Ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse korrigeeriv osa

PÕHIPUNKTID

Ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlus koosneb mitmest sammust.

Menetluse algatamine

Liikmesriigid on kokku leppinud teatavates valitsemissektori eelarve puudujäägi ja valitsemissektori võla ja nende sisemajanduse koguprodukti (SKP) suhte kontrollväärtustes, mis on sätestatud ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust käsitlevas protokollis nr 12 – 3 % eelarvepuudujäägi suhte ja 60 % võlasuhte kohta. Euroopa Komisjon peab teostama liikmesriikide eelarvedistsipliini järelevalvet kahe järgmise kriteeriumi alusel.

• Eelarve puudujäägi suhe peab jääma alla 3 % SKP kontrollväärtusest, välja arvatud juhul, kui see on erakorraline või ajutine ning suhte suurus on ligikaudu 3 % SKPst.
• Võlasuhe peab jääma alla 60 % SKP kontrollväärtusest või vähenema piisavalt ja lähenema sellele väärtusele rahuldavas tempos. Võlasuhet peetakse piisavalt vähenevaks, kui liikmesriik järgib Euroopa Liidu Nõukogu kehtestatud eelarvekava, et panna võlg usutavalt kahanema, vastavalt määrusele (EL) 2024/1263 (vt kokkuvõte). Liikmesriik loetakse sellest eelarvekavast kõrvale kalduvaks, kui kontrollikontol registreeritud kõrvalekalded ületavad teatavaid aastaseid või kumulatiivseid piirmäärasid.

Kui näib, et vähemalt üks neist kriteeriumidest ei ole täidetud, peab komisjon koostama aruande Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 126 lõike 3 kohaselt.

Aruanne sisaldab kõigi asjakohaste tegurite tasakaalustatud hinnangut, näiteks:

• valitsemissektori võlaprobleemide ulatus;
• liikmesriigi keskpika perioodi eelarve- ja majanduspositsiooni suundumused;
• edusammud reformide ja investeeringute rakendamisel;
• valitsuse kaitseinvesteeringute suurenemine;
• tegurid, millest liikmesriik on teada andnud.

Menetluse etapid

• Kui komisjoni arvates on tegemist ülemäärase eelarvepuudujäägiga, teavitab ta sellest nõukogu, kes käsitleb asjaomase liikmesriigi võimalikke märkusi ja võtab vastu otsuse, mis sisaldab üldhinnangut ülemäärase eelarvepuudujäägi olemasolu kohta.
• Seejärel võtab nõukogu vastu soovituse asjaomasele liikmesriigile, mis sisaldab arvudes väljendatud korrigeerivat netokulu kava ja tähtaega. See korrigeeriv kava peab viima ülemäärase eelarvepuudujäägi olukorra tähtaja jooksul lõpule. Eelkõige peaks see tagama, et eelarvepuudujääk püsib allpool kontrollväärtust või viiakse alla kontrollväärtuse 3 % SKPst, ja kui ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlus algatati võlakriteeriumi alusel, peab see korrigeerima kumuleerunud kõrvalekalded.
• Kui ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlus algatati eelarvepuudujäägi kriteeriumi alusel, peab korrigeeriv netokulude kava olema kooskõlas minimaalse aastase struktuurilise kohandamisega, mille võrdlusalus on vähemalt 0,5 % SKPst.
• Kui ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlus algatati võlakriteeriumi alusel, peab korrigeeriv netokulude kava olema vähemalt sama range kui nõukogu poolt vastu võetud netokulude kava, millest liikmesriik on kõrvale kaldunud.
• Liikmesriik peab võtma nõutavad meetmed kuue kuu jooksul, kuid kui olukorra tõsidus seda nõuab, võib seda aega lühendada kolme kuuni.
• Liikmesriigid peavad esitama nõukogule ja komisjonile aruande nõukogu soovituse kohaselt võetud meetmetest. Aruanne peab sisaldama eelarve eesmärke ja sisaldama teavet nende eesmärkide saavutamiseks võetud meetmete kohta.
• Nõukogu ja komisjon jälgivad korrapäraselt liikmesriikide meetmeid seoses ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlusega.

Karistused

Kui euroala liikmesriik siiski jätkuvalt ei kohalda soovitust, võib nõukogu otsustada ametlikult teatada asjaomasele liikmesriigile, et tal tuleb võtta meetmeid puudujäägi vähendamiseks kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul. Nõukogu võib määrata trahvi suurusega kuni 0,05 % eelnenud aasta SKPst, mis tuleb maksta iga kuue kuu järel, kuni nõukogu hinnangul on asjaomane liikmesriik esitatud teatele tõhusate meetmetega reageerinud.