Hoonete energiatõhusus

PÕHIPUNKTID

Riiklik hoonete renoveerimise kava

Iga ELi liikmesriik peab välja töötama kava riiklike hoonete renoveerimiseks, et need oleksid 2050. aastaks väga energiatõhusad ja vähese CO₂ heitega. Kavad peavad:

• hõlmama ülevaadet kogu riigi hoonefondist, turutõketest ja turutõrgetest ning ehitus-, energiatõhusus- ja taastuvenergiasektorite suutlikkusest;
• esitama tegevuskava 2030., 2040. ja 2050. aastaks seatud eesmärkidega seoses iga-aastase renoveerimismäära, primaarenergia tarbimise ning kasvuhoonegaaside heitkoguste ja energiaostuvõimekuse vähendamisega;
• hõlmama ülevaadet rakendatud ja kavandatud poliitikasuundadest ja meetmetest;
• andma ülevaate hoonete renoveerimiseks vajalikest investeeringutest, rahastamisallikatest ja haldusressurssidest;

Energiatõhususe miinimumnõuded

Liikmesriigid peavad:

• kehtestama hoonete ja hoonete komponentide energiatõhususe miinimumnõuded ja neid korrapäraselt ajakohastama, et saavutada kuluoptimaalne tasakaal;
• võtma vastu metoodika hoonete energiatõhususe arvutamiseks, võttes arvesse süsteemide projekteerimise tingimusi ja sisekliima kvaliteeti.

Uued hooned

Liikmesriigid peavad tagama, et:

• avaliku sektori asutustele kuuluvad uued hooned on alates 2028. aastast heitevabad hooned ja alates 2030. aastast on kõik uued hooned heitevabad hooned – heitevaba hoone peab vastama kõrgetele energiatõhususe standarditele, ei tohi tekitada kohapealset CO₂ heidet fossiilsetest kütustest ning ei tohi üldse tekitada või tohib tekitada väga väikeses koguses kasutusaegseid kasvuhoonegaaside heiteid;
• alates 2026. aastast on uutel suurtel hoonetel (üle 1 000 ruutmeetri) arvutatud olelusringi globaalse soojendamise potentsiaal, mis laieneb 2030. aastaks kõigile uutele hoonetele.

Energiatõhususe miinimumstandardid

Direktiivis nõutakse, et liikmesriigid:

• kehtestaksid energiatõhususe miinimumstandardid mitteeluhoonetele, mis käivitab nende 16 % halvima tõhususega mitteeluhoonete renoveerimise 2030. aastaks ja 26 % halvima tõhususega mitteeluhoonete renoveerimise 2033. aastaks;
• kehtestaksid järkjärgulise renoveerimise trajektoori elamutele, et parandada elamufondi keskmist energiatõhusust.

Muud eeskirjad

Direktiiviga:

• püütakse tagada, et uued hooned projekteeritakse nii, et optimeerida päikeseenergia potentsiaali ning nähakse ette päikeseenergiaseadmete järkjärguline kasutuselevõtt hoonetes;
• kehtestatakse renoveerimispasside kava, et juhendada hoonete omanikke etapiviisiliselt keerukates renoveerimisprotsessides;
• sõnastatakse paigaldamise ja optimeerimise nõuded hoonete tehnosüsteemide energiatõhususe suurendamiseks;
• tehakse ülesandeks paigaldada uutesse ja renoveeritud hoonetesse elektrisõidukite laadimispunktid ja jalgrataste parkimiskohad;
• luuakse kava hoonete nutivalmiduse hindamiseks, ergutades tarkade tehnoloogiate kasutamist energiatõhususe ja energiatõhususe parandamiseks;
• püütakse tagada hoonete omanikele, üürnikele ja haldajatele juurdepääs hoonesüsteemide andmetele ning hõlbustatakse teenuste koostalitlusvõimet ja andmevahetust;
• nõutakse, et liikmesriigid:
  • pakuksid rahalist toetust ja kõrvaldaksid turutõkked, et soodustada investeeringuid hoonete renoveerimisse;
  • looksid hoonete energiatõhususe sertifitseerimissüsteemi ja ühtsed kontaktpunktid;
  • looksid kütte-, ventilatsiooni- ja jahutussüsteemide korrapärase sõltumatu ülevaatuse süsteemi.

Kehtetuks tunnistamine

Direktiiviga tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2010/31/EL, konsolideerides ja ajakohastades varasemaid määrusi.