(1)

Ühise kalanduspoliitika reguleerimisala hõlmab liidu kalandus- ja vesiviljelustoodete turule suunatud meetmeid. Kalandus- ja vesiviljelustoodete turu ühine korraldus, edaspidi „ühine turukorraldus”, on ühise kalanduspoliitika oluline osa ning peaks toetama selle eesmärkide saavutamist. Kuna praegu toimub ühise kalanduspoliitika läbivaatus, tuleks vastavalt kohandada ka ühist turukorraldust.

(2)

Tuleks läbi vaadata nõukogu 17. detsembri 1999. aasta määrus (EÜ) nr 104/2000 kalandus- ja akvakultuuritooteturu ühise korralduse kohta (4), et võtta arvesse praegu kehtivate eeskirjade rakendamisel avastatud puudusi, hiljutisi arenguid liidu ja maailma turgudel ning kalapüügi ja vesiviljelusega seotud tegevuse vallas toimunud muutusi.

(2a)

Kalandus on liidu rannikualade, sealhulgas äärepoolseimate piirkondade majanduse jaoks erilise tähtsusega. Nendes piirkondades tagab kalandus kaluritele sissetuleku ning seetõttu tuleks edendada turu stabiilsust ja viia nõudlus ja pakkumine paremini vastavusse. [ME 1]

(3)

Ühist turukorraldust käsitlevaid sätteid tuleks rakendada kooskõlas liidu rahvusvaheliste kohustustega, pidades eelkõige silmas Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) sätteid. Kalad ja karbid on ühine vara. Kuna kalandus ei ole seega samasugune tööstusharu nagu kõik teised, oleks kalanduse reguleerimiseks eelkõige vaja meetmeid, mis vastaksid keskkonnaalastele ja ökosüsteemi kriteeriumidele, sõltumata sellest, millised on turunõuded. [ME 2]

(3a)

Kuna praegu kohaldatavad WTO sätted toimivad rahuldavalt, tuleks uute ettepanekutega säilitada võimaluse korral olemasolev kord. Komisjon peaks siiski tagama, et kolmandatest riikidest imporditud kalandus- ja vesiviljelustoodete puhul järgitaks täielikult säästvaid püügitavasid ja liidu õigusnorme, et tagada liidu ja imporditud toodete konkurents võrdsetel tingimustel. [ME 3]

(4)

Ühine turukorraldus peaks ühise kalanduspoliitika eesmärkide saavutamisele kaasa aitama.

▐

(5a)

Võttes arvesse liitu imporditavate kalandus- ja vesiviljelustoodete suurt mahtu ja imporditud toodete olulist osa liidu kogutarbimises, on väga tähtis, et ühine turukorraldus oleks kaasatud kaubandus- ja tollipoliitikasse, et ohjeldada importi ja kontrollida selle mõju liidu tootjate esmamüügi eest saadavale hinnale ja nende tegevuse kasumlikkusele. [ME 4]

(5b)

Tuleb tagada võimalikult suur ühtsus ühelt poolt ühise kalanduspoliitika ja teiselt poolt ühise kaubanduspoliitika vahel ning rakendada kaubanduspoliitikat süstemaatiliselt kalanduspoliitika eesmärkide teenistusse ning seda nii mitmepoolsete läbirääkimiste puhul WTO raames kui ka kahepoolsete või piirkondlike kaubanduskokkulepete puhul. [ME 5]

(5c)

Kõik riiklikud ametiasutused, mis vastutavad liitu imporditud kalandus- ja vesiviljelustoodete tolli- ja tervisekontrolli eest, tuleks varustada vahendite ning inim- ja rahaliste ressurssidega, mis on nende ülesannete tõhusaks täitmiseks vajalikud. [ME 6]

(6)

On oluline, et ühisturu juhtimisel juhindutaks ühise kalanduspoliitika hea valitsemistava põhimõttest.

(6a)

Et ühine turukorraldus õnnestuks, on väga oluline, et tarbijaid informeeritaks turundus- ja teavituskampaaniate kaudu kala söömise kasulikkusest ja olemasolevate liikide mitmekesisusest ning selgitataks, kui tähtis on suuta mõista märgistel sisalduvat teavet. [ME 7]

(7)

Tootjaorganisatsioonid on ühise kalanduspoliitika ja ühise turukorralduse nõuetekohasel rakendamisel olulised osalejad. Seetõttu on tarvis tugevdada tootjaorganisatsioonide eesmärke selle tagamiseks ja pakkuda neile vajalikul määral rahalist toetust , et nad saaksid täita olulisemat rolli kalavarude igapäevases majandamises ja tegutseda ühise kalanduspoliitika eesmärkidega kindlaks määratud raamistikus. Samuti tuleb tagada , et nende liikmed viiksid kalapüügi ja vesiviljelusega seotud tegevust ellu jätkusuutlikult, parandaksid toodete turuleviimist , saaksid suuremat tulu ning koguksid vesiviljeluse kohta majanduslikku teavet. Kõnealuste eesmärkide elluviimisel peaksid tootjaorganisatsioonid võtma arvesse liidus valitsevaid erinevaid tingimusi kalandus- ja vesiviljelussektoris, eriti äärepoolseimates piirkondades, ning eelkõige väikesemahulise kalapüügi ja ekstensiivse vesiviljeluse eripära. Liikmesriikidel ja piirkondlikel omavalitsustel peaks olema võimalik võtta endale vastutus nende eesmärkide elluviimise eest, tehes tihedat koostööd tootjaorganisatsioonidega juhtimisküsimustes, sh vajaduse korral kvootide eraldamine ja püügikoormuse korraldamine vastavalt igale konkreetsele kalandusvaldkonnale. [ME 8]

(7a)

Tootjaorganisatsioonide konkurentsivõime ja elujõulisuse tugevdamiseks tuleks selgelt määratleda nende asutamise kriteeriumid, eelkõige kriteeriumid liikmete miinimumarvu ja organisatsioonide ametliku tunnustamise kohta. [ME 9]

(8)

Eri kategooria ettevõtjaid koondavad tootmisharudevahelised organisatsioonid võivad aidata parandada turundustegevuse koordineerimist väärtusahelas ja välja töötada meetmeid, mis on tervele sektorile huvipakkuvad.

(9)

On asjakohane kehtestada ühised tingimused tootjaorganisatsioonide ja tootmisharudevaheliste organisatsioonide tunnustamiseks liikmesriikide poolt, tootjaorganisatsioonide ja tootmisharudevaheliste organisatsioonide kehtestatud eeskirjade laiendamiseks ning sellest laienemisest tulenevate kulude jagamiseks. Eeskirjade laiendamise menetluse peaks heaks kiitma komisjon.

(10)

Selleks, et tootjaorganisatsioonid saaksid oma liikmeid suunata säästva kalapüügi ja vesiviljeluse poole, peaksid nad koostama ja riikide pädevatele asutustele esitama tootmis- ja turustamiskava, mis hõlmab eemärkide saavutamiseks vajalikke meetmeid.

(10a)

Nimetades kahte käimasoleva ühise kalanduspoliitika reformi eesmärkidest, tuleks nimetada kogu juhusliku ja kaaspüügi saagi lossimise ning saagi vette tagasi laskmise vähendamise eesmärke. Nende eesmärkide saavutamiseks on vaja suurendada selektiivsete kalapüügiviiside ja -vahendite kasutamist, et vältida alamõõduliste kalade püüdmist. [ME 165]

(11)

Püügitegevuse prognoosimatuse tõttu on asjakohane kehtestada mehhanism inimtoiduks kasutatavate kalandustoodete ladustamiseks, et suurendada turu stabiilsust ja suurendada toodetelt saadavat tulu, luues eelkõige lisandväärtust. Kõnealune mehhanism peaks aitama kaasa liidu kohalike turgude stabiliseerimisele ja lähendamisele, et saavutada ühtne turg.

(11a)

Arvestades äärepoolseimate piirkondade kaugust ja geograafilist eraldatust, võib vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping”) artiklile 349 kavandada konkreetse tegevuskava, mis võtab arvesse nende piirkondade eripära. [ME 11]

(11b)

Komisjon peaks võtma tugimeetmed, mis toetaksid naiste osalemist vesiviljelussektori tootjaorganisatsioonides. [ME 12]

(12)

Tootjaorganisatsioonid võivad Tootjaorganisatsioonidele tuleks eraldada tootmis- ja turustamiskavade ning ladustamismehhanismi rahastamiseks luua ühisfondi liidu rahaline toetus Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi raames . [ME 13]

(13)

Selleks, et võtta arvesse hindade erinevust liidus, peaks igal tootjaorganisatsioonil olema õigus teha ettepanek ladustamismehhanismi käivitushinna kohta. Käivitushind ei tohiks kaasa tuua miinimumhindade kehtestamist, mis võiks takistada konkurentsi.

(14)

Kuna kalavarude puhul on tegemist jagatud ressursiga, saavad teatavatel juhtudel varude säästva ja tõhusa kasutamise paremini tagada organisatsioonid, kelle liikmed pärinevad eri liikmesriikidest ja eri piirkondadest . Seetõttu on vaja ette näha ka võimalus riikidevaheliste tootjaorganisatsioonide ergutada ka võimaluse kasutamist luua piirkonnaüleseid, vajaduse korral biogeograafiliste piirkondade põhiseid, ning riikidevahelisi tootjaorganisatsioone ja tootjaorganisatsioonide liitude loomiseks liitusid. Need organisatsioonid peaksid toimima partnerlusena, mille eesmärk on töötada välja ühised ja siduvad eeskirjad ning luua kõigile kalanduspiirkonna sidusrühmadele võrdsed tingimused. Selliste organisatsioonide loomise puhul tuleb tagada, et nende suhtes kohaldatakse käesolevas määruses kehtestatud konkurentsieeskirju ja võetakse arvesse vajadust säilitada seos üksikute rannikupiirkondade ja kalandusvaldkondade ning vete vahel, mida nad on ajalooliselt kasutanud . [ME 14]

(15)

Ühiste turustusnormide kohaldamine peaks võimaldama säästvate toodete turule tarnimist, kalandus- ja vesiviljelustoodete siseturu kogu potentsiaali kasutamist ning ausal konkurentsil põhinevate kaubandussuhete hõlbustamist, parandades seeläbi tootmise tasuvust.

(16)

Kalandus- ja vesiviljelustoodete üha laieneva valiku tõttu on vaja tarbijatele anda minimaalset kohustuslikku Tarbijatele on vaja anda selget ja põhjalikku teavet , muu hulgas toodete põhiomaduste päritolu, tootmismeetodi ja tootmiskuupäeva kohta. Toodete eristamise edendamiseks on tarvis arvestada ka lisateabega, mida võib märkida vabatahtlikkuse alusel , et nad saaksid teha teadlikke valikuid . [ME 15]

(16a)

Kalandustoodete ökomärgise kasutamine nii liidust kui väljastpoolt liitu pärit toodete puhul võimaldab anda selget teavet kalandustoodete ökoloogilise jätkusuutlikkuse kohta. Seepärast peaks komisjon kaaluma võimalust töötada välja ja kehtestada miinimumkriteeriumid kogu liidus kasutatava kalandustoodete ökomärgise väljatöötamiseks. [ME 16]

(16b)

Et tagada Euroopa tarbijate kaitse, peaksid käesoleva määrusega kehtestatud nõuete rakendamise ja nende täitmise järelevalve eest vastutavad liikmesriikide asutused kasutama täiel määral ära olemasolevaid tehnoloogilisi võimalusi, sh DNA-analüüsi, et takistada ettevõtjatel võltsimist saagi märgistamisel. [ME 17]

(16c)

Võttes arvesse tähtsust, mida tarbijad üldiselt omistavad päritolukriteeriumidele turul pakutavate kalandus- ja vesiviljelustoodete valikul, on vaja eelkõige tagada, et neile antud sellekohane teave oleks võimalikult täpne, selge ja täielik. [ME 18]

(16d)

Ühise kalanduspoliitika – eelkõige selle ühise turukorralduse ja tarbijate teavitamise aspektide – ja ühise kaubanduspoliitika vahelise kooskõla tagamiseks tuleks vältida kalandus- ja vesiviljelustoodete tollialase sooduspäritolu liiga laia määratlust ja erandeid standardmõistetest, mis halvendaks toodete jälgitavust ja tekitaks segadust tegelike püügikohtade ja -tingimuste osas. [ME 19]

(17)

ELi toimimise lepingu artiklis 101 osutatud kokkuleppeid, otsuseid ja tegevusi käsitlevaid konkurentsieeskirju tuleks kalandus- ja vesiviljelustoodete tootmise ja turustamise suhtes kohaldada määral, mis ei takista turgude ühise korralduse toimimist ega ohusta ELi toimimise lepingu artikli 39 eesmärkide saavutamist.

(17a)

On vaja tagada, et imporditavad tooted, mis jõuavad liidu turule, vastaksid samadele nõuetele ja turustusnormidele, mida on kohustatud täitma liidu tootjad. [ME 20]

(18)

On asjakohane kehtestada konkurentsieeskirjad kalandus- ja vesiviljelustoodete tootmise ja turustamise kohta, võttes arvesse kalandus- ja vesiviljelussektori eripära, sealhulgas sektori killustatust, asjaolu, et kalad on jagatud ressurss, ning seda, kuivõrd suurt kaalu omab import , millele peaksid kehtima samasugused eeskirjad nagu liidu kalandus- ja vesiviljelustoodetele . Lihtsustamise huvides tuleks nõukogu 24. juuli 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1184/2006 (millega kohaldatakse teatavaid konkurentsieeskirju põllumajandustoodete ja saaduste tootmise ja nendega kauplemise suhtes) (5) asjakohased sätted lisada käesolevasse määrusesse. Määrust (EÜ) nr 1184/2006 ei tuleks seega enam kohaldada kalandus- ja vesiviljelustoodete suhtes. [ME 21]

(19)

Liidu kalandus- ja vesiviljelustoodete turgu käsitlevat majanduslikku teavet on vaja parandada.

(20)

Selleks, et saaks täiendada või muuta tagada tootjaorganisatsioonide ja tootmisharudevaheliste organisatsioonide nõuetekohane toimimine tunnustamise tingimusi ja nõudeid, täiendada või muuta tootmis- ja turustamiskava sisu, määratleda ja muuta ühiseid turustusnorme, täiendada või muuta kohustuslikku teavet ning kehtestada miinimumnõuded ettevõtjatelt tarbijatele vabatahtlikult esitatavale teabele ning kehtestada asjakohased ühised turustusnormid, tuleks komisjonile delegeerida õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu õigusakte nende rahalise toetamise, sise-eeskirjade, tootmis- ja turustamiskava sisu ning ühiste turustusnormide määratluse ja muutmise kohta artiklitega 24, 33, 41 ja 46. [ME 22] On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(22)

Selleks et tagada käesoleva määruse rakendamise ühetaolised tingimused, tuleks komisjonile anda rakendusvolitused seoses järgmisega: tähtajad ja menetlused, mida liikmesriigid peavad järgima seoses tootjaorganisatsioonide või tootmisharudevaheliste organisatsioonide tunnustamisega; vorm, tähtajad ja menetlused, mida liikmesriigid peavad järgima, teatades komisjonile tunnustuse andmise või tühistamise otsused; eeskirjad liikmesriikide tehtavate kontrollide sageduse, sisu ja praktiliste meetodite kohta; eeskirjade laiendamise korral liikmesriikide kasutatavad vormid ja teatamismenetlus; tootjaorganisatsioonide tootmis- ja turustamiskava esitamise kord ja tähtajad ning liikmesriikide poolt tootmis- ja turustamiskava heakskiitmise kord ja tähtajad; ning käivitushindade avaldamise puhul liikmesriikide kasutatavad vormid. Neid volitusi tuleks kasutada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrusega (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (6).

(22a)

Kuna käesoleva määruse eesmärki, nimelt sätestada kalandus- ja vesiviljelustoodete turgude ühine korraldus, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning meetmete ulatuse ja toime tõttu ning seetõttu, et neid on vaja võtta ühiselt, on seda parem saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(23)

Määrus (EÜ) nr 104/2000 tuleks tunnistada kehtetuks, ent õiguskindluse huvides tuleks selle teatavaid sätteid kohaldada kuni Euroopa Kalandus- ja Merendusfondi määruse jõustumiseni.

(23a)

Määrust (EÜ) nr 1184/2006 tuleks seepärast vastavalt muuta,

a)

kutseorganisatsioonid;

b)

turustusnormid;

c)

tarbijate teavitamine;

d)

konkurentsieeskirjad;

e)

turuteave;

ea)

välismõõde . [ME 23]

a)

oma liikmete majanduslikult tasuva ja säästva püügitegevuse soodustamine täies kooskõlas määruses (EL) nr …/20XX (11) ja liidu keskkonnakaitsealastes õigusaktides sätestatud looduskaitsepoliitikaga looduskaitse-, majandamis- ja kasutamispoliitikaga ; [ME 30]

aa)

oma liikmete tootmise planeerimine ning liikmesriikide valitsuste ja piirkondade omavalitsuste nõustamine kalavarude majandamise küsimustes ja liidu laevadel väljatöötatud parimate tavade vahetamine; [ME 31]

ab)

panustamine toiduainetega varustamisse ning rannikuäärsetel aladel ja maapiirkondades töökohtade säilitamine ja loomine, sh kutseõpe ja koostööprogrammid, et ergutada noorte tööleasumist selles sektoris, ning rahuldava elatustaseme tagamine kalandussektoris osalejatele; [ME 32]

b)

kaubanduslike kalavarude soovimatu saagiga tegelemine saagi vältimine, miinimumini viimine ja võimalikult otstarbekas kasutamine sellise saagi tarvis olulist turgu loomata ; [ME 33]

ba)

ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi tavade kaotamisele kaasaaitamine, rakendades liikmetele vajalikuks osutuvaid sisekontrolle; [ME 34]

bb)

kalanduse keskkonnamõju vähendamine, sealhulgas meetmete võtmise kaudu püüniste selektiivsuse parandamiseks, püügikoormuse kontrollimiseks ning soovimatu ja loata püügi vältimiseks; [ME 35]

bc)

oma liikmetele määruse (EL) nr …/20XX  (12) IV peatüki sätete kohaselt eraldatud ressurssidele juurdepääsu õiguse haldamine; [ME 36]

c)

oma liikmete kalandustoodete turuleviimise tingimuste parandamine;

d)

turgude stabiliseerimine;

e)

tootjate tulususe parandamine parandamine ning kalandussektori töötajate sissetuleku suurendamine; [ME 37]

ea)

kalandustoodete jälgitavuse tagamine ning tarbijate juurdepääsu parandamine selgele ja kõikehõlmavale teabele, et aidata suurendada teadlikkust mere ökosüsteemide ja kalavarude kaitse olukorrast, ning tarbijatele teabe jagamine tarbimiseks kättesaadavate liikide mitmekesisuse kohta; [ME 38]

eb)

info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) kasutamise edendamine, et tagada kalandustoodete parem turustamine ja kõrgemad hinnad. [ME 39]

a)

oma liikmete püügitegevuse planeerimine ja juhtimine, sh püügitegevuse selektiivsuse parandamise meetmete väljatöötamine ja rakendamine ning liikmesriikide valitsuste ja piirkondade omavalitsuste nõustamine nimetatud majandamiskavade osas ; [ME 42]

b)

kaubanduslike kalavarude soovimatu püügi võimalikult otstarbekas kasutamine ning oma liikmete abistamine sellise püügi vältimisel ja miinimumini viimisel. :

c)

tootmise kohandamine turunõuetele;

d)

pakkumise suunamine ja liikmete toodete turustamine;

e)

kalandustoodete ajutise ladustamise korraldamine kooskõlas artiklitega 35 ja 36;

f)

liikmete tegevuse ja tootjaorganisatsiooni kehtestatud eeskirjade kooskõla kontrollimine ning meetmete võtmine selle tagamiseks;

fa)

tootmise ja turuga seotud kvaliteedi, teadlikkuse ja läbipaistvuse suurendamine; planeerimis- ja juhtimistegevuse parandamiseks uuringute läbiviimine ning erialaste programmide toetamine, et edendada säästvalt toodetud kalandustooteid; [ME 46]

fb)

pädevate liikmesriikide asutustele vabatahtlikult ja asjakohaseks peetavate ajavahemike järel ning vahendite abil mereökosüsteemide ja kalavarude kaitse olukorra kohta teabe edastamine; [ME 47]

fc)

oma liikmete kalapüügivõimaluste kollektiivne haldamine; [ME 48]

fd)

tarbijatele kalandustoodetealase selge ja täieliku teabe kättesaadavuse parandamine. [ME 49]

a)

oma liikmete vesiviljelusega seotud tasuva ning majanduslikult ja sotsiaalselt säästva ja keskkonnahoidliku tegevuse jätkusuutlikkuse soodustamine toetamine , samuti mahevesiviljeluse positiivsete külgede propageerimine , pakkudes neile arenguvõimalusi sellise tegevuse arendamiseks uusi võimalusi ; see peaks toimuma tihedas koostöös liikmesriikide valitsuste ja piirkondade omavalitsustega ning kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuni 2008. aasta direktiivi 2008/56/EÜ (millega kehtestatakse ühenduse merekeskkonnapoliitika-alane tegevusraamistik) (13) ja nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiivi 92/43/EMÜ (looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta) (14) sätetega igas liikmesriigis või selle osas kehtestatud õigusraamistiku raames ; [ME 151]

aa)

selle tagamine, et kalandussektorist pärit vesiviljeluses kasutatavad söödatooted pärineksid säästvalt majandatud kalandusvaldkondadest; [ME 52]

b)

panustamine toiduainetega varustamisse , järgides seejuures rangeid toiduainete kvaliteedi ja toiduohutuse norme, ning tööhõivesse rannikuäärsetel aladel ja maapiirkondades; [ME 53]

c)

selle kindlustamine, et liikmete tegevus vastab määruse (EL) nr …/20XX (15) artiklis 51 osutatud riiklikele strateegiakavadele;

d)

oma liikmete vesiviljelustoodete turuleviimise tingimuste parandamine;

da)

turgude stabiliseerimine; [ME 54]

e)

tootjate tulususe ja sektori töötajate sissetuleku suurendamine , parandades ühtlasi töötingimusi; [ME 55]

ea)

programmide elluviimine keskkonnahoidlike ja säästvate vesiviljelustoodete ja tegevuste pidevaks parandamiseks, samuti kutseõppemeetmete võtmine, et tagada rahuldav elatustase vesiviljelussektoris osalejatele ning vähendada kahjulikku mõju kogu tootmisahela ulatuses; [ME 56]

eb)

muu tegevuse soodustamine, mis on tootjaorganisatsioonide liikmete huvides, ning sektori toimimise arendamine või parandamine, et võimaldada tootjaorganisatsioonidel täita käesolevas artiklis nimetamata eesmärke; [ME 57]

ec)

vesiviljelustoodete alase teabe tarbijatele hõlpsamini kättesaadavaks tegemine; [ME 58]

ed)

võimaluse korral IKT kasutamine, et tagada toodetele parim võimalik hind. [ME 59]

a)

vastutustundliku , ekstensiivse ja säästva vesiviljeluse edendamine, eelkõige seoses keskkonnakaitse, loomatervise- ja -heaoluga; [ME 61]

aa)

oma liikmete vesiviljelustegevuse juhtimine ja planeerimine; [ME 62]

b)

tootmise kohandamine turunõuetele;

c)

pakkumise suunamine , hindade stabiliseerimine ja liikmete toodete turustamine; [ME 63]

ca)

vesiviljelustoodete ajutise ladustamise korraldamine vastavalt artiklitele 35 ja 36; [ME 64]

d)

liikmete tegevuse ja tootjaorganisatsiooni kehtestatud eeskirjade kooskõla kontrollimine ning meetmete võtmine selle tagamiseks;

e)

teabe kogumine keskkonnaseisundi ja turustatud toodete kohta, sealhulgas majanduslik teave esmamüügi kohta ja toodanguprognoosid; [ME 65]

ea)

tootmise ja turuga seotud kvaliteedi, teadlikkuse ja läbipaistvuse suurendamine; planeerimis- ja juhtimistegevuse parandamiseks uuringute läbiviimine ning erialaste programmide toetamine, et edendada säästvalt toodetud vesiviljelustooteid; [ME 66]

eb)

tarbijatele vesiviljelustoodet alase selge ja täieliku teabe kättesaadavuse parandamine; [ME 67]

ec)

vesiviljelustoodete toetamine, kasutades selleks sertifitseerimise pakutavaid võimalusi, eriti kaitstud päritolunimetuste ja jätkusuutlikkuse eeliseid. [ME 68]

a)

artiklites 7 ja 10 sätestatud liitu kuuluvate tootjaorganisatsioonide eesmärkide saavutamine säästvamal ja efektiivsemal viisil; [ME 69]

b)

liitu kuuluvatele tootjaorganisatsioonidele ühist huvi pakkuvate tegevuste koordineerimine ja arendamine , sealhulgas tarbijate jaoks parem toodete turustamine; [ME 70]

ba)

kõikide meetmete rakendamine, mille eesmärk on tagada kõikidele liikmesriikidele kalandustegevuse suhteline stabiilsus iga kalavaru või püügipiirkonna puhul. [ME 71]

a)

liidu kalandus- ja vesiviljelustoodete turul kättesaadavaks tegemise tingimuste parandamine;

b)

liidu kalandus- ja vesiviljelustoodete turuleviimise ja turul kättesaadavaks tegemise paremale koordineerimisele kaasa aitamine.

a)

liidu õigusaktidega vastavuses olevate standardlepingute koostamine;

b)

liidu kalandus- ja vesiviljelustoodete propageerimine mittediskrimineerival viisil, kasutades selleks sertifitseerimise pakutavaid võimalusi, eriti päritolunimetuste, kvaliteedimärkide, geograafiliste tähiste ja jätkusuutlikkuse eeliseid , nähes ette liidu toodete selge eristamise imporditud toodetest ; [ME 73]

c)

liidu õigusaktides või riigi õiguses sätestatud eeskirjadest karmimate eeskirjade kehtestamine kalandus- ja vesiviljelustoodete tootmise ja turustamise suhtes;

d)

tootmise ja turu kvaliteedi, teadlikkuse ja läbipaistvuse suurendamine ning kutseõppeprogrammide pakkumine toodete kvaliteedi, jälgitavuse ja toiduohutuse parandamiseks ning teadus- ja arendusalgatuste soodustamiseks ; [ME 74]

e)

teadus- ja turu-uuringute teostamine ning turu parima toimimise metoodika arendamine, kaasa arvatud IKT valdkonnas;

f)

teabe jagamine ja uuringute teostamine, mis on vajalik jätkusuutlike tarnete tagamiseks, mis koguselt, kvaliteedilt ja hinnalt vastab turunõuetele ja tarbijate ootustele;

fa)

praegu mitteturustatavate, märkimisväärse toiteväärtusega, tervetest kalavarudest pärit liikide propageerimine tarbijate seas; [ME 75]

g)

liikmete tegevuse ja tootmisharudevahelise organisatsiooni kehtestatud eeskirjade kooskõla kontrollimine ning vajadusel sobivate meetmete võtmine selle tagamiseks.

a)

nende majandustegevus liikmesriigi territooriumil või selle osal on piisav, pidades eelkõige silmas liikmete arvu ja turustatava toodangu mahtu;

b)

neil on liikmesriigi õiguse kohaselt juriidilise isiku staatus, nende ametlik peakorter asub liikmesriigi territooriumil ning nad on seal asutatud;

c)

nad on suutelised järgima artiklites 7 ja 10 sätestatud eesmärke;

d)

nad täidavad VI peatükis V peatükis sätestatud konkurentsieeskirju; ja [ME 76]

e)

neil ei ole asjaomasel turul valitsevat seisundit, kui see ei ole vajalik aluslepingu artikli 39 eesmärkide saavutamiseks. [ME 77]

ea)

nad toimivad oma liikmesust, juhtimist ja rahastamisallikaid käsitlevate üksikasjade osas läbipaistvalt. [ME 78]

a)

esindavad märkimisväärset osa vastava valdkonna või vastavate valdkondade vähemalt kahest järgnevast tegevusest: kalandus- ja vesiviljelustoodete , mille püük on toimunud liidu laevadel või need on toodetud liikmesriikides, või nende töötlemisel saadud toodete tootmine, turustamine ja töötlemine tootmisel, töötlemisel või turustamisel ; [ME 82]

b)

ei tegele ise kalandus-ja vesiviljelustoodete ning nende töötlemisel saadud toodete tootmise, töötlemise või turustamisega;

c)

omavad liikmesriigi õiguse kohaselt juriidilise isiku staatust, nende ametlik peakorter asub liikmesriigi territooriumil ning nad on seal asutatud;

d)

suudavad täita artiklis 15 sätestatud eesmärke;

e)

arvestavad tarbijate huvidega; ja

f)

ei takista ühise turukorralduse ladusat toimimist.

a)

muuta või täiendada artiklites 17 ja 18 osutatud tunnustamise tingimusi. Kõnealused eeskirjad võivad hõlmata tootjaorganisatsioonide või tootmisharudevaheliste organisatsioonide sisemist toimimist, nende põhikirja, finants- ja eelarvesätteid, liikmete kohustusi ning eeskirjade täitmise tagamise meetmeid, sealhulgas karistusi; [ME 91]

b)

kehtestada eeskirju nende kontrollide sageduse, sisu ja praktiliste meetodite kohta, mida liikmesriigid peavad teostama artiklite 20 ja 21 kohaselt. [ME 92]

a)

tähtajad ja menetlused, mida liikmesriigid peavad järgima seoses tootjaorganisatsioonide või tootmisharudevaheliste organisatsioonide tunnustamisega vastavalt artiklitele 17 ja 18 või sellise tunnustuse tühistamisega vastavalt artiklile 19;

b)

vorm, tähtajad ja menetlused, mida liikmesriigid peavad järgima, teatades komisjonile artikli 22 kohaselt kõik tunnustuse andmise või tühistamise otsused;

ba)

eeskirjade kehtestamine nende kontrollide sageduse, sisu ja praktiliste meetodite kohta, mida liikmesriigid on kohustatud artikli 20 kohaselt teostama. [ME 93]

a)

tootjaorganisatsiooni või tootjaorganisatsioonide liitu käsitatakse representatiivsena ühes liikmesriigis tootmise ja turustamise alal , sealhulgas, kui asjakohane, väikesemahulise ja rannalähedase sektori puhul, ning organisatsioon esitab riigi pädevatele asutustele vastava taotluse; [ME 96]

b)

eeskirjad, mille kehtivusala laiendatakse, käsitlevad artikli 8 punktides a kuni e sätestatud tootjaorganisatsioonide rakendatavat ühte või mitut meedet; ja

ba)

säilivad ettevõtjatevahelise vaba konkurentsi eeskirjad. [ME 97]

a)

tootmisharudevahelise organisatsiooni poolt on ellu viidud vähemalt 65 % vähemalt kahest järgnevast tegevusest: asjaomase toote tootmine, turustamine või töötlemine eelneva aasta jooksul liikmesriigi vastavas valdkonnas või vastavates valdkondades, ning organisatsioon esitab riigi pädevatele asutustele vastava taotluse; ja

b)

muudele ettevõtjatele laiendatavad eeskirjad käsitlevad artikli 16 punktides a kuni f sätestatud tootmisharudevaheliste organisatsioonide meetmeid ega kahjusta asjaomase liikmesriigi või liidu teisi ettevõtjaid.

a)

on täidetud artiklite 26 ja 27 sätted;

b)

on täidetud konkurentsieeskirju käsitleva VI peatüki sätted;

c)

laiendamine ei ohusta vaba kaubandust; ja

d)

ei ohustata ELi toimimise lepingu artiklis 39 sätestatud eesmärkide saavutamist.

a)

tooted on pandud müüki tootjaorganisatsioonide poolt, kuid artiklis 36 osutatud käivitushinnaga ei ole neile leitud ostjat;

b)

tooted vastavad artikli 39 kohaselt vastuvõetud turustusnormidele ja on inimtoiduks piisavalt kvaliteetsed;

c)

tooteid stabiliseeritakse või töödeldakse külmutamise (laeva pardal või maismaal asuvates rajatistes), soolamise, kuivatamise, marineerimise ning vajaduse korral keetmise ja pastöriseerimise teel, ning ladustatakse. Eespool loetletud toiminguga võivad kaasneda fileerimine või tükeldamine ja vajaduse korral pea eemaldamine;

d)

ladustatud tooted viiakse hiljem uuesti turule inimtoiduks; ja

da)

miinimum- ja maksimumperiood II lisas loetletud kalandustoodete ladustamise rahastamiseks on selgelt kindlaks määratud. [ME 106]

a)

tootmise ja nõudluse suundumused;

b)

turuhindade stabiliseerimine;

c)

turgude lähendamine;

d)

tootjate sissetulekud; ja

e)

tarbijate huvid.

-1.

Tootjaorganisatsioonide ja nende liitude standardite parandamise kavade koostamist, ümberkorraldamist ja elluviimist rahastatakse Euroopa Kalandus- ja Merendusfondist. [ME 108]

1.

Iga tootjaorganisatsioon Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi võib luua ühisfondi, mida kasutatakse üksnes kasutada järgmiste meetmete rahastamiseks: [ME 109]

1a.

Ühises turukorralduses ettenähtud vahendite, sh ühisfondi rahastamine toimub Euroopa Kalandus- ja Merendusfondi kaudu, ilma et see piiraks kehtestatavate kaasrahastamismäärade suurust. [ME 110]

a)

turustuskõlblik miinimumsuurus, mis kehtestatakse parimaid olemasolevaid teaduslikke nõuandeid arvestades kooskõlas määruse (EL) nr …/20XX (17) artikli 15 lõikes 3 lõikes 2 osutatud kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõtudega; [ME 112]

aa)

liigitamine kvaliteedi, suuruse, kaalu ja esitusviisi alusel; [ME 113]

b)

konservide spetsifikaadid, kooskõlas säilitamistingimuste ja rahvusvaheliste kohustustega.

a)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 853/2004, millega sätestatakse loomset päritolu toidu hügieeni erieeskirjad (18);

b)

nõukogu 29. septembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1005/2008, millega luuakse ühenduse süsteem ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks (19) ning

c)

määrus (EÜ) nr 1224/2009.

a)

liigi tootenimetus;

b)

tootmismeetod, eelkõige järgmiste sõnadega: „… püütud …” või „… püütud mageveekogust …” või „… kasvatatud …” , sealhulgas püütud kalade puhul kasutatud püünise liik, nagu on määratletud rakendusmääruse (EL) nr 404/2011 XI lisas ; [ME 167]

c)

konkreetne kalavaru ja piirkond, kust toode on püütud või kus see on kasvatatud; [ME 118]

d)

värskelt müümiseks mõeldud toodete puhul kalandustoodete lossimise kuupäev või vesiviljelustoodete püügikuupäev; [ME 119]

e)

teave selle kohta, kas toode on värske või sulatatud märge „sulatatud toode” külmutatud toodete puhul, mis pannakse otse uuesti müüki värskena, koos kvaliteedikontrolli liigitustähisega, ilma et see piiraks määruse (EL) nr 1169/2011 lisade V ja VI ning rakendusmääruse (EL) nr 404/2011 artikli 68 lõigete 3 ja 4 kohaldamist . [ME 120]

a)

liigi tootenimetus;

b)

tootmismeetod, eelkõige järgmiste sõnadega: „… püütud …” või „… püütud mageveekogust …” või „… kasvatatud …”;

c)

piirkond, kust toode on püütud või kus see on kasvatatud. [ME 121]

a)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. märtsi 2000. aasta direktiivi 2000/13/EÜ (toidu märgistamist, esitlemist ja reklaami käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta) (21) kohaldamist;

b)

nõukogu 21. juuni 1989. aasta määruse (EMÜ) nr 2136/89 (millega sätestatakse sardiinikonservide ühised turustusnormid) (22) kohaldamist;

c)

nõukogu 9. juuni 1992. aasta määruse (EMÜ) nr 1536/92 (millega sätestatakse tuuni- ja pelamiidikonservide ühised turustusnormid) (23) kohaldamist;

ca)

nõukogu 20. märtsi 2006. aasta määruse (EÜ) nr 510/2006 (põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta) (24) kohaldamist. [ME 122]

a)

iga liigi teaduslik nimi vastavalt FishBase teabesüsteemile; [ME 124]

b)

liigi nimi liikmesriigi ametlikus keeles või ametlikes keeltes;

c)

vajaduse korral lisaks punktides a ja b esitatud nimedele mõni muu nimi, mis on kohalikult või piirkondlikult heakskiidetud või lubatud nimi. [ME 125]

a)

merest püütud kalandustoodete puhul:

b)

mageveekogust püütud kalandustoodete puhul viide liikmesriigile või kolmandale riigile päritoluveekogule liikmesriigis või kolmandas riigis , kust kõnealune toode pärineb; [ME 131]

c)

vesiviljelustoodete puhul viide liikmesriigile või kolmandale riigile, kus kõnealune toode läbib viimase ja vähemalt kolmekuulise kasvatus- või viljelusetapi.

-a)

kalandus- või vesiviljelustoodete püügikuupäev; [ME 134]

a)

keskkonnateave;

b)

eetikaalast või sotsiaalset teemat puudutav teave;

c)

andmed tootmismeetodite kohta;

d)

andmed tootmistavade kohta;

e)

andmed toote toiteväärtuse kohta;

ea)

teave toote lossimise sadama kohta; [ME 135]

eb)

nende kalandus- või vesiviljelustoodete püügikuupäev, mille puhul ei ole artikli 42 kohaselt selle teabe lisamine kohustuslik. [ME 136]

a)

direktiiv 2000/13/EÜ;

b)

määrus (EL) nr 1169/2011;

c)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1924/2006 toidu kohta esitatavate toitumis- ja tervisealaste väidete kohta (25);

d)

määrus (EÜ) nr 510/2006;

e)

nõukogu 20. märtsi 2006. aasta määrus (EÜ) nr 509/2006, põllumajandustoodete ja toidu garanteeritud traditsiooniliste eritunnuste kohta (26) ning

f)

nõukogu 28. juuni 2007. aasta määrus (EÜ) nr 834/2007 mahepõllumajandusliku tootmise ning mahepõllumajanduslike toodete märgistamise kohta (27).

a)

täiendada või muuta artikli 42 lõikes 1, artikli 42 lõikes 2 ning artiklites 43 ja 44 osutatud kohustuslikke teavitamisnõudeid, tagades samas, et kohustuslik teave esitatakse õiglasel ja läbipaistval viisil;

b)

kehtestada miinimumnõuded artikli 45 lõikes 1 osutatud ja ettevõtjate poolt vabatahtlikult esitatavale teabele, tagades samas, et vabatahtlike andmete esitamise tingimused on täpsed, läbipaistvad ja mittediskrimineerivad. [ME 138]

a)

on vajalikud ELi toimimise lepingu artiklis 39 sätestatud eesmärkide saavutamiseks;

b)

ei kohusta kehtestama ühesuguseid hindu;

c)

ei põhjusta liidu turgude mis tahes kujul jaotamist;

d)

ei välista konkurentsi; ja

e)

ei ohusta ELi toimimise lepingu artikli 39 eesmärkide saavutamist.

a)

on vajalikud ELi toimimise lepingu artiklis 39 sätestatud eesmärkide saavutamiseks;

b)

ei kohusta kohaldama kindlaksmääratud hinda;

c)

ei põhjusta liidu turgude mis tahes vormis jaotamist;

d)

ei kohalda teiste kaubanduspartneritega tehtavate võrdväärsete tehingute suhtes teistsuguseid tingimusi, pannes neid sellega ebasoodsasse konkurentsiolukorda;

e)

ei kõrvalda konkurentsi kõnealuste toodete olulise osa suhtes; ja

f)

ei loo konkurentsipiiranguid, mis ei ole hädavajalikud ühise kalanduspoliitika eesmärkide saavutamiseks.

a)

kogub, analüüsib ja levitab tarneahelas majandusalast teavet ja teadmisi liidu kalandus- ja vesiviljelustoodete turu kohta, arvestades rahvusvahelist konteksti pakub rahalist ja praktilist tuge tootjaorganisatsioonidele, et luua üleriigilised elektroonilised andmebaasid ja turud, mille abil paremini kooskõlastada teabevahetust turul osalevate ettevõtjate ja töötlejate vahel ; [ME 139]

b)

jälgib regulaarselt hindu liidu kalandus- ja vesiviljelustoodete tarneahelas ning analüüsib turusuundumusi ja avaldab nende uuringute ja analüüside tulemused ; [ME 140]

c)

korraldab sihtotstarbelisi turu-uuringuid ning kehtestab hinnakujundust käsitlevate uuringute metoodika;

ca)

korraldab kogu liitu hõlmava teavituskampaania, et suurendada tarbijate teadlikkust liidu eri sadamates lossitavate kalaliikide suurest mitmekesisusest ja teavitada liidu kodanikke eri liikide püügihooaegadest, koos kampaaniaga, mille käigus tutvustatakse uusi märgistusmeetmeid; [ME 141]

cb)

tagab ühtlasi, et koolide põhi- ja keskastmes viiakse kogu liidus läbi teavituskampaaniaid, et lapsed ja noorukid ning nende õpetajad oleksid teadlikud kala tarbimise kasulikkusest ja tarbimiseks mõeldud kalaliikide suurest mitmekesisusest. [ME 142]

a)

liidu õigusaktide kohaselt kogutud ning kalandus- ja vesiviljelustooteid käsitleva olemasoleva teabe kättesaadavuse hõlbustamine;

b)

asjakohase turuteabe asjakohasel tasandil kõikidele sidusrühmadele kättesaadavaks tegemine , sealhulgas ka selle teabe tarbijate käsutusse andmine kättesaadaval ja arusaadaval viisil . [ME 143]

+

Käesoleva määruse number ja kuupäev.