Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Ülemaailmsete kliimamuutuste vastu võitlemine pärast aastat 2020 (Pariisi protokoll)

KOKKUVÕTE:

komisjoni teatis (COM(2015) 81 final): Pariisi protokoll – tegevuskava kliimamuutuste vastaseks võitluseks pärast aastat 2020

MIS ON TEATISE EESMÄRK?

  • Teatises kirjeldatakse, kuidas Euroopa Liit (EL) on näidanud eeskuju kaugeleulatuvate sihtide nõudmisega õiguslikult siduvas kokkuleppes Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni üle. Kui midagi kiiresti ette ei võeta, tekitab kliimamuutus tõsist ja pöördumatut kahju nii inimkonnale kui ka keskkonnale. Kõik riigid peavad nüüd märkimisväärselt vähendama oma kasvuhoonegaaside heidet.
  • Teatises on määratletud ELi eesmärgid Pariisi kliimakonverentsiks ning nende saavutamise viis. Siia alla kuulub muu hulgas pikaajaline eesmärk vähendada 2050. aastaks ülemaailmset heidet vähemalt 60% võrreldes 2010. aasta tasemega.

PÕHIPUNKTID

Pariisi protokolli nime all tuntud kokkulepe peaks:

  • osalemisse kaasama võimalikult palju riike ning laiaulatuslikult hõlmama kõiki sektoreid (sealhulgas põllumajandus ning rahvusvaheline lennu- ja meretransport) ning heitkoguseid;
  • sisaldama kindlaid kohustusi kliimamuutuse mõju leevendamiseks;
  • tagama pärast 2020. aastat kliimamuutuse mõju leevendamiseks tehtud edusammude korrapärase läbivaatamise iga viie aasta tagant;
  • sisaldama eeskirju, mis aitavad tagada järelevalve ja aruandluse ning veenduda, et iga kokkuleppes osalev riik teeb tööd oma kohustuste täitmise nimel;
  • toetama nii avaliku kui ka erasektori investeeringuid sellistesse programmidesse ja poliitikameetmetesse, mille eesmärk on vähendada heidet ja suurendada vastupanuvõimet kliimamuutuse suhtes;
  • julgustama kogemuste ja heade tavade süsteemsemat vahetamist nii maailma eri piirkondade siseselt kui ka vahel;
  • toetama erinevate kliimatehnoloogiate väljatöötamist ja kasutuselevõttu, sealhulgas energia tootmist, veevarustussüsteeme ja tehnoloogiat, mis aitab võidelda äärmuslike ilmastikutingimuste mõjuga.

EL elavdas enne Pariisi konverentsi oma kliimadiplomaatiat. Liit toetas kliimadiplomaatia tegevuskava vastuvõtmist. EL toetab oma eesmärke ja partnerriike nende kohustuste täitmisel ka paljude muude poliitikameetmete kaudu, nagu majandus- ja arengukoostöö, teadusuuringud, tehnoloogia, innovatsioon, kaubandus, keskkond ja suurõnnetuste ohu vähendamine.

Läbirääkimised jõudsid lõpule 2015. aasta detsembris Pariisis. Uut kokkulepet hakatakse ellu viima alates 2020. aastast.

TAUST

ELi kliima- ja energiapoliitika on tulemuslikud. Aastatel 1990 kuni 2014 vähenesid ELi heitkogused 23%, SKP suurenes samal ajal 46%. EL on astunud määrava tähtsusega samme heite poolest maailma kõige tõhusama majandusruumi saavutamise suunas. 2014. aasta oktoobris leppisid ELi juhid kokku ELi 2030. aasta kliima- ja energiaraamistiku, et vähendada kasvuhoonegaaside heidet võrreldes 1990. aasta tasemetega vähemalt 40%.

Lisateave:

PÕHIDOKUMENT

Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile ja nõukogule: Pariisi protokoll – tegevuskava kliimamuutuste vastaseks võitluseks pärast aastat 2020 (COM(2015) 81 final, )

Viimati muudetud

Top