud, teenused, materjalid ja tarned, ning samuti õigusnormidega sätestatud makse. Ülevaatamise üksikasjalikud eeskirjad sätestatakse eritingimustes.

48.3. Töövõtja pakkumises sisalduvate hindade puhul eeldatakse:

a) et need on saadud tingimuste alusel, mis valitsesid pakkumiste esitamiseks kehtestatud viimasele kuupäevale eelneva 30 päeva jooksul; või pakkumismenetluseta sõlmitud lepingute puhul lepingu sõlmimise päeval;

b) et nende puhul on arvesse võetud artikli 48 lõike 3 punktis a osutatud võrdluskuupäeval kehtinud õigusakte ja maksukokkuleppeid.

48.4. Kui mis tahes riiklikku või piirkondlikku seadust, seadlust või muud õigusakti või mis tahes kohaliku või muu ametiasutuse õigusakti või kohtuotsust muudetakse või need võetakse vastu pärast artikli 48 lõikes 3 sätestatud kuupäeva nii, et lepingupoolte lepingulised suhted muutuvad, peavad tellija ja töövõtja nõu, kuidas oleks kõige õigem lepingu täitmist jätkata, ja võivad sellise nõupidamise tulemusel otsustada:

a) lepingut muuta; või

b) maksta emmale-kummale poolele hüvitist olukorra tasakaalustamiseks; või

c) lõpetada leping vastastikusel kokkuleppel.

48.5. Kui ehitustöö tegemisel esineb viivitusi töövõtja süül või lepingu täitmise ajavahemiku lõpus, olles vajadusel sellise ajavahemiku vastavalt lepingule üle vaadanud, ei vaadata hindu üle 30 päeva jooksul enne ajutist vastuvõtmist, välja arvatud juhul, kui kohaldatakse hindade uut indekseerimist, kui indekseerimine on tellijale kasulik.

Artikkel 49

Tööde hindamine

49.1. Ehitustöölepingute hindamisel kasutatakse järgmiseid meetodeid:

a) põhisummaga lepingute puhul määratakse lepingu alusel makstav summa kindlaks lepingu üldhinna jaotuse alusel või lõpetatud ehitusöö etappidele vastava lepinguhinna protsendimäärana väljendatud jaotuse alusel. Kui ehitustöö osadega kaasnevad kogused, on need kindlad kogused, mille jaoks töövõtja on esitanud kindla hinna, ja need makstakse tegelikult tehtud tööde määrast sõltumata;

b) ühikuhinnaga seotud lepingute puhul:

i) arvutatakse lepingu alusel makstav summa, kohaldades ühikumäärasid vastavate osade puhul tegelikult tehtud tööhulga suhtes, nii nagu lepingus on ette nähtud;

ii) hinnangulises eelarves sätestatud kogused on ehitustöö hinnangulised kogused, mida ei käsitata töövõtja lepingujärgsete kohustuste täitmisel tema poolt tehtava ehitustööga seotud tegelike ja õigete kogustena;

iii) järelevaataja määrab summa kindlaks, hinnates töövõtja poolt tegelikult sooritatud ehitustöö kogust, ja see makstakse vastavalt artiklile 50. Kui eritingimustes ei ole sätestatud teisiti, ei tehta hinnangulises eelarves mingeid ühikuid puudutavaid täiendusi, välja arvatud juhul, kui selle põhjuseks on artikli 37 kohased muudatused või muud lepingu sätted, mis annavad töövõtjale õiguse saada täiendavaid makseid;

iv) kui järelevaataja taotleb ehitustöö mis tahes osa hindamist, teatab ta sellest töövõtjale ja kutsub tema või teda esindava kvalifitseeritud esindaja hindamisel osalema. Töövõtja või tema esindaja abistab järelevaatajat selliste hindamiste läbiviimisel ja esitab kõik üksikasjad, mida järelevaataja nõuab. Kui töövõtja ei viibi hindamise juures või ei saada hindamisele oma esindajat, on järelevaataja tehtud või tema poolt heakskiidetud hindamised töövõtjale siduvad;

v) hinnatakse ainult töid, võtmata arvesse ühtegi üldist või kohalikku kasutust, kui lepingus ei ole sätestatud teisiti;

c) kontrollitud kulutustega lepingute puhul määratakse lepingu alusel makstav summa kindlaks, võttes arvesse tegelikke kulusid koos üldkulude ja kasumiga. Eritingimustes nähakse ette teave, mille töövõtja peab esitama järelevaatajale artikli 49 lõike 1 punkti c kohaldamise eesmärgil, ning samuti sellise teabe esitamise viis.

49.2. Kui lepingus sisalduvale ühikule osutatakse kui esialgsele, ei võeta selle jaoks märgitud esialgset summat arvesse artiklis 37 osutatud protsendimäärade arvutamisel.

Artikkel 50

Vahemaksed

50.1. Kui eritingimustes ei ole sätestatud teisiti, esitab töövõtja taotluse vahemaksete saamiseks järelevaatajale tema poolt heakskiidetud vormis artikli 50 lõikes 7 osutatud iga ajavahemiku lõpus. Taotlus sisaldab vastavalt vajadusele järgmist:

a) kõnealuse ajavahemiku lõpuni tehtud püsitööde hinnanguline lepingujärgne maksumus;

b) mis tahes artikli 48 kohast hindade ülevaatamist kajastav summa;

c) artikli 47 alusel tagatisena kinnipeetud summa;

d) kreedit ja/või deebet kõnealuse aja kohta seoses sisseseade ja materjalidega töökohal, mida kavatsetakse kasutada püsitöödeks, kuid mida pole veel selleks kasutatud, vastavalt artikli 50 lõikes 2 sätestatud ulatuses ja tingimustel;

e) summa, mille võrra tuleb vähendada ettemakse tagasimakset artikli 46 sätete alusel; ja

f) mis tahes muu summa, millele töövõtjal võib olla lepingu alusel õigus.

50.2. Töövõtjal on õigus sellistele summadele, mida järelevaataja võib pidada põhjendatuks sisseseade ja materjalide puhul, mis on kavandatud püsitööde jaoks, kuid mida pole veel kasutatud, tingimusel et:

a) sisseseade ja materjalid vastavad püsitööde jaoks kehtestatud nõuetele, ja need on jaotatud osadesse, nii et järelevaataja suudab need tuvastada;

b) selline sisseseade ja sellised materjalid on tarnitud töökohale, need on nõuetekohaselt ladustatud ja need on kaitstud kaotuse, kahjustumise või riknemise eest järelevaatajat rahuldaval viisil;

c) töövõtja peab nõuete, korralduste, kättesaamistõendite ning lepingu alusel sisseseade ja materjalide kasutamise kohta registrit järelevaataja poolt heakskiidetud kujul ning need registrid on kättesaadavad järelevaatajale kontrollimiseks;

d) töövõtja esitab koos oma teatisega töökohal oleva sisseseade ja materjalide hinnangulise maksumuse koos selliste dokumentidega, mida järelevaataja võib nõuda sisseseade ja materjalide hindamiseks ja mis tõendavad nende omandilist kuuluvust ja nende eest maksmist; ja

e) kui eritingimustega nii ette nähakse, loetakse artiklis 43 osutatud sisseseade ja materjalide omandiline kuuluvus tellijale antuks.

50.3. Järelevaataja poolt artikli 50 kohaselt sisseseade ja materjalidega seoses tõendatud mis tahes vahemakse heakskiitmine ei piira järelevaataja lepingujärgset õigust lükata tagasi mis tahes sisseseade või materjalid, mis ei ole kooskõlas lepingu sätetega.

50.4. Töövõtja vastutab sellise sisseseade ja materjalide igasuguse kao ja kahjustuste ning nende ladustamise ja käsitsemise eest töökohal ja sõlmib täiendava kindlustuslepingu, mis võib olla vajalik mis tahes põhjusel sellisest kaost või kahjustusest tuleneva ohu katmiseks.

50.5. Kui vahemakse taotlus on kätte saadud, kiidetakse see 30 päeva jooksul heaks või muudetakse seda nii, et taotlus kajastaks järelevaataja arvamuse kohaselt lepingu alusel töövõtjale makstavat summat. Kui mõne ühiku maksumuse osas arvamused lahknevad, kehtib järelevaataja arvamus. Lepingu alusel makstava summa kindlaksmääramisel väljastab järelevaataja tellijale ja töövõtjale vahemaksetõendi summas, millele töövõtjal on õigus, ja teavitab töövõtjat töödest, mille jaoks makse tehakse.

50.6. Järelevaataja võib vahemaksetõendiga teha mis tahes parandusi või muudatusi mis tahes tema poolt varem väljastatud tõendisse ja tal on õigus muuta mis tahes vahemaksetõendi hindamist või võtta tõend tagasi, kui ehitustöö või mõni selle osa ei ole tehtud tema nõudmiste kohaselt.

50.7. Kui eritingimustega ei sätestata teisiti, tehakse üks vahemakse kuus.

Artikkel 51

Lõpparve

51.1. Hiljemalt 90 päeva jooksul pärast artiklis 62 osutatud lõpliku vastuvõtmise tõendi väljastamist esitab töövõtja järelevaatajale lõpparve kava koos tõendavate dokumentidega, milles näidatakse üksikasjalikult vastavalt lepingule tehtud tööde maksumus, ning samuti muud summad, mida töövõtja peab lepingu alusel endale kuuluvaks, et võimaldada järelevaatajal koostada lõpparve. Eritingimustega võib siiski vastavalt artikli 51 lõikele 6 sätestada, et lõpparve kavandamine ja sellega seotud menetlused tehakse enne ajutise vastuvõtmise tõendi väljastamist.

51.2. Kui järelevaataja on lõpparve kava ja kogu selle tõendamiseks nõutud vajaliku teabe kätte saanud, koostab ta 90 päeva jooksul lõpparve, milles määratakse kindlaks:

a) tema arvamuse kohaselt lepingu alusel lõplikult makstav summa; ja

b) pärast seda, kui on kindlaks tehtud varem tellija poolt makstud summad ja kõik summad, millele tellijal on lepingu alusel õigus, jääksumma, kui seda on, mille tellija peab maksma töövõtjale või vastavalt vajadusele töövõtja tellijale.

51.3. Järelevaataja väljastab tellijale või tema nõuetekohaselt volitatud esindajale ning töövõtjale lõpparve, milles näidatakse lõplik summa, millele töövõtjal on lepingu alusel õigus. Tellija või tema nõuetekohaselt volitatud esindaja ning töövõtja kirjutavad lõpparvele alla, millega nad kinnitavad lepingu alusel tehtud tööde täielikku ja lõplikku maksumust, ja esitavad allkirjastatud koopia kohe järelevaatajale. Lõpparve ei sisalda siiski vaidlusaluseid summasid, mis on läbirääkimiste, lepitus- või vahekohtumenetluse või kohtuvaidluse objektiks.

51.4. Töövõtja poolt allkirjastatud lõpparve on tellija kirjalikuks kinnituseks selle kohta, et lõpparve üldsumma esindab täielikku ja lõplikku rahasummat, millele töövõtjal on lepingu alusel õigus, välja arvatud summad, mille osas püütakse jõuda rahumeelse lahenduseni või mis on vahekohtumenetluse või kohtuvaidluse objektiks. Selline kinnitus jõustub siiski pärast seda, kui on tehtud mis tahes maksed, millele on õigus vastavalt lõpparvele, ning artiklis 15 osutatud täitmistagatis on töövõtjale tagastatud.

51.5. Tellija ei vastuta töövõtja ees üheski küsimuses, mis tuleneb lepingust või vastavalt lepingule või ehitustöö läbiviimisest, kui töövõtja ei ole lisanud seda käsitlevat nõuet oma lõpparve kavasse.

51.6. Artikli 51 sätteid võib muuta eritingimustega, võttes arvesse tellija riigi tavasid.

Artikkel 52

Otsemaksed alltööettevõtjatele

52.1. Kui artikli 7 alusel nõuetekohaselt heakskiidetud alltööettevõtja esitab järelevaatajale nõude, milles ta väidab, et töövõtja on tema suhtes jätnud täitmata oma rahalised kohustused, teatab järelevaataja sellest töövõtjat, et viimane maksaks alltöövõtjale või teataks järelevaatajale maksmata jätmise põhjused. Kui sellist makset ei tehta või kui ettenähtud tähtaja jooksul ei esitata põhjuseid, võib järelevaataja pärast seda, kui ta on veendunud, et asjaomased tööd on tehtud, esitada vastava võlanõude tõendi ning tellija maksab nõude eest töövõtjale kuuluvast summast. Töövõtja jääb täielikult vastutavaks tööde eest, mille puhul otsemakse tehti.

52.2. Kui töövõtja esitab mõistlikud põhjused selle kohta, miks ta keeldub täielikult või osaliselt rahuldamast alltööettevõtja võlanõuet, maksab tellija alltööettevõtjale ainult sellised summad, mis ei ole vaidlusalused. Alltööettevõtja poolt nõutavad summad, mille maksmisest keeldumise kohta on töövõtja esitanud mõistlikud põhjused, maksab tellija ainult pärast seda, kui pooled on jõudnud rahumeelse lahenduseni, või pärast seda, kui järelevaatajale on nõuetekohaselt teatatud vahekohtu otsus või kohtuotsus.

52.3. Otsemaksed alltööettevõtjatele ei ületa nende osutatud selliste teenuste lepingujärgsete hindade maksumust, mille eest nad maksete tegemist taotlevad; selline maksumus arvutatakse või määratakse kindlaks hinnangulise eelarve, hindade loetelu või põhisummaga hinna jaotamise alusel.

52.4. Otsemaksed alltööettevõtjatele tehakse täielikult lepingu täitmise kohaks oleva riigi omavääringus või osaliselt sellises omavääringus ja osaliselt välisvaluutas, nii nagu leping ette näeb.

52.5. Kui otsemaksed alltööettevõtjatele tehakse välisvaluutas, arvutatakse vastavad summad artikli 56 kohaselt. Need ei suurenda lepingus määratletud ja välisvaluutas makstavat üldsummat.

52.6. Artiklit 52 kohaldatakse ilma, et see piiraks artikli 54 alusel kohaldatavaid nõudeid, mis käsitlevad maksete tegemist sellistele krediidiandjatele, kes on võla või väärtpaberitagatise saajad.

Artikkel 53

Makseviivitused

53.1. Tellija teeb töövõtjale maksed, millele viimasel on õigus järelevaataja väljastatud iga vahemakse tõendi ja lõpparve alusel, 90 päeva jooksul pärast sellise tõendi või arve kättesaamist. Kui makse tegemiseks sätestatud tähtaega ületatakse, on töövõtjal õigus intressile, mis on arvutatud pro rata tähtaega ületatud päevade arvu alusel, kasutades eritingimustes määratletud määra ning seal määratletud maksimumperioodi ulatuses. Töövõtjal on õigus sellistele maksetele ilma, et see piiraks mis tahes muude lepingujärgsete õiguste või õiguskaitsevahendite kasutamist. Kui tegemist on lõpparvega, arvutatakse intress hilinenud makse jaoks iga päev, kasutades eritingimustes määratletud määra.

53.2. Kui makseid ei tehta 120 päeva jooksul alates artikli 53 lõikes 1 sätestatud ajavahemiku lõpust, on töövõtjal õigus lepingut mitte täita või leping lõpetada.

Artikkel 54

Maksed kolmandatele isikutele

54.1. Makseid kolmandatele isikutele tohib teha alles pärast artikli 6 kohast lepingu üleandmist. Tellijat teavitatakse üleandmisest.

54.2. Lepingu ülevõtmisest soodustatud isikute teavitamine on ainult töövõtja kohustus.

54.3. Kui töövõtja vara arestitakse õiguslikult siduvalt nii, et see mõjutab temale lepingu alusel tehtavaid makseid, piiramata kuidagi artiklis 53 sätestatud tähtaegu, võib tellija jätkata maksete tegemist töövõtjale 30 päeva jooksul alates päevast, mil ta on saanud teate maksetakistuse lõplikust kõrvaldamisest.

Artikkel 55

Täiendavad maksenõuded

55.1. Kui töövõtja meelest annavad teatavad asjaolud talle lepingu alusel õiguse saada täiendavaid makseid:

a) esitab töövõtja juhul, kui ta kavatseb teha mis tahes täiendava maksenõude, järelevaatajale teatise oma kavatsuse kohta või esitab sellise nõude 15 päeva jooksul pärast selliste asjaolude talle teatavakssaamist, märkides ära oma nõude põhjuse; ja

b) esitab töövõtja niipea, kui see on arukalt teostatav, pärast sellise teatise esitamise kuupäeva vähemalt 60 päeva jooksul, kui järelevaatajaga ei ole kokku lepitud teisiti, järelevaatajale oma nõude täielikud ja üksikasjalikud andmed. Igal juhul esitatakse sellised andmed hiljemalt lõpparve esitamise kuupäeval. Seejärel esitab töövõtja kohe sellised täiendavad üksikasjad, mida järelevaataja võib põhjendatult nõuda nõude kehtivuse hindamiseks.

55.2. Kui järelevaataja on saanud töövõtja nõude kohta nõutud täielikud ja üksikasjalikud andmed, määrab ta, ilma et see piiraks artikli 21 lõike 4 kohaldamist, pärast tellija ja vajadusel töövõtjaga konsulteerimist kindlaks, kas töövõtjal on õigus täiendavale maksele, ning teavitab pooli oma otsusest.

55.3. Järelevaataja võib lükata tagasi kõik täiendavad maksenõuded, mis ei vasta artikli 55 nõuetele.

Artikkel 56

Maksed välisvaluutas

Kui töövõtjale tuleb lepingu alusel maksta välisvaluutas, kasutatakse maksete arvutamiseks vahetuskursse, mille on kindlaks määranud tellija riigi keskpank ja mis kehtivad 30 päeva jooksul enne lepingu sõlmimise eesmärgil pakkumiste esitamiseks kehtestatud lõppkuupäeva. Kõnealused vahetuskursid on muutumatud.

VASTUVÕTMINE JA HOOLDUS

Artikkel 57

Üldsätted

57.1. Järelevaataja kontrollib ehitustööd selle ajutise või lõpliku vastuvõtmise eesmärgil töövõtja juuresolekul. Töövõtja puudumine ei takista kontrolli läbiviimist, tingimusel et töövõtjale on kontrolli tegemisest teatatud vähemalt 30 päeva ette.

57.2. Kui erandlike asjaolude tõttu ei ole võimalik ehitustöö seisukorda kindlaks teha või kui sellised asjaolud takistavad ehitustöö vastuvõtmist ajutiseks või lõplikuks vastuvõtuks kehtestatud ajavahemiku jooksul, koostab järelevaataja pärast seda, kui ta on vajaduse korral töövõtjaga konsulteerinud, sellist võimatust tõendava teatise. Järelevaataja viib kontrolli läbi ja koostab teatise vastuvõtmise või tagasilükkmaise kohta 30 päeva jooksul pärast kontrolli läbiviimist takistanud asjaolude kadumist. Töövõtja ei kasuta selliseid asjaolusid selleks, et hiilida kõrvale oma kohustusest esitada ehitustöö vastuvõtmiseks sobivas seisukorras.

Artikkel 58

Uuringud tööde lõpus

58.1. Ehitustööd ei võeta vastu enne, kui töövõtja kulul pole viidud läbi ettenähtud kontrolle ja uuringuid. Töövõtja teatab järelevaatajale kuupäeva, millal selliste kontrollide ja uuringutega võib alustada.

58.2. Lepingu tingimusi ja nõudeid eirav ehitustöö või, kui selliseid tingimusi ja nõudeid ei ole, tööde tegemise kohaks oleva riigi professionaalsetele tavadele mittevastav ehitustöö peab töövõtja nõudmise korral lammutama ja uuesti üles ehitama või parandama järelevaatajat rahuldaval viisil; vastasel korral tehakse seda järelevaataja korraldusel ja töövõtja kulul. Järelevaataja võib samuti nõuda, et töövõtja lammutab ja ehitab uuesti üles või parandab järelevaatajat rahuldaval viisil ehitustöö, mille puhul on kasutatud vastuvõetamatuks tunnistatud materjale või mis on tehtud artikliga 38 ettenähtud tööde peatamise ajal.

Artikkel 59

Osaline vastuvõtmine

59.1. Tellija võib kasutada eri töökohti, nende osasid või lepingu osaks olevaid ehitustöö eri osasid, kui need on lõpetatud. Enne kui tellija töökohad, nende osad või ehitustöö osad mis tahes viisil üle võtab, võetakse need ajutiselt vastu. Pakilistel juhtudel võib ehitustöö võtta üle enne vastuvõtmist, tingimusel et järelevaataja koostab veel teha olevate tööde kokkuvõtte, kui töövõtja ja järelevaataja on selles varem kokku leppinud. Kui tellija on töökohad, nende osad või ehitustöö osad üle võtnud, ei nõuta töövõtjalt enam ühegi sellise puuduse kõrvaldamist, mis tuleneb muul põhjusel kui vigane konstruktsioon või valed ehitusstandardid.

59.2. Järelevaataja võib töövõtja taotlusel ja juhul, kui ehitustöö laad seda võimaldab, algatada osalise ajutise vastuvõtmise, tingimusel et töökohad, nende osad või ehitustöö osad on lõpetatud ja sobivad kasutamiseks lepingus kirjeldatud eesmärgil.

59.3. Artikli 59 lõigetes 1 ja 2 osutatud osalise ajutise vastuvõtmise korral algab artiklis 62 sätestatud hooldusperiood sellise osalise ajutise vastuvõtmise kuupäevast, kui eritingimustes pole sätestatud teisiti.

Artikkel 60

Ajutine vastuvõtmine

60.1. Tellija võtab ehitustöö üle, kui see on rahuldavalt läbinud tööde lõpetamisel tehtud uuringud ja kui ajutise vastuvõtu kohta on antud tõend või loetakse selline tõend antuks.

60.2. Töövõtja võib taotleda järelevaatajale esitatud teatises ajutise vastuvõtmise tõendit mitte varem kui 15 päeva enne seda, kui tööd on järelevaataja arvamuse kohaselt lõpetatud ja valmis ajutiseks vastuvõtmiseks. Pärast töövõtja taotluse saamist teeb järelevaataja 30 päeva jooksul järgmist:

a) väljastab töövõtjale ajutise vastuvõtmise tõendi, mille koopia saadetakse tellijale ja milles märgitakse vajadusel tema reservatsioonid ja muu hulgas kuupäev, millal ehitustöö lepingu kohaselt tema arvates lõpetati ja on valmis ajutiseks vastuvõtmiseks; või

b) lükkab taotluse tagasi, tuues ära selle põhjused, ning määratleb tegevuse, mida töövõtja peab tema arvates tõendi väljastamiseks tegema.

60.3. Kui järelevaataja ei väljasta ajutise vastuvõtmise tõendit või ei lükka töövõtja taotlust tagasi 30 päeva jooksul, käsitatakse tõendit tema poolt väljastatuna kõnealuse ajavahemiku viimasel päeval. Ajutise vastuvõtmise tõendit ei käsitata tunnistusena selle kohta, et kogu ehitustöö on valmis. Kui ehitustöö on lepinguga jaotatud osadesse, on töövõtjal õigus taotleda iga osa kohta eraldi tõendit.

60.4. Ehitustöö ajutisel vastuvõtmisel lammutab ja kõrvaldab töövõtja ajutised ehitised ning materjalid, mida seoses lepingu täitmisega enam ei nõuta. Töövõtja kõrvaldab samuti igasuguse prahi või tõkked ja seab töökoha lepinguga nõutavasse seisukorda.

60.5. Kohe pärast ajutist vastuvõtmist võib tellija kasutada kogu lõpetatud ehitustööd.

Artikkel 61

Hooldusega seotud kohustused

61.1. Töövõtja vastutab ehitustöö iga osa mis tahes puuduse või kahjustuse kõrvaldamise eest, mis võib esineda või ilmneda hooldusperioodi jooksul või 30 päeva jooksul pärast selle perioodi lõppu ja mille põhuseks on kas:

a) töövõtja defektidega sisseseade või materjalide kasutamine või vigane tööstandard või projekt; ja/või

b) töövõtja poolt hooldusperioodi jooksul tehtud mis tahes tegu või selle teo tegemata jätmine.

61.2. Töövõtja kõrvaldab puuduse või kahjustuse oma kulul nii kiiresti kui võimalik. Asendatud või uuendatud osade hooldusperiood algab järelevaatajat rahuldaval viisil asendamise või uuendamise tegemise kuupäeval. Kui lepinguga nähakse ette osaline vastuvõtmine, laieneb hooldusperiood ainult sellele ehitustöö osale, mida asendamine või uuendamine mõjutab.

61.3. Kui artikli 61 lõikes 1 osutatud ajavahemiku jooksul esineb või ilmneb mis tahes selline kahjustus, teavitab tellija või järelevaataja sellest töövõtjat. Kui töövõtja ei kõrvalda puudust või kahjustust teatises sätestatud tähtajaks, võib tellija:

a) töövõtja vastutusel ja kulul teha need tööd ise või palgata nende tegemiseks kellegi teise; sellisel juhul arvatakse tellijale tekkinud kulutused maha summadest, millele töövõtjal on õigus, või esitatud tagatistest või mõlemast; või

b) lepingu lõpetada.

61.4. Kui puudus või kahjustus on selline, et see on oluliselt piiranud tellija võimalust ehitustööd tervikuna või mõnda selle osa ettenähtud otstarbel kasutada, on tellijal õigus ilma, et see piiraks mingil viisil muude õiguskaitsevahendite kasutamist, nõuda tagasi seoses ehitustöö asjaomaste osadega makstud kõik summad koos selliste osade mahalõhkumisele ja koha koristamisele tehtud kulutustega.

61.5. Hädaolukordade puhul, kui töövõtjat ei ole võimalik viivitamata kätte saada või kui ta on küll kätte saadud, kuid pole võimeline kohe nõutavaid meetmeid võtma, võib tellija või järelevaataja teha tööd töövõtja kulul. Tellija või järelevaataja teavitab töövõtjat võetud meetmetest nii kiiresti kui võimalik.

61.6. Kui eritingimustega sätestatakse, et tavapärasest kulumist tuleneva hooldustöö viib läbi töövõtja, makstakse sellise töö eest ajutisest summast. Artiklis 21 ettenähtud asjaoludest või ebatavalisest kasutusest tuleneva riknemise puhul seda kohustust ei kohaldata, kui ei leita viga või puudust, mis õigustaks artikli 61 alusel selle parandamise või asendamise taotlust.

61.7. Hooldusega seotud tingimused sätestatakse eritingimustes ja tehnilistes nõuetes. Kui hooldusperioodi pikkust ei sätestata, on see 365 päeva. Hooldusperiood algab ajutise vastuvõtmise kuupäevast.

61.8. Pärast ajutist vastuvõtmist ja ilma et see piiraks artiklis 61 osutatud hooldusega seotud kohustuste täitmist, ei vastuta töövõtja enam ohtude eest, mis võivad ehitustööd mõjutada ja mis tulenevad temast mittesõltuvatel põhjustel. Töövõtja vastutab siiski alates ajutise vastuvõtmise kuupäevast konstruktsiooni veatuse eest, nagu on sätestatud eritingimustes või tellija riigi õigusaktides.

Artikkel 62

Lõplik vastuvõtmine

62.1. Hooldusperioodi lõppedes või, kui selliseid perioode on üle ühe, viimase perioodi lõppedes ning, kui kõik puudused ja kahjustused on parandatud, väljastab järelevaataja töövõtjale lõpliku vastuvõtmise tõendi, milles märgitakse töövõtja poolt tema lepingujärgsete kohustuste järelevaatajat rahuldaval viisil lõpetamise kuupäev, ning tellijale saadetakse selle tõendi koopia. Järelevaataja väljastab lõpliku vastuvõtmise tõendi 30 päeva jooksul alates eespool sätestatud ajavahemiku lõppemisest või niipea, kui mis tahes tööd, millele on osutatud vastavalt artiklile 61, on järelevaatajat rahuldaval viisil lõpetatud.

62.2. Ehitustööd ei loeta lõpetatuks seni, kuni järelevaataja pole lõpliku vastuvõtmise tõendit allkirjastanud ega saatnud seda tellijale ning pole saatnud töövõtjale selle koopiat.

62.3. Olenemata lõpliku vastuvõtmise tõendi väljastamisest, jäävad töövõtja ja tellija vastutavaks lepingu alusel tulenevate selliste kohustuste täitmise ees, mille nad on võtnud enne lõpliku vastuvõtmise tõendi väljastamist ja mida sellise tõendi väljastamise hetkeks ei ole veel täidetud. Iga sellise kohustuse laad ja ulatus määratletakse kindlaks lepingu sätetele viidates.

LEPINGU RIKKUMINE JA LÕPETAMINE

Artikkel 63

Lepingu rikkumine

63.1. Lepingupool rikub lepingut, kui ta ei täida mis tahes lepingujärgset kohustust.

63.2. Lepingu rikkumise korral on rikkumisest kahju saanud poolel õigus järgmisele:

a) hüvitisele; ja/või

b) lepingu lõpetamisele.

63.3. Hüvitised võivad olla kas:

a) kahjuhüvitised; või

b) leppetrahvid.

63.4. Igal juhul, kui tellijal on õigus hüvitisele, võib ta sellised hüvitised arvata maha töövõtjale makstavatest mis tahes summadest või asjakohasest tagatisest.

Artikkel 64

Lepingu lõpetamine tellija poolt

64.1. Tellija võib lõpetada lepingu igal ajal kohese jõustumisega, kui artikli 64 lõikes 2 ei sätestata teisiti.

64.2. Kui nende üldtingimustega ei ole ette nähtud teisiti, võib tellija lõpetada lepingu, teatades sellest töövõtjale seitse päeva ette, ning keelata töövõtjal töökohal viibimise juhtudel, kui:

a) töövõtja kaldub tööde tegemisel oluliselt kõrvale lepingu sätetest;

b) töövõtja ei järgi mõistliku aja jooksul talle järelevaataja poolt antud teatist, millega nõutakse temalt mis tahes sellise hooletuse või lepingujärgse kohustuse täitmata jätmise heastamist, mis mõjutab tõsiselt ehitustöö nõuetekohast lõpetamist õigeks ajaks;

c) töövõtja keeldub täitmast järelevaataja antud töökorraldusi või jätab need hooletusest täitmata;

d) töövõtja annab lepingu või allhankelepingud üle ilma tellija loata;

e) töövõtja on pankrotis või maksejõuetu, kui tema vara arestitakse või kui ta jõuab võla suhtes võlausaldajatega kokkuleppele või kui ta jätkab oma äritegevust kohtu või võlausaldajate määratud sundvalitseja juhatusel oma võlausaldajate kasuks või kui käib pankrotimenetlus;

f) on tehtud mis tahes lõplik otsus töövõtja ametialase tegevusega seotud õigusrikkumise suhtes;

g) esineb mis tahes muu lepingu täitmist takistav õigusvõime puudumine;

h) esineb mis tahes organisatsiooniline muutus, sealhulgas töövõtja juriidilise isiku, laadi ja mõju muutus, kui sellist muudatust ei registreerita lepingule lisatava kinnitusena;

i) töövõtja ei esita nõutud tagatist või kindlustust või kui tagatise või kindlustuse esitanud isik ei ole suuteline täitma oma kohustusi.

64.3. Lõpetamine ei piira mingeid tellija ja töövõtja lepingujärgseid õigusi ega volitusi. Seejärel võib tellija lõpetada ehitustöö ise või sõlmida töövõtja arvel mis tahes muu lepingu kolmanda isikuga. Töövõtja vastutus viivituse esinemise eest ehitustöö lõpetamisel kaob kohe, kui tellija on ta töökohalt kõrvaldanud, ilma et see piiraks kuidagi sellega seotud kohustusi, mis võivad olla tekkinud varem.

64.4. Järelevaataja teatab lepingu lõpetamise teate väljastamisel töövõtjale, et see lõpetaks viivitamata ja nõuetekohasel viisil tööd ja vähendaks kulutused miinimumini.

64.5. Järelevaataja tõendab niipea kui võimalik pärast lepingu lõpetamist ehitustöö maksumuse ja kõik töövõtjale lõpetamise kuupäeva seisuga makstavad summad.

64.6. Lepingu lõpetamise puhul:

a) koostab järelevaataja pärast ehitustöö kontrollimist ning ajutiste ehitiste, materjalide, sisseseade ja varustuse inventeerimist võimalikult kiiresti töövõtja poolt tehtud tööde aruande. Töövõtja kutsutakse kontrolli ja inventuuri tegemise ajaks kohale. Järelevaataja koostab samuti aruande summade kohta, mis töövõtja on seoses lepinguga võlgu tema poolt palgatud töötajatele, ja summade kohta, mis ta on võlgu tellijale;

b) võib tellija osta tervikuna või osadena järelevaataja poolt heakskiidetud ajutised ehitised, sisseseade ja materjalid, mis on spetsiaalselt tarnitud või valmistatud lepingujärgsete tööde tegemiseks;

c) ei ületa eespool osutatud ajutiste ehitiste, varustuse, sisseseade ja materjalide ostuhind töövõtja tegevusega seotud kulutuste eest maksmata osa; nimetatud kulutused piiratakse lepingu tavapärastel tingimustel täitmiseks nõutavate kulutustega;

d) võib tellija osta turuhinnaga selliseid materjale ja ühikuid, mis on töövõtja poolt tarnitud või tellitud, kuid mille eest tellija ei ole veel maksnud, järelevaataja poolt asjakohaseks peetavatel tingimustel.

64.7. Tellijal ei ole kohustust teha töövõtjale mingeid täiendavaid makseid, kuni ehitustöö pole lõpetatud; tööde lõpetamisel võib tellija nõuda töövõtjalt vajaduse korral tööde lõpetamisega seotud täiendavate kulutuste hüvitamist või maksta töövõtjale enne lepingu lõpetamist jääksumma.

64.8. Kui tellija lõpetab lepingu, on tal õigus nõuda töövõtjalt sisse kogu talle tekitatud kahju lepingus märgitud maksimumsumma ulatuses. Kui maksimumsummat ei ole määratletud, ei ole tellijal õigust nõuda sisse rohkem kui lepinguhinna osa, mis vastab ehitustöö selle osa maksumusele, mida ei saa töövõtja süül võtta ettenähtud kasutusse.

64.9. Kui lepingu lõpetamise põhjuseks ei ole töövõtja tegu või selle tegemata jätmine, on töövõtjal õigus lisaks juba tehtud tööde eest talle makstavatele summadele esitada nõue saadud kahju hüvitamiseks.

Artikkel 65

Lepingu lõpetamine töövõtja poolt

65.1. Töövõtja võib lõpetada lepingu, teatades sellest tellijale 14 päeva ette, kui tellija:

a) ei maksa töövõtjale summasid, millele tal on õigus pärast artikli 53 lõikes 2 sätestatud tähtaja lõppu järelevaataja poolt väljastatud tõendi alusel; või

b) ei täida järjekindlalt oma kohustusi pärast korduvaid meeldetuletusi; või

c) peatab ehitustöö või selle mis tahes osa tegemise rohkem kui 180 päevaks lepingus sätestamata või töövõtja vigadest mittetulenevatel põhjustel.

65.2. Selline lõpetamine ei piira mingeid muid tellija ja töövõtja lepingujärgseid õigusi. Pärast sellist lepingu lõpetamist on töövõtjal vastavalt tellija riigi õigusaktidele õigus viia kohe oma varustus töökohalt minema.

65.3. Lepingu sellise lõpetamise korral maksab tellija töövõtjale igasuguse kahju eest, mis töövõtjale võib tekkida. Selline täiendav makse ei tohi ületada lepingus määratletud piiri.

Artikkel 66

Vääramatu jõud

66.1. Kumbagi poolt ei käsitata lepingu alusel süüdi oma kohustuste täitmata jätmises või rikkumises, kui selliste kohustuste täitmist takistavad mis tahes vääramatu jõu juhud, mis ilmnevad pärast lepingu sõlmimisest teatamise või lepingu jõustumise kuupäeva, olenevalt sellest, kumb kuupäev on varasem.

66.2. Siin kasutatud vääramatu jõu mõiste tähendab streike, töösulge või muid töökonflikte, rahvavaenlase tegusid, väljakuulutatud või väljakuulutamata sõjaolukordi, blokaade, ülestõuse, massirahutusi, epideemiaid, maalihkeid, maavärinaid, torme, pikselööke, üleujutusi, uuristusi, rahvarahutusi, plahvatusi ja mis tahes muid samalaadseid ettenägematuid sündmusi, mis ei sõltu kummastki poolest ja mille ületamise eest ei suuda kumbki pool hoolitseda.

66.3. Olenemata artikli 36 ja 64 sätetest, ei vastuta töövõtja oma täitmistagatisest ilmajäämise, leppetrahvide maksmise või puudulikust täitmisest tuleneva lepingu lõpetamise eest, kui ja selles ulatuses kui töövõtja viivitus või muu oma lepingujärgsete kohustuste täitmatajätmine on vääramatu jõu tulemus. Olenemata artikli 53 ja 65 sätetest, ei vastuta tellija samamoodi makseviivitustelt intressi tasumise ega kohustuste täitmata jätmisest või puudulikust täitmisest tuleneva töövõtjapoolse lepingu lõpetamise eest, kui ja selles ulatuses kui tellija viivitus või muu oma lepingujärgsete kohustuste täitmata jätmine on vääramatu jõu tulemus.

66.4. Kui kumbki pool leiab, et ilmneb mis tahes vääramatu jõu juht, mis võib mõjutada tema kohustuste täitmist, teavitab ta viivitamata teist poolt ja järelevaatajat, esitades üksikasjad asjaolude laadi, tõenäolise kestuse ja eeldatava mõju kohta. Kui järelevaataja ei sätesta oma kirjalikus teatises teisiti, jätkab töövõtja oma lepingujärgsete kohustuste täitmist niivõrd, kuivõrd see on arukalt teostatav, ja püüab leida kõiki muid mõistlikke viise oma nende kohustuste täitmiseks, mida vääramatu jõu juht ei mõjuta. Töövõtja ei kasuta selliseid alternatiivseid viise enne järelevaatajalt juhiste saamist.

66.5. Kui järelevaataja juhiste järgimisel või alternatiivsete viiside kasutamisel vastavalt artikli 66 lõikele 4 tekib täiendavaid kulutusi töövõtjale, tõendab vastava summa järelevaataja.

66.6. Kui vääramatu jõuga seotud asjaolud on ilmnenud ja need jätkuvad 180 päeva jooksul, on olenemata ehitustöö lõpetamiseks selliste asjaolude tõttu töövõtjale antud mis tahes ajapikendusest, kummalgi poolel õigus leping lõpetada, teatades sellest teisele poolele 30 päeva ette. Kui 30 päeva pikkuse ajavahemiku lõpus kestavad vääramatu jõuga seotud asjaolud edasi, leping lõpetatakse ja lepingu pooled vabastatakse selle tulemusel lepingu suhtes kohaldatavate õigusaktide alusel edasisest lepingu täitmisest.

Artikkel 67

Surmajuhtum

67.1. Kui töövõtja on füüsiline isik, lõpeb leping automaatselt, kui see inimene sureb. Tellija vaatab läbi kõik pärijate või soodustatud isikute ettepanekud, kui nad on teatanud oma soovist lepingut jätkata. Tellija otsus teatatakse asjaomastele isikutele 30 päeva jooksul alates sellise ettepaneku saamisest.

67.2. Kui töövõtja koosneb mitmest füüsilisest isikust ja üks või mitu nendest sureb, esitavad pooled ehitustöö edenemise kohta aruande ja tellija otsustab, kas leping lõpetada või sellega jätkata vastavalt elus olevate poolte ja pärijate või soodustatud isikute võetud kohustustele.

67.3. Artikli 67 lõigetega 1 ja 2 ettenähtud juhtudel teatavad lepingu täitmise jätkamist soovivad isikud sellest tellijale 15 päeva jooksul alates surmajuhtumi kuupäevast.

67.4. Kui eritingimustega ei sätestata teisiti, on sellised isikud ühiselt ja solidaarselt vastutavad lepingu nõuetekohase täitmise eest samas ulatuses nagu surma saanud töövõtja. Lepingu jätkamise suhtes kohaldatakse artiklis 15 sätestatud tagatise kehtestamisega seotud eeskirju.

VAIDLUSTE LAHENDAMINE

Artikkel 68

Vaidluste lahendamine

68.1. Tellija ja töövõtja teevad jõupingutusi, et lahendada rahumeelselt lepinguga seotud vaidlused, mis võivad nende või järelevaataja ja töövõtja vahel tekkida.

68.2. Eritingimustega nähakse ette:

a) vaidluste rahumeelse lahendamise kord;

b) tähtajad, mille jooksul võib rahumeelsele vaidluste lahendamisele tugineda pärast seda, kui teisele poolele on vaidlustamise kohta saadetud teatis, ning maksimaalne ajavahemik lahenduse saavutamiseks, mis ei või olla pikem kui 120 päeva alates vastuvõetud menetluse algusest;

c) tähtajad kirjalikult vastamiseks rahumeelse vaidluste lahendamise taotlusele või muudele kõnealuse menetluse käigus lubatud taotlustele ja selliste tähtaegade eiramise tagajärjed.

68.3. Pooled võivad leppida kokku vaidluste lahendamises lepitusmenetluse teel kindlaksmääratud aja jooksul kolmanda isiku poolt, kui vaidlusi ei õnnestunud rahumeelselt lahendada.

68.4. Vaidluste rahumeelne lahendamine või lepitusmenetlus sisaldab igal juhul menetlust, mille jooksul teavitatakse kaebustest ja vastustest teist poolt.

68.5. Kui vaidlusi ei suudeta määratletud maksimaalsete tähtaegade piires rahumeelselt või lepitusmenetluse teel lahendada, siis lahendatakse vaidlus:

a) siseriikliku lepingu puhul asjaomase tellija riigi siseriiklike õigusaktide kohaselt; ja

b) rahvusvahelise lepingu puhul vahekohtumenetluse teel Euroopa Liidu Nõukogu poolt vastuvõetud menetluskorra kohaselt.

--------------------------------------------------

III LISA

EUROOPA ARENGUFONDIST RAHASTATAVATE ÜMTS KOHALDATAVATE TARNELEPINGUTE ÜLDTINGIMUSED

SISUKORD

EELSÄTTED

Artikkel 1 – Mõisted

Artikkel 2 – Lepingu suhtes kohaldatav õigus ja lepingu keel

Artikkel 3 – Lepingu dokumentide tähtsuse järjekord

Artikkel 4 – Teadaanded ja kirjalikud teated

Artikkel 5 – Järelevaataja ja järelevaataja esindaja

Artikkel 6 – Lepingu üleandmine

Artikkel 7 – Allhankeleping

Artikkel 8 – Esitatavad dokumendid

Artikkel 9 – Kohalike eeskirjadega seotud abi

Artikkel 10 – Üldkohustused

Artikkel 11 – Täitmistagatis

Artikkel 12 – Kindlustus

Artikkel 13 – Lepingu täitmise kava

Artikkel 14 – Hindade üksikasjalik jaotus

Artikkel 15 – Tarnija joonised

Artikkel 16 – Pakkumishindade piisavus

Artikkel 17 – Patendid ja litsentsid

Artikkel 18 – Töö alustamise korraldus

Artikkel 19 – Täitmise ajavahemik

Artikkel 20 – Täitmise ajavahemiku pikendamine

Artikkel 21 – Täitmisel esinevad viivitused

Artikkel 22 – Muudatused

Artikkel 23 – Tööde peatamine

Artikkel 24 – Tarnete kvaliteet

Artikkel 25 – Kontrollid ja uuringud

Artikkel 26 – Tarnete kuuluvus

Artikkel 27 – Üldsätted

Artikkel 28 – Ajutise hinnaga lepingud

Artikkel 29 – Ettemaksed

Artikkel 30 – Kinnipeetud summad

Artikkel 31 – Hindade ülevaatamine

Artikkel 32 – Vahemaksed

Artikkel 33 – Lõpparve

Artikkel 34 – Maksed kolmandatele isikutele

Artikkel 35 – Makseviivitused

Artikkel 36 – Maksed välisvaluutas

Artikkel 37 – Tarnimine

Artikkel 38 – Kontrollitoimingud

Artikkel 39 – Ajutine vastuvõtmine

Artikkel 40 – Garantiikohustus

Artikkel 41 – Müügijärgne teenindus

Artikkel 42 – Lõplik vastuvõtmine

Artikkel 43 – Lepingu rikkumine

Artikkel 44 – Lepingu lõpetamine tellija poolt

Artikkel 45 –Lepingu lõpetamine tarnija poolt

Artikkel 46 – Vääramatu jõud

Artikkel 47 – Surmajuhtum

Artikkel 48 – Vaidluste lahendamine

EELSÄTTED

Artikkel 1

Mõisted

1.1. Nende üldtingimuste ja lepingute suhtes kohaldatakse järgmiseid mõisteid:

EMÜ – Euroopa Majandusühendus,

ÜMT – EMÜga assotsieerunud ÜMT,

leping – tarnete tegemiseks poolte vahel sõlmitud leping, sealhulgas kõik sellele lisatud dokumendid,

tarnija – pool, kellega tellija sõlmib lepingu,

tellija – riik või mis tahes avalik-õiguslik või eraõiguslik juriidiline isik, kes sõlmib tarnijaga lepingu või kellel nimel see sõlmitakse,

tellija riik – ÜMT, kus tarneleping tuleb täita,

järelevaataja – riigiasutus, avalik-õiguslik juriidiline isik või tellija poolt vastavalt tellija riigi õigusaktidele määratud füüsiline või juriidiline isik, kes vastutab tarnelepingu täitmise juhatamise ja/või järelevalve eest ja kellele tellija võib delegeerida lepingust tulenevad õigused ja/või volitused,

järelevaataja esindaja – järelevaataja poolt lepingu alusel määratud mis tahes füüsiline või juriidiline isik, kellel on volitused esindada järelevaatajat tema ülesannete täitmisel ja kes täidab selliseid õigusi ja/või volitusi, nagu oleks need delegeeritud temale. Kui järelevaataja ülesanded, õigused ja/või volitused delegeeritakse järelevaataja esindajale, käsitatakse viiteid järelevaatajale viidetena ka järelevaataja esindajale,

tarned – kõik nimetused, mille tarnija peab tellijale tarnima, sealhulgas vajadusel sellised teenused nagu paigaldamine, katsed, kasutuselevõtmine, ekspertiis, järelevalve, hooldus, parandustööd, koolitus ja muud sellised kohustused, mis on seotud lepinguga ettenähtud nimetustega,

hinnanguline eelarve – dokument, kus ühikuhinnaga lepingu alusel tarnitav varustus liigendatakse ühikute kaupa ja milles näidatakse iga ühiku kogus ja vastav ühikuhind,

hindade loetelu – tarnija poolt koos pakkumisega esitatav täielik hindade loetelu, mis sisaldab üldhinna jaotust, vajadusel muudetud, ja mis moodustab osa ühikuhinnaga lepingust.

üldhinna jaotus – määrade ja hindade liigendatud loetelu, mis näitab põhisummaga lepingu hinna kujunemist, kuid mis ei ole lepingu osa,

lepingujärgne hind – lepingus näidatud summa, mis viitab tarnete hinnangulisele maksumusele, või lõpparvega tõendatud muu summa, mis tuleb lepingu alusel tarnijale maksta,

joonised – tellija ja/või järelevaataja esitatud joonised ja/või tarnija esitatud ja järelevaataja poolt heakskiidetud joonised tarnete tegemiseks,

teatised – lepingu alusel väljastatud tõendid, teatised, korraldused ja juhised,

kirjalik teave – mis tahes käsitsi või masinal kirjutatud või trükitud teave, sealhulgas teavitamine teleksi, faksi ja kaabelvõrgu teel,

garantiiperiood – lepingus märgitud vahetult ajutisele vastuvõtmisele järgnev ajavahemik, mille jooksul tarnija peab lepingu täitma ning kõrvaldama järelevaataja juhiste kohaselt vead ja puudused,

lõpliku vastuvõtmise tõend – järelevaataja poolt tarnijale garantiiperioodi lõpus väljastatav/väljastatavad tõend(id), milles märgitakse, et tarnija on täitnud oma lepingujärgsed kohustused,

päev – kalendripäev,

tähtajad – lepingus märgitud ajavahemikud, mis algavad kõnealuste perioodide alguspunktiks peetavale tegevusele või sündmusele järgneval päeval. Kui ajavahemiku viimane päev ei ole tööpäev, lõpeb ajavahemik selle viimasele päevale järgneva esimese tööpäeva lõppedes,

töökorraldus – järelevaataja poolt tarnijale väljastatud mis tahes kirjalik juhend või korraldus tarnete tegemise kohta,

omavääring – tellija riigi omavääring,

välisvaluuta – mis tahes heakskiidetud valuuta, mis ei ole omavääring ja millele on lepingus viidatud,

ajutine summa – lepinguga hõlmatud summa kaupade, materjalide, sisseseade või teenuste tarnimiseks või ettenägematute kulutuste jaoks, mida võib kasutada terves ulatuses või osaliselt või jätta kasutamata, vastavalt järelevaataja juhistele,

leppetrahv – lepingus märgitud summa, mille tarnija maksab hüvitisena tellijale, kui ta ei täida lepingut või selle osa lepingus määratud ajavahemiku jooksul, või mille üks pool maksab teisele mis tahes muu lepingus määratletud rikkumise puhul,

kahjuhüvitis – lepingus märkimata summa, mis on määratud kohtu või vahekohtu poolt või milles pooled on kokku leppinud ja mis makstakse kahju saanud poolele teise poole poolt lepingu rikkumise eest,

eritingimused – tellija poolt pakkumismenetluse osana väljastatud ja vajadusel muudetud eritingimused, mis moodustavad lepingu osa ja mis koosnevad järgmistest andmetest:

a) üldtingimuste muudatused;

b) lepingu eritingimused;

c) tehnilised nõuded; ja

d) mis tahes muud lepinguga seotud küsimused.

1.2. Nende üldtingimuste rubriigid ja jaod ei ole nende osa ja neid ei võeta lepingu tõlgendamisel arvesse.

1.3. Kui kontekst võimaldab, võib ainsuses olevaid sõnu käsitada mitmuses olevate sõnadena ja vastupidi ning meessoost sõnu naissoost sõnadena ja vastupidi.

1.4. Isikutele osutavad sõnad osutavad ka äriühingutele ja mis tahes õigusvõimega organisatsioonidele.

Artikkel 2

Lepingu suhtes kohaldatav õigus ja lepingu keel

2.1. Lepingu suhtes kohaldatakse tellija riigi seadusi, kui eritingimustes pole sätestatud teisiti.

2.2. Kõikide nende üldtingimustega hõlmamata küsimuste suhtes kohaldatakse lepingu suhtes kohaldatavaid seadusi.

2.3. Lepingu ja kõikide tarnija, tellija ja järelevaataja või nende esindajate vaheliste teatiste keel määratakse eritingimustes.

Artikkel 3

Lepingu dokumentide tähtsuse järjekord

Kui lepingus ei ole sätestatud teisiti, määratakse lepingu dokumentide tähtsuse järjekord eritingimustes.

Artikkel 4

Teadaanded ja kirjalikud teated

4.1. Kui eritingimustega ei ole määratletud teisiti, saadetakse ühelt poolt tellija ja/või järelevaataja ja teiselt poolt tarnija vaheline teabevahetus posti, kaabelvõrgu, teleksi, faksi või käsiposti teel nimetatud poolte poolt selleks otstarbeks määratud asjakohastele aadressidele.

4.2. Kui saatja nõuab vastuvõtutõendit, viitab ta sellisele nõudele oma teatises ja nõuab vastuvõtutõendit iga kord, kui teatise vastuvõtmiseks on sätestatud tähtaeg. Igal juhul võtab saatja kõik vajalikud meetmed, et tagada oma teatise kättesaamine.

4.3. Kui lepingus sätestatakse mis tahes teatise, nõusoleku, heakskiidu, tõendi või otsuse andmine või väljastamine, peavad need olema kirjalikud, kui ei ole määratletud teisiti, ja selleks tuleb kasutada vastavalt sõnu "teatada", "tõendada", "heaks kiita" või "otsustada". Sellise nõusoleku, heakskiidu, tõendi või otsuse andmisest ei saa ilma põhjuseta keelduda ega nende andmisega viivitada.

Artikkel 5

Järelevaataja ja järelevaataja esindaja

5.1. Järelevaataja täidab lepingus määratletud ülesandeid. Kui lepingus ei ole selgelt sätestatud teisiti, ei ole järelevaatajal õigust vabastada tarnijat ühestki tema lepingujärgsest kohustusest.

5.2. Järelevaataja võib teatava aja tagant ja nii, et lõplik vastutus jääb ikkagi talle, delegeerida mõne talle kuuluva ülesande või volituse oma esindajale, ning samuti võib ta igal ajal sellise delegeerimise kehtetuks tunnistada või määrata uue esindaja. Mis tahes selline delegeerimine, kehtetukstunnistamine või esindaja asendamine on kirjalik ja võib toimuda alles siis, kui koopia selle kohta on saadetud tarnijale.

5.3. Järelevaataja esindaja poolt tarnijale sellise delegeerimise tingimuste kohaselt antud teatistel on sama mõju nagu siis, kui selle oleks andnud järelevaataja, tingimusel et:

a) järelevaataja esindaja mis tahes ebaõnnestunud katse mitte kiita heaks mis tahes tarneid ei piira järelevaataja volitusi mitte heaks kiita selliseid tarneid ja anda olukorra parandamiseks vajalikke juhiseid;

b) järelevaatajale jääb õigus selliste teatiste sisu tühistada või muuta.

5.4. Järelevaataja väljastatud juhised ja/või korraldused antakse töökorraldustena. Vajadusel sellised korraldused kuupäevastatakse, nummerdatakse ja kantakse järelevaataja poolt registrisse, ning nende koopiad edastatakse võimaluse korral käsipostiga tarnija esindajale.

Artikkel 6

Lepingu üleandmine

6.1. Lepingu üleandmine kehtib ainult siis, kui see tehakse kirjaliku lepinguga, mille alusel annab tarnija oma lepingu või lepingu osa üle kolmandale isikule.

6.2. Tarnija ei anna ilma tellija eelneva kirjaliku nõusolekuta üle lepingut, lepingu osa või mis tahes lepingust tulenevat kasu või huvi, välja arvatud järgmistel juhtudel:

a) hüvitisnõue tarnija panga kasuks lepingu alusel makstavatelt või maksmisele tulevatelt summadelt; või

b) tarnija kindlustajale antakse üle tarnija õigus saada hüvitist iga teise isiku puhul, kes vastutab juhtudel, kui kindlustaja on tasunud kahju eest, mida tarnija on saanud, või tema vastutuse eest.

6.3. Artikli 6 lõike 2 kohaldamisel ei vabasta tellija poolt üleandmise heakskiitmine tarnijat tema kohustustest seoses juba täidetud lepingu osaga või üleandmata osaga.

6.4. Kui tarnija on andnud oma lepingu üle ilma loata, võib tellija ilma ametlikult teatamata kohaldada artiklites 43 ja 44 ettenähtud lepingu rikkumist käsitlevaid karistusi.

6.5. Ülevõtjad peavad vastama lepingu sõlmimiseks vajalikele kriteeriumidele.

Artikkel 7

Allhankeleping

7.1. Allhankeleping kehtib ainult siis, kui see tehakse kirjaliku lepinguna, mille alusel tarnija usaldab oma lepingu või lepingu osa täitmise kolmandale isikule.

7.2. Tarnija ei sõlmi allhankelepingut ilma tellija eelneva kirjaliku loata. Allhanke korras täidetavatest lepingu osadest ja alltööettevõtjatest teavitatakse tellijat. Tellija teavitab artikli 4 lõike 3 sätete kohaselt 30 päeva jooksul alates teatise kättesaamisest tarnijat oma otsusest, märkides loa andmisest keeldumise korral ära sellise otsuse tegemise põhjused.

7.3. Tarnija eelistab alltööettevõtjate valikul selliseid tellija riigi füüsilisi isikuid või äriühinguid, kes on suutelised tegema nõutavaid tarneid samasugustel tingimustel.

7.4. Alltööettevõtjad peavad vastama lepingu sõlmimiseks vajalikele kriteeriumidele.

7.5. Tellijal ei ole alltööettevõtjatega lepingulisi suhteid.

7.6. Tarnija vastutab oma alltööettevõtjate ja nende esindajate või töötajate tegevuse, vigade ja hooletuse eest samamoodi kui tarnija enda, tema esindajate või töötajate tegevuse, vigade ja hooletuse eest. Mis tahes lepingu osa allhanke korras täitmise või alltööettevõtja poolt lepingu mis tahes osa täitmise heakskiitmine tellija poolt ei vabasta tarnijat ühestki tema lepingujärgsest kohustusest.

7.7. Kui alltööettevõtjal on tarnija ees seoses tehtavate tarnetega kohustusi, mille täitmine ulatub üle garantiiperioodi, annab tarnija mis tahes ajal pärast garantiiperioodi lõppu viivitamata tellijale tema nõudel ja kulul üle sellisest kohustusest tuleneva kasu selle järel piiramatuks ajaks.

7.8. Kui tarnija sõlmib allhankelepingu ilma loata, võib tellija ilma ametlikult teatamata kohaldada artiklites 43 ja 44 ettenähtud lepingu rikkumist käsitlevaid karistusi.

TELLIJA KOHUSTUSED

Artikkel 8

Esitatavad dokumendid

8.1. 30 päeva jooksul alates artiklis 11 ettenähtud täitmistagatise esitamisest esitab järelevaataja tarnijale tasuta lepingu täitmiseks koostatud jooniste koopia ning kaks spetsifikatsiooni ja muude lepingudokumentide koopiat. Tarnija võib osta täiendavaid koopiaid nendest joonistest, spetsifikatsioonidest ja muudest dokumentidest, kui need on kättesaadavad. Garantiitõendi väljastamisel või lõplikul vastuvõtmisel tagastab tarnija järelevaatajale kõik joonised, spetsifikatsioonid ja muud lepingudokumendid.

8.2. Kui see pole vajalik lepingu kohaldamiseks, ei edasta tarnija tellija poolt ettenähtud jooniseid, spetsifikatsioone ja muid dokumente ilma järelevaataja nõusolekuta kolmandale isikule ega anna neid kolmandale isikule kasutamiseks.

8.3. Järelevaatajal on volitus väljastada tarnijale töökorraldusi, mis sisaldavad selliseid täiendavaid jooniseid ja juhiseid, mis on vajalikud lepingu nõuetekohaseks ja otstarbekaks täitmiseks ja selle käigus tekkinud mis tahes puuduste kõrvaldamiseks.

Artikkel 9

Kohalike eeskirjadega seotud abi

9.1. Tarnija võib taotleda tellija abi tööde tegemise kohaks oleva riigi õigusnormide koopiate ning kohalikke tavasid, korraldusi ja eeskirju käsitleva teabe saamisel, kui need võivad mõjutada tarnija lepingujärgsete kohustuste täitmist. Tellija võib tarnija taotluse korral osutada talle abi tema enda kulul.

9.2. Tarnija esitab tellijale aegsasti sellised tarnete üksikasjad, mis võimaldavad tellijal saada kõik vajalikud impordiload ja -litsentsid.

9.3. Tellija saab kõik tarnete jaoks nõutavad impordiload või -litsentsid mõistliku aja jooksul, võttes arvesse tarnimise ja lepingu täitmise tähtaegu.

9.4. Ilma et see piiraks tarnete sihtkohaks oleva riigi võõrtööjõudu käsitlevate õigusnormide kohaldamist, teeb tellija kõik vajalikud pingutused, et hõlbustada tarnijal hankida kõik nõutavad viisad ja load (sealhulgas töö- ja elamisload) nende töötajate jaoks, kelle teenuseid tarnija ja tellija peavad vajalikuks, ning samuti elamisload nende perekondade jaoks.

TARNIJA KOHUSTUSED

Artikkel 10

Üldkohustused

10.1. Tarnija peab täitma lepingut hoole ja ettevaatlikkusega, sealhulgas, kui nii on määratletud, varustuse kavandama, valmistama ja töökohale tarnima, üles seadma, katsetama ja kasutusele võtma ja viima läbi mis tahes muud tööd, sealhulgas tarnete puuduste kõrvaldamine. Samuti tagab tarnija lepingu täitmiseks nõutava varustuse, juhtimise, tööjõu ja vahendite olemasolu.

10.2. Tarnija järgib järelevaataja antud töökorraldusi. Kui tarnija leiab, et töökorraldustes esitatud nõuded ületavad järelevaataja volitusi või lepingu rakendusala, esitab ta järelevaatajale aegumise kartuses 30 päeva jooksul teatise põhjustega. Töökorralduse täitmist sellise teatise pärast ei peatata.

10.3. Tarnija järgib kõiki tellija riigis kehtivaid õigusnorme ja tagab, et tema töötajad, nende ülalpeetavad ja kohalikud töötajad järgivad kõiki selliseid õigusnorme. Tarnija hüvitab tellijale kõik nõuded, mis tulenevad selliste õigusnormide rikkumisest tarnija, tema töötajate ja nende ülalpeetavate poolt.

10.4. Kui tarnija, mõni tema alltööettevõtja, esindaja või teenistuja kavatseb anda või soostub pakkumise või andmisega või annab mis tahes isikule altkäemaksu, kingituse, jootraha või vahendustasu selleks, et see isik teeks või jätaks tegemata lepinguga või tellijaga sõlmitud mis tahes muu lepinguga seotud teo või et ta soosiks või ei soosiks mõnda lepinguga või tellijaga sõlmitud mis tahes muu lepinguga seotud isikut, võib tellija ilma, et see piiraks ühtegi tarnija lepingu alusel omandatud õigust, lepingu lõpetada; sellisel juhul kohaldatakse artiklite 43 ja 44 sätteid.

10.5. Tarnija käsitleb kõiki lepinguga seoses saadud dokumente ja teavet konfidentsiaalsena ja ei või niivõrd, kuivõrd see pole lepingu täitmise eesmärgil vajalik, avaldada või teha teatavaks ühtegi lepingu üksikasja ilma, et selleks poleks antud eelnevat kirjalikku luba tellija poolt või pärast tellijalt saadud nõusolekut järelevaataja poolt. Kui lepingu täitmisega seoses avaldamise või teatavakstegemise vajalikkuses esineb erimeelsusi, on lõpliku otsuse tegemise õigus tellijal.

10.6. Kui tarnija on kahest või enamast isikust koosnev ühisettevõte või konsortsium, on kõik sellised isikud solidaarselt seotud lepingu tingimuste täitmisega tellija riigi õigusaktide kohaselt ning nad määravad tellija nõudel ühe isiku endi seast tegutsema juhina ja esindama ühisettevõtet või konsortsiumi. Ühisettevõtte või konsortsiumi koosseisu ega põhikirja ei muudeta ilma tellija eelneva nõusolekuta.

Artikkel 11

Täitmistagatis

11.1. Tarnija esitab tellijale 30 päeva jooksul alates lepingu sõlmimise kohta teate saamisest tagatise lepingu täielikuks ja nõuetekohaseks täitmiseks. Tagatissumma on sätestatud eritingimustes ja ei ületa 10 % lepingujärgsest hinnast, sealhulgas koos mis tahes lepingu täiendustes sätestatud summadega, välja arvatud juhul, kui eritingimustega nähakse ette teisiti; see ei tohi siiski mingil juhul ületada 20 % lepingujärgsest hinnast.

11.2. Täitmistagatis esitatakse tellijale makse vastu mis tahes kahju eest, mis tuleneb tarnija ebaõnnestunud katsest täita täielikult ja nõuetekohaselt tema lepingujärgseid kohustusi.

11.3. Täitmistagatis esitatakse eritingimustes sätestatud vormis, milleks võib olla panga aruanne, kontrollitud tšekk, kindlustusseltsi või võlakirju väljastava asutuse võlakiri, tagasivõtmatu akreditiiv või tellijale tehtud rahaline sissemakse. Kui täitmistagatiseks on pangatagatis, panga aruanne, tõendatud tšekk või võlakiri, väljastab selle tellija poolt lepingu suhtes kohaldatavate kõlblikkuskriteeriumide kohaselt heakskiidetud pank, kindlustusselts või võlakirju väljastav asutus.

11.4. Kui eritingimustega ei ole sätestatud teisiti, esitatakse täitmistagatis selles vääringus, milles makstakse lepingu eest, ja nendele lepingutele vastavates suhetes.

11.5. Tarnijale ei tehta enne tagatise esitamist mingeid makseid. Tagatis jääb kehtima kuni lepingu täieliku ja nõuetekohase täitmiseni.

11.6. Kui tagatise esitanud füüsiline või juriidiline isik ei täida lepingu täitmise ajal oma kohustusi, kaotab tagatis kehtivuse. Tellija annab tarnijale võimaluse uue tagatise esitamiseks eelmisega samadel tingimustel. Kui tarnija ei esita uut tagatist, võib tellija lepingu lõpetada.

11.7. Tellija nõuab tagatisest makstavaks kõik rahasummad, mille garant peab tagatise alusel maksma tarnija puuduste eest lepingu alusel vastavalt tagatise jaoks sätestatud tingimustele ja selle maksumuse ulatuses. Garant maksab need summad tellija nõudmisel viivitamata ja ei tohi esitada mingeid vastuväiteid mis tahes põhjusel. Enne täitmistagatise alusel nõude esitamist teavitab tellija tarnijat, märkides ära nõude tegemise aluseks oleva puuduse laadi.

11.8. Välja arvatud sellise osa puhul, mis võidakse määratleda eritingimustes seoses müügijärgse teenindusega, vabastatakse täitmistagatis 30 päeva jooksul alates artiklis 33 osutatud lõpparve väljastamisest.

Artikkel 12

Kindlustus

12.1. Ilma et see piiraks artikli 37 kohaldamist, võidakse eritingimustega nõuda, et tarnete tegemine tuleb katta kindlustuspoliisiga, mille tingimused võidakse sätestada kõnealustes eritingimustes. Eritingimustega võidakse samuti sätestada muud tarnija poolt tehtavad kindlustuse liigid.

12.2. Olenemata tarnija kohustusest teha artikli 12 lõike 1 kohaselt kindlustus, on tarnija ainuisikuliselt vastutav ja vabastab tellija ja järelevaataja kolmandate isikute poolt esitatavatest varakahju või isikukahju käsitlevatest nõuetest, mis tulenevad lepingu täitmisega seotud tegevustest tarnija, tema alltööettevõtjate ja töötajate poolt.

Artikkel 13

Lepingu täitmise kava

13.1. Kui eritingimustega nii nõutakse, esitab tarnija järelevaatajale heakskiitmiseks lepingu täitmise kava. Kava sisaldab vähemalt järgmist:

a) tarnija kavandatav lepingu täitmise järjekord, sealhulgas kavandamine, valmistamine, vastuvõtmise kohta tarnimine, paigaldamine, katsed ja kasutuselevõtmine;

b) jooniste esitamiseks ja heakskiitmiseks sätestatud tähtajad;

c) nende meetodite üldkirjeldus, mida tarnija kavandab lepingu täitmiseks võtta; ja

d) sellised täiendavad üksikasjad või teave, mida järelevaataja võib põhjendatult nõuda.

13.2. Kava heakskiitmine järelevaataja poolt ei vabasta tarnijat ühestki tema lepingujärgsest kohustusest.

13.3. Ilma järelevaataja loata ei või kavasse teha ühtki olulist muudatust. Kui lepingu täitmise edenemine ei vasta siiski kavale, võib järelevaataja kohustada tarnijat kava läbi vaatama ja esitama selle pärast läbivaatamist talle heakskiitmiseks.

Artikkel 14

Hindade üksikasjalik jaotus

14.1. Tarnija esitab vajadusel ja vähemalt 20 päeva jooksul alates järelevaataja põhjendatud taotluse saamist oma määrade ja hindade üksikasjaliku jaotuse, kui sellist jaotust nõutakse lepingu kohaldamise eesmärgil.

14.2. Pärast teatise saamist lepingu sõlmimise kohta esitab tarnija vajadusel ja eritingimustega ettenähtud tähtaja jooksul järelevaatajale teavitamiseks üksikasjaliku rahavoogude hinnangu kvartali kohta, millest on näha kõik maksed, millele tarnijal on lepingu alusel õigus. Kui järelevaataja nõuab, esitab tarnija seejärel ülevaadatud rahavoogude hinnangu kvartali kohta. Teatis ei sea mingit vastutust tellijale või järelevaatajale.

Artikkel 15

Tarnija joonised

15.1. Kui eritingimustega nii sätestatakse, esitab tarnija järelevaatajale heakskiitmiseks:

a) joonised, dokumendid, proovid ja/või näidised, nagu võib olla sätestatud lepingus, lepingus või lepingu täitmise kavas esitatud tähtaegade jooksul;

b) joonised, mida järelevaataja võib põhjendatult nõuda lepingu täitmist silmas pidades.

15.2. Kui järelevaataja ei teavita artikli 15 lõikes 1 osutatud heakskiitmisotsusest lepingus või heakskiidetud lepingu täitmise kavas osutatud tähtaegade jooksul, loetakse sellised joonised, dokumendid, proovid ja/või näidised heakskiidetuks määratletud tähtaegade lõpus. Kui ei ole määratletud ühtegi tähtaega, loetakse need heakskiidetuks, kui nende vastuvõtmisest on möödunud 30 päeva.

15.3. Järelevaataja allkirjastab või identifitseerib muul viisil joonised, dokumendid, proovid ja/või näidised, ja nendest ei tohi kõrvale kalduda, kui järelevaataja nii ei sätesta. Kõiki tarnija jooniseid, dokumente, proove või näidiseid, mida järelevaataja heaks ei kiida, muudetakse viivitamata nii, et need vastaksid järelevaataja nõuetele, ja tarnija esitab need uuesti järelevaatajale heakskiitmiseks.

15.4. Tarnija esitab heakskiidetud jooniste täiendavad koopiad, mille vorm ja arv on sätestatud lepingus või hiljem antud töökorraldustes.

15.5. Jooniste, dokumentide, proovide või näidiste heakskiitmine ei vabasta tarnijat ühestki tema lepingujärgsest kohustusest.

15.6. Järelevaatajal on õigus kontrollida kõiki lepinguga seotud jooniseid, dokumente, proove ja näidiseid tarnija ruumides igal ajal, kui ta peab seda vajalikuks.

15.7. Enne tarnete ajutist vastuvõtmist esitab tarnija käitamis- ja hooldusjuhendid koos joonistega, mis on piisavalt üksikasjalikud, et võimaldada tellijal käitada, hooldada, kohandada ja parandada kõiki tarne osasid. Kui eritingimustes ei ole sätestatud teisiti, on juhendid ja joonised lepingu keeles ning nende vorm ja arv vastab lepingus sätestatule. Tarneid ei loeta ajutise vastuvõtmise puhul lõpetatuks seni, kuni selliseid juhendeid ja jooniseid pole tellijale esitatud.

Artikkel 16

Pakkumishindade piisavus

16.1. Kui võimalike eritingimuste lisasätetega ei nähta ette teisiti, eeldatakse, et tarnija on enne oma pakkumise esitamist taganud pakkumise õigsuse ja piisavuse ja on võtnud arvesse kõike, mida nõutakse lepingu täielikuks ja nõuetekohaseks täitmiseks, ja et ta on hõlmanud oma määrade ja hindadega kõik tarnetega seotud kulutused, eelkõige:

a) veokulud;

b) käitlemise, pakendamise, pealelaadimise, mahalaadimise, transiidi, lähetamise, lahtipakkimise ja kontrollimisega seotud kulud ning muud tarnetega seotud halduskulud. Kui eritingimustega ei sätestata teisiti, kuulub pakend tellijale;

c) tarnedokumentidega seotud kulud, kui tellija selliseid dokumente nõuab;

d) tarnitud varustuse kohapeal paigaldamine ja kasutuselevõtmine ning selle järelevalve;

e) tarnitud varustuse paigaldamiseks ja kasutuselevõtmiseks vajalike tööriistadega varustamine;

f) tarnitud varustuse iga osa kohta üksikasjaliku käitamis- ja hooldusjuhendi esitamine, nii nagu lepingus on sätestatud;

g) varustuse järelevalve või hooldus ja/või parandamine lepingus sätestatud ajavahemiku jooksul, tingimusel et see teenus ei vabasta tarnijat ühestki lepingujärgsest garantiikohustusest; ja

h) tellija töötajate koolitamine tarnija tehases ja/või mujal, nii nagu lepingus on sätestatud.

16.2. Kuna eeldatakse, et tarnija on määranud oma hinnad kindlaks enda arvutuste ja hinnangute põhjal, teeb ta ilma lisatasuta kõik pakkumises esitatud tööd, mille kohta ta pole märkinud ühikuhinda ega kindlat hinda.

Artikkel 17

Patendid ja litsentsid

Kui eritingimustega ei ole sätestatud teisiti, vabastab tarnija tellija ja järelevaataja vastutusest mis tahes nõuete eest, mis tulenevad patentide, litsentside, jooniste, näidiste või kaubamärkide lepingujärgsest kasutusest, välja arvatud juhul, kui selline rikkumine tuleneb tellija ja/või järelevaataja poolt ettenähtud projektist või tehnilistest nõuetest.

ALUSTAMINE JA VIIVITUSED

Artikkel 18

Töö alustamise korraldus

18.1. Tellija määrab kindlaks lepingu täitmise alustamise kuupäeva; ta teatab sellest tarnijale kas lepingu sõlmimise kohta edastatavas teatises või järelevaataja väljastatavas töökorralduses.

18.2. Lepingu täitmise alguskuupäev ei ole hilisem kui 180. päev alates lepingu sõlmimise kohta teatise esitamisest, juhul kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti.

Artikkel 19

Täitmise ajavahemik

19.1. Täitmise ajavahemik algab artikli 18 lõike 1 kohaselt kindlaksmääratud ja lepingus märgitud kuupäeval, ilma et see piiraks ajavahemiku pikendamist, mida võidakse anda artikli 20 alusel.

19.2. Kui eri partiide tarnimisega seoses on ette nähtud eraldi täitmise ajavahemikud, ei koondata selliseid ajavahemikke kokku juhtudel, kui ühele tarnijale on eraldatud üle ühe partii.

Artikkel 20

Täitmise ajavahemiku pikendamine

20.1. Tarnija võib taotleda lepingu täitmise ajavahemiku pikendamist, kui lepingu täitmisel esineb viivitusi või on neid ette näha ühel järgmistest põhjustest:

a) tellija tellitud lisa- või täiendavad tarned;

b) erandlikud ilmastikutingimused tellija riigis, mis võivad takistada varustuse paigaldamist või püstitamist;

c) füüsilised takistused või tingimused, mis võivad mõjutada varustuse tarnimist ja mida kogenud tarnija ei suutnud ette näha;

d) lepingu täitmise kuupäeva mõjutavad muud kui tarnija vigadest tulenevad töökorraldused;

e) lepingujärgsete kohustuste täitmata jätmine tellija poolt;

f) tarne ja/või tarnitud varustuse paigaldamise mis tahes peatamine muul põhjusel kui tarnija hooletus;

g) vääramatu jõud;

h) nendes üldtingimustes osutatud mis tahes muud põhjused, mis ei tulene tarnija hooletusest.

20.2. Tarnija teatab 15 päeva jooksul alates sellest, kui ta on viivituse võimalikust esinemisest teadlikuks saanud, järelevaatajale oma kavatsusest taotleda lepingu täitmise ajavahemiku pikendamist, mida ta võib pidada enda puhul õigustatuks, ning esitab seejärel 60 päeva jooksul, kui tarnija ja järelevaataja ei ole teisiti kokku leppinud, järelevaatajale taotluse täielikud ja üksikasjalikud andmed, et selle saaks õigel ajal läbi vaadata.

20.3. Järelevaataja teatab pärast tellijaga ja vajadusel tarnijaga konsulteerimist tarnijale kirjalikult lepingu täitmise ajavahemiku pikendamisest, mis algab kas hiljem või tagasiulatuvalt, või teatab tarnijale, et tal ei ole õigust pikendust saada.

Artikkel 21

Täitmisel esinevad viivitused

21.1. Kui tarnija ei tarni mõnda kaupa või kõiki kaupu või ei osuta teenuseid lepingus määratletud ajavahemiku/-vahemike jooksul, on tellijal ilma ametlikult teatamata ja ilma, et see piiraks tema teisi lepingujärgseid õiguskaitsevahendeid, õigus nõuda leppetrahvi maksmist iga päeva või selle osa kohta, mis jääb määratletud lepingu täitmise ajavahemiku lõpu või artikli 20 alusel pikendatud ajavahemiku lõpu ja lõpetamise tegeliku kuupäeva vahele, eritingimustes sätestatud alustel ja maksimumsumma ulatuses.

21.2. Kui tellijal on õigus artikli 21 lõike 1 kohasele maksimaalsele nõudele, võib ta pärast tarnija teavitamist:

a) hoida kinni täitmistagatist; ja/või

b) lepingu lõpetada; ja

c) sõlmida tarnija kulul lepingu kolmanda isikuga tarnimata jäänud varustuse kohta.

Artikkel 22

Muudatused

22.1. Järelevaatajal on õigus nõuda muudatuste tegemist mis tahes tarnete osa puhul, kui see on lepingu nõuetekohaseks täitmiseks ja/või tarnete tegemiseks vajalik. Sellised muudatused võivad sisaldada täiendusi, ärajätmisi, asendamisi, muudatusi kvaliteedis, kvantiteedis, kujus ja laadis ja samuti muudatusi joonistes, projektis või spetsifikatsioonis, kui varustus valmistatakse spetsiaalselt tellija jaoks, muudatusi veos ja pakendamises, tarnekohas, kindlaksmääratud järjekorras ning tarnete tegemise viisis või ajas. Muutmiskorraldus ei tee lepingut kehtetuks, kuid selliste muudatuste finantsmõjusid hinnatakse nende esinemise korral vastavalt artikli 22 lõigetele 5 ja 7.

22.2. Muudatused esitatakse ainult töökorraldustena, tingimusel et, kui:

a) järelevaataja leiab mingil põhjusel, et korraldus tuleb anda suuliselt, kinnitab ta seda nii kiiresti kui võimalik töökorraldusega;

b) tarnija kinnitab artikli 22 lõike 2 punkti a kohaldamisel antud kirjalikku ja suulist korraldust ja kui kinnitus ei ole vastuolus järelevaataja edastatud kirjaliku korraldusega, loetakse töökorraldus muudatuste tegemiseks esitatuks;

c) töökorraldust muudatuste tegemiseks ei nõuta juhul, kui kõne all on töömahu suurendamine või vähendamine, kui selline suurendamine või vähendamine tuleneb hinnangulises eelarves või hindade loetelus märgitud koguste ületamisest või puudujäägist.

22.3. Kui artikli 22 lõikega 2 ei nähta enne muudatuste tegemiseks töökorralduse andmist ette teisiti, teatab järelevaataja tarnijale sellise muudatuse laadi ja vormi. Tarnija esitab pärast sellise teatise saamist nii kiiresti kui võimalik järelevaatajale ettepaneku, mis sisaldab:

a) vajadusel täidetavate ülesannete ja võetavate meetmete kirjeldust ja täitmise kava; ja

b) täitmiskavasse või tarnija kohustustesse vastavalt lepingule tehtavaid mis tahes vajalikke muudatusi; ja

c) mis tahes muudatusi lepingujärgses hinnas vastavalt artiklis 22 sätestatud eeskirjadele.

22.4. Pärast artikli 22 lõikes 3 osutatud tarnija teate kättesaamist otsustab järelevaataja pärast tellija ja vajadusel tarnijaga konsulteerimist nii kiiresti kui võimalik, kas muudatus tuleks teha või mitte. Kui järelevaataja otsustab, et muudatus tuleb teha, väljastab ta töökorralduse, milles märgitakse, et muudatus tehakse selliste hindadega ja sellistel tingimustel, mis on esitatud artikli 22 lõikes 3 osutatud tarnija teatises, või järelevaataja poolt artikli 22 lõike 5 kohaselt täpsustatud hindadega ja tingimustel.

22.5. Järelevaataja teeb kõik tema poolt vastavalt artikli 22 lõigetele 2 ja 4 ettenähtud muudatustega seotud hinnad kindlaks järgmiste põhimõtete kohaselt:

a) kui ülesande laad on samasugune kui hinnangulises eelarves või hindade loetelus märgitud ühikutel või kui ülesanne viiakse läbi samalaadsetel tingimustel, arvutatakse need nimetatud dokumentides sisalduvate määrade ja hindade alusel;

b) kui ülesande laad ei ole samasugune või kui seda ei tehta samalaadsetel tingimustel, kasutatakse hindamisel lepingus olevaid määrasid ja hindasid sellises ulatuses, kui see on mõistlik; muudel juhtudel annab õiglase hinnangu järelevaataja;

c) kui mis tahes muudatuse laad või kogus võrreldes kogu lepingu või selle mis tahes osa laadi või kogusega on selline, et järelevaataja arvates on lepingus sisalduv mis tahes töö kohta märgitud määr või kogus sellise muudatuse tõttu ebamõistlik, määrab järelevaataja sellise määra või hinna nii, nagu ta peab antud tingimustel mõistlikuks ja nõuetekohaseks;

d) kui muudatuse põhjuseks on tarnija hooletus või temapoolne lepingu rikkumine, kannab sellise muudatusega seonduvad mis tahes lisakulutused tarnija.

22.6. Saanud kätte muudatuse tegemist nõudva töökorralduse, teeb tarnija nimetatud muudatuse, ja selle suhtes kohaldatakse neid üldtingimusi, nagu oleks see muudatus lepingus sätestatud. Lepingu täitmise ajavahemiku pikendamise andmise ja lepingujärgse hinna kohandamise ajal ei lükata tarnete tegemist edasi. Kui muutmiskorraldus tehakse enne lepingujärgse hinna kohandamist, peab tarnija registrit muutmiskohustuse kulude ja muudatuse tegemiseks kulunud aja kohta. Järelevaataja võib igal ajal selliseid registreid kontrollida.

22.7. Kui tööde ajutisel vastuvõtmisel ületab töökorraldusest või mõnest muust asjaolust, mille põhjuseks ei ole tarnija hooletus, tulenev tarnete kogumaksumuse suurenemine või vähenemine 15 % lepingujärgsest hinnast, määrab järelevaataja pärast tellija ja tarnijaga konsulteerimist kindlaks kõik artikli 22 lõike 5 kohaldamisest tulenevad lepingujärgse hinna suurendused või vähendused. Niimoodi kindlaksmääratud summa aluseks on tarnete maksumuse suurenemisel või vähenemisel 15 % ületav osa. Järelevaataja teatab summa tellijale ja tarnijale ja lepingujärgset hinda kohandatakse vastavalt.

Artikkel 23

Tööde peatamine

23.1. Järelevaataja võib igal ajal anda tarnijale töökorraldusega juhise peatada:

a) varustuse valmistamine; või

b) varustuse tarnimise vastuvõtukohta täitmiskavas tarnimiseks määratletud ajal või, kui aega ei ole määratletud, selle tarnimiseks sobival ajal; või

c) vastuvõtukohta tarnitud varustuse paigaldamise.

23.2. Tarnija kaitseb peatamise ajal asjaomast varustust tarnija ladudes või mujal igasuguse riknemise, kadude või kahjustuste eest võimalikus ulatuses ja järelevaataja poolt antud juhiste kohaselt, isegi juhul, kui varustus on tarnitud vastavalt lepingule vastuvõtukohta, kuid järelevaataja on selle paigaldamise peatanud.

23.3. Selliste kaitsemeetmetega seonduvad lisakulutused lisatakse lepingujärgsele hinnale. Tarnijal ei ole õigust saada makseid täiendavate kulutuste eest, kui peatamine on

a) lepingus teisiti ette nähtud; või

b) vajalik vastuvõtukoha tavapäraste ilmastikutingimuste tõttu; või

c) vajalik mõne tarnija hooletuse tõttu; või

d) vajalik ohutuse või lepingu või mis tahes selle osa nõuetekohase täitmise tõttu, kui selline vajadus ei teki järelevaataja või tellija mis tahes tegevusest või hooletusest.

23.4. Tarnijal on õigus sellisele lepingujärgse hinna täiendamisele ainult siis, kui ta teatab järelevaatajale 30 päeva jooksul alates tarnimise peatamise korralduse kättesaamisest oma nõude esitamise kavatsusest.

23.5. Järelevaataja määrab pärast tellija ja tarnijaga konsulteerimist kindlaks tarnijale võimaldatava sellise lisamakse ja/või lepingu täitmise ajavahemiku pikendamise selliste nõuete puhul, mis järelevaataja arvates on õiglased ja mõistlikud.

23.6. Kui tööd peatatakse pikemaks ajaks kui 180 päeva ja see ei ole tarnija hooletuse tulemus, võib tarnija esitada järelevaatajale taotluse loa saamiseks jätkata töödega 30 päeva jooksul või leping lõpetada.

MATERJALID JA TÖÖSTANDARDID

Artikkel 24

Tarnete kvaliteet

24.1. Varustus peab igas aspektis vastama eritingimustes sätestatud tehnilistele nõuetele ning vastama igas aspektis joonistele, vaatlustele, näidistele, proovidele, mudelitele ja muudele lepingu nõuetele ning kõik need hoiab tellija või järelevaataja kättesaadavana eesmärgiga osutada neile kogu lepingu täitmise ajal.

24.2. Eritingimustes sätestatud esialgse tehnilise heakskiidu saamiseks esitab tarnija järelevaatajale taotluse. Taotluses märgitakse vastavalt lepingule heakskiitmiseks esitatud materjalide, ühikute ja proovide omadused, partii number ja vajadusel vastuvõtmise koht. Järelevaataja peab tõendama taotluses määratletud materjalide, ühikute ja proovide vastavust sellise vastuvõtmise nõuetele enne nende tarnetes kasutamist.

24.3. Isegi kui tarnetes või tarnitavate osade valmistamisel kasutatavatele materjalidele antakse sellisel viisil tehniline heakskiit, võib need ikkagi kõrvale heita ja tarnija peab need viivitamata asendama, kui täiendava uurimise käigus tulevad ilmsiks vead või puudused. Tarnijale võib anda võimaluse tagasilükatud materjalid ja ühikud parandada või töökorda seada, kuid neid lubatakse tarnetes kasutada ainult juhul, kui selline parandamine on toimunud järelevaataja nõuete kohaselt.

Artikkel 25

Kontrollid ja uuringud

25.1. Tarnija tagab varustuse saatmise vastuvõtukohta õigel ajal, et võimaldada järelevaatajal viia läbi vastuvõtmise menetlus. Eeldatakse, et tarnija on täielikult arvestanud raskustega, millega ta võib sellega seoses kokku puutuda, ja tal ei ole õigust viidata ühelegi põhjusele viivituse esinemise kohta tema kohustuste täitmisel.

25.2. Järelevaatajal või tema esindajal on teatava aja tagant õigus kontrollida, uurida, mõõta ja katsetada osasid, materjale ja tööstandardeid ning kontrollida kõikide selliste elementide valmistamist või kokkusobitamist, mis valmistatakse või pannakse kokku lepingu alusel tarnimiseks, et teha kindlaks, kas osade, materjalide ja tööstandardite kvaliteet ja kogus on piisav. Selline kontroll tehakse valmistamiskohas, töökohal või lepingus sätestatud mõnes muus kohas.

25.3. Selliste uuringute ja kontrollide kohaldamisel:

a) pakub tarnija järelevaatajale ajutiselt ja tasuta sellist abi, uuritavaid proove, osasid, masinaid, varustust, tööriistu, tööjõudu, materjale, jooniseid või tootmisandmeid, mida tavapäraselt kontrolli ja uuringu eesmärgil nõutakse;

b) lepib tarnija järelevaatajaga kokku uuringute läbiviimise ajas ja kohas;

c) tagab tarnija järelevaatajale igal vastuvõetaval ajal juurdepääsu uuringute läbiviimise kohale.

25.4. Kui järelevaatajat ei ole uuringute tegemiseks kokkulepitud ajal kohal, võib tarnija juhul, kui järelevaataja ei ole ette näinud teisiti, teha uuringud, ning need loetakse tehtuks järelevaataja juuresolekul. Tarnija edastab uuringute tulemuste nõuetekohaselt tõendatud koopiad järelevaatajale, mis on järelevaataja suhtes siduvad, kui ta ei olnud uuringu tegemise ajal kohal.

25.5. Kui osad ja materjalid on läbinud artiklis 25 osutatud uuringud, annab järelevaataja tarnijale tulemustest teada või kinnitab seda sel eesmärgil koostatud tõendis.

25.6. Kui järelevaataja ja tarnija ei ole uuringu tulemuste suhtes ühel meelel, põhjendab kumbki oma arvamust 15 päeva jooksul alates sellise lahkarvamuse tekkimisest. Kui üks pool seda nõuab, võib järelevaataja või tarnija nõuda selliste uuringute kordamist samadel tingimustel, kasutades ühiselt valitud eksperti. Kõik uuringuaruanded esitatakse järelevaatajale, kes teavitab nende uuringute tulemustest viivitamata tarnijat. Kordusuuringute tulemused on otsustavad. Kordusuuringute tegemise kulud kannab pool, kelle arvamus on kordusuuringu tulemusel osutunud valeks.

25.7. Järelevaataja ja kõik tema poolt volitatud isikud teevad valmistusviise ja kohustuste täitmist käsitleva teabe, mille nad on saanud kontrollide ja uuringute käigus, teatavaks ainult nendele isikutele, kellel on sellisele teabele õigus.

Artikkel 26

Tarnete kuuluvus

26.1. Eritingimustega võidakse sätestada, et artikliga 32 ettenähtud ja mis tahes tarnete osaga enne vastuvõtukohta saatmist seotud maksete tagamiseks tarnija:

a) annab varustuse kõnealuse osa üle tellijale; või

b) annab varustuse kõnealuse osa tellijale tagatiseks; või

c) kohaldab selle suhtes mõnda muud eelisõiguse või pandiga seotud korda.

26.2. Kui leping lõpetatakse enne selle täitmist, edastab tarnija tellijale mis tahes varustuse osad, mis on üle antud tellijale või antud tagatiseks artikli 26 lõike 1 alusel. Kui tarnija nii ei tee, võib tellija võtta sellised asjakohased meetmed, mida ta peab selliste tarnete enda valdusesse saamiseks sobivaks ja nõuab tarnijalt sellega seotud kulutuste hüvitamist.

MAKSED

Artikkel 27

Üldsätted

27.1. Kui lepingus ei ole sätestatud teisiti, tehakse maksed omavääringus.

27.2. Artiklitega 28–36 hõlmatud ettemaksete, vahemaksete ja lõppmaksete tegemise suhtes kohaldatavad haldus- ja tehnilised tingimused on sätestatud eritingimustes.

Artikkel 28

Ajutise hinnaga lepingud

28.1. Erandjuhtudel, kui kõiki hindu ei saa varem kindlaks määrata, võivad tellija ja tarnija sõlmida pärast konsulteerimist ja kokkuleppele jõudmist ajutise hinnaga lepingu. Lepingujärgne summa määratakse eritingimustes määratletud korra kohaselt kindlaks esialgselt ajutiste hindade alusel ja hiljem pärast seda, kui lepingu täitmise tingimused on selgunud.

28.2. Tarnija esitab mis tahes lepinguga seotud küsimusi käsitleva teabe, mida tellija või järelevaataja võib põhjendatult nõuda arvutuste tegemiseks. Kui tarnete maksumuse hindamisel ei suudeta kokkuleppele jõuda, määrab makstavad summad kindlaks järelevaataja.

Artikkel 29

Ettemaksed

29.1. Kui eritingimustes ei ole sätestatud teisiti, antakse tarnija taotlusel talle ettemakseid tarnete tegemiseks kindla summaga ettemaksetena.

29.2. Ilma et see piiraks eritingimuste sätete kohaldamist, ei ületa ettemaksete üldsumma 60 % lepingujärgsest hinnast.

29.3. Ettemakseid ei anta enne:

a) lepingu sõlmimist;

b) kui tarnija pole esitanud tellijale täitmistagatist vastavalt artiklile 11; ja

c) kui tarnija pole andnud tellijale artikli 11 lõikes 3 osutatud asutuste antud ettemakse kogu summa jaoks eraldi tagatist, mis kehtib vähemalt 60 päeva alates tarnete ajutisest vastuvõtmisest.

29.4. Tarnija kasutab ettemakset ainult tarnete tegemisega seotud tegevusteks. Kui tarnija kasutab mõnda ettemakse osa valesti, tuleb tal see viivitamata tagasi maksta ja talle ei tehta enam täiendavaid ettemakseid.

29.5. Kui ettemaksega seotud tagatis kaotab kehtivuse ja tarnija selle kehtivust ei uuenda, võidakse ettemaksega võrdne summa arvata maha hilisematest maksetest, millele tarnijal on lepingu alusel õigus, või kohaldab tellija artikli 11 lõiget 6.

29.6. Kui leping ükskõik mis põhjusel lõpetatakse, võidakse ettemaksega seotud tagatist kasutada sellise ettemaksete jääksumma korvamiseks, mis on endiselt tarnija käsutuses, ning garant ei viivita maksmisega või esitab mis tahes põhjusel vastuväite.

29.7. Artikliga 29 ettenähtud ettemaksega seotud tagatis vabastatakse 60 päeva jooksul pärast tarnete ajutist vastuvõtmist.

29.8. Ettemaksete andmise ja tagasimaksmise täiendavad tingimused ja täiendav kord sätestatakse lisatingimustes.

Artikkel 30

Kinnipeetud summad

30.1. Summa, mis peetakse kinni vahemaksetest selle tagamiseks, et tarnija täidaks oma kohustusi garantiiperioodi jooksul, ja sellist tagatist käsitlevad üksikasjalikud eeskirjad sätestatakse eritingimustes, tingimusel et selline tagatis ei ületa mingil juhul 10 % lepingujärgsest hinnast.

30.2. Kui tellija selle heaks kiidab, võib tarnija soovi korral asendada hiljemalt tarnete ajutisel vastuvõtmisel need kinnipeetud summad artikli 11 lõike 3 kohaselt väljastatud ja kinnipidamiseks ettenähtud tagatisega.

30.3. Kinnipeetud summa või kinnipidamiseks esitatud tagatis vabastatakse 90 päeva jooksul alates tarnete lõplikust vastuvõtmisest.

Artikkel 31

Hindade ülevaatamine

31.1. Kui eritingimustest ja artikli 31 lõikes 4 ettenähtust ei tulene teisiti, sõlmitakse leping kindlaksmääratud hinna kohta, mida üle ei vaadata.

31.2. Kui hindu võib lepingu alusel üle vaadata, võetakse sellisel ülevaatamisel arvesse hinnamuutusi selliste pakkumishinna arvutamisel aluseks võetud oluliste seesmiste ja väliste elementide puhul nagu inimtööjõud, teenused, materjalid ja tarned, ning samuti õigusnormidega sätestatud makse. Ülevaatamise üksikasjalikud eeskirjad sätestatakse eritingimustes.

31.3. Tarnija pakkumises sisalduvate hindade puhul eeldatakse:

a) et need on saadud tingimuste alusel, mis valitsesid pakkumiste esitamiseks kehtestatud viimasele kuupäevale eelneva 30 päeva jooksul ning pakkumismenetluseta sõlmitud lepingute puhul lepingu sõlmimise kuupäeval;

b) et nende puhul on arvesse võetud artikli 31 lõike 3 punktis a osutatud võrdluskuupäeval kehtinud õigusakte ja maksukokkuleppeid.

31.4. Kui mis tahes riiklikku või piirkondlikku seadust, seadlust või muud õigusakti või mis tahes kohaliku või muu ametiasutuse õigusakti või kohtuotsust muudetakse või need võetakse vastu pärast artikli 31 lõikes 3 sätestatud kuupäeva nii, et lepingupoolte lepingulised suhted muutuvad, peavad tellija ja tarnija nõu, kuidas oleks kõige õigem lepingu täitmist jätkata, ja võivad sellise nõupidamise tulemusel otsustada:

a) lepingut muuta; või

b) maksta emmale-kummale poolele hüvitist olukorra tasakaalustamiseks; või

c) lõpetada leping vastastikusel kokkuleppel.

31.5. Kui lepingu täitmisel esineb viivitusi tarnija süül või lepingu täitmise ajavahemiku lõpus, olles vajadusel sellise ajavahemiku vastavalt lepingule üle vaadanud, ei vaadata hindu üle 30 päeva jooksul enne ajutist vastuvõtmist, välja arvatud juhul, kui kohaldatakse hindade uut indekseerimist, kui indekseerimine on tellijale kasulik.

Artikkel 32

Vahemaksed

32.1. Kui eritingimustes ei ole sätestatud teisiti, esitab tarnija taotluse vahemaksete saamiseks järelevaatajale tema poolt heakskiidetud vormis artikli 32 lõikes 7 osutatud iga ajavahemiku lõpus. Taotlus sisaldab järgmist:

a) kõnealuse ajavahemiku lõpuni tehtud tarnete hinnanguline lepingujärgne maksumus;

b) mis tahes artikli 31 kohast hindade ülevaatamist kajastav summa;

c) artikli 30 alusel tagatisena kinnipeetud summa;

d) kreedit ja/või deebet kõnealuse aja kohta seoses lepingu alusel tarnitud varustusega, mida ei ole veel artikli 32 lõike 2 sätestatud ulatuses ja tingimustel üles seatud või kasutusele võetud;

e) mis tahes muu summa, millele tarnijal võib olla lepingu alusel õigus.

32.2. Tarnijal on õigus sellistele summadele, mida järelevaataja võib pidada põhjendatuks seoses lepingu alusel tarnitud varustusega, mida ei ole veel üles seatud või kasutusele võetud, tingimusel et:

a) varustus vastab lepingu standarditele ja see on jaotatud osadesse, nii et järelevaataja suudab need tuvastada;

b) selline varustus on tarnitud töökohale, see on nõuetekohaselt ladustatud ja kaitstud kaotuse, kahjustumise või riknemise eest järelevaatajat rahuldaval viisil;

c) tarnija peab nõuete, korralduste, kättesaamistõendite ning lepingu alusel kaupade ja materjalide kasutamise kohta registrit järelevaataja poolt heakskiidetud kujul ning need registrid on kättesaadavad järelevaatajale kontrollimiseks;

d) tarnija esitab koos oma teatisega vastuvõtukohal oleva varustuse hinnangulise maksumuse koos selliste dokumentidega, mida järelevaataja võib nõuda varustuse hindamiseks ja mis tõendavad nende kuuluvust ja nende eest maksmist; ja

e) kui eritingimustega nii sätestatakse, loetakse varustus tellijale kuuluvaks.

32.3. Järelevaataja poolt artikli 32 kohaselt kaupade ja materjalidega seoses tõendatud mis tahes vahemakse heakskiitmine ei piira järelevaataja lepingujärgset õigust lükata tagasi mis tahes kaubad või materjalid, mis ei ole kooskõlas lepingu sätetega. Kui eritingimustega nii sätestatakse, läheb sellise tagasilükkamise korral tagasi lükatud kaupade ja materjalide omandiline kuuluvus viivitamatult tagasi tarnijale.

32.4. Tarnija vastutab tagasilükatud kaupade ja materjalide igasuguse kao ja kahjustuste ning nende ladustamise, käsitsemise ja vastuvõtukohalt äraviimise eest ja sõlmib täiendava kindlustuslepingu, mis võib olla vajalik mis tahes põhjusel sellisest kaost või kahjustusest tuleneva ohu katmiseks.

32.5. Kui vahemakse taotlus on kätte saadud, kiidetakse see 30 päeva jooksul heaks või muudetakse seda nii, et see kajastaks järelevaataja arvamuse kohaselt lepingu alusel tarnijale makstavat summat. Kui mõne ühiku maksumuse osas arvamused lahknevad, kehtib järelevaataja arvamus. Lepingu alusel makstava summa kindlaksmääramisel väljastab järelevaataja tellijale ja tarnijale vahemaksetõendi summas, millele tarnijal on õigus, ja teavitab tarnijat tarnetest, mille eest makstakse.

32.6. Järelevaataja võib vahemaksetõendiga teha mis tahes parandusi või muudatusi mis tahes tema poolt varem väljastatud tõendisse ja tal on õigus muuta mis tahes vahemaksetõendi hindamist või võtta tõend tagasi, kui kogu lepingut või mõnda selle osa ei ole täidetud tema nõudmiste kohaselt.

32.7. Vahemaksete tegemise sagedus sätestatakse lisatingimustes kooskõlas tarnete laadiga.

32.8. Eritingimustega võidakse nõuda, et teatavad vahemaksed tuleb täielikult hõlmata artikli 11 kohaselt heakskiidetud tagatisega.

Artikkel 33

Lõpparve

33.1. Hiljemalt 60 päeva jooksul pärast artiklis 41 osutatud lõpliku vastuvõtmise tõendi väljastamist esitab tarnija järelevaatajale lõpparve kava koos tõendavate dokumentidega, milles näidatakse üksikasjalikult vastavalt lepingule tehtud tarnete maksumus, ning samuti muud summad, mida tarnija peab lepingu alusel endale kuuluvaks, et võimaldada järelevaatajal koostada lõpparve. Eritingimustega võib siiski vastavalt artikli 33 lõikele 6 sätestada, et lõpparve kavandamine ja sellega seotud menetlused tehakse enne ajutise vastuvõtmise tõendi väljastamist.

33.2. Kui järelevaataja on lõpparve kava ja kogu selle tõendamiseks nõutud vajaliku teabe kätte saanud, koostab ta 60 päeva jooksul lõpparve, milles määratakse kindlaks:

a) tema arvamuse kohaselt lepingu alusel lõplikult makstav summa; ja

b) pärast seda, kui on kindlaks tehtud varem tellija poolt makstud summad ja kõik summad, millele tellijal on lepingu alusel õigus, jääksumma, kui seda on, mille tellija peab maksma tarnijale või vastavalt vajadusele tarnija tellijale.

33.3. Järelevaataja väljastab tellijale või tema nõuetekohaselt volitatud esindajale ning tarnijale lõpparve, milles näidatakse lõplik summa, millele tarnijal on lepingu alusel õigus. Tellija või tema nõuetekohaselt volitatud esindaja ning tarnija kirjutavad lõpparvele alla, millega nad kinnitavad lepingu alusel tehtud tarnete täielikku ja lõplikku maksumust, ja esitavad allkirjastatud koopia kohe järelevaatajale. Lõpparve ei sisalda siiski vaidlusaluseid summasid, mis on läbirääkimiste, lepitus- või vahekohtumenetluse või kohtuvaidluse objektiks.

33.4. Tarnija poolt allkirjastatud lõpparve on tellija kirjalikuks kinnituseks selle kohta, et lõpparve üldsumma esindab täielikku ja lõplikku rahasummat, millele tarnijal on lepingu alusel õigus, välja arvatud summad, mille osas püütakse jõuda rahumeelse lahenduseni või mis on vahekohtumenetluse või kohtuvaidluse objektiks. Selline kinnitus jõustub siiski pärast seda, kui on tehtud mis tahes maksed, millele on õigus vastavalt lõpparvele, ning artiklis 11 osutatud täitmistagatis on tarnijale tagastatud.

33.5. Tellija ei vastuta tarnija ees üheski küsimuses, mis tuleneb lepingust või sellega seoses või tarnete tegemisest, kui tarnija ei ole lisanud seda käsitlevat nõuet oma lõpparve kavasse.

33.6. Artikli 33 sätteid võib muuta eritingimustega, võttes arvesse tellija riigi tavasid.

Artikkel 34

Maksed kolmandatele isikutele

34.1. Makseid kolmandatele isikutele tohib teha alles pärast artikli 6 kohast lepingu üleandmist. Tellijat teavitatakse üleandmisest.

34.2. Lepingu ülevõtmisest soodustatud isikute teavitamine on ainult tarnija kohustus.

34.3. Kui tarnija vara arestitakse õiguslikult siduvalt nii, et see mõjutab temale lepingu alusel tehtavaid makseid, piiramata kuidagi artiklis 35 sätestatud tähtaegu, võib tellija jätkata maksete tegemist tarnijale 30 päeva jooksul alates päevast, mil ta on saanud teate maksetakistuse lõplikust kõrvaldamisest.

Artikkel 35

Makseviivitused

35.1. Tellija teeb tarnijale maksed, millele viimasel on õigus järelevaataja väljastatud iga vahemakse tõendi ja lõpparve alusel, 90 päeva jooksul pärast sellise tõendi või arve kättesaamist. Kui makse tegemiseks sätestatud tähtaega ületatakse, on tarnijal õigus intressile, mis on arvutatud pro rata tähtaega ületatud päevade arvu alusel, kasutades eritingimustes määratletud kurssi ning seal määratletud maksimumperioodi ulatuses. Tarnijal on õigus sellistele maksetele ilma, et see piiraks mis tahes muude lepingujärgsete õiguste või õiguskaitsevahendite kasutamist. Kui tegemist on lõpparvega, arvutatakse intress hilinenud makse jaoks iga päev, kasutades eritingimustes määratletud määra.

35.2. Kui makseid ei tehta 120 päeva jooksul alates artikli 35 lõikes 1 sätestatud ajavahemiku lõpust, on tarnijal õigus lepingut mitte täita või leping lõpetada.

Artikkel 36

Maksed välisvaluutas

Kui tarnijale tuleb lepingu alusel maksta välisvaluutas, kasutatakse maksete arvutamiseks vahetuskursse, mille on kindlaks määranud tellija riigi keskpank ja mis kehtivad 30 päeva jooksul enne lepingu sõlmimise eesmärgil pakkumiste esitamiseks kehtestatud lõppkuupäeva. Kõnealused vahetuskursid on muutumatud.

VASTUVÕTMINE JA HOOLDUS

Artikkel 37

Tarnimine

37.1. Tarnija tarnib varustuse vastavalt lepingus sätestatud tingimustele ning varustus jääb kuni ajutise vastuvõtmiseni tarnija vastutusele.

37.2. Tarnija tagab varustuse pakkimise nii, et see oleks kaitstud kahjustuste ja rikete eest kogu veo jooksul kuni lepingus märgitud sihtkohani. Pakendid peavad olema piisavalt tugevad, et need peaksid veo jooksul vastu tugevale käsitsemisele, kokkupuutele äärmuslike temperatuuridega, soolaga ja sademetega ning lageda taeva all ladustamisele. Pakendite suuruse ja kaalu puhul võetakse vajadusel arvesse tarnete lõpliku sihtkoha kaugust ning raskete käsitsemisvahendite võimalikku puudumist kõikides veokohtades.

37.3. Pakendamine, märgistamine ning pakendite sees- ja väljaspool olevad dokumendid vastavad lepingus selgesõnaliselt sätestatud erinõuetele, ilma et see piiraks mis tahes hilisemate muudatuste tegemist järelevaataja korralduste kohaselt.

37.4. Ühtegi tarnet ei toimetata vastuvõtukohta enne, kui järelevaataja pole andnud tarnijale varustuse tarnimiseks kirjalikku kinnitust. Tarnija vastutab kõikide tarnete ja lepingu täitmiseks nõutava tarnija varustuse vastuvõtukohta toimetamise eest.

37.5. Iga tarnega peab olema kaasas tarnija koostatud dokument. See dokument, mille vorm nähakse ette eritingimustega, sisaldab eelkõige:

- tarnekuupäeva,

- lepingu viitenumbrit,

- tarnija andmeid,

- tarnitavate kaupade ja vajadusel nende pakenditeks jagamise üksikasju.

37.6. Igale pakendile tuleb selgelt märkida artikli 37 lõikes 5 osutatud dokumendis näidatud järjekorranumber; kui nähakse ette teisiti, sisaldab selline dokument pakendite sisu loetelu.

37.7. Tarne loetakse sooritatuks, kui mõlemale poolele on kättesaadav kirjalik tõend selle kohta, et varustus on tarnitud vastavalt lepingu tingimustele ja et tellijale on esitatud arved ja kõik muud sellised eritingimustes määratletud dokumendid. Kui varustus tarnitakse tellija rajatisse, vastutab ta vastavalt lepingu suhtes kohaldatavale õigusele varustuse hoiustamise eest ajavahemiku jooksul, mis jääb ladustamiseks tarnimise ja vastuvõtmise vahele.

37.8. Kõik lepingu alusel tarnitud kaubad ja materjalid kindlustatakse täielikult eritingimustes määratletud viisil valmistamisest, omandamisest, veost, ladustamisest ja tarnimisest tulenevate kadude ja kahjustuste vastu nii, et hüvitise saaja on tellija.

Artikkel 38

Kontrollitoimingud

38.1. Varustust ei võeta vastu enne, kui tarnija kulul pole viidud läbi ettenähtud kontrolle ja uuringuid. Kontrollid ja uuringud võib viia läbi tarnekohas ja/või kaupade lõplikus sihtkohas.

38.2. Järelevaatajal on varustuse tarnimise edenemise käigus ja enne varustuse ülevõtmist õigus anda korraldus või teha otsus:

a) kõrvaldada vastuvõtukohalt tähtaja jooksul, mille järelevaataja võib oma korralduses määratleda, mis tahes varustuse, mis järelevaataja arvamuse kohaselt ei ole kooskõlas lepinguga;

b) asendada varustuse nõuetekohase ja sobivaga;

c) kõrvaldada ja uuesti paigaldada mis tahes ehitise, mille puhul materjalid, tööstandardid või projekt, mille eest tarnija peab vastutama, ei ole järelevaataja arvamuse kohaselt kooskõlas lepinguga, olenemata mis tahes varasematest uuringutest või vahemaksetest;

d) et mis tahes tarnija poolt tehtud töö, tarnitud kaubad või kasutatud materjalid on või ei ole kooskõlas lepinguga või et selline varustus või mis tahes selle osa ei vasta lepingu nõuetele.

38.3. Tarnija kõrvaldab määratletud puudused oma kulul ja nii kiiresti kui võimalik. Kui tarnija sellist korraldust ei täida, on tellijal õigus nende korralduste täitmiseks võtta tööle teised isikud, ja kõik sellest tulenevad või sellega seotud kulutused võidakse tellija poolt arvata maha mis tahes tarnijale tehtud või tehtavatest maksetest.

38.4. Tarned, mis ei ole nõutud kvaliteediga, lükatakse tagasi. Tagasilükatud tarnetele võidakse kinnitada spetsiaalne märk. See ei kahjusta neid ega mõjuta nende kaubanduslikku väärtust. Kui järelevaataja nõuab, kõrvaldab tarnija tagasilükatud tarned vastuvõtukohast järelevaataja poolt määratletud ajavahemiku jooksul; kui ta nii ei tee, lastakse tarned kõrvaldada tarnija kulul ja vastutusel. Tagasi lükatakse igasugune töö, mille puhul on kasutatud tagasilükatud materjale.

38.5. Artikli 38 sätete kohaldamine ei mõjuta tellija õigust esitada nõudeid artikli 21 alusel ega vabasta mingil viisil tarnijat ühestki garantiikohustusest või muust lepingujärgsest kohustusest.

Artikkel 39

Ajutine vastuvõtmine

39.1. Tellija võtab varustuse vastu, kui see on tarnitud vastavalt lepingule, on läbinud vastavalt vajadusele rahuldavalt nõutud uuringud või on kasutusele võetud ja kui ajutise vastuvõtmise kohta on antud tõend või loetakse selline tõend antuks.

39.2. Tarnija võib taotleda järelevaataja esitatud teatises ajutise vastuvõtmise tõendit mitte varem kui 15 päeva enne seda, kui tarned on järelevaataja arvamuse kohaselt lõpetatud ja valmis ajutiseks vastuvõtmiseks. Pärast tarnija taotluse saamist teeb järelevaataja 30 päeva jooksul järgmist:

a) väljastab tarnijale ajutise vastuvõtmise tõendi, mille koopia saadetakse tellijale ja milles märgitakse vajadusel tema reservatsioonid ja muu hulgas kuupäev, millal tarned lepingu kohaselt tema arvates lõpetati ja on valmis ajutiseks vastuvõtmiseks; või

b) lükkab taotluse tagasi, tuues ära selle põhjused, ning määratleb tegevused, mida tarnija peab tema arvates tõendi väljastamiseks tegema.

39.3. Kui erandlike asjaolude tõttu ei ole tarneid ajutiseks või lõplikuks vastuvõtmiseks kehtestatud ajavahemiku jooksul võimalik vastu võtta, koostab järelevaataja pärast seda, kui ta on vajaduse korral tarnijaga konsulteerinud, sellist võimatust tõendava teatise. Vastuvõtmise või tagasilükkamise tõend koostatakse 30 päeva jooksul pärast vastuvõtmismenetluse läbiviimist takistanud asjaolude kadumist. Tarnija ei kasuta selliseid asjaolusid selleks, et hiilida kõrvale oma kohustusest tarnida varustus vastuvõtmiseks sobivas seisukorras.

39.4. Kui järelevaataja ei väljasta ajutise vastuvõtmise tõendit või ei lükka tarneid tagasi 30 päeva jooksul, käsitatakse tõendit tema poolt väljastatuna kõnealuse ajavahemiku viimasel päeval. Ajutise vastuvõtmise tõendit ei käsitata tunnistusena selle kohta, et kogu varustus on täielikult tarnitud. Kui tarned jagatakse lepinguga osadesse, on tarnijal õigus taotleda iga osa kohta eraldi tõendit.

39.5. Tarnete ajutisel vastuvõtmisel lammutab ja kõrvaldab tarnija ajutised ehitised ning materjalid, mida seoses lepingu täitmisega enam ei nõuta. Tarnija kõrvaldab samuti igasuguse prahi või tõkked ja seab vastuvõtukoha lepinguga nõutavasse seisukorda.

Artikkel 40

Garantiikohustused

40.1. Tarnija tagab, et varustus on uus, kasutamata ja kõige kaasaegsem ja et sellesse on tehtud kõik viimased parandused seoses projekti ja materjalidega, kui lepingus ei ole sätestatud teisiti. Lisaks tagab tarnija, et varustusel ei ole puudusi, mis tulenevad projektist, materjalidest või tööstandarditest, välja arvatud niivõrd, kui projekt või materjalid on nõutud spetsifikatsioonidega, või mis tahes tellija tehtud tegevusest või tegevuse ärajätmisest varustuse kasutamisel tellija riigis valitsevatel tingimustel.

40.2. Kui eritingimustes ei ole sätestatud teisiti, kehtib see garantii 360 päeva alates varustuse või selle mis tahes osa lepingus märgitud sihtkohta saatmisest ja kasutuselevõtmisest või 540 päeva alates päritoluriigi laadimissadamast lähetamisest, sõltuvalt sellest, kumb ajavahemik lõpeb varem. Varustuse hooldamise kohustus sätestatakse eritingimustes ja spetsifikatsioonides, milles määratakse kindlaks hoolduse ajavahemik ja tingimused.

40.3. Tarnija vastutab varustuse iga osa mis tahes puuduse või kahjustuse kõrvaldamise eest, mis võib esineda või ilmneda garantiiperioodi jooksul või 30 päeva jooksul pärast selle perioodi lõppu ja mille põhuseks on kas:

a) tarnija poolt defektidega materjalide kasutamine või vigane tööstandard või projekt; või

b) tarnija poolt garantiiperioodi jooksul tehtud mis tahes tegu või mõne teo tegemata jätmine; või

c) tellija tehtud või tema nimel tehtud kontroll.

40.4. Tarnija kõrvaldab puuduse või kahjustuse oma kulul võimalikult kiiresti. Asendatud või parandatud osade garantiiperiood algab järelevaatajat rahuldaval viisil asendamise või parandamise tegemise kuupäeval. Kui lepinguga nähakse ette osaline vastuvõtmine, laieneb garantiiperiood ainult sellele varustuse osale, mida asendamine või parandamine mõjutab.

40.5. Kui artikli 40 lõikes 3 osutatud ajavahemiku jooksul esineb või ilmneb mis tahes selline kahjustus, teavitab tellija või järelevaataja sellest tarnijat. Kui tarnija ei kõrvalda puudust või kahjustust teatises sätestatud tähtajaks, võib tellija:

a) tarnija vastutusel ja kulul teha need tööd ise või palgata nende tegemiseks kellegi teise; sellisel juhul arvatakse tellijale tekkinud kulutused maha summadest, millele tarnijal on õigus, või esitatud tagatistest või mõlemast; või

b) lepingu lõpetada.

40.6. Hädaolukordade puhul, kui tarnijat ei ole võimalik viivitamata kätte saada või kui ta on küll kätte saadud, kuid pole võimeline kohe nõutavaid meetmeid võtma, võib tellija või järelevaataja teha tööd tarnija kulul. Tellija või järelevaataja teavitab tarnijat võetud meetmetest nii kiiresti kui võimalik.

Artikkel 41

Müügijärgne teenindus

Kui lepinguga nõutakse müügijärgset teenindust, osutatakse seda vastavalt eritingimustes sätestatud üksikasjadele. Tarnija kohustub hooldama varustust ja seda parandama ning tagama kiire varuosadega varustamise või laseb seda teha kellelgi teisel. Eritingimustega võidakse sätestada, et tarnija peab enda valmistatud või saadetud varuosade puhul esitama kõik materjalid või osa nendest, tegema avaldused ja saatma dokumendid järgmiselt:

a) varuosad, mida tellija võib soovida osta tarnijalt, tingimusel et see ei vabasta tarnijat ühestki lepingujärgsest garantiikohustusest; ja

b) kui varuosade tootmine lõpetatakse, teatatakse sellest varem tellijale, et ta saaks vajalikud osad tellida; pärast sellist lõpetamist esitab tarnija tellijale tasuta varuosade tehnilised plaanid, joonised ja andmed, kui tellija neid nõuab.

Artikkel 42

Lõplik vastuvõtmine

42.1. Garantiiperioodi lõppedes või, kui selliseid perioode on üle ühe, viimase perioodi lõppedes ning, kui kõik puudused ja kahjustused on parandatud, väljastab järelevaataja tarnijale lõpliku vastuvõtmise tõendi, milles märgitakse tarnija poolt tema lepingujärgsete kohustuste järelevaatajat rahuldaval viisil lõpetamise kuupäev, ning tellijale saadetakse selle tõendi koopia. Järelevaataja annab lõpliku vastuvõtmise tõendi 30 päeva jooksul alates garantiiperioodi lõppemisest või niipea, kui mis tahes parandustööd, millele on osutatud vastavalt artiklile 40, on järelevaatajat rahuldaval viisil lõpetatud.

42.2. Lepingut ei loeta täielikult täidetuks seni, kuni järelevaataja pole lõpliku vastuvõtmise tõendit allkirjastanud ega saatnud seda tellijale, ning pole saatnud tarnijale selle koopiat.

42.3. Olenemata lõpliku vastuvõtmise tõendi väljastamisest, jäävad tarnija ja tellija vastutavaks lepingu alusel tulenevate selliste kohustuste täitmise ees, mille nad on võtnud enne lõpliku vastuvõtmise tõendi väljastamist ja mida sellise tõendi väljastamise hetkeks ei ole veel täidetud. Iga sellise kohustuse laad ja ulatus määratletakse kindlaks lepingu sätetele viidates.

LEPINGU RIKKUMINE JA LÕPETAMINE

Artikkel 43

Lepingu rikkumine

43.1. Lepingupool rikub lepingut, kui ta ei täida mis tahes lepingujärgset kohustust.

43.2. Lepingu rikkumise korral on rikkumisest kahju saanud poolel õigus järgmisele:

a) hüvitisele; ja/või

b) lepingu lõpetamisele.

43.3. Hüvitised võivad olla kas:

a) kahjuhüvitised; või

b) leppetrahvid.

43.4. Igal juhul, kui tellijal on õigus hüvitisele, võib ta sellised hüvitised arvata maha tarnijale makstavatest mis tahes summadest või asjakohasest tagatisest.

Artikkel 44

Lepingu lõpetamine tellija poolt

44.1. Tellija võib lõpetada lepingu igal ajal kohese jõustumisega, kui artikli 44 lõikes 2 ei sätestata teisiti.

44.2. Kui nende üldtingimustega ei ole ette nähtud teisiti, võib tellija lõpetada lepingu, teatades sellest tarnijale seitse päeva ette, järgmistel juhtudel:

a) tarnija ei tarni varustust lepingu tingimusi täpselt järgides;

b) tarnija ei järgi mõistliku aja jooksul talle järelevaataja poolt antud teatist, millega nõutakse temalt mis tahes sellise hooletuse või lepingujärgse kohustuse täitmata jätmise heastamist, mis mõjutab tõsiselt lepingu nõuetekohast täitmist õigeks ajaks;

c) tarnija keeldub täitmast järelevaataja antud töökorraldusi või jätab need hooletusest täitmata;

d) tarnija annab lepingu või allhankelepingud üle ilma tellija loata;

e) tarnija on pankrotis või maksejõuetu, kui tema vara arestitakse või kui ta jõuab võla suhtes võlausaldajatega kokkuleppele või kui ta jätkab oma äritegevust kohtu või võlausaldajate määratud sundvalitseja juhatusel oma võlausaldajate kasuks või kui käib pankrotimenetlus;

f) on tehtud mis tahes lõplik otsus tarnija ametialase tegevusega seotud õigusrikkumise suhtes;

g) esineb mis tahes muu lepingu täitmist takistav õigusvõime puudumine;

h) esineb mis tahes organisatsiooniline muutus, sealhulgas tarnija juriidilise isiku, laadi ja mõju muutus, kui sellist muudatust ei registreerita lepingule lisatava kinnitusena;

i) tarnija ei esita nõutud tagatist või kindlustust või kui tagatise või kindlustuse esitanud isik ei ole suuteline täitma oma kohustusi.

44.3. Lõpetamine ei piira mingeid tellija ja tarnija lepingujärgseid õigusi ega volitusi. Seejärel võib tellija sõlmida tarnija arvel tahes muu lepingu kolmanda isikuga. Tarnija vastutus viivituse esinemise eest lepingu täitmisel kaob kohe, kui leping lõpetatakse, ilma et see piiraks kuidagi sellega seotud kohustusi, mis võivad olla tekkinud varem.

44.4. Järelevaataja teatab lepingu lõpetamise teate väljastamisel tarnijale, et see lõpetaks viivitamata ja nõuetekohasel viisil varustuse tarnimise ja vähendaks kulutused miinimumini.

44.5. Järelevaataja tõendab niipea kui võimalik pärast lepingu lõpetamist tarnete maksumuse ja kõik tarnijale lõpetamise kuupäeva seisuga makstavad summad.

44.6. Lepingu lõpetamise puhul:

a) koostab järelevaataja niipea kui võimalik tarnija või tema kohalolevate esindajate või nõuetekohaselt kokkukutsutud esindajate juuresolekul aruande tarnitud varustuse ja tehtud tööde kohta ning inverteerib tarnitud ja kasutamata materjale. Samuti koostatakse dokument summade kohta, mille tarnija võlgneb tellijale;

b) võib tellija osta turuhinnaga selliseid materjale ja ühikuid, mis on tarnija poolt tarnitud või tellitud, kuid mille eest tellija ei ole veel maksnud, järelevaataja poolt asjakohaseks peetavatel tingimustel.

44.7. Tellijal ei ole kohustust teha tarnijale mingeid täiendavaid makseid, kuni tarned pole lõpetatud; tarnete lõpetamisel võib tellija nõuda tarnijalt vajaduse korral varustuse tarnimisega seotud täiendavate kulutuste hüvitamist või maksta töövõtjale enne lepingu lõpetamist jääksumma.

44.8. Kui tellija lõpetab lepingu, on tal õigus nõuda tarnijalt sisse kogu talle tekitatud kahju lepingus märgitud maksimumsumma ulatuses. Kui maksimumsummat ei ole määratletud, ei ole tellijal õigust nõuda sisse rohkem kui lepinguhinna osa, mis vastab tarnete selle osa maksumusele, mida ei saa tarnija süül võtta ettenähtud kasutusse.

44.9. Kui lepingu lõpetamise põhjuseks ei ole tarnija tegu või selle tegemata jätmine, on tarnijal õigus lisaks juba tehtud tööde eest talle makstavatele summadele esitada nõue saadud kahju hüvitamiseks.

Artikkel 45

Lepingu lõpetamine tarnija poolt

45.1. Tarnija võib lõpetada lepingu, teatades sellest tellijale 14 päeva ette, kui tellija:

a) ei maksa tarnijale summasid, millele tal on õigus pärast artikli 35 lõikes 2 sätestatud tähtaja lõppu järelevaataja poolt väljastatud tõendi alusel;

b) ei täida järjekindlalt oma kohustusi pärast korduvaid meeldetuletusi; või

c) peatab varustuse või selle mis tahes osa tarnimise rohkem kui 180 päevaks lepingus sätestamata või tarnija vigadest mittetulenevatel põhjustel.

45.2. Selline lõpetamine ei piira mingeid muid tellija või tarnija lepingujärgseid õigusi.

45.3. Lepingu sellise lõpetamise korral maksab tellija tarnijale igasuguse kahju eest, mis tarnijale võib tekkida. Selline täiendav makse ei tohi ületada lepingus määratletud piiri.

Artikkel 46

Vääramatu jõud

46.1. Kumbagi poolt ei käsitata lepingu alusel süüdi oma kohustuste täitmata jätmises või rikkumises, kui selliste kohustuste täitmist takistavad mis tahes vääramatu jõu juhud, mis ilmnevad pärast lepingu sõlmimisest teatamise või lepingu jõustumise kuupäeva, olenevalt sellest, kumb kuupäev on varasem.

46.2. Siin kasutatud vääramatu jõu mõiste tähendab streike, töösulge või muid töökonflikte, rahvavaenlase tegusid, väljakuulutatud või väljakuulutamata sõjaolukordi, blokaade, ülestõuse, massirahutusi, epideemiaid, maalihkeid, maavärinaid, torme, pikselööke, üleujutusi, uuristusi, rahvarahutusi, plahvatusi ja mis tahes muid samalaadseid ettenägematuid sündmusi, mis ei sõltu kummastki poolest ja mille ületamise eest ei suuda kumbki pool hoolitseda.

46.3. Olenemata artikli 21 ja 44 sätetest, ei vastuta tarnija oma täitmistagatisest ilmajäämise, leppetrahvide maksmise või puudulikust täitmisest tuleneva lepingu lõpetamise eest, kui ja selles ulatuses kui töövõtja viivitus või muu oma lepingujärgsete kohustuste täitmata jätmine on vääramatu jõu tulemus. Olenemata artikli 35 ja 45 sätetest, ei vastuta tellija samamoodi makseviivitustelt intressi tasumise ega kohustuste täitmata jätmisest või puudulikust täitmisest tuleneva tarnijapoolse lepingu lõpetamise eest, kui ja selles ulatuses kui tellija viivitus või muu oma lepingujärgsete kohustuste täitmata jätmine on vääramatu jõu tulemus.

46.4. Kui kumbki pool leiab, et ilmneb mis tahes vääramatu jõu juht, mis võib mõjutada tema kohustuste täitmist, teavitab ta viivitamata teist poolt ja järelevaatajat, esitades üksikasjad asjaolude laadi, tõenäolise kestuse ja eeldatava mõju kohta. Kui järelevaataja ei sätesta oma kirjalikus teatises teisiti, jätkab tarnija oma lepingujärgsete kohustuste täitmist niivõrd, kuivõrd see on arukalt teostatav, ja püüab leida kõiki muid mõistlikke viise oma nende kohustuste täitmiseks, mida vääramatu jõu juht ei mõjuta. Tarnija ei kasuta selliseid alternatiivseid viise enne järelevaatajalt juhiste saamist.

46.5. Kui järelevaataja juhiste järgimisel või alternatiivsete viiside kasutamisel vastavalt artikli 46 lõikele 4 tekib täiendavaid kulutusi tarnijale, tõendab vastava summa järelevaataja.

46.6. Kui vääramatu jõuga seotud asjaolud on ilmnenud ja need jätkuvad 180 päeva jooksul, on olenemata lepingu lõpetamiseks selliste asjaolude tõttu tarnijale antud mis tahes ajapikendusest, kummalgi poolel õigus leping lõpetada, teatades sellest teisele poolele 30 päeva ette. Kui 30 päeva pikkuse ajavahemiku lõpus kestavad vääramatu jõuga seotud asjaolud edasi, leping lõpetatakse ja lepingu pooled vabastatakse selle tulemusel lepingu suhtes kohaldatavate õigusaktide alusel edasisest lepingu täitmisest.

Artikkel 47

Surmajuhtum

47.1. Kui tarnija on füüsiline isik, lõpeb leping automaatselt, kui see inimene sureb. Tellija vaatab läbi kõik pärijate või soodustatud isikute ettepanekud, kui nad on teatanud oma soovist lepingut jätkata. Tellija otsus teatatakse asjaomastele isikutele 30 päeva jooksul alates sellise ettepaneku saamisest.

47.2. Kui tarnija koosneb mitmest füüsilisest isikust ja üks või mitu nendest sureb, esitavad pooled lepingu täitmise edenemise kohta aruande ja tellija otsustab, kas leping lõpetada või sellega jätkata vastavalt elus olevate poolte ja pärijate või soodustatud isikute võetud kohustustele.

47.3. Artikli 47 lõigetega 1 ja 2 ettenähtud juhtudel teatavad lepingu täitmise jätkamist soovivad isikud sellest tellijale 15 päeva jooksul alates surmajuhtumi kuupäevast.

47.4. Kui eritingimustega ei sätestata teisiti, on sellised isikud ühiselt ja solidaarselt vastutavad lepingu nõuetekohase täitmise eest samas ulatuses nagu esialgne tarnija. Lepingu jätkamise suhtes kohaldatakse artiklis 11 sätestatud tagatise kehtestamisega seotud eeskirju.

VAIDLUSTE LAHENDAMINE

Artikkel 48

Vaidluste lahendamine

48.1. Tellija ja tarnija teevad jõupingutusi, et lahendada rahumeelselt lepinguga seotud vaidlused, mis võivad nende või järelevaataja ja tarnija vahel tekkida.

48.2. Eritingimustega nähakse ette:

a) vaidluste rahumeelse lahendamise kord;

b) tähtajad, mille jooksul võib rahumeelsele vaidluste lahendamisele tugineda pärast seda, kui teisele poolele on vaidlustamise kohta saadetud teatis, ning maksimaalne ajavahemik lahenduse saavutamiseks, mis ei või olla pikem kui 120 päeva alates vastuvõetud menetluse algusest;

c) tähtajad kirjalikult vastamiseks rahumeelse vaidluste lahendamise taotlusele või muudele kõnealuse menetluse käigus lubatud taotlustele ja selliste tähtaegade eiramise tagajärjed.

48.3. Pooled võivad leppida kokku vaidluste lahendamises lepitusmenetluse teel kindlaksmääratud aja jooksul kolmanda isiku poolt, kui vaidlusi ei õnnestunud rahumeelselt lahendada.

48.4. Vaidluste rahumeelne lahendamine või lepitusmenetlus sisaldab igal juhul menetlust, mille jooksul teavitatakse kaebustest ja vastustest teist poolt.

48.5. Kui vaidlusi ei suudeta määratletud maksimaalsete tähtaegade piires rahumeelselt või lepitusmenetluse teel lahendada, siis lahendatakse vaidlus:

a) siseriikliku lepingu puhul tellija riigi siseriiklike õigusaktide kohaselt; ja

b) rahvusvahelise lepingu puhul vahekohtumenetluse teel Euroopa Liidu Nõukogu poolt vastuvõetud menetluskorra kohaselt.

--------------------------------------------------

IV LISA

EUROOPA ARENGUFONDIST RAHASTATAVATE ÜMTS KOHALDATAVATE TEENUSLEPINGUTE ÜLDTINGIMUSED

SISUKORD

EELSÄTTED

Artikkel 1 – Mõisted

Artikkel 2 – Lepingu suhtes kohaldatav õigus ja lepingu keel

Artikkel 3 – Lepingu dokumentide tähtsuse järjekord

Artikkel 4 – Teadaanded ja kirjalikud teated

Artikkel 5 – Järelevaataja ja järelevaataja esindaja

Artikkel 6 – Lepingu üleandmine

Artikkel 7 – Allhankeleping

Artikkel 8 – Teabe esitamine

Artikkel 9 – Kohalike eeskirjadega seotud abi

Artikkel 10 – Üldkohustused

Artikkel 11 – Tegevusjuhend

Artikkel 12 – Sõltumatus

Artikkel 13 – Spetsifikatsioon ja plaanid

Artikkel 14 – Hüvitised

Artikkel 15 – Tervise ja kindlustusega seotud kord

Artikkel 16 – Aruannete ja dokumentide kuuluvus

Artikkel 17 – Teenuste laad

Artikkel 18 – Töötajatega varustamine

Artikkel 19 – Töötajad ja varustus

Artikkel 20 – Praktikandid

Artikkel 21 – Töö alustamise korraldus

Artikkel 22 – Täitmise ajavahemik

Artikkel 23 – Täitmise ajavahemiku pikendamine

Artikkel 24 – Täitmisel esinevad viivitused

Artikkel 25 – Töö peatamine

Artikkel 26 – Muudatused

Artikkel 27 – Tööaeg

Artikkel 28 – Puhkused

Artikkel 29 – Teabevahetus

Artikkel 30 – Registrid

Artikkel 31 – Aruannete esitamine

Artikkel 32 – Aruannete ja dokumentide heakskiitmine

Artikkel 33 – Üldsätted

Artikkel 34 – Ettemaksed

Artikkel 35 – Maksmise kord

Artikkel 36 – Reisid ja transport

Artikkel 37 – Hindade ülevaatamine

Artikkel 38 – Makseviivitused

Artikkel 39 – Maksed kolmandatele isikutele

Artikkel 40 – Lepingu rikkumine

Artikkel 41 – Lepingu lõpetamine tellija poolt

Artikkel 42 – Lepingu lõpetamine konsultandi poolt

Artikkel 43 – Vääramatu jõud

Artikkel 44 – Surmajuhtum

Artikkel 45 – Vaidluste lahendamine

EELSÄTTED

Artikkel 1

Mõisted

1.1. Nende üldtingimuste ja lepingute suhtes kohaldatakse järgmiseid mõisteid:

EMÜ – Euroopa Majandusühendus,

ÜMT – EMÜga assotsieerunud ÜMT,

leping – teenuste osutamiseks poolte vahel sõlmitud leping, sealhulgas kõik sellele lisatud dokumendid,

konsultant – pool, kellega tellija sõlmib lepingu,

tellija – riik või mis tahes avalik-õiguslik või eraõiguslik juriidiline isik, kes sõlmib konsultandiga lepingu või kellel nimel see sõlmitakse,

tellija riik – ÜMT, kus teenusleping tuleb täita,

järelevaataja – riigiasutus, avalik-õiguslik juriidiline isik või tellija poolt vastavalt tellija riigi õigusaktidele määratud füüsiline või juriidiline isik, kes vastutab teenuslepingu täitmise juhatamise ja/või järelevalve eest ja kellele tellija võib delegeerida lepingust tulenevad õigused ja/või volitused,

järelevaataja esindaja – järelevaataja poolt lepingu alusel määratud mis tahes füüsiline või juriidiline isik, kellel on volitused esindada järelevaatajat tema ülesannete täitmisel ja kes täidab selliseid õigusi ja/või volitusi, nagu oleks need delegeeritud temale. Kui järelevaataja ülesanded, õigused ja/või volitused delegeeritakse järelevaataja esindajale, käsitatakse viiteid järelevaatajale viidetena ka järelevaataja esindajale,

teenused – konsultandi poolt teenuslepingu alusel läbiviidavad ülesanded, nt uuringud, projekteerimine, tehnilise abi ja koolitusega seotud küsimused,

suunised – tellija väljastatav teatis, milles määratletakse tellija nõuded teenusele ja/või teenuse eesmärgid, sealhulgas vajadusel konsultandi kasutatavad meetodid ja vahendid ja/või tulemused, mis tal tuleb saavutada,

päev – kalendripäev,

tähtajad – lepingus märgitud ajavahemikud, mis algavad kõnealuste perioodide alguspunktiks peetavale tegevusele või sündmusele järgneval päeval. Kui ajavahemiku viimane päev ei ole tööpäev, lõpeb ajavahemik selle viimasele päevale järgneva esimese tööpäeva lõppedes,

lepingujärgne hind – lepingus näidatud summa, mis viitab teenuste osutamise hinnangulisele maksumusele, või lepingu lõpetamisel tõendatud muu summa, mis tuleb lepingu alusel konsultandile maksta,

projekt – projekt, millega seoses teenuseid lepingu alusel osutatakse,

hindade loetelu – konsultandi poolt koos pakkumisega esitatav täielik hindade loetelu, mis sisaldab üldhinna jaotust, vajadusel muudetud, ja mis moodustab osa ühiku hinnaga seotud lepingust,

üldhinna jaotus – määrade ja hindade liigendatud loetelu, mis näitab põhisummaga lepingu hinna kujunemist, kuid mis ei ole lepingu osa,

joonised – tellija ja/või järelevaataja esitatud joonised ja/või konsultandi esitatud ja järelevaataja poolt heakskiidetud joonised teenuste osutamiseks,

kirjalik teave – mis tahes käsitsi või masinal kirjutatud või trükitud teave, sealhulgas teavitamine teleksi, faksi ja kaabelvõrgu teel,

töökorraldus – järelevaataja poolt konsultandile väljastatud mis tahes kirjalik juhend või korraldus teenuste osutamise kohta,

teatised – lepingu alusel väljastatud tõendid, teatised, korraldused ja juhised,

omavääring – tellija riigi omavääring,

välisvaluuta – mis tahes heakskiidetud valuuta, mis ei ole omavääring ja millele on lepingus viidatud,

kahjuhüvitis – lepingus märkimata summa, mis on määratud kohtu või vahekohtu poolt või milles pooled on kokku leppinud ja mis makstakse kahju saanud poolele teise poole poolt lepingu rikkumise eest,

leppetrahv – lepingus märgitud summa, mille konsultant maksab hüvitisena tellijale, kui ta ei täida lepingut või selle osa lepingus määratud ajavahemiku jooksul, või mille üks pool maksab teisele mis tahes muu lepingus määratletud rikkumise puhul,

eritingimused – tellija poolt pakkumismenetluse osana väljastatud ja vajadusel muudetud eritingimused, mis moodustavad lepingu osa ja mis koosnevad järgmistest andmetest:

a) üldtingimuste muudatused;

b) lepingu eritingimused;

c) tehnilised nõuded; ja

d) mis tahes muud lepinguga seotud küsimused.

1.2. Nende üldtingimuste rubriigid ja jaod ei ole nende osa ja neid ei võeta lepingu tõlgendamisel arvesse.

1.3. Kui kontekst võimaldab, võib ainsuses olevaid sõnu käsitada mitmuses olevate sõnadena ja vastupidi ning meessoost sõnu naissoost sõnadena ja vastupidi.

1.4. Isikutele osutavad sõnad osutavad ka äriühingutele ja mis tahes õigusvõimega organisatsioonidele.

Artikkel 2

Lepingu suhtes kohaldatav õigus ja lepingu keel

2.1. Lepingu suhtes kohaldatakse tellija riigi seadusi, kui eritingimustes pole sätestatud teisiti.

2.2. Kõikide nende üldtingimustega hõlmamata küsimuste suhtes kohaldatakse lepingu suhtes kohaldatavaid seadusi.

2.3. Lepingu ja kõikide konsultandi, tellija ja järelevaataja või nende esindajate vaheliste teatiste keel määratakse eritingimustes. Kõik konsultandi poolt lepingu alusel koostatud aruanded, soovitused ja toimikud on samuti eritingimustes sätestatud keeles.

Artikkel 3

Lepingu dokumentide tähtsuse järjekord

Kui lepingus ei ole sätestatud teisiti, määratakse lepingu dokumentide tähtsuse järjekord eritingimustes.

Artikkel 4

Teadaanded ja kirjalikud teated

4.1. Kui eritingimustega ei ole määratletud teisiti, saadetakse ühelt poolt tellija ja/või järelevaataja ja teiselt poolt konsultandi vaheline teabevahetus posti, kaabelvõrgu, teleksi, faksi või käsiposti teel nimetatud poolte poolt selleks otstarbeks määratud asjakohastele aadressidele.

4.2. Kui saatja nõuab vastuvõtutõendit, viitab ta sellisele nõudele oma teatises ja nõuab vastuvõtutõendit iga kord, kui teatise vastuvõtmiseks on sätestatud tähtaeg. Igal juhul võtab saatja kõik vajalikud meetmed, et tagada oma teatise kättesaamine.

4.3. Kui lepingus sätestatakse mis tahes isiku tehtud või antud teatise, nõusoleku, heakskiidu, tõendi või otsuse andmine või väljastamine, peavad need olema kirjalikud, kui ei ole määratletud teisiti, ja selleks tuleb kasutada vastavalt sõnu "teatada", "tõendada", "heaks kiita" või "otsustada". Sellise nõusoleku, heakskiidu, tõendi või otsuse andmisest ei saa ilma põhjuseta keelduda ega nende andmisega viivitada.

Artikkel 5

Järelevaataja ja järelevaataja esindaja

5.1. Järelevaataja täidab lepingus määratletud ülesandeid. Kui lepingus ei ole selgelt sätestatud teisiti, ei ole järelevaatajal õigust vabastada konsultanti ühestki tema lepingujärgsest kohustusest.

5.2. Järelevaataja võib teatava aja tagant ja nii, et lõplik vastutus jääb ikkagi talle, delegeerida mõne talle kuuluva ülesande või volituse oma esindajale, ning samuti võib ta igal ajal sellise delegeerimise kehtetuks tunnistada või määrata uue esindaja. Mis tahes selline delegeerimine, kehtetukstunnistamine või esindaja asendamine on kirjalik ja võib toimuda alles siis, kui koopia selle kohta on saadetud konsultandile.

5.3. Järelevaataja esindaja poolt konsultandile sellise delegeerimise tingimuste kohaselt antud teatistel on sama mõju nagu siis, kui selle oleks andnud järelevaataja, tingimusel et:

a) järelevaataja esindaja mis tahes ebaõnnestunud katse mitte kiita heaks mis tahes aruannet või teenuste osa ei piira järelevaataja volitusi mitte heaks kiita sellist aruannet või selliseid teenuseid ja anda olukorra parandamiseks vajalikke juhiseid;

b) järelevaatajale jääb õigus selliste teatiste sisu tühistada või muuta.

5.4. Järelevaataja väljastatud juhised ja/või korraldused antakse töökorraldustena. Vajadusel sellised korraldused kuupäevastatakse, nummerdatakse ja kantakse järelevaataja poolt registrisse, ning nende koopiad edastatakse võimaluse korral käsipostiga konsultandi esindajale.

Artikkel 6

Lepingu üleandmine

6.1. Lepingu üleandmine kehtib ainult siis, kui see tehakse kirjaliku lepinguga, mille alusel annab konsultant oma lepingu või lepingu osa üle kolmandale isikule.

6.2. Konsultant ei anna ilma tellija eelneva kirjaliku nõusolekuta üle lepingut, lepingu osa või mis tahes lepingust tulenevat kasu või huvi, välja arvatud järgmistel juhtudel:

a) hüvitisnõue konsultandi panga kasuks lepingu alusel makstavatelt või maksmisele tulevatelt summadelt; või

b) konsultandi kindlustajale antakse üle konsultandi õigus saada hüvitist iga teise isiku puhul, kes vastutab juhtudel, kui kindlustaja on tasunud kahju eest, mida konsultant on saanud, või tema vastutuse eest.

6.3. Artikli 6 lõike 2 kohaldamisel ei vabasta tellija poolt üleandmise heakskiitmine konsultanti tema kohustustest seoses juba täidetud lepingu osaga või üleandmata osaga.

6.4. Kui konsultant on andnud oma lepingu üle ilma loata, võib tellija ilma ametlikult teatamata kohaldada artiklites 40 ja 41 ettenähtud lepingu rikkumist käsitlevaid karistusi.

6.5. Ülevõtjad peavad vastama lepingu sõlmimiseks vajalikele kriteeriumidele.

Artikkel 7

Allhankeleping

7.1. Allhankeleping kehtib ainult siis, kui see tehakse kirjaliku lepinguna, mille alusel konsultant usaldab oma lepingu või lepingu osa täitmise kolmandale isikule.

7.2. Konsultant ei sõlmi allhankelepingut ega palka ühtegi teist sõltumatut konsultanti mis tahes teenuste osa sooritamiseks ilma tellija eelneva kirjaliku loata. Allhanke korras osutatavatest teenustest ja sõltumatutest konsultantidest teavitatakse tellijat. Tellija teavitab artikli 4 lõike 3 sätete kohaselt 30 päeva jooksul alates teatise kättesaamisest konsultanti oma otsusest, märkides loa andmisest keeldumise korral ära sellise otsuse tegemise põhjused.

7.3. Konsultant eelistab alltööettevõtjate valikul selliseid tellija riigi füüsilisi isikuid või äriühinguid, kes on suutelised osutama nõutavaid teenuseid samasugustel tingimustel.

7.4. Alltööettevõtjad ja sõltumatud konsultandid peavad vastama lepingu sõlmimiseks vajalikele kriteeriumidele.

7.5. Tellijal ei ole alltööettevõtjatega ega sõltumatute konsultantidega lepingulisi suhteid.

7.6. Konsultant vastutab oma alltööettevõtjate ja muude sõltumatute konsultantide ning nende esindajate või töötajate tegevuse, vigade ja hooletuse eest samamoodi kui konsultandi enda, tema esindajate või töötajate tegevuse, vigade ja hooletuse eest. Mis tahes lepingu osa allhanke korras täitmise või konsultandi poolt muude sõltumatute konsultantide või alltööettevõtjate teenuste mis tahes osa sooritamiseks palkamise heakskiitmine tellija poolt ei vabasta konsultanti ühestki tema lepingujärgsest kohustusest.

7.7. Kui tellija leiab, et alltööettevõtja või sõltumatu konsultant ei ole oma ülesannete täitmisel pädev, võib tellija või järelevaataja nõuda edaspidi tema asendamist kas sõltumatu konsultandi või alltööettevõtjaga, kelle oskused ja kogemused on tellijale vastuvõetavad, või osutada asjaomast teenust ise.

7.8. Kui konsultant sõlmib allhankelepingu või palkab teise sõltumatu konsultandi ilma eelneva loata, võib tellija ilma ametlikult teatamata kohaldada artiklites 40 ja 41 ettenähtud lepingu rikkumist käsitlevaid karistusi.

TELLIJA KOHUSTUSED

Artikkel 8

Teabe esitamine

8.1. Tellija varustab konsultandi nii kiiresti kui võimalik igasuguse tema valduses oleva teabe ja dokumentatsiooniga, mis võib olla lepingu täitmise eesmärgil asjakohane. Sellised dokumendid tagastatakse tellijale, kui teenuste osutamine on lõpetatud.

8.2. Tellija annab konsultandile niipalju kui võimalik igasugust abi lepinguga seotud sellise teabe hankimiseks, mida konsultant võib lepingu täitmise eesmärgil põhjendatult nõuda.

Artikkel 9

Kohalike eeskirjadega seotud abi

9.1. Konsultant võib taotleda tellija abi teenuste osutamise kohaks oleva riigi õigusnormide koopiate ning kohalikke tavasid, korraldusi ja eeskirju käsitleva teabe saamisel, kui need võivad mõjutada konsultandi lepingujärgsete kohustuste täitmist. Tellija võib konsultandi taotluse korral osutada talle abi tema enda kulul.

9.2. Ilma et see piiraks teenuste osutamise kohaks oleva riigi võõrtööjõudu käsitlevate õigusnormide kohaldamist, teeb tellija kõik vajalikud pingutused, et hõlbustada konsultandil hankida kõik nõutavad viisad ja load (sealhulgas töö- ja elamisload) nende töötajate jaoks, kelle teenuseid konsultant ja tellija peavad vajalikuks, ning samuti elamisload nende perekondade jaoks.

9.3. Tellija väljastab ametnikele ja esindajatele kõik sellised juhised, mis võivad olla vajalikud või asjakohased teenuste nõuetekohase ja tõhusa rakendamise hõlbustamiseks.

KONSULTANDI KOHUSTUSED

Artikkel 10

Üldkohustused

10.1. Konsultant järgib kõiki tellija riigis kehtivaid õigusnorme ja tagab, et tema töötajad, nende ülalpeetavad ja kohalikud töötajad järgivad kõiki selliseid õigusnorme. Konsultant hüvitab tellijale kõik nõuded, mis tulenevad selliste õigusnormide rikkumisest konsultandi, tema töötajate ja nende ülalpeetavate poolt.

10.2. Konsultant osutab teenuseid hoole ja ettevaatlikkusega parimate ametitavade kohaselt ning kooskõlas üldtingimuste, suuniste ja järelevaataja juhistega.

10.3. Konsultant järgib järelevaataja antud töökorraldusi. Kui konsultant leiab, et töökorraldustes esitatud nõuded ületavad järelevaataja volitusi või lepingu rakendusala, esitab ta järelevaatajale aegumise kartuses 30 päeva jooksul teatise põhjustega. Töökorralduse täitmist sellise teatise pärast ei peatata.

10.4. Kui konsultant, mõni tema alltööettevõtja, esindaja või teenistuja kavatseb anda või soostub pakkumise või andmisega või annab mis tahes isikule altkäemaksu, kingituse, jootraha või vahendustasu selleks, et see isik teeks või jätaks tegemata lepinguga või tellijaga sõlmitud mis tahes muu lepinguga seotud teo või et ta soosiks või ei soosiks mõnda lepinguga või tellijaga sõlmitud mis tahes muu lepinguga seotud isikut, võib tellija ilma, et see piiraks ühtegi konsultandi lepingu alusel omandatud õigust, lepingu lõpetada; sellisel juhul kohaldatakse artiklite 40 ja 41 sätteid.

10.5. Konsultant käsitleb kõiki lepinguga seoses saadud dokumente ja teavet konfidentsiaalsena ja ei või niivõrd, kuivõrd see pole lepingu täitmise eesmärgil vajalik, avaldada või teha teatavaks ühtegi lepingu üksikasja ilma, et selleks poleks antud eelnevat kirjalikku luba tellija poolt või pärast tellijalt saadud nõusolekut järelevaataja poolt. Kui lepingu täitmisega seoses avaldamise või teatavakstegemise vajalikkuses esineb erimeelsusi, on lõpliku otsuse tegemise õigus tellijal.

10.6. Kui konsultant on kahest või enamast isikust koosnev ühisettevõte või konsortsium, on kõik sellised isikud solidaarselt seotud lepingu tingimuste täitmisega tellija riigi õigusaktide kohaselt ning nad määravad tellija nõudel ühe isiku endi seast tegutsema juhina ja esindama ühisettevõtet või konsortsiumi. Ühisettevõtte või konsortsiumi koosseisu ega põhikirja ei muudeta ilma tellija eelneva kirjaliku nõusolekuta.

Artikkel 11

Tegevusjuhend

11.1. Konsultant tegutseb alati lojaalselt ja erapooletult ning tellija usaldusväärse nõustajana vastavalt tema ametieeskirjadele ja/või -juhendile ning asjakohase taktitundega. Eelkõige hoidub ta ilma tellija eelneva nõusolekuta avalikustamast projekti või teenustega seotud mis tahes asjaolusid ning väldib mis tahes tegusid, mis võivad sattuda vastuollu tema lepingujärgsete kohustustega tellija ees. Ta ei kohusta tellijat mingil viisil ilma tema eelneva kirjaliku nõusolekuta ja teeb vajadusel oma kohustuse teatavaks kolmandatele isikutele.

11.2. Konsultant ja tema töötajad austavad lepingu täimise jooksul tellija riigi poliitilisi ning kultuuri- ja usutavasid.

11.3. Lepingu alusel on konsultandi töötasuks ainult lepingus määratud tasu, konsultant ega ükski tema töötaja ei võta vastu ühtegi vahendustasu, allahindlust, kaudset tasu ega muud teenustasu, mis on kuidagi seotud tema lepingujärgsete kohustustega.

11.4. Konsultant ei võta vahetult ega kaudselt vastu ühtegi kasutustasu, vaevatasu ega vahendustasu seoses lepingu või projekti täitmise eesmärgil kasutatud mis tahes patenteeritud või kaitstud kaubaartikliga või menetlusega, välja arvatud juhul, kui tellija on talle andnud kirjalikult selleks loa.

11.5. Konsultant ja tema töötaja hoiavad lepingu täitmise jooksul ja pärast selle lõppu ametisaladust. Selles suhtes ei tohi konsultant ega tema poolt palgatud või kasutatavad töötajad mingil ajal edastada ühelegi isikule või asutusele neile teatavaks saanud või nende poolt avastatud teavet ega teha teenuste osutamise käigus või selle tulemusel formuleeritud soovitustes avalikuks mis tahes teavet, kui tellija ei ole selleks varem kirjalikku luba andnud. Lisaks sellele ei kasuta nad kuidagi neile lepingu täitmise jooksul ja selle täitmise eesmärgil neile edastatud teavet ja tehtud uuringute ja katsete tulemusi nii, et see võiks kahjustada tellija huvisid.

Artikkel 12

Sõltumatus

12.1. Konsultant hoidub kõigist sidemetest, mis võivad ohustada tema või tema töötajate sõltumatust. Kui konsultant ei ole sõltumatu, võib tellija ilma ametlikku teatist esitamata lepingu viivitamata lõpetada, ilma et see piiraks tellija õigust hüvitisele mis tahes kahju eest, mida ta võis sellega seoses saada.

12.2. Pärast lepingu sõlmimist või lõpetamist piirdub konsultant projektiga seotud teenuste osutamisega. Välja arvatud tellija kirjaliku loa korral, kõrvaldatakse konsultant ja mis tahes muu töövõtja, konsultant või tarnija, kellega konsultant on liitunud või seotud, projektiga seotud ehitustöö ja tarnete tegemiselt ning teenuste osutamiselt, sealhulgas projekti mis tahes osa kohta pakkumiste esitamiselt.

Artikkel 13

Spetsifikatsioon ja plaanid

13.1. Konsultant valmistab kõik spetsifikatsioonid ja plaanid, kasutades tellija poolt tunnustatud vastuvõetavaid ja üldtunnustatud süsteeme ning võttes arvesse viimaseid kavandamiskriteeriume.

13.2. Konsultant tagab, et spetsifikatsioonid ja plaanid ning kõik projekti jaoks kaupade ja teenuste hankimisega seotud dokumendid oleks koostatud võistupakkumise soodustamiseks erapooletult.

Artikkel 14

Hüvitised

14.1. Konsultant vabastab tellija, tema esindajad ja töötajad vastutusest ning kaitseb neid oma kulul seoses igasuguste meetmetega, nõuetega, kadudega või kahjustustega, mis tulenevad teenuste osutamise käigus konsultandi poolt tehtud mis tahes teost või tegematajätmisest, sealhulgas õigusnormide rikkumine või kolmandate isikute õiguste rikkumine seoses patentidega, kaubamärkidega ja muude intellektuaalomandi vormidega nagu näiteks autoriõigus.

14.2. Konsultant vabastab tellija, tema esindajad ja töötajad vastutusest ning kaitseb neid oma kulul seoses igasuguste meetmetega, nõuetega, kadudega või kahjustustega, mis tulenevad sellest, kui konsultant ei täida artikli 10 alusel oma kohustusi, tingimusel et:

a) konsultanti teavitatakse nendest meetmetest, nõuetest, kadudest või kahjustustest vähemalt 30 päeva jooksul alates nende tellijale teatavaks saamist;

b) konsultandi artikli 14 kohase vastutuse ülemmäär piiratakse eritingimustes sätestatud summaga ja et sellist ülemmäära ei kohaldata konsultandi tahtlikust väärast asjaajamisest tulenevate meetmete, nõuete, kadude ja kahjustuste suhtes;

c) konsultandi artikli 14 kohane vastutus piiratakse meetmetega, nõuetega, kadudega ja kahjustustega, mis tulenevad vahetult konsultandi lepingujärgsete kohustuste täitmata jätmisest, ning et see ei hõlma ettenägematutest juhuslikest asjaoludest või sellise täitmata jätmisega kaudselt seotud asjaoludest tulenevat vastutust.

14.3. Juhul kui konsultandil ei õnnestunud täita oma lepingujärgseid kohustusi, kõrvaldab ta tellija nõudmisel ja oma kulul kõik teenuste osutamisel tekkinud puudused.

14.4. Kui artiklis 14 ei sätestata teisiti, ei ole konsultant vastutav ühelgi juhul, kui meetmed, nõuded, kaod või kahjustused tulenevad:

a) sellest, et tellija ei ole toiminud konsultandi soovituste kohaselt või on jätnud arvestamata konsultandi meetmed, otsused või soovitused, või käskinud konsultandil rakendada otsust või soovitust, millega konsultant ei nõustunud või mille suhtes näitas ta üles tõsiseid reservatsioone; või

b) sellest, et tellija esindajad, töötajad või sõltumatud töövõtjad täitsid konsultandi juhiseid valesti.

14.5. Konsultant jääb vastutavaks igasuguse lepingujärgse kohustuse rikkumise eest selliseks teenuste osutamise lõpule järgnevaks ajavahemikuks, mis võidakse kindlaks määrata lepingu suhtes kohaldatava õigusega.

Artikkel 15

Tervise ja kindlustusega seotud kord

15.1. Tellija võib kasutada konsultandi teenuseid, kui konsultant tõendab tellijale nõuetekohasel viisil, et konsultant ja/või tema töötajad on hea tervisega ja neil ei ole ühtegi puuet, mis võiks takistada teenuste osutamist. Tellija võib nõuda, et teenuseid osutav konsultant ja/või tema töötajad peavad enne nende tavalisest elukohast lahkumist läbima pädeva arsti poolt läbiviidava arstliku läbivaatuse ja et konsultant esitab tellijale kohe kui võimalik aruande sellise läbivaatuse tulemuste kohta.

15.2. Lepingu täitmise ajaks teeb konsultant endale ja tema poolt lepingu alusel palgatud muudele isikutele ravikindlustuse. Tellijal ei ole kohustust maksta konsultandi ravikulude eest, kui lepingus nii ei sätestata.

15.3. Tellija ei vastuta ühegi elu-, ravi-, õnnetusjuhtumi, reisi- või muu kindlustuse eest, mis võib olla vajalik või soovitatav konsultandi töötajate, tema alltööettevõtjate või teiste sõltumatute konsultantide jaoks teenuste osutamise eesmärgil ega ühegi selliste isikute pereliikme jaoks.

15.4. Konsultant võtab 20 päeva jooksul alates lepingu sõlmimise kohta teate saamisest ja hoiab alles eritingimustes sätestatud maksimumsumma ulatuses täieliku kahjukindlustuspoliisi, mis katab alates lepingu täitmise algushetkest ja kogu selle täitmise jooksul järgmised aspektid:

a) konsultandi vastutus seoses tema töötajaid mõjutava haiguse või tööõnnetusega, sealhulgas tervislikel põhjustel tagasi kodumaale saatmise kulud;

b) lepingu täitmisel kasutatava tellija varustuse kadu või kahjustumine;

c) tsiviilvastutus lepingu täitmise tõttu kolmandatele isikutele või tellijale ja tema mis tahes töötajale tekkinud õnnetusjuhtumite puhul;

d) lepingu täitmise jooksul tekkinud kehavigastusest tulenev surm või püsiv puue; ja

e) muud kindlustused, mis võidakse sätestada eritingimustes ja mida võidakse nõuda tellija riigi õigusaktidega.

15.5. Samuti võib eritingimustega nõuda, et konsultant kindlustaks tellija riigis asuvate oma töötajate ja nende perekondade isikliku vara kadude ja kahjustuste vastu.

15.6. Konsultant esitab kindlustuspoliisi ja kindlustusmaksete regulaarse tasumise tõendi kohe, kui tellija või järelevaataja seda nõuab.

Artikkel 16

Aruannete ja dokumentide kuuluvus

16.1. Kõik lepingu täitmise jooksul konsultandi poolt saadud, kogutud või koostatud aruanded ja andmed, näiteks kaardid, joonised, spetsifikatsioonid, plaanid, statistika, arvutused ja tõendavad aruanded ja materjalid, on konfidentsiaalsed ja kuuluvad täielikult tellijale. Kui leping on täidetud, saadab konsultant kõik sellised dokumendid ja andmed tellijale. Konsultant võib jätta endale selliste dokumentide ja andmete koopiad, kuid ta ei kasuta neid ilma tellija eelneva kirjaliku nõusolekuta eesmärkidel, mis ei ole lepinguga seotud.

16.2. Konsultant ei avalda teenustega seotud artikleid ega osuta nendele teiste isikute heaks mis tahes teenuste osutamisel ega avalikusta tellijalt saadud teavet ilma tellija kirjaliku nõusolekuta.

TEENUSTE LAAD

Artikkel 17

Teenuste laad

17.1. Konsultant osutab lepingu alusel teenuseid vastavalt suunistele.

17.2. Leping võib koosneda ühest või enamast järgmistest ülesannetest:

- uuringud projekti identifitseerimiseks ja määratlemiseks,

- majandus- või turu-uuringud,

- eelteostatavuse ja teostatavuse uuring,

- projekti läbiviimise uuring (üld- või detailplaneering ning vajadusel lõplik projekt läbiviimise jaoks, pakkumismenetluse dokumentide koostamine),

- projekti järelevalve,

- projekti läbiviimise haldamine,

- töötajatega varustamine,

- muu tehniline abi.

17.3. Eritingimustega määratakse kindlaks suunised, mis hõlmavad muu hulgas järgmist:

a) lepingu eesmärk ja kohaldamisala;

b) saavutatav täpsusaste ja teenuste erinevad etapid või osad; ja

c) nende aruannete, teatiste, plaanide, arvutuste, mõõtmiste, spetsifikatsioonide, prognooside ja kõikide muude dokumentide laad ja sisu, mille konsultant koostab uuringu iga etapi või osa lõpetamisel ja kogu uuringu lõpetamisel.

17.4. Kui leping sõlmitakse tellijale ja/või järelevaatajale tehnilise abi osutamiseks, tegutseb konsultant tellija ja/või järelevaataja nõuandjana kõikides projekti läbiviimisel kerkivates tehnilistes küsimustes. Konsultandil ei ole otsustusõigust.

17.5. Kui leping sõlmitakse projekti läbiviimise haldamiseks, võtab konsultant vastavalt tellija riigi õigusaktidele ja ilma järelevaataja volitusi piiramata endale kõik lepingu täitmise järelevalvega seotud ülesanded.

17.6. Kui konsultant peab eritingimuste alusel koostama pakkumismenetluse dokumendid, hõlmavad need kõiki dokumente, mis on vajalikud sobivate töövõtjate, tootjate ja tarnijate nõustamiseks ning pakkumiste koostamiseks eesmärgiga viia läbi pakkumismenetluse teadaandega hõlmatud ehitustöö, tarned või teenused. Tellija varustab konsultandi pakkumismenetluse dokumentide haldusküsimusi puudutava osa koostamiseks vajaliku teabega.

17.7. Kui leping sõlmitakse projekti järelevalveks, juhatab konsultant projekti läbiviimist.

17.8. Olenemata artikli 12 lõikest 2, võib projekti uuringu- ja/või kavandamisetapi eest vastutav konsultant osutada projekti haldamise ja järelevalvega seotud hilisemaid teenuseid, sealhulgas tehnilise abi osutamine.

Artikkel 18

Töötajatega varustamine

18.1. Kui lepinguga nähakse ette töötajatega varustamine projekti läbiviimiseks, tagab konsultant lepingu läbiviimisega seotud erivaldkondade jaoks vajalike töötajatega varustamise tehnilise abistamise näol kas nõuandvas või juhtimisega seotud funktsioonis. Sellised töötajad alluvad vahetult järelevaatajale.

18.2. Lepingus määratletud töötajad osutavad teenuseid lepingus märgitud ajavahemike jooksul. Konsultant võib tellija eelneval nõusolekul teha sellistesse ajavahemikesse väikeseid muudatusi, kui see võib olla asjakohane teenuste tõhusa osutamise tagamiseks, tingimusel et selliste muudatuste tagajärjeks ei ole lepingujärgsete maksete tegemine lepingujärgset hinda ületavas summas.

18.3. Konsultant vastutab tellija käsutusse antud töötajate kvalifikatsiooni eest.

18.4. Konsultant ei muuda töötajate koosseisusu ilma tellija eelneva heakskiiduta. Konsultant võib pakkuda välja samaväärse kvalifikatsiooni ja kogemusega ning tellijale vastuvõetava asendusliikme, kui:

a) haiguse või õnnetuse tõttu ei saa töötaja teenuste osutamist jätkata;

b) tellija leiab, et mõni lepingus määratletud isik on ebapädev või ei sobi oma lepingujärgsete kohustuste täitmiseks;

c) mõne muu konsultandist sõltumatu põhjuse tõttu tuleb mõni tema töötajatest asendada.

18.5. Asendusliikmele makstav töötasu ei ole suurem kui summa, mis oleks makstud asendatavale töötajale.

18.6. Välja arvatud juhul, kui asendamise põhjuseks on surmajuhtum või kui tellija nõuab lepingus sätestamata asendust, kannab kõik sellise asendamisega seotud või sellest tulenevad lisakulutused konsultant. Sellised kulutused hõlmavad asendatud töötaja ja tema perekonna tagasisaatmise kulutusi ning vajadusel kulutusi, mis tuleb võtta vajadusest hoida samal ajal töökohal asendatavat töötajat ja asendajat.

Artikkel 19

Töötajad ja varustus

19.1. Tellija kiidab heaks konsultandi poolt lepingu rakendamiseks kasutatavad töötajad. Eritingimustes sätestatakse konsultandi töötajate väljaõppe, kvalifikatsiooni ja kogemuste miinimumtase ning vajadusel nõutav spetsialiseerumine.

19.2. Konsultandi poolt lepingu alusel palgatud iga töötaja soovitused ja elulookirjeldus saadetakse tellijale heakskiitmiseks kas koos konsultandi pakkumisega pakkumismenetluse puhul või enne lepingu sõlmimist muudel juhtudel.

19.3. Tellija teatab heakskiidu andmisest või sellest keeldumisest 30 päeva jooksul alates konsultandi määramisest või vajadusel artikli 19 lõike 2 alusel esitamisest.

19.4. Tellija poolt heakskiidetud töötajad alustavad oma tööülesannetega eritingimustes määratletud kuupäeval või ajavahemiku jooksul või juhul, kui sellist kuupäeva või ajavahemikku ei ole määratletud, tellija poolt konsultandile teatatud kuupäeval või ajavahemiku jooksul.

19.5. Kui eritingimustes ei ole sätestatud teisiti, elavad konsultandi töötajad töökoha läheduses. Kui osa teenuseid tuleb osutada väljaspool tellija riiki, teatab konsultant järelevaatajale teenuste selle osa tegemiseks määratud töötajate nimed ja kvalifikatsiooni ning kasutatava varustuse.

19.6. Konsultant:

a) edastab järelevaatajale 15 päeva jooksul alates lepingu sõlmimisest töötajate töölerakendamiseks kavandatud ajakava, nende tööülesannete määratlused ja loetelu varustuse kohta, mida ta kavatseb teenuste osutamisel kasutada;

b) teatab järelevaatajale aegsasti iga töötaja saabumis- ja lahkumiskuupäeva;

c) esitab järelevaatajale heakskiitmiseks õigeaegse taotluse mis tahes muudatuse tegemiseks töötajaskonnas ja esialgse ajakava või varustuse muutmiseks.

19.7. Konsultant võtab kõik vajalikud meetmed, et varustada jätkuvalt oma töötajaid varustusega, mis võimaldab neil täita oma tööülesandeid kõige suuremat tõhusust võimaldavatel tingimustel.

Artikkel 20

Praktikandid

20.1. Konsultant tagab lepingu täitmise jooksul tellija poolt lepingu alusel talle määratud praktikantide koolitamise.

20.2. Selliste praktikantide juhendamine konsultandi poolt ei anna neile töötajate staatust. Praktikandid peavad siiski järgima konsultandi juhiseid ja artikli 11 sätteid, nagu oleksid nad konsultandi töötajad. Põhjendatud kirjaliku taotluse korral võib konsultant saada õiguse vahetada välja praktikant, kelle töö või teguviis ei vasta nõuetele.

20.3. Kui lepingus ei ole sätestatud teisiti, maksab praktikantidele töötasu ja kannab kõik praktikantide sõidu- ja elamiskulud tellija.

20.4. Konsultant esitab tellijale koolituse aruande kord kvartalis. Vahetult enne teenuste osutamise lõpetamist koostab konsultant aruande koolituse tulemuste kohta ja hinnangu praktikantide omandatud kvalifikatsiooni kohta, pidades silmas nende tulevast teenistust. Selliste aruannete vorm ja esitamise kord nähakse ette eritingimustega.

LEPINGU TÄITMINE

Artikkel 21

Töö alustamise korraldus

21.1. Tellija määrab kindlaks lepingu täitmise alustamise kuupäeva; ta teatab sellest konsultandile kas lepingu sõlmimise kohta edastatavas teatises või järelevaataja väljastatud töökorralduses.

21.2. Lepingu täitmise alguskuupäev ei ole hilisem kui 180. päev alates lepingu sõlmimise kohta teatise esitamisest, juhul kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti.

21.3. Kui nähakse ette teenuste osutamine väljaspool tellija riiki, algab leping asjaomaste teenuste puhul nende osutamise tegelikul alguskuupäeval, mis ei ole tellija kehtestatud kuupäevast varasem.

Artikkel 22

Täitmise ajavahemik

22.1. Täitmise ajavahemik algab artikli 21 lõike 1 kohaselt kindlaksmääratud ja lepingus märgitud kuupäeval, ilma et see piiraks ajavahemiku pikendamist, mida võidakse anda artikli 23 alusel.

22.2. Kui eri osadega seoses on ette nähtud eraldi täitmise ajavahemikud, ei koondata selliseid ajavahemikke kokku juhtudel, kui ühele konsultandile on eraldatud üle ühe osa.

22.3. Kui mitut aastat hõlmavate tehnilise koostöö projektide puhul nähakse eritingimustega ette mitu lepingu täitmise ajavahemikku, määratakse täitmise ajavahemik kindlaks, võttes arvesse artikli 31 sätteid, ning pooled jäävad seotuks vaid esimeseks ajavahemikuks. Välja arvatud juhul, kui üks pool soovib lepingu täitmise ajavahemiku lõpus lepingut lõpetada, uuendatakse lepingut iga ajavahemiku lõpus järjestikuste lisaklauslitega, määratledes konsultandi poolt võetavad meetmed. Uue ajavahemiku eest tasustamine määratakse kindlaks lepingus kehtestatud põhimõtetega.

22.4. Igasugusest kavatsusest lepingut täiendavaks ajavahemikuks mitte uuendada tuleb teatada teisele poolele vähemalt 90 päeva jooksul enne jooksva lepingujärgse ajavahemiku lõppu.

Artikkel 23

Täitmise ajavahemiku pikendamine

23.1. Konsultant võib taotleda lepingu täitmise ajavahemiku pikendamist, kui lepingu täitmisel esineb viivitusi või kui neid on ette näha ühel järgmistest põhjustest:

a) tellija tellitud lisa- või täiendavad teenused;

b) lepingu täitmise kuupäeva mõjutavad muud kui konsultandi vigadest tulenevad töökorraldused;

c) lepingujärgsete kohustuste täitmata jätmine tellija poolt;

d) teenuste osutamise mis tahes peatamine muul põhjusel kui konsultandi vea tõttu;

e) vääramatu jõud;

f) nendes üldtingimustes osutatud viivituse mis tahes muu põhjus, mis ei tulene konsultandi veast.

23.2. Konsultant teatab 15 päeva jooksul alates sellest, kui ta on viivituse võimalikust esinemisest teadlikuks saanud, järelevaatajale oma kavatsusest taotleda lepingu täitmise ajavahemiku pikendamist, mida ta võib pidada enda puhul õigustatuks, ning esitab seejärel 60 päeva jooksul, kui konsultant ja järelevaataja ei ole teisiti kokku leppinud, järelevaatajale taotluse täielikud ja üksikasjalikud andmed, et selle saaks õigel ajal läbi vaadata.

23.3. Järelevaataja teatab pärast tellijaga ja vajadusel konsultandiga konsulteerimist konsultandile kirjalikult lepingu täitmise ajavahemiku pikendamisest, mis algab kas hiljem või tagasiulatuvalt, või teatab konsultandile, et tal ei ole õigust pikendust saada.

Artikkel 24

Täitmisel esinevad viivitused

24.1. Kui tellija ei osuta teenuseid lepingus määratletud ajavahemiku/-vahemike jooksul, on tellijal ilma ametlikult teatamata ja ilma, et see piiraks tema teisi lepingujärgseid õiguskaitsevahendeid, õigus nõuda leppetrahvi maksmist iga päeva või selle osa kohta, mis jääb määratletud lepingu täitmise ajavahemiku lõpu või artikli 23 alusel pikendatud ajavahemiku lõpu ja lõpetamise tegeliku kuupäeva vahele, eritingimustes sätestatud alustel ja maksimumsumma ulatuses.

24.2. Kui tellijal on õigus artikli 24 lõike 1 kohasele maksimaalsele nõudele, võib ta pärast konsultandi teavitamist:

a) lepingu lõpetada; ja

b) lõpetada teenused konsultandi kulul.

Artikkel 25

Töö peatamine

25.1. Konsultant peatab järelevaataja korraldusel teenuste või mis tahes nende osa osutamise selliseks ajaks ja sellisel viisil, nagu järelevaataja võib pidada vajalikuks.

25.2. Järelevaataja määrab pärast tellija ja konsultandiga konsulteerimist kindlaks konsultandile võimaldatava sellise täitmise ajavahemiku pikendamise selliste nõuete puhul, mis järelevaataja arvates on õiglased ja mõistlikud.

25.3. Kui teenuste osutamine peatatakse pikemaks ajaks kui 180 päeva ja see ei ole konsultandi hooletuse tulemus, võib konsultant esitada järelevaatajale taotluse loa saamiseks jätkata teenuste osutamisega 30 päeva jooksul või leping lõpetada.

Artikkel 26

Muudatused

26.1. Järelevaatajal on õigus ilma lepingu eesmärki või rakendusala muutmata nõuda mis tahes muudatuste tegemist mis tahes teenuste osa osutamisel, kui see on lepingu nõuetekohaseks täitmiseks vajalik. Sellised muudatused võivad sisaldada täiendusi, ärajätmisi, asendamisi, muudatusi kvaliteedis ja kvantiteedis ning muudatusi teenuste osutamise jaoks kindlaksmääratud järgnevuses, meetodis või ajastamises. Muutmiskorraldus ei tee lepingut kehtetuks, kuid selliste muudatuste finantsmõjusid hinnatakse nende esinemise korral vastavalt artikli 26 lõigetele 5 ja 7.

26.2. Muudatused esitatakse ainult töökorraldustena, tingimusel et, kui:

a) järelevaataja leiab mingil põhjusel, et korraldus tuleb anda suuliselt, kinnitab ta seda nii kiiresti kui võimalik töökorraldusega;

b) konsultant kinnitab artikli 26 lõike 2 punkti a kohaldamisel antud kirjalikku ja suulist korraldust ja kui kinnitus ei ole vastuolus järelevaataja edastatud kirjaliku korraldusega, loetakse töökorraldus muudatuste tegemiseks esitatuks.

26.3. Kui artikli 26 lõikega 2 ei nähta enne muudatuste tegemiseks töökorralduse andmist ette teisiti, teatab järelevaataja konsultandile sellise muudatuse laadi ja vormi. Konsultant esitab pärast sellise teatise saamist nii kiiresti kui võimalik järelevaatajale ettepaneku, mis sisaldab:

a) vajadusel osutatavate teenuste ja võetavate meetmete kirjeldust ja täitmise kava; ja

b) täitmiskavasse või konsultandi kohustustesse vastavalt lepingule tehtavaid mis tahes vajalikke muudatusi; ja

c) mis tahes muudatusi lepingujärgses hinnas vastavalt artiklis 26 sätestatud eeskirjadele.

26.4. Pärast artikli 26 lõikes 3 osutatud konsultandi teate kättesaamist otsustab järelevaataja pärast tellija ja vajadusel konsultandiga konsulteerimist nii kiiresti kui võimalik, kas muudatus tuleks teha või mitte. Kui järelevaataja otsustab, et muudatus tuleb teha, väljastab ta töökorralduse, milles märgitakse, et muudatus tehakse selliste hindadega ja sellistel tingimustel, mis on esitatud artikli 26 lõikes 3 osutatud konsultandi teatises, või järelevaataja poolt artikli 26 lõike 5 kohaselt täpsustatud hindadega ja tingimustel.

26.5. Järelevaataja teeb kõik tema poolt vastavalt artikli 26 lõigetele 2 ja 4 ettenähtud muudatustega seotud hinnad kindlaks järgmiste põhimõtete kohaselt:

a) kui ülesande laad on samasugune kui hindade loetelus märgitud ühikutel või kui ülesanne viiakse läbi samalaadsetel tingimustel, arvutatakse need nimetatud dokumentides sisalduvate määrade ja hindade alusel;

b) kui ülesande laad ei ole samasugune või kui seda ei tehta samalaadsetel tingimustel, kasutatakse hindamisel lepingus olevaid määrasid ja hindasid sellises ulatuses, kui see on mõistlik; muudel juhtudel annab õiglase hinnangu järelevaataja;

c) kui mis tahes muudatuse laad või kogus võrreldes kogu lepingu või selle mis tahes osa laadi või kogusega on selline, et järelevaataja arvates on lepingus sisalduv mis tahes töö kohta märgitud määr või kogus sellise muudatuse tõttu ebamõistlik, määrab järelevaataja sellise määra või hinna nii, nagu ta peab antud tingimustel mõistlikuks ja nõuetekohaseks;

d) kui muudatuse põhjuseks on konsultandi hooletus või temapoolne lepingu rikkumine, kannab sellise muudatusega seonduvad mis tahes lisakulutused konsultant.

26.6. Saanud kätte muudatuse tegemist nõudva töökorralduse, teeb konsultant nimetatud muudatuse ja selle suhtes kohaldatakse neid üldtingimusi, nagu oleks see muudatus lepingus sätestatud. Lepingu täitmise ajavahemiku pikendamise andmise ja lepingujärgse hinna kohandamise ajal ei lükata teenuste osutamist edasi. Kui muutmiskorraldus tehakse enne lepingujärgse hinna kohandamist, peab konsultant registrit muutmiskohustuse kulude ja muudatuse tegemiseks kulunud aja kohta. Järelevaataja võib igal ajal selliseid registreid kontrollida.

26.7. Kui teenuste ajutisel vastuvõtmisel ületab töökorraldusest või mõnest muust asjaolust, mille põhjuseks ei ole konsultandi hooletus, tulenev teenuste kogumaksumuse suurenemine või vähenemine 15 % lepingujärgsest hinnast, määrab järelevaataja pärast tellija ja konsultandiga konsulteerimist kindlaks kõik artikli 26 lõike 5 kohaldamisest tulenevad lepingujärgse hinna suurendused või vähendused. Niimoodi kindlaksmääratud summa aluseks on teenuste maksumuse suurenemisel või vähenemisel 15 % ületav osa. Järelevaataja teatab summa tellijale ja konsultandile ja lepingujärgset hinda kohandatakse vastavalt.

Artikkel 27

Tööaeg

Konsultandi tööpäevad ja -tunnid tellija riigis määratakse kindlaks tellija riigi õigusnormide ja -tavadega ning teenustele esitatavate nõuetega.

Artikkel 28

Puhkused

28.1. Kui lepinguga nähakse ette põhipuhkus, on konsultandil lepingu täitmise jooksul õigus põhipuhkusele artiklis 28 sätestatud tingimustel.

28.2. Õigus põhipuhkusele saadakse lepingus sätestatud määral. Sellist puhkust antakse iga kuue kuu pikkuse ajavahemiku kohta ja selle järel kuu selle osa eest, mille jooksul konsultant osutab teenuseid. Põhipuhkus võetakse välja lepingu täitmise ajavahemiku jooksul järelevaataja poolt heakskiidetud ajal.

28.3. Õigust põhipuhkusele ei vahetata rahaks, välja arvatud juhul, kui järelevaataja arvates on teenustele esitatavad nõuded sellised, et põhipuhkust ei ole võimalik lepingu täitmise ajavahemiku jooksul välja võtta.

28.4. Konsultandil ei ole õigust haiguspuhkusele ega muule juhuslikule puhkusele, tingimusel et järelevaataja võib oma äranägemisel lubada kas perekondlikel või muudel põhjustel võtta konsultandil lepingu täitmise ajavahemiku jooksul siiski palgata puhkust.

Artikkel 29

Teabevahetus

Konsultant esitab järelevaatajale sellise teenuste ja projektiga seotud teabe, mida järelevaataja võib igal ajal nõuda. Selleks koostab konsultant perioodilised aruanded, mille teema ja esitamissagedus sätestatakse eritingimustes. Eriaruannete teemad on suuniste rakendamisel esinevad raskused ja tehnilised puudujäägid.

Artikkel 30

Registrid

30.1. Konsultant peab teenuste kohta täpseid ja süstemaatilisi registreid ja registreerib raamatupidamisandmed sellisel viisil ja vastavalt üksikasjadele, mis on selle ameti puhul tavaline, ning mis on piisav selle täpseks kindlakstegemiseks, et artiklis 35 osutatud kulutused on nõuetekohaselt tulenenud teenuste osutamisest.

30.2. Konsultant võimaldab järelevaatajal kontrollida igal ajal, mil ta peab vajalikuks, teenustega seotud registreid ja raamatupidamisandmeid ja teha nendest koopiaid ning võimaldab järelevaatajal või mis tahes järelevaataja volitatud isikul igal ajal, mil nad peavad vajalikuks, selliseid registreid ja andmeid revideerida nii teenuste osutamise ajal kui pärast seda.

Artikkel 31

Aruannete esitamine

31.1. Kohe enne teenuste osutamise lõppu koostab konsultant konfidentsiaalse üldaruande, lisades sellele vajadusel projekti finantsanalüüsi ning kriitilise uurimuse mis tahes põhiprobleemide kohta, mis võivad projekti täitmise jooksul tekkida.

31.2. Artikli 31 lõikes 1 osutatud aruandest saadetakse järelevaatajale eritingimustes sätestatud arv koopiaid hiljemalt 60 päeva jooksul alates konsultandi poolt teenuste osutamise lõpetamisest. Selline aruanne ei ole tellija jaoks siduv.

31.3. Kui leping täidetakse mitmes etapis, peab konsultant koostama aruande iga etapi lõpus, kui eritingimustes ei ole sätestatud teisiti.

31.4. Eritingimustes määratakse kindlaks isikud, kellele lisaks järelevaatajale saadetakse artiklites 29 ja 31 osutatud aruannete ja dokumentide koopiad, ning tähtajad, mille jooksul konsultant peab need koopiad sellistele isikutele saatma. Selliste tähtaegade puhul võetakse arvesse eritingimustes tellija jaoks aruannete ja dokumentide uurimiseks ning heakskiitmiseks või tagasilükkamiseks määratletud ajavahemikke.

Artikkel 32

Aruannete ja dokumentide heakskiitmine

32.1. Konsultandi koostatud ja esitatud aruannete ja dokumentide heakskiitmine tellija poolt tõendab, et need vastavad lepingu tingimustele.

32.2. Tellija teavitab eritingimustes sätestatud tähtaegade jooksul konsultanti edastatud dokumentide ja aruannete kohta tehtud otsusest, märkides tagasilükkamise korral ära sellise otsuse põhjused või nõudes nendesse muudatuste tegemist.

32.3. Kui tellija kiidab aruande või dokumendi heaks, kui konsultandi tehtud muudatustest ei tulene teisiti, näeb tellija ette ajavahemiku nõutud muudatuste tegemiseks.

32.4. Kui leping täidetakse mitmes etapis, peab tellija iga etapi läbiviimiseks kiitma heaks eelmise etapi, välja arvatud juhul, kui etapid täidetakse samal ajal.

MAKSED

Artikkel 33

Üldsätted

33.1. Maksevaluuta või -valuutad sätestatakse lepingus.

33.2. Eritingimustes määratakse kindlaks tehnilised ja haldustingimused, mida kohaldatakse vastavalt artiklitele 34–39 ettemaksete, vahemaksete ja jääkmaksete tegemise suhtes.

Artikkel 34

Ettemaksed

34.1. Kui eritingimustes nii sätestatakse, tehakse konsultandile tema taotluse korral teenuste osutamisega seotud toimingute jaoks ettemakseid põhisummas, mis võimaldavad tal katta lepingu täitmise alustamisest tulenevad kulutused.

34.2. Ilma et see piiraks eritingimuste sätete kohaldamist, ei ületa ettemaksete üldsumma 20 % esialgsest lepingujärgsest hinnast.

34.3. Ettemakseid ei anta enne:

a) lepingu sõlmimist;

b) kui konsultant pole andnud tellijale ettemakse kogu summa jaoks eraldi tagatist, milleks võib olla pangatagatis, panga aruanne, tõendatud tšekk, kindlustusseltsi või võlakirju väljastava asutuse võlakiri, tagasivõtmatu akreditiiv või rahaline sissemakse. Kui tagatiseks on pangatagatis, panga aruanne, kontrollitud tšekk või võlakiri, väljastab selle tellija poolt lepingu suhtes kohaldatavate kõlblikkuskriteeriumide kohaselt heakskiidetud pank, kindlustusselts või võlakirju väljastav asutus. Igal juhul jääb tagatis jõusse vähemalt 60 päevaks pärast lõpparuande vastuvõtmist.

34.3. Konsultant kasutab ettemakset ainult teenuste osutamisega seotud tegevusteks. Kui konsultant kasutab mõnda ettemakse osa valesti, tuleb tal see viivitamata tagasi maksta ja talle ei tehta enam täiendavaid ettemakseid.

34.5. Kui ettemaksega seotud tagatis kaotab kehtivuse ja konsultant selle kehtivust ei uuenda, võidakse ettemaksega võrdne summa arvata maha hilisematest maksetest, millele konsultandil on lepingu alusel õigus, või juhul, kui tellija arvates on selline mahaarvamine võimatu, võib ta lepingu lõpetada.

34.6. Kui leping ükskõik mis põhjusel lõpetatakse, võidakse ettemaksega seotud tagatist kasutada sellise ettemaksete jääksumma korvamiseks, mis on endiselt konsultandi käsutuses, ning garant ei viivita maksmisega või esitab mis tahes põhjusel vastuväite.

34.7. Artiklis 34 osutatud ettemaksega seotud tagatis vabastatakse, kui ettemaksed on tagasi makstud.

34.8. Ettemaksete andmise ja tagasimaksmise täiendavad tingimused ja täiendav kord sätestatakse lisatingimustes.

Artikkel 35

Maksmise kord

35.1. Konsultandil on õigus saada vahemakseid või lõppmakseid vastavalt lepingus sätestatud korrale, kavale ja tähtaegadele, kui teenused on osutatud ja vastu võetud.

35.2. Kuu osade eest tasustatakse nii, et päevamäär moodustab 1/30 vastava kogu kuu summast. Vähendused mis tahes lõpetamata teenuste puhul tehakse lepingus kõnealuse osa jaoks kehtestatud hindade alusel.

35.3. Üldhinna, kindla hinna või ühikuhindadega seotud lepingu osa puhul võib sätestada, et vahemaksed tehakse osutatud teenuste eest, ning kulutuste hüvitamisel põhineva lepingu osa puhul asjakohaste tõendavate dokumentide esitamisel.

35.4. Vahemakse summa ei ületa 90 % kõnealuste teenuste maksumusest; ülejäänud 10 % jäetakse lõppmakseks.

35.5. Vahemaksete sagedus sätestatakse eritingimustes. Üldiselt makstakse neid kas igal kuul või siis, kui teatavad teenuste etapid või osad on lõpetatud.

35.6. Eritingimustes sätestatakse tingimused, mida kohaldatakse konsultandile usaldatud muude teenustega seotud maksete suhtes.

35.7. Iga makse jaoks saadab konsultant tellijale kirjaliku maksetaotluse neli koopiat koos üksikasjalike dokumentidega, millele on lisatud kviitungid, arved, maksedokumendid ja muud asjakohased tõendavad materjalid, iga kuu eest makstavas summas.

35.8. Kui vahemakse taotlus on kätte saadud, kiidetakse see 30 päeva jooksul heaks või muudetakse seda nii, et taotlus kajastaks järelevaataja arvamuse kohaselt lepingu alusel konsultandile makstavat summat. Kui mõne ühiku maksumuse osas arvamused lahknevad, kehtib järelevaataja arvamus. Lepingu alusel makstava summa kindlaksmääramisel väljastab järelevaataja tellijale ja konsultandile vahemaksetõendi summas, millele konsultandil on õigus, ja teavitab konsultanti teenustest, mille jaoks makse tehakse.

35.9. Järelevaataja võib vahemaksetõendiga teha mis tahes parandusi või muudatusi mis tahes tema poolt varem väljastatud tõendisse ja tal on õigus muuta mis tahes vahemaksetõendi hindamist või võtta tõend tagasi, kui teenused või mõni selle osa ei ole tehtud tema nõudmiste kohaselt.

35.10. Lõpparve makstakse siis, kui konsultant on täitnud kõik teenuste osutamise etappide või osadega seotud kohustused ja kui tellija on teenuste lõpliku etapi või osa heaks kiitnud. Lõppmakse tehakse ainult pärast seda, kui konsultant on esitanud lõpparuande ja lõplikud dokumendid ning tellija on need nõuetele vastavaks tunnistanud. Kõik summad, mille tellija on artikli 35 kohaselt maksnud või on pidanud maksma üle selle summa, millele konsultandil on lepingu alusel õigus, maksab konsultant tellijale tagasi 30 päeva jooksul alates selle kohta teatise kättesaamisest.

35.11. Tellija võib konsultandile saadetava kirjaliku teatisega peatada täielikult või osaliselt konsultandile lepingu alusel saadaolevate maksete tegemise, kui esineb üks järgmistest olukordadest ja kui selline olukord jääb püsima:

a) konsultant ei täida lepingut;

b) mis tahes muu tingimus, mille eest on lepingu alusel vastutav konsultant ja mis tellija arvamuse kohaselt häirib või ohustab häirida projekti või lepingu edukat täitmist.

Artikkel 36

Reisimine ja transport

36.1. Kui eritingimustes ei sätestata teisiti, kannab konsultandi tingimustele vastavate töötajate ning nende abikaasade ja konsultandi registrijärgse asukohana märgitud riigi õigusaktide tähenduses ülalpeetavate laste sõidukulud tellija. Kulutustest hüvitatakse see osa, mis kuluks alalisest elukohast lepingu täitmise kohta sõiduks kõige otsemat teed pidi.

36.2. Lennureisid tehakse turistiklassis. Merereisid ning sõidud raudteed ja jõge pidi tehakse esimeses klassis. Tellija kannab tingimustele vastavate töötajate alalise elukoha ja lepingu täitmise koha vahelise pagasi vedamise kulud eritingimustes sätestatud massi piires.

36.3. Eritingimustes sätestatakse tingimused, mille alusel tellija kannab dokumentide, varustuse ning materjalide veokulud.

36.4. Igal juhul tuleb hüvitise saamiseks esitada tõendavad dokumendid.

Artikkel 37

Hindade ülevaatamine

37.1. Kui eritingimustest ja artikli 37 lõikes 4 ettenähtust ei tulene teisiti, sõlmitakse leping kindlaksmääratud hinna kohta, mida üle ei vaadata.

37.2. Kui hindu võib lepingu alusel üle vaadata, võetakse sellisel ülevaatamisel arvesse hinnamuutusi selliste pakkumishinna arvutamisel aluseks võetud oluliste seesmiste ja väliste elementide puhul nagu inimtööjõud ning muud teenused. Ülevaatamise üksikasjalikud eeskirjad sätestatakse eritingimustes.

37.3. Konsultandi pakkumises sisalduvate hindade puhul eeldatakse:

a) et need on saadud tingimuste alusel, mis valitsesid pakkumiste esitamiseks kehtestatud viimasele kuupäevale eelneva 30 päeva jooksul ning pakkumismenetluseta sõlmitud lepingute puhul lepingu sõlmimise kuupäeval; ja

b) et nende puhul on arvesse võetud artikli 37 lõike 3 punktis a osutatud võrdluskuupäeval kehtinud õigusakte ja maksukokkuleppeid.

37.4. Kui mis tahes riiklikku või piirkondlikku seadust, seadlust või muud õigusakti või mis tahes kohaliku või muu ametiasutuse õigusakti või kohtuotsust muudetakse või need võetakse vastu pärast artikli 37 lõikes 3 sätestatud kuupäeva nii, et lepingupoolte lepingulised suhted muutuvad, peavad tellija ja konsultant nõu, kuidas oleks kõige õigem lepingu täitmist jätkata, ja võivad sellise nõupidamise tulemusel otsustada:

a) lepingut muuta;

b) maksta emmale-kummale poolele hüvitist olukorra tasakaalustamiseks; või

c) lõpetada leping vastastikusel kokkuleppel.

37.5. Kui teenuste osutamisel esineb viivitusi konsultandi süül või lepingu täitmise ajavahemiku lõpus, olles vajadusel sellise ajavahemiku vastavalt lepingule üle vaadanud, ei vaadata hindu üle 30 päeva jooksul enne teenuste osutamise lõpetamist, välja arvatud juhul, kui kohaldatakse hindade uut indekseerimist, kui indekseerimine on tellijale kasulik.

Artikkel 38

Makseviivitused

38.1. Tellija teeb konsultandile maksed, millele viimasel on õigus järelevaataja väljastatud iga vahemaksetõendi ja lõpparve alusel, 90 päeva jooksul pärast sellise tõendi kättesaamist. Kui makse tegemiseks sätestatud tähtaega ületatakse, on konsultandil õigus intressile, mis on arvutatud pro rata tähtaega ületatud päevade arvu alusel, kasutades eritingimustes määratletud kurssi ning seal määratletud maksimumperioodi ulatuses. Konsultandil on õigus sellistele maksetele ilma ametliku teatamiseta ja ilma et see piiraks mis tahes muude lepingujärgsete õiguste või õiguskaitsevahendite kasutamist. Kui tegemist on lõpparvega, arvutatakse intress hilinenud makse jaoks iga päev, kasutades eritingimustes määratletud määra.

38.2. Kui makseid ei tehta 120 päeva jooksul alates artikli 38 lõikes 1 sätestatud ajavahemiku lõpust, on konsultandil õigus lepingut mitte täita või leping lõpetada.

Artikkel 39

Maksed kolmandatele isikutele

39.1. Makseid kolmandatele isikutele tohib teha alles pärast artikli 6 kohast lepingu üleandmist. Tellijat teavitatakse üleandmisest.

39.2. Lepingu ülevõtmisest soodustatud isikute teavitamine on ainult konsultandi kohustus.

39.3. Kui konsultandi vara arestitakse õiguslikult siduvalt nii, et see mõjutab temale lepingu alusel tehtavaid makseid, piiramata kuidagi artiklis 38 sätestatud tähtaegu, võib tellija jätkata maksete tegemist konsultandile 30 päeva jooksul alates päevast, mil ta on saanud teate maksetakistuse lõplikust kõrvaldamisest.

LEPINGU RIKKUMINE JA LÕPETAMINE

Artikkel 40

Lepingu rikkumine

40.1. Lepingupool rikub lepingut, kui ta ei täida mis tahes lepingujärgset kohustust.

40.2. Lepingu rikkumise korral on rikkumisest kahju saanud poolel õigus järgmisele:

a) hüvitisele; ja/või

b) lepingu lõpetamisele.

40.3. Hüvitised võivad olla kas:

a) kahjuhüvitised; või

b) leppetrahvid.

40.4. Igal juhul, kui tellijal on õigus hüvitisele, võib ta sellised hüvitised arvata maha konsultandile makstavatest mis tahes summadest või asjakohasest tagatisest.

40.5. Ilma et see piiraks tellija riigi õigusaktide kohaldamist, on tellijal õigus hüvitisele mis tahes kahju eest, mis ilmneb pärast lepingu lõpetamist.

Artikkel 41

Lepingu lõpetamine tellija poolt

41.1. Tellija võib lõpetada lepingu igal ajal kohese jõustumisega, kui artikli 41 lõikes 2 ei sätestata teisiti.

41.2. Kui nende üldtingimustega ei ole ette nähtud teisiti, võib tellija lõpetada lepingu, teatades sellest konsultandile seitse päeva ette, järgmistel juhtudel:

a) konsultant kaldub teenuste osutamisel oluliselt lepingust kõrvale;

b) konsultant ei järgi jätkuvalt lepingu sätteid 14 päeva jooksul alates tellijalt teatise saamisest maksete tegemise peatamise kohta artikli 35 lõike 11 alusel;

c) konsultant ei järgi mõistliku aja jooksul talle järelevaataja poolt antud teatist, millega nõutakse temalt sellise hooletuse või lepingujärgse kohustuse täitmata jätmise heastamist, mis mõjutab tõsiselt teenuste osutamise nõuetekohast lõpetamist õigeks ajaks;

d) konsultant keeldub täitmast järelevaataja antud töökorraldusi või jätab need hooletusest täitmata;

e) konsultant annab lepingu või allhankelepingud üle ilma tellija loata;

f) konsultant on pankrotis või maksejõuetu, kui tema vara arestitakse või kui ta jõuab võla suhtes võlausaldajatega kokkuleppele või kui ta jätkab oma äritegevust kohtu või võlausaldajate määratud sundvalitseja juhatusel oma võlausaldajate kasuks või kui käib pankrotimenetlus;

g) on tehtud mis tahes lõplik otsus konsultandi ametialase tegevusega seotud õigusrikkumise suhtes;

h) esineb mis tahes muu lepingu täitmist takistav õigusvõime puudumine;

i) esineb mis tahes organisatsiooniline muutus, sealhulgas konsultandi juriidilise isiku, laadi ja mõju muutus, kui sellist muudatust ei registreerita lepingule lisatava kinnitusena;

j) konsultant ei jää vastavalt artikli 12 lõikele 1 sõltumatuks;

k) konsultant ei esita nõutud tagatist või kindlustust või kui tagatise või kindlustuse esitanud isik ei ole suuteline täitma oma kohustusi.

41.3. Lõpetamine ei piira mingeid tellija ja konsultandi lepingujärgseid õigusi ega volitusi. Seejärel võib tellija lõpetada teenused ise või sõlmida konsultandi arvel mis tahes muu lepingu kolmanda isikuga. Konsultandi vastutus viivituse esinemise eest ehitustöö lõpetamisel kaob kohe, kui tellija on lepingu lõpetanud, ilma et see piiraks kuidagi lepinguga seotud kohustusi, mis võivad olla tekkinud varem.

41.4. Konsultant lõpetab lepingu lõpetamisel või selle kohta teate saamisel viivitamata ja nõuetekohasel viisil teenuste osutamise ning vähendab kulutused miinimumini.

41.5. Järelevaataja tõendab niipea kui võimalik pärast lepingu lõpetamist teenuste maksumuse ja kõik konsultandile lõpetamise kuupäeva seisuga makstavad summad.

41.6. Tellijal ei ole kohustust teha konsultandile mingeid täiendavaid makseid, kuni teenuste osutamine pole lõpetatud; teenuste osutamise lõpetamisel võib tellija nõuda konsultandilt vajaduse korral teenuste lõpetamisega seotud täiendavate kulutuste hüvitamist või maksta konsultandile saadaolev jääksumma.

41.7. Kui tellija lõpetab lepingu, on tal õigus nõuda konsultandilt sisse kogu talle tekitatud kahju lepingus märgitud maksimumsumma ulatuses. Kui maksimumsummat ei ole määratletud, on tellijal ilma, et see piiraks tema teisi lepingujärgseid õiguskaitsevahendeid, õigus nõuda sisse see osa lepingujärgsest hinnast, mis on omistatav sellele teenuste osale, mida ei ole konsultandi süül nõuetekohaselt lõpetatud.

41.8. Kui lepingu lõpetamise põhjuseks ei ole konsultandi tegu või selle tegemata jätmine, on konsultandil õigus lisaks juba tehtud tööde eest talle makstavatele summadele esitada nõue saadud kahju hüvitamiseks.

Artikkel 42

Lepingu lõpetamine konsultandi poolt

42.1. Konsultant võib lõpetada lepingu, teatades sellest tellijale 14 päeva ette, kui tellija:

a) ei maksa konsultandile summasid, millele tal on õigus pärast artikli 38 lõikes 2 sätestatud tähtaja lõppu järelevaataja poolt väljastatud tõendi alusel; või

b) ei täida järjekindlalt oma kohustusi pärast korduvaid meeldetuletusi; või

c) peatab teenuste või selle mis tahes osa osutamise rohkem kui 180 päevaks lepingus sätestamata või konsultandi vigadest mittetulenevatel põhjustel.

42.2. Selline lõpetamine ei piira mingeid muid tellija või konsultandi lepingujärgseid õigusi.

42.3. Lepingu sellise lõpetamise korral maksab tellija konsultandile igasuguse kahju eest, mis konsultandile võib tekkida. Selline täiendav makse ei tohi ületada lepingus määratletud piiri.

Artikkel 43

Vääramatu jõud

43.1. Kumbagi poolt ei käsitata lepingu alusel süüdi oma kohustuste täitmata jätmises või rikkumises, kui selliste kohustuste täitmist takistavad mis tahes vääramatu jõu juhud, mis ilmnevad pärast lepingu sõlmimisest teatamise või lepingu jõustumise kuupäeva, olenevalt sellest, kumb kuupäev on varasem.

43.2. Siin kasutatud vääramatu jõu mõiste tähendab streike, töösulge või muid töökonflikte, rahvavaenlase tegusid, väljakuulutatud või väljakuulutamata sõjaolukordi, blokaade, ülestõuse, massirahutusi, epideemiaid, maalihkeid, maavärinaid, torme, pikselööke, üleujutusi, uuristusi, rahvarahutusi, plahvatusi ja mis tahes muid samalaadseid ettenägematuid sündmusi, mis ei sõltu kummastki poolest ja mille ületamise eest ei suuda kumbki pool hoolitseda.

43.3. Olenemata artikli 24 ja 41 sätetest, ei vastuta konsultant leppetrahvide maksmise või puudulikust täitmisest tuleneva lepingu lõpetamise eest, kui ja selles ulatuses kui töövõtja viivitus või muu oma lepingujärgsete kohustuste täitmatajätmine on vääramatu jõu tulemus. Olenemata artikli 38 ja 42 sätetest, ei vastuta tellija samamoodi makseviivitustelt intressi tasumise ega kohustuste täitmata jätmisest või puudulikust täitmisest tuleneva konsultandipoolse lepingu lõpetamise eest, kui ja selles ulatuses kui tellija viivitus või muu oma lepingujärgsete kohustuste täitmata jätmine on vääramatu jõu tulemus.

43.4. Kui kumbki pool leiab, et ilmneb mis tahes vääramatu jõu juht, mis võib mõjutada tema kohustuste täitmist, teavitab ta viivitamata teist poolt ja järelevaatajat, esitades üksikasjad asjaolude laadi, tõenäolise kestuse ja eeldatava mõju kohta. Kui järelevaataja ei sätesta oma kirjalikus teatises teisiti, jätkab konsultant oma lepingujärgsete kohustuste täitmist niivõrd, kuivõrd see on arukalt teostatav, ja püüab leida kõiki muid mõistlikke viise oma nende kohustuste täitmiseks, mida vääramatu jõu juht ei mõjuta. Konsultant ei kasuta selliseid alternatiivseid viise enne järelevaatajalt juhiste saamist.

43.5. Kui järelevaataja juhiste järgimisel või alternatiivsete viiside kasutamisel vastavalt artikli 43 lõikele 4 ilmneb täiendavaid kulutusi, tõendab vastava summa järelevaataja.

43.6. Kui vääramatu jõuga seotud asjaolud on ilmnenud ja need jätkuvad 180 päeva jooksul, on olenemata lepingu täitmiseks selliste asjaolude tõttu konsultandile antud mis tahes ajapikendusest, kummalgi poolel õigus leping lõpetada, teatades sellest teisele poolele 30 päeva ette. Kui 30 päeva pikkuse ajavahemiku lõpus kestavad vääramatu jõuga seotud asjaolud edasi, leping lõpetatakse ja lepingu pooled vabastatakse selle tulemusel edasisest lepingu täitmisest.

Artikkel 44

Surmajuhtum

44.1. Kui konsultant on füüsiline isik, lõpeb leping automaatselt, kui see inimene sureb. Tellija vaatab läbi kõik pärijate või soodustatud isikute ettepanekud, kui nad on teatanud oma soovist lepingut jätkata. Tellija otsus teatatakse asjaomastele isikutele 30 päeva jooksul alates sellise ettepaneku saamisest.

44.2. Kui konsultant koosneb mitmest füüsilisest isikust ja üks või mitu nendest sureb, esitavad pooled teenuste osutamise edenemise kohta aruande ja tellija otsustab, kas leping lõpetada või sellega jätkata vastavalt elus olevate poolte ja pärijate või soodustatud isikute võetud kohustustele.

44.3. Artikli 44 lõigetega 1 ja 2 ettenähtud juhtudel teatavad lepingu täitmise jätkamist soovivad isikud sellest tellijale 15 päeva jooksul alates surmajuhtumi kuupäevast.

44.4. Kui eritingimustega ei sätestata teisiti, on sellised isikud ühiselt ja solidaarselt vastutavad lepingu nõuetekohase täitmise eest samas ulatuses nagu surma saanud konsultant. Lepingu jätkamise suhtes kohaldatakse nendes tingimustes sätestatud tagatise kehtestamisega seotud eeskirju.

VAIDLUSTE LAHENDAMINE

Artikkel 45

Vaidluste lahendamine

45.1. Tellija ja konsultant teevad jõupingutusi, et lahendada rahumeelselt lepinguga seotud vaidlused, mis võivad nende või järelevaataja ja konsultandi vahel tekkida.

45.2. Eritingimustega nähakse ette:

a) vaidluste rahumeelse lahendamise kord;

b) tähtajad, mille jooksul võib rahumeelsele vaidluste lahendamisele tugineda pärast seda, kui teisele poolele on vaidlustamise kohta saadetud teatis, ning maksimaalne ajavahemik lahenduse saavutamiseks, tingimusel et see ei või olla pikem kui 120 päeva alates vastuvõetud menetluse algusest;

c) tähtajad kirjalikult vastamiseks rahumeelse vaidluste lahendamise taotlusele või muudele kõnealuse menetluse käigus lubatud taotlustele ja selliste tähtaegade eiramise tagajärjed.

45.3. Pooled võivad leppida kokku vaidluste lahendamises lepitusmenetluse teel kindlaksmääratud aja jooksul kolmanda isiku poolt, kui vaidlusi ei õnnestunud rahumeelselt lahendada.

45.4. Vaidluste rahumeelne lahendamine või lepitusmenetlus sisaldab igal juhul menetlust, mille jooksul teavitatakse kaebustest ja vastustest teist poolt.

45.5. Kui vaidlusi ei suudeta määratletud maksimaalsete tähtaegade piires rahumeelselt või lepitusmenetluse teel lahendada, siis lahendatakse vaidlus:

a) siseriikliku lepingu puhul tellija riigi siseriiklike õigusaktide kohaselt; ja

b) rahvusvahelise lepingu puhul vahekohtumenetluse teel Euroopa Liidu Nõukogu poolt vastuvõetud menetluskorra kohaselt.

--------------------------------------------------

V LISA

EUROOPA ARENGUFONDIST RAHASTATAVATE ÜMTs KOHALDATAVATE LEPINGUTE LEPITUS- JA VAHEKOHTUMENETLUSE EESKIRJAD

SISUKORD

I. SISSEJUHATUS

Artikkel 1 – Kohaldamisala

Artikkel 2 – Mõisted

Artikkel 3 – Tähtaegade arvutamine ja nendest teavitamine

Artikkel 4 – Siseriiklike õiguskaitsevahendite ammendumine

Artikkel 5 – Lepitamine

II. KOHUS

Artikkel 6 – Vahekohtunike kodakondsus

Artikkel 7 – Vahekohtunike arv

Artikkel 8 – Ainsa vahekohtuniku nimetamine

Artikkel 9 – Kolme vahekohtuniku nimetamine

Artikkel 10 – Nimetamised ametisse nimetava asutuse poolt

Artikkel 11 – Vahekohtuniku taandamine

Artikkel 12 – Vahekohtuniku asendamine

III. VAHEKOHTUMENETLUS

Artikkel 13 – Üldsätted

Artikkel 14 – Kohaldatav õigus ja menetluskord

Artikkel 15 – Menetluskeel

Artikkel 16 – Menetluskoht

Artikkel 17 – Esindamine ja abi

Artikkel 18 – Vahekohtumenetluste alustamine

Artikkel 19 – Hagiavaldus

Artikkel 20 – Kaitseväide

Artikkel 21 – Kaitseväitesse tehtavad muudatused

Artikkel 22 – Kohtu pädevuse mittetunnistamine

Artikkel 23 – Muud kirjalikud selgitused

Artikkel 24 – Tähtajad

Artikkel 25 – Tõendid

Artikkel 26 – Suuline asjaarutamine

Artikkel 27 – Ajutised või kaitsemeetmed

Artikkel 28 – Eksperdid

Artikkel 29 – Kohustuste täitmatajätmine

Artikkel 30 – Ärakuulamise lõpetamine

Artikkel 31 – Menetlusega seotud eeskirjadest loobumine

IV. KOHTUOTSUS

Artikkel 32 – Otsused

Artikkel 33 – Kohtuotsuse kuupäev, kohaldamisala, vorm ja mõju

Artikkel 34 – Kohtuotsuse jõustamine

Artikkel 35 – Vaidluste lahendamine või muud alused menetluse lõpetamiseks

Artikkel 36 – Kohtuotsuse tõlgendamine

Artikkel 37 – Kohtuotsuse parandamine

Artikkel 38 – Täiendav kohtuotsus

Artikkel 39 – Tasud

Artikkel 40 – Kulud

Artikkel 41 – Kuludega seotud summade deponeerimine

I – SISSEJUHATUS

Artikkel 1

Kohaldamisala

Euroopa Arengufondist rahastatavate lepingutega seotud vaidlused, mida vastavalt lepingut hõlmavatele üld- ja eritingimustele võib lahendada lepitus- või vahekohtumenetluse teel, lahendatakse vastavalt käesolevatele menetluseeskirjadele.

Artikkel 2

Mõisted

Nendes eeskirjades, kui kontekstist ei tulene teisiti, on järgmistel sõnadel ja väljenditel siin neile omistatud tähendus:

ÜMT – ülemeremaad ja -territooriumid, mis on nõukogu kaudu assotsieerunud Euroopa Majandusühendusega (EMÜ),

nõukogu otsus – Euroopa Ühenduste Nõukogu 25. juuli 1991. aasta otsus 91/482/EMÜ ülemeremaade ja -territooriumide assotsieerimise kohta Euroopa Majandusühendusega,

liikmesriik – EMÜ liikmesriik,

ametiasutus – asjaomase ÜMT ametiasutus, kellele on antud ülesanne lahendada haldusmeetodite abil vaidlusi, mis tulenevad selliste lepingute alusel või nendega seoses, kus tellija on üks pool,

kohus – vahekohus,

ametisse nimetav asutus – poolte kokkuleppel vahekohtumenetluseks valitud asutus või sellise kokkuleppe puudumisel käesolevate eeskirjadega vahekohtuniku määramiseks määratletud asutus,

tellija – riik või mis tahes avalik-õiguslik või eraõiguslik juriidiline isik, kes sõlmib lepingu või kellel nimel see sõlmitakse,

leping – EAFi leping ehitustöö, tarnete või teenuste jaoks,

nõude esitaja – vahekohtumenetlust alustav pool, esitades teisele poolele teatise vahekohtumenetluse taotluse kohta ja oma nõuded,

kostja – vahekohtumenetluse pool, kelle vastu nõuded esitatakse,

pool – vahekohtumenetlusega seoses kasutatuna nõude esitaja või kostja vahekohutmenetluses.

Artikkel 3

Tähtaegade arvutamine ja nendest teavitamine

3.1. Nende eeskirjadega ettenähtud mis tahes teatis tuleb saata tähtkirjaga või anda üle otse koos taotlusega saada mõlemal juhul kuupäevaga varustatud vastuvõtuteatis. Teatis loetaks vastuvõetuks päeval, mil see on sellisel viisil edastatud.

3.2. Kui nende eeskirjade alusel arvutatakse ajavahemikku, algab selline ajavahemik teatise või ettepaneku vastuvõtmise päevale järgneval päeval. Kui sellise ajavahemiku viimane päev on teatise või ettepaneku saamise kohas riigipüha või puhkepäev, pikendatakse ajavahemikku kuni sellele järgneva esimese tööpäevani. Neid riigipühasid või puhkepäevi, mis jäävad ajavahemiku sisse, võetakse arvutamisel siiski arvesse.

Artikkel 4

Siseriiklike õiguskaitsevahendite ammendumine

4.1. Nende eeskirjade alusel ei saadeta vaidlust vahekohtusse enne, kui kõik asjaomase ÜMT poolt ettenähtud haldusmenetlused selliste vaidluste lahendamiseks on ammendunud või käsitatakse neid ammendunutena. Haldusmenetlused loetakse ammendunuks, kui ametiasutus ei ole 120 päeva jooksul alates vaidluse lahendamise esialgse taotluse kättesaamisest teinud lõplikku otsust.

4.2. Kui taotlejal ei ole võimalik kasutada haldusmenetlusi seepärast, et asjaomases ÜMTs sellised menetlused puuduvad, võib käesolevate eeskirjade alusel saata vaidluse vahekohtusse üksnes pärast seda, kui taotleja on esitanud teisele poolele oma kaebuse kohta teatise ja kui kõnealune teine pool ei ole võtnud 120 päeva jooksul alates sellise teatise vastuvõtmisest sisukaid meetmeid kaebuse põhjuse heastamiseks või parandamiseks.

Artikkel 5

Lepitamine

5.1. Isik, kellel on õigus taotleda vahekohtumenetlust, võib mis tahes ajal enne vahekohutmenetluse taotluse tegemist taotleda lepingut rahastava asutuse rahumeelset sekkumist või vaidluse lahendamist lepitusmenetluse teel vastavalt nendele eeskirjadele.

5.2. Kui vaidluse pooled selles kokku lepivad, viib lepitusmenetluse läbi ainus vahekohtunik; muudel juhtudel viib selle läbi kolmest vahekohtunikust koosnev komisjon.

5.3. Lepitajaks nimetamise tingimustele vastamiseks peab isik olema kas ÜMT või liikmesriigi kodanik.

5.4. Kui lepitusmenetluse viib läbi ainus lepitaja, lepivad vaidluse pooled selles isikus kokku. Kui menetluse viib läbi lepituskomisjon, määrab kumbki vaidluse pool ühe komisjoni liikme. Komisjoni esimeheks oleva kolmanda liikme, kelle kodakondsus on erinev vaidluse poolte kodakondsusest, valivad komisjoni liikmed.

5.5. Pool, kes teeb lepitusmenetluse taotluse, teavitab sellest teist poolt.

Taotlus koosneb taotleja juhtumi selgitusest ja sellele lisatakse asjakohaste dokumentide koopiad. Taotlus sisaldab samuti lepitajaks soovitatava või nimetatud isiku nime ja aadressi.

5.6. Teine pool teatab 60 päeva jooksul alates taotluse kohta teatise saamisest taotlejale, kas ta on valmis lepituskatset tunnustama; sellisel juhul saadab ta taotlejale tema avalduse kohta vastuse. Taotlus sisaldab ka teise poole poolt lepitajaks soovitatava või nimetatud isiku nime ja aadressi.

5.7. Poolte valitud lepituskomisjoni liikmed määravad 30 päeva jooksul alates vastuse kohta teatise saamisest komisjoni esimehe.

5.8. Lepitaja või lepituskomisjoni menetlus on nii vaba ja kiire kui on sobilik erapooletuks ja objektiivseks vaidluste lahendamiseks ning see põhineb mõlema poole õiglasel ärakuulamisel.

Kumbki pool võib lepitusmenetluses osaleda ise või saata sinna enda valitud esindaja.

5.9. Pärast asjaolude uurimist esitab lepitaja või lepituskomisjon pooltele vaidluse lahendamise tingimused.

5.10. Kui jõutakse lahenduseni, koostab lepitaja või lepituskomisjon lahenduse kohta aruande. Mõlemad pooled kirjutavad aruandele nõusoleku märgiks alla. Poolte allkirjastatud lahenduse aruanne on nende suhtes siduv.

5.11. Allkirjastatud lahendusaruande koopiad antakse pooltele.

5.12. Kui lahenduseni ei jõuta, jääb pooltele õigus saata oma vaidlus nende eeskirjade alusel vahekohtusse; sellisel juhul ei mõjuta ükski asi, mis on seoses menetlusega selgunud lepitaja või lepituskomisjoni ees, mingil moel poolte õigushüvesid vahekohtus.

5.13. Vahekohtunikuks ei tohi nimetada isikut, kes oli samas asjas lepitaja või lepituskomisjoni liige.

II – KOHUS

Artikkel 6

Vahekohtunike kodakondsus

Vahekohtunikuks nimetamise tingimustele vastamiseks peab isik olema kas ÜMT või liikmesriigi kodanik.

Artikkel 7

Vahekohtunike arv

Kui pooled selles kokku lepivad, koosneb vahekohus ainult ühest vahekohtunikust. Pooled peavad sellise kokkuleppeni jõudma 15 päeva jooksul pärast seda, kui kostja on saanud kätte teatise vahekohtumenetluse alustamise kohta, nagu on sätestatud artiklis 18. Kui pooled ei lepi kokku ainsas vahekohtunikus või kui nad lepivad kokku teisiti, koosneb kohus kolmest vahekohtunikust.

Artikkel 8

Ainsa vahekohtuniku nimetamine

8.1. Kui tuleb nimetada ainus vahekohtunik, lepivad pooled selles vahekohtunikus või vahekohtuniku ametisse nimetavas asutuses kokku 60 päeva jooksul alates vahekohtumenetluse algusest, nagu on sätestatud artiklis 18.

8.2. Kui:

a) pooled ei suuda 60 päeva jooksul leppida kokku vahekohtunikus või ametisse nimetavas asutuses; või

b) poolte poolt kokku lepitud ametisse nimetav asutus keeldub vahekohtunikku nimetamast või ei suuda teda nimetada,

võib kumbki pool taotleda, et ametisse nimetava asutuse ülesande täidaks selline Haagi Rahvusvahelise Kohtu kõige vanem kohtunik, kellel on ÜMT ja liikmesriigi kodakondsus.

Artikkel 9

Kolme vahekohtuniku nimetamine

9.1. Kui tuleb nimetada kolm vahekohtunikku, nimetab kumbki pool ühe vahekohtuniku. Niimoodi nimetatud kaks vahekohtunikku valivad kolmanda vahekohtuniku, kes tegutseb kohtu eesistujana.

9.2. Kumbki pool peab nimetama vahekohtuniku 60 päeva jooksul alates kuupäevast, mil pooled leppisid kokku selles, et kohus koosneb kolmest vahekohtunikust, või kuupäevast, mil artikli 7 lõike 1 tingimustel tehti otsus mitte moodustada ainsast vahekohtunikust koosnevat kohut.

9.3. Kui:

a) kaks kummagi poole nimetatud vahekohtunikku ei ole 30 päeva jooksul pärast nimetamist valinud kolmandat vahekohtunikku; või

b) 30 päeva jooksul alates ühe poole tehtud nimetamise kohta teatise saamisest ei ole teine pool teatanud esimesele poolele enda poolt nimetatud vahekohtunikku,

nimetab nõutava vahekohtuniku emma-kumma taotlusel ametisse nimetav asutus.

9.4. Pooled lepivad ametisse nimetavas asutuses kokku vähemalt 60 päeva jooksul pärast seda, kui on ilmnenud vajadus kõnealuse asutuse nimetamise järele. Kui pooled ei ole kõnealuse ajavahemiku lõppedes ametisse nimetavas asutuses kokku leppinud, võib kumbki pool taotleda, et ametisse nimetava asutuse ülesande täidaks selline Haagi Rahvusvahelise Kohtu kõige vanem kohtunik, kellel on ÜMT ja liikmesriigi kodakondsus.

Artikkel 10

Nimetamised ametisse nimetava asutuse poolt

10.1. Kui taotletakse vahekohtuniku nimetamist ametisse nimetava asutuse poolt, saadab taotluse esitav pool ametisse nimetavale asutusele artikli 18 lõikes 1 osutatud vahekohtumenetlust käsitleva teatise koopia ja koopia lepingust, mille alusel või millega seoses on vaidlus tekkinud. Ametisse nimetav asutus võib nõuda kummaltki poolelt sellist teavet, mida ta peab oma ülesande täitmiseks vajalikuks.

10.2. Kumbki pool võib ametisse nimetavale asutusele pakkuda välja vahekohtunikeks nimetamiseks sobivate isikute nimed. Kui sellised ettepanekud on tehtud, esitatakse väljapakutud isikute täielikud nimed, aadressid ja kodakondsus ning nende kvalifikatsiooni kirjeldus.

10.3. Ametisse nimetav asutus nimetab vahekohtuniku või vahekohtunikud nii kiiresti kui võimalik. Nimetamisel:

a) võtab ametisse nimetav asutus arvesse selliseid kaalutlusi, mis aitavad tõenäoliselt nimetada sõltumatut ja erapooletut vahekohtunikku, kelle kodakondsus erineb poolte kodakondsusest, kes on moraalselt puhas ning kellel on tunnustatud pädevus vaidlusaluste asjade suhtes kohaldatavates õigusküsimustes ning tehnika- ja finantsvaldkonnas; ja

b) kasutab ametisse nimetav asutus, kui mõlemad pooled ei lepi kokku teisiti või kui ametisse nimetav asutus otsustab oma äranägemisel, et kõnealune menetlus ei ole konkreetse asja puhul asjakohane, järgmiseid menetlusi:

i) ametisse nimetav asutus edastab mõlemale poolele identse loetelu, mis sisaldab artikli 6 lõike 1 ja artikli 10 lõike 3 punkti a tingimustel vahekohtunikuks nimetamise tingimustele vastava vähemalt kolme isiku nimesid;

ii) kumbki pool võib 30 päeva jooksul alates sellise loetelu saamisest tagastada loetelu ametisse nimetavale asutusele pärast seda, kui ta on jätnud loetelust välja isiku või isikud, kelle suhtes tal on vastuväiteid, ning järjestada järelejäänud nimed vastavalt oma eelistustele. Kui loetelu ei tagastata või kui ei ole muudetud järjekorda, milles olid nimed esialgses loetelus, käsitatakse kõnealuses loetelus esinevaid nimesid asjaomase poole poolt heakskiidetuks nende esinemise järjekorras;

iii) kui ametisse nimetav asutus on mõlemalt poolelt loetelu tagasi saanud või kui loetelu tagastamiseks ettenähtud tähtaeg on lõppenud, olenevalt sellest, kumb on varasem, nimetab ametisse nimetav asutus 30 päeva jooksul vahekohtuniku loetelu nende nimede hulgast, mille pooled on heaks kiitnud või mida käsitatakse heakskiidetutena, vastavalt poolte märgitud eelistusjärjekorrale;

iv) kui mingil põhjusel ei saa vahekohtunikku nimetada käesoleva korra kohaselt, võib ametisse nimetav asutus nimetada sobiva vahekohtuniku, võttes arvesse poolte huvisid, vaidluse laadi ja vajaduse korral asjaolu, et üks pooltest on riik.

Artikkel 11

Vahekohtuniku taandamine

11.1. Vahekohtunik, keda kavatsetakse nimetada, teeb isikutele, kes lähenevad talle seoses tema võimaliku nimetamisega, ilmsiks kõik faktid ja asjaolud, mis võivad tõenäoliselt põhjustada õigustatud kahtlusi seoses tema erapooletuse või sõltumatusega. Vahekohtunikuks nimetatud isik avalikustab sellised faktid ja asjaolud pooltele, kui ta ei ole pooli nendest asjaoludest juba teavitanud.

11.2. Pool võib mis tahes vahekohtuniku taandada, kui esinevad faktid või asjaolud, mis põhjustavad õigustatud kahtlusi seoses vahekohtuniku erapooletuse või sõltumatusega. Enda poolt nimetatud vahekohtuniku või vahekohtuniku, kelle nimetamisel ta on osalenud, võib pool taandada siiski ainult põhjustel, millest ta saab teadlikuks pärast nimetamist.

11.3. Pool, kes kavatseb vahekohtuniku taandada, saadab taandatavale vahekohtunikule ja teisele poolele sellise taandamise kohta kirjaliku teatise, märkides kohtu jaoks ära taandamise põhjused. Teatis saadetakse 15 päeva jooksul alates kohtu moodustamisest või taandatava vahekohtuniku nimetamisest, olenevalt sellest, kumb on hilisem, või 15 päeva jooksul pärast seda, kui taandamist õigustavad asjaolud on saanud taandamist tegevale poolele teatavaks.

11.4. Kui teine pool on ühe poole tehtud taandamisega nõus või kui taandatav vahekohtunik astub ametist tagasi, lõpevad viivitamata kõnealuse vahekohtuniku volitused vahekohtumenetluses. Kuid poolte kokkulepe taandamise kohta ega taandatava vahekohtuniku tagasiastumine ei tähenda veel taandamise põhjendatuse tunnustamist.

11.5. Kui teine pool ei ole taandamisega nõus või kui taandatav vahekohtunik ei astu tagasi, tehakse otsus taandamise kohta järgmiselt:

a) kui vahekohtuniku nimetas ametisse nimetav asutus, teeb otsuse see asutus;

b) kui vahekohtunikku ei nimetanud ametisse nimetav asutus, teevad otsuse kohtu teised liikmed, kui neid on;

c) kõikidel muudel juhtudel või teiste kohtuliikmete lahkarvamuse korral teeb otsuse ametisse nimetav asutus, kes on määratud või määratakse artikli 9 lõikes 4 ettenähtud korra kohaselt.

Siin määratletud asutuse otsus on lõplik.

Artikkel 12

Vahekohtuniku asendamine

12.1. Järgmistel juhtudel nimetatakse asendusvahekohtunik vastavalt artiklites 8–10 sätestatud korrale:

a) teine pool on vahekohtuniku taandamisega nõus; või

b) taandatav vahekohtunik astus ametist tagasi; või

c) olenemata sellest, et teine pool ei olnud taandamisega nõus või et taandatav vahekohtunik ei astunud tagasi, jääb taandamine jõusse; või

d) vahekohtunik sureb vahekohtumenetluse jooksul; või

e) vahekohtunik ei täida mis tahes muul põhjusel oma kohustusi või kui kohustuste täitmine muutub de jure ja de facto tema jaoks võimatuks.

12.2. Kui vahekohtunik vahetatakse välja, võib kohtu äranägemisel korrata mis tahes varem toimunud ärakuulamist ja kohus võib heita kõrvale menetluse käigus tehtud mis tahes otsuse või korralduse.

III – VAHEKOHTUMENETLUS

Artikkel 13

Üldsätted

13.1. Kui nendest eeskirjadest ei tulene teisiti, võib kohus viia vahekohtumenetluse läbi sellisel viisil, mida ta peab selle puhul asjakohaseks.

13.2. Vahekohus viib menetluse läbi võimalikult kiiresti ja võimalikult väikeste kulutustega, ilma et see piiraks poolte vahel õiguse mõistmist. Pooli koheldakse võrdselt ja igas menetluse etapis antakse kummalegi poolele täielik õigus ennast asjas esindada.

13.3. Kui kumbki pool menetluse mis tahes etapis nii taotleb, korraldab kohus ärakuulamisi tunnistajate tõendite või suuliste väidete esitamiseks, sealhulgas ekspertidest tunnistajate ärakuulamine. Kui sellist taotlust ei esitata, otsustab kohus, kas selliseid ärakuulamisi korraldada või viia menetlus läbi dokumentide ja muude materjalide põhjal.

13.4. Kui üks pool saadab kohtule dokumente või teavet, saadab ta kõik need dokumendid või teabe samal ajal ka teisele poolele. Selliseid dokumente või teavet ei tohi kasutada ühe poole toetuseks, kui ei ole esitatud tõendit selliste dokumentide või sellise teabe teisele poolele edastamise kohta.

Artikkel 14

Kohaldatav õigus ja menetluskord

14.1. Kohus kohaldab vaidlusaluste küsimuste suhtes tellija riigi õigust, kui lepingus ei ole sätestatud teisiti; sellisel juhul kohaldab kohus lepingus määratletud õigust. Igal juhul otsustab kohus vastavalt lepingu tingimustele ja võib võtta arvesse tehingu suhtes kohaldatavaid kaubandustavasid.

14.2. Kui kohaldatav õigus mingis konkreetses küsimuses vaikib, kohaldab kohus lepingu suhtes kohaldatavast õigusest tulenevat konfliktinormi. Kohus ei või keelduda otsuse tegemisest põhjusel, et seadus mingis küsimuses vaikib või on ebaselge.

14.3. Olenemata artikli 5 lõike 1 ja artikli 14 lõike 1 sätetest, kui pooled vahekohtumenetluse käigus seda selgesõnaliselt lubavad, otsustab kohus rahumeelselt või ex aequo et bono.

14.4. Nende eeskirjade kohaselt viiakse läbi kogu vahekohtumenetlus. Kui pooled ei jõua kokkuleppele, teeb otsuse mis tahes menetlusküsimuses, mida ei ole nende eeskirjadega sätestatud, kohus, kes tagab sellisel juhul eelkõige poolte võrdse kohtlemise tagamise.

Artikkel 15

Menetluskeel

15.1. Vahekohtumenetlus viiakse läbi ja vahekohtu otsus tehakse keeles, mida kohaldatakse selle lepingu puhul, mille tingimused või täideviimine on vaidluse aluseks.

15.2. Kohus võib määrata, et kõikidele hagiavaldusele või kaitseväitele lisatavatele dokumentidele ning kõikidele muudele menetluse käigus esitatud dokumentidele või asitõenditele, mis ei ole koostatud menetluse keeles, lisatakse kinnitatud tõlge menetluse keelde.

Artikkel 16

Menetluskoht

16.1. Vahekohtumenetlus viiakse läbi selles ÜMTs, kus leping sõlmiti või kus seda täidetakse. Kohus võib poolte nõusolekul ja asjakohasel põhjusel otsustada viia vahekohtumenetlus läbi mõnes teises kohas. Muu koha kasuks otsustamisel võtab kohus arvesse vaidlusega seotud asjaolusid, sealhulgas sellega seotud kulusid, sobivust pooltele ning alternatiivse koha menetluseeskirjade võimalikku kahjulikku mõju pooltele ja menetlusele.

16.2. Ilma et see piiraks artikli 16 lõike 1 kohaldamist, võib kohus pidada mõned ärakuulamised ja istungid mis tahes kohas, mida ta peab asjakohaseks, võttes arvesse vaidlusega seotud asjaolusid.

16.3. Kohus võib kokku tulla mis tahes kohas, mida ta peab tööde, kaupade, muu vara või dokumentide kontrolliks vajalikuks. Pooli teavitatakse aegsasti, et võimaldada neil selliste kontrollide juures kohal viibida.

Artikkel 17

Esindamine ja abi

Pooli võivad esindada ja/või abistada nende valitud isikud. Selliste isikute nimed ja aadressid tuleb edastada kirjalikult teisele poolele ja kohtule. Sellistes teatistes tuleb täpsustada, kas mainitud isik on nimetatud esindamiseks või abistamiseks.

Artikkel 18

Vahekohtumenetluse alustamine

18.1. Vahekohtusse nõude esitaja teavitab kostjat vahekohtust. Selline teatis on tähtajaline, välja arvatud juhul, kui see pole esitatud hiljem kui 90. päeval pärast asjaomases ÜMTs võetud lõpliku haldusmenetluse lõpetamise kohta otsuse tegemist või juhul, kui selline haldusmenetlus pole kättesaadav, hiljem kui 90. päeval pärast teisele poolele teatatud kaebuse heastamiseks artikli 4 lõikes 2 ettenähtud 120 päevase ajavahemiku lõppu.

18.2. Vahekohtumenetluse alguseks loetakse kuupäeva, mil kostja on saanud kätte vahekohtumenetlust käsitleva teatise.

18.3. Vahekohtumenetlust käsitlev teatis sisaldab järgmist:

a) nõue vaidluse saatmiseks vahekohtusse;

b) poolte nimed ja aadressid ning nende kodakondsus teatise tegemise ajal;

c) viide lepingule, millest või millega seoses vaidlus tekkis, ning lepingu konkreetne klausel või konkreetsed klauslid, mida on rikutud või mis vaidlustatakse;

d) nõude üldine laad ja vajadusel sellega seotud summa;

e) nõude eesmärk;

f) lühike kuupäevadega varustatud selgitus kõikide võetud haldusmenetluste või nõuetest teatamise kohta ning selliste meetmete tulemus;

g) ettepanek vahekohtunike arvu kohta (kas üks või kolm).

18.4. Samuti võib vahekohtumenetlust käsitlev teatis sisaldada:

a) selle isiku ja/või asutuse nime, kes kavatsetakse esitada ainsaks vahekohtunikuks nimetamiseks ja/või artikli 8 lõikes 1 osutatud ametisse nimetav asutus;

b) teatist artikli 9 lõikes 1 osutatud vahekohtuniku nimetamise kohta nõude esitaja poolt;

c) artiklis 19 nimetatud hagiavaldust.

Artikkel 19

Hagiavaldus

19.1. Kui hagiavaldust ei sisaldu vahekohtumenetlust käsitlevas teatises, edastab nõude esitaja kohtu poolt määratavaks tähtajaks oma kirjaliku hagiavalduse kostjale ja igale vahekohtunikule. Avaldusele lisatakse lepingu koopia.

19.2. Nõude esitaja ja/või tema nõuetekohaselt volitatud esindaja allkirjastatud ja kuupäevaga varustatud hagiavaldus sisaldab järgmiseid üksikasju:

a) poolte nimed ja aadressid;

b) selgitus nõuet toetavate faktide kohta;

c) kõnealused küsimused;

d) nõude eesmärk.

Nõude esitaja lisab oma hagiavaldusele kõik dokumendid, mida ta peab vajalikuks, või lisab viite esitatavatele dokumentidele või muudele tõenditele.

Artikkel 20

Kaitseväide

20.1. Kostja esitab kohtu poolt kindlaksmääratavaks tähtajaks nõude esitajale ja igale vahekohtunikule oma kirjaliku kaitseväite.

20.2. Kaitseväide on vastuseks artikli 19 lõike 2 punktide b–d kohaselt esitatud hagiavalduse üksikasjadele. Kostja lisab oma väitele kõik dokumendid, millele ta ehitab oma kaitse, või lisab viite esitatavatele dokumentidele või muudele tõenditele.

20.3. Selles kaitseväites või vahekohtumenetluse hilisemas etapis, kui kohus leiab, et viivitus oli antud asjaoludel õigustatud, võib kostja teha samast lepingust tuleneva vastunõude või tugineda samast lepingust tulenevale nõudele tasaarvestuse tegemiseks.

20.4. Vastunõude ja tasaarvestuse eesmärgil tehtava nõude suhtes kohaldatakse artikli 19 lõike 2 sätteid.

Artikkel 21

Kaitseväitesse tehtavad muudatused

Kumbki pool võib vahekohtumenetluse käigus oma nõuet või kaitset muuta või seda täiendada, kui kohus ei pea sellise muudatuse tegemise võimaldamist asjakohatuks, võttes arvesse muudatuse tegemisel esinevat viivitust või sellest tulenevat liigset kahju teisele poolele.

Artikkel 22

Kohtu pädevuse mittetunnistamine

22.1. Kohtul on õigus teha kohtualluvuse suhtes vastuväiteid.

22.2. Kohtul on õigus määrata kindlaks lepingu olemasolu või kehtivus. Kohtu otsus selle kohta, et leping on õigustühine, ei mõjuta lepingus sisalduva vahekohtuklausli kehtivust ega kokkulepet esitada vaidlus vahekohtusse, ning seetõttu ei mõjuta selline otsus nende eeskirjade kohaldamist.

22.3. Kohtu pädevuse mittetunnistamine tuleb esitada hiljemalt kaitseväites või vastunõude puhul sellele antavas vastuses. Seda sätet kohaldatakse samuti menetluse käigus saadud uute nõuete ja vastunõuete suhtes.

22.4. Üldiselt peaks kohus tegema vastuväite oma pädevuse mittetunnistamise kohta eeltingimusena. Kohus võib siiski vahekohtumenetlust jätkata ja teha sellise vastuväite oma lõppotsuses.

Artikkel 23

Muud kirjalikud selgitused

Kohus otsustab, milliseid muid kirjalikke selgitusi lisaks hagiavaldusele ja kaitseväitele pooltelt nõutakse või mida nad võivad esitada ning määrab kindlaks nende esitamise viisi jm tähtajad.

Artikkel 24

Tähtajad

Kohtu poolt kirjalike teatiste (sealhulgas hagiavaldus ja kaitseväide) esitamiseks kehtestatud tähtajad ei tohi olla mingil juhul pikemad kui 45 päeva. Kohus võib tähtaegu siiski pikendada, kui ta leiab, et see on õigustatud.

Artikkel 25

Tõendid

25.1. Mõlemal poolel lasub kohustus tõestada fakte, millele nende nõue või kaitse tugineb.

25.2. Kui kohus peab seda asjakohaseks, võib ta nõuda, et pooled peavad esitama kohtule ja teisele poolele kohtu poolt määratavaks tähtajaks selliste dokumentide ja muude tõendite kokkuvõtte, mis ta kavatseb esitada oma hagiavalduses või kaitseväites sätestatud küsimusega seotud asjaolude tõendamiseks.

25.3. Kohus võib kogu menetluse ajal nõuda, et pooled esitaksid dokumente, asitõendeid või muid tõendeid kohtu poolt määratavaks tähtajaks.

Artikkel 26

Suuline asjaarutamine

26.1. Suulise ärakuulamise korral teatab kohus pooltele aegsasti ärakuulamise kuupäeva, kellaaja ja koha.

26.2. Tunnistajate kuulamise korral teatab kumbki pool kohtule ja teisele poolele vähemalt 15 päeva enne ärakuulamist nende tunnistajate nimed ja aadressid, keda ta kavatseb kutsuda, vastava teema ja tunnistajate poolt ütluste andmise keele.

26.3. Kohus korraldab ärakuulamisel antud suuliste selgituste tõlkimise ning lindistamise, kui kohus peab viimast antud asja puhul vajalikuks või kui pooled on selles kokku leppinud ja edastanud sellise kokkuleppe kohtule vähemalt 15 päeva enne ärakuulamist.

26.4. Kui pooled pole kokku leppinud teisiti, viiakse ärakuulamised läbi kinniste istungitena. Kohus võib nõuda, et tunnistaja või tunnistajad lahkuksid teiste tunnistajate ütluste andmise ajaks. Kohtul on vabadus määrata kindlaks tunnistajate küsitlemise viis, ilma et see piiraks kummagi poole õigust küsitleda taotluse korral teise poole kutsutud tunnistajaid.

26.5. Tunnistajate tõendid võib esitada ka vande all antud kirjalike avaldustena, millele tunnistaja on alla kirjutanud. Kummagi poole taotlusel ja kohtu loal võib selliseid tunnistajaid kuulata ärakuulamisel, kus pooltel on võimalus kohal olla ja esitada tunnistajatele küsimusi.

26.6. Kohus määrab pakutud tõendite lubatavuse, asjakohasuse, olulisuse ja osakaalu.

Artikkel 27

Ajutised või kaitsemeetmed

27.1. Kummagi poole taotlusel võib kohus võtta ajutisi meetmeid, mida ta peab vaidlusaluse küsimuse puhul vajalikuks, sealhulgas meetmed vaidlusaluse küsimusega seotud kaupade hoidmiseks, säilitamiseks ja turvalisuse tagamiseks, näiteks kaupade üleandmine kolmandate isikute käsutusse või kergriknevate kaupade müümine. Kohus võib samuti otsustada teatava rahasumma deponeerimise või tagatise andmise kogu vaidlusaluse summa või selle osa tagamiseks. Kui nii ei tehta, on kohtul õigus teha sellised järeldused, mis võivad sellest loogiliselt tuleneda.

27.2. Sellised ajutised meetmed võib võtta ajutise otsusena. Kohtul on õigus nõuda selliste meetmete kulude jaoks tagatist.

Artikkel 28

Eksperdid

28.1. Kohus võib nimetada ühe või mitu eksperti uurima konkreetset asjaga seotud küsimust ja esitama selle kohta kohtule aruande. Poolel on õigus esitada eksperdi suhtes vastuväide seoses tema pädevuse ja erapoolikusega ning kui kohus sellist vastuväidet tagasi ei lükka, astub kõnealune ekspert tagasi. Kohtu poolt kehtestatud eksperdile antavate suuniste koopia edastatakse pooltele.

28.2. Pooled annavad eksperdile mis tahes asjakohast teavet või võimaldavad tal uurida mis tahes dokumente või kaupu, mida ekspert võib nendelt nõuda. Poole ja sellise eksperdi vahelise mis tahes vaidluse üle või nõutava teabe või uuritavate dokumentide asjakohasuse üle teeb otsuse kohus.

28.3. Kui kohus on eksperdi aruande kätte saanud, edastab ta selle koopia pooltele, kellele antakse võimalus väljendada aruande kohta kirjalikult oma arvamust. Poolel on õigus uurida mis tahes dokumenti, millele ekspert on oma aruande koostamisel tuginenud.

28.4. Kummagi poole taotlusel võib eksperti pärast aruande esitamist kuulata ärakuulamisel, kus pooltel on võimalus kohal olla ja esitada talle küsimusi. Sellel ärakuulamisel võib kumbki pool käsitada eksperti tunnistajana vaidlusaluses küsimuses. Selliste menetluste suhtes kohaldatakse artikli 26 sätteid.

Artikkel 29

Kohustuste täitmata jätmine

29.1. Kui nõude esitaja ei edasta kohtu poolt kehtestatud tähtajaks oma hagiavaldust ilma, et ta näitaks ära piisava põhjuse esitamata jätmiseks, väljastab kohus korralduse menetluse lõpetamiseks. Kui kostja ei edasta kohtu poolt kehtestatud tähtajaks oma kaitseväidet ilma, et ta näitaks ära piisava põhjuse esitamata jätmiseks, nõuab kohus pärast kostja suhtes konkreetsete kitsenduste rakendamist menetluse jätkamist ning võib teha otsuse ka siis, kui kaitseväidet pole selleks ajaks esitatud.

29.2. Kui üks pool, keda on nende eeskirjade alusel nõuetekohaselt teavitatud, ei tule ärakuulamisele kohale ilma, et ta näitaks ära piisava põhjuse tulemata jätmiseks, võib kohus vahekohtumenetlusega jätkata.

29.3. Kui üks pool, kellel on nõuetekohaselt palutud esitada dokumentaalseid tõendeid, ei esita neid tõendeid kehtestatud tähtajaks ilma, et ta näitaks ära piisava põhjuse esitamata jätmiseks, võib kohus teha otsuse tema käsutuses olevate tõendite põhjal, võttes nõuetekohaselt arvesse tõendite esitamata jätmist ja selliste tõendite osakaalu vaidlusaluses asjas.

Artikkel 30

Ärakuulamise lõpetamine

30.1. Kohus võib uurida pooltelt, kas neil on muid esitatavaid tõendeid, muid ärakuulatavaid tunnistajaid või muid antavaid selgitusi, ning kui neid ei ole, võib kohus lugeda ärakuulamise lõpetatuks.

30.2. Kui kohus leiab, et see on erandlike asjaolude tõttu vajalik, võib ta otsustada kas oma algatusel või poole taotlusel alustada enne otsuse tegemist uuesti ärakuulamisega mis tahes ajal.

Artikkel 31

Menetlusega seotud eeskirjadest loobumine

Poolt, kes ei tee kohe vastuväidet nende eeskirjade alusel sätete või nõuete mis tahes rikkumise suhtes, käsitatakse loobununa oma õigusest vastuväidet teha.

IV – KOHTUOTSUS

Artikkel 32

Otsused

32.1. Kui kohus koosneb kolmest vahekohtunikust, tehakse kohtuotsus või muud otsused vahekohtunike häälteenamusega. Enamuse puudumise korral otsustab siiski eesistujaks oleva vahekohtuniku hääl, kuid ta peab oma häält põhjendama.

32.2. Menetlusega seotud küsimustes, kui enamust ei ole või kui kohus seda lubab, võib eesistujaks olev vahekohtunik teha otsuse üksi, kui kohtupoolsest võimalikust ülevaatamisest ei tulene teisiti.

Artikkel 33

Kohtuotsuse kuupäev, kohaldamisala, vorm ja mõju

33.1. Vahekohtu otsus tehakse nii kiiresti kui võimalik pärast ärakuulamist või pärast selliste tõendite saamist, mida pooled soovivad kohtu ette tuua.

33.2. Lisaks lõppotsusele on kohtul õigus teha ajutisi, esialgseid või osalisi otsuseid.

33.3. Kohtuotsus on kirjalik ning see on lõplik ja poolte suhtes siduv. Pooled jõustavad otsuse viivitamata. Iga ÜMT või liikmesriik tunnustab nende eeskirjade alusel tehtud otsust siduvana ning tagab selle kohaldamise oma territooriumil nii, nagu oleks see otsus mõne tema enda kohtu või vahekohtu lõplik otsus.

33.4. Kohus esitab otsuse aluseks olevad põhjused, kui pooled pole leppinud kokku, et põhjuseid pole vaja esitada.

33.5. Kohtuotsusele kirjutavad alla vahekohtunikud ja nad tõendavad selle nõuetekohaselt ning otsusele märgitakse vastuvõtmise kuupäev ja koht. Kui kolme vahekohtunikuga menetluse puhul üks vahekohtunik alla ei kirjuta, märgitakse otsusesse allkirja puudumise põhjus.

33.6. Otsuse võib avalikustada ainult mõlema poole nõusolekul.

33.7. Kohus saadab vahekohtunike poolt allkirjastatud ja tõendatud kohtuotsuse koopiad pooltele.

Artikkel 34

Kohtuotsuse jõustamine

34.1. Kohtuotsuse tunnustamiseks ja täideviimiseks ÜMT või liikmesriigi territooriumil, peab asjaomane pool esitama kohtuotsuse tõendatud koopia asutusele, mille kõnealune riik on selleks eesmärgiks määranud. Esitatud koopiale lisatakse jõustamiskorraldus, mille puhul tõendatakse ainult selle autentsus.

34.2. Iga alla kirjutanud riik teavitab 180 päeva jooksul alates nende eeskirjade jõustumisest Euroopa Liidu Nõukogu eesistujat asutusest, mille ta on sel eesmärgil määranud, ja teavitab talle mis tahes muudatustest. Nõukogu eesistuja edastab sellise teabe viivitamata komisjoni presidendile.

34.3. Kohtuotsuse jõustamise suhtes kohaldatakse selles riigis kehtivat õigust, mille territooriumil kohtuotsus tuleb jõustada.

Artikkel 35

Vaidluste lahendamine või muud alused menetluse lõpetamiseks.

35.1. Kui pooled lepivad enne kohtuotsuse tegemist kokku vaidluse lahendamises muul viisil, väljastab kohus kas menetluse lõpetamise korralduse või, kui mõlemad pooled seda taotlevad ja see on kohtu jaoks vastuvõetav, registreerib lahenduse vastastikusel kokkuleppel tehtud otsusena. Kohus ei pea sellist otsust põhjendama.

35.2. Kui enne kohtuotsuse tegemist muutub menetluse jätkamine ülearuseks või võimatuks mõne muu põhjuse kui artikli 35 lõike 1 kohase lahenduseni jõudmise tõttu, teavitab kohus pooli, et kui 30 päeva jooksul ei esitata ühtegi vastuväidet, väljastab ta menetluse lõpetamise korralduse. Kui kumbki pool peaks esitama kõnealuse 30 päeva jooksul vastuväite, ei väljasta kohus sellist korraldust seni, kuni ta pole pooli ära kuulanud ega teinud kindlaks, et vastuväidete esitamine oli põhjendamatu.

35.3. Vahekohtunikud allkirjastavad menetluse lõpetamise korralduse või vastastikusel kokkuleppel tehtud otsuse koopiad ning kohus edastab need pooltele. Kui tehakse otsus vastastikusel kokkuleppel, kohaldatakse artikli 33 lõigete 3, 5 ja 7 sätteid.

Artikkel 36

Kohtuotsuse tõlgendamine

36.1. 60 päeva jooksul pärast kohtuotsuse kättesaamist võib kumbki pool, teatades sellest teisele poolele, taotleda, et kohus esitaks kohtuotsuse tõlgenduse. Kui pärast ettenähtud tähtaja lõppu avastatakse uus asjaolu, algab 60-päevane ajavahemik selle uue asjaolu avastamise kuupäevast, tingimusel et uue asjaolu avastamisel põhineva taotluse esitamise maksimaalne tähtaeg ei ületa 120 päeva alates kohtuotsuse tegemise kuupäevast.

36.2. Tõlgendus esitatakse kirjalikult nii kiiresti kui võimalik pärast taotluse saamist. Tõlgendus moodustab osa kohtuotsusest ja selle suhtes kohaldatakse artikli 32 lõigete 2–6 sätteid.

Artikkel 37

Kohtuotsuse parandamine

37.1. 60 päeva jooksul pärast kohtuotsuse kättesaamist võib kumbki pool, teatades sellest teisele poolele, taotleda, et kohus parandaks kohtuotsuses mis tahes arvutusvead, tehnilised või trükivead või muud samalaadsed vead. Kohus võib 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse edastamisest teha sellised parandused oma algatusel.

37.2. Sellised parandused on kirjalikud ning nende suhtes kohaldatakse artikli 33 lõigete 2–6 sätteid.

Artikkel 38

Täiendav kohtuotsus

38.1. 60 päeva jooksul pärast kohtuotsuse kättesaamist võib kumbki pool, teatades sellest teisele poolele, taotleda, et kohus teeks täiendava kohtuotsuse menetlusel esitatud, kuid kohtuotsusest välja jäänud nõuete kohta.

38.2. Kui kohus leiab, et taotlus täiendava kohtuotsuse tegemiseks on põhjendatud ja et väljajätmist saab parandada ilma täiendavate ärakuulamiste ja tõenditeta, täiendab ta oma kohtuotsust 60 päeva jooksul alates taotluse saamisest.

38.3. Kui tehakse täiendav kohtuotsus, kohaldatakse artikli 33 lõikeid 2–6.

Artikkel 39

Tasud

39.1. Kohtunike tasud on mõistliku suurusega, võttes arvesse uurimise keerukust, vahekohtunike poolt kulutatud aega ja muid asjaga seotud asjaolusid.

39.2. Kui pooled on leppinud kokku ametisse nimetava asutuse kasutamises või kui selline asutus on määratud käesolevate eeskirjadega ning kui see asutus on tema hallatavate rahvusvaheliste kohtuasjade puhul väljastanud vahekohtunike tasude kava, võtab kohus tasude kehtestamisel seda kava arvesse ulatuses, mida ta peab antud asja puhul sobivaks.

39.3. Kui selline ametisse nimetav asutus ei ole rahvusvaheliste kohtuasjade puhul väljastanud vahekohtunike tasude kava, võib kumbki pool mis tahes ajal enne seda, kui kohus on otsustanud enda tasud, taotleda, et ametisse nimetav asutus esitaks avalduse, milles täpsustataks selliste tasude kehtestamise alused, mida tavapäraselt järgitakse selliste rahvusvaheliste kohtuasjade puhul, mille jaoks ametisse nimetav asutus nimetab vahekohtunikud. Kui ametisse nimetav asutus on sellise avalduse esitamisega nõus, võtab kohus oma tasude kehtestamisel sellist teavet arvesse ulatuses, mida ta peab antud asja puhul sobivaks.

39.4. Kui kumbki pool nii taotleb ja kui ametisse nimetav asutus on nõus tegema tasude kohta ettepaneku, kehtestab kohus artikli 39 lõigetes 2 ja 3 osutatud juhtudel oma tasud ainult pärast konsulteerimist ametisse nimetava asutusega, kes võib teha kohtule mis tahes märkusi, mida ta peab seoses tasude kehtestamisega asjakohaseks.

Artikkel 40

Kulud

40.1. Kohus kehtestab vahekohtu kulud oma otsuses. Mõiste "kulud" sisaldab üksnes järgmist:

a) kohtu enda poolt artikli 39 kohaselt kehtestatud tasud, märkides eraldi ära iga vahekohtuniku tasu;

b) vahekohtunike sõidu- ja muud kulud;

c) eksperdiabi ja muu kohtu poolt nõutava abi kulud;

d) tunnistajate sõidu- ja muud kulud kohtu poolt heakskiidetud ulatuses;

e) eduka poole õigusabikulud, kui need kulud on esitatud menetluse käigus, ning ainult ulatuses, mille puhul kohus otsustab, et sellised kulud on mõistlikud;

f) ametisse nimetava asutuse mis tahes tasud ja kulud.

40.2. Välja arvatud artikli 40 lõikega 3 ettenähtud juhul, kannab vahekohtumenetlusega seotud kulud tavaliselt kaotaja pool. Kohus võib jagada sellised kulud siiski poolte vahel, kui ta otsustab, et selline jaotamine on mõistlik, võttes arvesse vaidlusaluse küsimusega seotud asjaolusid.

40.3. Artikli 40 lõike 1 punktis e osutatud õigusabikulude puhul on kohtul, võttes arvesse vaidlusaluse küsimusega seotud asjaolusid, vabadus otsustada, kumb pool kannab sellised kulud, või võib kohus jaotada sellised kulud poolte vahel, kui ta otsustab, et selline jaotamine on mõistlik.

40.4. Kui kohus väljastab menetluse lõpetamise korralduse või teeb otsuse poolte kokkuleppel, kehtestab ta artikli 40 lõikes 1 osutatud vahekohtumenetluse kulud kõnealuses korralduses või otsuses.

40.5. Kohtul ei ole õigust täiendavale tasule oma otsuse tõlgendamisel, parandamisel või täiendamisel artiklite 36–38 alusel.

Artikkel 41

Kuludega seotud summade deponeerimine

41.1. Kohus võib moodustamisel nõuda, et kumbki pool deponeeriks ettemaksena võrdse summa artikli 40 lõike 1 punktides a–c osutatud kulude jaoks.

41.2. Kohus võib vahekohtumenetluse käigus nõuda pooltelt täiendavate summade deponeerimist, kui see on piisavalt põhjendatud.

41.3. Kui pooled on leppinud kokku ametisse nimetava asutuse kasutamises või kui selline asutus on määratud käesolevate eeskirjadega ning kui pool nii taotleb ja kui ametisse nimetav asutus on nõus oma ülesannet täitma, kehtestab kohus mis tahes deposiitide või täiendavate deposiitide summad ainult pärast konsulteerimist ametisse nimetava asutusega, kes võib kohtule teha märkusi, mida ta peab seoses selliste deposiitide ja täiendavate deposiitide summadega asjakohaseks.

41.4. Kui nõutud deposiite ei maksta täielikult 30 päeva jooksul alates taotluse kättesaamisest, teavitab kohus pooli, et emb-kumb neist võib teha nõutava makse. Kui sellist makset ei tehta, võib kohus sellest hoolimata otsustada menetlust jätkata või see peatada või lõpetada.

41.5. Pärast otsuse tegemist võib kohus pooltele anda aru saadud deposiitide kohta ja tagastada neile mis tahes kulutamata jääksumma.

--------------------------------------------------