Välisriigi subsiidiumide määrus

PÕHIPUNKTID

Välismaine subsiidium on rahaline toetus, mille on otse või kaudselt andnud kolmas riik, mille tulemusel saadakse kasu ning mis piirdub ühe või mitme ettevõtja või tööstusharuga.

Selles kontekstis võib rahaline toetus hõlmata muuhulgas järgmist:

• rahaliste vahendite või kohustuste ülekandmine, maksusoodustused ja võla kokkulepped;
• maksmisele kuuluvast tulust loobumine, näiteks maksuvabastused;
• kaupade tarnimine või teenuste osutamine.

Selline rahaline toetus on välisriigist, kui selle annab kolmanda riigi keskvalitsus, kõigi teiste tasandite avaliku sektori asutused ning avaliku ja erasektori üksused, kelle tegevuse saab omistada kolmandale riigile.

Välisriigi subsiidium

• moonutab siseturgu, kui see parandab ettevõtja konkurentsiseisundit ja mõjutab negatiivselt konkurentsi siseturul, mida saab kindlaks määrata muuhulgas järgmiste näitajate abil:
  • subsiidiumi suurus ja laad;
  • ettevõtja olukord, sealhulgas tema suurus, majandustegevuse tase ja areng ning asjaomaste turgude või sektorite olukord;
  • välisriigi subsiidiumi eesmärk ja tingimused;
• ei moonuta tõenäoliselt siseturgu, kui ettevõtjale antava subsiidiumi kogusumma ei ületa kolme järjestikuse aasta jooksul 4 miljonit eurot;
• ei moonuta siseturgu, kui
  • ettevõtjale kolme järjestikuse aasta jooksul antava subsiidiumi kogusumma ei ületa ELi vähese tähtsusega riigiabi künnist (200 000 eurot);
  • abi kasutatakse loodusõnnetuste või erakorraliste juhtumite tekitatud kahju korvamiseks;
• moonutab kõige tõenäolisemalt siseturgu, kui see
  • on antud raskustes olevale ettevõtjale ilma saneerimiskavata;
  • on antud piiramatu tagatisena võlgade või kohustuste katteks;
  • on ekspordi rahastamise meede, mis ei ole kooskõlas Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni reeglitega;
  • hõlbustab otseselt koondumist (st ühinemist või omandamist);
  • võimaldab ettevõtjal esitada põhjendamatult soodsa pakkumuse.

Komisjon

• võib
  • hinnata subsiidiumi negatiivset ja positiivset mõju võetavate meetmete üle otsustamisel;
  • kehtestada ettevõtjale tasakaalustavad meetmed, et kõrvaldada tegelikud või võimalikud moonutused;
  • kiita heaks ettevõtja kohustused moonutuste kõrvaldamiseks ja muuta need siduvaks;
  • keelata teatatud tehingute korral subsideeritud koondumine või lepingu sõlmimine subsideeritud pakkujaga;
• tagada, et kohustused või tasakaalustavad meetmed oleksid proportsionaalsed ning täielikult ja tulemuslikult kõrvaldaksid moonutused. Meetmed võivad muu hulgas hõlmata tootmisvõimsuse vähendamist, teatavate varade võõrandamist, koondumise lõpetamist või subsiidiumi tagasimaksmist asjakohase intressimääraga;
• kehtestada vajaduse korral aruandlus- ja läbipaistvusnõuded või teavitamisnõuded tulevaste koondumiste või riigihangete kohta.

Komisjon võib subsiidiumide läbivaatamisel

• küsida ja uurida mis tahes allikast pärinevat teavet;
• korraldada inspekteerimisi nii ELis kui ka väljaspool ELi (kui riigi valitsusel ei ole vastuväiteid);
• algatada põhjaliku uurimise, kui esialgse läbivaatamise põhjal on piisavalt tõendeid välisriigi subsiidiumi kohta, mis moonutab siseturgu. Sellisel juhul teeb ta ka järgmist:
  • teavitab asjaomast ettevõtjat, ELi liikmesriike ja riigihanke korral avaliku sektori hankijat;
  • avaldab Euroopa Liidu Teatajas teate, milles kutsutakse üles esitama kirjalikke seisukohti;
• lõpetada esialgse läbivaatamise, kui ta jõuab järeldusele, et puuduvad märgid välisriigi subsiidiumist, mis moonutab siseturgu;
• kohaldada ajutisi meetmeid konkurentsi säilitamiseks ja korvamatu kahju vältimiseks kuni lõpliku otsuse tegemiseni;
• määrata trahve või sunniraha ühele või mitmele ettevõtjale, kes tahtlikult või ettevaatamatuse tõttu esitavad ebaõiget teavet või ei tee koostööd – trahvid ei tohi ületada 1 % aastakäibest ja sunniraha ei tohi ületada 5 % keskmisest päeva kogukäibest;
• kohaldada trahve, mille suurus ei ületa 10 % aastakäibest ettevõtja puhul, kes ei täida oma kohustusi.

Eeskirjad suurte koondumiste (ühinemine ja omandamine) ja suurtes riigihankeprojektides osalemise kohta

• nõuavad, et ettevõtjad teatavad komisjonile, kui
  • omandatava ettevõtja ja ühinevatest ettevõtjatest või ühisettevõtte vähemalt ühe poole käive ELis on vähemalt 500 miljonit eurot ning välisriigi rahaline toetus on kolme eelneva aasta jooksul üle 50 miljoni euro;
  • lepingu väärtus, ilma käibemaksuta, on vähemalt 250 miljonit eurot ja kolme eelneva aasta jooksul on välisriigi rahaline toetus vähemalt 4 miljonit eurot (riigihanked);
• võimaldavad komisjonil viia läbi esialgne läbivaatamine või põhjalik uurimine ja otsustada, kas:
  • lubada koondumist või riigihankelepingu sõlmimist asjaomase ettevõtja võetud kohustustega või ilma nendeta;
  • keelata subsideeritud koondumine või riigihankelepingu sõlmimine subsideeritud pakkujaga;
  • kohaldada eeskirju eiravate ettevõtjate suhtes trahve ja sunniraha.

Komisjon

• võib
  • saada liikmesriikidelt ja igalt füüsiliselt või juriidiliselt isikult teavet võimalike välisriigi subsiidiumide kohta, mis moonutavad siseturgu;
  • korraldada turuolukorra uurimisi konkreetsete sektorite majandustegevuse või mõne toetusvahendi kasutamise kohta;
  • pidada dialoogi kolmandate riikidega siseturgu moonutavate korduvate välisriigi subsiidiumide või sama kolmanda riigi antud subsiidiumide suhtes kohaldatavate jõustamismeetmete korral;
• annab ettevõtjatele võimaluse vastata enne lõpliku otsuse vastuvõtmist;
• omab õigust võtta vastu rakendusakte ja delegeeritud õigusakte;
• avaldab hiljemalt 12. jaanuariks 2026 suunised, kuidas ta hindab ja kohaldab määruse teatavaid põhimõisteid, ning ajakohastab neid korrapäraselt;
• esitab Euroopa Parlamendile ja Euroopa Liidu Nõukogule igal aastal aruande selle õigusakti kohta;
• vaatab hiljemalt 13. juuliks 2026 ja seejärel iga kolme aasta tagant läbi määruse rakendamise ja täitmise ning esitab selle Euroopa Parlamendile ja nõukogule koos õigusakti võimalike muutmise ettepanekutega.

Üleminekukord sätestab, et määrust

• kohaldatakse välismaiste toetuste suhtes, mis antakse viie aasta jooksul enne 12. juulit 2023 ja mis moonutavad siseturgu pärast seda kuupäeva;
• ei kohaldata järgmiste suhtes:
  • enne 12. juulit 2023 heakskiidetud koondumised, avalikud pakkumised või omandatud aktsiate kontrollpakk;
  • enne 12. juulit 2023 alustatud riigihanke menetlused või sõlmitud riigihankelepingud.