Energiatõhusus (alates 2025. aastast)

PÕHIPUNKTID

ELi energiatõhusus

• Selle direktiiviga sõnastatakse uuesti ELi energiatõhususe seadus,
  • mille eesmärk oli parandada energiatõhusust 2020. aastaks 20 % ja 2030. aastaks 32,5 % (võrreldes 1990. aasta tasemega) ning mis sisaldas nõuet, et kõik ELi liikmesriigid seaksid selle saavutamiseks riiklikud energiatõhususe eesmärgid;
  • millega edendati energiatõhusust kogu ELis ühiste meetmete abil, mis hõlmavad energiaahela kõiki etappe.
• Üldiselt keskenduvad ELi energiatõhususe meetmed, sealhulgas need, mis lähevad energiatõhususe direktiivist kaugemale, poliitikavaldkondadele, millel on suurim energiasäästupotentsiaal ja kus on vaja liikmesriikide ühist lähenemisviisi. See hõlmab õigusakte seoses järgnevaga:
  • tööstusheitmed, avalik sektor, hoonete ehitamine ja renoveerimine, transpordi- ja energiavarustussektor ning ökodisain ja ühtse energiamärgistuse süsteemi juurutamine.

Eesmärkide suurendamine

• Osana Euroopa rohelisest kokkuleppest ja kooskõlas Pariisi kokkuleppe eesmärkidega on Euroopa Komisjon pakkunud välja kliimaeesmärkide kava, et suurendada ELi kasvuhoonegaaside heitkoguste eesmärk 2030. aastaks vähemalt 55 % alla 1990. aasta taseme.
• See direktiiv suurendab energiatõhususe eesmärke osana sellest laiemast eesmärgist.
• Direktiivi eesmärke on suurendatud osana kavast „repowerEU“, mille eesmärk on vähendada ELi sõltuvust Venemaalt imporditavast fossiilkütusest.

2030. aasta eesmärgid, kohustused ja mehhanismid

• Direktiiv tõstab ELi energiatõhususe eesmärki, kohustades liikmesriike ühiselt tagama energiatarbimise täiendava 11,7 % vähenemise aastaks 2030 võrreldes 2020. aasta prognoosidega. See vastab energiatõhususe eesmärkidele –40,5 % primaarenergia ja –38 % lõppenergia tarbimise puhul, võrreldes varem kasutatud 2007. aasta võrdlusstsenaariumiga.
  • ELi üldine energiatarbimine aastaks 2030 ei tohiks ületada 992,5 miljonit naftaekvivalendi tonni primaarenergia ja 763 miljonit naftaekvivalendi tonni lõppenergia osas.
• Eesmärgi saavutamiseks määravad liikmesriigid soovituslikud riiklikud panused, kasutades objektiivsete kriteeriumide kombinatsiooni, mis kajastavad riiklikke olusid.
• Kui liikmesriigid jäävad oma riiklike panuste andmisel maha, käivitatakse täiustatud puudujäägi vähendamise mehhanism.
• Liikmesriigid peavad saavutama kogu kohustusperioodi 2021–2030 jooksul lõppkasutuse kumulatiivse energiasäästu, mis vastab uuele aastasele säästule vähemalt
  • 0,8 % energia lõpptarbimisest aastatel 2021–2023;
  • 1,3 % aastatel 2024–2025;
  • 1,5 % aastatel 2026–2027, ja
  • 1,9 % aastatel 2028–2030.
• Aastane energiatarbimise vähendamise eesmärk on avalikule sektorile tervikuna 1,9 % ning iga-aastane 3 % hoone renoveerimiskohustus laieneb kõigile avaliku halduse tasanditele.

Energiaostuvõimetus

Direktiiv käsitleb ka energiostuvõimetuse mõju, kehtestades liikmesriikidele rangemad nõuded teadlikkuse tõstmiseks ja teabe edastamiseks energiatõhususe kohta.