Mootorsõidukite tsiviilvastutuskindlustus

PÕHIPUNKTID

Kohustuslik kindlustus ja kohaldamisala

Direktiiviga nõutakse, et kõigi tavaliselt liikmesriigis asuvate mootorsõidukite kasutamine peab olema kaetud kohustusliku kolmanda osapoole vastutuskindlustusega, ning sätestatakse sõiduki ja sõiduki kasutamise määratlused. Täpsemalt:

• „sõiduk“ tähendab mis tahes mootorsõidukit, mis liigub maismaal üksnes mehaanilise jõu abil ja mis ületab teatavaid kiiruse või massi piirväärtusi; see hõlmab haagiseid, kuid ei hõlma ratastoole, mis on ette nähtud üksnes puuetega inimeste kasutuseks;
• „sõiduki kasutamine“ tähendab kooskõlas Euroopa Liidu Kohtu praktikaga igasugust kasutamist, mis on õnnetuse ajal kooskõlas sõiduki otstarbega transpordivahendina, olenemata sõiduki omadustest, maastikust, millel seda kasutatakse, või sellest, kas sõiduk seisab või liigub.

Lisaks ei kohaldata direktiivi 2009/103/EÜ sõidukite kasutamise suhtes piiratud ja piiritletud aladel toimuvatel motospordiüritustel ja -tegevustes, tingimusel et liikmesriik nõuab alternatiivset kindlustust või tagatist.

Kindlustuskaitse miinimumsummad

Direktiivis 2009/103/EÜ sätestatakse kõigis liikmesriikides kolmanda osapoole vastutuskindlustuse miinimumsummad.

Konkreetsemalt on kindlustuskaitse miinimumsummad praegu isikukahju puhul ühtlustatud tasemel 6 450 000 eurot õnnetuse kohta, olenemata kannatanute arvust, või 1 300 000 eurot kannatanu kohta¹ ning varakahju puhul 1 300 000 eurot õnnetuse kohta.

Need summad vaadatakse alates 22. detsembrist 2021 vähemalt iga viie aasta järel läbi, tuginedes määruse (EL) 2016/792 kohasele ühtlustatud tarbijahinnaindeksile (ÜTHI) (vt kokkuvõtet).

Keelatud väljaarvamisklauslid

Direktiivis 2009/103/EÜ on sätestatud, et mis tahes seadusesäte või kindlustuspoliisis sisalduv lepingutingimus loetakse kahju kannatanud kolmandate isikute nõuete suhtes tühiseks, kui sellega jäetakse kindlustuskaitse alt välja sõidukite kasutamine või juhtimine järgmiste isikute poolt:

• isikud, kellel ei ole selleks volitust;
• isikud, kellel ei ole juhiluba;
• isikud, kes rikuvad sõiduki seisukorra kohta õigusaktides sätestatud tehnilisi nõudeid.

Kahju hüvitamise miinimumnõuded

Kindlustusandja või tema nõuete lahendamise eest vastutav esindaja peab esitama kannatanule põhjendatud vastuse või põhjendatud pakkumise kolme kuu jooksul alates kuupäevast, mil kannatanu esitas kahju hüvitamise nõude.

Kindlustuse ja vaba liikumise kontrollid

Direktiiviga 2009/103/EÜ kaotati süstemaatiline piirikontroll, et hõlbustada piiriülest reisimist.

Lubatud on üksnes proportsionaalsed ja mittediskrimineerivad kindlustuskontrollid ilma sõidukeid peatamata (nt automaatse numbrimärgituvastuse abil).

Hüvitamise eest vastutavad asutused

Iga liikmesriik peab määrama hüvitamise eest vastutava asutuse, kes hüvitab kindlustamata või tuvastamata sõidukite tekitatud varakahju või isikukahju.

Kindlustusandjate maksejõuetus

Direktiiviga (EL) 2021/2118 kehtestati õnnetuses kannatanute kaitse kindlustusandja maksejõuetuse korral. Iga liikmesriik peab määrama asutuse, kelle ülesanne on hüvitada kahju tema territooriumil elavatele kannatanutele juhul, kui õnnetuse põhjustanud sõiduki kindlustusandja on pankrotistunud. Kui kindlustusandja asub teises liikmesriigis, võib hüvitise maksmise eest vastutav asutus nõuda makstud summad tagasi maksejõuetu kindlustusandja asukohaliikmesriigi samaväärselt asutuselt.

Külastajate kaitse

• Väljaspool oma elukohaliikmesriiki toimunud õnnetuste ohvrid (nn külalisohvrid) võivad hüvitist taotleda oma liikmesriigis sõidukikindlustusandja kohaliku kahjunõuete esindaja kaudu. Samuti on neil õigus nõuda hüvitist oma elukohaliikmesriigi hüvitamise eest vastutavalt asutuselt, kui kindlustusandja või tema nõuete lahendamise eest vastutav esindaja ei vasta nõudele või kui nende liikmesriigis ei ole nõuete lahendamise eest vastutavat esindajat määratud.
• Kindlustusandjad peavad nimetama igas liikmesriigis nõuete käsitlemise esindajad ning riiklikud teabekeskused annavad kannatanutele teavet, mis aitab neil kindlaks teha õnnetuse põhjustanud sõiduki kindlustusandja.

Õigus saada tõend kahjunõuete ajaloo kohta

Kindlustusvõtjatel on õigus igal ajal taotleda kahjunõuete ajaloo tõendit, mis hõlmab lepingulise suhte vähemalt eelnevat viit aastat. Kindlustusandja on kohustatud esitama selle tõendi 15 päeva jooksul taotluse esitamisest.

Pärast varasemate kahjunõuete tõendeid käsitleva rakendusmääruse 2024/1855 vastuvõtmist on alates 24. juulist 2025 ühtlustatud nii varasemate kahjunõuete tõendi vorm kui ka sisu. Kindlustusandjad on kohustatud käsitama teiste liikmesriikide kindlustusandjate väljastatud tõendeid samaväärsena riigisiseste kindlustusandjate väljastatud tõenditega.

Piirangud

Direktiiv 2009/103/EÜ ei reguleeri tsiviilvastutusega seotud probleeme ega hüvitise määramist, mida otsustavad liiikmesriigid. Samuti ei hõlma see kaskokindlustust juhi enda vigastuste ega tema sõiduki kahjustuste korral.