Programm „EL tervise heaks“ (2021–2027)

PÕHIPUNKTID

Programm annab ELi lisaväärtust, suurendades tõhusust ja lisandväärtust, mida ei ole võimalik saavutada üksnes riiklikul tasandil võetavate meetmetega. See toetab ja täiendab riiklikku poliitikat inimeste tervise edendamiseks ja parandamiseks ELis ning tagab inimeste tervise kaitse kõigis ELi poliitikavaldkondades ja meetmetes kooskõlas terviseühtsuse põhimõttega¹.

Neli üldeesmärki on järgmised:

• tervise parandamine ja tugevdamine ELis;
• inimeste kaitsmine tõsiste piiriüleste terviseohtude eest;
• ravimite ja meditsiiniseadmete ning kriisi korral oluliste toode parandamine;
• tervishoiusüsteemide tugevdamine nende vastupanuvõime ja ressursitõhususe suurendamisega.

Neid rakendatakse kümne erieesmärgi kaudu järgmiselt:

• tervise parandamiseks ja edendamiseks ELis toetatakse programmiga
  • haiguste ennetamist ja tervise edendamist,
  • rahvusvahelisi tervishoiualgatusi ja koostööd.
• ELi liikmesriikide ja ELi suutlikkuse tugevdamiseks võitluses piiriüleste terviseohtudega, toetatakse programmiga
  • piiriüleste terviseohtude ennetamist, nendeks valmisolekut ja neile reageerimist;
  • kriisiga seotud oluliste toodete riikliku ladustamise täiendamist;
  • meditsiini-, tervishoiu- ja tugitöötajate reservi loomist.
• Kasvavale tervishoiuteenuste nõudlusele reageerimisele ja õiglasema rahvatervise kaitsele kaasa aitamiseks
  • toetatakse ravimite, meditsiiniseadmete ja kriisiga seotud toodete paremat kättesaadavust, juurdepääsetavust ja taskukohasust.
• Tervishoiusüsteemide vastupanuvõime ja ressursitõhususe parandamiseks toetatakse programmiga „EL tervise heaks“ meetmeid, mis aitavad
  • tugevdada terviseandmete, digivahendite ja -teenuste ning tervishoiu digiüleminekut;
  • parandada tervishoiuteenuste kättesaadavust;
  • töötada välja ja rakendada ELi tervishoiualaseid õigusakte ja tõenduspõhiseid otsuseid;
  • liikmesriikide tervishoiusüsteemide tööd integreerida.

Määruse I lisas on loetletud arvukad tegevused, mis on kõlblikud saama ELi toetust kõigi kümne erieesmärgi raames. Vahendite saajad peavad tunnistama saadud ELi rahalisi vahendeid ja tagama selle nähtavuse.

Tõsise piiriülese terviseohu või rahvatervise hädaolukorra korral võib Euroopa Komisjon

• esemeid täies ulatuses liikmesriikidega ühiselt hankida, rentida või liisida;
• korraldada liikmesriikide nimel kokkuleppe alusel hankeid;
• hankida kaupu ja teenuseid hulgimüüjana, osta, ladustada ja müüa või annetada asju ja teenuseid liikmesriikide ja valitud partnerorganisatsioonide huvides.

Seitsmeaastase programmi eelarve on 2 446 000 000 eurot (jooksevhindades). Seda suurendatakse 2 900 000 000 euro võrra (2018. aasta hindades) mitmeaastasest finantsraamistikust. Kokku 5,3 miljardit eurot jaotatakse järgmiste kriteeriumide alusel:

• tervise edendamine ja haiguste ennetamine – vähemalt 20 %;
• oluliste kriisitoodete riiklikke varusid täiendavad hanked – maksimaalselt 12,5 %;
• üldised kohustused ja tervishoiualgatused – maksimaalselt 12,5 %;
• halduskulud – maksimaalselt 8 %.

Programmist võib anda rahalisi vahendeid ükskõik millises finantsmääruses (määrus (EL, Euratom) 2018/1046, vt kokkuvõte) sätestatud vormis, eelkõige toetuste, auhindade ja hangete vormis. Toetused ei tohiks ületada 60 % projekti abikõlblikest kuludest, kuid need võivad suureneda 80 %ni, kui tegemist on artiklis 8 määratletud „erilise kasulikkusega“. Toetustest võib rahastada 100 % Euroopa tugivõrgustike või muude ELi õiguses määratletud riikidevaheliste võrgustike meetmete ning teatavatel tingimustel Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) meetmete rahastamiskõlblikest kuludest.

ELi mittekuuluvad riigid võivad programmis osaleda teatavatel tingimustel ja ainult siis, kui nad on programmiga seotud. Programmiga ühinenud kolmandad riigid ja programmiga liitunud kolmandas riigis asutatud juriidilised isikud on rahastamiskõlblikud kõigi rahastamisvõimaluste jaoks programmi „EL tervise heaks“ raames. Viimastel andmetel (august 2022) on Island, Norra ja Ukraina ühinenud ELi terviseprogrammiga „EL tervise heaks“.

Juhtimiseeskirjadega nähakse ette nõuandev juhtrühm „EL tervise heaks“, mis koosneb komisjoni ja riikide esindajatest. See rühm

• tagab kooskõla ja vastastikuse täiendavuse riikide tervishoiupoliitika ning programmi ja muude ELi meetmete vahel;
• jälgib programmi rakendamist ja teeb ettepanekuid vajalike kohanduste tegemiseks;
• kohtub vähemalt kolm korda aastas, et liikmesriigid saaksid arvamusi vahetada.

Komisjoni abistab programmi „EL tervise heaks“ komitee, kes esitab oma arvamuse enne iga-aastase tööprogrammi vastuvõtmist komisjoni poolt. Kui komiteel ei ole arvamust või arvamus on negatiivne, ei saa komisjon tööprogrammi vastu võtta.

Komisjon

• konsulteerib juhtrühmaga iga-aastaste tööprogrammide ettevalmistamisel ja teavitab Euroopa Parlamenti enne juhtrühma viimast koosolekut nende koosolekute tulemustest;
• küsib asjaomaste sidusrühmade, sealhulgas kodanikuühiskonna ja patsientide organisatsioonide seisukohti iga-aastase tööprogrammi prioriteetide ja strateegilise suuna ning käsitletavate vajaduste ja saavutatud tulemuste kohta;
• rakendab programmi „EL tervise heaks“ iga-aastaste tööprogrammide kaudu, mille ta võtab vastu pärast programmikomitees olevatelt liikmesriikidelt positiivse arvamuse saamist;
• esitab Euroopa Parlamendile, Euroopa Liidu Nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele hiljemalt 31. detsembriks 2024 programmi vahehindamise ja hiljemalt 2031. aasta lõpuks lõpphinnangu;
• korraldab programmi käsitlevaid teabe- ja teavituskampaaniaid;
• tal on õigus võtta vastu rakendusakte ja delegeeritud õigusakte.

II lisas on esitatud 23 näitajat, mida kasutatakse programmi edusammude hindamiseks.

Määrusega tunnistatakse alates 1. jaanuarist 2021 kehtetuks määrus (EL) nr 282/2014 koos üleminekueeskirjadega, mis hõlmavad üleminekut programmile „EL tervise heaks“.