Stabiilsuse ja kasvu pakt

Stabiilsuse ja kasvu pakt kehtestati majandus- ja rahaliidu kolmanda etapi osana. Selle eesmärk oli tagada, et ELi liikmesriigid säilitaksid pärast ühisraha kasutuselevõttu riigirahanduse usaldusväärsuse.

Vormiliselt koosnes pakt alguses Euroopa Ülemkogu resolutsioonist (vastu võetud 1997. aastal) ja kahest nõukogu 7. juuli 1997. aasta määrusest, milles sätestatakse üksikasjalikud tehnilised korraldused (üks eelarve seisundi järelevalve ja majanduspoliitika kooskõlastamise kohta ning teine ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse rakendamise kohta).

Pärast arutelusid stabiilsuse ja majanduskasvu pakti toimimise üle muudeti 2005. aastal eeskirju. Kuna jõustamine oli siiski ebapiisav, tekkis mõnes liikmesriigis rahaline tasakaalustamatus, mis ilmnes 2008. aastal, kui algas majanduskriis.

Kriisist alates on ELi majandusliku juhtimise eeskirju tugevdatud kaheksa ELi määruse ja ühe rahvusvahelise lepingu abil:

• kuuene pakett, (millega kehtestati laiema majanduspoliitika seire süsteem, et avastada selliseid probleeme nagu kinnisvaramullid või varajane konkurentsivõime langus);
• kahene pakett (uus euroala järelevalve tsükkel, milles riigid – v.a need, kus rakendatakse makromajandusliku kohandamise programme – esitavad igal suvel Euroopa Komisjonile oma eelarvekavade eelnõu);
• 2012. aasta stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise leping (fiskaalkokkulepe), millega kehtestatakse rangemad fiskaalsed sätted kui stabiilsuse ja majanduskasvu paktis.

See meetmete komplekt on nüüd Euroopa poolaasta ja ELi majanduspoliitika koordinatsioonimehhanismi lahutamatu osa.

2015. aasta jaanuaris andis komisjon pärast läbivaatamist välja üksikasjalikud juhised olemasolevate stabiilsuse ja majanduskasvu eeskirjade rakendamise kohta, et tugevdada sidet struktuurireformide, investeeringute (eriti arvestades hiljuti asutatud Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi) ning maksundusalase vastutuse vahel, millega toetatakse töökohti ja majanduskasvu.

2020. aasta veebruaris avaldas komisjon ülevaate, mille eesmärk oli hinnata praeguse majandus- ja eelarvejärelevalve raamistiku, eelkõige kuue ettepaneku ja kahe ettepaneku paketi reformide tõhusust, ning käivitas avaliku arutelu.

Novembris 2022 esitas komisjon oma (suunistega) majanduse juhtimise raamistiku reformi kohta, milles tehti ettepanek stabiilsuse ja kasvu pakti ülesehituse ja toimimise laiahaardelise reformi kohta.

Komisjon võttis 2023. aasta märtsis vastu teatise, milles antakse liikmesriikidele suuniseid eelarvepoliitika elluviimise ja kooskõlastamise kohta 2024. aastal.