20.3.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 84/1

(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 924/2009 (3) on koos Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 260/2012 (4) äärmiselt oluline sellise ühtse euromaksete piirkonna (SEPA) loomisel, kus ei tehta vahet piiriülestel ja riigisisestel euromaksetel. Määruse (EL) nr 260/2012 põhieesmärk on üleminek riigisiseste kreedit- ja otsekorralduste skeemidelt ühtlustatud SEPA kreedit- ja otsekorralduste skeemidele ning muu hulgas anda liidu kodanikele üks rahvusvaheline pangakontonumber (IBAN), mida saab kasutada kõikide eurodes tehtavate SEPA kreedit- ja otsekorralduste puhul.

(2)

Määruses (EL) nr 260/2012 on sätestatud, et SEPA-le minnakse üle 2014. aasta 1. veebruariks, et anda makseteenuse pakkujatele ja makseteenuse kasutajatele piisavalt aega, et muuta oma protsessid vastavaks tehnilistele nõuetele, mis on seotud üleminekuga SEPA kreedit- ja otsekorraldustele.

(3)

Pärast määruse (EL) nr 260/2012 vastuvõtmist on komisjon ja Euroopa Keskpank SEPA-le üleminekul tehtud edusamme tähelepanelikult jälginud. Peetud on mitu kohtumist liikmesriikide, riikide avaliku sektori asutuste ja turuosalistega. Euroopa Keskpank on avaldanud regulaarselt SEPA-le üleminekut käsitlevaid eduaruandeid, mille aluseks on riikide keskpankade kogutud makseandmed. Kõnealuste aruannete järgi on üleminek mitmes euroala liikmesriigis kulgenud ladusalt ning kreeditkorralduste puhul on näitaja praegu peaaegu 100 %. Suurem osa makseteenuse pakkujaid on teatanud, et vastavad juba SEPA nõuetele. Mitmes teises liikmesriigis on üleminekunäitajad aga oodatust kehvemad. Eelkõige kehtib see otsekorralduste kohta.

(4)

14. mail 2013. aastal rõhutas majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu oma järeldustes taas SEPA-le ülemineku tähtsust. Märgiti ka, et SEPA-le üleminek ei ole kaugeltki lõppenud ja et kõik turuosalised peavad kohe tegema jõupingutusi, et lõpetada SEPA-le üleminek tähtajaks. Vastu võeti tegevuskava, milles kutsuti kauplejaid, äriühinguid, VKEsid ja ametiasutusi võtma kiiresti vajalikke konkreetseid meetmeid, et kohandada oma protsesse ning edastada klientidele oma rahvusvaheline pangakonto number.

(5)

Kuigi Euroopa Keskpank, liikmesriigid, liikmesriikide avaliku sektori asutused ja mitmed turuosalised on viimastel kuudel teinud märkimisväärseid jõupingutusi, näitab värskeim üleminekut käsitlev statistika, et SEPA kreeditkorralduste puhul kasvas üldine üleminekunäitaja euroalal 2013. aasta juuni 40 %-lt 2013. aasta novembriks üksnes ligikaudu 64 %-le ning et SEPA otsekorralduste puhul oli näitaja vaid 26 %. Riikide andmetest nähtub, et kuigi mitu liikmesriiki tegi edusamme, on olulise osa liikmesriikide näitajad siiski oodatust tunduvalt kehvemad. Seetõttu on väga ebatõenäoline, et kõik turuosalised vastavad 2014. aasta 1. veebruariks SEPA nõuetele.

(6)

Alates 2014. aasta 1. veebruarist peavad pangad ja teised makseteenuse pakkujad keelduma juriidiliste kohustuste tõttu SEPA-le mittevastavate kreedit- ja otsekorralduste töötlemisest, kuigi tehniliselt saaksid nad neid makseid töödelda nagu praegu, kasutades SEPA kreedit- ja otsekorralduste kõrval edasi varasemaid olemasolevaid skeeme. Kui SEPA kreedit- ja otsekorraldustele ei minda täielikult üle, ei saa seega välistada makseviivitusi. Need võivad mõjutada kõiki makseteenuse kasutajaid, eelkõige VKEsid ja tarbijaid.

(7)

Äärmiselt tähtis on vältida tarbetuid maksehäireid, mis tulenevad asjaolust, et SEPA-le ei ole 2014. aasta 1. veebruariks täielikult üle mindud. Makseteenuse pakkujatel tuleks seetõttu lubada piiratud aja jooksul jätkata SEPA kreedit- ja otsekorralduste kõrval maksete töötlemist ka varasemate makseskeemide raames nagu praegu. Seega tuleks kehtestada üleminekuperiood, mil maksete töötlemisel on lubatud jätkata paralleelselt eri vormingute kasutamist. Praeguseid üleminekunäitajaid ja ülemineku eeldatavat tempot arvesse võttes võib lugeda asjakohaseks ühekordset kuue kuu pikkust täiendavat üleminekuperioodi. Sellist SEPA-le mittevastavate varasemate süsteemide ajutist kasutamist peaks pidama erakorraliseks meetmeks ning see peaks kestma võimalikult lühikest aega, sest integreeritud makseturust täie kasu saamiseks on vaja kiiret ja terviklikku üleminekut. Oluline on ajaliselt piirata makseteenuse pakkujate kulusid, mis on seotud SEPA süsteemi kõrval jätkuvalt ka varasemate makseskeemide kasutamisega. Need makseteenuse pakkujad, kes on SEPA-le juba täielikult üle läinud, võivad kaaluda üleminekuperioodil konverteerimisteenuse pakkumist makseteenuse kasutajatele, kes ei ole seda veel teinud. Üleminekuperioodil ei peaks liikmesriigid karistama SEPA-le mittevastavaid makseid töötlevaid makseteenuse pakkujaid ja mitte üle läinud makseteenuse kasutajaid.

(8)

Mitu suurt otsekorralduste kasutajat on öelnud, et kavatsevad SEPA-le üle minna veidi enne tähtaega. Üleminekuprojektide edasilükkamine võib tekitada ajutisi probleeme laekuvate maksete ja rahavoogudega ning seega ka asjaomaste ettevõtjate likviidsuspositsioonis. Laiulatuslik hiline üleminek võib tekitada ka teatavaid kitsaskohti – eelkõige pankadele ja tarkvara müüjatele, kellel tuleb võib-olla silmitsi seista suutlikkuse piirangutega. Täiendav aeg uue süsteemi sammsammuliseks kasutuselevõtuks võimaldaks rohkem järkjärgulist lähenemisviisi. Nendel turuosalistel, kes ei ole veel SEPA nõuete täitmiseks vajalike kohanduste tegemist alustanud, palutakse teha seda võimalikult ruttu. Need turuosalised, kes on oma makseprotsesside muutmist juba alustanud, peaksid aga ülemineku lõpule viima võimalikult kiiresti.

(9)

Kuna üldine eesmärk on koordineeritud ja terviklik üleminek, on asjakohane, et üleminekuperioodi rakendatakse nii kreedit- kui ka otsekorralduste puhul. Kui kreeditkorralduste ja otsekorralduste puhul kasutataks erinevaid üleminekuperioode, põhjustaks see tarbijate, makseteenuse pakkujate, VKEde ja muude makseteenuse kasutajate seas segadust.

(10)

Õiguskindluse huvides ja selleks, et vältida määruse (EL) nr 260/2012 kohaldamise mis tahes katkestamist, on vaja, et käesolev määrus jõustuks kiiremas korras ja et seda kohaldataks tagasiulatuvalt alates 31. jaanuarist 2014.

(11)

Küsimuse kiireloomulisuse tõttu on hädavajalik teha erand kaheksa nädala pikkusest ajavahemikust, millele viidatakse Euroopa Liidu lepingule, Euroopa Liidu toimimise lepingule ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingule lisatud protokolli nr 1 (riikide parlamentide rolli kohta Euroopa Liidus) artiklis 4.

(12)

Seetõttu tuleks määrust (EL) nr 260/2012 vastavalt muuta,