Vahekohtuklausel

Vahekohus on üks vaidluste lahendamise vorm, mille puhul lepingupooled lepivad kokku, et lasevad oma vaidluse lahendada kolmandast isikust otsustajal, mitte kohtumenetluse kaudu, ja et selle kolmanda isiku otsus on nende suhtes siduv.

Lepingus määratletakse poolte valitud kohaldatav õigus või õigused (mis on põhimõtteliselt siseriiklik õigus) ja hagi esitamise tingimused.

Euroopa Liidu (EL) õiguse kontekstis saab Euroopa Liidu Kohtule või Üldkohtule esitada hagi ELi poolt või nimel sõlmitud era- või avalik-õiguslikus lepingus sisalduva vahekohtuklausli alusel, milles on selgelt sätestatud, et kohtualluvust tuleb kohaldada ühele Euroopa Liidu Kohtu hulka kuuluvale kohtule (erandina tavapärasest õigusest, mille kohaselt selliste lepingutega seoses tekkivad vaidlused kuuluvad ELi liikmesriikide kohtute pädevusse).

Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELTL) artikli 272 kohaselt kuulub Euroopa Liidu Kohtu pädevusse otsuse tegemine ELi poolt või nimel sõlmitud era- või avalik-õiguslikus lepingus sisalduva vahekohtuklausli alusel.

ELTLi artikli 273 kohaselt kuulub Euroopa Kohtu pädevusse iga ELi aluslepingute objekti käsitlev liikmesriikidevaheline vaidlus, kui see antakse Euroopa Kohtusse poolte erikokkuleppe alusel.

Vaidlusküsimusi, mille üheks pooleks on EL, ei loeta sel põhjusel väljaspool liikmesriikide kohtute pädevust olevaks, välja arvatud juhul, kui pädevus on aluslepingutega antud ELi kohtutele (ELTLi artikli 274 kohaselt).

ELTLi artikli 340 lõikes 1 on sätestatud, et ELi lepinguliste kohustuste suhtes kehtib õigus, mida kohaldatakse vastava lepingu suhtes.

Üldkohtu kodukorra artikli 78 lõike 3 kohaselt tuleb vahekohtuklausli alusel esitatud hagiavaldusele lisada lepingu ärakiri. Selle avalduse saavad esitada ainult lepingupooled, sest kolmandad pooled ei saa selle klausli alusel ELi kohtutele hagiavaldust esitada.

Kui vahekohtuklauslis ei ole sellekohaseid piiranguid ette nähtud, on kohtumenetluse algatanud kohtul kui lepingulisel kohtul ulatuslikud volitused faktiliselt ja õiguslikult uurida kõiki osapoolte poolt talle esitatud vaidluse asjaolusid ning asjakohasel juhul nõuda kõiki viimase taotletud meetmeid.

Kohus võib

• tõlgendada lepingu teatavaid sätteid kohaldatava õiguse valguses;
• olla valitud poolte lepinguliste kohustuste nõuetekohase täitmise läbivaatamiseks ja võib seega sundida neid täitma oma lepingujärgseid kohustusi või hüvitama kahjustatud isikutele kahju, andes neile korralduse maksta kahjutasu, kui nende kohustuste täitmata jätmine põhjustas kahju.
• nõuda, et pooled tasuksid lisateenuste eest, mida ei ole algselt lepingus ette nähtud;
• anda korralduse leping täitmata jätmise juhul kohtuotsuse alusel lõpetada, määratledes sellise lõpetamise tagajärjed.

ELi kohtul võidakse ka lasta teha otsus lepingu kehtivuse kohta ja ta võib seejärel selle kehtetuks tunnistada.