31976L0308

Nõukogu direktiiv,

15. märts 1976,

vastastikuse abi kohta Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi rahastamissüsteemi kuuluvatest meetmetest tulenevate nõuete ning põllumajandusmaksude ja tollimaksude sissenõudmisel

(76/308/EMÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Majandusühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 100,

võttes arvesse nõukogu 21. aprilli 1970. aasta määrust (EMÜ) nr 729/70 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta [1] (viimati muudetud määrusega (EMÜ) nr 2788/72 [2]), eriti selle artikli 8 lõiget 3,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse assamblee arvamust [3],

võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust [4]

ning arvestades, et:

käesoleval ajal ei saa liikmesriigi asutuste poolt koostatud dokumendil põhinevat nõuet sisse nõuda teises liikmesriigis;

nõuete sissenõudmist reguleerivate siseriiklike õigusnormide kohaldatavus ainult oma riigi territooriumil takistab ühisturu rajamist ja toimimist; selles olukorras ei saa ühenduse eeskirju eelkõige ühises põllumajanduspoliitikas täiel määral ja õiglaselt kohaldada ning see soodustab pettusi;

sellepärast tuleb vastu võtta ühised eeskirjad vastastikuse abi kohta nõuete sissenõudmisel;

need eeskirjad peavad kehtima nii Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi osalise või täieliku rahastamise süsteemi kuuluvatest meetmetest tulenevate nõuete kui ka põllumajandusmaksude ja tollimaksude sissenõudmisel 21. aprilli 1970. aasta otsuse 70/243/ESTÜ, EMÜ, Euratom (liikmesriikide osamaksete asendamise kohta ühenduste omavahenditega [5] artikli 2 ja ühinemisakti artikli 128 tähenduses; need eeskirjad peavad kehtima ka nõuetega kaasnevate intresside ja kulude sissenõudmisel;

vastastikune abi peab seisnema selles, et asutus, kellelt abi taotletakse, esitab abi taotlevale asutusele informatsiooni, mida abi taotleval asutusel on vaja tema asukohaliikmesriigis tekkinud nõuete sissenõudmiseks ja võlgniku teavitamiseks kõigist kõnesolevast liikmesriigist pärinevate nõuetega seotud juriidilistest dokumentidest ning nõuab abi taotleva asutuse taotluse korral sisse selle asukohariigist pärinevad nõuded;

asutus, kellelt abi taotletakse, peab andma eespool kirjeldatud abi vastavalt õigusnormidele, mis reguleerivad kõnesolevat valdkonda tema asukohaliikmesriigis;

tuleb sätestada abitaotluste koostamise tingimused abi taotlevale asutusele ning piiritleda need asjaolud, mille korral asutus, kellelt abi taotletakse, võib selle rahuldamata jätta;

kui asutusel, kellelt abi taotletakse, tuleb nõude sissenõudmisel tegutseda abi taotleva asutuse nimel, peab ta saama oma asukohariigis kehtivate seaduste alusel ja kokkuleppel abi taotleva asutusega anda võlgnikule makseaega või lubada tal maksta osade kaupa; sellistest makseviisidest saadud intressid tuleb üle kanda abi taotleva asutuse asukohaliikmesriigile;

abi taotleva asutuse põhjendatud taotluse korral peab asutus, kellelt abi taotletakse, suutma rakendada oma asukohaliikmesriigis kehtivate sätete raames ettevaatusabinõusid, et tagada taotlejaliikmesriigis tekkinud nõuete sissenõudmine; sellistele nõuetele ei tohi siiski anda eelisõigusi selles liikmesriigis, kus asub asutus, kellelt abi taotletakse;

on võimalik, et sissenõudmismenetluse ajal võib asjaomane isik selle asutuse asukohaliikmesriigis, kellelt abi taotletakse, vaidlustada nõude või selle täitmisele pööramist lubava juriidilise dokumendi, mis on välja antud abi taotleva asutuse asukohaliikmesriigis; selleks puhuks tuleb ette näha, et asjaomane isik peab nõude vaidlustamiseks pöörduma abi taotleva asutuse asukohaliikmesriigi pädeva organi poole ja et asutus, kellelt abi taotletakse, peab juba alustatud täitemenetluse peatama, kuni eespool nimetatud organ teeb selles küsimuses otsuse;

tuleb ette näha, et sissenõudmisel osutatava vastastikuse abi käigus edastatavaid dokumente ja informatsiooni ei tohi kasutada teistel eesmärkidel;

käesolev direktiiv ei tohi piirata liikmesriikide vastastikust abi kahe- või mitmepoolsete lepingute või kokkulepete alusel;

tuleb tagada vastastikuse abi tõrgeteta toimimine ja kehtestada ühenduses kord, mille alusel saab kindla tähtaja jooksul vastu võtta selle abi rakendamise üksikasjalikud eeskirjad; tuleb luua komitee, mis korraldab kõnesolevas valdkonnas liikmesriikide ja komisjoni vahel tihedat ja tõhusat koostööd,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Käesoleva direktiiviga nähakse ette eeskirjad, mis lülitatakse liikmesriikide õigusnormidesse, et tagada artiklis 2 nimetatud ja teises liikmesriigis tekkinud nõuete sissenõudmine kõigis liikmesriikides.

Artikkel 2

Käesolevat direktiivi kohaldatakse kõigi nõuete suhtes, mis on seotud:

a) toetuste, sekkumise ja teiste meetmetega, mis kuuluvad Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi osalise või täieliku rahastamise süsteemi, sealhulgas nende meetmetega seonduvalt sissenõutavad summad;

b) põllumajandusmaksudega otsuse 70/243/ESTÜ, EMÜ, Euratom artikli 2 punkti a ning ühinemisakti artikli 128 punkti a tähenduses;

c) tollimaksudega nimetatud otsuse artikli 2 punkti b ning ühinemisakti artikli 128 punkti b tähenduses;

d) eespool nimetatud nõuete sissenõudmisega kaasnevate intresside ja kuludega.

Artikkel 3

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

- abi taotlev asutus — liikmesriigi pädev asutus, kes esitab artiklis 2 nimetatud nõudega seotud abitaotluse;

- asutus, kellelt abi taotletakse — liikmesriigi pädev asutus, kellele abitaotlus esitatakse.

Artikkel 4

1. Abi taotleva asutuse taotluse korral esitab asutus, kellelt abi taotletakse, kogu informatsiooni, mida abi taotlev asutus nõude sissenõudmiseks vajab.

Selle informatsiooni saamiseks kasutab asutus, kellelt abi taotletakse, volitusi, mis on talle antud tema asukohaliikmesriigis tekkinud samalaadsete nõuete suhtes kohaldatavate õigusnormidega.

2. Informatsioonitaotluses tuleb esitada selle isiku nimi ja aadress, keda informatsioon puudutab, ning selle nõude laad ja suurus, millega seoses taotlus esitatakse.

3. Asutus, kellelt abi taotletakse, ei ole kohustatud esitama informatsiooni:

a) mida tal ei oleks võimalik saada oma asukohaliikmesriigis tekkinud samalaadsete nõuete sissenõudmiseks;

b) mis avalikustaks äri-, tootmis- või ametisaladusi;

c) mille avalikustamine ohustaks riigi julgeolekut või kahjustaks selle avalikku korda.

4. Asutus, kellelt abi taotletakse, teatab abi taotlevale asutusele informatsiooni andmisest keeldumise põhjustest.

Artikkel 5

1. Asutus, kellelt abi taotletakse, teatab abi taotleva asutuse palvel kooskõlas oma asukohaliikmesriigis samalaadsete dokumentide ja otsuste teatamist reguleerivate seadustega adressaadile kõigist juriidilistest dokumentidest ja otsustest, sealhulgas kohtudokumentidest ja -otsustest, mis pärinevad abi taotleva asutuse asukohaliikmesriigist ning on seotud nõude ja/või selle sissenõudmisega.

2. Teavitamispalves tuleb esitada adressaadi nimi ja aadress, teatatava juriidilise dokumendi või otsuse laad ja teema ning vajaduse korral ka võlgniku nimi ja aadress ning nõue, mida juriidiline dokument või otsus puudutab, samuti muu asjassepuutuv informatsioon.

3. Asutus, kellelt abi taotletakse, informeerib kohe abi taotlevat asutust teavitamispalve järel alustatud tegevusest ning eelkõige juriidilise dokumendi või otsuse adressaadile edastamise kuupäevast.

Artikkel 6

1. Asutus, kellelt abi taotletakse, nõuab abi taotleva asutuse taotluse korral kooskõlas oma asukohariigis samalaadsete nõuete suhtes kohaldatavate õigusnormidega sisse nõuded, mille kohta on olemas nende täitmisele pööramist lubav juriidiline dokument.

2. Sel eesmärgil tuleb kõiki nõudeid, mille kohta on esitatud sissenõudmistaotlus, käsitleda selle liikmesriigi nõuetena, kus asub asutus, kellelt abi taotletakse; välja arvatud juhul, kui kohaldatakse artiklit 12.

Artikkel 7

1. Nõude sissenõudmistaotlusele, mille abi taotlev asutus esitab asutusele, kellelt abi taotletakse, tuleb lisada abi taotleva asutuse asukohaliikmesriigis välja antud vastava nõude täitmisele pööramist lubav ametlik dokument või selle kinnitatud koopia ning vajaduse korral ka muude sissenõudmiseks vajalike dokumentide originaalid või kinnitatud koopiad.

2. Abi taotlev asutus võib esitada sissenõudmistaotluse ainult juhul, kui:

a) nõuet ja/või selle täitmisele pööramist lubavat juriidilist dokumenti ei ole tema asukohaliikmesriigis vaidlustatud;

b) ta on oma asukohaliikmesriigis kohaldanud sissenõudmismenetlust, mis on lubatav lõikes 1 nimetatud juriidilise dokumendi alusel, ja nõuet ei ole võetud meetmete tulemusel täielikult tasutud.

3. Sissenõudmistaotluses tuleb esitada asjassepuutuva isiku nimi ja aadress, nõude laad, peanõude summa koos intresside ja kuludega ning kogu muu asjassepuutuv informatsioon.

4. Sissenõudmistaotlusele tuleb lisada abi taotleva asutuse teadaanne kuupäeva kohta, millest alates saab tema asukohariigi kehtivate seaduste kohaselt nõuet täitmisele pöörata ning lõikes 2 sätestatud tingimuste täitmise kohta.

5. Abi taotlev asutus edastab asutusele, kellelt abi taotletakse, viivitamata kogu asjakohase informatsiooni, mille ta on saanud nõude sissenõudmise põhjuste kohta.

Artikkel 8

Nõude täitmisele pööramist lubav juriidiline dokument tuleb vajaduse korral ja kooskõlas selle asutuse, kellelt abi taotletakse, asukohaliikmesriigis kehtivate seadustega vastu võtta, kinnitada, täiendada või asendada dokumendiga, mis lubab nõude täitmisele pööramist kõnesoleva liikmesriigi territooriumil.

Dokument tuleb vastu võtta, kinnitada, täiendada või asendada võimalikult kiiresti pärast sissenõudmistaotluse laekumist. Nimetatud tegevusest ei tohi keelduda, kui abi taotleva asutuse asukohaliikmesriigis nõude täitmisele pööramist lubav dokument on korrektselt koostatud.

Kui nende vorminõuete täitmine põhjustab nõude või abi taotleva asutuse poolt väljastatud nõude täitmisele pööramist lubava dokumendi kontrollimise või vaidlustamise, kohaldatakse artiklit 12.

Artikkel 9

1. Nõuded nõutakse sisse selle liikmesriigi vääringus, kus asub asutus, kellelt abi taotletakse.

2. Asutus, kellelt abi taotletakse, võib vastavalt oma asukohaliikmesriigi kehtivatele õigusnormidele ja pärast konsulteerimist abi taotleva asutusega anda võlgnikule makseaega või lubada tal maksta osade kaupa. Selle asutuse poolt, kellelt abi taotletakse, antud lisamakseaja eest nõutud intressid tuleb üle kanda abi taotleva asutuse asukohaliikmesriigile.

Hilinenud maksete eest vastavalt selle asutuse, kellelt abi taotletakse, asukohaliikmesriigis kehtivatele õigusnormidele nõutud intressid kantakse samuti üle abi taotleva asutuse asukohaliikmesriigile.

Artikkel 10

Sissenõutavatele nõuetele ei tohi anda eelisõigusi selles liikmesriigis, kus asub asutus, kellelt abi taotletakse.

Artikkel 11

Asutus, kellelt abi taotletakse, informeerib kohe abi taotlevat asutust sissenõudmistaotluse järel alustatud tegevusest.

Artikkel 12

1. Kui sissenõudmismenetluse ajal vaidlustab huvitatud isik nõude ja/või selle täitmisele pööramist lubava juriidilise dokumendi, mis on välja antud abi taotleva asutuse asukohaliikmesriigis, peab nimetatud isik pöörduma abi taotleva asutuse asukohaliikmesriigi pädeva organi poole vastavalt selles liikmesriigis kehtivatele seadustele. Abi taotlev asutus peab sellest teatama asutusele, kellelt abi taotletakse. Kõnesolevast pöördumisest võib asutusele, kellelt abi taotletakse, teatada ka asjaomane isik.

2. Niipea kui asutus, kellelt abi taotletakse, on abi taotlevalt asutuselt või huvitatud isikult saanud lõikes 1 nimetatud teate, peatab ta täitemenetluse kuni selles valdkonnas pädeva organi otsuseni. Asutus, kellelt abi taotletakse, võib vajaduse korral ja lähtuvalt sellest, milline tegevus on tema asukohaliikmesriigi õigusnormidega lubatud samalaadsete nõuete puhul, rakendada nõude sissenõudmist tagavaid ettevaatusabinõusid, ilma et see piiraks artikli 13 kohaldamist.

3. Liikmesriigis, kus asub asutus, kellelt abi taotletakse, võetud täitemeetmete vaidlustamisel tuleb pöörduda selle liikmesriigi pädeva organi poole vastavalt seal kehtivatele õigusnormidele.

4. Kui pädev organ, kelle poole pöördutakse vastavalt lõikele 1, on kohtuorgan ning see organ teeb abi taotlevale asutusele soodsa otsuse, mis võimaldab abi taotleva asutuse asukohaliikmesriigis nõude sisse nõuda, käsitatakse seda otsust "nõude täitmisele pööramist lubava juriidilise dokumendina" artiklite 6, 7 ja 8 tähenduses ning lähtutakse sellest nõude sissenõudmisel.

Artikkel 13

Abi taotleva asutuse põhjendatud taotluse korral rakendab asutus, kellelt abi taotletakse, vastavalt oma asukohaliikmesriigi kehtivatele õigusnormidele ettevaatusabinõusid, et tagada nõude sissenõudmine.

Esimese lõigu sätete jõustamiseks kohaldatakse artiklit 6, artikli 7 lõikeid 1, 3 ja 5 ning artikleid 8, 11, 12 ja 14 mutatis mutandis.

Artikkel 14

Asutus, kellelt abi taotletakse, ei ole kohustatud:

a) andma artiklites 6—13 ettenähtud abi, kui nõude sissenõudmine põhjustaks võlgniku olukorrast tulenevalt tõsiseid majanduslikke või sotsiaalseid raskusi asutuse asukohaliikmesriigis;

b) algatama nõude sissenõudmist, kui abi taotlev asutus ei ole oma asukohaliikmesriigi territooriumil sissenõudmiseks ära kasutanud kõiki võimalikke vahendeid.

Asutus, kellelt abi taotletakse, teatab abi taotlevale asutusele abitaotluse tagasilükkamise põhjustest. Tagasilükkamise põhjused tuleb esitada ka komisjonile.

Artikkel 15

1. Aegumistähtaega puudutavaid küsimusi reguleerivad ainuüksi abi taotleva asutuse asukohaliikmesriigis kehtivad seadused.

2. Kui asutuse poolt, kellelt abi taotletakse, vastavalt abitaotlusele nõude sissenõudmiseks võetud meetmeid oleks võtnud abi taotlev asutus ja need oleksid põhjustanud aegumistähtaja peatumise või katkemise kooskõlas nimetatud asutuse asukohaliikmesriigi kehtivate seadustega, käsitatakse kõnesolevaid meetmeid nende mõju seisukohalt nimetatud liikmesriigis võetud meetmetena.

Artikkel 16

Asutus, kellelt abi taotletakse, võib talle käesoleva direktiivi kohaselt saadetud dokumente ja informatsiooni edasi anda ainult:

a) abitaotluses nimetatud isikule;

b) nõuete sissenõudmise eest vastutavatele isikutele ja asutustele ainult selle ülesande täitmiseks;

c) kohtuorganitele, kes käsitlevad nõuete sissenõudmisega seotud küsimusi.

Artikkel 17

Abitaotlustele ja asjakohastele dokumentidele tuleb lisada tõlge selle liikmesriigi ametlikus keeles või ühes ametlikus keeles, kus asub asutus, kellelt abi taotletakse, ilma et see piiraks nimetatud asutuse õigust tõlkest loobuda.

Artikkel 18

Liikmesriigid loobuvad vastastikku kõigist nõuetest käesoleva direktiivi kohaselt antud vastastikuse abiga seotud kulutuste hüvitamiseks.

Abi taotleva asutuse asukohaliikmesriik on selle liikmesriigi ees, kus asub asutus, kellelt abi taotletakse, siiski vastutav põhjendamatuks osutunud toimingutest tulenevate kulutuste eest, kui toimingute põhjendamatus oli seotud nõude alusega või abi taotleva asutuse poolt väljastatud dokumendi kehtivusega.

Artikkel 19

Liikmesriigid peavad üksteisele esitama loetelu asutustest, kellel on õigus abitaotlusi koostada või vastu võtta.

Artikkel 20

1. Käesolevaga moodustatakse nõuete sissenõudmise komitee (edaspidi "komitee"), kuhu kuuluvad liikmesriikide esindajad ja mille eesistujaks on komisjoni esindaja.

2. Komitee koostab oma töökorra.

Artikkel 21

Komitee vaatab läbi kõik käesoleva direktiivi kohaldamisega seotud küsimused, mille eesistuja on talle suunanud omal algatusel või liikmesriigi esindaja taotluse korral.

Artikkel 22

1. Artikli 4 lõigete 2 ja 4, artikli 5 lõigete 2 ja 3, artikli 7 lõigete 1, 3 ja 5 ning artiklite 9 ja 11 ja artikli 12 lõike 1 üksikasjalikud rakendamiseeskirjad ning eeskirjad sissenõutud summade ümberarvestamise ja ülekandmise kohta ning abitaotluse esitamist õigustava minimaalse nõudesumma määramise kohta võetakse vastu lõigetes 2 ja 3 sätestatud korras.

2. Võetavate meetmete eelnõu esitab komiteele komisjoni esindaja. Tähtaja jooksul, mille määrab eesistuja lähtuvalt küsimuse kiireloomulisusest, esitab komitee eelnõu kohta oma arvamuse. Arvamused võetakse vastu 41 poolthäälega, liikmesriikide hääli arvestatakse asutamislepingu artikli 148 lõikes 2 sätestatud korras. Eesistuja ei hääleta.

3. a) Kui kavandatavad meetmed on komitee arvamusega kooskõlas, võtab komisjon need vastu.

b) Kui kavandatavad meetmed ei ole komitee arvamusega kooskõlas või kui komitee ei esita oma arvamust, esitab komisjon võetavate meetmete kohta viivitamata ettepaneku nõukogule. Nõukogu teeb otsuse kvalifitseeritud häälteenamusega.

c) Kui nõukogu ei ole otsust teinud kolme kuu jooksul alates nõukogu poole pöördumisest, võtab komisjon ettepandud meetmed vastu.

Artikkel 23

Käesoleva direktiivi sätetega ei takistata ulatuslikumat vastastikust abi, mida liikmesriigid annavad või hakkavad üksteisele andma lepingute ja kokkulepete alusel, kaasa arvatud kokkulepped kohtudokumentidest ja muudest juriidilistest dokumentidest teatamise kohta.

Artikkel 24

Liikmesriigid peavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud meetmed jõustama hiljemalt 1. jaanuariks 1978.

Artikkel 25

Liikmesriigid teatavad komisjonile käesoleva direktiivi rakendamiseks vastu võetud meetmetest. Komisjon teatab nendest teistele liikmesriikidele.

Artikkel 26

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 15. märts 1976

Nõukogu nimel

eesistuja

R. Vouel

[1] EÜT L 94, 28.4.1970, lk 13.

[2] EÜT L 295, 30.12.1972, lk 1.

[3] EÜT C 19, 12.4.1973, lk 38.

[4] EÜT C 69, 28.8.1973, lk 3.

[5] EÜT L 94, 28.4.1970, lk 19.

--------------------------------------------------