This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 32015R0104
Council Regulation (EU) 2015/104 of 19 January 2015 fixing for 2015 the fishing opportunities for certain fish stocks and groups of fish stocks, applicable in Union waters and, for Union vessels, in certain non-Union waters, amending Regulation (EU) No 43/2014 and repealing Regulation (EU) No 779/2014
Nõukogu määrus (EL) 2015/104, 19. jaanuar 2015 , millega määratakse 2015. aastaks kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügi võimalused, mida kohaldatakse liidu vetes ja liidu kalalaevade suhtes teatavates vetes väljaspool liitu, millega muudetakse määrust (EL) nr 43/2014 ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 779/2014
Nõukogu määrus (EL) 2015/104, 19. jaanuar 2015 , millega määratakse 2015. aastaks kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügi võimalused, mida kohaldatakse liidu vetes ja liidu kalalaevade suhtes teatavates vetes väljaspool liitu, millega muudetakse määrust (EL) nr 43/2014 ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 779/2014
ELT L 22, 28/01/2015, p. 1–163
(BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)
In force: This act has been changed. Current consolidated version: 01/01/2016
|
28.1.2015 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 22/1 |
NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2015/104,
19. jaanuar 2015,
millega määratakse 2015. aastaks kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügi võimalused, mida kohaldatakse liidu vetes ja liidu kalalaevade suhtes teatavates vetes väljaspool liitu, millega muudetakse määrust (EL) nr 43/2014 ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 779/2014
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 43 lõiget 3,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Aluslepingu artikli 43 lõike 3 kohaselt võtab nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal vastu meetmed kalapüügivõimaluste kehtestamise ja eraldamise kohta. |
|
(2) |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1380/2013 (1) kohaselt tuleb kaitsemeetmete kehtestamisel võtta arvesse kättesaadavaid teadus-, tehnilisi ja majandusnõuandeid, sealhulgas asjakohasel juhul kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee (STECF) ning teiste nõuandvate organite aruandeid ja samuti nõuandekomisjonide antud mis tahes nõuandeid. |
|
(3) |
Nõukogul on kohustus võtta vastu püügivõimaluste kehtestamise ja jaotamise meetmed, sealhulgas määrata asjakohasel juhul kindlaks teatavad nendega funktsionaalselt seotud tingimused. Kooskõlas määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 16 lõikega 4 tuleks kalapüügivõimaluste kindlaks määramisel järgida määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 2 lõikega 2 kehtestatud ühise kalanduspoliitika eesmärke. Kooskõlas nimetatud määruse artikli 16 lõikega 1 jagatakse kalapüügivõimalused liikmesriikidele selliselt, et oleks tagatud iga liikmesriigi püügitegevuse suhteline stabiilsus iga kalavaru või püügiviisi puhul. |
|
(4) |
Lubatud kogupüük tuleks seepärast kehtestada vastavalt määrusele (EL) nr 1380/2013 olemasoleva teadusliku nõuande põhjal, arvestades bioloogilisi ja sotsiaal-majanduslikke aspekte, ning samal ajal tagada eri kalandussektorite õiglane kohtlemine, pidades silmas ka arvamusi, mis on esitatud sidusrühmadega toimunud konsultatsioonide käigus, eelkõige kohtumistel nõuandekomisjonidega. |
|
(5) |
Määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 15 osutatud lossimiskohustus kehtestatakse liigi ja püügiviisi põhjal. Kui püügi suhtes on kehtestatud lossimiskohustus, tuleb käesoleva määrusega hõlmatud piirkonnas lossida kõik liigid, mille suhtes kohaldatakse püügi piirnorme. Alates 1. jaanuarist 2015 kohaldatakse lossimiskohustust väikese pelaagilise kala (st makrell, heeringas, harilik stauriid, põhjaputassuu, hirvkala, anšoovis, hõbekala, sardiin ja kilu), suure pelaagilise kala (st harilik tuun, mõõkkala, pikkuim-tuun, suursilm-tuun, sinine marliin ja valge odanina) püügil ning tööstusliku otstarbega püügil (nt moiva-, tobia- ja tursikupüük). Määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 16 lõikes 2 on sätestatud, et kalavarule lossimiskohustuse kehtestamise korral võetakse kalapüügivõimaluste kindlaksmääramisel arvesse muutust, mis tuleneb üleminekust kalapüügivõimaluste kindlaksmääramiselt lossimise põhjal kalapüügivõimaluste kindlaksmääramisele saagi põhjal. |
|
(6) |
Teatavate varilõpuseliste (haid ja raid) varude lubatud kogupüük on mõned aastad olnud nullis ning sellega seotud sätte kohaselt on kehtestatud kohustus juhupüügiga saadud saak viivitamata vabastada. Erikohtlemise põhjus on selles, et kõnealustel kalavarudel on kehv kaitsestaatus, ning nende kõrge ellujäämise määra tõttu ei põhjusta tagasiheide kõrgemat kalastussuremust; tagasiheidet peetakse nende liikide kaitsmisel kasulikuks. Alates 1. jaanuarist 2015 tuleb siiski nende liikide pelaagilise püügiga saadud saak lossida, välja arvatud juhul, kui nende kohta kehtib mis tahes erand määruse (EL) nr 1380/2013 artikliga 15 ette nähtud lossimiskohustusest. Kõnealuse määruse artikli 15 lõike 4 punkti a kohaselt võib selliseid erandeid teha liikide suhtes, mille püük on keelatud ja mis on sellistena määratletud ühise kalanduspoliitika valdkonnas vastu võetud liidu õigusaktis. Seetõttu on asjakohane keelata selliste liikide püük asjaomastes piirkondades. |
|
(7) |
Viimastel aastatel on anšoovise lubatud kogupüük Biskaia lahes kehtestatud kalapüügivõimalusi käsitleva eraldi määrusega, mida kohaldatakse ühe aasta 1. juulist alates kuni järgmise aasta 30. juunini 2014. aastal jõudis STECF järeldusele, et püügiperioodi muutmine tavapäraseks kalendriaastaks (jaanuar–detsember) vähendab oluliselt nende kalavarude kaitsel ettetulevaid ohte. Pärast konsultatsioone Hispaania ja Prantsusmaaga ning edelapiirkonna vete nõuandekomisjoniga (SWWRAC), kiideti STECFi soovitus heaks. Seepärast on asjakohane tunnistada kehtetuks nõukogu määrus (EL) nr 779/2014 (2) ning kehtestada käesoleva määrusega anšoovisevaru uus lubatud kogupüük Biskaia lahes 2015. aastaks. |
|
(8) |
Määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 16 lõike 4 kohaselt tuleks nende kalavarude lubatud kogupüük, mille suhtes kohaldatakse mitmeaastast kava, kehtestada kooskõlas kõnealustes kavades sätestatud eeskirjadega. Seega tuleks uusmeremaa merluusi ja norra salehomaari, La Manche'i lääneosa merikeele, Põhjamere lesta- ja merikeelevaru, Šotimaast läände jäävate vete heeringavaru, Kattegati, Šotimaa lääneranniku vete, Iiri mere, Põhjamere, Skagerraki ja La Manche'i idaosa tursavaru ning Atlandi ookeani idaosa ja Vahemere hariliku tuuni varude lubatud kogupüük kehtestada kooskõlas eeskirjadega, mis on sätestatud järgmistes õigusaktides: nõukogu määrused (EÜ) nr 2166/2005, (3) (EÜ) nr 509/2007, (4) (EÜ) nr 676/2007, (5) (EÜ) nr 1300/2008, (6) (EÜ) nr 1342/2008 (7) (tursavarude majandamiskava) ja (EÜ) nr 302/2009 (8). |
|
(9) |
Põhjapoolsete merluusivarude (nõukogu määrus (EÜ) nr 811/2004 (9)) ning Biskaia lahe merikeele varu (nõukogu määrus (EÜ) nr 388/2006 (10)) puhul on saavutatud asjaomaste taastamis- ja majandamiskavade miinimumeesmärgid ning seepärast on asjakohane järgida esitatud teaduslikku nõuannet, et, olenevalt asjaoludest, kas saavutada või säilitada lubatud kogupüük maksimaalse jätkusuutliku saagikuse tasemel. |
|
(10) |
Selliste kalavarude puhul, mille kohta ei ole piisavalt usaldusväärseid andmeid kalavaru suuruse hindamiseks, tuleks majandamismeetmete võtmisel ja lubatud kogupüügi määramisel järgida kalavarude majandamise suhtes määruse (EÜ) nr 1380/2013 artikli 4 punkti 1 alapunktis 8 määratletud ettevaatusprintsiipi, võttes samal ajal arvesse kalavarule omaseid tegureid, sealhulgas kättesaadavat teavet kalavaru olukorra muutumise ning segapüügiga seotud aspektide kohta. |
|
(11) |
Nõukogu määrusega (EÜ) nr 847/96 (11) on kehtestatud lubatud kogupüükide haldamise täiendavad tingimused ühest aastast teise ülekandmisel, sealhulgas artikli 3 kohast ennetuslikku lubatud kogupüüki ja artikli 4 kohast analüütilist lubatud kogupüüki käsitlevad paindlikkussätted. Nimetatud määruse artikli 2 kohaselt otsustab nõukogu lubatud kogupüügi kehtestamisel, milliste kalavarude suhtes ei kohaldata artikleid 3 ja 4, võttes aluseks eelkõige kalavarude bioloogilise seisundi. Hiljuti võeti paindlikkusmehhanism kasutusele igasuguse sellise püügi puhul, mille suhtes kehtib määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 9 kohane lossimiskohustus. Seega, et vältida liigset paindlikkust, mis kahjustaks ühises kalanduspoliitikas sätestatud kaitse-eesmärke, ning negatiivset mõju kalavarude bioloogilisele seisundile, võib määruse (EÜ) nr 847/96 artiklite 3 ja 4 sätteid kohaldada lubatud kogupüügi suhtes ainult siis, kui liikmesriigid ei kasuta paindlikku ühest aastast teise ülekandmist, mis on sätestatud määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikes 9. |
|
(12) |
Vastavalt liidu ja Norra vaheliste konsultatsioonide tulemusele võib liit lubada liidu laevadel püüda harilikku süvameregarneeli IIIa püügipiirkonnas liidu kasutada olevast kvoodist 10 % rohkem, tingimusel et liidu kasutada olevast kvoodist rohkem kasutatud kogus arvatakse maha liidu 2015. aasta kvoodist. Liidu laevadele võrdsete võimaluste tagamiseks on asjakohane lubada nimetatud püügivõimaluste kehtestamisel sellist paindlikkust, andes asjaomastele liikmesriikidele kvoodi paindliku kasutamise võimaluse. Määrust (EÜ) nr 43/2014 tuleks seetõttu vastavalt muuta. |
|
(13) |
Kui teatava kalavaru lubatud kogupüük on eraldatud üksnes ühele liikmesriigile, on asjakohane anda asjaomasele liikmesriigile kooskõlas aluslepingu artikli 2 lõikega 1 õigus sellise lubatud kogupüügi mahu määramiseks. Tuleks kehtestada sätted, mis tagavad, et lubatud kogupüügi mahtu kehtestades järgib asjaomane liikmesriik täielikult ühise kalanduspoliitika põhimõtteid ja eeskirju. |
|
(14) |
2015. aasta püügikoormuse ülemmäärad on vaja kehtestada kooskõlas määruse (EÜ) nr 2166/2005 artikliga 8, määruse (EÜ) nr 509/2007 artikliga 5, määruse (EÜ) nr 676/2007 artikliga 9, määruse (EÜ) nr 1342/2008 artiklitega 11 ja 12 ning määruse (EÜ) nr 302/2009 artiklitega 5 ja 9, võttes samal ajal arvesse nõukogu määrust (EÜ) nr 754/2009 (12). |
|
(15) |
Rahvusvahelise Mereuurimise Nõukogu uusimate teaduslike nõuannete põhjal ning kooskõlas Kirde-Atlandi kalanduskonventsiooni (NEAFC) raames võetud rahvusvaheliste kohustustega on vaja piirata teatavate süvamereliikide püügi koormust. |
|
(16) |
Teatavate liikide, näiteks mõnede hailiikide säilimist võib tõsiselt ohustada isegi piiratud püük. Seepärast tuleks selliste liikide püügivõimalused nende liikide püügi üldise keelustamisega täielikult lõpetada. |
|
(17) |
Metsloomade rändliikide kaitse konventsiooniosaliste 11. kohtumisel, mis toimus 3.–9. novembril 2014 Quitos, lisati mitu liiki konventsiooni I ja II lisas nimetatud kaitstud liikide loetellu alates 8. veebruarist 2015. Seepärast on asjakohane ette näha kõnealuste liikide kaitse seoses kõigis vetes kalastavate liidu kalalaevadega ja liidu vetes kalastavate liitu mittekuuluvate riikide kalalaevadega. |
|
(18) |
Käesolevas määruses sätestatud ning liidu laevadele eraldatud püügivõimaluste kasutamine toimub vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 1224/2009, (13) eelkõige vastavalt nimetatud määruse artiklitele 33 ja 34, milles käsitletakse saagi ja püügikoormuse registreerimist ning andmete edastamist kalapüügivõimaluste ammendumise kohta. Seetõttu on vaja täpsustada koodid, mida liikmesriigid peavad kasutama käesoleva määrusega hõlmatud kalavarude lossimise kohta komisjonile andmete saatmisel. |
|
(19) |
Teatava lubatud kogupüügi puhul võib liikmesriik anda täielikult dokumenteeritud kalapüügi alastes katsetustes osalevatele laevadele täiendava püügiosa. Kõnealuste katsetuste eesmärk on testida saagi-/kvoodisüsteemi, st süsteemi, mille kohaselt tuleks seni veel määruses (EL) nr 1380/2013 esitatud lossimiskohustusega hõlmamata püügi kogu saak lossida ja see peaks kvoodi all arvesse minema, et vältida tagasiheidet ning sellega kaasnevat kasutamiskõlbliku kalavaru raiskamist. Kalade kontrollimatu vette tagasi heitmine ohustab kalavarude kui avaliku hüve pikaajalist jätkusuutlikust ning seega ühise kalanduspoliitika eesmärke. Seevastu saagi-/kvoodisüsteemid õhutavad kalureid selektiivsemalt püüdma. Liikmesriigid peaksid tagama kõikide püügireiside üksikasjaliku ja täpse dokumenteerimise ning piisava suutlikkuse ja vahendid täielikult dokumenteeritud kalapüügi alaste katsetuste tingimuste täitmise seireks, kasutades näiteks vaatlejaid, videovalvet ja teisi vahendeid. Seda tehes peaksid liikmesriigid järgima tõhususe ja proportsionaalsuse põhimõtteid. Videovalvesüsteemide kasutamisel tuleks järgida Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 95/46/EÜ (14) nõudeid. |
|
(20) |
Selleks et tagada, et täielikult dokumenteeritud kalapüügi alastes katsetustes oleks võimalik tõhusalt hinnata saagi-/kvoodisüsteemide potentsiaali kontrollida asjaomaste kalavarude absoluutset kalastussuremust, tuleb kõik selliste katsetuste käigus püütud kalad, sealhulgas lossitavast alammõõdust väiksemad kalad, arvestada maha katsetustes osalevale laevale eraldatud kogupüügiosast ning püügitoimingud lõpetada, kui kõnealune laev on vastava kogupüügiosa täielikult ära kasutanud. Samuti on asjakohane lubada püügiosade ülekandmist täielikult dokumenteeritud kalapüügi alastes katsetustes osalevate laevade ja sellistes katsetustes mitteosalevate laevade vahel ainult juhul, kui on võimalik tõendada, et katsetustes mitteosalevate laevade tagasiheide ei suurene. |
|
(21) |
ICESi nõuande kohaselt on asjakohane säilitada ICESi IIa ja IIIa rajooni ning ICESi IV alapiirkonna liidu vetes tobiapüügi reguleerimise konkreetne süsteem. Kuna ICESi teaduslikud nõuanded peaks avaldatama alles 2015. aasta veebruaris, on asjakohane kehtestada lubatud kogupüük ja kvoodid nulltasemel kuni nõuannete avaldamiseni. |
|
(22) |
Püügivõimaluste täieliku ärakasutamise tagamiseks on asjakohane lubada samade bioloogiliste varude puhul paindlikkust teatavate lubatud kogupüügi piirkondade vahel. |
|
(23) |
Liit on kalandussuhteid käsitlevate kokkulepete ja protokollidega ettenähtud korras kalapüügiõiguste üle nõu pidanud Norra (15) ja Fääri saartega (16). Kalandusalaseid suhteid Gröönimaaga käsitlevas lepingus ja protokollis (17) sätestatud korra kohaselt on ühiskomitee kehtestanud liidule 2015. aastaks püügivõimalused Gröönimaa vetes. Seetõttu tuleb need püügivõimalused lisada käesolevasse määrusesse. |
|
(24) |
NEAFC võttis oma 2014. aastal peetud aastakoosolekul vastu meriahvena varude kaitsemeetme Irmingeri meres, määrates konventsiooniosalistele, sealhulgas liidule 2015. aastaks kindlaks lubatud kogupüügi ja kvoodid. Lisaks jätkuvad 2015. aastal NEAFCi rannikuäärsete riikide vahelised konsultatsioonid Atlandi-Skandinaavia heeringa püügivõimaluste kohta nimetatud aastal. Seetõttu on asjakohane määrata kindlaks Atlandi-Skandinaavia heeringa püügi ajutised piirnormid protsendina 2014. aasta liidu kvoodist, mis kehtivad kuni nende muutmiseni NEAFCi rannikuriikide vaheliste konsultatsioonide tulemuste põhjal. |
|
(25) |
NEAFC ei võtnud oma 2014. aastal peetud aastakoosolekul vastu meriahvena varude kaitsemeedet ICESi I ja II püügipiirkonna rahvusvahelistes vetes, määrates konventsiooniosalistele kindlaks lubatud kogupüügi ja kvoodid. Mereahvena varude püügivõimalusi käsitlevad konsultatsioonid jätkuvad 2015. aastal. Kuna püük toimub aasta teises pooles, kehtestatakse nimetatud varu püügipiirangud 2015. aasta jooksul, võttes arvesse NEAFCi rannikuriikide vaheliste konsultatsioonide tulemusi. |
|
(26) |
Rahvusvaheline Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjon (ICCAT) otsustas 2014. aastal peetud aastakoosolekul suurendada hariliku tuuni lubatud kogupüüki ja kvoote kolmeks aastaks ning kinnitas Põhja-Atlandi mõõkkala, Lõuna-Atlandi mõõkkala, Lõuna-Atlandi pikkuim-tuuni ja Põhja-Atlandi pikkuim-tuuni lubatud kogupüügi ja kvoodid ajavahemikuks 2015–2016 praegusel tasemel. Lisaks, nagu juba hariliku tuuni varude osas, on asjakohane, et kõikide muude ID lisas esitatud ICCATi kalavarude harrastus- ja sportpüügi suhtes tuleks kohaldada selle organisatsiooni vastuvõetud püügipiiranguid, et tagada, et liit ei ületaks oma kvoote. Kõiki neid meetmeid tuleks rakendada liidu õiguses. |
|
(27) |
Antarktika vete elusressursside kaitse komisjoni (CCAMLR) osalisriigid võtsid 2014. aastal peetud aastakoosolekul vastu siht- ja kaaspüügiliikide püügi piirnormid, sealhulgas kaaspüügi kvoodi 2015. ja 2016. aastaks teatud teadusuuringutega seotud püügi suhtes alapiirkonnas 88.2. Sellise kvoodi täituvust 2015. aastal tuleks 2016. aasta kalapüügivõimaluste kehtestamisel arvesse võtta. |
|
(28) |
Oma 2014. aastal peetud aastakoosolekul ei muutnud India Ookeani Tuunikomisjon (IOTC) kehtivaid kaitse- ja majandamismeetmeid. Kuid käesoleva määruse VI lisas tuleb siiski kindlaks määrata püügivõimsuse piirmäärad, võttes arvesse Mayotte'i kui äärepoolseima piirkonna lisamist määruse (EL) nr 1380/2013 (mida on muudetud nõukogu määrusega (EL) nr 1385/2013 (18)) II lisasse. |
|
(29) |
Vaikse ookeani lõunaosa piirkondliku kalandusorganisatsiooni (SPRFMO) kolmas aastakoosolek toimub 2015. aasta veebruaris. On asjakohane, et praegused meetmed jäävad SPRFMO konventsiooni piirkonnas ajutiselt kehtima kuni nimetatud aastakoosoleku toimumiseni. Tšiili stauriidi ei tohiks siiski püüda sihtpüügina enne, kui lubatud kogupüük on kehtestatud selle aastakoosoleku järel. |
|
(30) |
Ameerika Troopikatuunide Komisjon (IATTC) jättis 2014. aastal peetud 87. aastakoosolekul jõusse kulduim-tuuni, suursilm-tuuni ja vööttuuni kaitse meetmed. Ühtlasi jättis IATTC jõusse resolutsiooni pikkuim-hallhaide kaitse kohta. Neid meetmeid tuleks jätkuvalt rakendada liidu õiguses. |
|
(31) |
Atlandi ookeani kaguosa kalandusorganisatsioon (SEAFO) võttis 2014. aasta aastakoosolekul vastu soovituse limapeade, oranž karekala ja kultkala uue kahte aastat hõlmava lubatud kogupüügi kohta ning jättis jõusse patagoonia kihvkala ja süvamere punakrabi lubatud kogupüügi. SEAFO poolt vastu võetud praegu kohaldatavaid kalapüügivõimaluste eraldamist käsitlevaid meetmeid tuleks rakendada liidu õiguses. |
|
(32) |
Oma üheksandal aastakoosolekul võttis Vaikse ookeani lääne- ja keskosa kalanduskomisjon (WCPFC) vastu kaitse- ja majandamismeetme, millega kaitstakse vaalhailasi seinnoodaga püügi eest. Oma kümnendal aastakoosolekul võttis WCPFC vastu suursilm-tuuni õngejadalaevadega püügi piirnormid. WCPFC 11. aastakoosolekul 2014. aastal ei muudetud 2013. aastal püügivõimaluste suhtes vastuvõetud meetmeid. Kõik need meetmed tuleks rakendada liidu õiguses. |
|
(33) |
Beringi mere keskosa süsikavarude kaitse ja majandamise konventsiooni osalisriigid ei muutnud oma 2013. aastal peetud aastakoosolekul püügivõimalusi käsitlevaid meetmeid. Neid meetmeid tuleks rakendada liidu õiguses. |
|
(34) |
Loode-Atlandi Kalandusorganisatsioon (NAFO) võttis 2014. aastal peetud 36. aastakoosolekul vastu mitu otsust 2015. aasta kalapüügivõimaluste kohta seoses teatavate kalavarudega NAFO konventsiooni ala alapiirkondades 1–4. Sellega seoses peatas NAFO süvameregarneeli püügi rajoonis 3L, suurendas meriahvena lubatud kogupüüki rajoonis 3M, et oleks hõlmatud teatav kaaspüük, ning taastas loa püüda pikklesta rajoonis 3NO. |
|
(35) |
Asjaomased piirkondlikud kalandusorganisatsioonid võtavad teatavad rahvusvahelised meetmed, millega luuakse või piiratakse liidu kalapüügivõimalusi, vastu aasta lõpus ja neid hakatakse kohaldama enne käesoleva määruse jõustumist. Seepärast on vaja, et sätteid, millega neid meetmeid rakendatakse liidu õiguses, kohaldatakse tagasiulatuvalt. Kuna püügihooaeg CCAMLRi konventsiooni alas kestab 1. detsembrist kuni 30. novembrini ning teatavad kalapüügivõimalused või -keelud CCAMLRi konventsiooni alas kehtestatakse seepärast samuti ajavahemikuks, mis algab 1. detsembril 2014, on asjakohane kohaldada käesoleva määruse asjaomaseid sätteid alates nimetatud kuupäevast. Selline tagasiulatuv kohaldamine ei piira õiguspärase ootuse põhimõtet, kuna CCAMLRi liikmetel ei ole lubatud CCAMLRi konventsiooni alas kala ilma loata püüda. |
|
(36) |
Vastavalt liidu avaldusele, mis käsitleb ELi vetes kalapüügivõimaluste andmist Venezuela Bolívari Vabariigi lipu all sõitvatele kalalaevadele Prantsuse Guajaana rannikulähedases majandusvööndis (EEZ), (19) on vaja määrata kindlaks Venezuela Bolívari Vabariigile liidu vetes riffahvena püügi võimalused. |
|
(37) |
Selleks et tagada ühetaolised tingimused konkreetsele liikmesriigile loa andmisel tema kalalaevade püügikoormuse haldamiseks kilovatt-päevade süsteemi alusel, tuleks komisjonile anda rakendusvolitused. |
|
(38) |
Selleks et tagada käesoleva määruse rakendamise ühetaolised tingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused täiendavate merepäevade andmiseks püügitegevuse alalise lõpetamise tõttu ning seoses tõhustatud teadusliku vaatlemiskavaga, samuti seoses liikmesriikide lipu all sõitvate laevade vahelist merepäevade ülekandmist käsitleva teabe kogumiseks ja edastamiseks vajalike tabelivormide kehtestamisega. Neid volitusi tuleks kasutada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 (20). |
|
(39) |
Selleks et vältida püügitegevuse katkemist ja tagada liidu kaluritele elatusvahendid, tuleks käesolevat määrust kohaldada alates 1. jaanuarist 2015, välja arvatud püügikoormuse piiranguid käsitlevad sätted, mida tuleks kohaldada alates 1. veebruarist 2015, ning teatavaid piirkondi käsitlevad erisätted, mida tuleks kohaldada alates konkreetsest kuupäevast. Olukorra kiireloomulisuse tõttu peaks käesolev määrus jõustuma vahetult pärast selle avaldamist. |
|
(40) |
Kalapüügivõimalusi tuleks kasutada täielikus kooskõlas kohaldatava liidu õigusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
I JAOTIS
ÜLDSÄTTED
Artikkel 1
Reguleerimisese
1. Käesoleva määrusega määratakse kindlaks kalapüügivõimalused liidu vetes ning liidu laevade kalapüügivõimalused teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügiks teatavates vetes väljaspool liitu.
2. Lõikes 1 osutatud kalapüügivõimalused hõlmavad järgmist:
|
a) |
2015. aasta püügi piirnormid ning kui käesolevas määruses on nii sätestatud, siis ka 2016. aasta püügi piirnormid; |
|
b) |
püügikoormuse piirangud ajavahemikuks 1. veebruarist 2015 kuni 31. jaanuarini 2016, välja arvatud juhul, kui artiklites 9, 29 ja 31 on kehtestatud püügikoormuse piiranguteks muud tähtajad; |
|
c) |
teatavate kalavarude püügi võimalused CCAMLRi konventsiooni alas ajavahemikul 1. detsembrist 2014 kuni 30. novembrini 2015; |
|
d) |
teatavate kalavarude püügi võimalused aastatel 2015 ja 2016 IATTC konventsiooni alas, mis on piiritletud artiklis 32. |
Artikkel 2
Reguleerimisala
Käesolevat määrust kohaldatakse järgmiste laevade suhtes:
|
a) |
liidu laevad; |
|
b) |
liidu vetes tegutsevad kolmandate riikide laevad. |
Artikkel 3
Mõisted
Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:
a) „liidu laev”— määruse (EÜ) nr 1380/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 5 määratletud liidu kalalaev;
b) „kolmanda riigi laev”— kalalaev, mis on määratletud määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 4, sõidab kolmanda riigi lipu all ja on registreeritud kolmandas riigis;
c) „liidu veed”— määruse (EÜ) nr 1380/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 1 määratletud liidu veed;
d) „rahvusvahelised veed”— veed, mis ei kuulu ühegi riigi suveräänse õiguse või jurisdiktsiooni alla;
e) „varu”— määruse (EÜ) nr 1380/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 14 määratletud varu;
f) „lubatud kogupüük” (TAC)—
|
i) |
püügil, mille suhtes on kehtestatud määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 15 osutatud lossimiskohustus — igast kalavarust aastas püüda lubatud kogus; |
|
ii) |
igasugusel muul kalapüügil — igast kalavarust aastas lossida lubatud kogus; |
g) „kvoot”— liidule, liikmesriigile või kolmandale riigile eraldatud osa lubatud kogupüügist;
h) „analüütiline hindamine”— asjaomase kalavaru olukorra muutumise kvantitatiivne hindamine, mis põhineb kalavaru bioloogiat ja kasutust käsitlevatel andmetel, mille teaduslik läbivaatamine on hinnanud kvaliteedilt piisavaks, et anda teaduslikke nõuandeid tulevaste püügivõimaluste kohta;
i) „ettevaatusprintsiibil põhinev lähenemisviis kalavarude majandamisele”— määruse (EÜ) nr 1380/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 8 määratletud ettevaatusprintsiibil põhinev lähenemisviis kalavarude majandamisele;
j) „võrgusilma suurus”— kalavõrgu silmasuurus, mis on kindlaks määratud vastavalt komisjoni määrusele (EÜ) nr 517/2008 (21);
k) „liidu laevastikuregister”— kooskõlas määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 24 lõikega 3 komisjoni poolt loodud register;
l) „püügipäevik”— määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklis 14 osutatud päevik.
Artikkel 4
Püügipiirkonnad
Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi püügipiirkondade määratlusi:
a) „ICESi (Rahvusvaheline Mereuurimise Nõukogu) püügipiirkonnad”— määruse (EÜ) nr 218/2009 III lisas määratletud geograafilised alad (22);
b) „Skagerrak”— geograafiline ala, mis on piiratud läänes Hanstholmi majakast Lindesnesi majakani ulatuva joonega ning lõunas Skageni majakast Tistlarna majakani ja sealt Rootsi ranniku lähima punktini ulatuva joonega;
c) „Kattegat”— geograafiline ala, mis on piiratud põhjas Skageni majakast Tistlarna majakani ja sealt Rootsi ranniku lähima punktini ulatuva joonega ning lõunast Hasenørest Gnibens Spidsini, Korshagest Spodsbjergini ja Gilbjerg Hovedist Kullenini ulatuva joonega;
d) „ICESi VII alapiirkonna funktsionaalne üksus 16”— geograafiline ala, mis asub järgmiste koordinaatidega määratud loksodroomide vahel:
|
— |
53°30′ N 15° 00′ W, |
|
— |
53° 30′ N 11° 00′ W, |
|
— |
51° 30′ N 11° 00′ W, |
|
— |
51° 30′ N 13° 00′ W, |
|
— |
51° 00′ N 13° 00′ W, |
|
— |
51° 00′ N 15° 00′ W, |
|
— |
53° 30′ N, 15° 00′ W; |
e) „ICESi IXa rajooni funktsionaalne üksus 26”— geograafiline ala, mis asub järgmiste koordinaatidega määratud loksodroomide vahel:
|
— |
43° 00′ N 8° 00′ W, |
|
— |
43° 00′ N 10° 00′ W, |
|
— |
42o°00′ N 10° 00′ W, |
|
— |
42° 00′ N 8° 00′; |
f) „ICESi IXa rajooni funktsionaalne üksus 27”— geograafiline ala, mis asub järgmiste koordinaatidega määratud loksodroomide vahel:
|
— |
42° 00′ N 8° 00′ W, |
|
— |
42° 00′ N 10° 00′ W, |
|
— |
38° 30′ N 10° 00′ W, |
|
— |
38° 30′ N 9° 00′ W, |
|
— |
40° 00′ N 9° 00′ W, |
|
— |
40° 00′ N 8° 00′; |
g) „Cádizi laht”— ICESi IXa alarajooni geograafiline ala, mis jääb ida poole pikkuskraadist 7° 23′ 48″ W;
h) „CECAFi (Kesk-Atlandi idaosa kalastuskomitee) püügipiirkonnad”— Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 216/2009 II lisas määratletud geograafilised alad; (23)
i) „Loode-Atlandi kalastusorganisatsiooni (NAFO) püügipiirkonnad”— määruse (EÜ) nr 217/2009 III lisas määratletud geograafilised piirkonnad; (24)
j) „SEAFO (Atlandi ookeani kaguosa kalandusorganisatsioon) konventsiooni ala”— Atlandi ookeani kaguosa kalavarude kaitse ja majandamise konventsioonis määratletud geograafiline ala; (25)
k) „ICCATi (Rahvusvaheline Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjon) konventsiooni ala”— rahvusvahelises Atlandi tuunikala kaitse konventsioonis määratletud geograafiline ala; (26)
l) „CCAMLRi (Antarktika vete elusressursside kaitse komisjon) konventsiooni ala”— määruse (EÜ) nr 601/2004 artikli 2 punktis a määratletud geograafiline ala; (27)
m) „IATTCi (Ameerika Troopikatuunide Komisjoni) konventsiooni ala”— Ameerika Ühendriikide ja Costa Rica Vabariigi vahelise 1949. aasta konventsiooniga moodustatud Ameerika Troopikatuunide Komisjoni tugevdamise konventsioonis („Antigua konventsioon”) määratletud geograafiline ala; (28)
n) „IOTCi (India Ookeani Tuunikomisjon) konventsiooni ala”— India Ookeani Tuunikomisjoni moodustamise lepingus määratletud geograafiline ala; (29)
o) „SPRFMO (Vaikse ookeani lõunaosa piirkondlik kalandusorganisatsioon) konventsiooni ala”— põhjalaiusest 10° lõuna poole jääv avamerepiirkond, CCAMLRi konventsiooni alast põhja pool, SIOFA konventsiooni alast ida pool, nagu on määratletud India ookeani lõunaosa kalanduskokkuleppes, (30) ning avamerepiirkond Lõuna-Ameerika riikide kalandusjurisdiktsiooni alla kuuluvatest piirkondadest lääne pool;
p) „WCPFCi (Vaikse ookeani lääne- ja keskosa kalanduskomisjon) konventsiooni ala”— Vaikse ookeani lääne- ja keskosa pika rändega kalavarude kaitse ja majandamise konventsioonis määratletud geograafiline ala; (31)
q) „Beringi mere avameri”— Beringi mere avamere piirkonna geograafiline ala, mis on kaugemal kui 200 meremiili lähtejoontest, millest mõõdetakse Beringi mere rannikuäärsete riikide territoriaalmere laiust;
r) „IATTCi ja WCPFCi vaheline kattuv piirkond”— järgmiste koordinaatidega määratletud geograafiline ala:
|
— |
150° läänepikkust, |
|
— |
130° läänepikkust, |
|
— |
4° lõunalaiust, |
|
— |
50° lõunalaiust. |
II JAOTIS
LIIDU LAEVADE KALAPÜÜGIVÕIMALUSED
I PEATÜKK
Üldsätted
Artikkel 5
Lubatud kogupüük ja selle jaotamine
1. Liidu laevadele liidu vetes ja teatavates vetes väljaspool liitu lubatud kogupüügi mahud, kõnealuste mahtude jaotus liikmesriikide vahel ning asjakohasel juhul nendega funktsionaalselt seotud tingimused on esitatud I lisas.
2. Liidu laevadel on lubatud kala püüda I lisas sätestatud lubatud kogupüügi piires, vastavalt käesoleva määruse artiklis 19 ja III lisas ning nõukogu määruses (EÜ) nr 1006/2008 (32) ja selle rakendussätetes sätestatud tingimustele, vetes, mis kuuluvad Fääri saarte, Gröönimaa, Islandi ja Norra kalandusjurisdiktsiooni alla ning Jan Mayeni ümbruse püügipiirkonda.
3. IA lisas sätestatud eritingimuse kohaldamisel tobiavarude suhtes ICESi IIa, IIIa ja IV püügipiirkonna liidu vetes kohaldatakse IID lisas määratletud majandamispiirkondi.
Artikkel 6
Liikmesriikide kindlaks määratav lubatud kogupüük
1. Teatavate kalavarude lubatud kogupüügi määrab kindlaks asjaomane liikmesriik. Kõnealused kalavarud on kindlaks määratud I lisas.
2. Liikmesriik määrab lubatud kogupüügi järgmiselt:
|
a) |
kooskõlas ühise kalanduspoliitika põhimõtete ja eeskirjadega, eelkõige varude säästva kasutamise põhimõttega, ning |
|
b) |
selle tulemusena:
|
3. Kõik asjaomased liikmesriigid esitavad komisjonile 15. märtsiks 2015 järgmise teabe:
|
a) |
vastuvõetud lubatud kogupüük; |
|
b) |
asjaomase liikmesriigi kogutud ja hinnatud andmed, millel vastuvõetud lubatud kogupüügid põhinevad; |
|
c) |
üksikasjalik teave selle kohta, kuidas vastuvõetud lubatud kogupüügid vastavad lõikele 2. |
Artikkel 7
Saagi ja kaaspüügi lossimise tingimused
1. Lossimiskohustus kehtib kalade suhtes, mis on püütud lubatud kogupüügiga hõlmatud varudest määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 1 punktis a määratletud püügi käigus, nagu on sätestatud nimetatud määruse artiklis 15 („lossimiskohustus”).
2. Muudest varudest püütud kalu, millele on kehtestatud lubatud kogupüük, võib pardal hoida või lossida ainult järgmistel juhtudel:
|
a) |
saagi on püüdnud sellise liikmesriigi lipu all sõitvad laevad, millel on kvoot, ning kõnealune kvoot ei ole ammendatud või |
|
b) |
saak moodustab osa liidule kuuluvast püügiosast, mis ei ole kvootidena liikmesriikide vahel ära jaotatud, ning kõnealune liidu kvoot ei ole ammendatud. |
3. Määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikes 8 osutatud, sihtliiki mittekuuluva liigi varud, mis on ohututes bioloogilistes piirides, on määratletud I lisas, selleks et teha erand kohustusest arvestada saak asjaomasest kvoodist maha, nagu on ette nähtud kõnealuses artiklis.
Artikkel 8
Püügikoormuse piirangud
Artikli 1 lõike 2 punktis b osutatud ajavahemike jooksul kohaldatakse järgmisi püügikoormuse reguleerimise meetmeid:
|
a) |
IIA lisa kohaldatakse teatavate tursa-, lesta- ja merikeelevarude majandamisel Kattegatis, Skagerrakis, ICESi IIIa rajooni selles osas, mida ei hõlma Skagerrak ja Kattegat, ning ICESi IV alapiirkonnas, ICESi VIa, VIIa ja VIId rajoonis ning ICESi IIa ja Vb rajooni liidu vetes; |
|
b) |
IIB lisa kohaldatakse euroopa merluusi ja norra salehomaari varude taastamisel ICESi VIIIc ja IXa rajoonis, välja arvatud Cádizi lahes; |
|
c) |
IIC lisa kohaldatakse merikeelevarude majandamisel ICESi VIIe rajoonis. |
Artikkel 9
Süvamere kalapüügi piirnormid ja püügikoormuse piirangud
1. Süvalesta suhtes kohaldatakse määruse (EÜ) nr 2347/2002, (33) millega kehtestatakse süvamerepüügiloa omamise nõue, artikli 3 lõiget 1. Süvalesta püügi, pardal hoidmise, ümberlaadimise ja lossimise suhtes kohaldatakse kõnealuses artiklis osutatud tingimusi.
2. Liikmesriigid tagavad, et 2015. aastal ei ületa määruse (EÜ) nr 2347/2002 artikli 3 lõikes 1 osutatud süvamerepüügi luba omavate laevade püügikoormuse tase (mõõdetuna sadamast äraoldud kilovatt-püügipäevades) 65 % keskmisest aastasest püügikoormusest, mida asjaomase liikmesriigi laevad kasutasid 2003. aastal püügireisidel, mille jaoks neil oli süvamerepüügi luba või mille jooksul püüti kõnealuse määruse I ja II lisas loetletud süvamereliike. Käesolevat lõiget kohaldatakse ainult nende püügireiside suhtes, kus püüti üle 100 kg muid süvamereliike kui põhja-atlandi hõbekala.
Artikkel 10
Kalapüügivõimaluste jaotamise erisätted
1. Käesolevas määruses sätestatud kalapüügivõimalused jaotatakse liikmesriikide vahel nii, et need ei piira:
|
a) |
määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 16 lõike 8 kohast kalapüügivõimaluste vahetamist; |
|
b) |
määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 37 kohaseid mahaarvamisi ega ümberjaotamist; |
|
c) |
määruse (EÜ) nr 1006/2008 artikli 10 lõike 4 kohast kalapüügivõimaluste ümberjaotamist; |
|
d) |
määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 3 ja määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 9 kohast lubatud lisakoguste lossimist; |
|
e) |
määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 4 ja määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 9 kohast koguste kinnipidamist; |
|
f) |
määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklite 105, 106 ja 107 kohaseid mahaarvamisi; |
|
g) |
käesoleva määruse artikli 19 kohast kvootide ülekandmist ega vahetamist; |
|
h) |
käesoleva määruse artikli 14 kohast täiendavat kvootide eraldamist. |
2. Kui käesoleva määruse I lisas ei ole ette nähtud teisiti, kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3 selliste kalavarude suhtes, mille suhtes kohaldatakse ennetuslikku lubatud kogupüüki, ning kõnealuse määruse artikli 3 lõikeid 2 ja 3 ning artiklit 4 kohaldatakse selliste kalavarude suhtes, mille suhtes kohaldatakse analüütilist lubatud kogupüüki. Määruse (EÜ) nr 847/96 artikleid 3 ja 4 ei kohaldata ainult siis, kui liikmesriik kasutab määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikes 9 sätestatud paindlikku ühest aastast teise ülekandmist.
Artikkel 11
Püügikeeluaeg
1. Porcupine'i madalal on 1. maist kuni 31. maini 2015 keelatud püüda või pardal hoida järgmisi liike: tursk, megrimid, merikuratlased, kilttursk, merlang, euroopa merluus, norra salehomaar, atlandi merilest, pollak, põhjaatlandi süsikas, railased, harilik merikeel, meriluts, sinine molva, harilik molva ja harilik ogahai.
Käesoleva lõike kohaldamisel hõlmab Porcupine'i madal geograafilist ala, mis asub järgmiste koordinaatidega määratud loksodroomide vahel:
|
Punkt |
Laiuskraad |
Pikkuskraad |
|
1 |
52° 27′ N |
12° 19′ W |
|
2 |
52° 40′ N |
12° 30′ W |
|
3 |
52° 47′ N |
12° 39,600′ W |
|
4 |
52° 47′ N |
12° 56′ W |
|
5 |
52° 13,5′ N |
13° 53,830′ W |
|
6 |
51° 22′ N |
14° 24′ W |
|
7 |
51° 22′ N |
14° 03′ W |
|
8 |
52° 10′ N |
13° 25′ W |
|
9 |
52° 32′ N |
13° 07,500′ W |
|
10 |
52° 43′ N |
12° 55′ W |
|
11 |
52° 43′ N |
12° 43′ W |
|
12 |
52° 38,800′ N |
12° 37′ W |
|
13 |
52° 27′ N |
12° 23′ W |
|
14 |
52° 27′ N |
12° 19′ W |
Erandina esimesest lõigust lubatakse vastavalt määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 50 lõigetele 3, 4 ja 5 hoida Porcupine'i madalalt läbisõidu korral pardal kõnealuses lõigus osutatud liike.
2. ICESi IIa ja IIIa rajoonis ja IV alarajoonis on kutseline tobiapüük põhjatraali, -nooda või samalaadsete püügivahenditega, mille silmasuurus on alla 16 mm, keelatud alates 1. jaanuarist kuni 31. märtsini 2015 ja alates 1. augustist kuni 31. detsembrini 2015.
Esimeses lõigus sätestatud keeldu kohaldatakse ka kolmandate riikide selliste laevade suhtes, kellel on lubatud püüda tobiat ICESi IV alarajooni liidu vetes.
Artikkel 12
Keelud
1. Liidu laevadel on keelatud püüda, pardal hoida, ümber laadida ja lossida järgmisi liike:
|
a) |
okkaline rai (Amblyraja radiata) ICESi IIa, IIIa ja VIId rajooni ning ICESi IV alapiirkonna liidu vetes; |
|
b) |
järgmised saagraide liigid kõikides vetes:
|
|
c) |
hiidhai (Cetorhinus maximus) ja mõrtsukhai (Carcharodon carcharias) kõigis vetes; |
|
d) |
sile tiibrai (Dipturus batis), sh selle liigid (Dipturus cf. flossada ja Dipturus cf. intermedia), ICESi IIa rajooni ja ICESi III, IV, VI, VII, VIII, IX ja X alapiirkonna liidu vetes; |
|
e) |
õngejadadega püütud supi nugishai (Galeorhinus galeus) ICESi IIa rajooni ja IV alapiirkonna liidu vetes ning ICESi I, V, VI, VII, VIII, XII ja XIV alapiirkonna liidu ja rahvusvahelistes vetes; |
|
f) |
ronkjas tumehai (Etmopterus pusillus) ICESi IIa rajooni ja IV alapiirkonna liidu vetes ning ICESi I, V, VI, VII, VIII, XII ja XIV alapiirkonna liidu ja rahvusvahelistes vetes; |
|
g) |
šokolaadhai (Dalatias licha), luits-nokkhai (Deania calcea), hall lühiogahai (Centrophorus squamosus), suur tumehai (Etmopterus princeps) ja portugali süvahai (Centroscymnus coelolepis) ICESi IIa rajooni ja IV alapiirkonna liidu vetes ning ICESi I ja XIV alapiirkonna liidu ja rahvusvahelistes vetes; |
|
h) |
harilik heeringahai (Lamna nasus) kõigis vetes; |
|
i) |
Alfredi sarvikrai (Manta alfredi) kõigis vetes; |
|
j) |
hiid-sarvikrai (Manta birostris) kõigis vetes; |
|
k) |
järgmised merisarvikute liigid kõikides vetes:
|
|
l) |
ogarai (Raja clavata) ICESi IIIa rajooni liidu vetes; |
|
m) |
norra rai (Raja (Dipturus) nidarosiensis) ICESi VIa, VIb, VIIa, VIIb, VIIc, VIIe, VIIf, VIIg, VIIh ja VIIk rajooni liidu vetes; |
|
n) |
musterrai (Raja undulata) ICESi VI ja X alapiirkonna liidu vetes ja valgerai (Raja alba) ICESi VI, VII, VIII, IX ja X alapiirkonna liidu vetes; |
|
o) |
logardrailased (Rhinobatidae) ICESi I, II, III, IV, V, VI, VII, VIII, IX, X ja XII alapiirkonna liidu vetes; |
|
p) |
euroopa ingelhai (Squatina squatina) liidu vetes. |
2. Kui lõikes 1 osutatud liikide isendeid püütakse juhuslikult, ei tohi neid kahjustada. Nende liikide isendid tuleb viivitamata vette tagasi lasta.
Artikkel 13
Andmete edastamine
Kui liikmesriigid edastavad komisjonile määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklite 33 ja 34 kohaselt andmed püütud koguste lossimise kohta, tuleb selleks kasutada käesoleva määruse I lisas sätestatud kalavarude koode.
II PEATÜKK
Täiendava püügiosa andmine täielikult dokumenteeritud kalapüügialastes katsetustes osalevatele laevadele
Artikkel 14
Täiendav püügiosa
1. Liikmesriik võib anda oma lipu all sõitvatele laevadele, mis osalevad täielikult dokumenteeritud kalapüügi-alastes katsetustes, täiendava püügiosa teatavate kalavarude püügiks. Kõnealused kalavarud on kindlaks määratud I lisas.
2. Lõikes 1 osutatud täiendav püügiosa ei ületa I lisas sätestatud üldist piirnormi protsendina kõnealusele liikmesriigile eraldatud kvoodist.
Artikkel 15
Täiendava püügiosa andmise tingimused
1. Artiklis 14 osutatud täiendav püügiosa vastab järgmistele tingimustele:
|
a) |
liikmesriigid tagavad kõikide püügireiside üksikasjaliku ja täpse dokumenteerimise ning piisava suutlikkuse ja vahendid, kasutades näiteks vaatlejaid, videovalvet ja teisi vahendeid. Seda tehes järgivad liikmesriigid tõhususe ja proportsionaalsuse põhimõtteid; |
|
b) |
täielikult dokumenteeritud kalapüügi alastes katsetustes osalevale üksikule laevale antud täiendav püügiosa ei ületa järgmisi piirnorme:
|
|
c) |
kogu täiendava püügiosa alusel kõnealuse laeva püütud saaki, sealhulgas nõukogu määruse (EÜ) nr 850/98 (34) XII lisa kohaseid lossitavaid alammõõtu kalu, võetakse arvesse laevale antud individuaalses püügiosas, mis tuleneb käesoleva määruse artikli 14 alusel antud mis tahes täiendavast püügiosast; |
|
d) |
kui laev on mis tahes kalavaru individuaalse täiendavalt antud püügiosa täielikult ära kasutanud, peab ta lõpetama kogu püügitegevuse asjaomases lubatud kogupüügi piirkonnas; |
|
e) |
nende kalavarude puhul, mille suhtes võib kohaldada käesolevat artiklit, võivad liikmesriigid lubada individuaalse püügiosa või selle mis tahes osa täielikult dokumenteeritud kalapüügi alastes katsetustes mitteosalevatelt laevadelt üle kanda kõnealustes katsetustes osalevatele laevadele, tingimusel et on võimalik tõendada, et katsetustes mitteosalevate laevade tagasiheide ei suurene. |
2. Olenemata lõike 1 punkti b alapunktist i võib liikmesriik erandkorras anda oma lipu all sõitvale kalalaevale täiendava püügiosa, mis ületab 75 % hinnangulisest vette tagasi heidetud saagist, mille on püüdnud sellist liiki laev, kuhu kuulub täiendava püügiosa saanud laev, tingimusel et:
|
a) |
kalavaru tagasiheite määr on asjaomase laevaliigi puhul hinnanguliselt alla 10 %; |
|
b) |
sellist liiki laevade kaasamine on oluline artikli 15 lõike 1 punkti a kohaselt kasutatud vahendite seirevõime hindamiseks; |
|
c) |
kõikide nimetatud katsetustes osalevate laevade täiendav püügiosa ei ületa 75 % nende hinnangulisest tagasiheitest. |
3. Enne artiklis 14 osutatud täiendava püügiosa andmist esitavad liikmesriigid komisjonile järgmise teabe:
|
a) |
tema lipu all sõitvate ja täielikult dokumenteeritud kalapüügi alastes katsetustes osalevate laevade nimekiri; |
|
b) |
nimetatud laevade pardale paigaldatud elektroonilise kaugseiresüsteemi spetsifikatsioonid; |
|
c) |
nimetatud laevadel kasutatavate püügivahendite maht, liik ja spetsifikatsioon; |
|
d) |
iga katsetustes osaleva laevatüübi hinnanguline tagasiheide; |
|
e) |
katsetustes osalevate laevade poolt 2014. aastal püütud saagi kogus sellest kalavarust, mille suhtes kohaldatakse vastavat lubatud kogupüüki. |
Artikkel 16
Isikuandmete töötlemine
Niivõrd, kui käesoleva määruse artikli 15 lõike 1 punkti a kohaselt tehtud salvestistega kaasneb direktiivis 95/46/EÜ määratletud isikuandmete töötlemine, kohaldatakse sellise töötlemise suhtes nimetatud direktiivi.
Artikkel 17
Täiendava püügiosa tühistamine
Kui liikmesriik avastab, et täielikult dokumenteeritud kalapüügis osalev laev ei täida artiklis 15 sätestatud tingimusi, tühistab liikmesriik kohe sellele laevale antud täiendava püügiosa ning keelab tal 2015. aasta ülejäänud aja jooksul kõnealustes katsetes osaleda.
Artikkel 18
Tagasiheite hindamise teaduslik järelevalve
Komisjon võib nõuda igalt liikmesriigilt, kes kasutab käesoleva peatüki sätteid, et ta esitaks teaduslikule nõuandeorganile hinnangu tagasiheite kohta laevaliikide kaupa, et kontrollida artikli 15 lõike 1 punkti b alapunktis i sätestatud nõude täitmist. Kui sellist tagasiheidet kinnitavat hinnangut ei ole, võtab asjaomane liikmesriik kõik asjakohased meetmed, et tagada kõnealuse nõude järgimine, ja teavitab sellest komisjoni.
III PEATÜKK
Kalapüügiload püügiks kolmandate riikide vetes
Artikkel 19
Kalapüügiload
1. Kolmanda riigi vetes kala püüdvatele liidu laevadele antavate kalapüügilubade maksimaalne arv on sätestatud III lisas.
2. Kui üks liikmesriik kannab määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 16 lõike 8 alusel kvoodi üle teisele liikmesriigile („vahetusleping”) käesoleva määruse III lisas sätestatud püügipiirkondades, tuleb üle kanda ka asjaomased püügiload ja teatada sellest komisjonile. Sellegipoolest ei tohi ületada nimetatud lisas sätestatud püügilubade üldarvu püügipiirkonna kohta.
IV PEATÜKK
Kalapüügivõimalused piirkondlike kalandusorganisatsioonide reguleeritavates vetes
Artikkel 20
Kvootide ülekandmine ja vahetamine
1. Kui piirkondliku kalavarude majandamise organisatsiooni eeskirjade kohaselt on lubatud kvoote selle organisatsiooni lepinguosaliste vahel üle kanda või vahetada, võib liikmesriik („asjaomane liikmesriik”) seda arutada piirkondliku kalavarude majandamise organisatsiooni osalisega ning vajaduse korral kehtestada kavandatava kvootide ülekandmise või vahetamise võimalikud piirid.
2. Komisjon võib asjaomase liikmesriigi teatise alusel kinnitada kavandatava kvootide ülekandmise või vahetamise piirid, mis kõnealune liikmesriik on piirkondliku kalavarude majandamise organisatsiooni vastava osalisega kokku leppinud. Seejärel edastavad komisjon ja asjaomane piirkondliku kalavarude majandamise organisatsiooni osaline teineteisele põhjendamatu viivituseta oma nõusoleku kvoodid üle kanda või neid vahetada. Komisjon teatab siis piirkondliku kalavarude majandamise organisatsiooni sekretariaadile kvootide kokkulepitud ülekandmisest või vahetamisest vastavalt selle organisatsiooni eeskirjadele.
3. Komisjon teavitab liikmesriike kvootide kokkulepitud ülekandmisest või vahetamisest.
4. Kvootide ülekandmise või vahetamisega asjaomaselt piirkondliku kalavarude majandamise organisatsiooni osaliselt saadud või üle kantud kalapüügivõimalusi käsitatakse asjaomasele liikmesriigile eraldatud või tema püügivõimalustest maha arvestatud kvoodina alates hetkest, mil kvootide ülekandmine või vahetamine jõustub kooskõlas piirkondliku kalavarude majandamise organisatsiooni asjaomase lepinguosalisega sõlmitud kokkuleppega või asjakohasel juhul asjaomase piirkondliku kalavarude majandamise organisatsiooni eeskirjadega. Selline eraldamine ei muuda kalapüügivõimaluste kehtivat jaotust liikmesriikide vahel kooskõlas püügitegevuse suhtelise stabiilsuse põhimõttega.
Artikkel 21
Hariliku tuuni püüdmise, kasvatamise ja nuumamise võimsuse piirangud
1. Nende liidu söödalaevade ja veoõngedega laevade arvu, millel on lubatud Atlandi ookeani idaosas aktiivselt püüda harilikku tuuni, mille suurus ja kaal on vahemikus 8 kg/75 cm ja 30 kg/115 cm, piiratakse IV lisa punkti 1 kohaselt.
2. Nende liidu rannalähedase väikesemahulise püügi laevade arvu, millel on lubatud Atlandi ookeani idaosas aktiivselt püüda harilikku tuuni, mille suurus ja kaal on vahemikus 8 kg/75 cm ja 30 kg/115 cm, piiratakse IV lisa punkti 2 kohaselt.
3. Nende liidu laevade arvu, mis püüavad kasvatamise eesmärgil Aadria meres harilikku tuuni, mille kaal ja suurus on vahemikus 8 kg/75 cm ja 30 kg/115 cm, piiratakse IV lisa punkti 3 kohaselt.
4. Nende kalalaevade arvu ja kogumahutavuse abil väljendatud püügivõimsust, millel on lubatud Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres harilikku tuuni püüda, pardal hoida, ümber laadida, transportida või lossida, piiratakse IV lisa punkti 4 kohaselt.
5. Atlandi ookeani idaosas ja Vahemerel harilikku tuuni püüdvate tuunimõrdade arvu piiratakse IV lisa punkti 5 kohaselt.
6. Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres hariliku tuuni kasvatamise ja nuumamise võimsust ning kalakasvandustesse viidava loodusest püütud hariliku tuuni maksimaalset kogust piiratakse IV lisa punkti 6 kohaselt.
Artikkel 22
Harrastus- ja sportpüük
Vajaduse korral eraldavad liikmesriigid ID lisa kohaselt neile eraldatud kvootide arvelt erikvoodi harrastus- ja sportpüügiks.
Artikkel 23
Haid
1. Suursilm-rebashaide (Alopias superciliosus) rümpade või nende osade pardalhoidmine, ümberlaadimine või lossimine on keelatud igasuguse püügi korral.
2. Keelatud on perekonda Alopias spp. kuuluvate rebashaide sihtpüük.
3. Sphyrnidae perekonna (v.a Sphyrna tiburo) vasarhai rümpade või nende osade pardal hoidmine, ümberlaadimine või lossimine on keelatud ICCATi konventsiooni alas toimuva püügi korral.
4. Pikkuim-hallhaide (Carcharhinus longimanus) rümpade või nende osade pardal hoidmine, ümberlaadimine või lossimine on keelatud igasuguse püügi korral.
5. Siidhallhaide (Carcharhinus falciformis) pardalhoidmine on keelatud igasuguse püügi korral.
Artikkel 24
Keelud ja püügipiirangud
1. V lisa A osas nimetatud liikide sihtpüük on kõnealuses lisas nimetatud piirkondades ja ajavahemikel keelatud.
2. Teadusuuringutega seotud püügi suhtes kohaldatakse V lisa B osas sätestatud lubatud kogupüügi mahtusid ja kaaspüügi piirnorme kõnealuses osas nimetatud alapiirkondades.
Artikkel 25
Uurimuslik kalapüük
1. Ainult CCAMLRi komisjoni liikmeks olev liikmesriik võib 2015. aastal osaleda Dissostichus spp. õngejadaga uurimuslikus püügis FAO alapiirkondades 88.1 ja 88.2 ning rajoonides 58.4.1, 58.4.2 ja 58.4.3a väljaspool riikliku jurisdiktsiooni all olevaid piirkondi. Kui liikmesriik kavatseb sellises püügis osaleda, teavitab ta CCAMLRi sekretariaati kooskõlas määruse (EÜ) nr 601/2004 artiklitega 7 ja 7a hiljemalt 1. juuniks 2015.
2. FAO alapiirkondade 88.1 ja 88.2 ning rajoonide 58.4.1, 58.4.2 ja 58.4.3a lubatud kogupüük ja kaaspüügi piirnormid ning nende jaotus iga alapiirkonna või rajooni väikeste uurimisalade (SSRU) vahel määratakse kindlaks V lisa B osas. Kalapüük mis tahes väikeses uurimisalas lõpetatakse niipea, kui deklareeritud saak ulatub kindlaksmääratud lubatud kogupüügini, ning uurimisala suletakse ülejäänud püügihooajaks püügiks.
3. Kala püütakse võimalikult suures geograafilises ja batümeetrilises ulatuses, et saada püügivõime kindlaksmääramiseks vajalikku teavet ning vältida saagi ja püügikoormuse liiga suurt koondumist. FAO alapiirkondades 88.1 ja 88.2 ning samuti rajoonides 58.4.1, 58.4.2 ja 58.4.3a on keelatud püük 550 m sügavusjoonest kõrgemal.
Artikkel 26
Tavalise hiilgevähi püük 2015/2016. püügihooajal
1. Üksnes CCAMLRi komisjoni liikmeks olev liikmesriik võib 2015/2016. püügihooajal püüda tavalist hiilgevähki (Euphausia superba) CCAMLRi konventsiooni alas. Kui liikmesriik kavatseb püüda tavalist hiilgevähki CCAMLRi konventsiooni alas, teavitab ta hiljemalt 1. maiks 2015 komisjoni oma kavatsusest püüda tavalist hiilgevähki, kasutades teatamiseks käesoleva määruse V lisa C osas esitatud vormi. Liikmesriikidelt saadud teabe põhjal esitab komisjon teatised CCAMLRi sekretariaadile hiljemalt 30. maiks 2015.
2. Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud teade sisaldab teavet, mis tuleb määruse (EÜ) nr 601/2004 artikli 3 kohaselt esitada iga sellise laeva kohta, millele liikmesriik tavalise hiilgevähi püügiks loa annab.
3. Liikmesriik, kes kavatseb püüda tavalist hiilgevähki CCAMLRi konventsiooni alas, esitab teate oma vastavast kavatsusest üksnes nende laevade kohta, millel on selleks luba ja mis teatamise ajal sõidavad tema lipu all või CCAMLRi mõne teise liikme lipu all, kuid mis püügi ajal eeldatavalt sõidavad tema lipu all.
4. Liikmesriik võib lubada tavalise hiilgevähi püügis osaleda muul kui käesoleva artikli lõigete 1, 2 ja 3 kohaselt CCAMLRi sekretariaadile teatatud laeval, kui luba omaval laeval ei ole võimalik osaleda põhjendatud funktsionaalsetel põhjustel või vääramatu jõu tõttu. Sel juhul teavitab asjaomane liikmesriik viivitamata CCAMLRi sekretariaati ja komisjoni ning esitab järgmise teabe:
|
a) |
täielikud andmed asenduslaeva(de) kohta, sealhulgas määruse (EÜ) nr 601/2004 artikliga 3 ette nähtud teave; |
|
b) |
põhjalik aruanne asendamise põhjuste kohta ning kõik asjakohased täiendavad dokumendid või viited. |
5. Liikmesriigid ei luba tavalise hiilgevähi püügis osaleda laevadel, mis on kantud CCAMLRi nimekirja ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegeleva laevana.
Artikkel 27
IOTCi konventsiooni alas kala püüdvate laevade püügivõimsuse piiramine
1. IOTCi konventsiooni alas troopikatuuni püüdvate liidu laevade maksimaalne arv ja nende vastav kogumahutavusena (GT) väljendatud püügivõimsus on sätestatud VI lisa punktis 1.
2. IOTCi konventsiooni alas mõõkkala (Xiphias gladius) ja pikkuim-tuuni (Thunnus alalunga) püüdvate liidu laevade maksimaalne arv ja nende vastav kogumahutavusena (GT) väljendatud püügivõimsus on sätestatud VI lisa punktis 2.
3. Liikmesriigid võivad lõigete 1 ja 2 kohaselt ühes või teises püügipiirkonnas tegutsevad laevad ümber jaotada, kui nad tõendavad komisjonile, et see muutus ei suurenda asjaomase kalavaru püügikoormust.
4. Liikmesriigid tagavad, et nende laevastikus püügivõimsuse kavandatava ülekandmise korral on asjaomased laevad IOTCi laevade registris või mõne muu piirkondliku kalandusorganisatsiooni tuunipüügi registris. Üle ei kanta nende laevade püügivõimsust, mis on mõne piirkondliku kalavarude majandamise organisatsiooni nimekirjas kui teatamata, ebaseadusliku ja reguleerimata kalapüügiga tegelevad laevad.
5. Liikmesriigid võivad IOTCile esitatud arengukava rakendamise arvessevõtmiseks suurendada oma püügivõimsust üle lõigetes 1 ja 2 osutatud püügivõimsuse üksnes nimetatud kavas kehtestatud piiride ulatuses.
Artikkel 28
Haid
1. Kõikide perekonda Alopiidae kuuluvate rebashaide liikide rümpade või nende osade pardal hoidmine, ümberlaadimine või lossimine on keelatud igasuguse püügi korral.
2. Kõikide pikkuim-hallhaide (Carcharhinus longimanus) rümpade või nende osade pardal hoidmine, ümberlaadimine või lossimine on keelatud igasuguse püügi korral, välja arvatud laevad, mille üldpikkus on alla 24 meetri ning mis teostavad püügioperatsioone üksnes selle liikmesriigi majandusvööndis, kelle lipu all nad sõidavad, ning püüavad kala üksnes kohalikuks tarbimiseks.
3. Kui lõikes 1 ja 2 osutatud liike püütakse juhuslikult, ei tohi nende isendeid kahjustada. Nende liikide isendid tuleb viivitamata vette tagasi lasta.
Artikkel 29
Pelaagiline kalapüük — püügivõimsuse piirangud
Liikmesriigid, kes 2007., 2008. või 2009. aastal tegelesid SPRFMO konventsiooni alas aktiivselt pelaagilise kalapüügiga, piiravad 2015. aastal oma lipu all sõitvate pelaagilisi kalavarusid püüdvate laevade kogu püügivõimsust kõnealuses piirkonnas liidu kogutasemeni, s.o 78 600 GTni.
Artikkel 30
Pelaagiline kalapüük — lubatud kogupüük
1. Üksnes liikmesriigid, kes 2007., 2008. või 2009. aastal tegelesid SPRFMO konventsiooni alas aktiivselt pelaagilise kalapüügiga, nagu on määratletud artiklis 29, võivad kõnealuses piirkonnas püüda pelaagilisi kalavarusid kooskõlas IJ lisas sätestatud lubatud kogupüügiga.
2. IJ lisas sätestatud püügivõimalusi võib kasutada üksnes tingimusel, et liikmesriigid saadavad komisjonile hiljemalt järgmise kuu viiendaks päevaks SPRFMO konventsiooni alas aktiivse kalapüügi või ümberlaadimisega tegelevate laevade nimekirja, laevaseiresüsteemi (VMS) aruanded, igakuised püügiaruanded ja olemasolu korral andmed sadamakülastuste kohta, et komisjon edastaks need SPRFMO sekretariaadile.
Artikkel 31
Põhjalähedane kalapüük
Liikmesriigid, kes on tõendatult tegelenud põhjalähedase kalapüügiga või kes püüdsid põhjalähedasi liike SPRFMO konventsiooni alas ajavahemikul 1. jaanuarist 2002 kuni 31. detsembrini 2006, piiravad 2015. aastal oma laevade püüki või püügikoormust konventsioonialas, piirdudes konventsiooniala nende osadega, kus põhjalähedane kalapüük nimetatud ajavahemikul toimus, ning hoiavad püügi tasemel, mis ei ületa saagi või püügikoormuse näitajate aasta keskmist taset ajavahemikul 1. jaanuarist 2002 kuni 31. detsembrini 2006.
Artikkel 32
Seinnoodapüük
1. Kulduim-tuuni (Thunnus albacares), suursilm-tuuni (Thunnus obesus) ja vööttuuni (Katsuwonus pelamis) püük on seinnoota kasutavate laevadega keelatud järgmiselt:
|
a) |
29. juulist kuni 28. septembrini 2015 või 18. novembrist 2015 kuni 18. jaanuarini 2016 järgmiste piiridega määratud alal:
|
|
b) |
29. septembrist kuni 29. oktoobrini 2015 järgmiste piiridega määratud alal:
|
2. Asjaomased liikmesriigid teavitavad komisjoni valitud keeluajast vastavalt lõikele 1 enne 1. aprilli 2015. Kõik asjaomaste liikmesriikide seinnoodalaevad lõpetavad lõikes 1 määratud piirkonnas valitud perioodiks seinnoodapüügi.
3. IATTCi konventsiooni alas tuuni püüdvad seinnoodalaevad hoiavad pardal ja seejärel lossivad või laadivad ümber kogu kulduim-tuuni, suursilm-tuuni ja vööttuuni saagi.
4. Lõiget 3 ei kohaldata järgmistel juhtudel:
|
a) |
kui kala on inimtoiduks kõlbmatu muudel põhjustel kui alamõõdulisuse tõttu või |
|
b) |
reisi lõpuosa viimase püügikorraga püütud tuuni mahutamiseks ei pruugi olla piisavalt vaba lastiruumi. |
Artikkel 33
Süvamerehaide püügi keeld
1. IATTCi konventsiooni alas on keelatud püüda pikkuim-hallhaisid (Carcharhinus longimanus) ning pardal hoida, ümber laadida, ladustada, müügiks pakkuda, müüa või lossida pikkuim-hallhaide rümpasid või mis tahes osi.
2. Juhusliku püügi korral ei tohi kahjustada lõikes 1 osutatud liikide isendeid. Laeva käitaja peab nende liikide isendid viivitamata vette tagasi laskma, samuti peab ta
|
a) |
registreerima vette lastud kalade arvu ja märkima nende seisukorra (surnud või elus); |
|
b) |
edastama punktis a märgitud teabe oma lipuliikmesriigile. Liikmesriigid edastavad eelmise aasta jooksul kogutud teabe komisjonile 31. jaanuariks 2015. |
Artikkel 34
Süvamerehaide püügi keeld
SEAFO konventsiooni alas on keelatud järgmiste süvamerehaide sihtpüük:
|
— |
railased (Rajidae), |
|
— |
harilik ogahai (Squalus acanthias), |
|
— |
sile tumehai (Etmopterus bigelowi), |
|
— |
lühisaba-tumehai (Etmopterus brachyurus), |
|
— |
suur tumehai (Etmopterus princeps), |
|
— |
ronkjas tumehai (Etmopterus pusillus), |
|
— |
tont-musthai (Apristurus manis), |
|
— |
harilik samethai (Scymnodon squamulosus), |
|
— |
Selachimorpha seltsi kuuluvad süvamerehaid. |
Artikkel 35
Suursilm-tuuni, kulduim-tuuni, vööttuuni ja Vaikse ookeani lõunaosa pikkuim-tuuni püügi tingimused
1. Liikmesriigid tagavad, et seinnoodalaevadele avamerel WCPFC konventsiooni ala selles osas, mis asub 20° põhjalaiuse ja 20° lõunalaiuse vahel, eraldatud suursilm-tuuni (Thunnus obesus), kulduim-tuuni (Thunnus albacares) ja vööttuuni (Katsuwonus pelamis) püügipäevade arv ei ületa 403 päeva. Kõnealusel püügil on keelatud asetada seinnoota ümber tuuniparve, milles on vaalhaid (Rhincodon typus), kui seda looma on märgatud enne võrgu vettelaskmist.
2. Liidu laevad ei tohi püüda Vaikse ookeani lõunaosas pikkuim-tuuni (Thunnus alalunga) WCPFC konventsiooni alas lõuna pool 20o lõunalaiust.
3. Liikmesriigid tagavad, et 2015. aastal ei püüta suursilm-tuuni (Thunnus obesus) õngejadalaevadega üle 2 000 tonni.
Artikkel 36
Peibutuspüügivahenditega püügiks suletud piirkond
1. WCPFC konventsiooni ala selles osas, mis asub 20° põhjalaiuse ja 20° lõunalaiuse vahel, on püük peibutusvahendeid kasutavate seinnoodalaevadega keelatud 1. juulist 2015 (kell 00.00) kuni 31. oktoobrini 2015 (kell 24.00). Sel ajal võib seinnoodalaev WCPFC konventsiooni ala nimetatud osas püügiga tegeleda üksnes juhul, kui pardal on vaatleja, kes jälgib, et laev ühelgi ajahetkel:
|
a) |
ei kasuta peibutuspüügivahendit ega seonduvaid elektroonilisi seadmeid; |
|
b) |
ei püüa kalaparvi peibutuspüügivahenditega. |
2. Kõik WCPFC konventsiooniala lõikes 1 osutatud osas püügiga tegelevad seinnoodalaevad hoiavad pardal ning lossivad või laadivad ümber kõik püütud suursilm-tuunid, kulduim-tuunid ja vööttuunid.
3. Lõiget 2 ei kohaldata järgmistel juhtudel:
|
a) |
reisi lõpuosas, kui laeval ei ole piisavalt vaba lastiruumi kogu püütud kala mahutamiseks; |
|
b) |
kui kala on inimtoiduks kõlbmatu muudel põhjustel kui alamõõdulisuse tõttu või |
|
c) |
külmutusseadmetel tekib tõsine rike. |
Artikkel 37
IATTCi ja WCPFC vaheline kattuv piirkond
1. IATTCi ja WCPFC vahelises kattuvas piirkonnas, mis on määratletud artikli 4 punktis r, kala püüdvate selliste laevade suhtes, mis on kantud üksnes WCPFC registrisse, kohaldatakse artiklites 35–38 sätestatud meetmeid.
2. Laevade suhtes, mis on kantud nii WCPFC kui ka IATTCi registrisse, samuti laevade suhtes, mis on kantud üksnes IATTCi registrisse, kohaldatakse artikli 32 lõike 1 punktis a, lõigetes 2–4 ja artiklis 33 sätestatud meetmeid, kui need püüavad kala IATTCi ja WCPFC vahelises kattuvas piirkonnas, mis on määratletud artikli 4 punktis r.
Artikkel 38
Mõõkkala püügi luba omavate liidu laevade arvu piiramine
WCPFC konventsiooni alas, paralleelist 20° lõunalaiust lõuna pool asuvates piirkondades mõõkkala (Xiphias gladius) püügiks luba omavate liidu laevade maksimaalne arv on esitatud VII lisas.
Artikkel 39
Siidhallhaid ja pikkuim-hallhaid
1. WCPFC konventsiooni alas on keelatud järgmiste liikide rümpade või nende osade pardal hoidmine, ümberlaadimine või lossimine:
|
a) |
siidhallhaid (Carcharhinus falciformis), |
|
b) |
pikkuim-hallhaid (Carcharhinus longimanus). |
2. Kui lõikes 1 osutatud liikide isendeid püütakse juhuslikult, ei tohi neid kahjustada. Nende liikide isendid tuleb viivitamata vette tagasi lasta.
Artikkel 40
Püügikeeld Beringi mere avamerepiirkonnas
Beringi mere avamere piirkonnas on keelatud püüda vaikse ookeani mintaid (Theragra chalcogramma).
III JAOTIS
KOLMANDATE RIIKIDE LAEVADE KALAPÜÜGIVÕIMALUSED LIIDU VETES
Artikkel 41
Lubatud kogupüügid
Norra lipu all sõitvatel kalalaevadel ning Fääri saartel registreeritud kalalaevadel on lubatud püüda liidu vetes kala käesoleva määruse I lisas sätestatud lubatud kogupüügi piires ning käesoleva määrusega ja määruse (EÜ) nr 1006/2008 III peatükiga ette nähtud tingimustel.
Artikkel 42
Kalapüügiload
Liidu vetes kala püüdvatele kolmanda riigi laevadele antavate püügilubade maksimaalne arv on sätestatud VIII lisas.
Artikkel 43
Saagi ja kaaspüügi lossimise tingimused
Artiklis 7 sätestatud tingimusi kohaldatakse kolmandate riikide selliste laevade püütud saagi ja kaaspüügi suhtes, mis püüavad kala artiklis 42 sätestatud lubade alusel.
Artikkel 44
Keelud
1. Kolmandate riikide laevadel on liidu vetes keelatud püüda, pardal hoida, ümber laadida ja lossida järgmisi liike:
|
a) |
okkaline rai (Amblyraja radiata) ICESi IIa, IIIa ja VIId rajooni ning ICESi IV alapiirkonna liidu vetes; |
|
b) |
järgmised saagraide liigid liidu vetes:
|
|
c) |
hiidhai (Cetorhinus maximus) ja mõrtsukhai (Carcharodon carcharias) liidu vetes; |
|
d) |
sile tiibrai (Dipturus batis), sh selle liigid (Dipturus cf. flossada ja Dipturus cf. intermedia), ICESi IIa rajooni ja ICESi III, IV, VI, VII, VIII, IX ja X alapiirkonna liidu vetes; |
|
e) |
õngejadadega püütud supi nugishai (Galeorhinus galeus) ICESi IIa rajooni ja ICESi I, IV, V, VI, VII, VIII, XII ja XIV alapiirkonna liidu vetes; |
|
f) |
ronkjas tumehai (Etmopterus pusillus) ICESi IIa rajooni ja ICESi I, IV, V, VI, VII, VIII, XII ja XIV alapiirkonna liidu vetes; |
|
g) |
šokolaadhai (Dalatias licha), pikk-koonhai (Deania calcea), hall lühiogahai (Centrophorus squamosus), suur tumehai (Etmopterus princeps) ja portugali süvahai (Centroscymnus coelolepis) ICESi IIa rajooni ja ICESi I, IV ja XIV alapiirkonna liidu vetes; |
|
h) |
harilik heeringahai (Lamna nasus) liidu vetes; |
|
j) |
Alfredi sarvikrai (Manta alfredi) liidu vetes; |
|
j) |
hiid-sarvikrai (Manta birostris) liidu vetes; |
|
k) |
järgmised merisarvikute liigid liidu vetes:
|
|
l) |
ogarai (Raja clavata) ICESi IIIa rajooni liidu vetes; |
|
m) |
norra rai (Raja (Dipturus) nidarosiensis) ICESi VIa, VIb, VIIa, VIIb, VIIc, VIIe, VIIf, VIIg, VIIh ja VIIk rajooni liidu vetes; |
|
n) |
musterrai (Raja undulata) ICESi VI, IX ja X alapiirkonna liidu vetes ja valgerai (Raja alba) ICESi VI, VII, VIII, IX ja X alapiirkonna liidu vetes; |
|
o) |
logardrailased (Rhinobatidae) ICESi I, II, III, IV, V, VI, VII, VIII, IX, X ja XII alapiirkonna liidu vetes; |
|
p) |
euroopa ingelhai (Squatina squatina) liidu vetes. |
2. Juhusliku püügi korral ei tohi kahjustada lõikes 1 osutatud liikide isendeid. Nende liikide isendid tuleb viivitamata vette tagasi lasta.
IV JAOTIS
LÕPPSÄTTED
Artikkel 45
Komiteemenetlus
1. Komisjoni abistab määrusega (EL) nr 1380/2013 asutatud kalanduse ja vesiviljeluse komitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.
2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.
Artikkel 46
Määruse (EL) nr 43/2014 muudatus
Määruse (EL) nr 43/2014 artikli 18a lõikesse 1 lisatakse järgmine punkt:
|
„o) |
harilik süvameregarneel püügipiirkonnas IIIa.” |
Artikkel 47
Kehtetuks tunnistamine
Nõukogu määrus (EL) nr 779/2014 tunnistatakse kehtetuks alates 1. jaanuarist 2015.
Artikkel 48
Jõustumine
Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2015.
Artiklit 8 kohaldatakse siiski alates 1. veebruarist 2015.
Artikli 12 punkte b, i ja k ning artikli 44 punkte b, i ja k kohaldatakse alates 8. veebruarist 2015.
Artiklit 46 kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2014.
Artiklite 23, 24 ja 25 ning IE ja V lisa sätteid kalapüügivõimaluste kohta CCAMLRi konventsiooni alas kohaldatakse alates nendes nimetatud kuupäevadest.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 19. jaanuar 2015
Nõukogu nimel
eesistuja
E. RINKĒVIČS
(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1380/2013 ühise kalanduspoliitika kohta, millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr1954/2003 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2371/2002 ja (EÜ) nr 639/2004 ning nõukogu otsus 2004/585/EÜ (ELT L 354, 28.12.2013, lk 22).
(2) Nõukogu 17. juuli 2014. aasta määrus (EL) nr 779/2014, millega määratakse kindlaks anšoovisepüügi võimalused Biskaia lahes püügihooajaks 2014–2015 (ELT L 212, 18.7.2014, lk 1).
(3) Nõukogu 20. detsembri 2005. aasta määrus (EÜ) nr 2166/2005, millega kehtestatakse meetmed Kantaabria mere ja Pürenee poolsaare lääneranniku vete merluusi- ja norra salehomaari varude taastamiseks ning muudetakse määrust (EÜ) nr 850/98 kalavarude kaitsest noorte mereorganismide kaitseks võetud tehniliste meetmete kaudu (ELT L 345, 28.12.2005, lk 5).
(4) Nõukogu 7. mai 2007. aasta määrus (EÜ) nr 509/2006, millega kehtestatakse La Manche'i lääneosa merikeelevarude säästva kasutamise mitmeaastane kava (ELT L 122, 11.5.2007, lk 7).
(5) Nõukogu 11. juuni 2007. aasta määrus (EÜ) nr 676/2007, millega kehtestatakse Põhjamere lesta- ja merikeelevarude püügi mitmeaastane majandamiskava (ELT L 157, 19.6.2007, lk 1).
(6) Nõukogu 18. detsembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1300/2008, millega kehtestatakse Šotimaa lääneranniku vete heeringavarude majandamise ja püügi mitmeaastane kava (ELT L 344, 20.12.2008, lk 6).
(7) Nõukogu 18. detsembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1342/2008, millega kehtestatakse tursavarude majandamise ja püügi pikaajaline kava ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 423/2004 (ELT L 348, 24.12.2008, lk 20).
(8) Nõukogu 6. aprilli 2009. aasta määrus (EÜ) nr 302/2009, milles käsitletakse Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres hariliku tuuni varude taastamise mitmeaastast kava, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 43/2009 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1559/2007 (ELT L 96, 15.4.2009, lk 1).
(9) Nõukogu 21. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 811/2004, millega kehtestatakse meetmed põhjapoolse merluusi varude taastamiseks (ELT L 150, 30.4.2004, lk 1).
(10) Nõukogu 23. veebruari 2006. aasta määrus (EÜ) nr 388/2006, millega kehtestatakse Biskaia lahe merikeelevaru säästva kasutamise mitmeaastane kava (ELT L 65, 7.3.2006, lk 1).
(11) Nõukogu 6. mai 1996. aasta määrus (EÜ) nr 847/96, millega kehtestatakse lubatud kogupüükide (TAC) ja kvootide haldamise täiendavad tingimused ühest aastast teise ülekandmisel (EÜT L 115, 9.5.1996, lk 3).
(12) Nõukogu 27. juuli 2009. aasta määrus (EÜ) nr 754/2009, millega jäetakse teatavad laevarühmad välja määruse (EÜ) nr 1342/2008 III peatükis sätestatud püügikoormuse reguleerimise korra kohaldamisalast, (ELT L 214, 19.8.2009, lk 16).
(13) Nõukogu 20. novembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1224/2009, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks, muudetakse määrusi (EÜ) nr 847/96, (EÜ) nr 2371/2002, (EÜ) nr 811/2004, (EÜ) nr 768/2005, (EÜ) nr 2115/2005, (EÜ) nr 2166/2005, (EÜ) nr 388/2006, (EÜ) nr 509/2007, (EÜ) nr 676/2007, (EÜ) nr 1098/2007, (EÜ) nr 1300/2008, (EÜ) nr 1342/2008 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1627/94 ja (EÜ) nr 1966/2006 (ELT L 343, 22.12.2009, lk 1).
(14) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiiv 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31).
(15) Euroopa Majandusühenduse ja Norra Kuningriigi vaheline kalanduskokkulepe (EÜT L 226, 29.8.1980, lk 48).
(16) Ühelt poolt Euroopa Majandusühenduse ning teiselt poolt Taani valitsuse ja Fääri saarte kohaliku valitsuse vaheline kalanduskokkulepe (EÜT L 226, 29.8.1980, lk 12).
(17) Ühelt poolt Euroopa Ühenduse ning teiselt poolt Taani valitsuse ja Gröönimaa kohaliku valitsuse vaheline kalandusalane partnerlusleping (ELT L 172, 30.6.2007, lk 4) ning protokoll, millega määratakse kindlaks nimetatud lepingus sätestatud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus (ELT L 293, 23.10.2012, lk 5).
(18) Nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1385/2013, millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 850/98 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EÜ) nr 1069/2009, (EL) nr 1379/2013 ja (EL) nr 1380/2013 seoses Mayotte'i staatuse muutumisega Euroopa Liidu suhtes (ELT L 354, 28.12.2013, lk 86).
(19) ELT L 6, 10.1.2012, lk 9.
(20) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).
(21) Komisjoni 10. juuni 2008. aasta määrus (EÜ) nr 517/2008, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 850/98 üksikasjalikud rakenduseeskirjad kalavõrkude silmasuuruse ja võrguniidi jämeduse kindlaksmääramiseks (ELT L 151, 11.6.2008, lk 5).
(22) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2009. aasta määrus (EÜ) nr 218/2009 Atlandi ookeani kirdeosas kalastavate liikmesriikide nominaalsaagi statistiliste andmete esitamise kohta (ELT L 87, 31.3.2009, lk 70).
(23) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2009. aasta määrus (EÜ) nr 216/2009 nominaalsaagi statistiliste andmete esitamise kohta liikmesriikide poolt, kes kalastavad teatavates väljaspool Atlandi ookeani põhjaosa asuvates piirkondades (ELT L 87, 31.3.2009, lk 1).
(24) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2009. aasta määrus (EÜ) nr 217/2009 Loode-Atlandi piirkonnas kalastavate liikmesriikide saagi ja kalandustegevuse statistiliste andmete esitamise kohta (ELT L 87, 31.3.2009, lk 42).
(25) Sõlmitud nõukogu otsusega 2002/738/EÜ (EÜT L 234, 31.8.2002, lk 39).
(26) Liit ühines konventsiooniga nõukogu otsusega 86/238/EMÜ (EÜT L 162, 18.6.1986, lk 33).
(27) Nõukogu 22. märtsi 2004. aasta määrus (EÜ) nr 601/2004, millega sätestatakse teatavad kalastustegevuse suhtes kohaldatavad kontrollimeetmed Antarktika vete elusressursside kaitse konventsiooni alla kuuluvas piirkonnas ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EMÜ) nr 3943/90, (EÜ) nr 66/98 ja (EÜ) nr 1721/1999 (ELT L 97, 1.4.2004, lk 16).
(28) Sõlmitud nõukogu otsusega 2006/539/EÜ (ELT L 224, 16.8.2006, lk 22).
(29) Liit ühines nõukogu otsusega 95/399/EÜ (ELT L 236, 5.10.1995, lk 24).
(30) Sõlmitud nõukogu otsusega 2008/780/EÜ (ELT L 268, 9.10.2008, lk 27).
(31) Liit ühines nõukogu otsusega 2005/75/EÜ (ELT L 32, 4.2.2005, lk 1).
(32) Nõukogu 29. septembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1006/2008, mis käsitleb ühenduse kalalaevadele loa andmist püügitegevuseks ühenduse vetest väljaspool ning kolmandate riikide laevade juurdepääsu ühenduse vetele ja millega muudetakse määruseid (EMÜ) nr 2847/93 ja (EÜ) nr 1627/94 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) 3317/94 (ELT L 286, 29.10.2008, lk 33).
(33) Nõukogu 16. detsembri 2002. aasta määrus (EÜ) nr 2347/2002, millega kehtestatakse süvamere kalavarude püügi suhtes kohaldatavad konkreetsed juurdepääsunõuded ja nendega seotud tingimused (EÜT L 351, 28.12.2002, lk 6).
(34) Nõukogu 30. märtsi 1998. aasta määrus (EÜ) nr 850/98 kalavarude kaitsest noorte mereorganismide kaitseks võetud tehniliste meetmete kaudu (EÜT L 125, 27.4.1998, lk 1).
LISADE NIMEKIRI
|
I LISA: |
Liidu laevadele lubatud kogupüük (TAC) püügipiirangutega piirkondades liikide ja piirkondade kaupa |
|
IA LISA: |
Skagerrak, Kattegat, ICESi I, II, III, IV, V, VI, VII, VIII, IX, X, XII ja XIV alapiirkond, CECAFi liidu veed, Prantsuse Guajaana veed |
|
IB LISA: |
Atlandi ookeani kirdeosa ja Gröönimaa, ICESi I, II, V, XII ja XIV alapiirkond ning NAFO 1. piirkonna Gröönimaa veed |
|
IC LISA: |
Atlandi ookeani loodeosa — NAFO konventsiooni ala |
|
ID LISA: |
Pika rändega liigid — kõik püügipiirkonnad |
|
IE LISA: |
Antarktika — CCAMLRi konventsiooni ala |
|
IF LISA: |
Atlandi ookeani kaguosa — SEAFO konventsiooni ala |
|
IG LISA: |
Siniuim-tuun — kõik piirkonnad |
|
IH LISA: |
WCPFC konventsiooni ala |
|
IJ LISA: |
SPRFMO konventsiooni ala |
|
IIA LISA: |
Laevade püügikoormus seoses teatavate tursa-, lesta- ja merikeelevarude majandamisega ICESi IIIa, VIa, VIIa, VIId rajoonis, ICESi IV alapiirkonnas ning ICESi IIa ja Vb rajooni liidu vetes |
|
IIB LISA: |
Laevade püügikoormus seoses euroopa merluusi lõunapoolsete varude ja norra salehomaari teatavate varude taastamisega ICESi VIIIc ja IXa rajoonis, välja arvatud Cádizi lahes |
|
IIC LISA: |
Laevade püügikoormus seoses merikeele varude majandamisega La Manche'i lääneosas ICESi VIIe rajoonis. |
|
IID LISA: |
Tobiavarude majandamise piirkonnad ICESi IIa ja IIIa rajoonis ning ICESi IV alapiirkonnas |
|
III LISA: |
Kolmanda riigi vetes kala püüdvate liidu laevade püügilubade maksimaalne arv |
|
IV LISA: |
ICCATi konventsiooni ala |
|
V LISA: |
CCAMLRi konventsiooni ala |
|
VI LISA: |
IOTC konventsiooni ala |
|
VII LISA: |
WCPFC konventsiooni ala |
|
VIII LISA: |
Liidu vetes kala püüdvate kolmandate riikide laevade kalapüügilubadega seotud koguselised piirangud |
I LISA
LIIDU LAEVADELE LUBATUD KOGUPÜÜK (TAC) PÜÜGIPIIRANGUTEGA PIIRKONDADES LIIKIDE JA PIIRKONDADE KAUPA
IA, IB, IC, ID, IE, IF, IG ja IJ lisade tabelites sätestatakse kalavarude kaupa lubatud kogupüük (TAC) ja kvoodid (eluskaalu tonnides, kui ei ole sätestatud teisiti) ning vajaduse korral nende kasutamisega seotud funktsionaalsed tingimused.
Kõigi käesolevas lisas sätestatud kalapüügivõimaluste suhtes kohaldatakse määruses (EÜ) nr 1224/2009 sätestatud eeskirju, eelkõige nimetatud määruse artikleid 33 ja 34.
Viited püügipiirkondadele on viited ICES püügipiirkondadele, kui ei ole määratletud teisiti. Igas piirkonnas viidatakse kalavarudele liigi ladinakeelse nimetuse tähestikulises järjekorras. Ainult ladinakeelsed nimetused määravad kindlaks liigid regulatiivsetel eesmärkidel; tavanimetused on antud selguse huvides.
Käesoleva määruse kohaldamisel kasutatakse järgmist ladinakeelsete nimetuste ja tavanimetuste vastavustabelit:
|
Teaduslik nimetus |
Kolmetäheline kood |
Tavanimetus |
|
Amblyraja radiata |
RJR |
Tähtrai |
|
Ammodytes spp. |
SAN |
Tobiad |
|
Argentina silus |
ARU |
Põhjaatlandi hõbekala |
|
Beryx spp. |
ALF |
Limapead |
|
Brosme brosme |
USK |
Meriluts |
|
Caproidae |
BOR |
Hirvkalalased |
|
Centrophorus squamosus |
GUQ |
Hall lühiogahai |
|
Centroscymnus coelolepis |
CYO |
Portugali süvahai |
|
Chaceon spp. |
GER |
Süvamere punakrabi |
|
Chaenocephalus aceratus |
SSI |
Krokodilljääkala |
|
Champsocephalus gunnari |
ANI |
Haugjääkala |
|
Channichthys rhinoceratus |
LIC |
Kergueleni jääkala |
|
Chionoecetes spp. |
PCR |
Arktikakrabi |
|
Clupea harengus |
HER |
Heeringas |
|
Coryphaenoides rupestris |
RNG |
Kalju-tömppeakala |
|
Dalatias licha |
SCK |
Šokolaadhai |
|
Deania calcea |
DCA |
Pikkkoon-hai |
|
Dipturus batis (Dipturus cf. flossada ja Dipturus cf. intermedia) |
RJB |
Sile tiibrai, sh |
|
Dissostichus eleginoides |
TOP |
Patagoonia kihvkala |
|
Dissostichus mawsoni |
TOA |
Antarktika kihvkala |
|
Dissostichus spp. |
TOT |
Kihvkalad |
|
Engraulis encrasicolus |
ANE |
Anšoovis |
|
Etmopterus princeps |
ETR |
Suur tumehai |
|
Etmopterus pusillus |
ETP |
Ronkjas tumehai |
|
Euphausia superba |
KRI |
Tavaline hiilgevähk |
|
Gadus morhua |
COD |
Tursk |
|
Galeorhinus galeus |
GAG |
Supi-nugishai |
|
Glyptocephalus cynoglossus |
WIT |
Pikklest |
|
Gobionotothen gibberifrons |
NOG |
Roheline rüntnototeenia |
|
Hippoglossoides platessoides |
PLA |
Harilik karelest |
|
Hippoglossus hippoglossus |
HAL |
Harilik hiidlest |
|
Hoplostethus atlanticus |
ORY |
Oranž karekala |
|
Illex illecebrosus |
SQI |
Lühiuimkalmaar |
|
Lamna nasus |
POR |
Harilik heeringahai |
|
Lepidonotothen squamifrons |
NOS |
Hall nototeenia |
|
Lepidorhombus spp. |
LEZ |
Megrimid |
|
Leucoraja naevus |
RJN |
Kägurai |
|
Limanda ferruginea |
YEL |
Ruske soomuslest |
|
Limanda limanda |
DAB |
Harilik soomuslest |
|
Lophiidae |
ANF |
Merikuratlased |
|
Macrourus spp. |
GRV |
Pikksabad |
|
Makaira nigricans |
BUM |
Sinine marliin |
|
Mallotus villosus |
CAP |
Moiva |
|
Manta birostris |
RMB |
Hiid-sarvikrai |
|
Martialia hyadesi |
SQS |
Kalmaar |
|
Melanogrammus aeglefinus |
HAD |
Kilttursk |
|
Merlangius merlangus |
WHG |
Merlang |
|
Merluccius merluccius |
HKE |
Euroopa merluus |
|
Micromesistius poutassou |
WHB |
Põhjaputassuu |
|
Microstomus kitt |
LEM |
Väikesuulest |
|
Molva dypterygia |
BLI |
Sinine molva |
|
Molva molva |
LIN |
Harilik molva |
|
Nephrops norvegicus |
NEP |
Norra salehomaar |
|
Notothenia rossii |
NOR |
Marmornototeenia |
|
Pandalus borealis |
PRA |
Harilik süvameregarneel |
|
Paralomis spp. |
PAI |
Krabid |
|
Penaeus spp. |
PEN |
Viburhännakud |
|
Platichthys flesus |
FLE |
Lest |
|
Pleuronectes platessa |
PLE |
Atlandi merilest |
|
Pleuronectiformes |
FLX |
Lestalised |
|
Pollachius pollachius |
POL |
Pollak |
|
Pollachius virens |
POK |
Põhjaatlandi süsikas |
|
Psetta maxima |
TUR |
Harilik kammeljas |
|
Pseudochaenichthys georgianus |
SGI |
Tume ebajääkala |
|
Pseudopentaceros spp. |
EDW |
Kultkala |
|
Raja alba |
RJA |
Valgerai |
|
Raja brachyura |
RJH |
Valgetäpp-rai |
|
Raja circularis |
RJI |
Ümar helerai |
|
Raja clavata |
RJC |
Ogarai |
|
Raja fullonica |
RJF |
Šagräänrai |
|
Raja (Dipturus) nidarosiensis |
JAD |
Norra rai |
|
Raja microocellata |
RJE |
Peentäpp-rai |
|
Raja montagui |
RJM |
Täpiline rai |
|
Raja undulata |
RJU |
Musterrai |
|
Rajiformes |
SRX |
Railised |
|
Reinhardtius hippoglossoides |
GHL |
Süvalest |
|
Scomber scombrus |
MAC |
Harilik makrell |
|
Scophthalmus rhombus |
BLL |
Sile kammeljas |
|
Sebastes spp. |
RED |
Meriahvenad |
|
Solea solea |
SOL |
Harilik merikeel |
|
Solea spp. |
SOO |
Merikeeled |
|
Sprattus sprattus |
SPR |
Kilu |
|
Squalus acanthias |
DGS |
Harilik ogahai |
|
Tetrapturus albidus |
WHM |
Valge odanina |
|
Thunnus maccoyii |
SBF |
Siniuim-tuun |
|
Thunnus obesus |
BET |
Suursilm-tuun |
|
Thunnus thynnus |
BFT |
Harilik tuun |
|
Trachurus murphyi |
CJM |
Tšiili stauriid |
|
Trachurus spp. |
JAX |
Stauriidid |
|
Trisopterus esmarkii |
NOP |
Tursik |
|
Urophycis tenuis |
HKW |
Valge ameerikaluts |
|
Xiphias gladius |
SWO |
Mõõkkala |
Järgmine tavanimetuste ja ladinakeelsete nimetuste vastavustabel on esitatud üksnes selgitamiseks:
|
Limapead |
ALF |
Beryx spp. |
|
Harilik karelest |
PLA |
Hippoglossoides platessoides |
|
Anšoovis |
ANE |
Engraulis encrasicolus |
|
Merikuratlased |
ANF |
Lophiidae |
|
Antarktika kihvkala |
TOA |
Dissostichus mawsoni |
|
Harilik hiidlest |
HAL |
Hippoglossus hippoglossus |
|
Suursilm-tuun |
BET |
Thunnus obesus |
|
Pikkkoon-hai |
DCA |
Deania calcea |
|
Krokodilljääkala |
SSI |
Chaenocephalus aceratus |
|
Valgetäpp-rai |
RJH |
Raja brachyura |
|
Sinine molva |
BLI |
Molva dypterygia |
|
Sinine marliin |
BUM |
Makaira nigricans |
|
Põhjaputassuu |
WHB |
Micromesistius poutassou |
|
Harilik tuun |
BFT |
Thunnus thynnus |
|
Hirvkalalased |
BOR |
Caproidae |
|
Sile kammeljas |
BLL |
Scophthalmus rhombus |
|
Moiva |
CAP |
Mallotus villosus |
|
Tursk |
COD |
Gadus morhua |
|
Harilik soomuslest |
DAB |
Limanda limanda |
|
Sile tiibrai, sh |
RJB |
Dipturus batis (Dipturus cf. flossada ja Dipturus cf. intermedia) |
|
Harilik merikeel |
SOL |
Solea solea |
|
Krabid |
PAI |
Paralomis spp. |
|
Kägurai |
RJN |
Leucoraja naevus |
|
Süvamere punakrabi |
GER |
Chaceon spp. |
|
Lest |
FLE |
Platichthys flesus |
|
Lestalised |
FLX |
Pleuronectiformes |
|
Hiid-sarvikrai |
RMB |
Manta birostris |
|
Suur tumehai |
ETR |
Etmopterus princeps |
|
Põhjaatlandi hõbekala |
ARU |
Argentina silus |
|
Süvalest |
GHL |
Reinhardtius hippoglossoides |
|
Pikksabad |
GRV |
Macrourus spp. |
|
Hall nototeenia |
NOS |
Lepidonotothen squamifrons |
|
Kilttursk |
HAD |
Melanogrammus aeglefinus |
|
Euroopa merluus |
HKE |
Merluccius merluccius |
|
Heeringas |
HER |
Clupea harengus |
|
Stauriidid |
JAX |
Trachurus spp. |
|
Roheline rüntnototeenia |
NOG |
Gobionotothen gibberifrons |
|
Tšiili stauriid |
CJM |
Trachurus murphyi |
|
Šokolaadhai |
SCK |
Dalatias licha |
|
Tavaline hiilgevähk |
KRI |
Euphausia superba |
|
Hall lühiogahai |
GUQ |
Centrophorus squamosus |
|
Väikesuulest |
LEM |
Microstomus kitt |
|
Harilik molva |
LIN |
Molva molva |
|
Harilik makrell |
MAC |
Scomber scombrus |
|
Haugjääkala |
ANI |
Champsocephalus gunnari |
|
Marmornototeenia |
NOR |
Notothenia rossii |
|
Megrimid |
LEZ |
Lepidorhombus spp. |
|
Harilik süvameregarneel |
PRA |
Pandalus borealis |
|
Norra salehomaar |
NEP |
Nephrops norvegicus |
|
Tursik |
NOP |
Trisopterus esmarkii |
|
Norra rai |
JAD |
Raja (Dipturus) nidarosiensis |
|
Oranž karekala |
ORY |
Hoplostethus atlanticus |
|
Patagoonia kihvkala |
TOP |
Dissostichus eleginoides |
|
Kultkala |
EDW |
Pseudopentaceros spp. |
|
Viburhännakud |
PEN |
Penaeus spp. |
|
Atlandi merilest |
PLE |
Pleuronectes platessa |
|
Pollak |
POL |
Pollachius pollachius |
|
Harilik heeringahai |
POR |
Lamna nasus |
|
Portugali süvahai |
CYO |
Centroscymnus coelolepis |
|
Meriahvenad |
RED |
Sebastes spp. |
|
Kalju-tömppeakala |
RNG |
Coryphaenoides rupestris |
|
Põhjaatlandi süsikas |
POK |
Pollachius virens |
|
Tobiad |
SAN |
Ammodytes spp. |
|
Ümar helerai |
RJI |
Raja circularis |
|
Huntahven |
BSS |
Dicentrarchus labrax |
|
Šagräänrai |
RJF |
Raja fullonica |
|
Lühiuimkalmaar |
SQI |
Illex illecebrosus |
|
Railised |
SRX |
Rajiformes |
|
Peentäpp-rai |
RJE |
Raja microocellata |
|
Ronkjas tumehai |
ETP |
Etmopterus pusillus |
|
Arktikakrabi |
PCR |
Chionoecetes spp. |
|
Merikeeled |
SOO |
Solea spp. |
|
Tume ebajääkala |
SGI |
Pseudochaenichthys georgianus |
|
Siniuim-tuun |
SBF |
Thunnus maccoyii |
|
Täpiline rai |
RJM |
Raja montagui |
|
Kilu |
SPR |
Sprattus sprattus |
|
Harilik ogahai |
DGS |
Squalus acanthias |
|
Kalmaar |
SQS |
Martialia hyadesi |
|
Tähtrai |
RJR |
Amblyraja radiata |
|
Mõõkkala |
SWO |
Xiphias gladius |
|
Ogarai |
RJC |
Raja clavata |
|
Kihvkalad |
TOT |
Dissostichus spp. |
|
Supi-nugishai |
GAG |
Galeorhinus galeus |
|
Harilik kammeljas |
TUR |
Psetta maxima |
|
Meriluts |
USK |
Brosme brosme |
|
Musterrai |
RJU |
Raja undulata |
|
Kergueleni jääkala |
LIC |
Channichthys rhinoceratus |
|
Valge ameerikaluts |
HKW |
Urophycis tenuis |
|
Valge odanina |
WHM |
Tetrapturus albidus |
|
Valgerai |
RJA |
Raja alba |
|
Merlang |
WHG |
Merlangius merlangus |
|
Pikklest |
WIT |
Glyptocephalus cynoglossus |
|
Ruske soomuslest |
YEL |
Limanda ferruginea |
IA LISA
SKAGERRAK, KATTEGAT, ICESi I, II, III, IV, V, VI, VII, VIII, IX, X, XII JA XIV ALAPIIRKOND, CECAFi LIIDU VEED, PRANTSUSE GUAJAANA VEED
|
Liik: |
Tobiad Ammodytes spp. |
Püügipiirkond: |
IV püügipiirkonna Norra veed (SAN/04-N.) |
|
|
Taani |
0 |
|
|
|
|
Ühendkuningriik |
0 |
|
|
|
|
Liit |
0 |
|
|
|
|
TAC |
Ei kohaldata |
|
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
|
|
Liik: |
Tobiad Ammodytes spp. |
Püügipiirkond: |
IIa, IIIa ja IV püügipiirkonna liidu veed (1) |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Taani |
0 (2) |
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Ühendkuningriik |
0 (2) |
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Saksamaa |
0 (2) |
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Rootsi |
0 (2) |
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Liit |
0 |
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
TAC |
0 |
|
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Eritingimus: Eespool nimetatud kvootide piires ei tohi püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid järgmistes IID lisas määratletud tobiavarude majandamispiirkondades:
Püügipiirkond:
: Tobiavarude majandamispiirkonna liidu veed 1 2 3 4 5 6 7 (SAN/234_1) (SAN/234_2) (SAN/234_3) (SAN/234_4) (SAN/234_5) (SAN/234_6) (SAN/234_7) Taani 0 0 0 0 0 0 0 Ühendkuningriik 0 0 0 0 0 0 0 Saksamaa 0 0 0 0 0 0 0 Rootsi 0 0 0 0 0 0 0 Liit 0 0 0 0 0 0 0 Kokku 0 0 0 0 0 0 0 |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Liik: |
Põhjaatlandi hõbekala Argentina silus |
Püügipiirkond: |
I ja II püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed (ARU/1/2.) |
|
|
Saksamaa |
24 |
|
|
|
|
Prantsusmaa |
8 |
|
|
|
|
Madalmaad |
19 |
|
|
|
|
Ühendkuningriik |
39 |
|
|
|
|
Liit |
90 |
|
|
|
|
TAC |
90 |
|
Analüütiline TAC
|
|
|
Liik: |
Põhjaatlandi hõbekala Argentina silus |
Püügipiirkond: |
III ja IV püügipiirkonna liidu veed (ARU/34-C) |
|
|
Taani |
911 |
|
|
|
|
Saksamaa |
9 |
|
|
|
|
Prantsusmaa |
7 |
|
|
|
|
Iirimaa |
7 |
|
|
|
|
Madalmaad |
43 |
|
|
|
|
Rootsi |
35 |
|
|
|
|
Ühendkuningriik |
16 |
|
|
|
|
Liit |
1 028 |
|
|
|
|
TAC |
1 028 |
|
Analüütiline TAC
|
|
|
Liik: |
Põhjaatlandi hõbekala Argentina silus |
Püügipiirkond: |
V, VI ja VII püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed (ARU/567.) |
|
|
Saksamaa |
329 |
|
|
|
|
Prantsusmaa |
7 |
|
|
|
|
Iirimaa |
305 |
|
|
|
|
Madalmaad |
3 434 |
|
|
|
|
Ühendkuningriik |
241 |
|
|
|
|
Liit |
4 316 |
|
|
|
|
TAC |
4 316 |
|
Analüütiline TAC
|
|
|
Liik: |
Meriluts Brosme brosme |
Püügipiirkond: |
I, II ja XIV püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed (USK/1214EI) |
|
|
Saksamaa |
6 (3) |
|
|
|
|
Prantsusmaa |
6 (3) |
|
|
|
|
Ühendkuningriik |
6 (3) |
|
|
|
|
Muud |
3 (3) |
|
|
|
|
Liit |
21 (3) |
|
|
|
|
TAC |
21 |
|
Analüütiline TAC
|
|
|
Liik: |
Meriluts Brosme brosme |
Püügipiirkond: |
IIIa püügipiirkond; alarajoonide 22–32 liidu veed (USK/3A/BCD) |
|
|
Taani |
15 |
|
|
|
|
Rootsi |
7 |
|
|
|
|
Saksamaa |
7 |
|
|
|
|
Liit |
29 |
|
|
|
|
TAC |
29 |
|
Analüütiline TAC
|
|
|
Liik: |
Meriluts Brosme brosme |
Püügipiirkond: |
IV püügipiirkonna liidu veed (USK/04-C.) |
|
|
Taani |
64 |
|
|
|
|
Saksamaa |
19 |
|
|
|
|
Prantsusmaa |
44 |
|
|
|
|
Rootsi |
6 |
|
|
|
|
Ühendkuningriik |
96 |
|
|
|
|
Muud |
6 (4) |
|
|
|
|
Liit |
235 |
|
|
|
|
TAC |
235 |
|
Analüütiline TAC
|
|
|
Liik: |
Meriluts Brosme brosme |
Püügipiirkond: |
V, VI ja VII püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed (USK/567EI.) |
|
|
Saksamaa |
13 |
|
|
|
|
Hispaania |
46 |
|
|
|
|
Prantsusmaa |
548 |
|
|
|
|
Iirimaa |
53 |
|
|
|
|
Ühendkuningriik |
264 |
|
|
|
|
Muud |
13 (5) |
|
|
|
|
Liit |
937 |
|
|
|
|
Norra |
|
|
||
|
TAC |
3 860 |
|
Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 11. |
|
|
Liik: |
Meriluts Brosme brosme |
Püügipiirkond: |
IV püügipiirkonna Norra veed (USK/04-N.) |
|
|
Belgia |
0 |
|
|
|
|
Taani |
165 |
|
|
|
|
Saksamaa |
1 |
|
|
|
|
Prantsusmaa |
0 |
|
|
|
|
Madalmaad |
0 |
|
|
|
|
Ühendkuningriik |
4 |
|
|
|
|
Liit |
170 |
|
|
|
|
TAC |
Ei kohaldata |
|
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
|
|
Liik: |
Hirvkalalased Caproidae |
Püügipiirkond: |
VI, VII ja VIII püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed (BOR/678-) |
|
|
Taani |
13 079 |
|
|
|
|
Iirimaa |
36 830 |
|
|
|
|
Ühendkuningriik |
3 387 |
|
|
|
|
Liit |
53 296 |
|
|
|
|
TAC |
53 296 |
|
Ennetuslik TAC
|
|
|
Liik: |
Heeringas (10) Clupea harengus |
Püügipiirkond: |
IIIa (HER/03A.) |
|
|
Taani |
18 034 (11) |
|
|
|
|
Saksamaa |
289 (11) |
|
|
|
|
Rootsi |
18 865 (11) |
|
|
|
|
Liit |
37 188 (11) |
|
|
|
|
Norra |
5 816 (12) |
|
|
|
|
Fääri saared |
600 |
|
|
|
|
TAC |
43 604 |
|
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
|
|
Liik: |
Heeringas (1) Clupea harengus |
Püügipiirkond: |
IV püügipiirkonna liidu ja Norra veed põhja pool 53° 30′ N (HER/4AB.) |
|||||||||||||
|
Taani |
74 079 |
|
|
|||||||||||||
|
Saksamaa |
46 703 |
|
|
|||||||||||||
|
Prantsusmaa |
22 488 |
|
|
|||||||||||||
|
Madalmaad |
57 104 |
|
|
|||||||||||||
|
Rootsi |
4 531 |
|
|
|||||||||||||
|
Ühendkuningriik |
62 292 |
|
|
|||||||||||||
|
Liit |
267 197 |
|
|
|||||||||||||
|
Norra |
129 145 (2) |
|
|
|||||||||||||
|
TAC |
445 329 |
|
Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 3. |
|||||||||||||
Eritingimus: eespool nimetatud kvootide piires ei tohi nendes püügipiirkondades püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:
Norra veed lõuna pool 62° N (HER/*04N-) (1) Liit 50 000 (1) Püütud kogused, kui heeringas on püütud võrkudega, mille silmasuurus on vähemalt 32 mm. Liikmesriigid teatavad eraldi IVa (HER/*4AN.) ja IVb (HER/*4BN.) püügipiirkonnas püütud heeringa kogused. |
||||||||||||||||
|
Liik: |
Heeringas (13) Clupea harengus |
Püügipiirkond: |
Norra veed lõuna pool 62° N (HER/04-N.) |
|
|
Rootsi |
1 093 (13) |
|
|
|
|
Liit |
1 093 |
|
|
|
|
TAC |
445 329 |
|
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
|
|
Liik: |
Heeringas (14) Clupea harengus |
Püügipiirkond: |
IIIa (HER/03A-BC) |
|
|
Taani |
5 692 |
|
|
|
|
Saksamaa |
51 |
|
|
|
|
Rootsi |
916 |
|
|
|
|
Liit |
6 659 |
|
|
|
|
TAC |
6 659 |
|
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
|
|
Liik: |
Heeringas (15) Clupea harengus |
Püügipiirkond: |
IV ja VIId püügipiirkond ning IIa püügipiirkonna liidu veed (HER/2A47DX) |
|
|
Belgia |
78 |
|
|
|
|
Taani |
15 072 |
|
|
|
|
Saksamaa |
78 |
|
|
|
|
Prantsusmaa |
78 |
|
|
|
|
Madalmaad |
78 |
|
|
|
|
Rootsi |
74 |
|
|
|
|
Ühendkuningriik |
286 |
|
|
|
|
Liit |
15 744 |
|
|
|
|
TAC |
15 744 |
|
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 3. |
|
|
Liik: |
Heeringas (16) Clupea harengus |
Püügipiirkond: |
IVc ja VIId (17) (HER/4CXB7D) |
|
|
Belgia |
9 057 (18) |
|
|
|
|
Taani |
1 049 (18) |
|
|
|
|
Saksamaa |
661 (18) |
|
|
|
|
Prantsusmaa |
12 068 (18) |
|
|
|
|
Madalmaad |
21 478 (18) |
|
|
|
|
Ühendkuningriik |
4 673 (18) |
|
|
|
|
Liit |
48 986 |
|
|
|
|
TAC |
445 329 |
|
Analüütiline TAC Kohaldatakse nimetatud määruse artikli 7 lõiget 3. |
|
|
Liik: |
Heeringas Clupea harengus |
Püügipiirkond: |
Vb, VIb ja VIaN (19) püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed (HER/5B6ANB) |
|
|
Saksamaa |
2 536 (20) |
|
|
|
|
Prantsusmaa |
480 (20) |
|
|
|
|
Iirimaa |
3 427 (20) |
|
|
|
|
Madalmaad |
2 536 (20) |
|
|
|
|
Ühendkuningriik |
13 711 (20) |
|
|
|
|
Liit |
22 690 (20) |
|
|
|
|
TAC |
22 690 |
|
Analüütiline TAC
|
|
|
Liik: |
Heeringas Clupea harengus |
Püügipiirkond: |
VIaS (21), VIIb, VIIc (HER/6AS7BC) |
|
|
Iirimaa |
0 |
|
|
|
|
Madalmaad |
0 |
|
|
|
|
Liit |
0 |
|
|
|
|
TAC |
0 |
|
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
|
|
Liik: |
Heeringas Clupea harengus |
Püügipiirkond: |
VI Clyde (22) (HER/06ACL.) |
|
|
Ühendkuningriik |
Kehtestatakse hiljem (23) |
|
|
|
|
Liit |
Kehtestatakse hiljem (24) |
|
|
|
|
TAC |
Kehtestatakse hiljem (24) |
|
Ennetuslik TAC
|
|
|
Liik: |
Heeringas Clupea harengus |
Püügipiirkond: |
VIIa (25) (HER/07A/MM) |
|
|
Iirimaa |
1 264 |
|
|
|
|
Ühendkuningriik |
3 590 |
|
|
|
|
Liit |
4 854 |
|
|
|
|
TAC |
4 854 |
|
Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 3. |
|
|
Liik: |
Heeringas Clupea harengus |
Püügipiirkond: |
VIIe ja VIIf (HER/7EF.) |
|
|
Prantsusmaa |
465 |
|
|
|
|
Ühendkuningriik |
465 |
|
|
|
|
Liit |
930 |
|
|
|
|
TAC |
930 |
|
Ennetuslik TAC
|
|
|
Liik: |
Heeringas Clupea harengus |
Püügipiirkond: |
VIIg (26), VIIh (26), VIIj (26) ja VIIk (26) (HER/7G-K.) |
|
|
Saksamaa |
174 |
|
|
|
|
Prantsusmaa |
966 |
|
|
|
|
Iirimaa |
13 527 |
|
|
|
|
Madalmaad |
966 |
|
|
|
|
Ühendkuningriik |
19 |
|
|
|
|
Liit |
15 652 |
|
|
|
|
TAC |
15 652 |
|
Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 3. |
|
|
Liik: |
Anšoovis Engraulis encrasicolus |
Püügipiirkond: |
VIII (ANE/08.) |
|
|
Hispaania |
22 500 |
|
|
|
|
Prantsusmaa |
2 500 |
|
|
|
|
Liit |
25 000 |
|
|
|
|
TAC |
25 000 |
|
Analüütiline TAC
|
|
|
Liik: |
Anšoovis Engraulis encrasicolus |
Püügipiirkond: |
IX ja X püügipiirkond; CECAFi 34.1.1 liidu veed (ANE/9/3411) |
|
|
Hispaania |
4 618 |
|
|
|
|
Portugal |
5 038 |
|
|
|
|
Liit |
9 656 |
|
|
|
|
TAC |
9 656 |
|
Ennetuslik TAC
|
|
|
Liik: |
Tursk Gadus morhua |
Püügipiirkond: |
Skagerrak (COD/03AN.) |
|
|
Belgia |
10 (27) |
|
|
|
|
Taani |
3 336 (27) |
|
|
|
|
Saksamaa |
84 (27) |
|
|
|
|
Madalmaad |
21 (27) |
|
|
|
|
Rootsi |
584 (27) |
|
|
|
|
Liit |
4 035 |
|
|
|
|
TAC |
4 171 |
|
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
|
|
Liik: |
Tursk Gadus morhua |
Püügipiirkond: |
Kattegat (COD/03AS.) |
|
|
Taani |
62 (28) |
|
|
|
|
Saksamaa |
1 (28) |
|
|
|
|
Rootsi |
37 (28) |
|
|
|
|
Liit |
100 (28) |
|
|
|
|
TAC |
100 (28) |
|
Analüütiline TAC
|
|
|
Liik: |
Tursk Gadus morhua |
Püügipiirkond: |
IV püügipiirkond; IIa püügipiirkonna liidu veed; IIIa püügipiirkonna see osa, mida ei hõlma Skagerrak ja Kattegat (COD/2A3AX4) |
|||||
|
Belgia |
862 (29) |
|
|
|||||
|
Taani |
4 956 (29) |
|
|
|||||
|
Saksamaa |
3 142 (29) |
|
|
|||||
|
Prantsusmaa |
1 065 (29) |
|
|
|||||
|
Madalmaad |
2 800 (29) |
|
|
|||||
|
Rootsi |
33 (29) |
|
|
|||||
|
Ühendkuningriik |
11 369 (29) |
|
|
|||||
|
Liit |
24 227 |
|
|
|||||
|
Norra |
4 962 (30) |
|
|
|||||
|
TAC |
29 189 |
|
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
|||||
|
Eritingimus: eespool nimetatud kvootide piires ei tohi nendes püügipiirkondades püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:
IV püügipiirkonna Norra veed (COD/*04N-) Liit 21 057 |
||||||||
|
Liik: |
Tursk Gadus morhua |
Püügipiirkond: |
Norra veed lõuna pool 62° N (COD/04-N.) |
|
|
Rootsi |
382 (31) |
|
|
|
|
Liit |
382 |
|
|
|
|
TAC |
Ei kohaldata |
|
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
|
|
Liik: |
Tursk Gadus morhua |
Püügipiirkond: |
VIb püügipiirkond; Vb püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed lääne pool 12°00′ W, XII püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed ja XIV püügipiirkond (COD/5W6-14) |
|
|
Belgia |
0 |
|
|
|
|
Saksamaa |
1 |
|
|
|
|
Prantsusmaa |
12 |
|
|
|
|
Iirimaa |
16 |
|
|
|
|
Ühendkuningriik |
45 |
|
|
|
|
Liit |
74 |
|
|
|
|
TAC |
74 |
|
Ennetuslik TAC
|
|
|
Liik: |
Tursk Gadus morhua |
Püügipiirkond: |
VIa püügipiirkond; Vb püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed ida pool 12° 00′ W (COD/5BE6A) |
|
|
Belgia |
0 |
|
|
|
|
Saksamaa |
0 |
|
|
|
|
Prantsusmaa |
0 |
|
|
|
|
Iirimaa |
0 |
|
|
|
|
Ühendkuningriik |
0 |
|
|
|
|
Liit |
0 |
|
|
|
|
TAC |
0 (32) |
|
Analüütiline TAC
|
|
|
Liik: |
Tursk Gadus morhua |
Püügipiirkond: |
VIIa (COD/07A.) |
|
|
Belgia |
2 |
|
|
|
|
Prantsusmaa |
7 |
|
|
|
|
Iirimaa |
120 |
|
|
|
|
Madalmaad |
1 |
|
|
|
|
Ühendkuningriik |
52 |
|
|
|
|
Liit |
182 |
|
|
|
|
TAC |
182 |
|
Analüütiline TAC
|
|
|
Liik: |
Tursk Gadus morhua |
Püügipiirkond: |
VIIb, VIIc, VIIe–k, VIII, IX ja X püügipiirkond; CECAFi 34.1.1 liidu veed (COD/7XAD34) |
|
|
Belgia |
218 |
|
|
|
|
Prantsusmaa |
3 568 |
|
|
|
|
Iirimaa |
901 |
|
|
|
|
Madalmaad |
1 |
|
|
|
|
Ühendkuningriik |
384 |
|
|
|
|
Liit |
5 072 |
|
|
|
|
TAC |
5 072 |
|
Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 11. |
|
|
Liik: |
Tursk Gadus morhua |
Püügipiirkond: |
VIId (COD/07D.) |
|
|
Belgia |
73 (33) |
|
|
|
|
Prantsusmaa |
1 428 (33) |
|
|
|
|
Madalmaad |
43 (33) |
|
|
|
|
Ühendkuningriik |
157 (33) |
|
|
|
|
Liit |
1 701 |
|
|
|
|
TAC |
1 701 |
|
Analüütiline TAC
|
|
|
Liik: |
Megrimid Lepidorhombus spp. |
Püügipiirkond: |
IIa ja IV püügipiirkonna liidu veed (LEZ/2AC4-C) |
|
|
Belgia |
6 |
|
|
|
|
Taani |
5 |
|
|
|
|
Saksamaa |
5 |
|
|
|
|
Prantsusmaa |
34 |
|
|
|
|
Madalmaad |
27 |
|
|
|
|
Ühendkuningriik |
2 006 |
|
|
|
|
Liit |
2 083 |
|
|
|
|
TAC |
2 083 |
|
Analüütiline TAC
|
|
|
Liik: |
Megrimid Lepidorhombus spp. |
Püügipiirkond: |
Vb püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed; VI püügipiirkond; XII ja XIV püügipiirkonna rahvusvahelised veed (LEZ/56-14) |
|
|
Hispaania |
469 |
|
|
|
|
Prantsusmaa |
1 830 |
|
|
|
|
Iirimaa |
535 |
|
|
|
|
Ühendkuningriik |
1 295 |
|
|
|
|
Liit |
4 129 |
|
|
|
|
TAC |
4 129 |
|
Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 3. |
|
|
Liik: |
Megrimid Lepidorhombus spp. |
Püügipiirkond: |
VII (LEZ/07.) |
|
|
Belgia |
470 (34) |
|
|
|
|
Hispaania |
|
|
||
|
Prantsusmaa |
|
|
||
|
Iirimaa |
2 878 (34) |
|
|
|
|
Ühendkuningriik |
2 492 (34) |
|
|
|
|
Liit |
17 385 |
|
|
|
|
TAC |
17 385 |
|
Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 11. |
|
|
Liik: |
Megrimid Lepidorhombus spp. |
Püügipiirkond: |
VIIIa, VIIIb, VIIId ja VIIIe (LEZ/8ABDE.) |
|
|
Hispaania |
950 |
|
|
|
|
Prantsusmaa |
766 |
|
|
|
|
Liit |
1 716 |
|
|
|
|
TAC |
1 716 |
|
Analüütiline TAC
|
|
|
Liik: |
Megrimid Lepidorhombus spp. |
Püügipiirkond: |
VIIIc, IX ja X püügipiirkond; CECAFi 34.1.1 liidu veed (LEZ/8C3411) |
|
|
Hispaania |
1 271 |
|
|
|
|
Prantsusmaa |
64 |
|
|
|
|
Portugal |
42 |
|
|
|
|
Liit |
1 377 |
|
|
|
|
TAC |
1 377 |
|
Analüütiline TAC
|
|
|
Liik: |
Harilik soomuslest ja lest Limanda limanda ja Platichthys flesus |
Püügipiirkond: |
IIa ja IV püügipiirkonna liidu veed (DAB/2AC4-C) hariliku soomuslesta puhul; (FLE/2AC4-C) lesta puhul |
|
|
Belgia |
503 |
|
|
|
|
Taani |
1 888 |
|
|
|
|
Saksamaa |
2 832 |
|
|
|
|
Prantsusmaa |
196 |
|
|
|
|
Madalmaad |
11 421 |
|
|
|
|
Rootsi |
6 |
|
|
|
|
Ühendkuningriik |
1 588 |
|
|
|
|
Liit |
18 434 |
|
|
|
|
TAC |
18 434 |
|
Ennetuslik TAC
|
|
|
Liik: |
Merikuratlased Lophiidae |
Püügipiirkond: |
IIa ja IV püügipiirkonna liidu veed (ANF/2AC4-C) |
|
|
Belgia |
332 (36) |
|
|
|
|
Taani |
732 (36) |
|
|
|
|
Saksamaa |
357 (36) |
|
|
|
|
Prantsusmaa |
68 (36) |
|
|
|
|
Madalmaad |
251 |
|
|
|
|
Rootsi |
9 (36) |
|
|
|
|
Ühendkuningriik |
7 641 |
|
|
|
|
Liit |
9 390 (36) |
|
|
|
|
TAC |
9 390 |
|
Analüütiline TAC
|
|
|
Liik: |
Merikuratlased Lophiidae |
Püügipiirkond: |
IV püügipiirkonna Norra veed (ANF/04-N.) |
|
|
Belgia |
45 |
|
|
|
|
Taani |
1 152 |
|
|
|
|
Saksamaa |
18 |
|
|
|
|
Madalmaad |
16 |
|
|
|
|
Ühendkuningriik |
269 |
|
|
|
|
Liit |
1 500 |
|
|
|
|
TAC |
Ei kohaldata |
|
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
|
|
Liik: |
Merikuratlased Lophiidae |
Püügipiirkond: |
VI püügipiirkond; Vb püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed; XII ja XIV püügipiirkonna rahvusvahelised veed (ANF/56-14) |
|
|
Belgia |
191 |
|
|
|
|
Saksamaa |
218 |
|
|
|
|
Hispaania |
204 |
|
|
|
|
Prantsusmaa |
2 350 |
|
|
|
|
Iirimaa |
531 |
|
|
|
|
Madalmaad |
184 |
|
|
|
|
Ühendkuningriik |
1 635 |
|
|
|
|
Liit |
5 313 |
|
|
|
|
TAC |
5 313 |
|
Ennetuslik TAC
|
|
|
Liik: |
Merikuratlased Lophiidae |
Püügipiirkond: |
VII (ANF/07.) |
|
|
Belgia |
|
|
||
|
Saksamaa |
|
|
||
|
Hispaania |
|
|
||
|
Prantsusmaa |
|
|
||
|
Iirimaa |
|
|
||
|
Madalmaad |
|
|
||
|
Ühendkuningriik |
|
|
||
|
Liit |
33 516 (37) |
|
|
|
|
TAC |
33 516 (37) |
|
Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 11. |
|
|
Liik: |
Merikuratlased Lophiidae |
Püügipiirkond: |
VIIIa, VIIIb, VIIId ja VIIIe (ANF/8ABDE.) |
|
|
Hispaania |
1 368 |
|
|
|
|
Prantsusmaa |
7 612 |
|
|
|
|
Liit |
8 980 |
|
|
|
|
TAC |
8 980 |
|
Analüütiline TAC
|
|
|
Liik: |
Merikuratlased Lophiidae |
Püügipiirkond: |
VIIIc, IX ja X püügipiirkond; CECAFi 34.1.1 liidu veed (ANF/8C3411) |
|
|
Hispaania |
2 490 |
|
|
|
|
Prantsusmaa |
2 |
|
|
|
|
Portugal |
495 |
|
|
|
|
Liit |
2 987 |
|
|
|
|
TAC |
2 987 |
|
Analüütiline TAC
|
|
|
Liik: |
Kilttursk Melanogrammus aeglefinus |
Püügipiirkond: |
IIIa püügipiirkond, alarajoonide 22–32 liidu veed (HAD/3A/BCD) |
|
|
Belgia |
12 |
|
|
|
|
Taani |
2 018 |
|
|
|
|
Saksamaa |
128 |
|
|
|
|
Madalmaad |
2 |
|
|
|
|
Rootsi |
239 |
|
|
|
|
Liit |
2 399 |
|
|
|
|
TAC |
2 504 |
|
Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 3. |
|
|
Liik: |
Kilttursk Melanogrammus aeglefinus |
Püügipiirkond: |
IV püügipiirkond; IIa püügipiirkonna liidu veed (HAD/2AC4.) |
|||||
|
Belgia |
252 |
|
|
|||||
|
Taani |
1 732 |
|
|
|||||
|
Saksamaa |
1 103 |
|
|
|||||
|
Prantsusmaa |
1 921 |
|
|
|||||
|
Madalmaad |
189 |
|
|
|||||
|
Rootsi |
174 |
|
|
|||||
|
Ühendkuningriik |
28 576 |
|
|
|||||
|
Liit |
33 947 |
|
|
|||||
|
Norra |
6 764 |
|
|
|||||
|
TAC |
40 711 |
|
Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 3. |
|||||
|
Eritingimus: eespool nimetatud kvootide piires ei tohi nendes püügipiirkondades püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:
IV püügipiirkonna Norra veed (HAD/*04N-) Liit 25 252 |
||||||||
|
Liik: |
Kilttursk Melanogrammus aeglefinus |
Püügipiirkond: |
Norra veed lõuna pool 62° N (HAD/04-N.) |
|
|
Rootsi |
707 (39) |
|
|
|
|
Liit |
707 |
|
|
|
|
TAC |
Ei kohaldata |
|
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
|
|
Liik: |
Kilttursk Melanogrammus aeglefinus |
Püügipiirkond: |
VIb, XII ja XIV püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed (HAD/6B1214) |
|
|
Belgia |
6 |
|
|
|
|
Saksamaa |
7 |
|
|
|
|
Prantsusmaa |
285 |
|
|
|
|
Iirimaa |
203 |
|
|
|
|
Ühendkuningriik |
2 079 |
|
|
|
|
Liit |
2 580 |
|
|
|
|
TAC |
2 580 |
|
Analüütiline TAC
|
|
|
Liik: |
Kilttursk Melanogrammus aeglefinus |
Püügipiirkond: |
Vb ja VIa püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed (HAD/5BC6A.) |
|
|
Belgia |
5 |
|
|
|
|
Saksamaa |
6 |
|
|
|
|
Prantsusmaa |
250 |
|
|
|
|
Iirimaa |
743 |
|
|
|
|
Ühendkuningriik |
3 532 |
|
|
|
|
Liit |
4 536 |
|
|
|
|
TAC |
4 536 |
|
Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 3. |
|
|
Liik: |
Kilttursk Melanogrammus aeglefinus |
Püügipiirkond: |
VIIb–k, VIII, IX ja X püügipiirkond; CECAFi 34.1.1 liidu veed (HAD/7X7A34) |
|
|
Belgia |
93 (40) |
|
|
|
|
Prantsusmaa |
5 561 (40) |
|
|
|
|
Iirimaa |
1 854 (40) |
|
|
|
|
Ühendkuningriik |
834 (40) |
|
|
|
|
Liit |
8 342 (40) |
|
|
|
|
TAC |
8 342 |
|
Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 11. |
|
|
Liik: |
Kilttursk Melanogrammus aeglefinus |
Püügipiirkond: |
VIIa (HAD/07A.) |
|
|
Belgia |
19 |
|
|
|
|
Prantsusmaa |
85 |
|
|
|
|
Iirimaa |
511 |
|
|
|
|
Ühendkuningriik |
566 |
|
|
|
|
Liit |
1 181 |
|
|
|
|
TAC |
1 181 |
|
Analüütiline TAC
|
|
|
Liik: |
Merlang Merlangius merlangus |
Püügipiirkond: |
IIIa (WHG/03A.) |
|
|
Taani |
929 |
|
|
|
|
Madalmaad |
3 |
|
|
|
|
Rootsi |
99 |
|
|
|
|
Liit |
1 031 |
|
|
|
|
TAC |
1 050 |
|
Ennetuslik TAC
|
|
|
Liik: |
Merlang Merlangius merlangus |
Püügipiirkond: |
IV püügipiirkond; IIa püügipiirkonna liidu veed (WHG/2AC4.) |
|||||
|
Belgia |
280 |
|
|
|||||
|
Taani |
1 209 |
|
|
|||||
|
Saksamaa |
314 |
|
|
|||||
|
Prantsusmaa |
1 817 |
|
|
|||||
|
Madalmaad |
699 |
|
|
|||||
|
Rootsi |
2 |
|
|
|||||
|
Ühendkuningriik |
8 739 |
|
|
|||||
|
Liit |
13 060 |
|
|
|||||
|
Norra |
618 (41) |
|
|
|||||
|
TAC |
13 678 |
|
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
|||||
|
Eritingimus: eespool nimetatud kvootide piires ei tohi nendes püügipiirkondades püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:
IV püügipiirkonna Norra veed (WHG/*04N-) Liit 8 848 |
||||||||
|
Liik: |
Merlang Merlangius merlangus |
Püügipiirkond: |
VI püügipiirkond; Vb püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed; XII ja XIV püügipiirkonna rahvusvahelised veed (WHG/56-14) |
|
|
Saksamaa |
2 |
|
|
|
|
Prantsusmaa |
32 |
|
|
|
|
Iirimaa |
79 |
|
|
|
|
Ühendkuningriik |
150 |
|
|
|
|
Liit |
263 |
|
|
|
|
TAC |
263 |
|
Analüütiline TAC
|
|
|
Liik: |
Merlang Merlangius merlangus |
Püügipiirkond: |
VIIa (WHG/07A.) |
|
|
Belgia |
0 |
|
|
|
|
Prantsusmaa |
3 |
|
|
|
|
Iirimaa |
46 |
|
|
|
|
Madalmaad |
0 |
|
|
|
|
Ühendkuningriik |
31 |
|
|
|
|
Liit |
80 |
|
|
|
|
TAC |
80 |
|
Analüütiline TAC
|
|
|
Liik: |
Merlang Merlangius merlangus |
Püügipiirkond: |
VIIb, VIIc, VIId, VIIe, VIIf, VIIg, VIIh, VIIj ja VIIk (WHG/7X7A-C) |
|
|
Belgia |
172 |
|
|
|
|
Prantsusmaa |
10 565 |
|
|
|
|
Iirimaa |
5 029 |
|
|
|
|
Madalmaad |
86 |
|
|
|
|
Ühendkuningriik |
1 890 |
|
|
|
|
Liit |
17 742 |
|
|
|
|
TAC |
17 742 |
|
Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 11. Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 3. |
|
|
Liik: |
Merlang Merlangius merlangus |
Püügipiirkond: |
VIII (WHG/08.) |
|
|
Hispaania |
1 270 |
|
|
|
|
Prantsusmaa |
1 905 |
|
|
|
|
Liit |
3 175 |
|
|
|
|
TAC |
3 175 |
|
Ennetuslik TAC
|
|
|
Liik: |
Merlang Merlangius merlangus |
Püügipiirkond: |
IX ja X püügipiirkond; CECAFi 34.1.1 liidu veed (WHG/9/3411) |
|
|
Portugal |
Kehtestatakse hiljem (42) |
|
|
|
|
Liit |
Kehtestatakse hiljem (43) |
|
|
|
|
TAC |
Kehtestatakse hiljem (43) |
|
Ennetuslik TAC
|
|
|
Liik: |
Merlang ja pollak Merlangius merlangus ja Pollachius pollachius |
Püügipiirkond: |
Norra veed lõuna pool 62° N (WHG/04-N.) merlangi puhul; (POL/04-N.) pollaki puhul |
|
|
Rootsi |
190 (44) |
|
|
|
|
Liit |
190 |
|
|
|
|
TAC |
Ei kohaldata |
|
Ennetuslik TAC
|
|
|
Liik: |
Euroopa merluus Merluccius merluccius |
Püügipiirkond: |
IIIa püügipiirkond; alarajoonide 22–32 liidu veed (HKE/3A/BCD) |
|
|
Taani |
2 523 (46) |
|
|
|
|
Rootsi |
215 (46) |
|
|
|
|
Liit |
2 738 |
|
|
|
|
TAC |
2 738 (45) |
|
Analüütiline TAC
|
|
|
Liik: |
Euroopa merluus Merluccius merluccius |
Püügipiirkond: |
IIa ja IV püügipiirkonna liidu veed (HKE/2AC4-C) |
|
|
Belgia |
45 |
|
|
|
|
Taani |
1 845 |
|
|
|
|
Saksamaa |
212 |
|
|
|
|
Prantsusmaa |
408 |
|
|
|
|
Madalmaad |
106 |
|
|
|
|
Ühendkuningriik |
574 |
|
|
|
|
Liit |
3 190 |
|
|
|
|
TAC |
3 190 (47) |
|
Analüütiline TAC
|
|
|
Liik: |
Euroopa merluus Merluccius merluccius |
Püügipiirkond: |
VI ja VII püügipiirkond; Vb püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed; XII ja XIV püügipiirkonna rahvusvahelised veed (HKE/571214) |
|||||||||||||||||
|
Belgia |
|
|
||||||||||||||||||
|
Hispaania |
15 017 (50) |
|
|
|||||||||||||||||
|
Prantsusmaa |
|
|
||||||||||||||||||
|
Iirimaa |
2 810 (50) |
|
|
|||||||||||||||||
|
Madalmaad |
|
|
||||||||||||||||||
|
Ühendkuningriik |
|
|
||||||||||||||||||
|
Liit |
50 944 |
|
|
|||||||||||||||||
|
TAC |
50 944 (49) |
|
Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 11. |
|||||||||||||||||
|
Eritingimus: eespool nimetatud kvootide piires ei tohi nendes püügipiirkondades püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:
VIIIa, VIIIb, VIIId ja VIIIe (HKE/*8ABDE) Belgia 61 Hispaania 2 422 Prantsusmaa 2 422 Iirimaa 303 Madalmaad 30 Ühendkuningriik 1 363 Liit 6 602 |
||||||||||||||||||||
|
Liik: |
Euroopa merluus Merluccius merluccius |
Püügipiirkond: |
VIIIa, VIIIb, VIIId ja VIIIe (HKE/8ABDE.) |
|||||||||||||
|
Belgia |
15 (51) |
|
|
|||||||||||||
|
Hispaania |
10 454 |
|
|
|||||||||||||
|
Prantsusmaa |
23 478 |
|
|
|||||||||||||
|
Madalmaad |
30 (51) |
|
|
|||||||||||||
|
Liit |
33 977 |
|
|
|||||||||||||
|
TAC |
33 977 (52) |
|
Analüütiline TAC
|
|||||||||||||
|
Eritingimus: eespool nimetatud kvootide piires ei tohi nendes püügipiirkondades püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:
VI ja VII püügipiirkond; Vb püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed; XII ja XIV rahvusvahelised veed (HKE/*57-14) Belgia 3 Hispaania 3 028 Prantsusmaa 5 451 Madalmaad 9 Liit 8 491 |
||||||||||||||||
|
Liik: |
Euroopa merluus Merluccius merluccius |
Püügipiirkond: |
VIIIc, IX ja X püügipiirkond; CECAFi 34.1.1 liidu veed (HKE/8C3411) |
|
|
Hispaania |
8 848 |
|
|
|
|
Prantsusmaa |
849 |
|
|
|
|
Portugal |
4 129 |
|
|
|
|
Liit |
13 826 |
|
|
|
|
TAC |
13 826 |
|
Analüütiline TAC
|
|
|
Liik: |
Põhjaputassuu Micromesistius poutassou |
Püügipiirkond: |
II ja IV püügipiirkonna Norra veed (WHB/24-N.) |
|
|
Taani |
0 |
|
|
|
|
Ühendkuningriik |
0 |
|
|
|
|
Liit |
0 |
|
|
|
|
TAC |
Ei kohaldata |
|
Analüütiline TAC
|
|
|
Liik: |
Põhjaputassuu Micromesistius poutassou |
Püügipiirkond: |
I, II, III, IV, V, VI, VII, VIIIa, VIIIb, VIIId, VIIIe, XII ja XIV püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed (WHB/1X14) |
|
|
Taani |
|
|
||
|
Saksamaa |
|
|
||
|
Hispaania |
|
|
||
|
Prantsusmaa |
|
|
||
|
Iirimaa |
|
|
||
|
Madalmaad |
|
|
||
|
Portugal |
|
|
||
|
Rootsi |
|
|
||
|
Ühendkuningriik |
|
|
||
|
Liit |
|
|
||
|
Norra |
102 605 |
|
|
|
|
Fääri saared |
15 000 |
|
|
|
|
TAC |
Ei kohaldata |
|
Analüütiline TAC
|
|
|
Liik: |
Põhjaputassuu Micromesistius poutassou |
Püügipiirkond: |
VIIIc, IX ja X püügipiirkond; CECAFi 34.1.1 liidu veed (WHB/8C3411) |
|
|
Hispaania |
25 830 |
|
|
|
|
Portugal |
6 457 |
|
|
|
|
Liit |
32 287 (56) |
|
|
|
|
TAC |
Ei kohaldata |
|
Analüütiline TAC
|
|
|
Liik: |
Põhjaputassuu Micromesistius poutassou |
Püügipiirkond: |
II, IVa, V ja VI püügipiirkonna liidu veed põhja pool 56° 30′ N ja VII püügipiirkond lääne pool 12° W (WHB/24A567) |
|
|
Norra |
|
|
||
|
Fääri saared |
|
|
||
|
TAC |
Ei kohaldata |
|
Analüütiline TAC
|
|
|
Liik: |
Väikesuulest ja pikklest Microstomus kitt ja Glyptocephalus cynoglossus |
Püügipiirkond: |
IIa ja IV püügipiirkonna liidu veed (LEM/2AC4-C) väikesuulesta puhul; (WIT/2AC4-C) pikklesta puhul |
|
|
Belgia |
346 |
|
|
|
|
Taani |
953 |
|
|
|
|
Saksamaa |
122 |
|
|
|
|
Prantsusmaa |
261 |
|
|
|
|
Madalmaad |
794 |
|
|
|
|
Rootsi |
11 |
|
|
|
|
Ühendkuningriik |
3 904 |
|
|
|
|
Liit |
6 391 |
|
|
|
|
TAC |
6 391 |
|
Ennetuslik TAC
|
|
|
Liik: |
Sinine molva Molva dypterygia |
Püügipiirkond: |
Vb, VI ja VII püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed (BLI/5B67-) |
|
|
Saksamaa |
50 |
|
|
|
|
Eesti |
8 |
|
|
|
|
Hispaania |
157 |
|
|
|
|
Prantsusmaa |
3 586 |
|
|
|
|
Iirimaa |
14 |
|
|
|
|
Leedu |
3 |
|
|
|
|
Poola |
2 |
|
|
|
|
Ühendkuningriik |
912 |
|
|
|
|
Muud |
14 (61) |
|
|
|
|
Liit |
4 746 |
|
|
|
|
Norra |
150 (62) |
|
|
|
|
Fääri saared |
150 (63) |
|
|
|
|
TAC |
5 046 |
|
Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 11. |
|
|
Liik: |
Sinine molva Molva dypterygia |
Püügipiirkond: |
XII püügipiirkonna rahvusvahelised veed (BLI/12INT-) |
|
|
Eesti |
1 (64) |
|
|
|
|
Hispaania |
533 (64) |
|
|
|
|
Prantsusmaa |
13 (64) |
|
|
|
|
Leedu |
5 (64) |
|
|
|
|
Ühendkuningriik |
5 (64) |
|
|
|
|
Muud |
1 (64) |
|
|
|
|
Liit |
558 (64) |
|
|
|
|
TAC |
558 (64) |
|
Ennetuslik TAC
|
|
|
Liik: |
Sinine molva Molva dypterygia |
Püügipiirkond: |
II ja IV püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed (BLI/24-) |
|
|
Taani |
4 |
|
|
|
|
Saksamaa |
4 |
|
|
|
|
Iirimaa |
4 |
|
|
|
|
Prantsusmaa |
23 |
|
|
|
|
Ühendkuningriik |
4 |
|
|
|
|
Muud |
4 (65) |
|
|
|
|
Liit |
53 |
|
|
|
|
TAC |
53 |
|
Ennetuslik TAC
|
|
|
Liik: |
Sinine molva Molva dypterygia |
Püügipiirkond: |
III püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed (BLI/03-) |
|
|
Taani |
3 |
|
|
|
|
Saksamaa |
2 |
|
|
|
|
Rootsi |
3 |
|
|
|
|
Liit |
8 |
|
|
|
|
TAC |
8 |
|
Ennetuslik TAC
|
|
|
Liik: |
Harilik molva Molva molva |
Püügipiirkond: |
I ja II püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed (LIN/1/2.) |
|
|
Taani |
8 |
|
|
|
|
Saksamaa |
8 |
|
|
|
|
Prantsusmaa |
8 |
|
|
|
|
Ühendkuningriik |
8 |
|
|
|
|
Muud |
4 (66) |
|
|
|
|
Liit |
36 |
|
|
|
|
TAC |
36 |
|
Analüütiline TAC
|
|
|
Liik: |
Harilik molva Molva molva |
Püügipiirkond: |
IIIa püügipiirkond; IIIb, IIIc, IIId püügipiirkonna liidu veed (LIN/3A/BCD) |
|
|
Belgia |
6 (67) |
|
|
|
|
Taani |
50 |
|
|
|
|
Saksamaa |
6 (67) |
|
|
|
|
Rootsi |
19 |
|
|
|
|
Ühendkuningriik |
6 (67) |
|
|
|
|
Liit |
87 |
|
|
|
|
TAC |
87 |
|
Analüütiline TAC
|
|
|
Liik: |
Harilik molva Molva molva |
Püügipiirkond: |
IV püügipiirkonna liidu veed (LIN/04-C.) |
|
|
Belgia |
16 |
|
|
|
|
Taani |
243 |
|
|
|
|
Saksamaa |
150 |
|
|
|
|
Prantsusmaa |
135 |
|
|
|
|
Madalmaad |
5 |
|
|
|
|
Rootsi |
10 |
|
|
|
|
Ühendkuningriik |
1 869 |
|
|
|
|
Liit |
2 428 |
|
|
|
|
TAC |
2 428 |
|
Analüütiline TAC
|
|
|
Liik: |
Harilik molva Molva molva |
Püügipiirkond: |
V püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed (LIN/05EI.) |
|
|
Belgia |
9 |
|
|
|
|
Taani |
6 |
|
|
|
|
Saksamaa |
6 |
|
|
|
|
Prantsusmaa |
6 |
|
|
|
|
Ühendkuningriik |
6 |
|
|
|
|
Liit |
33 |
|
|
|
|
TAC |
33 |
|
Ennetuslik TAC
|
|
|
Liik: |
Harilik molva Molva molva |
Püügipiirkond: |
VI, VII, VIII, IX, X, XII ja XIV püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed (LIN/6X14.) |
|
|
Belgia |
32 |
|
|
|
|
Taani |
6 |
|
|
|
|
Saksamaa |
115 |
|
|
|
|
Hispaania |
2 332 |
|
|
|
|
Prantsusmaa |
2 487 |
|
|
|
|
Iirimaa |
623 |
|
|
|
|
Portugal |
6 |
|
|
|
|
Ühendkuningriik |
2 863 |
|
|
|
|
Liit |
8 464 |
|
|
|
|
Norra |
|
|
||
|
Fääri saared |
|
|
||
|
TAC |
14 164 |
|
Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 11. |
|
|
Liik: |
Harilik molva Molva molva |
Püügipiirkond: |
IV püügipiirkonna Norra veed (LIN/04-N.) |
|
|
Belgia |
7 |
|
|
|
|
Taani |
835 |
|
|
|
|
Saksamaa |
23 |
|
|
|
|
Prantsusmaa |
9 |
|
|
|
|
Madalmaad |
1 |
|
|
|
|
Ühendkuningriik |
75 |
|
|
|
|
Liit |
950 |
|
|
|
|
TAC |
Ei kohaldata |
|
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
|
|
Liik: |
Norra salehomaar Nephrops norvegicus |
Püügipiirkond: |
IIIa püügipiirkond; alarajoonide 22–32 liidu veed (NEP/3A/BCD) |
|
|
Taani |
3 909 |
|
|
|
|
Saksamaa |
11 |
|
|
|
|
Rootsi |
1 398 |
|
|
|
|
Liit |
5 318 |
|
|
|
|
TAC |
5 318 |
|
Analüütiline TAC
|
|
|
Liik: |
Norra salehomaar Nephrops norvegicus |
Püügipiirkond: |
IIa ja IV püügipiirkonna liidu veed (NEP/2AC4-C) |
|
|
Belgia |
933 |
|
|
|
|
Taani |
933 |
|
|
|
|
Saksamaa |
14 |
|
|
|
|
Prantsusmaa |
27 |
|
|
|
|
Madalmaad |
480 |
|
|
|
|
Ühendkuningriik |
153 456 |
|
|
|
|
Liit |
17 843 |
|
|
|
|
TAC |
17 843 |
|
Analüütiline TAC
|
|
|
Liik: |
Norra salehomaar Nephrops norvegicus |
Püügipiirkond: |
IV püügipiirkonna Norra veed (NEP/04-N.) |
|
|
Taani |
947 |
|
|
|
|
Saksamaa |
0 |
|
|
|
|
Ühendkuningriik |
53 |
|
|
|
|
Liit |
1 000 |
|
|
|
|
TAC |
Ei kohaldata |
|
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
|
|
Liik: |
Norra salehomaar Nephrops norvegicus |
Püügipiirkond: |
VI püügipiirkond; Vb püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed (NEP/5BC6.) |
|
|
Hispaania |
29 |
|
|
|
|
Prantsusmaa |
115 |
|
|
|
|
Iirimaa |
192 |
|
|
|
|
Ühendkuningriik |
13 854 |
|
|
|
|
Liit |
14 190 |
|
|
|
|
TAC |
14 190 |
|
Analüütiline TAC Kohaldatakse nimetatud määruse artikli 7 lõiget 3. |
|
|
Liik: |
Norra salehomaar Nephrops norvegicus |
Püügipiirkond: |
VII (NEP/07.) |
|||||||||||||
|
Hispaania |
1 297 |
|
|
|||||||||||||
|
Prantsusmaa |
5 257 |
|
|
|||||||||||||
|
Iirimaa |
7 973 |
|
|
|||||||||||||
|
Ühendkuningriik |
7 092 |
|
|
|||||||||||||
|
Liit |
21 619 |
|
|
|||||||||||||
|
TAC |
21 619 |
|
Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 11. |
|||||||||||||
|
Eritingimus: eespool nimetatud kvootide piires ei tohi nendes püügipiirkondades püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:
ICESi VII alapiirkonna funktsionaalne üksus 16 (NEP/*07U16): Hispaania 558 Prantsusmaa 349 Iirimaa 671 Ühendkuningriik 272 Liit 1 850 |
||||||||||||||||
|
Liik: |
Norra salehomaar Nephrops norvegicus |
Püügipiirkond: |
VIIIa, VIIIb, VIIId ja VIIIe (NEP/8ABDE.) |
|
|
Hispaania |
234 |
|
|
|
|
Prantsusmaa |
3 665 |
|
|
|
|
Liit |
3 899 |
|
|
|
|
TAC |
3 899 |
|
Analüütiline TAC
|
|
|
Liik: |
Norra salehomaar Nephrops norvegicus |
Püügipiirkond: |
VIIIc (NEP/08C.) |
|
|
Hispaania |
58 |
|
|
|
|
Prantsusmaa |
2 |
|
|
|
|
Liit |
60 |
|
|
|
|
TAC |
60 |
|
Analüütiline TAC
|
|
|
Liik: |
Norra salehomaar Nephrops norvegicus |
Püügipiirkond: |
IX ja X püügipiirkond; CECAFi 34.1.1 liidu veed (NEP/9/3411) |
|
|
Hispaania |
64 (73) |
|
|
|
|
Portugal |
190 (73) |
|
|
|
|
Liit |
254 (73) |
|
|
|
|
TAC |
254 |
|
Analüütiline TAC
|
|
|
Liik: |
Harilik süvameregarneel Pandalus borealis |
Püügipiirkond: |
IIIa (PRA/03A.) |
|
|
Taani |
2 648 |
|
|
|
|
Rootsi |
1 426 |
|
|
|
|
Liit |
4 074 |
|
|
|
|
TAC |
7 630 |
|
Analüütiline TAC
|
|
|
Liik: |
Harilik süvameregarneel Pandalus borealis |
Püügipiirkond: |
IIa ja IV püügipiirkonna liidu veed (PRA/2AC4-C) |
|
|
Taani |
2 429 |
|
|
|
|
Madalmaad |
23 |
|
|
|
|
Rootsi |
98 |
|
|
|
|
Ühendkuningriik |
720 |
|
|
|
|
Liit |
3 270 |
|
|
|
|
TAC |
3 270 |
|
Analüütiline TAC
|
|
|
Liik: |
Harilik süvameregarneel Pandalus borealis |
Püügipiirkond: |
Norra veed lõuna pool 62° N (PRA/04-N.) |
|
|
Taani |
357 |
|
|
|
|
Rootsi |
123 (74) |
|
|
|
|
Liit |
480 |
|
|
|
|
TAC |
Ei kohaldata |
|
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
|
|
Liik: |
Viburhännakud Penaeus spp. |
Püügipiirkond: |
Prantsuse Guajaana veed (PEN/FGU.) |
|
|
Prantsusmaa |
|
|
||
|
Liit |
|
|
||
|
TAC |
|
Ennetuslik TAC
|
||
|
Liik: |
Atlandi merilest Pleuronectes platessa |
Püügipiirkond: |
Skagerrak (PLE/03AN.) |
|
|
Belgia |
60 |
|
|
|
|
Taani |
7 830 |
|
|
|
|
Saksamaa |
40 |
|
|
|
|
Madalmaad |
1 506 |
|
|
|
|
Rootsi |
419 |
|
|
|
|
Liit |
9 855 |
|
|
|
|
TAC |
10 056 |
|
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
|
|
Liik: |
Atlandi merilest Pleuronectes platessa |
Püügipiirkond: |
Kattegat (PLE/03AS.) |
|
|
Taani |
2 337 |
|
|
|
|
Saksamaa |
26 |
|
|
|
|
Rootsi |
263 |
|
|
|
|
Liit |
2 626 |
|
|
|
|
TAC |
2 626 |
|
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
|
|
Liik: |
Atlandi merilest Pleuronectes platessa |
Püügipiirkond: |
IV püügipiirkond; IIa püügipiirkonna liidu veed; IIIa püügipiirkonna see osa, mida ei hõlma Skagerrak ja Kattegat (PLE/2A3AX4) |
|||||
|
Belgia |
7 365 (1) |
|
|
|||||
|
Taani |
23 937 (1) |
|
|
|||||
|
Saksamaa |
6 905 (1) |
|
|
|||||
|
Prantsusmaa |
1 381 (1) |
|
|
|||||
|
Madalmaad |
46 035 (1) |
|
|
|||||
|
Ühendkuningriik |
34 066 (1) |
|
|
|||||
|
Liit |
119 690 |
|
|
|||||
|
Norra |
8 686 |
|
|
|||||
|
TAC |
128 376 |
|
Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 3. |
|||||
|
Eritingimus: eespool nimetatud kvootide piires ei tohi selles püügipiirkonnas püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:
IV püügipiirkonna Norra veed (PLE/*04N-) Liit 49 114 |
||||||||
|
Liik: |
Atlandi merilest Pleuronectes platessa |
Püügipiirkond: |
VI püügipiirkond; Vb püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed; XII ja XIV püügipiirkonna rahvusvahelised veed (PLE/56-14) |
|
|
Prantsusmaa |
9 |
|
|
|
|
Iirimaa |
261 |
|
|
|
|
Ühendkuningriik |
388 |
|
|
|
|
Liit |
658 |
|
|
|
|
TAC |
658 |
|
Ennetuslik TAC
|
|
|
Liik: |
Atlandi merilest Pleuronectes platessa |
Püügipiirkond: |
VIIa (PLE/07A.) |
|
|
Belgia |
28 |
|
|
|
|
Prantsusmaa |
12 |
|
|
|
|
Iirimaa |
768 |
|
|
|
|
Madalmaad |
9 |
|
|
|
|
Ühendkuningriik |
281 |
|
|
|
|
Liit |
1 098 |
|
|
|
|
TAC |
1 098 |
|
Analüütiline TAC
|
|
|
Liik: |
Atlandi merilest Pleuronectes platessa |
Püügipiirkond: |
VIIb ja VIIc (PLE/7BC.) |
|
|
Prantsusmaa |
11 |
|
|
|
|
Iirimaa |
63 |
|
|
|
|
Liit |
74 |
|
|
|
|
TAC |
74 |
|
Ennetuslik TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 11. |
|
|
Liik: |
Atlandi merilest Pleuronectes platessa |
Püügipiirkond: |
VIId ja VIIe (PLE/7DE.) |
|
|
Belgia |
783 (78) |
|
|
|
|
Prantsusmaa |
2 611 (78) |
|
|
|
|
Ühendkuningriik |
1 393 (78) |
|
|
|
|
Liit |
4 787 |
|
|
|
|
TAC |
4 787 |
|
Analüütiline TAC
|
|
|
Liik: |
Atlandi merilest Pleuronectes platessa |
Püügipiirkond: |
VIIf ja VIIg (PLE/7FG.) |
|
|
Belgia |
69 |
|
|
|
|
Prantsusmaa |
125 |
|
|
|
|
Iirimaa |
202 |
|
|
|
|
Ühendkuningriik |
65 |
|
|
|
|
Liit |
461 |
|
|
|
|
TAC |
461 |
|
Analüütiline TAC
|
|
|
Liik: |
Atlandi merilest Pleuronectes platessa |
Püügipiirkond: |
VIIh, VIIj ja VIIk (PLE/7HJK.) |
|
|
Belgia |
8 |
|
|
|
|
Prantsusmaa |
17 |
|
|
|
|
Iirimaa |
59 |
|
|
|
|
Madalmaad |
34 |
|
|
|
|
Ühendkuningriik |
17 |
|
|
|
|
Liit |
135 |
|
|
|
|
TAC |
135 |
|
Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 11. |
|
|
Liik: |
Atlandi merilest Pleuronectes platessa |
Püügipiirkond: |
VIII, IX ja X püügipiirkond; CECAFi 34.1.1 liidu veed (PLE/8/3411) |
|
|
Hispaania |
66 |
|
|
|
|
Prantsusmaa |
263 |
|
|
|
|
Portugal |
66 |
|
|
|
|
Liit |
395 |
|
|
|
|
TAC |
395 |
|
Ennetuslik TAC
|
|
|
Liik: |
Pollak Pollachius pollachius |
Püügipiirkond: |
VI püügipiirkond; Vb püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed; XII ja XIV püügipiirkonna rahvusvahelised veed (POL/56-14) |
|
|
Hispaania |
6 |
|
|
|
|
Prantsusmaa |
190 |
|
|
|
|
Iirimaa |
56 |
|
|
|
|
Ühendkuningriik |
145 |
|
|
|
|
Liit |
397 |
|
|
|
|
TAC |
397 |
|
Ennetuslik TAC
|
|
|
Liik: |
Pollak Pollachius pollachius |
Püügipiirkond: |
VII (POL/07.) |
|
|
Belgia |
420 (79) |
|
|
|
|
Hispaania |
25 (79) |
|
|
|
|
Prantsusmaa |
9 667 (79) |
|
|
|
|
Iirimaa |
1 030 (79) |
|
|
|
|
Ühendkuningriik |
2 353 (79) |
|
|
|
|
Liit |
13 495 (79) |
|
|
|
|
TAC |
13 495 |
|
Ennetuslik TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 11. |
|
|
Liik: |
Pollak Pollachius pollachius |
Püügipiirkond: |
VIIIa, VIIIb, VIIId ja VIIIe (POL/8ABDE.) |
|
|
Hispaania |
252 |
|
|
|
|
Prantsusmaa |
1 230 |
|
|
|
|
Liit |
1 482 |
|
|
|
|
TAC |
1 482 |
|
Ennetuslik TAC
|
|
|
Liik: |
Pollak Pollachius pollachius |
Püügipiirkond: |
VIIIc (POL/08C.) |
|
|
Hispaania |
208 |
|
|
|
|
Prantsusmaa |
23 |
|
|
|
|
Liit |
231 |
|
|
|
|
TAC |
231 |
|
Ennetuslik TAC
|
|
|
Liik: |
Pollak Pollachius pollachius |
Püügipiirkond: |
IX ja X püügipiirkond; CECAFi 34.1.1 liidu veed (POL/9/3411) |
|
|
Hispaania |
273 (80) |
|
|
|
|
Portugal |
9 (80) |
|
|
|
|
Liit |
282 (80) |
|
|
|
|
TAC |
282 |
|
Ennetuslik TAC
|
|
|
Liik: |
Põhjaatlandi süsikas Pollachius virens |
Püügipiirkond: |
IIIa ja IV püügipiirkond; IIa, IIIb ja IIIc püügipiirkonna ja alarajoonide 22–32 liidu veed (POK/2A34.) |
|
|
Belgia |
23 |
|
|
|
|
Taani |
2 711 |
|
|
|
|
Saksamaa |
6 847 |
|
|
|
|
Prantsusmaa |
16 112 |
|
|
|
|
Madalmaad |
68 |
|
|
|
|
Rootsi |
373 |
|
|
|
|
Ühendkuningriik |
5 249 |
|
|
|
|
Liit |
31 383 |
|
|
|
|
Norra |
34 623 (81) |
|
|
|
|
TAC |
66 006 |
|
Analüütiline TAC
|
|
|
Liik: |
Põhjaatlandi süsikas Pollachius virens |
Püügipiirkond: |
VI püügipiirkond; Vb, XII ja XIV püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed (POK/56-14) |
|
|
Saksamaa |
269 |
|
|
|
|
Prantsusmaa |
2 668 |
|
|
|
|
Iirimaa |
389 |
|
|
|
|
Ühendkuningriik |
3 022 |
|
|
|
|
Liit |
6 348 |
|
|
|
|
Norra |
500 (82) |
|
|
|
|
TAC |
6 848 |
|
Analüütiline TAC
|
|
|
Liik: |
Põhjaatlandi süsikas Pollachius virens |
Püügipiirkond: |
Norra veed lõuna pool 62° N (POK/04-N.) |
|
|
Rootsi |
880 (83) |
|
|
|
|
Liit |
880 |
|
|
|
|
TAC |
Ei kohaldata |
|
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
|
|
Liik: |
Põhjaatlandi süsikas Pollachius virens |
Püügipiirkond: |
VII, VIII, IX ja X püügipiirkond; CECAFi 34.1.1 liidu veed (POK/7/3411) |
|
|
Belgia |
6 |
|
|
|
|
Prantsusmaa |
1 245 |
|
|
|
|
Iirimaa |
1 491 |
|
|
|
|
Ühendkuningriik |
434 |
|
|
|
|
Liit |
3 176 |
|
|
|
|
TAC |
3 176 |
|
Ennetuslik TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 11. |
|
|
Liik: |
Harilik kammeljas ja sile kammeljas Psetta maxima ja Scopthalmus rhombus |
Püügipiirkond: |
IIa ja IV püügipiirkonna liidu veed (TUR/2AC4-C) hariliku kammelja puhul; (BLL/2AC4-C) sileda kammelja puhul |
|
|
Belgia |
340 |
|
|
|
|
Taani |
727 |
|
|
|
|
Saksamaa |
186 |
|
|
|
|
Prantsusmaa |
88 |
|
|
|
|
Madalmaad |
2 579 |
|
|
|
|
Rootsi |
5 |
|
|
|
|
Ühendkuningriik |
717 |
|
|
|
|
Liit |
4 642 |
|
|
|
|
TAC |
4 642 |
|
Ennetuslik TAC
|
|
|
Liik: |
Railised Rajiformes |
Püügipiirkond: |
IIa ja IV püügipiirkonna liidu veed (SRX/2AC4-C) |
|
|
Belgia |
|
|
||
|
Taani |
|
|
||
|
Saksamaa |
|
|
||
|
Prantsusmaa |
|
|
||
|
Madalmaad |
|
|
||
|
Ühendkuningriik |
|
|
||
|
Liit |
1 256 (84) |
|
|
|
|
TAC |
1 256 |
|
Ennetuslik TAC
|
|
|
Liik: |
Railised Rajiformes |
Püügipiirkond: |
IIIa püügipiirkonna liidu veed (SRX/03A-C.) |
|
|
Taani |
37 (86) |
|
|
|
|
Rootsi |
10 (86) |
|
|
|
|
Liit |
47 (86) |
|
|
|
|
TAC |
47 |
|
Ennetuslik TAC
|
|
|
Liik: |
Railised Rajiformes |
Püügipiirkond: |
VIa, VIb ja VIIa–c, VIIe–k püügipiirkonna liidu veed (SRX/67AKXD) |
|
|
Belgia |
|
|
||
|
Eesti |
|
|
||
|
Prantsusmaa |
|
|
||
|
Saksamaa |
|
|
||
|
Iirimaa |
|
|
||
|
Leedu |
|
|
||
|
Madalmaad |
|
|
||
|
Portugal |
|
|
||
|
Hispaania |
|
|
||
|
Ühendkuningriik |
|
|
||
|
Liit |
|
|
||
|
TAC |
8 032 (88) |
|
Ennetuslik TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 11. |
|
|
Liik: |
Railised Rajiformes |
Püügipiirkond: |
VIId püügipiirkonna liidu veed (SRX/07D.) |
|
|
Belgia |
|
|
||
|
Prantsusmaa |
|
|
||
|
Madalmaad |
|
|
||
|
Ühendkuningriik |
|
|
||
|
Liit |
|
|
||
|
TAC |
798 (91) |
|
Ennetuslik TAC
|
|
|
Liik: |
Railised Rajiformes |
Püügipiirkond: |
VIII ja IX püügipiirkonna liidu veed (SRX/89-C.) |
|
|
Belgia |
|
|
||
|
Prantsusmaa |
|
|
||
|
Portugal |
|
|
||
|
Hispaania |
|
|
||
|
Ühendkuningriik |
|
|
||
|
Liit |
|
|
||
|
TAC |
3 420 (94) |
|
Ennetuslik TAC
|
|
|
Liik: |
Süvalest Reinhardtius hippoglossoides |
Püügipiirkond: |
IIa ja IV püügipiirkonna liidu veed; Vb ja VI püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed (GHL/2A-C46) |
|
|
Taani |
17 |
|
|
|
|
Saksamaa |
30 |
|
|
|
|
Eesti |
17 |
|
|
|
|
Hispaania |
17 |
|
|
|
|
Prantsusmaa |
278 |
|
|
|
|
Iirimaa |
17 |
|
|
|
|
Leedu |
17 |
|
|
|
|
Poola |
17 |
|
|
|
|
Ühendkuningriik |
1 090 |
|
|
|
|
Liit |
1 500 |
|
|
|
|
Norra |
1 000 (95) |
|
|
|
|
TAC |
2 500 |
|
Analüütiline TAC
|
|
|
Liik: |
Harilik makrell Scomber scombrus |
Püügipiirkond: |
IIIa ja IV püügipiirkond; IIa, IIIb ja IIIc püügipiirkonna ja alarajoonide 22–32 liidu veed (MAC/2A34.) |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Belgia |
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Taani |
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Saksamaa |
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Prantsusmaa |
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Madalmaad |
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Rootsi |
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Ühendkuningriik |
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Liit |
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Norra |
218 398 (98) |
|
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
TAC |
Ei kohaldata |
|
Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 3. |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Eritingimus: eespool nimetatud kvootide piires ei tohi vööndis püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid järgmistes piirkondades:
IIIa (MAC/*03A.) IIIa ja IVbc (MAC/*3A4BC) IVb (MAC/*04B.) IVc (MAC/*04C.) VI püügipiirkond, IIa püügipiirkonna rahvusvahelised veed, 1. jaanuarist15. veebruarini 2015 ning 1. septembrist31. detsembrini 2015 (MAC/*2A6.) Taani 0 4 130 0 0 13 625 Prantsusmaa 0 490 0 0 0 Madalmaad 0 490 0 0 0 Rootsi 0 0 390 10 3 528 Ühendkuningriik 0 490 0 0 0 Norra 3 000 0 0 0 0 |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Liik: |
Harilik makrell Scomber scombrus |
Püügipiirkond: |
VI, VII, VIIIa, VIIIb, VIIId ja VIIIe püügipiirkond; Vb püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed; IIa, XII ja XIV püügipiirkonna rahvusvahelised veed (MAC/2CX14-) |
|||||||||||||||||||||||||||||
|
Saksamaa |
26 766 (4) |
|
|
|||||||||||||||||||||||||||||
|
Hispaania |
28 (4) |
|
|
|||||||||||||||||||||||||||||
|
Eesti |
223 (4) |
|
|
|||||||||||||||||||||||||||||
|
Prantsusmaa |
17 846 (4) |
|
|
|||||||||||||||||||||||||||||
|
Iirimaa |
89 220 (4) |
|
|
|||||||||||||||||||||||||||||
|
Läti |
164 (4) |
|
|
|||||||||||||||||||||||||||||
|
Leedu |
164 (4) |
|
|
|||||||||||||||||||||||||||||
|
Madalmaad |
39 033 (4) |
|
|
|||||||||||||||||||||||||||||
|
Poola |
1 885 (4) |
|
|
|||||||||||||||||||||||||||||
|
Ühendkuningriik |
245 363 (4) |
|
|
|||||||||||||||||||||||||||||
|
Liit |
420 692 (4) |
|
|
|||||||||||||||||||||||||||||
|
Norra |
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||
|
Fääri saared |
39 824 (102) |
|
|
|||||||||||||||||||||||||||||
|
TAC |
Ei kohaldata |
|
Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 3. |
|||||||||||||||||||||||||||||
|
Eritingimus: eespool nimetatud kvootide piires ei tohi nendes püügipiirkondades ega nendel ajavahemikel püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:
IIa püügipiirkonna liidu veed; IVa püügipiirkonna liidu ja Norra veed. Ajavahemikud 1. jaanuar — 15. veebruar 2015 ja 1. september — 31. detsember 2015. (MAC/*4A-EN) IIa püügipiirkonna Norra veed (MAC/*2AN-) Fääri saarte veed (MAC/*FRO2) Saksamaa 16 154 2 176 2 228 Prantsusmaa 10 770 1 449 1 485 Iirimaa 53 847 7 254 7 426 Madalmaad 23 557 3 172 3 249 Ühendkuningriik 148 087 19 952 20 424 Liit 252 415 34 003 34 812 |
||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Liik: |
Harilik makrell Scomber scombrus |
Püügipiirkond: |
VIIIc, IX ja X püügipiirkond; CECAFi 34.1.1 liidu veed (MAC/8C3411) |
|||||||||
|
Hispaania |
39 674 (103) |
|
|
|||||||||
|
Prantsusmaa |
263 (103) |
|
|
|||||||||
|
Portugal |
8 201 (103) |
|
|
|||||||||
|
Liit |
48 138 |
|
|
|||||||||
|
TAC |
Ei kohaldata |
|
Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 3. |
|||||||||
|
Eritingimus: eespool nimetatud kvootide piires ei tohi selles püügipiirkonnas püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:
VIIIb (MAC/*08B.) Hispaania 3 332 Prantsusmaa 22 Portugal 689 |
||||||||||||
|
Liik: |
Harilik makrell Scomber scombrus |
Püügipiirkond: |
IIa ja IVa püügipiirkonna Norra veed (MAC/2A4A-N) |
|
|
Taani |
16 521 (104) |
|
|
|
|
Liit |
16 521 (104) |
|
|
|
|
TAC |
Ei kohaldata |
|
Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 3. |
|
|
Liik: |
Harilik merikeel Solea solea |
Püügipiirkond: |
IIIa püügipiirkond; alarajoonide 22–32 liidu veed (SOL/3A/BCD) |
|
|
Taani |
172 |
|
|
|
|
Saksamaa |
10 (105) |
|
|
|
|
Madalmaad |
17 (105) |
|
|
|
|
Rootsi |
6 |
|
|
|
|
Liit |
205 |
|
|
|
|
TAC |
205 |
|
Analüütiline TAC
|
|
|
Liik: |
Harilik merikeel Solea solea |
Püügipiirkond: |
IIa ja IV püügipiirkonna liidu veed (SOL/24-C.) |
|
|
Belgia |
991 |
|
|
|
|
Taani |
453 |
|
|
|
|
Saksamaa |
793 |
|
|
|
|
Prantsusmaa |
198 |
|
|
|
|
Madalmaad |
8 945 |
|
|
|
|
Ühendkuningriik |
510 |
|
|
|
|
Liit |
11 890 |
|
|
|
|
Norra |
10 (106) |
|
|
|
|
TAC |
11 900 |
|
Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 3. |
|
|
Liik: |
Harilik merikeel Solea solea |
Püügipiirkond: |
VI püügipiirkond; Vb püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed; XII ja XIV püügipiirkonna rahvusvahelised veed (SOL/56-14) |
|
|
Iirimaa |
46 |
|
|
|
|
Ühendkuningriik |
11 |
|
|
|
|
Liit |
57 |
|
|
|
|
TAC |
57 |
|
Ennetuslik TAC
|
|
|
Liik: |
Harilik merikeel Solea solea |
Püügipiirkond: |
VIIa (SOL/07A.) |
|
|
Belgia |
22 |
|
|
|
|
Prantsusmaa |
0 |
|
|
|
|
Iirimaa |
38 |
|
|
|
|
Madalmaad |
7 |
|
|
|
|
Ühendkuningriik |
23 |
|
|
|
|
Liit |
90 |
|
|
|
|
TAC |
90 |
|
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
|
|
Liik: |
Harilik merikeel Solea solea |
Püügipiirkond: |
VIIb ja VIIc (SOL/7BC.) |
|
|
Prantsusmaa |
6 |
|
|
|
|
Iirimaa |
36 |
|
|
|
|
Liit |
42 |
|
|
|
|
TAC |
42 |
|
Ennetuslik TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 11. |
|
|
Liik: |
Harilik merikeel Solea solea |
Püügipiirkond: |
VIId (SOL/07D.) |
|
|
Belgia |
938 |
|
|
|
|
Prantsusmaa |
1 875 |
|
|
|
|
Ühendkuningriik |
670 |
|
|
|
|
Liit |
3 483 |
|
|
|
|
TAC |
3 483 |
|
Analüütiline TAC
|
|
|
Liik: |
Harilik merikeel Solea solea |
Püügipiirkond: |
VIIe (SOL/07E.) |
|
|
Belgia |
30 (107) |
|
|
|
|
Prantsusmaa |
320 (107) |
|
|
|
|
Ühendkuningriik |
501 (107) |
|
|
|
|
Liit |
851 |
|
|
|
|
TAC |
851 |
|
Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 3. |
|
|
Liik: |
Harilik merikeel Solea solea |
Püügipiirkond: |
VIIf ja VIIg (SOL/7FG.) |
|
|
Belgia |
532 |
|
|
|
|
Prantsusmaa |
53 |
|
|
|
|
Iirimaa |
27 |
|
|
|
|
Ühendkuningriik |
239 |
|
|
|
|
Liit |
851 |
|
|
|
|
TAC |
851 |
|
Analüütiline TAC
|
|
|
Liik: |
Harilik merikeel Solea solea |
Püügipiirkond: |
VIIh, VIIj ja VIIk (SOL/7HJK.) |
|
|
Belgia |
32 |
|
|
|
|
Prantsusmaa |
64 |
|
|
|
|
Iirimaa |
171 |
|
|
|
|
Madalmaad |
51 |
|
|
|
|
Ühendkuningriik |
64 |
|
|
|
|
Liit |
382 |
|
|
|
|
TAC |
382 |
|
Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 11. |
|
|
Liik: |
Harilik merikeel Solea solea |
Püügipiirkond: |
VIIIa ja VIIIb (SOL/8AB.) |
|
|
Belgia |
47 |
|
|
|
|
Hispaania |
9 |
|
|
|
|
Prantsusmaa |
3 483 |
|
|
|
|
Madalmaad |
261 |
|
|
|
|
Liit |
3 800 |
|
|
|
|
TAC |
3 800 |
|
Analüütiline TAC
|
|
|
Liik: |
Merikeeled Solea spp. |
Püügipiirkond: |
VIIIc, VIIId, VIIIe, IX ja X püügipiirkond; CECAFi 34.1.1 liidu veed (SOO/8CDE34) |
|
|
Hispaania |
403 |
|
|
|
|
Portugal |
669 |
|
|
|
|
Liit |
1 072 |
|
|
|
|
TAC |
1 072 |
|
Ennetuslik TAC
|
|
|
Liik: |
Kilu ja seotud kaaspüük Sprattus sprattus |
Püügipiirkond: |
IIIa (SPR/03A.) |
|
|
Taani |
22 300 (108) |
|
|
|
|
Saksamaa |
47 (108) |
|
|
|
|
Rootsi |
8 437 (108) |
|
|
|
|
Liit |
30 784 |
|
|
|
|
TAC |
33 280 |
|
Ennetuslik TAC
|
|
|
Liik: |
Kilu ja seotud kaaspüük Sprattus sprattus |
Püügipiirkond: |
IIa ja IV püügipiirkonna liidu veed (SPR/2AC4-C) |
|
|
Belgia |
2 506 (110) |
|
|
|
|
Taani |
198 375 (110) |
|
|
|
|
Saksamaa |
2 506 (110) |
|
|
|
|
Prantsusmaa |
2 506 (110) |
|
|
|
|
Madalmaad |
2 506 (110) |
|
|
|
|
Rootsi |
|
|
||
|
Ühendkuningriik |
8 271 (110) |
|
|
|
|
Liit |
218 000 |
|
|
|
|
Norra |
9 000 |
|
|
|
|
TAC |
227 000 |
|
Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 3. |
|
|
Liik: |
Kilu Sprattus sprattus |
Püügipiirkond: |
VIId ja VIIe (SPR/7DE.) |
|
|
Belgia |
26 |
|
|
|
|
Taani |
1 674 |
|
|
|
|
Saksamaa |
26 |
|
|
|
|
Prantsusmaa |
361 |
|
|
|
|
Madalmaad |
361 |
|
|
|
|
Ühendkuningriik |
2 702 |
|
|
|
|
Liit |
5 150 |
|
|
|
|
TAC |
5 150 |
|
Ennetuslik TAC
|
|
|
Liik: |
Harilik ogahai Squalus acanthias |
Püügipiirkond: |
IIIa püügipiirkonna liidu veed (DGS/03A-C.) |
|
|
Taani |
0 (111) |
|
|
|
|
Rootsi |
0 (111) |
|
|
|
|
Liit |
0 (111) |
|
|
|
|
TAC |
0 (111) |
|
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
|
|
Liik: |
Harilik ogahai Squalus acanthias |
Püügipiirkond: |
IIa ja IVpüügipiirkonna liidu veed (DGS/2AC4-C)) |
|
|
Belgia |
0 (112) |
|
|
|
|
Taani |
0 (112) |
|
|
|
|
Saksamaa |
0 (112) |
|
|
|
|
Prantsusmaa |
0 (112) |
|
|
|
|
Madalmaad |
0 (112) |
|
|
|
|
Rootsi |
0 (112) |
|
|
|
|
Ühendkuningriik |
0 (112) |
|
|
|
|
Liit |
0 (112) |
|
|
|
|
TAC |
0 (112) |
|
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
|
|
Liik: |
Harilik ogahai Squalus acanthias |
Püügipiirkond: |
I, V, VI, VII, VIII, XIII ja XIV püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed (DGS/15X14) |
|
|
Belgia |
0 (113) |
|
|
|
|
Saksamaa |
0 (113) |
|
|
|
|
Hispaania |
0 (113) |
|
|
|
|
Prantsusmaa |
0 (113) |
|
|
|
|
Iirimaa |
0 (113) |
|
|
|
|
Madalmaad |
0 (113) |
|
|
|
|
Portugal |
0 (113) |
|
|
|
|
Ühendkuningriik |
0 (113) |
|
|
|
|
Liit |
0 (113) |
|
|
|
|
TAC |
0 (113) |
|
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 11 |
|
|
Liik: |
Stauriidid ja seotud kaaspüük Trachurus spp. |
Püügipiirkond: |
IVb, IVc ja VIId püügipiirkonna liidu veed (JAX/4BC7D) |
|
|
Belgia |
13 (116) |
|
|
|
|
Taani |
5 519 (116) |
|
|
|
|
Saksamaa |
|
|
||
|
Hispaania |
102 (116) |
|
|
|
|
Prantsusmaa |
|
|
||
|
Iirimaa |
347 (116) |
|
|
|
|
Madalmaad |
|
|
||
|
Portugal |
12 (116) |
|
|
|
|
Rootsi |
75 (116) |
|
|
|
|
Ühendkuningriik |
|
|
||
|
Liit |
11 650 |
|
|
|
|
Norra |
3 550 (115) |
|
|
|
|
TAC |
15 200 |
|
Ennetuslik TAC
|
|
|
Liik: |
Stauriidid ja seotud kaaspüük Trachurus spp. |
Püügipiirkond: |
IIa ja IVa püügipiirkonna liidu veed; VI, VIIa–c, VIIe–k, VIIIa, VIIIb, VIIId ja VIIIe püügipiirkond; Vb püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed; XII ja XIV püügipiirkonna rahvusvahelised veed (JAX/2A-14) |
|
|
Taani |
|
|
||
|
Saksamaa |
|
|
||
|
Hispaania |
|
|
||
|
Prantsusmaa |
|
|
||
|
Iirimaa |
|
|
||
|
Madalmaad |
|
|
||
|
Portugal |
|
|
||
|
Rootsi |
|
|
||
|
Ühendkuningriik |
|
|
||
|
Liit |
84 032 |
|
|
|
|
Fääri saared |
1 700 (120) |
|
|
|
|
TAC |
85 732 |
|
Analüütiline TAC
|
|
|
Liik: |
Stauriidid Trachurus spp. |
Püügipiirkond: |
VIIIc (JAX/08C.) |
|
|
Hispaania |
|
|
||
|
Prantsusmaa |
211 (122) |
|
|
|
|
Portugal |
|
|
||
|
Liit |
13 572 |
|
|
|
|
TAC |
13 572 |
|
Analüütiline TAC
|
|
|
Liik: |
Stauriidid Trachurus spp. |
Püügipiirkond: |
IX (JAX/09.) |
|
|
Hispaania |
|
|
||
|
Portugal |
|
|
||
|
Liit |
59 500 |
|
|
|
|
TAC |
59 500 |
|
Analüütiline TAC
|
|
|
Liik: |
Stauriidid Trachurus spp. |
Püügipiirkond: |
X püügipiirkond; CECAFi liidu veed (126) (JAX/X34PRT) |
|
|
Portugal |
|
|
||
|
Liit |
Kehtestatakse hiljem (129) |
|
|
|
|
TAC |
Kehtestatakse hiljem (129) |
|
Ennetuslik TAC
|
|
|
Liik: |
Stauriidid Trachurus spp. |
Püügipiirkond: |
CECAFi liidu veed (130) (JAX/341PRT) |
|
|
Portugal |
|
|
||
|
Liit |
Kehtestatakse hiljem (133) |
|
|
|
|
TAC |
Kehtestatakse hiljem (133) |
|
Ennetuslik TAC
|
|
|
Liik: |
Stauriidid Trachurus spp. |
Püügipiirkond: |
CECAFi liidu veed (134) (JAX/341SPN) |
|
|
Hispaania |
Kehtestatakse hiljem (135) |
|
|
|
|
Liit |
Kehtestatakse hiljem (136) |
|
|
|
|
TAC |
Kehtestatakse hiljem (136) |
|
Ennetuslik TAC
|
|
|
Liik: |
Norra tursik ja seotud kaaspüük Trisopterus esmarki |
Püügipiirkond: |
IIIa püügipiirkond; IIa ja IV püügipiirkonna liidu veed (NOP/2A3A4.) |
|||
|
Taani |
127 882 (137) |
|
|
|||
|
Saksamaa |
|
|
||||
|
Madalmaad |
|
|
||||
|
Liit |
128 000 (137) |
|
|
|||
|
Norra |
15 000 |
|
|
|||
|
Fääri saared |
7 000 (139) |
|
|
|||
|
TAC |
Ei kohaldata |
|
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
|||
|
||||||
|
Liik: |
Norra tursik ja seotud kaaspüük Trisopterus esmarki |
Püügipiirkond: |
IV püügipiirkonna Norra veed (NOP/04-N.) |
|
|
Taani |
0 |
|
|
|
|
Ühendkuningriik |
0 |
|
|
|
|
Liit |
0 |
|
|
|
|
TAC |
Ei kohaldata |
|
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
|
|
Liik: |
Tehniliseks otstarbeks ettenähtud kala |
Püügipiirkond: |
IV püügipiirkonna Norra veed (I/F/04-N.) |
|
|
Rootsi |
|
|
||
|
Liit |
800 |
|
|
|
|
TAC |
Ei kohaldata |
|
Ennetuslik TAC
|
|
|
Liik: |
Muud liigid |
Püügipiirkond: |
Vb, VI ja VII püügipiirkonna liidu veed (OTH/5B67-C) |
|
|
Liit |
Ei kohaldata |
|
|
|
|
Norra |
140 (142) |
|
|
|
|
TAC |
Ei kohaldata |
|
Ennetuslik TAC
|
|
|
Liik: |
Muud liigid |
Püügipiirkond: |
IV püügipiirkonna Norra veed (OTH/04-N.) |
|
|
Belgia |
40 |
|
|
|
|
Taani |
3 625 |
|
|
|
|
Saksamaa |
409 |
|
|
|
|
Prantsusmaa |
168 |
|
|
|
|
Madalmaad |
290 |
|
|
|
|
Rootsi |
Ei kohaldata (143) |
|
|
|
|
Ühendkuningriik |
2 719 |
|
|
|
|
Liit |
7 250 (144) |
|
|
|
|
TAC |
Ei kohaldata |
|
Ennetuslik TAC
|
|
|
Liik: |
Muud liigid |
Püügipiirkond: |
IIa, IV ja VIa (põhja pool 56° 30′ N) püügipiirkonna liidu veed (OTH/2A46AN) |
|
|
Liit |
Ei kohaldata |
|
|
|
|
Norra |
|
|
||
|
Fääri saared |
150 (147) |
|
|
|
|
TAC |
Ei kohaldata |
|
Ennetuslik TAC
|
|
(1) Välja arvatud kuue meremiili kaugusel Ühendkuningriigi lähtejoonest Shetlandi, Fair Isle'i ja Foula lähedal asuvad veed.
(2) Ilma, et see piiraks lossimiskohustuse kohaldamist, võib hariliku soomuslesta ja merlangi püügi arvestada maha kuni 2 %st kvoodist (OT1/*2A3A4), tingimusel, et nimetatud liikide püük ja kaaspüük ei ületa 9 % kõnealusest tobiaslaste kogukvoodist, arvestatuna määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 8 kohaselt.
(3) Üksnes kaaspüük. Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud.
(4) Üksnes kaaspüük. Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud.
(5) Üksnes kaaspüük. Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud.
(6) Võib püüda IIa, IV, Vb, VI ja VII püügipiirkonna liidu vetes (USK/*24X7C).
(7) Eritingimus: Selle alusel on lubatud Vb, VI ja VII püügipiirkonnas muude kalaliikide juhupüük 25 % laeva kohta igal ajal. Seda protsenti võib suurendada esimese 24 tunni jooksul pärast kalapüügi algust konkreetses piirkonnas. Muude liikide juhupüügi üldkogus Vb, VI ja VII püügipiirkonnas ei tohi ületada järgmist kogust tonnides (OTH/*5B67-): 3 000
(8) Kaasa arvatud harilik molva. Järgmised Norra kvoodid on ainult õngejadadega püügiks Vb, VI ja VII püügipiirkonnas.
|
Molva (LIN/*5B67-) |
5 500 |
|
Meriluts (USK/*5B67-) |
2 923 |
(9) Merilutsu ja hariliku molva Norra kvoodid on vastastikku asendatavad kuni järgmise ulatuse võrra (tonnides): 2 000
(10) Püütud kogused, kui heeringas on püütud püügivahenditega, mille silmasuurus on vähemalt 32 mm.
(11) Eritingimus: kuni 50 % sellest võib püüda IV püügipiirkonna liidu vetes (HER/*04-C.).
(12) Võib püüda üksnes Skagerrakis (HER/*03AN.).
(13) Tursa, kilttursa, pollaki ja merlangi ja põhjaatlandi süsika kaaspüük arvestatakse nende kalaliikide kvoodist maha.
(14) Üksnes kogused, kui heeringas on kaaspüügina püütud võrkudega, mille silmasuurus on väiksem kui 32 mm.
(15) Üksnes kogused, kui heeringas on kaaspüügina püütud võrkudega, mille silmasuurus on väiksem kui 32 mm.
(16) Üksnes sellise heeringa kogused, mis on püütud võrkudega, mille silmasuurus on vähemalt 32 mm.
(17) Välja arvatud Blackwateri kalavaru: viide heeringavarule Thamesi suudme merepiirkonnas mis piirneb joonega, mis kulgeb otse lõuna suunas Landguard Pointist (51° 56′ N, 1° 19,1′ E) laiuskraadini 51° 33′ N ning sealt otse lääne suunas Ühendkuningriigi rannikul asuva punktini.
(18) Eritingimus: sellest kvoodist kuni 50 % võib püüda IVb püügipiirkonnas (HER/*04B.).
(19) Viide heeringavarudele ICESi VIa püügipiirkonna selles osas, mis asub 7° läänepikkusest ida pool ja 55° põhjalaiusest põhja pool või 7° läänepikkusest lääne pool ja 56° põhjalaiusest põhja pool, välja arvatud Clyde'i piirkond.
(20) Heeringat on keelatud püüda või pardal hoida selle TACi kohaldamisalasse jäävate ICESi püügipiirkondade neis vetes, mis asuvad vahemikus 56° N ja 57° 30′ N, välja arvatud 6meremiiline vöönd mõõdetuna Ühendkuningriigi territoriaalvete lähtejoonest.
(21) Viide heeringavarudele VIa püügipiirkonnas, lõuna pool 56° 00′ N ja lääne pool 07° 00′ W.
(22) Clyde'i kalavaru: viide heeringavarule merepiirkonnas, mis asub järgmisi koordinaate ühendavast joonest kirde pool:
|
— |
Mull of Kintyre (55° 17,9′ N, 05° 47,8′ W); |
|
— |
punkt konkreetses asukohas (55° 04′ N, 05° 23′ W) ja |
|
— |
Corsewall Point (55° 00,5′ N, 05° 09,4′ W). |
(23) Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 6.
(24) Kinnitatakse samal tasemel, mis määrati kindlaks joonealuse märkuse 2 kohaselt.
(25) Käesolevat püügipiirkonda on vähendatud järgmiste piiridega:
|
— |
põhjas laiuskraad 52° 30′ N, |
|
— |
lõunas laiuskraad 52° 00′ N, |
|
— |
läänes Iirimaa rannik, |
|
— |
idas Ühendkuningriigi rannik. |
(26) Käesolevat püügipiirkonda on vähendatud järgmiste piiridega:
|
— |
põhjas laiuskraad 52° 30′ N, |
|
— |
lõunas laiuskraad 52° 00′ N, |
|
— |
läänes Iirimaa rannik, |
|
— |
idas Ühendkuningriigi rannik. |
(27) Sellele kvoodile lisaks võib liikmesriik anda tema lipu all sõitvatele ja täielikult dokumenteeritud kalapüügikatsetustes osalevatele laevadele täiendava püügiosa 12 % ulatuses asjaomasele liikmesriigile eraldatud kvoodist vastavalt käesoleva määruse II jaotise II peatükis sätestatud tingimustele.
(28) Üksnes kaaspüük. Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud.
(29) Sellele kvoodile lisaks võib liikmesriik anda tema lipu all sõitvatele ja täielikult dokumenteeritud kalapüügikatsetustes osalevatele laevadele täiendava püügiosa 12 % ulatuses asjaomasele liikmesriigile eraldatud kvoodist vastavalt käesoleva määruse II jaotise II peatükis sätestatud tingimustele.
(30) Võib püüda liidu vetes. Selle kvoodi piires püütud saak arvutatakse maha TACi Norra osast.
(31) Kilttursa, pollaki, merlangi ja põhjaatlandi süsika kaaspüük arvestatakse nende kalaliikide kvootide hulka.
(32) Kõnealuse TACiga hõlmatud piirkonnas kaaspüügil püütud turska võib lossida tingimusel, et eluskaalu järgi ei moodusta see rohkem kui 1,5 % pardal olevast püütud kalast püügireisi kohta. Neid sätteid ei kohaldata lossimiskohustusega saagi suhtes.
(33) Sellele kvoodile lisaks võib liikmesriik anda tema lipu all sõitvatele ja täielikult dokumenteeritud kalapüügikatsetustes osalevatele laevadele täiendava püügiosa 12 % ulatuses asjaomasele liikmesriigile eraldatud kvoodist vastavalt käesoleva määruse II jaotise II peatükis sätestatud tingimustele.
(34) Sellele kvoodile lisaks võib liikmesriik anda tema lipu all sõitvatele ja täielikult dokumenteeritud kalapüügikatsetustes osalevatele laevadele täiendava püügiosa 1 % ulatuses asjaomasele liikmesriigile eraldatud kvoodist vastavalt käesoleva määruse II jao II peatükis sätestatud tingimustele.
(35) 5 % sellest kvoodist võib püüda VIIIa, VIIIb, VIIId ja VIIIe püügipiirkonnas (LEZ/*8ABDE).
(36) Eritingimus: sellest kuni 10 % võib püüda: VI püügipiirkonnas; Vb püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelistes vetes; XII ja XIV püügipiirkonna rahvusvahelistes vetes (ANF/*56-14).
(37) Eritingimus: sellest kuni 5 % võib püüda VIIIa, VIIIb, VIIId ja VIIIe püügipiirkonnas (ANF/*8ABDE).
(38) Sellele kvoodile lisaks võib liikmesriik anda tema lipu all sõitvatele ja täielikult dokumenteeritud kalapüügikatsetustes osalevatele laevadele täiendava püügiosa 1 % ulatuses asjaomasele liikmesriigile eraldatud kvoodist vastavalt käesoleva määruse II jao II peatükis sätestatud tingimustele.
(39) Tursa, pollaki, merlangi ja põhjaatlandi süsika kaaspüük arvestatakse nende kalaliikide kvootide hulka.
(40) Sellele kvoodile lisaks võib liikmesriik anda tema lipu all sõitvatele ja täielikult dokumenteeritud kalapüügikatsetustes osalevatele laevadele täiendava püügiosa 5 % ulatuses asjaomasele liikmesriigile eraldatud kvoodist vastavalt käesoleva määruse II jao II peatükis sätestatud tingimustele.
(41) Võib püüda liidu vetes. Selle kvoodi piires püütud saak arvutatakse maha TACi Norra osast.
(42) Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 6.
(43) Kinnitatakse samal tasemel, mis määrati kindlaks joonealuse märkuse 1 kohaselt.
(44) Tursa, kilttursa ja põhjaatlandi süsika kaaspüük arvestatakse nende kalaliikide kvootide hulka.
(45) Euroopa merluusi põhjapoolsed varud järgmise TACi piires: 90 849
(46) Seda kvooti võib üle kanda IIa ja IV püügipiirkonna liidu vetesse. Igast sellisest ülekandmisest tuleb siiski eelnevalt komisjonile teatada.
(47) Euroopa merluusi põhjapoolsed varud järgmise TACi piires: 90 849
(48) Seda kvooti võib üle kanda IIa ja IV püügipiirkonna liidu vetesse. Igast sellisest ülekandmisest tuleb siiski eelnevalt komisjonile teatada.
(49) Euroopa merluusi põhjapoolsed varud järgmise TACi piires: 90 849
(50) Sellele kvoodile lisaks võib liikmesriik anda tema lipu all sõitvatele ja täielikult dokumenteeritud kalapüügikatsetustes osalevatele laevadele täiendava püügiosa 1 % ulatuses asjaomasele liikmesriigile eraldatud kvoodist vastavalt käesoleva määruse II jao II peatükis sätestatud tingimustele.
(51) Seda kvooti võib üle kanda IV püügipiirkonda ja IIa püügipiirkonna liidu vetesse. Igast sellisest ülekandmisest tuleb siiski eelnevalt komisjonile teatada.
(52) Euroopa merluusi põhjapoolsed varud järgmise TACi piires: 90 849
(53) Eritingimus: sellest kuni 68 % võib püüda Norra majandusvööndis või Jan Mayeni ümbruse püügipiirkonnas (WHB/*NZJM1). 0 %
(54) Seda kvooti võib üle kanda VIIIc, IX ja X püügipiirkonda; CECAFi 34.1.1 liidu vetesse. Igast sellisest ülekandmisest tuleb siiski eelnevalt komisjonile teatada.
(55) Eritingimus: liidu kasutatava 25 000 tonni suuruse kogukoguse raames võivad liikmesriigid oma kvoodist Fääri vetes (WHB/*05B-F) püüda järgmise protsendi: 12,7 %
(56) Eritingimus: sellest kuni 68 % võib püüda Norra majandusvööndis või Jan Mayeni ümbruse püügipiirkonnas (WHB/*NZJM1). 0 %
(57) Arvestatakse rannikuäärsete riikide lepingus Norrale kehtestatud püügi piirnormide hulka.
(58) Eritingimus: IV püügipiirkonna püük ei tohi ületada (WHB/* 04A-C): 0
Kõnealune püügilimiit IV püügipiirkonnas ulatub järgmise protsendini Norra juurdepääsukvoodist: 0 %
(59) Arvestatakse Fääri saarte püügi piirnormide hulka.
(60) Eritingimus: võib püüda ka VIb püügipiirkonnas (WHB/*06B-C). IVa püügipiirkonna püük ei tohi ületada (WHB/* 04A-C): 6 250
(61) Üksnes kaaspüük. Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud.
(62) Võib püüda IIa, IV, Vb, VI ja VII püügipiirkonna liidu vetes (NLI/*24X7C).
(63) Kalju-tömppeakala ja süsisaba kaaspüük arvestatakse käesoleva kvoodi hulka. Selle kvoodi alusel võib püüda VIa püügipiirkonna ELi vetes põhja pool 56° 30′ N ja VIb püügipiirkonnas. Neid sätteid ei kohaldata lossimiskohustusega saagi suhtes.
(64) Üksnes kaaspüük. Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud.
(65) Üksnes kaaspüük. Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud.
(66) Üksnes kaaspüük. Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud.
(67) Selle kvoodi alusel võib püüda üksnes IIIa, IIIb, IIIc ja IIId püügipiirkonna liidu vetes.
(68) Eritingimus: Selle alusel on lubatud Vb, VI ja VII püügipiirkonnas muude kalaliikide juhupüük 25 % laeva kohta igal ajal. Seda protsenti võib suurendada esimese 24 tunni jooksul pärast kalapüügi algust konkreetses piirkonnas. Muude liikide juhupüügi üldkogus Vb, VI ja VII püügipiirkonnas ei tohi ületada järgmist kogust tonnides (OTH/*6X14.): 3 000
(69) Kaasa arvatud meriluts. Norrale kvoodiga eraldatud kogused püütakse ainult õngejadadega Vb, VI ja VII püügipiirkonnas ja need on järgmised:
|
Molva (LIN/*5B67-) |
5 500 |
|
Meriluts (USK/*5B67-) |
2 923 |
(70) Merilutsu ja hariliku molva Norra kvoodid on vastastikku asendatavad kuni järgmise ulatuse võrra (tonnides): 2 000
(71) Kaasa arvatud meriluts. Püütakse VIb ja VIa püügipiirkonnas põhja pool 56° 30′ N (LIN/*6BAN.).
(72) Eritingimus: Selle alusel on lubatud VIa ja VIb püügipiirkonnas muude kalaliikide juhupüük 20 % laeva kohta igal ajal. Seda protsenti võib suurendada esimese 24 tunni jooksul pärast kalapüügi algust konkreetses piirkonnas. Muude liikide juhupüügi üldkogus VIa ja VIb püügipiirkonnas ei tohi ületada järgmist kogust tonnides (OTH/*6AB.): 75
(73) Sellest võib ICESi IXa rajooni funktsionaalsetes üksustes 26 ja 27 (NEP/*9U267) kasutada kuni 6 %.
(74) Tursa, kilttursa, pollaki, merlangi ja põhjaatlandi süsika kaaspüük arvestatakse nende kalaliikide kvootide hulka.
(75) Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 6.
(76) Viburhännakute Penaeus subtilis ja Penaeus brasiliensis püük on keelatud alla 30 meetri sügavustes vetes.
(77) Kinnitatakse samal tasemel, mis määrati kindlaks joonealuse märkuse 2 kohaselt.
(78) Sellele kvoodile lisaks võib liikmesriik anda tema lipu all sõitvatele ja täielikult dokumenteeritud kalapüügikatsetustes osalevatele laevadele täiendava püügiosa 1 % ulatuses asjaomasele liikmesriigile eraldatud kvoodist vastavalt käesoleva määruse II jao II peatükis sätestatud tingimustele.
(79) Eritingimus: sellest kuni 2 % võib püüda: VIIIa, VIIIb, VIIId ja VIIIe püügipiirkonnas (POL/*8ABDE).
(80) Eritingimus: sellest kuni 5 % võib püüda VIIIc püügipiirkonna liidu vetes (POL/*08C.).
(81) Võib püüda üksnes IV püügipiirkonna liidu vetes ja IIIa püügipiirkonnas (POK/*3A4-C). Selle kvoodi piires püütud saak arvutatakse maha TACi Norra osast.
(82) Võib püüda põhja pool 56° 30 ′ N (POK/*5614N).
(83) Tursa, kilttursa, pollaki ja merlangi kaaspüük arvestatakse nende kalaliikide kvootide hulka.
(84) Kägurai (Leucoraja naevus) (RJN/2AC4-C), ogarai (Raja clavata) (RJC/2AC4-C), valgetäpp-rai (Raja brachyura) (RJH/2AC4-C) ja täpilise rai (Raja montagui) (RJM/2AC4-C) püügist teatatakse eraldi.
(85) Kaaspüügi kvoot. Need liigid ei tohi eluskaalu järgi moodustada rohkem kui 25 % pardal olevast püütud kalast püügireisi kohta. Seda tingimust kohaldatakse üksnes üle 15 meetri pikkuste laevade suhtes. Neid sätteid ei kohaldata lossimiskohustusega saagi suhtes.
(86) Kägurai (Leucoraja naevus) (RJN/03A-C), valgetäpp-rai (Raja brachyura) (RJH/03A-C) ja täpilise rai (Raja montagui) (RJM/03A-C.) püügist teatatakse eraldi.
(87) Kägurai (Leucoraja naevus) (RJN/67AKXD), ogarai (Raja clavata) (RJC/67AKXD), valgetäpp-rai (Raja brachyura) (RJH/67AKXD), täpilise rai (Raja montagui) (RJM/67AKXD), peentäpp-rai (Raja microocellata) (RJE/67AKXD), ümara helerai (Raja circularis) (RJI/67AKXD) ja šagräänrai (Raja fullonica) (RJF/67AKXD) püügist teatatakse eraldi.
(88) Ei kohaldata musterrai (Raja undulata) puhul. Seda liiki ei tohi püüda käesoleva TACiga hõlmatud piirkondades. Kui seda liiki püütakse juhuslikult lossimiskohustusega veel hõlmamata kalapüügil, ei tohi neid isendeid kahjustada ja nad tuleb kiiresti vette tagasi lasta. Varasemad sätted ei piira käesoleva määruse artiklites 12 ja 44 sätestatud keeldude kohaldamist neis artiklites määratletud piirkondades.
(89) Eritingimus: sellest kuni 5 % võib püüda VIId püügipiirkonna liidu vetes (SRX/*07D.). Kägurai (Leucoraja naevus) (RJN/*07D.), ogarai (Raja clavata) (RJC/*07D.), valgetäpp-rai (Raja brachyura) (RJH/*07D.), täpilise rai (Raja montagui) (RJM/*07D.), peentäpp-rai (Raja microocellata) (RJE/*07D.), ümara helerai (Leucoraja circularis) (RJI/*07D.) ja šagräänrai (Leucoraja fullonica) (RJF/*07D.) püügist teatatakse eraldi.
(90) Kägurai (Leucoraja naevus) (RJN/07D.), ogarai (Raja clavata) (RJC/07D.), valgetäpp-rai (Raja brachyura) (RJH/07D.), täpilise rai (Raja montagui) (RJM/07D.) ja peentäpp-rai (Raja microocellata) (RJE/07D.) püügist teatatakse eraldi.
(91) Ei kohaldata musterrai (Raja undulata) puhul. Seda liiki ei tohi püüda käesoleva TACiga hõlmatud piirkondades. Kui seda liiki püütakse juhuslikult lossimiskohustusega veel hõlmamata kalapüügil, ei tohi neid isendeid kahjustada ja nad tuleb kiiresti vette tagasi lasta. Varasemad sätted ei piira käesoleva määruse artiklites 12 ja 44 sätestatud keeldude kohaldamist neis artiklites määratletud piirkondades.
(92) Eritingimus: sellest kuni 5 % võib püüda VIa, VIb, VIIa–c ja VIIe–k püügipiirkonna liidu vetes (SRX/*67AKD). Kägurai (Leucoraja naevus) (RJN/*67AKD), ogarai (Raja clavata) (RJC/*67AKD), valgetäpp-rai (Raja brachyura) (RJH/*67AKD), täpilise rai (Raja montagui) (RJM/*67AKD) ja peentäpp-rai (Raja microocellata) (RJE/*67AKD) püügist teatatakse eraldi.
(93) Kägurai (Leucoraja naevus) (RJN/89-C.), valgetäpp-rai (Raja brachyura) (RJH/89-C.) ja ogarai (Raja clavata) (RJC/89-C.) püügist teatatakse eraldi.
(94) Ei kohaldata musterrai (Raja undulata) puhul. Seda liiki ei tohi püüda käesoleva TACiga hõlmatud piirkondades. Kui seda liiki püütakse juhuslikult lossimiskohustusega veel hõlmamata kalapüügil, ei tohi neid isendeid kahjustada ja nad tuleb kiiresti vette tagasi lasta. Varasemad sätted ei piira käesoleva määruse artiklites 12 ja 44 sätestatud keeldude kohaldamist neis artiklites määratletud piirkondades.
(95) Püütakse IIa ja VI püügipiirkonna liidu vetes. VI püügipiirkonnas võib nimetatud kogust püüda vaid õngejadadega (GHL/*2A6-C).
(96) Eritingimus: kaasa arvatud järgnev kogus tonnides, mis püütakse Norra vetes lõuna pool 62°N (MAC/*04N-). 312
Käesoleva eritingimuse kohase kalapüügi korral arvestatakse tursa, kilttursa, pollaki, merlangi ja põhjaatlandi süsika kaaspüük nende kalaliikide kvootidest maha.
(97) Võib püüda ka IVa püügipiirkonna Norra vetes (MAC/*4AN.).
(98) Arvestatakse maha TACi Norra osast (juurdepääsukvoot). See kogus sisaldab Norra osa Põhjamere TACis, kogumahuga: 63 324
Selle kvoodi alusel tohib püüda üksnes IVa püügipiirkonnas (MAC/*04A.), välja arvatud järgmist kogust tonnides, mida võib püüda IIIa püügipiirkonnas (MAC/*03A.): 3 000
(99) Eespool osutatud kvootide piires ei tohi kahes järgmises püügipiirkonnas püüda suuremaid koguseid kui järgnevalt esitatud:
|
|
IIa püügipiirkonna Norra veed (MAC/*02AN-) |
Fääri saarte veed (MAC/*FRO1) |
|
Belgia |
89 |
91 |
|
Taani |
3 060 |
3 131 |
|
Saksamaa |
92 |
95 |
|
Prantsusmaa |
279 |
286 |
|
Madalmaad |
281 |
288 |
|
Rootsi |
834 |
854 |
|
Ühendkuningriik |
260 |
267 |
|
Liit |
4 895 |
5 012 |
(100) Võib püüda üksnes IIa, VIa (põhja pool 56°30′ N), IVa, VIId, VIIe, VIIf ja VIIh püügipiirkonnas (MAC/*AX7H).
(101) Norra võib täiendavalt püüda järgmise koguse juurdepääsukvoodist põhja pool 56°30′ N ning see arvestatakse maha tema püügi piirnormist (MAC/*N5630): 43 680
(102) See kogus arvestatakse maha Fääri saarte püügi piirnormist (juurdepääsukvoot). Võib püüda üksnes VIa (põhja pool 56° 30′ N) püügipiirkonnas (MAC/*6AN56). Siiski võib 1. jaanuarist kuni 15. veebruarini ja 1. oktoobrist kuni 31. detsembrini selle kvoodi alusel püüda ka IIa ja IVa (põhja pool 59°) püügipiirkonna ELi piirkonnas (MAC/*24N59).
(103) Eritingimus: teiste liikmesriikidega vahetatavaid koguseid võib püüda VIIIa, VIIIb ja VIIId püügipiirkonnas (MAC/*8ABD.). Hispaania, Portugali või Prantsusmaa poolt vahetamise eesmärgil antavad ja VIIIa, VIIIb ja VIIId püügipiirkonnas püütavad kogused ei või siiski ületada 25 % doonorliikmesriigi kvootidest.
(104) IIa (MAC/*02A.) ja IVa (MAC/*4A.) püügipiirkonnas püütud saak tuleb eraldi teatada.
(105) Selle kvoodi alusel võib püüda üksnes IIIa alarajoonide 22–32 liidu vetes.
(106) Võib püüda üksnes IV püügipiirkonna liidu vetes (SOL/*04-C).
(107) Sellele kvoodile lisaks võib liikmesriik anda tema lipu all sõitvatele ja täielikult dokumenteeritud kalapüügikatsetustes osalevatele laevadele täiendava püügiosa 5 % ulatuses asjaomasele liikmesriigile eraldatud kvoodist vastavalt käesoleva määruse II jao II peatükis sätestatud tingimustele.
(108) Ilma, et see piiraks lossimiskohustuse kohaldamist, võib ja merlangi püügi arvestada maha kuni 2 %st kvoodist (OTH/*03A.) või (OTH/*2AC4C), tingimusel, et nimetatud liikide püük ja kaaspüük ei ületa 9 % kõnealusest kilu kogukvoodist, arvestatuna määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 8 kohaselt.
(109) Kaasa arvatud tobiad.
(110) Ilma, et see lossimiskohustuse kohaldamist, võib hariliku soomuslesta ja merlangi püügi arvestada maha kuni 2 %st kvoodist (OTH/*03A.) või (OTH/*2AC4C), tingimusel, et nimetatud liikide püük ja kaaspüük ei ületa 9 % kõnealusest kilu kogukvoodist, arvestatuna määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 8 kohaselt.
(111) Selle TACiga hõlmatud alas ei püüta sihtliigina harilikku ogahaid. Juhusliku püügi korral lossimiskohustusega veel hõlmamata liikide püügil ei tohi isendeid kahjustada ja tuleb need viivitamata vette tagasi lasta.
(112) Seda TACi kohaldatakse hariliku ogahai ja supi nugishai (Galeorhinus galeus) suhtes. Kõnealuse TACiga hõlmatud piirkonnas on nende liikide sihtpüük keelatud. Juhusliku püügi korral lossimiskohustusega veel hõlmamata liikide püügil ei tohi isendeid kahjustada ja tuleb need viivitamata vette tagasi lasta. Varasemad sätted ei piira käesoleva määruse artiklites 12 ja 44 sätestatud keeldude kohaldamist nendes määratletud piirkondades.
(113) Seda TACi kohaldatakse hariliku ogahai ja supi nugishai (Galeorhinus galeus) suhtes. Kõnealuse TACiga hõlmatud piirkonnas on nende liikide sihtpüük keelatud. Juhusliku püügi korral lossimiskohustusega veel hõlmamata liikide püügil ei tohi isendeid kahjustada ja tuleb need viivitamata vette tagasi lasta. Varasemad sätted ei piira käesoleva määruse artiklites 12 ja 44 sätestatud keeldude kohaldamist nendes määratletud piirkondades
(114) Eritingimus: kuni 5 % VIId püügipiirkonnas püütud kvoodist võib arvestada koguseks, mis on püütud järgmiste piirkondade kvoodi kohaselt: IIa, IVa, VI, VIIa–c, VIIe–k, VIIIa, VIIIb, VIIId ja VIIIe püügipiirkonna liidu veed; Vb püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed; XII ja XIV püügipiirkonna rahvusvahelised veed (JAX/*2A-14).
(115) Võib püüda IVa püügipiirkonna liidu vetes, aga ei tohi püüda VIId püügipiirkonna liidu vetes (JAX/*04-C.).
(116) Ilma, et see piiraks lossimiskohustuse kohaldamist, võib hirvkala ja merlangi püügi arvestada maha kuni 5 %st kvoodist (OTH/*4BC7D), tingimusel, et nimetatud liikide püük ja kaaspüük ei ületa 9 % kõnealusest stauriidi kogukvoodist, arvestatuna määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 8 kohaselt.
(117) Eritingimus: kuni 5 % kõnealusest IIa või IVa püügipiirkonna liidu vetes enne 30. juunit 2015 püütud kvoodist võib arvestada koguseks, mis on püütud IVb, IVc ja VIId püügipiirkondade liidu vete suhtes kehtestatud kvoodi kohaselt (JAX/*4BC7D).
(118) Eritingimus: sellest kvoodist võib kuni 5 % püüda VIId püügipiirkonnas (JAX/*07D.). Käesoleva eritingimuse kohaselt ja kooskõlas joonealuse märkusega 3 teatatakse hirvkala ja merlangi kaaspüügist eraldi järgmise koodi all: (OTH/*07D.).
(119) Ilma, et see piiraks lossimiskohustuse kohaldamist, võib hirvkala ja merlangi püügi arvestada maha kuni 5 %st kvoodist (OTH/*2A-14), tingimusel, et nimetatud liikide püük ja kaaspüük ei ületa 9 % kõnealusest stauriidi kogukvoodist, arvestatuna määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 8 kohaselt.
(120) Üksnes IVa, VIa (põhja pool 56° 30′ N), VIIe, VIIf ja VIIh püügipiirkond.
(121) Eritingimus: sellest kvoodist kuni 50 % võib püüda VIIIc püügipiirkonnas (JAX/*08C2). Käesoleva eritingimuse kohaselt ja kooskõlas joonealuse märkusega 3 teatakse hirvkala ja merlangi kaaspüügist eraldi järgmise koodi all: (OTH/*08C2).
(122) Olenemata määruse (EÜ) nr 850/98 (1) artiklist 19 võib sellest kuni 5 % koosneda stauriidist pikkusega 12–15 cm. Selle koguse kontrollimise eesmärgil kohaldatakse lossitud massi suhtes ümberarvestustegurit 1,20. Neid sätteid ei kohaldata määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikes 1 sätestatud lossimiskohustusega saagi suhtes.
|
(1) |
Nõukogu 30. märtsi 1998. aasta, määrus (EÜ) nr 850/98 kalavarude kaitsest noorte mereorganismide kaitseks võetud tehniliste meetmete kaudu (EÜT L 125, 27.4.1998, lk 1). |
(123) Eritingimus: sellest kvoodist võib kuni 5 % püüda IX püügipiirkonnas (JAX/*09).
(124) Olenemata määruse (EÜ) nr 850/98 artiklist 19 võib sellest kuni 5 % koosneda stauriidist pikkusega 12–15 cm. Selle koguse kontrollimise eesmärgil kohaldatakse lossitud massi suhtes ümberarvestustegurit 1,20. Neid sätteid ei kohaldata lossimiskohustusega saagi suhtes.
(125) Eritingimus: sellest kvoodist võib kuni 5 % püüda VIIIc püügipiirkonnas (JAX/*08C).
(126) Assoori saarte ümbruse veed.
(127) Olenemata määruse (EÜ) nr 850/98 artiklist 19 võib sellest kuni 5 % koosneda stauriidist pikkusega 12–14 cm. Selle koguse kontrollimise eesmärgil kohaldatakse lossitud massi suhtes ümberarvestustegurit 1,20. Neid sätteid ei kohaldata lossimiskohustusega saagi suhtes.
(128) Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 6.
(129) Kinnitatakse samal tasemel, mis määrati kindlaks joonealuse märkuse 3 kohaselt.
(130) Madeira ümbruse veed.
(131) Olenemata määruse (EÜ) nr 850/98 artiklist 19 võib sellest kuni 5 % koosneda stauriidist pikkusega 12–14 cm. Selle koguse kontrollimise eesmärgil kohaldatakse lossitud massi suhtes ümberarvestustegurit 1,20. Neid sätteid ei kohaldata lossimiskohustusega saagi suhtes.
(132) Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 6.
(133) Kinnitatakse samal tasemel, mis määrati kindlaks joonealuse märkuse 3 kohaselt.
(134) Kanaari saarte ümbruse veed.
(135) Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 6.
(136) Kinnitatakse samal tasemel, mis määrati kindlaks joonealuse märkuse 2 kohaselt.
(137) Ilma, et see piiraks lossimiskohustuse kohaldamist, võib merlangi püügi arvestada maha kuni 5 %st kvoodist (OT2/*2A3A4), tingimusel, et nimetatud liikide püük ja kaaspüük ei ületa 9 % kõnealusest Norra tursiku kogukvoodist, arvestatuna määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 8 kohaselt.
(138) Selle kvoodi alusel võib püüda ainult ICESi IIa, IIIa ja IV püügipiirkonna liidu vetes.
(139) Kasutatakse sorteerimisvõret. Sisaldab kuni 15 % vältimatut kaaspüüki (NOP/*2A3A4), mis arvestatakse käesoleva kvoodi hulka.
(140) Tursa, kilttursa, pollaki, merlangi ja põhjaatlandi süsika kaaspüük arvestatakse nende kalaliikide kvootide hulka.
(141) Eritingimus: stauriidi (JAX/*04-N) püük ei tohi ületada järgmisi koguseid: 400
(142) Püütakse ainult õngejadaga.
(143) Kvoot, mille Norra eraldab Rootsile „muude liikide” püügiks tavapärastes kogustes.
(144) Kaasa arvatud püük, millele ei ole eraldi viidatud. Kui see on asjakohane, võib pärast konsultatsioone teha erandeid.
(145) Üksnes IIa ja IV püügipiirkond (OTH/*2A4-C).
(146) Kaasa arvatud püük, millele ei ole eraldi viidatud. Kui see on asjakohane, võib pärast konsultatsioone teha erandeid.
(147) Püütakse IV ja VIa püügipiirkonnas põhja pool 56° 30′ N (OTH/2A46AN).
IB LISA
ATLANDI OOKEANI KIRDEOSA JA GRÖÖNIMAA, ICESi I, II, V, XII JA XIV ALAPIIRKOND NING NAFO 1. PIIRKONNA GRÖÖNIMAA VEED
|
Liik: |
Arktikakrabi Chionoecetes spp. |
Püügipiirkond: |
NAFO 1. piirkonna Gröönimaa veed (PCR/N1GRN.) |
|
|
Iirimaa |
16 (1) |
|
|
|
|
Hispaania |
109 (1) |
|
|
|
|
Liit |
125 (1) |
|
|
|
|
TAC |
Ei kohaldata |
|
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
|
|
Liik: |
Heeringas Clupea harengus |
Püügipiirkond: |
I ja II püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed (HER/1/2-) |
|||||
|
Belgia |
|
|
||||||
|
Taani |
|
|
||||||
|
Saksamaa |
|
|
||||||
|
Hispaania |
|
|
||||||
|
Prantsusmaa |
|
|
||||||
|
Iirimaa |
|
|
||||||
|
Madalmaad |
|
|
||||||
|
Poola |
|
|
||||||
|
Portugal |
|
|
||||||
|
Soome |
|
|
||||||
|
Rootsi |
|
|
||||||
|
Ühendkuningriik |
|
|
||||||
|
Liit |
|
|
||||||
|
TAC |
|
Analüütiline TAC
|
||||||
|
Eritingimus: eespool nimetatud kvootide piires ei tohi nendes püügipiirkondades püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:
Norra vetes põhja pool 62° N ja Jan Mayeni ümbruse püügipiirkonnas (HER/*2AJMN) 0 |
||||||||
|
Liik: |
Tursk Gadus morhua |
Püügipiirkond: |
I ja II püügipiirkonna Norra veed (COD/1N2AB.) |
|
|
Saksamaa |
2 480 |
|
|
|
|
Kreeka |
307 |
|
|
|
|
Hispaania |
2 766 |
|
|
|
|
Iirimaa |
307 |
|
|
|
|
Prantsusmaa |
2 276 |
|
|
|
|
Portugal |
2 766 |
|
|
|
|
Ühendkuningriik |
9 622 |
|
|
|
|
Liit |
20 524 |
|
|
|
|
TAC |
Ei kohaldata |
|
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
|
|
Liik: |
Tursk Gadus morhua |
Püügipiirkond: |
NAFO 1. piirkonna Gröönimaa veed ja XIV püügipiirkonna Gröönimaa veed (COD/N1GL14) |
|
|
Saksamaa |
1 636 (4) |
|
|
|
|
Ühendkuningriik |
364 (4) |
|
|
|
|
Liit |
2 000 (4) |
|
|
|
|
TAC |
Ei kohaldata |
|
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
|
|
Liik: |
Tursk Gadus morhua |
Püügipiirkond: |
I ja IIb (COD/1/2B.) |
|
|
Saksamaa |
6 656 (7) |
|
|
|
|
Hispaania |
13 283 (7) |
|
|
|
|
Prantsusmaa |
3 154 (7) |
|
|
|
|
Poola |
2 728 (7) |
|
|
|
|
Portugal |
2 660 (7) |
|
|
|
|
Ühendkuningriik |
4 446 (7) |
|
|
|
|
Muud liikmesriigid |
|
|
||
|
Liit |
33 176 (6) |
|
|
|
|
TAC |
Ei kohaldata |
|
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
|
|
Liik: |
Tursk ja kilttursk Gadus morhua ja Melanogrammus aeglefinus |
Püügipiirkond: |
Vb püügipiirkonna Fääri saarte veed (COD/05B-F.) tursa puhul; (HAD/05B-F.) kilttursa puhul |
|
|
Saksamaa |
19 |
|
|
|
|
Prantsusmaa |
114 |
|
|
|
|
Ühendkuningriik |
817 |
|
|
|
|
Liit |
950 |
|
|
|
|
TAC |
Ei kohaldata |
|
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
|
|
Liik: |
Harilik hiidlest Hippoglossus hippoglossus |
Püügipiirkond: |
V ja XIV püügipiirkonna Gröönimaa veed (HAL/514GRN) |
|
|
Portugal |
125 |
|
|
|
|
Liit |
125 |
|
|
|
|
Norra |
75 (8) |
|
|
|
|
TAC |
Ei kohaldata |
|
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
|
|
Liik: |
Harilik hiidlest Hippoglossus hippoglossus |
Püügipiirkond: |
NAFO 1. piirkonna Gröönimaa veed (HAL/N1GRN.) |
|
|
Liit |
125 |
|
|
|
|
Norra |
75 (9) |
|
|
|
|
TAC |
Ei kohaldata |
|
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
|
|
Liik: |
Pikksabad Macrourus spp. |
Püügipiirkond: |
V ja XIV püügipiirkonna Gröönimaa veed (GRV/514GRN) |
|
|
Liit |
120 (10) |
|
|
|
|
TAC |
Ei kohaldata (11) |
|
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
|
|
Liik: |
Pikksabad Macrourus spp. |
Püügipiirkond: |
NAFO 1. piirkonna Gröönimaa veed (GRV/N1GRN.) |
|
|
Liit |
120 (12) |
|
|
|
|
TAC |
Ei kohaldata (13) |
|
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
|
|
Liik: |
Moiva Mallotus villosus |
Püügipiirkond: |
IIb (CAP/02B.) |
|
|
Liit |
0 |
|
|
|
|
TAC |
0 |
|
Analüütiline TAC
|
|
|
Liik: |
Moiva Mallotus villosus |
Püügipiirkond: |
V ja XIV püügipiirkonna Gröönimaa veed (CAP/514GRN) |
|
|
Taani |
0 |
|
|
|
|
Saksamaa |
0 |
|
|
|
|
Rootsi |
0 |
|
|
|
|
Ühendkuningriik |
0 |
|
|
|
|
Kõik liikmesriigid |
0 (14) |
|
|
|
|
Liit |
0 |
|
|
|
|
TAC |
Ei kohaldata |
|
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
|
|
Liik: |
Kilttursk Melanogrammus aeglefinus |
Püügipiirkond: |
I ja II püügipiirkonna Norra veed (HAD/1N2AB.) |
|
|
Saksamaa |
257 |
|
|
|
|
Prantsusmaa |
154 |
|
|
|
|
Ühendkuningriik |
789 |
|
|
|
|
Liit |
1 200 |
|
|
|
|
TAC |
Ei kohaldata |
|
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
|
|
Liik: |
Põhjaputassuu Micromesistius poutassou |
Püügipiirkond: |
Fääri saarte veed (WHB/2A4AXF) |
|
|
Taani |
880 |
|
|
|
|
Saksamaa |
60 |
|
|
|
|
Prantsusmaa |
96 |
|
|
|
|
Madalmaad |
84 |
|
|
|
|
Ühendkuningriik |
880 |
|
|
|
|
Liit |
2 000 (15) |
|
|
|
|
TAC |
Ei kohaldata (15) |
|
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
|
|
Liik: |
Harilik molva ja sinine molva Molva molva ja Molva dypterygia |
Püügipiirkond: |
Vb püügipiirkonna Fääri saarte veed (LIN/05B-F.) hariliku molva puhul; (BLI/05B-F.) sinise molva puhul |
|
|
Saksamaa |
439 |
|
|
|
|
Prantsusmaa |
975 |
|
|
|
|
Ühendkuningriik |
86 |
|
|
|
|
Liit |
1 500 (16) |
|
|
|
|
TAC |
Ei kohaldata |
|
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
|
|
Liik: |
Harilik süvameregarneel Pandalus borealis |
Püügipiirkond: |
V ja XIV püügipiirkonna Gröönimaa veed (PRA/514GRN) |
|
|
Taani |
825 |
|
|
|
|
Prantsusmaa |
825 |
|
|
|
|
Liit |
1 650 |
|
|
|
|
Norra |
2 550 |
|
|
|
|
Fääri saared |
1 300 |
|
|
|
|
TAC |
Ei kohaldata |
|
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
|
|
Liik: |
Harilik süvameregarneel Pandalus borealis |
Püügipiirkond: |
NAFO 1. piirkonna Gröönimaa veed (PRA/N1GRN.) |
|
|
Taani |
1 000 |
|
|
|
|
Prantsusmaa |
1 000 |
|
|
|
|
Liit |
2 000 |
|
|
|
|
TAC |
Ei kohaldata |
|
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
|
|
Liik: |
Põhjaatlandi süsikas Pollachius virens |
Püügipiirkond: |
I ja II püügipiirkonna Norra veed (POK/1N2AB.) |
|
|
Saksamaa |
2 040 |
|
|
|
|
Prantsusmaa |
328 |
|
|
|
|
Ühendkuningriik |
182 |
|
|
|
|
Liit |
2 550 |
|
|
|
|
TAC |
Ei kohaldata |
|
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
|
|
Liik: |
Põhjaatlandi süsikas Pollachius virens |
Püügipiirkond: |
I ja II püügipiirkonna rahvusvahelised veed (POK/1/2INT) |
|
|
Liit |
0 |
|
|
|
|
TAC |
Ei kohaldata |
|
Analüütiline TAC
|
|
|
Liik: |
Põhjaatlandi süsikas Pollachius virens |
Püügipiirkond: |
Vb püügipiirkonna Fääri saarte veed (POK/05B-F.) |
|
|
Belgia |
60 |
|
|
|
|
Saksamaa |
372 |
|
|
|
|
Prantsusmaa |
1 812 |
|
|
|
|
Madalmaad |
60 |
|
|
|
|
Ühendkuningriik |
696 |
|
|
|
|
Liit |
3 000 |
|
|
|
|
TAC |
Ei kohaldata |
|
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
|
|
Liik: |
Süvalest Reinhardtius hippoglossoides |
Püügipiirkond: |
I ja II püügipiirkonna Norra veed (GHL/1N2AB.) |
|
|
Saksamaa |
25 (17) |
|
|
|
|
Ühendkuningriik |
25 (17) |
|
|
|
|
Liit |
50 (17) |
|
|
|
|
TAC |
Ei kohaldata |
|
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
|
|
Liik: |
Süvalest Reinhardtius hippoglossoides |
Püügipiirkond: |
I ja II püügipiirkonna rahvusvahelised veed (GHL/1/2INT) |
|
|
Liit |
0 |
|
|
|
|
TAC |
Ei kohaldata |
|
Ennetuslik TAC
|
|
|
Liik: |
Süvalest Reinhardtius hippoglossoides |
Püügipiirkond: |
NAFO 1. piirkonna Gröönimaa veed (GHL/N1GRN.) |
|
|
Saksamaa |
1 925 (18) |
|
|
|
|
Liit |
1 925 (18) |
|
|
|
|
Norra |
575 (18) |
|
|
|
|
TAC |
Ei kohaldata |
|
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
|
|
Liik: |
Süvalest Reinhardtius hippoglossoides |
Püügipiirkond: |
V ja XIV püügipiirkonna Gröönimaa veed (GHL/514GRN) |
|
|
Saksamaa |
3 686 |
|
|
|
|
Ühendkuningriik |
194 |
|
|
|
|
Liit |
3 880 (19) |
|
|
|
|
Norra |
575 |
|
|
|
|
Fääri saared |
110 |
|
|
|
|
TAC |
Ei kohaldata |
|
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
|
|
Liik: |
Meriahvenad (madalvee pelaagilised) Sebastes spp. |
Püügipiirkond: |
V püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed; XII ja XIV püügipiirkonna rahvusvahelised veed (RED/51214S) |
|
|
Eesti |
0 |
|
|
|
|
Saksamaa |
0 |
|
|
|
|
Hispaania |
0 |
|
|
|
|
Prantsusmaa |
0 |
|
|
|
|
Iirimaa |
0 |
|
|
|
|
Läti |
0 |
|
|
|
|
Madalmaad |
0 |
|
|
|
|
Poola |
0 |
|
|
|
|
Portugal |
0 |
|
|
|
|
Ühendkuningriik |
0 |
|
|
|
|
Liit |
0 |
|
|
|
|
TAC |
0 |
|
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
|
|
Liik: |
Meriahvenad (süvamere pelaagilised) Sebastes spp. |
Püügipiirkond: |
V püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed; XII ja XIV püügipiirkonna rahvusvahelised veed (RED/51214D) |
|
|
Eesti |
|
|
||
|
Saksamaa |
|
|
||
|
Hispaania |
|
|
||
|
Prantsusmaa |
|
|
||
|
Iirimaa |
|
|
||
|
Läti |
|
|
||
|
Madalmaad |
|
|
||
|
Poola |
|
|
||
|
Portugal |
|
|
||
|
Ühendkuningriik |
|
|
||
|
Liit |
|
|
||
|
TAC |
|
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
||
|
Liik: |
Meriahvenad Sebastes spp. |
Püügipiirkond: |
I ja II püügipiirkonna Norra veed (RED/1N2AB.) |
|
|
Saksamaa |
766 (22) |
|
|
|
|
Hispaania |
95 (22) |
|
|
|
|
Prantsusmaa |
84 (22) |
|
|
|
|
Portugal |
405 (22) |
|
|
|
|
Ühendkuningriik |
150 (22) |
|
|
|
|
Liit |
1 500 (22) |
|
|
|
|
TAC |
Ei kohaldata |
|
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
|
|
Liik: |
Meriahvenad Sebastes spp. |
Püügipiirkond: |
I ja II püügipiirkonna rahvusvahelised veed (RED/1/2INT) |
|
|
Liit |
|
|
||
|
TAC |
Kehtestatakse hiljem |
|
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
|
|
Liik: |
Meriahvenad (pelaagilised) Sebastes spp. |
Püügipiirkond: |
NAFO 1F püügipiirkonna Gröönimaa veed; V ja XIV püügipiirkonna Gröönimaa veed (RED/N1G14P) |
|
|
Saksamaa |
|
|
||
|
Prantsusmaa |
|
|
||
|
Ühendkuningriik |
|
|
||
|
Liit |
|
|
||
|
Norra |
|
|
||
|
Fääri saared |
|
|
||
|
TAC |
Ei kohaldata |
|
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
|
|
Liik: |
Meriahvenad (põhjalähedased) Sebastes spp. |
Püügipiirkond: |
NAFO 1F püügipiirkonna Gröönimaa veed; V ja XIV püügipiirkonna Gröönimaa veed (RED/N1G14D) |
|
|
Saksamaa |
1 976 (29) |
|
|
|
|
Prantsusmaa |
10 (29) |
|
|
|
|
Ühendkuningriik |
14 (29) |
|
|
|
|
Liit |
2 000 (29) |
|
|
|
|
TAC |
Ei kohaldata |
|
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
|
|
Liik: |
Meriahvenad Sebastes spp. |
Püügipiirkond: |
Va püügipiirkonna Islandi veed (RED/05A-IS) |
|
|
Belgia |
|
|
||
|
Saksamaa |
|
|
||
|
Prantsusmaa |
|
|
||
|
Ühendkuningriik |
|
|
||
|
Liit |
|
|
||
|
TAC |
Ei kohaldata |
|
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
|
|
Liik: |
Meriahvenad Sebastes spp. |
Püügipiirkond: |
Vb püügipiirkonna Fääri saarte veed (RED/05B-F.) |
|
|
Belgia |
8 |
|
|
|
|
Saksamaa |
1 012 |
|
|
|
|
Prantsusmaa |
68 |
|
|
|
|
Ühendkuningriik |
12 |
|
|
|
|
Liit |
1 100 |
|
|
|
|
TAC |
Ei kohaldata |
|
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
|
|
Liik: |
Muud liigid |
Püügipiirkond: |
I ja II püügipiirkonna Norra veed (OTH/1N2AB.) |
|
|
Saksamaa |
117 (32) |
|
|
|
|
Prantsusmaa |
47 (32) |
|
|
|
|
Ühendkuningriik |
186 (32) |
|
|
|
|
Liit |
350 (32) |
|
|
|
|
TAC |
Ei kohaldata |
|
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
|
|
Liik: |
Muud liigid (33) |
Püügipiirkond: |
Vb püügipiirkonna Fääri saarte veed (OTH/05B-F.) |
|
|
Saksamaa |
322 |
|
|
|
|
Prantsusmaa |
289 |
|
|
|
|
Ühendkuningriik |
189 |
|
|
|
|
Liit |
800 |
|
|
|
|
TAC |
Ei kohaldata |
|
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
|
|
Liik: |
Lestalised |
Püügipiirkond: |
Vb püügipiirkonna Fääri saarte veed (FLX/05B-F.) |
|
|
Saksamaa |
54 |
|
|
|
|
Prantsusmaa |
42 |
|
|
|
|
Ühendkuningriik |
204 |
|
|
|
|
Liit |
300 |
|
|
|
|
TAC |
Ei kohaldata |
|
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
|
(1) Püük on keelatud ajavahemikul 1. jaanuarist 31. märtsini NAFO 1. piirkonna Gröönimaa vetes põhja pool 64° 15′ N.
(2) Komisjonile saakide kohta aruande esitamisel tuleb teatada ka igas järgnevalt nimetatud piirkonnas püütud kogused: NEAFCi reguleeritav piirkond ja liidu veed.
(3) Esialgne kvoot 2015. aastal kuni toimuvad NEAFCi rannikuriikide vahelised kalandusläbirääkimised.
(4) Käesolevale kvoodile kehtivad järgmised tingimused, v.a kaaspüügile:
|
1. |
püük on keelatud 1. aprillist kuni 31. maini 2015; |
|
2. |
püüda võib ainult NAFO 1F püügipiirkonna Gröönimaa vetes ja ICESi XIV püügipiirkonna Gröönimaa vetes vähemalt kahes järgmisest neljast piirkonnast:
|
(5) Välja arvatud Saksamaa, Hispaania, Prantsusmaa, Poola, Portugal ja Ühendkuningriik.
(6) Liidu kasutuses olevate tursavarude osa jaotamine Teravmägede ja Karusaare püügipiirkonnas ja kaasnenud kilttursa kaaspüük ei piira ühelgi viisil 1920. aasta Pariisi lepingust tulenevaid õigusi ega kohustusi.
(7) Kilttursa kaaspüük võib olla kuni 14 % loomuse kohta. Kilttursa kaaspüügi kogused lisanduvad tursakvoodile.
(8) Püütakse õngejadadega (HAL/*514GN).
(9) Püütakse õngejadadega (HAL/*N1GRN).
(10) Eritingimus: kalju-tömppeakala (Coryphaenoides rupestris) (RNG/514GRN) ja põhja-pikksaba (Macrourus berglax) (RHG/514GRN) ei püüta sihtliigina. Neid püütakse üksnes kaaspüügina ning nende püügist teatatakse eraldi.
(11) Allpool osutatud kogumaht tonnides eraldatakse Norrale ning seda võib püüda kas NAFO 1 TAC-piirkonnas või Gröönimaa vetes (GRV/514N1G). Eritingimus sellele kogusele: kalju-tömppeakala (Coryphaenoides rupestris) (RNG/514NIG) ja põhja-pikksaba (Macrourus berglax) (RHG/514NIG) ei püüta sihtliigina. Neid püütakse üksnes kaaspüügina ning nende püügist teatatakse eraldi.
60
(12) Eritingimus: kalju-tömppeakala (Coryphaenoides rupestris) (RNG/N1GRN.) ja põhja-pikksaba (Macrourus berglax) (RHG/N1GRN.) ei püüta sihtliigina. Neid püütakse üksnes kaaspüügina ning nende püügist teatatakse eraldi.
(13) Allpool osutatud kogumaht tonnides eraldatakse Norrale ning seda võib püüda kas TAC-piirkonnas või Gröönimaa V ja XIV piirkonna vetes (GRV/514N1G). Eritingimus sellele kogusele: kalju-tömppeakala (Coryphaenoides rupestris) (RNG/514NIG) ja põhja-pikksaba (Macrourus berglax) (RHG/514NIG) ei püüta sihtliigina. Neid püütakse üksnes kaaspüügina ning nende püügist teatatakse eraldi.
60
(14) Taani, Saksamaa, Rootsi ja Ühendkuningriik võivad kasutada „kõigi liikmesriikide” kvooti ainult oma kvoodi ammendamisel. Liikmesriigid, kellele kuulub üle 10 % liidu kvoodist, ei tohi kasutada „kõigi liikmesriikide” kvooti.
(15) Põhjaputassuu saak võib sisaldada põhjaatlandi hõbekala vältimatut kaaspüüki.
(16) Kalju-tömppeakala ja süsisaba kaaspüük arvestatakse käesoleva kvoodi hulka kuni järgmise normi ulatuses (OTH/*05B-F): 500
(17) Üksnes kaaspüük. Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud.
(18) Tohib püüda lõuna pool 68°N.
(19) Püütakse korraga kuni kuue laevaga.
(20) Võib püüda ainult piirkonnas, mis asub järgmiste koordinaatidega määratud alas:
|
Punkt |
Laiuskraad |
Pikkuskraad |
|
1 |
64°45′N |
28°30′W |
|
2 |
62°50′N |
25°45′W |
|
3 |
61°55′N |
26°45′W |
|
4 |
61°00′N |
26°30′W |
|
5 |
59°00′N |
30°00′W |
|
6 |
59°00′N |
34°00′W |
|
7 |
61°30′N |
34°00′W |
|
8 |
62°50′N |
36°00′W |
|
9 |
64°45′N |
28°30′W |
(21) Võib püüda ainult 10. maist kuni 1. juulini 2015.
(22) Üksnes kaaspüük. Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud.
(23) Püük toimub üksnes ajavahemikul 1. juulist kuni 31. detsembrini 2015. Püük lõpetatakse, kui NEAFCi osalised on lubatud kogupüügi täielikult ära kasutanud. Komisjon teavitab liikmesriike kuupäevast, mil NEAFCi sekretariaat teatab NEAFCi osalistele, et lubatud kogupüük on täielikult ära kasutatud. Liikmesriigid keelavad alates sellest kuupäevast oma lipu all sõitvatel laevadel meriahvena sihtpüügi.
(24) Liikmesriigid piiravad muu kalapüügiga kaasnevat meriahvena kaaspüüki nii, et see ei moodustaks üle 1 % kogu pardal hoitavast saagist.
(25) 10. maist kuni 1. juulini 2015 võib püüda ainult pelaagilist meriahvenat pelaagilise traalnoodaga.
(26) Võib püüda ainult Gröönimaa vetes meriahvena kaitsealal järgmisi koordinaate ühendavate joontega piiratud alal:
|
Punkt |
Laiuskraad |
Pikkuskraad |
|
1 |
64°45′N |
28°30′W |
|
2 |
62°50′N |
25°45′W |
|
3 |
61°55′N |
26°45′W |
|
4 |
61°00′N |
26°30′W |
|
5 |
59°00′N |
30°00′W |
|
6 |
59°00′N |
34°00′W |
|
7 |
61°30′N |
34°00′W |
|
8 |
62°50′N |
36°00′W |
|
9 |
64°45′N |
28°30′W |
(27) Eritingimus: seda kvooti võib püüda ka eespool osutatud meriahvena kaitseala rahvusvahelistes vetes (RED/*5-14P).
(28) Võib püüda ainult V ja XIV püügipiirkonna Gröönimaa vetes (RED/*514GN).
(29) Võib püüda ainult traaliga ning järgmiste koordinaatidega määratletud joonest ainult põhja ja lääne pool
|
Punkt |
Laiuskraad |
Pikkuskraad |
|
1 |
59°15′N |
54°26′W |
|
2 |
59°15′N |
44°00′W |
|
3 |
59°30′N |
42°45′W |
|
4 |
60°00′N |
42°00′W |
|
5 |
62°00′N |
40°30′W |
|
6 |
62°00′N |
40°00′W |
|
7 |
62°40′N |
40°15′W |
|
8 |
63°09′N |
39°40′W |
|
9 |
63°30′N |
37°15′W |
|
10 |
64°20′N |
35°00′W |
|
11 |
65°15′N |
32°30′W |
|
12 |
65°15′N |
29°50′W |
(30) Kaasa arvatud vältimatu kaaspüük (välja arvatud tursk).
(31) Tohib püüda üksnes juulist kuni detsembrini 2015.
(32) Üksnes kaaspüük. Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud.
(33) Välja arvatud kaubandusliku väärtuseta kalaliigid.
IC LISA
ATLANDI OOKEANI LOODEOSA
NAFO KONVENTSIOONI ALA
|
Liik: |
Tursk Gadus morhua |
Püügipiirkond: |
NAFO 2J3KL (COD/N2J3KL) |
|
|
Liit |
0 (1) |
|
|
|
|
TAC |
0 (1) |
|
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
|
|
Liik: |
Tursk Gadus morhua |
Püügipiirkond: |
NAFO 3NO (COD/N3NO.) |
|
|
Liit |
0 (2) |
|
|
|
|
TAC |
0 (2) |
|
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
|
|
Liik: |
Tursk Gadus morhua |
Püügipiirkond: |
NAFO 3M (COD/N3M.) |
|
|
Eesti |
153 |
|
|
|
|
Saksamaa |
642 |
|
|
|
|
Läti |
153 |
|
|
|
|
Leedu |
153 |
|
|
|
|
Poola |
523 |
|
|
|
|
Hispaania |
1 975 |
|
|
|
|
Prantsusmaa |
275 |
|
|
|
|
Portugal |
2 708 |
|
|
|
|
Ühend-kuningriik |
1 285 |
|
|
|
|
Liit |
7 867 |
|
|
|
|
TAC |
13 795 |
|
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
|
|
Liik: |
Pikklest Glyptocephalus cynoglossus |
Püügipiirkond: |
NAFO 3L (WIT/N3L.) |
|
|
Liit |
0 (3) |
|
|
|
|
TAC |
0 (3) |
|
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
|
|
Liik: |
Pikklest Glyptocephalus cynoglossus |
Püügipiirkond: |
NAFO 3NO (WIT/N3NO.) |
|
|
Eesti |
44 |
|
|
|
|
Läti |
44 |
|
|
|
|
Leedu |
44 |
|
|
|
|
Liit |
133 |
|
|
|
|
TAC |
1 000 |
|
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
|
|
Liik: |
Harilik karelest Hippoglossoides platessoides |
Püügipiirkond: |
NAFO 3M (PLA/N3M.) |
|
|
Liit |
0 (4) |
|
|
|
|
TAC |
0 (4) |
|
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
|
|
Liik: |
Harilik karelest Hippoglossoides platessoides |
Püügipiirkond: |
NAFO 3LNO (PLA/N3LNO.) |
|
|
Liit |
0 (5) |
|
|
|
|
TAC |
0 (5) |
|
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
|
|
Liik: |
Lühiuimkalmaar Illex illecebrosus |
Püügipiirkond: |
NAFO alapiirkonnad 3 ja 4 (SQI/N34.) |
|
|
Eesti |
128 (6) |
|
|
|
|
Läti |
128 (6) |
|
|
|
|
Leedu |
128 (6) |
|
|
|
|
Poola |
227 (6) |
|
|
|
|
Liit |
|
|
||
|
TAC |
34 000 |
|
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
|
|
Liik: |
Ruske soomuslest Limanda ferruginea |
Püügipiirkond: |
NAFO 3LNO (YEL/N3LNO.) |
|
|
Liit |
0 (8) |
|
|
|
|
TAC |
0 |
|
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
|
|
Liik: |
Moiva Mallotus villosus |
Püügipiirkond: |
NAFO 3NO (CAP/N3NO.) |
|
|
Liit |
0 (9) |
|
|
|
|
TAC |
0 (9) |
|
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
|
|
Liik: |
Harilik süvameregarneel Pandalus borealis |
Püügipiirkond: |
NAFO 3L (10) (PRA/N3L.) |
|
|
Eesti |
0 (11) |
|
|
|
|
Läti |
0 (11) |
|
|
|
|
Leedu |
0 (11) |
|
|
|
|
Poola |
0 (11) |
|
|
|
|
Hispaania |
0 (11) |
|
|
|
|
Portugal |
0 (11) |
|
|
|
|
Liit |
0 (11) |
|
|
|
|
TAC |
0 (11) |
|
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
|
|
Liik: |
Harilik süvameregarneel Pandalus borealis |
Püügipiirkond: |
NAFO 3M (12) (PRA/*N3M.) |
|
|
TAC |
|
Analüütiline TAC
|
||
|
Liik: |
Süvalest Reinhardtius hippoglossoides |
Püügipiirkond: |
NAFO 3LMNO (GHL/N3LMNO) |
|
|
Eesti |
313 |
|
|
|
|
Saksamaa |
319 |
|
|
|
|
Läti |
44 |
|
|
|
|
Leedu |
22 |
|
|
|
|
Hispaania |
4 281 |
|
|
|
|
Portugal |
1 789 |
|
|
|
|
Liit |
6 768 |
|
|
|
|
TAC |
11 543 |
|
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
|
|
Liik: |
Railased Rajidae |
Püügipiirkond: |
NAFO 3LNO (SKA/N3LNO.) |
|
|
Eesti |
283 |
|
|
|
|
Leedu |
62 |
|
|
|
|
Hispaania |
3 403 |
|
|
|
|
Portugal |
660 |
|
|
|
|
Liit |
4 408 |
|
|
|
|
TAC |
7 000 |
|
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
|
|
Liik: |
Meriahvenad Sebastes spp. |
Püügipiirkond: |
NAFO 3LN (RED/N3LN.) |
|
|
Eesti |
514 |
|
|
|
|
Saksamaa |
354 |
|
|
|
|
Läti |
514 |
|
|
|
|
Leedu |
514 |
|
|
|
|
Liit |
1 896 |
|
|
|
|
TAC |
10 400 |
|
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
|
|
Liik: |
Meriahvenad Sebastes spp. |
Püügipiirkond: |
NAFO 3M (RED/N3M.) |
|
|
Eesti |
1 571 (15) |
|
|
|
|
Saksamaa |
513 (15) |
|
|
|
|
Läti |
1 571 (15) |
|
|
|
|
Leedu |
1 571 (15) |
|
|
|
|
Hispaania |
233 (15) |
|
|
|
|
Portugal |
2 354 (15) |
|
|
|
|
Liit |
7 813 (15) |
|
|
|
|
TAC |
6 700 (15) |
|
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
|
|
Liik: |
Meriahvenad Sebastes spp. |
Püügipiirkond: |
NAFO 3O (RED/N3O.) |
|
|
Hispaania |
1 771 |
|
|
|
|
Portugal |
5 229 |
|
|
|
|
Liit |
7 000 |
|
|
|
|
TAC |
20 000 |
|
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
|
|
Liik: |
Meriahvenad Sebastes spp. |
Püügipiirkond: |
NAFO alapiirkond 2, rajoonid 1F ja 3K (RED/N1F3K.) |
|
|
Läti |
0 (16) |
|
|
|
|
Leedu |
0 (16) |
|
|
|
|
Liit |
0 (16) |
|
|
|
|
TAC |
0 (16) |
|
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
|
|
Liik: |
Valge ameerikaluts Urophycis tenuis |
Püügipiirkond: |
NAFO 3NO (HKW/N3NO.) |
|
|
Hispaania |
255 |
|
|
|
|
Portugal |
333 |
|
|
|
|
Liit |
588 (17) |
|
|
|
|
TAC |
1 000 |
|
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
|
(1) Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud. Seda liiki püütakse üksnes kaaspüügina järgmiste piirangutega: maksimaalselt 1 250 kg või 5 %, olenevalt sellest, kumb on suurem.
(2) Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud. Seda liiki püütakse üksnes kaaspüügina, maksimaalselt 1 000 kg või 4 %, olenevalt sellest, kumb on suurem.
(3) Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud. Seda liiki püütakse üksnes kaaspüügina järgmiste piirangutega: maksimaalselt 1 250 kg või 5 %, olenevalt sellest, kumb on suurem.
(4) Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud. Seda liiki püütakse üksnes kaaspüügina järgmiste piirangutega: maksimaalselt 1 250 kg või 5 %, olenevalt sellest, kumb on suurem.
(5) Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud. Seda liiki püütakse üksnes kaaspüügina järgmiste piirangutega: maksimaalselt 1 250 kg või 5 %, olenevalt sellest, kumb on suurem.
(6) Tohib püüda 1. juulist kuni 31. detsembrini 2015.
(7) Puudub liidu kindlaksmääratud osa. Järgmine kogus tonnides antakse kasutada Kanadale ja liidu liikmesriikidele, välja arvatud Eesti, Läti, Leedu ja Poola: 611
(8) Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud. Seda liiki püütakse üksnes kaaspüügina järgmiste piirangutega: maksimaalselt 2 500 kg või 10 %, olenevalt sellest, kumb on suurem.
(9) Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud. Seda liiki püütakse üksnes kaaspüügina järgmiste piirangutega: maksimaalselt 1 250 kg või 5 %, olenevalt sellest, kumb on suurem.
(10) Välja arvatud ala, mis on piiritletud järgmiste koordinaatidega:
|
Punkt nr |
Põhjalaius |
Läänepikkus |
|
1 |
47° 20′ 0 |
46° 40′ 0 |
|
2 |
47° 20′ 0 |
46° 30′ 0 |
|
3 |
46° 00′ 0 |
46° 30′ 0 |
|
4 |
46° 00′ 0 |
46° 40′ 0 |
(11) Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud. Seda liiki püütakse üksnes kaaspüügina järgmistes piirmäärades: kuni 1 250 kg või 5 %, olenevalt sellest, kumb on suurem.
(12) Seda varu võib püüda ka rajoonis 3L järgmiste koordinaatidega piiratud alal:
|
Punkt nr |
Põhjalaius |
Läänepikkus |
|
1 |
47° 20′ 0 |
46° 40′ 0 |
|
2 |
47° 20′ 0 |
46° 30′ 0 |
|
3 |
46° 00′ 0 |
46° 30′ 0 |
|
4 |
46° 00′ 0 |
46° 40′ 0 |
Peale selle on krevetipüük keelatud 1. juunist31. detsembrini 2015 järgmiste koordinaatidega piiratud alal:
|
Punkt nr |
Põhjalaius |
Läänepikkus |
|
1 |
47° 55′ 0 |
45° 00′ 0 |
|
2 |
47° 30′ 0 |
44° 15′ 0 |
|
3 |
46° 55′ 0 |
44° 15′ 0 |
|
4 |
46° 35′ 0 |
44° 30′ 0 |
|
5 |
46° 35′ 0 |
45° 40′ 0 |
|
6 |
47° 30′ 0 |
45° 40′ 0 |
|
7 |
47° 55′ 0 |
45° 00′ 0 |
(13) Ei ole asjakohane. Püüki reguleeritakse püügikoormuse piiramise abil. Asjaomased liikmesriigid väljastavad oma kõnealuse püügiga tegelevatele kalalaevadele kalapüügilube ning teatavad kooskõlas määrusega (EÜ) nr 1224/2009 nendest lubadest komisjonile enne laeva püügitegevuse algust.
|
Liikmesriik |
Laevade maksimaalne arv |
Püügipäevade maksimaalne arv |
|
Taani |
0 |
0 |
|
Eesti |
0 |
0 |
|
Hispaania |
0 |
0 |
|
Läti |
0 |
0 |
|
Leedu |
0 |
0 |
|
Poola |
0 |
0 |
|
Portugal |
0 |
0 |
(14) Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud. Seda liiki püütakse üksnes kaaspüügina järgmiste piirangutega: maksimaalselt 1 250 kg või 5 %, olenevalt sellest, kumb on suurem.
(15) Selle kvoodi alla kuuluval püügil tuleb järgida kõnealusele varule kõigi NAFO lepinguosaliste jaoks kehtestatud TACi. Selle TACi piires ei või enne 1. juulit 2015 püüda rohkem kui poolaastaks ette nähtud järgmiselt: 3 350
6 500 tonni ammendamisel tuleb lõpetada kõnealuse varu sihtpüük. Ülejäänud TACi võib püüda kaaspüügina ja see on piiratud 5 %ga tursasaagist 3M piirkonnas .
(16) Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud. Seda liiki püütakse üksnes kaaspüügina järgmiste piirangutega: maksimaalselt 1 250 kg või 5 %, olenevalt sellest, kumb on suurem.
(17) Kui NAFO kaitse- ja rakendusmeetmete IA lisa joonealuse märkuse 27 kohaselt kinnitavad lepinguosalised, et TAC on 2 000 tonni, on liidu ja liikmesriikide vastavad kvoodid järgmised:
|
Hispaania |
509 |
|
Portugal |
667 |
|
Liit |
1 176 |
ID LISA
PIKA RÄNDEGA LIIGID — KÕIK PÜÜGIPIIRKONNAD
Nende püügipiirkondade lubatud kogupüük on vastu võetud tuunipüügi küsimustega tegelevate selliste rahvusvaheliste kalandusorganisatsioonide raames nagu ICCAT.
|
Liik: |
Harilik tuun Thunnus thynnus |
Püügipiirkond: |
Atlandi ookean, ida pool 45° läänepikkust, ja Vahemeri (BFT/AE45WM) |
|
|
Küpros |
81,99 (4) |
|
|
|
|
Kreeka |
152,39 |
|
|
|
|
Hispaania |
|
|
||
|
Prantsusmaa |
|
|
||
|
Horvaatia |
461,16 (6) |
|
|
|
|
Itaalia |
|
|
||
|
Malta |
188,93 (4) |
|
|
|
|
Portugal |
278,05 |
|
|
|
|
Muud liikmesriigid |
32,97 (1) |
|
|
|
|
Liit |
|
|
||
|
TAC |
15 821 |
|
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
|
|
Liik: |
Mõõkkala Xiphias gladius |
Püügipiirkond: |
Atlandi ookean, põhja pool 5° põhjalaiust (SWO/AN05N) |
|
|
Hispaania |
7 167,47 (8) |
|
|
|
|
Portugal |
1 035,24 (8) |
|
|
|
|
Muud liikmesriigid |
|
|
||
|
Liit |
8 347,50 |
|
|
|
|
TAC |
13 700 |
|
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
|
|
Liik: |
Mõõkkala Xiphias gladius |
Püügipiirkond: |
Atlandi ookean, lõuna pool 5° põhjalaiust (SWO/AS05N) |
|
|
Hispaania |
5 248,01 (9) |
|
|
|
|
Portugal |
447,18 (9) |
|
|
|
|
Liit |
5 695,19 |
|
|
|
|
TAC |
15 000 |
|
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
|
|
Liik: |
Põhjapoolne pikkuim-tuun Thunnus alalunga |
Püügipiirkond: |
Atlandi ookean, põhja pool 5° põhjalaiust (ALB/AN05N) |
|
|
Iirimaa |
2 510,64 (11) |
|
|
|
|
Hispaania |
17 690,58 (11) |
|
|
|
|
Prantsusmaa |
4 421,71 (11) |
|
|
|
|
Ühendkuningriik |
195,89 (11) |
|
|
|
|
Portugal |
2 120,3 (11) |
|
|
|
|
Liit |
26 939,13 (10) |
|
|
|
|
TAC |
28 000 |
|
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
|
|
Liik: |
Lõunapoolne pikkuim-tuun Thunnus alalunga |
Püügipiirkond: |
Atlandi ookean, lõuna pool 5° põhjalaiust (ALB/AS05N) |
|
|
Hispaania |
847,44 |
|
|
|
|
Prantsusmaa |
278,5 |
|
|
|
|
Portugal |
593,06 |
|
|
|
|
Liit |
1 719 |
|
|
|
|
TAC |
24 000 |
|
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
|
|
Liik: |
Suursilm-tuun Thunnus obesus |
Püügipiirkond: |
Atlandi ookean (BET/ATLANT) |
|
|
Hispaania |
15 158,0 |
|
|
|
|
Prantsusmaa |
8 905,37 |
|
|
|
|
Portugal |
5 403,73 |
|
|
|
|
Liit |
29 467,10 |
|
|
|
|
TAC |
85 000 |
|
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
|
|
Liik: |
Sinine marliin Makaira nigricans |
Püügipiirkond: |
Atlandi ookean (BUM/ATLANT) |
|
|
Hispaania |
10,36 |
|
|
|
|
Prantsusmaa |
454,84 |
|
|
|
|
Portugal |
62,80 |
|
|
|
|
Liit |
528,00 |
|
|
|
|
TAC |
1 985 |
|
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
|
|
Liik: |
Valge odanina Tetrapturus albidus |
Püügipiirkond: |
Atlandi ookean (WHM/ATLANT) |
|
|
Hispaania |
24,31 |
|
|
|
|
Portugal |
27,3 |
|
|
|
|
Liit |
51,61 |
|
|
|
|
TAC |
355 |
|
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
|
(1) Välja arvatud Küpros, Kreeka, Hispaania, Prantsusmaa, Horvaatia, Itaalia, Malta ja Portugal, ning ainult kaaspüügina.
(2) Eritingimus: selle lubatud kogupüügi piires kohaldatakse IV lisa punktis 1 (BFT/*8301) osutatud laevade suhtes järgmisi hariliku tuuni, mille kaal ja suurus on 8 kg/75 cm ja 30 kg/115 cm vahel, püügi piirnorme ja jaotust liikmesriikide vahel:
|
Hispaania |
452,12 |
|
Prantsusmaa |
203,99 |
|
Liit |
656,10 |
(3) Eritingimus: selle lubatud kogupüügi piires kohaldatakse IV lisa punktis 1 (BFT/*641) osutatud laevade suhtes hariliku tuuni, mille kaal on vähemalt 6,4 kg ja pikkus 70 cm, püügi järgmisi piirnorme ja jaotust liikmesriikide vahel:
|
Prantsusmaa |
100,00 |
|
Liit |
100,00 |
(4) Eritingimus: selle lubatud kogupüügi piires kohaldatakse IV lisa punktis 2 (BFT/*8302) osutatud laevade suhtes järgmisi hariliku tuuni, mille kaal ja suurus on 8 kg/75 cm ja 30 kg/115 cm vahel, püügi piirnorme ja jaotust liikmesriikide vahel:
|
Hispaania |
59,14 |
|
Prantsusmaa |
58,35 |
|
Itaalia |
46,06 |
|
Küpros |
3,78 |
|
Malta |
5,56 |
|
Liit |
172,89 |
(5) Eritingimus: selle lubatud kogupüügi piires kohaldatakse IV lisa punktis 3 (BFT/*643) osutatud laevade suhtes järgmisi hariliku tuuni, mille kaal ja suurus on 8 kg/75 cm ja 30 kg/115 cm vahel, püügi piirnorme ja jaotust liikmesriikide vahel:
|
Itaalia |
46,06 |
|
Liit |
46,06 |
(6) Eritingimus: selle lubatud kogupüügi piires kohaldatakse IV lisa punktis 3 (BFT/*8303F) osutatud laevade suhtes järgmisi kasvatamiseks ettenähtud hariliku tuuni, mille kaal ja suurus on 8 kg/75 cm ja 30 kg/115 cm vahel, püügi piirnorme ja jaotusi liikmesriikide vahel:
|
Horvaatia |
415,04 |
|
Liit |
415,04 |
(7) Välja arvatud Hispaania ja Portugal, ning üksnes kaaspüük.
(8) Eritingimus: kuni 2,39 % sellest kogusest võib püüda Atlandi ookeanis, lõuna pool 5° põhjalaiust (SWO/*AS05N).
(9) Eritingimus: kuni 3,51 % sellest kogusest võib püüda Atlandi ookeanis, põhja pool 5° põhjalaiust (SWO/*AN05N).
(10) Kooskõlas määruse (EÜ) nr 520/2007 [1] artikliga 12 on sihtliigina põhjapoolset pikkuim-tuuni püüdvate liidu kalalaevade arv järgmine: 1 253
|
[1] |
Nõukogu 7. mai 2007. aasta määrus (EÜ) nr 520/2007, milles sätestatakse tehnilised meetmed teatavate pika rändega kalavarude kaitseks (ELT L 123, 12.5.2007, lk 3). |
(11) Maksimaalne liikmesriigi lipu all sõitvate kalalaevade arv, kellel on kooskõlas määruse (EÜ) nr 520/2007 artikliga 12 lubatud püüda sihtliigina põhjapoolset pikkuim-tuuni, jaotub liikmesriikide vahel järgmiselt:
|
Liikmesriik |
Laevade maksimaalne arv |
|
Iirimaa |
50 |
|
Hispaania |
730 |
|
Prantsusmaa |
151 |
|
Ühendkuningriik |
12 |
|
Portugal |
310 |
IE LISA
ANTARKTIKA
CCAMLRi KONVENTSIOONI ALA
Kõnealuseid CCAMLRi poolt vastu võetud lubatud kogupüüke (TAC) ei eraldata CCAMLRi liikmetele ning seetõttu on liidu osa kindlaks määramata. Püügitulemusi kontrollib CCAMLRi sekretariaat, kes teeb teatavaks aja, millal tuleb püük TACi ammendamise tõttu lõpetada.
Neid lubatud kogupüüke kohaldatakse 1. detsembrist 2014 kuni 30. novembrini 2015, kui ei ole sätestatud teisiti.
|
Liik: |
Haugjääkala Champsocephalus gunnari |
Püügipiirkond: |
FAO 48.3 Antarktika (ANI/F483.) |
|
|
TAC |
2 659 |
|
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
|
|
Liik: |
Haugjääkala Champsocephalus gunnari |
Püügipiirkond: |
FAO 58.5.2 Antarktika (1) (ANI/F5852.) |
|
|
TAC |
309 |
|
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
|
|
Liik: |
Krokodilljääkala Chaenocephalus aceratus |
Püügipiirkond: |
FAO 48.3 Antarktika (SSI/F483.) |
|
|
TAC |
2 200 (2) |
|
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
|
|
Liik: |
Kergueleni jääkala Channichthys rhinoceratus |
Püügipiirkond: |
FAO 58.5.2 Antarktika (LIC/F5852.) |
|
|
TAC |
150 (3) |
|
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
|
|
Liik: |
Patagoonia kihvkala Dissostichus eleginoides |
Püügipiirkond: |
FAO 48.3 Antarktika (TOP/F483.) |
|||||||
|
TAC |
2 400 (4) |
|
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
|||||||
|
Eritingimus: Eespool nimetatud kvootide piires ei tohi nimetatud alapiirkondades püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:
Majandamispiirkond A: 48° W kuni 43°30′ W — 52°30′ S kuni 56° S (TOP/*F483A) 0 Majandamispiirkond B: 43° 30′ W kuni 40° W — 52° 30′ S kuni 56° S (TOP/*F483B): 720 Majandamispiirkond C: 40° W kuni 33° 30′ W — 52° 30′ S kuni 56° S (TOP/*F483C): 1 680 |
||||||||||
|
Liik: |
Patagoonia kihvkala Dissostichus eleginoides |
Püügipiirkond: |
FAO 48.4 Antarktika vete põhjaosa (TOP/F484N.) |
|
|
TAC |
42 (5) |
|
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
|
|
Liik: |
Patagoonia kihvkala Dissostichus eleginoides |
Püügipiirkond: |
FAO 58.5.2 Antarktika (TOP/F5852.) |
|
|
TAC |
4 410 (6) |
|
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
|
|
Liik: |
Antarktika kihvkala Dissostichus mawsoni |
Püügipiirkond: |
FAO 48.4 Antarktika vete lõunaosa (TOA/F484S.) |
|
|
TAC |
28 (7) |
|
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
|
|
Liik: |
Tavaline hiilgevähk Euphausia superba |
Püügipiirkond: |
FAO 48 (KRI/F48.) |
|||||||||
|
TAC |
5 610 000 |
|
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
|||||||||
|
Eritingimus: Kombineeritud kogupüügi 620 000 tonni piires ei tohi nimetatud alapiirkondades püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:
Rajoon 48.1 (KRI/*F481.): 155 000 Rajoon 48.2 (KRI/*F482.): 279 000 Rajoon 48.3 (KRI/*F483.): 279 000 Rajoon 48.4 (KRI/*F484.): 93 000 |
||||||||||||
|
Liik: |
Tavaline hiilgevähk Euphausia superba |
Püügipiirkond: |
FAO 58.4.1 Antarktika (KRI/F5841.) |
|||||
|
TAC |
440 000 |
|
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
|||||
|
Eritingimus: Eespool nimetatud kvootide piires ei tohi nimetatud alapiirkondades püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:
Rajoon 58.4.1 lääne pool 115° idapikkust (KRI/*F-41W) 277 000 Rajoon 58.4.1 ida pool 115° idalaiust (KRI/*F-41E) 163 000 |
||||||||
|
Liik: |
Tavaline hiilgevähk Euphausia superba |
Püügipiirkond: |
FAO 58.4.2 Antarktika (KRI/F5842.) |
|||||
|
TAC |
2 645 000 |
|
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
|||||
|
Eritingimus: Eespool nimetatud kvootide piires ei tohi nimetatud alapiirkondades püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:
Rajoon 58.4.2 lääne pool 55° idapikkust (KRI/*F-42W): 260 000 Rajoon 58.4.2 ida pool 55° idapikkust (KRI/*F-42E): 192 000 |
||||||||
|
Liik: |
Roheline rüntnototeenia Gobionotothen gibberifrons |
Püügipiirkond: |
FAO 48.3 Antarktika (NOG/F483.) |
|
|
TAC |
1 470 (8) |
|
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
|
|
Liik: |
Hall nototeenia Lepidonotothen squamifrons |
Püügipiirkond: |
FAO 48.3 Antarktika (NOS/F483.) |
|
|
TAC |
300 (9) |
|
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
|
|
Liik: |
Hall nototeenia Lepidonotothen squamifrons |
Püügipiirkond: |
FAO 58.5.2 Antarktika (NOS/F5852.) |
|
|
TAC |
80 (10) |
|
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
|
|
Liik: |
Pikksabad Macrourus spp. |
Püügipiirkond: |
FAO 58.5.2 Antarktika (GRV/F5852.) |
|
|
TAC |
360 (11) |
|
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
|
|
Liik: |
Pikksabad Macrourus spp. |
Püügipiirkond: |
FAO 48.3 Antarktika (GRV/F483.) |
|
|
TAC |
120 (12) |
|
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
|
|
Liik: |
Pikksabad Macrourus spp. |
Püügipiirkond: |
FAO 48.4 Antarktika (GRV/F484.) |
|
|
TAC |
11 (13) |
|
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
|
|
Liik: |
Marmornototeenia Notothenia rossii |
Püügipiirkond: |
FAO 48.3 Antarktika (NOR/F483.) |
|
|
TAC |
300 (14) |
|
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
|
|
Liik: |
Krabid Paralomis spp. |
Püügipiirkond: |
FAO 48.3 Antarktika (PAI/F483.) |
|
|
TAC |
0 |
|
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
|
|
Liik: |
Tume ebajääkala Pseudochaenichthys georgianus |
Püügipiirkond: |
FAO 48.3 Antarktika (SGI/F483.) |
|
|
TAC |
300 (15) |
|
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
|
|
Liik: |
Railised Rajiformes |
Püügipiirkond: |
FAO 48.3 Antarktika (SRX/F483.) |
|
|
TAC |
120 (16) |
|
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
|
|
Liik: |
Railised Rajiformes |
Püügipiirkond: |
FAO 48.4 Antarktika (SRX/F484.) |
|
|
TAC |
3 (17) |
|
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
|
|
Liik: |
Railised Rajiformes |
Püügipiirkond: |
FAO 58.5.2 Antarktika (SRX/F5852.) |
|
|
TAC |
120 (18) |
|
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
|
|
Liik: |
Muud liigid |
Püügipiirkond: |
FAO 58.5.2 Antarktika (OTH/F5852.) |
|
|
TAC |
50 (19) |
|
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
|
(1) Kõnealuse TACi alusel on püük lubatud piirkonnas, mis on määratletud FAO statistilise alarajooni 58.5.2 osana, mis asub alal, mis on piiratud järgmise joonega:
|
— |
joon algab punktis, kus idapikkus 72°15′ lõikub Austraalia ja Prantsusmaa vahelise merealade piiritlemise kokkuleppe (Australia-France Maritime Delimitation Agreement) kohase piiriga, ning kulgeb lõuna suunas piki meridiaani kuni lõikumispunktini lõunalaiusega 53°25′, |
|
— |
seejärel kulgeb ida suunas piki kõnealust laiust lõikumispunktini idapikkusega 74°, |
|
— |
seejärel kulgeb kirde suunas piki geodeetilist joont lõikepunktini lõunalaiusega 52°40′ ja idapikkusega 76°, |
|
— |
seejärel kulgeb põhja suunas piki meridiaani kuni lõikumispunktini lõunalaiusega 52°, |
|
— |
seejärel kulgeb loode suunas piki geodeetilist joont lõikepunktini lõunalaiusega 51° ja idapikkusega 74°30′ ning |
|
— |
seejärel kulgeb edela suunas piki geodeetilist joont alguspunktini. |
(2) Üksnes kaaspüük. Sihtpüük ei ole selle TACi raames lubatud.
(3) Üksnes kaaspüük. Sihtpüük ei ole selle TACi raames lubatud.
(4) Seda TACi kohaldatakse õngejadapüügil 16. aprillist kuni 31. augustini 2015 ning mõrrapüügil 1. detsembrist 2015 kuni 30. novembrini 2016.
(5) Seda TACi kohaldatakse alal, mille piirid on 55°30′ lõunalaiust ja 57°20′ lõunalaiust ning 25°30′ läänepikkust ja 29°30′ läänepikkust.
(6) Seda TACi kohaldatakse ainult lääne pool 79°20′ idapikkust. Selles püügipiirkonnas on kalapüük kõnealusest meridiaanist ida pool keelatud.
(7) Seda TACi kohaldatakse alal, mille piirid on 57°20′ lõunalaiust ja 60°00′ lõunalaiust ning 24°30′ läänepikkust ja 29°00′ läänepikkust.
(8) Üksnes kaaspüük. Sihtpüük ei ole selle TACi raames lubatud.
(9) Üksnes kaaspüük. Sihtpüük ei ole selle TACi raames lubatud.
(10) Üksnes kaaspüük. Sihtpüük ei ole selle TACi raames lubatud.
(11) Üksnes kaaspüük. Sihtpüük ei ole selle TACi raames lubatud.
(12) Üksnes kaaspüük. Sihtpüük ei ole selle TACi raames lubatud.
(13) Üksnes kaaspüük. Sihtpüük ei ole selle TACi raames lubatud.
(14) Üksnes kaaspüük. Sihtpüük ei ole selle TACi raames lubatud.
(15) Üksnes kaaspüük. Sihtpüük ei ole selle TACi raames lubatud.
(16) Üksnes kaaspüük. Sihtpüük ei ole selle TACi raames lubatud.
(17) Üksnes kaaspüük. Sihtpüük ei ole selle TACi raames lubatud.
(18) Üksnes kaaspüük. Sihtpüük ei ole selle TACi raames lubatud.
(19) Üksnes kaaspüük. Sihtpüük ei ole selle TACi raames lubatud.
IF LISA
ATLANDI OOKEANI KAGUOSA
SEAFO KONVENTSIOONI ALA
Kõnealuseid lubatud kogupüüke (TAC) ei jaotata SEAFO liikmetele ning seetõttu on liidu osa kindlaks määramata. Püügitulemusi kontrollib SEAFO sekretariaat, kes teeb teatavaks aja, millal tuleb püük TACi ammendamise tõttu lõpetada.
|
Liik: |
Limapead Beryx spp. |
Püügipiirkond: |
SEAFO (ALF/SEAFO) |
|
|
TAC |
200 (1) |
|
Ennetuslik TAC
|
|
|
Liik: |
Süvamere punakrabid Chaceon spp. |
Püügipiirkond: |
SEAFO alarajoon B1 (2) (GER/F47NAM) |
|
|
TAC |
200 |
|
Ennetuslik TAC
|
|
|
Liik: |
Süvamere punakrabid Chaceon spp. |
Püügipiirkond: |
SEAFO, välja arvatud alarajoon B1 (GER/F47X) |
|
|
TAC |
200 |
|
Ennetuslik TAC
|
|
|
Liik: |
Patagoonia kihvkala Dissostichus eleginoides |
Püügipiirkond: |
SEAFO alapiirkond D (TOP/F47D) |
|
|
TAC |
276 |
|
Ennetuslik TAC
|
|
|
Liik: |
Patagoonia kihvkala Dissostichus eleginoides |
Püügipiirkond: |
SEAFO, välja arvatud alapiirkond D (TOPP/F47-D) |
|
|
TAC |
0 |
|
Ennetuslik TAC
|
|
|
Liik: |
Oranž karekala Hoplostethus atlanticus |
Püügipiirkond: |
SEAFO alarajoon B1 (3) (ORY/F47NAM) |
|
|
TAC |
0 (4) |
|
Ennetuslik TAC
|
|
|
Liik: |
Oranž karekala Hoplostethus atlanticus |
Püügipiirkond: |
SEAFO, välja arvatud alarajoon B1 (ORY/F47X) |
|
|
TAC |
50 |
|
Ennetuslik TAC
|
|
|
Liik: |
Kultkala Pseudopentaceros spp |
Püügipiirkond: |
SEAFO (EDW/SEAFO) |
|
|
TAC |
143 |
|
Ennetuslik TAC
|
|
(1) Rajoonis B1 ei tohi püüda rohkem kui 132 tonni.
(2) Selle TACi kohaldamisel on kalapüügiks avatud ala määratletud järgmiselt:
|
— |
selle läänepiir on 0° idapikkust, |
|
— |
selle põhjapiir on 20° lõunalaiust, |
|
— |
selle lõunapiir on 28° lõunalaiust, |
|
— |
selle idapiir ulatub Namiibia majandusvööndini. |
(3) Käesoleva lisa kohaldamisel on kalapüügiks avatud ala määratletud järgmiselt:
|
— |
selle läänepiir on 0° idapikkust, |
|
— |
selle põhjapiir on 20° lõunalaiust, |
|
— |
selle lõunapiir on 28° lõunalaiust, |
|
— |
selle idapiir ulatub Namiibia majandusvööndini. |
(4) Välja arvatud kaaspüügikvoot 4 tonni.
IG LISA
SINIUIM-TUUN — KÕIK PIIRKONNAD
|
Liik: |
Siniuim-tuun Thunnus maccoyii |
Püügipiirkond: |
Kõik püügipiirkonnad (SBF/F41-81) |
|
|
Liit |
10 (1) |
|
|
|
|
TAC |
14 647 |
|
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
|
(1) Üksnes kaaspüük. Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud.
IH LISA
WCPFC KONVENTSIOONI ALA
|
Liik: |
Mõõkkala Xiphias gladius |
Püügipiirkond: |
WCPFC konventsiooni ala lõuna pool 20° lõunalaiust. (SWO/F7120S) |
|
|
Liit |
3 170,36 |
|
|
|
|
TAC |
Ei kohaldata |
|
Ennetuslik TAC
|
|
IJ LISA
SPRFMO KONVENTSIOONI ALA
|
Liik: |
Tšiili stauriid Trachurus murphyi |
Püügipiirkond: |
SPRFMO konventsiooni ala (CJM/SPRFMO) |
|
|
Saksamaa |
Tuleb kehtestada (1) |
|
|
|
|
Madalmaad |
Tuleb kehtestada (1) |
|
|
|
|
Leedu |
Tuleb kehtestada (1) |
|
|
|
|
Poola |
Tuleb kehtestada (1) |
|
|
|
|
Liit |
Tuleb kehtestada (1) |
|
|
|
|
TAC |
Ei kohaldata |
|
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
|
(1) Muudetakse pärast SPRFMO komisjoni kolmandat aastakoosolekut veebruaris 2015.
IIA LISA
LAEVADE PÜÜGIKOORMUS SEOSES TEATAVATE TURSA-, LESTA- JA MERIKEELEVARUDE MAJANDAMISEGA ICESi IIIa, VIa, VIIa, VIId RAJOONIS, ICESi VI ALAPIIRKONNAS NING ICESi IIa JA Vb RAJOONI LIIDU VETES
1. Reguleerimisala
|
1.1. |
Käesolevat lisa kohaldatakse liidu laevade suhtes, mille pardal on mõni määruse (EÜ) nr 1342/2008 I lisa punktis 1 nimetatud püügivahendeist või mis kasutab mõnda neist vahendeist ning mis viibib ükskõik millises käesoleva lisa punktis 2 määratletud geograafilises piirkonnas. |
|
1.2. |
Käesolevat lisa ei kohaldata kalalaevade suhtes, mille üldpikkus on alla kümne meetri. Kõnealused laevad ei ole kohustatud kaasas kandma määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 7 kohaselt väljastatud kalapüügilube. Asjaomased liikmesriigid hindavad kõnealuste laevade püügikoormust püügikoormuse rühmade kaupa, kuhu need kuuluvad, kasutades asjakohaseid proovivõtu meetodeid. Nimetatud määruse artiklis 8 sätestatud püügiperioodi jooksul taotleb komisjon teaduslikku nõuannet kõnealuste laevade püügikoormuse hindamiseks, et edaspidi hõlmata need püügikoormuse reguleerimise korraga. |
2. Kindlaksmääratud püügivahendid ja geograafilised piirkonnad
Käesoleva lisa kohaldamisel kasutatakse määruse (EÜ) nr 1342/2008 I lisa punktis 1 viidatud püügivahendite rühmade määratlusi („kindlaksmääratud püügivahendid”) ning sama lisa punktis 2 määratletud geograafiliste piirkondade rühmade määratlusi.
3. Load
Kui liikmesriik peab seda vajalikuks püügikoormuse reguleerimise korra püsiva rakendamise tugevdamiseks, võib ta keelata mis tahes oma laeval kalapüügi kindlaksmääratud püügivahenditega mis tahes geograafilises piirkonnas, mille suhtes käesolevat lisa kohaldatakse, kui ei ole tõendatud, et tema lipu all sõitev laev on kõnealuses piirkonnas kala püüdnud, välja arvatud juhul, kui liikmesriik tagab, et kõnealuses piirkonnas jäetakse ära samaväärse mootorivõimsusega püük, mõõdetuna kilovattides.
4. Maksimaalne lubatud püügikoormus
|
4.1. |
Määruse (EÜ) nr 1342/2008 artikli 12 lõikes 1 ja määruse (EÜ) nr 676/2007 artikli 9 lõikes 2 osutatud maksimaalne lubatud püügikoormus igale püügikoormuse rühmale ja igale liikmesriigile käesoleva määruse artiklis 8 osutatud püügiperioodiks on sätestatud käesoleva lisa 1. liites. |
|
4.2. |
Nõukogu määruse (EÜ) nr 1954/2003 (1) kohaselt kehtestatud maksimaalsed aastase püügikoormuse tasemed ei mõjuta käesolevas lisas sätestatud maksimaalset lubatud püügikoormust. |
5. Haldamine
|
5.1. |
Liikmesriigid haldavad maksimaalset lubatud püügikoormust vastavalt määruse (EÜ) nr 676/2007 artiklis 9, määruse (EÜ) nr 1342/2008 artiklis 4 ja artiklites 13–17 ja määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklites 26–35 sätestatud tingimustele. |
|
5.2. |
Liikmesriik võib kehtestada püügiperioodid, et jaotada kogu maksimaalne lubatud püügikoormus või osa sellest üksikute laevade või laevarühmade vahel. Sellisel juhul määrab nende päevade või tundide arvu, mille jooksul laev võib püügiperioodi jooksul piirkonnas viibida, kindlaks asjaomane liikmesriik. Selliste püügiperioodide jooksul võib asjaomane liikmesriik püügikoormuse üksikute laevade või laevarühmade vahel ümber jaotada. |
|
5.3. |
Kui liikmesriik lubab oma lipu all sõitvatel laevadel mingis piirkonnas viibida teatava arvu tunde, jätkab liikmesriik päevade kasutamise mõõtmist punktis 5.1 osutatud tingimuste kohaselt. Komisjoni taotlusel kirjeldab asjaomane liikmesriik, milliseid ennetusmeetmeid on võetud selleks, et vältida püügikoormuse ülemäärast kasutamist piirkonnas tulenevalt sellest, et laev lahkub piirkonnast enne 24tunnise perioodi lõppu. |
6. Püügikoormuse aruanne
Määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklit 28 kohaldatakse käesoleva lisa reguleerimisalasse kuuluvate laevade suhtes. Nimetatud artiklis osutatud geograafilise piirkonna all mõeldakse tursavarude majandamise eesmärgil igat käesoleva lisa punktis 2 osutatud geograafilist piirkonda.
7. Andmete esitamine
Liikmesriigid edastavad komisjonile andmed oma laevade kasutatud püügikoormuse kohta vastavalt määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklitele 33 ja 34. Need andmed edastatakse kalanduse andmevahetussüsteemi kaudu või mis tahes muu andmekogumissüsteemi kaudu, mis komisjon on kasutusele võtnud.
(1) Nõukogu 30. märtsi 1998. aasta määrus (EÜ) nr 850/98 kalavarude kaitsest noorte mereorganismide kaitseks võetud tehniliste meetmete kaudu (EÜT L 125, 27.4.1998, lk 1).
IIA lisa 1. liide
Maksimaalne lubatud püügikoormus kilovatt-päevades
|
a) |
Kattegat:
|
|
b) |
Skagerrak, ICESi IIIa rajooni see osa, mida ei hõlma Skagerrak ja Kattegat; ICESi IV alapiirkond ja ICESi IIa rajooni liidu veed; ICESi VIId rajoon:
|
|
c) |
ICESi VIIa rajoon:
|
|
d) |
ICESi VIa rajoon ja ICESi Vb rajooni liidu veed:
|
IIB LISA
LAEVADE PÜÜGIKOORMUS SEOSES EUROOPA MERLUUSI LÕUNAPOOLSETE VARUDE JA NORRA SALEHOMAARI TEATAVATE VARUDE TAASTAMISEGA ICESi VIIIc JA IXa RAJOONIS, VÄLJA ARVATUD CÁDIZI LAHES
I PEATÜKK
Üldsätted
1. Reguleerimisala
Käesolevat lisa kohaldatakse liidu laevade suhtes, mille üldpikkus on vähemalt kümme meetrit, kui nad hoiavad pardal või kasutavad traale, ankurdatud põhjanootasid või samalaadseid püügivahendeid, mille võrgusilma suurus on vähemalt 32 mm, nakkevõrke, mille võrgusilma suurus on vähemalt 60 mm, või põhjaõngejadasid kooskõlas määrusega (EÜ) nr 2166/2005, ning mis viibivad ICESi VIIIc ja IXa rajoonis, välja arvatud Cádizi lahes.
2. Mõisted
Käesolevas lisas kasutatakse järgmisi mõisteid:
a) „püügivahendite rühm”— rühm, mis koosneb järgmisest kahest püügivahendite kategooriast:
|
i) |
traalid, ankurdatud põhjanoodad või samalaadsed püügivahendid, mille võrgusilma suurus on vähemalt 32 mm, ja |
|
ii) |
nakkevõrgud, mille võrgusilma suurus on vähemalt 60 mm, ja põhjaõngejadad; |
b) „kindlaksmääratud püügivahend”— ükskõik milline kõnealusest kahest püügivahendite kategooriast, mis kuulub püügivahendite rühma;
c) „piirkond”— ICESi VIIIc ja IXa rajoon, välja arvatud Cádizi laht;
d) „käesolev püügiperiood”— artiklis 8 osutatud periood;
e) „eritingimused”— punktis 6.1 esitatud eritingimused.
3. Püügitegevuse piirangud
Ilma et see piiraks määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 29 kohaldamist, tagab iga liikmesriik, et tema lipu all sõitvad liidu laevad, mille pardal on kindlaksmääratud püügivahendid, ei viibi kõnealuses piirkonnas rohkem päevi, kui on sätestatud käesoleva lisa III peatükis.
II PEATÜKK
Load
4. Püügiloaga laevad
|
4.1. |
Liikmesriik ei anna luba kalapüügiks kõnealuses piirkonnas kindlaksmääratud püügivahenditega ühelegi oma lipu all sõitvale laevale, millel ei ole tõendeid püügitegevuse kohta piirkonnas aastatel 2002–2014 (välja arvatud püügitegevus seoses kalalaevade vahel päevade ülekandmisega), välja arvatud juhul, kui liikmesriik tagab, et asjaomases piirkonnas jäetakse ära samaväärse mootorivõimsusega püük, mõõdetuna kilovattides. |
|
4.2. |
Liikmesriigi lipu all sõitvatel kalalaevadel, millel ei ole selles piirkonnas kvoote, ei lubata püüda kala kõnealuses piirkonnas kindlaksmääratud püügivahendiga, välja arvatud juhul, kui laevale on eraldatud kvoot pärast määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 16 lõikega 8 lubatud ülekandmist ja laevale on eraldatud merepäevad vastavalt käesoleva lisa punktile 11 või 12. |
III PEATÜKK
Liidu laevadele eraldatav piirkonnas viibimise päevade arv
5. Päevade maksimaalne arv
|
5.1. |
Käesoleva püügiperioodi maksimaalne arv päevi, mille jooksul võib liikmesriik tema lipu all sõitval laeval lubada viibida piirkonnas, kusjuures laeva pardal on mõni kindlaksmääratud püügivahenditest, on esitatud I tabelis. |
|
5.2. |
Kui laev suudab tõendada, et ta merluusisaak on alla 8 % teatava püügireisi ajal püütud kala kogueluskaalust, ei arvesta kõnealuse laeva lipuliikmesriik kõnealuse püügireisiga seotud merepäevi I tabelis sätestatud kohaldatava merepäevade maksimaalse arvu hulka. |
6. Päevade eraldamisega seotud eritingimused
|
6.1. |
Maksimaalse päevade arvu määramisel, mille jooksul liidu laev võib oma lipuliikmesriigi loal viibida piirkonnas, kohaldatakse I tabeli kohaselt järgmisi eritingimusi:
|
|
6.2. |
Kui laevale on määratud piiramatu arv päevi seoses asjaomaste eritingimuste täitmisega, ei tohi laev kogu lossitud saagist käesoleval püügiperioodil lossida üle 5 tonni euroopa merluusi (eluskaal) ega üle 2,5 tonni norra salehomaari (eluskaal). |
|
6.3. |
Kui laev ei täida kas või üht eritingimustest, kaotab ta kohe õiguse lisapäevade saamiseks kõnealusel eritingimusel. |
|
6.4. |
Punktis 6.1 osutatud eritingimuste kohaldamise võib üle kanda ühelt laevalt teisele või mitmele laevale, mis asendab (asendavad) seda laeva, tingimusel et asendav laev kasutab sarnast püügivahendit ega ole ühelgi oma tegevusaastal lossinud euroopa merluusi ega norra salehomaari rohkem punktis 6.1 sätestatud kogusest.
I tabel Laeva püügipiirkonnas viibimise maksimaalne päevade arv püügivahendite kaupa aasta kohta
|
|||||||||||||||||
7. Kilovatt-päevade süsteem
|
7.1. |
Liikmesriik võib oma kalalaevade püügikoormust hallata kilovatt-päevade süsteemi põhjal. Kõnealuse süsteemi kohaselt võib liikmesriik lubada laeval, mis kasutab mis tahes kindlaksmääratud püügivahendit ja mille suhtes kohaldatakse I tabelis sätestatud eritingimusi, viibida piirkonnas kõnealuses tabelis sätestatust erineva maksimaalse arvu päevi, tingimusel et järgitakse sellisele kindlaksmääratud püügivahendile ja eritingimustele vastavat kilovatt-päevade üldkogust. |
|
7.2. |
Selline kilovatt-päevade üldkogus on kõigile selle liikmesriigi lipu all sõitvatele laevadele, millel on õigus kasutada vastavat kindlaksmääratud püügivahendit ja mille suhtes vajaduse korral kohaldatakse vastavat eritingimust, eraldatud üksikute püügikoormuste summa. Kõnealused üksikud püügikoormused arvutatakse kilovatt-päevades, korrutades iga laeva mootorivõimsuse nende merepäevade arvuga, mida laev kasutaks vastavalt I tabelile, kui ei kohaldataks punkti 7.1. Kuna I tabeli kohaselt on päevade arv piiramatu, võidakse laevale eraldada kõige rohkem 360 päeva. |
|
7.3. |
Liikmesriik, kes soovib kasutada punktis 7.1 osutatud süsteemi, esitab komisjonile taotluseI tabelis sätestatud kindlaksmääratud püügivahendi ja eritingimuse osas koos elektrooniliste aruannetega, mis sisaldavad järgmiseid arvutuse üksikasju:
|
|
7.4. |
Kõnealuse taotluse alusel komisjon hindab, kas punktis 7 nimetatud tingimused on täidetud, ning võib asjakohasel juhul lubada liikmesriigil kasutada punktis 7.1 osutatud süsteemi. |
8. Lisapäevade eraldamine kalapüügi alalise lõpetamise eest
|
8.1. |
Komisjon võib eraldada liikmesriikidele täiendava arvu merepäevi, mille jooksul võib lipuliikmesriik lubada piirkonnas viibida laeval, mille pardal on mõni kindlaksmääratud püügivahend, võttes aluseks tulemused, mis on saavutatud eelneval püügiperioodil kestnud kalapüügitegevuse alalisel lõpetamisel kas nõukogu määruse (EÜ) nr 1198/2006 (1) artikli 23 kohaselt või nõukogu määruse (EÜ) nr 744/2008 (2) kohaselt. Komisjon võib asjaomase liikmesriigi kirjalikul ja nõuetekohaselt põhjendatud taotlusel võtta iga üksikjuhtumi puhul eraldi arvesse muudel asjaoludel toimunud kalapüügitegevuse alalist lõpetamist. Kirjalikus taotluses esitatakse asjaomaste laevade identifitseerimisandmed ning kinnitatakse iga laeva puhul, et see ei hakka enam kunagi kalapüügiga tegelema. |
|
8.2. |
Arvutatakse kindlaksmääratud püügivahendeid kasutanud ja püügitegevuse lõpetanud laevade kilovatt-püügipäevades mõõdetud 2003. aasta püügikoormuse ja kõikide samu püügivahendeid kasutanud laevade 2003. aasta püügikoormuse suhe. Täiendavate merepäevade arvutamiseks korrutatakse leitud suhe päevade arvuga, mis oleks eraldatud I tabeli järgi. Nimetatud arvutuse tulemusena saadud mis tahes päevaosa ümardatakse lähima täispäevani. |
|
8.3. |
Punkte 8.1 ja 8.2 ei kohaldata, kui laev on punkti 3 või 6.4 kohaselt asendatud või kui püügitegevuse lõpetamist on täiendavate merepäevade saamiseks eelmistel aastatel juba kasutatud. |
|
8.4. |
Liikmesriigid, kes soovivad kasutada punktis 8.1 osutatud lisapäevi, esitavad komisjonile hiljemalt käesoleva püügiperioodi 15. juuniks taotluse koos elektrooniliste aruannetega, mis sisaldavad I tabelis sätestatud püügivahendite rühma ja eritingimuse kohta järgmiseid arvutuse üksikasju:
|
|
8.5. |
Sellise liikmesriigi taotluse alusel võib komisjon rakendusaktidega eraldada liikmesriigile täiendava arvu päevi, mis lisatakse punkti 5.1 kohaselt liikmesriigile määratud päevade arvule. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 45 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. |
|
8.6. |
Liikmesriik võib kõnealused täiendavad merepäevad käesoleva püügiperioodi jooksul ümber jaotada kõigi või osa oma allesjäänud kalalaevade vahel, millel on õigus kasutada vastavat kindlaksmääratud püügivahendit. Punkti 6.1 alapunktis a või b osutatud eritingimusi kasutanud ja püügitegevuse lõpetanud laevade järelejäänud päevi on keelatud anda allesjäänud laevadele, millel ei ole õigust kasutada eritingimusi. |
|
8.7. |
Kui komisjon eraldab täiendavaid merepäevi püügitegevuse alalise lõpetamise tõttu eelneva püügiperioodi jooksul, kohandatakse seoses käesoleva püügiperioodiga I tabelis liikmesriigi ja püügivahendi kohta esitatud maksimaalset päevade arvu vastavalt. |
9. Lisapäevade määramine teadusliku vaatlemise tõhustamiseks
|
9.1. |
Komisjon võib eraldada liikmesriikidele kolm lisapäeva, mille jooksul laev võib viibida piirkonnas teadlaste ja kalandussektori partnerluses läbiviidava tõhustatud teadusliku vaatlemiskava alusel, kui laeva pardal on kindlaksmääratud püügivahendeid. Selline kava keskendub eelkõige vette tagasi lastava saagi hulgale ja saagi koostisele ning on põhjalikum, kui on määratletud andmete kogumise nõuetes, mis on sätestatud määruses (EÜ) nr 199/2008 (3) ning selle rakenduseeskirjades seoses riiklike programmidega. |
|
9.2. |
Teaduslikud vaatlejad on laeva omanikust, kaptenist ning meeskonnaliikmetest sõltumatud. |
|
9.3. |
Punktis 9.1 nimetatud eraldisi kasutada soovivad liikmesriigid esitavad komisjonile kinnitamiseks tõhustatud teadusliku vaatlemiskava kirjelduse. |
|
9.4. |
Nimetatud kirjelduse alusel ja pärast konsulteerimist STECFiga võib komisjon rakendusaktidega eraldada asjaomasele liikmesriigile täiendava arvu päevi, mis lisatakse punkti 5.1 kohaselt sellele liikmesriigile ning tõhustatud teadusliku vaatluskavaga hõlmatud laevadele, piirkonnale ja püügivahenditele määratud päevade arvule. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 45 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. |
|
9.5. |
Kui komisjon on liikmesriigi esitatud teadusliku vaatluskava varem heaks kiitnud ning asjaomane liikmesriik soovib jätkata selle kohaldamist muutusteta, teavitab ta komisjoni tõhustatud vaatluskava jätkamisest neli nädalat enne kava kohaldamisaja algust. |
IV PEATÜKK
Haldamine
10. Üldine kohustus
Liikmesriigid haldavad maksimaalset lubatud püügikoormust vastavalt määruse (EÜ) nr 2166/2005 artiklis 8 ja määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklites 26–35 sätestatud tingimustele.
11. Püügiperioodid
|
11.1. |
Liikmesriik võib jagada piirkonnas viibimise päevad, mis on esitatud I tabelis, ühe- või mitmekuuse kestusega püügiperioodideks. |
|
11.2. |
Päevade või tundide arvu, mille jooksul laev võib püügiperioodi jooksul piirkonnas viibida, määrab kindlaks asjaomane liikmesriik. |
|
11.3. |
Kui liikmesriik lubab oma lipu all sõitval laeval piirkonnas viibida teatava arvu tunde, jätkab liikmesriik päevade kasutamise mõõtmist punktis 10 täpsustatud viisil. Komisjoni taotlusel kirjeldab liikmesriik, milliseid ennetusmeetmeid on võetud selleks, et vältida püügipäevade ülemäärast kasutamist piirkonnas tulenevalt sellest, et laev lahkub piirkonnast enne 24tunnise perioodi lõppu. |
V PEATÜKK
Eraldatud püügikoormuste vahetamine
12. Päevade ülekandmine ühe liikmesriigi lipu all sõitvate kalalaevade vahel
|
12.1. |
Liikmesriik võib anda tema lipu all sõitvale kalalaevale loa kanda piirkonnas viibimise päevad, mille kasutamiseks tal on luba, üle teisele sama liikmesriigi lipu all asjaomases piirkonnas sõitvale laevale, tingimusel et laeva poolt vastuvõetud päevade arvu ja laeva kilovattides väljendatud mootorivõimsuse korrutis (kilovatt-päevad) on võrdne doonorlaeva ülekantud päevade arvu ja doonorlaeva kilovattides väljendatud mootorivõimsuse korrutisega või sellest väiksem. Laevade mootorivõimsus kilovattides vastab kummagi laeva mootorivõimsusele, mis on registreeritud liidu kalalaevastiku registris. |
|
12.2. |
Punkti 12.1 kohaselt ülekantud piirkonnas viibimise päevade koguarvu ja doonorlaeva kilovattides väljendatud mootorivõimsuse korrutis ei tohi olla suurem doonorlaeva poolt vastavalt kalapüügipäevikule punkti 6.1 alapunktis a osutatud aastatel samas piirkonnas kasutatud aasta keskmise päevade arvu ja laeva mootorivõimsuse korrutisest. |
|
12.3. |
Punktis 12.1 kirjeldatud viisil võivad omavahel päevi üle kanda need laevad, mis ühe ja sama püügiperioodi kestel kasutavad kindlaksmääratud püügivahendeid. |
|
12.4. |
Päevade ülekandmine on lubatud ainult kalalaevade puhul, mis kasutavad neile eraldatud püügipäevi ilma eritingimusteta. |
|
12.5. |
Liikmesriigid annavad komisjoni taotlusel teavet toimunud ülekandmiste kohta. Komisjon võib rakendusaktidega kehtestada tabelivormid käesolevas punktis nimetatud teabe kogumiseks ja edastamiseks. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 45 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. |
13. Päevade Ülekandmine Eri Liikmesriikide Lipu All Sõitvate Kalalaevade Vahel
Liikmesriigid võivad lubada piirkonnas viibimise päevade ülekandmist nende lipu all sõitvate kalalaevade vahel sama püügiperioodi ja piirkonna piires tingimusel, et kohaldatakse mutatis mutandis punktides 4.1, 4.2 ja 12 sätestatud tingimusi. Kui liikmesriigid otsustavad anda sellise ülekandmise loa, teatavad nad komisjonile enne ülekandmise toimumist ülekandmise üksikasjad, sealhulgas ülekantavate päevade arvu, püügikoormuse ja vajaduse korral sellega seotud kvoodid.
VI PEATÜKK
Aruandekohustus
14. Püügikoormuse Aruanne
Määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklit 28 kohaldatakse käesoleva lisa reguleerimisalasse kuuluvate laevade suhtes. Nimetatud artiklis osutatud geograafilise piirkonna all mõeldakse käesoleva lisa punktis 2 määratletud piirkonda.
15. Andmete Kogumine
Liikmesriigid koguvad kvartalite kaupa andmeid kogu püügikoormuse kohta, mis on piirkonnas kasutatud veetavate püünistega ja passiivpüünistega püügil, ning eri püügivahendeid kasutavate laevade kasutatud püügikoormuste kohta piirkonnas ja nende laevade mootorivõimsuse kohta kilovatt-päevades, käesolevas lisas sätestatud teabe alusel, mida kasutatakse piirkonnas viibitud püügipäevade haldamiseks.
16. Andmete Esitamine
Komisjoni taotluse korral edastavad liikmesriigid punktis 15 määratletud andmed komisjonile tabeli kujul, mille vorm on sätestatud II ja III tabelis, saates need e-posti aadressile, mille komisjon liikmesriikidele teatab. Komisjoni taotlusel saadavad liikmesriigid komisjonile neile eraldatud püügikoormuse ja selle kasutamise kohta üksikasjaliku teabe, mis hõlmab kogu käesolevat ja eelnevat püügiperioodi või osa sellest, kasutades IV ja V tabelis sätestatud vormi.
II tabel
Aruandevorm kilovatt-päevade kohta püügiperioodide kaupa
|
Liikmesriik |
Püügivahend |
Püügiperioodid |
Püügikoormuse koonddeklaratsioon |
|
(1) |
(2) |
(3) |
(4) |
III tabel
Andmete esitusviis kilovatt-päevade kohta püügiperioodide kaupa
|
Rubriik |
Maksimaalne tähtede/numbrite arv |
Joondus (4) V(asakule)/P(aremale) |
Määratlus ja märkused |
|||||||||||
|
3 |
|
Liikmesriik (kolmetäheline ISO-kood), kus laev on registreeritud |
|||||||||||
|
2 |
|
Üks järgmistest püügivahendite liikidest
|
|||||||||||
|
4 |
|
Üks püügiperiood alates 2006. aasta püügiperioodist kuni käesoleva püügiperioodini |
|||||||||||
|
7 |
R |
Kilovatt-päevades väljendatud püügikoormuse summa kõnealuse püügiperioodi 1. veebruarist kuni 31. jaanuarini |
IV tabel
Aruandevorm laevaga seotud teabe kohta
|
Liikmesriik |
CFR |
Pardatähis |
Püügiperioodi kestus |
Teatatud püügivahendid |
Teatatud püügivahendi(te)le kehtiv eritingimus |
Teatatud püügivahendi(te) lubatud kasutuspäevade arv |
Teatatud püügivahendi(te)ga püütud päevade arv |
Ülekantud päevad |
||||||||||||
|
Nr 1 |
Nr 2 |
Nr 3 |
… |
Nr 1 |
Nr 2 |
Nr 3 |
… |
Nr 1 |
Nr 2 |
Nr 3 |
… |
Nr 1 |
Nr 2 |
Nr 3 |
… |
|||||
|
(1) |
(2) |
(3) |
(4) |
(5) |
(5) |
(5) |
(5) |
(6) |
(6) |
(6) |
(6) |
(7) |
(7) |
(7) |
(7) |
(8) |
(8) |
(8) |
(8) |
(9) |
V tabel
Andmevorm laevaga seotud teabe kohta
|
Rubriik |
Maksimaalne tähtede/numbrite arv |
Joondus (5) V(asakule)/P(aremale) |
Määratlus ja märkused |
|||||||||||
|
3 |
|
Liikmesriik (kolmetäheline ISO-kood), kus laev on registreeritud |
|||||||||||
|
12 |
|
Liidu kalalaevastiku registri number (CFR) Kalalaeva kordumatu identifitseerimisnumber Liikmesriik (kolmetäheline ISO-kood) ja identifitseeriv seerianumber (9 kohta). Kui seerianumber on lühem kui 9 kohta, tuleb vasakule poole nulle juurde lisada |
|||||||||||
|
14 |
L |
Vastavalt komisjoni määrusele (EMÜ) nr 1381/87 (6) |
|||||||||||
|
2 |
L |
Püügiperioodi pikkus kuudes |
|||||||||||
|
2 |
L |
Üks järgmistest püügivahendite liikidest:
|
|||||||||||
|
2 |
L |
Märkida, milliseid IIB lisa punkti 6.1 alapunktis a või b osutatud eritingimusi kohaldatakse (kui neid kohaldatakse) |
|||||||||||
|
3 |
L |
Päevade arv, mille jooksul laeval on IIB lisa kohaselt õigus valida teatatud püügivahendeid, ja teatatud püügiperioodi pikkus |
|||||||||||
|
3 |
L |
Päevade arv, mil kalalaev on teatatud püügiperioodi jooksul tegelikult olnud püügipiirkonnas ja kasutanud teatatud püügivahendeid |
|||||||||||
|
4 |
L |
Ülekantud päevade korral näidata „– ülekantud päevade arv” ja saadud päevade korral näidata „+ ülekantud päevade arv” |
(1) Nõukogu 27. juuli 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1198/2006 Euroopa Kalandusfondi kohta (ELT L 223, 15.8.2006, lk 1).
(2) Nõukogu 24. juuli 2008. aasta määrus (EÜ) nr 744/2008, millega nähakse ette ajutine erimeede, et edendada majanduskriisi tõttu kannatavate Euroopa Ühenduse kalalaevastike ümberkorraldamist (ELT L 202, 31.7.2008, lk 1).
(3) Nõukogu 25. veebruari 2008. aasta määrus (EÜ) nr 199/2008 kalandussektori andmete kogumist, haldamist ja kasutamist käsitleva ühenduse raamistiku loomise ning ühise kalanduspoliitikaga seotud teadusliku nõustamise toetamise kohta (ELT L 60, 5.3.2008, lk 1).
(4) See teave on asjakohane andmete esitamisel kindlaksmääratud pikkusega vormis.
(5) See teave on asjakohane andmete esitamisel kindlaksmääratud pikkusega vormis.
(6) Komisjoni 20. mai 1987. aasta määrus (EMÜ) nr 1381/87, millega kehtestatakse kalalaevade tähistamist ja dokumenteerimist käsitlevad üksikasjalikud eeskirjad (EÜT L 132, 21.5.1987, lk 9).
IIC LISA
LAEVADE PÜÜGIKOORMUS SEOSES MERIKEELE VARUDE MAJANDAMISEGA LA MANCHE′I LÄÄNEOSAS ICESi VIIe RAJOONIS
I PEATÜKK
Üldsätted
1. Reguleerimisala
|
1.1. |
Käesolevat lisa kohaldatakse liidu laevade suhtes, mille üldpikkus on vähemalt kümme meetrit, kui nad hoiavad pardal või kasutavad piimtraale, mille võrgusilma suurus on vähemalt 80 mm, ning passiivpüüniseid, sealhulgas nakkevõrgud, abarad ja takervõrgud, mille silmasuurus on kuni 220 mm kooskõlas määrusega (EÜ) nr 509/2007, ning mis viibivad ICESi VIIe rajoonis. |
|
1.2. |
Käesolevat lisa ei kohaldata kalalaevade suhtes, mis püüavad passiivpüünistega, mille võrgusilma suurus on vähemalt 120 mm, ja mis on püügiandmete kohaselt püüdnud kolme eelmise aasta jooksul aastas eluskaalus vähem kui 300 kg harilikku merikeelt, järgmistel tingimustel:
Kui mõni neist tingimustest on täitmata, kaotavad kõnealused laevad koheselt vabastuse käesoleva lisa kohaldamisest. |
2. Mõisted
Käesolevas lisas kasutatakse järgmisi mõisteid:
a) „püügivahendite rühm”— rühm, mis koosneb järgmisest kahest püügivahendite kategooriast:
|
i) |
piimtraalid, mille võrgusilma suurus on vähemalt 80 mm ja |
|
ii) |
passiivpüünised, sealhulgas nakkevõrgud, abarad ja takervõrgud, mille silmasuurus on kuni 220 mm; |
b) „kindlaksmääratud püügivahend”— ükskõik milline kõnealusest kahest püügivahendite kategooriast, mis kuulub püügivahendite rühma;
c) „piirkond”— ICESi VIIe rajoon;
d) „käesolev püügiperiood”— ajavahemik 1. veebruarist 2015 kuni 31. jaanuarini 2016.
3. Püügitegevuse piirangud
Ilma et see piiraks määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 29 kohaldamist, tagab iga liikmesriik, et tema lipu all sõitvad ja liidus registreeritud liidu laevad, mille pardal on kindlaksmääratud püügivahendid, ei viibi kõnealuses piirkonnas rohkem päevi, kui on sätestatud käesoleva lisa III peatükis.
II PEATÜKK
Load
4. Püügiloaga laevad
|
4.1 |
Liikmesriik ei anna luba kalapüügiks kõnealuses piirkonnas kindlaksmääratud püügivahenditega ühelegi oma lipu all sõitvale laevale, millel ei ole tõendeid püügitegevuse kohta piirkonnas aastatel 2002–2014 (välja arvatud püügitegevus seoses kalalaevade vahel päevade ülekandmisega), välja arvatud juhul, kui liikmesriik tagab, et asjaomases piirkonnas jäetakse ära samaväärse mootorivõimsusega püük, mõõdetuna kilovattides. |
|
4.2 |
Siiski võib laev, mis on kalastanud kindlaksmääratud püügivahenditega, kasutada teisi püügivahendeid, tingimusel et viimati nimetatud püügivahendite kohta eraldatud päevade arv on suurem kui kindlaksmääratud püügivahendite kohta eraldatud päevade arv või sellega võrdne. |
|
4.3 |
Liikmesriigi lipu all sõitvatel kalalaevadel, millel ei ole selles piirkonnas kvoote, ei lubata püüda kala kõnealuses piirkonnas kindlaksmääratud püügivahendiga, välja arvatud juhul, kui laevale on eraldatud kvoot pärast määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 16 lõikega 8 lubatud ülekandmist ja laevale on eraldatud merepäevad vastavalt käesoleva lisa punktile 10 või 11. |
III PEATÜKK
Liidu laevadele eraldatav piirkonnas viibimise päevade arv
5. Päevade maksimaalne arv
Käesoleva püügiperioodi maksimaalne arv päevi, mille jooksul võib liikmesriik tema lipu all sõitval laeval lubada viibida piirkonnas, kusjuures laeva pardal on mõni kindlaksmääratud püügivahenditest, on esitatud I tabelis.
I tabel
Laeva püügipiirkonnas viibimise päevade maksimaalne arv aastas kindlaksmääratud püügivahendite kaupa
|
Kindlaksmääratud püügivahend |
Päevade maksimaalne arv |
|
|
Piimtraalid, mille võrgusilma suurus on ≥ 80 mm |
BE |
164 |
|
FR |
175 |
|
|
UK |
207 |
|
|
Passiivpüünised, mille võrgusilma suurus on ≤ 220 mm |
BE |
164 |
|
FR |
178 |
|
|
UK |
164 |
|
6. Kilovatt-päevade süsteem
|
6.1. |
Käesoleval püügiperioodil võivad liikmesriigid jaotatud püügikoormust reguleerida vastavalt kilovatt-püügipäevade süsteemile. Kõnealuse süsteemi kohaselt võib liikmesriik lubada laeval, mis kasutab mis tahes I tabelis määratletud kindlaksmääratud püügivahendit, viibida piirkonnas kõnealuses tabelis sätestatust erineva maksimaalse arvu päevi, tingimusel et järgitakse sellisele kindlaksmääratud püügivahendile vastavat kilovatt-päevade üldkogust. |
|
6.2. |
Selline kilovatt-päevade üldkogus on kõigile selle liikmesriigi lipu all sõitvatele laevadele, millel on õigus kasutada vastavat kindlaksmääratud püügivahendit, eraldatud üksikute püügikoormuste summa. Kõnealused üksikud püügikoormused arvutatakse kilovatt-päevades, korrutades iga laeva mootorivõimsuse nende merepäevade arvuga, mida laev kasutaks vastavalt I tabelile, kui ei kohaldataks punkti 6.1. |
|
6.3. |
Liikmesriik, kes soovib kasutada punktis 6.1 osutatud süsteemi, esitab komisjonile taotluse I tabelis sätestatud kindlaksmääratud püügivahendi osas koos elektrooniliste aruannetega, mis sisaldavad järgmiseid arvutuse üksikasju:
|
|
6.4. |
Kõnealuse taotluse alusel komisjon hindab, kas punktis 6 nimetatud tingimused on täidetud, ning võib asjakohasel juhul lubada liikmesriigil kasutada punktis 6.1 osutatud süsteemi. |
7. Lisapäevade eraldamine kalapüügi alalise lõpetamise eest
|
7.1. |
Komisjon võib eraldada liikmesriikidele täiendava arvu merepäevi, mille jooksul võib lipuliikmesriik lubada piirkonnas viibida laeval, mille pardal on mõni kindlaksmääratud püügivahend, võttes aluseks tulemused, mis on saavutatud eelneval püügiperioodil kestnud kalapüügitegevuse alalisel lõpetamisel kas määruse (EÜ) nr 1198/2006 artikli 23 kohaselt või määruse (EÜ) nr 744/2008 kohaselt. Komisjon võib asjaomase liikmesriigi kirjalikul ja nõuetekohaselt põhjendatud taotlusel võtta iga üksikjuhtumi puhul eraldi arvesse muudel asjaoludel toimunud kalapüügitegevuse alalist lõpetamist. Kirjalikus taotluses esitatakse asjaomaste laevade identifitseerimisandmed ning kinnitatakse iga laeva puhul, et see ei hakka enam kunagi kalapüügiga tegelema. |
|
7.2. |
Teatavat püügivahendite rühma kasutanud ja püügitegevuse lõpetanud laevade kilovatt-päevades mõõdetud 2003. aasta püügikoormus jagatakse kõigi sama püügivahendite rühma kasutanud laevade 2003. aasta püügikoormusega. Täiendavate merepäevade arvutamiseks korrutatakse leitud suhe päevade arvuga, mis oleks eraldatud I tabeli järgi. Nimetatud arvutuse tulemusena saadud mis tahes päevaosa ümardatakse lähima täispäevani. |
|
7.3. |
Punkte 7.1 ja 7.2 ei kohaldata, kui laev on punkti 4.2 kohaselt asendatud või kui püügitegevuse lõpetamist on täiendavate merepäevade saamiseks eelmistel aastatel juba kasutatud. |
|
7.4. |
Liikmesriigid, kes soovivad kasutada punktis 7.1 osutatud lisapäevi, esitavad komisjonile hiljemalt käesoleva püügiperioodi 15. juuniks taotluse koos elektrooniliste aruannetega, mis sisaldavad I tabelis sätestatud püügivahendite rühma ja eritingimuse kohta järgmiseid arvutuse üksikasju:
|
|
7.5. |
Sellise liikmesriigi taotluse alusel võib komisjon rakendusaktidega eraldada liikmesriigile täiendava arvu päevi, mis lisatakse punkti 5 kohaselt liikmesriigile määratud päevade arvule. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 45 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. |
|
7.6. |
Liikmesriik võib kõnealused täiendavad merepäevad käesoleva püügiperioodi jooksul ümber jaotada kõigi või osa oma allesjäänud kalalaevade vahel, millel on õigus kasutada vastavat kindlaksmääratud püügivahendit. |
|
7.7. |
Kui komisjon eraldab täiendavaid merepäevi püügitegevuse alalise lõpetamise tõttu eelneva püügiperioodi jooksul, kohandatakse seoses käesoleva püügiperioodiga I tabelis liikmesriigi ja püügivahendi kohta esitatud maksimaalset päevade arvu vastavalt. |
8. Lisapäevade Määramine Teadusliku Vaatlemise Tõhustamiseks
|
8.1. |
Komisjon võib eraldada ajavahemikul 1. veebruarist 2014 kuni 31. jaanuarini 2015 liikmesriikidele kolm lisapäeva, mille jooksul laev võib viibida piirkonnas teadlaste ja kalandussektori partnerluses läbiviidava tõhustatud teadusliku vaatlemiskava alusel, kui laeva pardal on kindlaksmääratud püügivahendeid. Selline kava keskendub eelkõige vette tagasi lastava saagi hulgale ja saagi koostisele ning on põhjalikum, kui on määratletud andmete kogumise nõuetes, mis on sätestatud määruses (EÜ) nr 199/2008 ning selle rakenduseeskirjades seoses riiklike programmidega. |
|
8.2. |
Teaduslikud vaatlejad on kalalaeva omanikust, kaptenist ning meeskonnaliikmetest sõltumatud. |
|
8.3. |
Punktis 8.1 nimetatud eraldisi kasutada soovivad liikmesriigid esitavad komisjonile kinnitamiseks tõhustatud teadusliku vaatlemiskava kirjelduse. |
|
8.4. |
Nimetatud kirjelduse alusel ja pärast konsulteerimist STECFiga võib komisjon rakendusaktidega eraldada asjaomasele liikmesriigile täiendava arvu päevi, mis lisatakse punkti 5 kohaselt sellele liikmesriigile ning tõhustatud teadusliku vaatluskavaga hõlmatud laevadele, piirkonnale ja püügivahenditele määratud päevade arvule. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 45 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. |
|
8.5. |
Kui komisjon on liikmesriigi esitatud teadusliku vaatluskava varem heaks kiitnud ning asjaomane liikmesriik soovib jätkata selle kohaldamist muutusteta, teavitab ta komisjoni tõhustatud vaatluskava jätkamisest neli nädalat enne kava kohaldamisaja algust. |
IV PEATÜKK
Haldamine
9. Üldine kohustus
Liikmesriigid haldavad maksimaalset lubatud püügikoormust vastavalt määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklites 26–35 sätestatud tingimustele.
10. Püügiperioodid
|
10.1. |
Liikmesriik võib jagada piirkonnas viibimise päevad, mis on esitatud I tabelis, ühe- või mitmekuuse kestusega püügiperioodideks. |
|
10.2. |
Päevade või tundide arvu, mille jooksul laev võib püügiperioodi jooksul piirkonnas viibida, määrab kindlaks asjaomane liikmesriik. |
|
10.3. |
Kui liikmesriik lubab oma lipu all sõitval laeval piirkonnas viibida teatava arvu tunde, jätkab liikmesriik päevade kasutamise mõõtmist punktis 9 täpsustatud viisil. Komisjoni taotlusel kirjeldab liikmesriik, milliseid ennetusmeetmeid on võetud selleks, et vältida püügipäevade ülemäärast kasutamist piirkonnas tulenevalt sellest, et laev lahkub piirkonnast enne 24tunnise perioodi lõppu. |
V PEATÜKK
Eraldatud püügikoormuste vahetamine
11. Päevade ülekandmine ühe liikmesriigi lipu all sõitvate kalalaevade vahel
|
11.1. |
Liikmesriik võib anda tema lipu all sõitvale kalalaevale loa kanda piirkonnas viibimise päevad, mille kasutamiseks tal on luba, üle teisele sama liikmesriigi lipu all asjaomases piirkonnas sõitvale laevale, tingimusel et laeva poolt vastuvõetud päevade arvu ja laeva kilovattides väljendatud mootorivõimsuse korrutis (kilovatt-päevad) on võrdne doonorlaeva ülekantud päevade arvu ja doonorlaeva kilovattides väljendatud mootorivõimsuse korrutisega või sellest väiksem. Laevade mootorivõimsus kilovattides vastab kummagi laeva mootorivõimsusele, mis on registreeritud liidu kalalaevastiku registris. |
|
11.2. |
Punkti 11.1 kohaselt üle kantud piirkonnas viibimise päevade koguarvu ja doonorlaeva kilovattides mõõdetud mootorivõimsuse korrutis ei tohi olla suurem kui doonorlaeva poolt kalapüügipäeviku järgi aastatel 2001, 2002, 2003, 2004 ja 2005 kõnealuses piirkonnas kasutatud aasta keskmise püügipäevade arvu ja laeva kilovattides mõõdetud mootorivõimsuse korrutis. |
|
11.3. |
Punktis 11.1 kirjeldatud viisil võivad omavahel päevi üle kanda need laevad, mis ühe ja sama püügiperioodi kestel kasutavad kindlaksmääratud püügivahendeid. |
|
11.4. |
Liikmesriigid annavad komisjoni taotlusel teavet toimunud ülekandmiste kohta. Komisjon võib rakendusaktidega kehtestada tabelivormid käesolevas punktis nimetatud teabe kogumiseks ja edastamiseks. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 45 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. |
12. Päevade ülekandmine eri liikmesriikide lipu all sõitvate kalalaevade vahel
Liikmesriigid võivad lubada piirkonnas viibimise päevade ülekandmist nende lipu all sõitvate kalalaevade vahel sama püügiperioodi ja piirkonna piires tingimusel, et kohaldatakse samu punktides 4.2, 4.4, 5, 6 ja 10 sätestatud tingimusi. Kui liikmesriigid otsustavad anda sellise ülekandmise loa, teatavad nad komisjonile enne ülekandmise toimumist ülekandmise üksikasjad, sealhulgas ülekantavate päevade arvu, püügikoormuse ja vajaduse korral sellega seotud kvoodid.
VI PEATÜKK
Aruandekohustus
13. Püügikoormuse aruanne
Määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklit 28 kohaldatakse käesoleva lisa reguleerimisalasse kuuluvate laevade suhtes. Nimetatud artiklis osutatud geograafilise piirkonna all mõeldakse käesoleva lisa punktis 2 määratletud piirkonda.
14. Andmete kogumine
Liikmesriigid koguvad kvartalite kaupa andmeid kogu püügikoormuse kohta, mis on piirkonnas kasutatud veetavate püünistega ja passiivpüünistega püügil, ning eri püügivahendeid kasutavate laevade kasutatud püügikoormuste kohta piirkonnas ja nende laevade mootorivõimsuse kohta kilovatt-päevades, käesolevas lisas sätestatud teabe alusel, mida kasutatakse piirkonnas viibitud püügipäevade haldamiseks.
15. Andmete esitamine
Komisjoni taotluse korral edastavad liikmesriigid punktis 14 määratletud andmed komisjonile tabeli kujul, mille vorm on sätestatud II ja III tabelis, saates need e-posti aadressile, mille komisjon liikmesriikidele teatab. Komisjoni taotlusel saadavad liikmesriigid komisjonile neile eraldatud püügikoormuse ja selle kasutamise kohta üksikasjaliku teabe, mis hõlmab kogu 2013. ja 2014. aasta püügiperioodi või osa sellest, kasutades IV ja V tabelis sätestatud vormi.
II tabel
Aruandevorm kilovatt-päevade kohta püügiperioodide kaupa
|
Liikmesriik |
Püügivahend |
Püügiperioodid |
Püügikoormuse koonddeklaratsioon |
|
(1) |
(2) |
(3) |
(4) |
III tabel
Andmete esitusviis kilovatt-päevade kohta püügiperioodide kaupa
|
Rubriik |
Maksimaalne tähtede/numbrite arv |
Joondus (1) V(asakule)/P(aremale) |
Määratlus ja märkused |
|||||||||||
|
3 |
|
Liikmesriik (kolmetäheline ISO-kood), kus laev on registreeritud |
|||||||||||
|
2 |
|
Üks järgmistest püügivahendite liikidest:
|
|||||||||||
|
4 |
|
Üks aasta alates 2006. aasta püügiperioodist kuni käesoleva püügiperioodini |
|||||||||||
|
7 |
R |
Kilovatt-päevades väljendatud püügikoormuse summa kõnealuse püügiperioodi 1. veebruarist kuni 31. jaanuarini |
IV tabel
Aruandevorm laevaga seotud teabe kohta
|
Liikmesriik |
CFR |
Pardatähis |
Püügiperioodi kestus |
Teatatud püügivahendid |
Teatatud püügivahendi(te) lubatud kasutuspäevade arv |
Teatatud püügivahendi(te)ga püütud päevade arv |
Ülekantud päevad |
|||||||||
|
Nr 1 |
Nr 2 |
Nr 3 |
… |
Nr 1 |
Nr 2 |
Nr 3 |
… |
Nr 1 |
Nr 2 |
Nr 3 |
… |
|||||
|
(1) |
(2) |
(3) |
(4) |
(5) |
(5) |
(5) |
(5) |
(6) |
(6) |
(6) |
(6) |
(7) |
(7) |
(7) |
(7) |
(8) |
V tabel
Andmevorm laevaga seotud teabe kohta
|
Rubriik |
Maksimaalne tähtede/numbrite arv |
Joondus (2) V(asakule)/P(aremale) |
Määratlus ja märkused |
|||||||||||
|
3 |
|
Liikmesriik (kolmetäheline ISO-kood), kus laev on registreeritud |
|||||||||||
|
12 |
|
Liidu kalalaevastiku registri number (CFR) Kalalaeva kordumatu identifitseerimisnumber Liikmesriik (kolmetäheline ISO-kood) ja identifitseeriv seerianumber (9 kohta). Kui seerianumber on lühem kui 9 kohta, tuleb vasakule poole nulle juurde lisada |
|||||||||||
|
14 |
L |
Vastavalt määrusele (EMÜ) nr 1381/87 |
|||||||||||
|
2 |
L |
Püügiperioodi pikkus kuudes |
|||||||||||
|
2 |
L |
Üks järgmistest püügivahendite liikidest:
|
|||||||||||
|
3 |
L |
Päevade arv, mille jooksul laeval on IIC lisa kohaselt õigus valida teatatud püügivahendeid, ja teatatud püügiperioodi pikkus |
|||||||||||
|
3 |
L |
Päevade arv, mil kalalaev on teatatud püügiperioodi jooksul tegelikult olnud püügipiirkonnas ja kasutanud teatatud püügivahendeid |
|||||||||||
|
4 |
L |
Ülekantud päevade korral näidata „– ülekantud päevade arv” ja saadud päevade korral näidata „+ ülekantud päevade arv” |
(1) See teave on asjakohane andmete esitamisel kindlaksmääratud pikkusega vormis.
(2) See teave on asjakohane andmete esitamisel kindlaksmääratud pikkusega vormis.
IID LISA
TOBIAVARUDE MAJANDAMISE PIIRKONNAD ICESi IIa JA IIIa RAJOONIS NING ICESi IV ALAPIIRKONNAS
IA lisas kindlaks määratud tobiavarude püügivõimaluste haldamiseks ICESi IIa ja IIIa rajoonis ja ICESi IV alapiirkonnas on majandamispiirkonnad, kus kohaldatakse konkreetseid püügipiiranguid, esitatud allpool ja käesoleva lisa liites:
|
Tobiavarude majandamispiirkond |
ICESi statistilised ruudud |
|
1 |
31-34 E9-F2; 35 E9- F3; 36 E9-F4; 37 E9-F5; 38-40 F0-F5; 41 F5-F6 |
|
2 |
31-34 F3-F4; 35 F4-F6; 36 F5-F8; 37-40 F6-F8; 41 F7-F8 |
|
3 |
41 F1-F4; 42-43 F1-F9; 44 F1-G0; 45-46 F1-G1; 47 G0 |
|
4 |
38-40 E7-E9; 41-46 E6-F0 |
|
5 |
47-51 E6 + F0-F5; 52 E6-F5 |
|
6 |
41-43 G0-G3; 44 G1 |
|
7 |
47-51 E7-E9 |
IID lisa 1. liide
TOBIAVARUDE MAJANDAMISE PIIRKONNAD
III LISA
KOLMANDA RIIGI VETES KALA PÜÜDVATE LIIDU LAEVADE PÜÜGILUBADE MAKSIMAALNE ARV
|
Püügipiirkond |
Püügiliik |
Kalapüügilubade arv |
Kalapüügilubade jaotamine liikmesriikide vahel |
Korraga kohalviibivate laevade maksimaalne arv |
|
|
Norra veed ja Jan Mayeni ümbruse püügipiirkond |
Heeringas, põhja pool 62°00′ N |
Kehtestatakse hiljem |
DK |
Kehtestatakse hiljem |
Kehtestatakse hiljem |
|
DE |
Kehtestatakse hiljem |
||||
|
FR |
Kehtestatakse hiljem |
||||
|
IE |
Kehtestatakse hiljem |
||||
|
NL |
Kehtestatakse hiljem |
||||
|
PL |
Kehtestatakse hiljem |
||||
|
SV |
Kehtestatakse hiljem |
||||
|
UK |
Kehtestatakse hiljem |
||||
|
Põhjalähedased liigid, põhja pool 62°00′ N |
80 |
DE |
16 |
50 |
|
|
IE |
1 |
||||
|
ES |
20 |
||||
|
FR |
18 |
||||
|
PT |
9 |
||||
|
UK |
14 |
||||
|
Jaotamata |
2 |
||||
|
Harilik makrell (1) |
Ei kohaldata |
Ei kohaldata |
70 |
||
|
Töönduslikud liigid, lõuna pool 62°00′ N |
480 |
DK |
450 |
150 |
|
|
UK |
30 |
||||
|
Fääri saarte veed |
Igasugune traalpüük kuni 180 jala pikkuste laevadega püügipiirkonnas, mis asub Fääri saarte lähtejoonest 12–21 miili kaugusel |
26 |
BE |
0 |
13 |
|
DE |
4 |
||||
|
FR |
4 |
||||
|
UK |
18 |
||||
|
Tursa ja kilttursa sihtpüük võrguga, mille väikseim silmasuurus on 135 mm, piiratud püügipiirkonnas lõuna pool 62° 28′ N ja ida pool 6° 30′ W |
8 (2) |
Ei kohaldata |
4 |
||
|
|
Traalnoodapüük 21 miili kaugusel Fääri saarte lähtejoonest. 1. märtsist kuni 31. maini ning 1. oktoobrist kuni 31. detsembrini võivad kõnealused laevad kalastada piirkondades, mis jäävad 61° 20′ N ja 62° 00′ N vahele, ning lähtejoontest 12–21 miili vahelisel alal. |
70 |
BE |
0 |
26 |
|
DE |
10 |
||||
|
FR |
40 |
||||
|
UK |
20 |
||||
|
Sinise molva püük traalnoodaga, mille väikseim silmasuurus on 100 mm, piirkonnas lõuna pool 61° 30′ N ja lääne pool 9° 00′ W ning piirkonnas 7° 00′ W ja 9° 00′ W vahel, lõuna pool 60° 30′ N ning piirkonnas, mis asub edela pool 60° 30′ N, 7° 00′ W ning 60° 00′ N, 6° 00′ W vahel kulgevat joont. |
70 |
DE (3) |
8 |
20 (4) |
|
|
FR (3) |
12 |
||||
|
Põhjaatlandi süsika sihtpüük traalnoodaga, mille väikseim silmasuurus on 120 mm ning mille puhul on võimalus kasutada noodapära ümber ristpinesid |
70 |
Ei kohaldata |
22 (4) |
||
|
Põhjaputassuu püük. Püügilubadega laevade arvu võib suurendada nelja laeva võrra, mis moodustavad paarid, kui Fääri saarte ametiasutused kehtestavad eri juurdepääsueeskirjad püügipiirkonnale nimetusega „põhjaputassuu põhiline püügipiirkond”. |
34 |
DE |
2 |
20 |
|
|
DK |
5 |
||||
|
FR |
4 |
||||
|
NL |
6 |
||||
|
UK |
7 |
||||
|
SE |
1 |
||||
|
ES |
4 |
||||
|
IE |
4 |
||||
|
PT |
1 |
||||
|
Õngepüük |
10 |
UK |
10 |
6 |
|
|
Harilik makrell |
12 |
DK |
1 |
12 |
|
|
BE |
0 |
||||
|
DE |
1 |
||||
|
FR |
1 |
||||
|
IE |
2 |
||||
|
NL |
1 |
||||
|
SE |
1 |
||||
|
UK |
5 |
||||
|
|
Heeringas, põhja pool 61° N |
Kehtestatakse hiljem |
DK |
Kehtestatakse hiljem |
Kehtestatakse hiljem |
|
DE |
Kehtestatakse hiljem |
||||
|
IE |
Kehtestatakse hiljem |
||||
|
FR |
Kehtestatakse hiljem |
||||
|
NL |
Kehtestatakse hiljem |
||||
|
SE |
Kehtestatakse hiljem |
||||
|
UK |
Kehtestatakse hiljem |
||||
(1) Ilma et see mõjutaks Rootsile Norra poolt vastavalt väljakujunenud tavale antud täiendavaid litsentse.
(2) Vastavalt 1999. aastal kokkulepitud protokollile kajastatakse tursa ja kilttursa sihtpüüki käsitlevaid arve nende arvude hulgas, mis käsitlevad „igasugust traalpüüki kuni 180 jala pikkuste laevadega püügipiirkondades, mis asuvad Fääri saarte lähtejoontest 12–21 miili kaugusel”.
(3) Need arvud viitavad korraga kohal viibivate laevade maksimaalsele arvule.
(4) Nimetatud arvud sisalduvad arvudes, mis kajastavad „traalnoodapüügis 21 miili kaugusel Fääri saarte lähtejoontest”.
IV LISA
ICCATi KONVENTSIOONI ALA (1)
1. Liidu söödalaevade ja veoõngedega laevade maksimaalne arv, millel on lubatud Atlandi ookeani idaosas aktiivselt püüda harilikku tuuni, mille suurus ja kaal on vahemikus 8 kg/75 cm ja 30 kg/115 cm:
|
Hispaania |
60 |
|
Prantsusmaa |
8 |
|
Liit |
68 |
2. Liidu rannalähedase püügi laevade maksimaalne arv, millel on lubatud Vahemeres aktiivselt püüda harilikku tuuni, mille suurus ja kaal on vahemikus 8 kg/75 cm ja 30 kg/115 cm:
|
Hispaania |
152 |
|
Prantsusmaa |
94 |
|
Itaalia |
30 |
|
Küpros |
6 (2) |
|
Malta |
28 (3) |
|
Liit |
310 |
3. Liidu laevade maksimaalne arv, millel on lubatud kasvatamise eesmärgil aktiivselt püüda Aadria meres harilikku tuuni, mille suurus ja kaal on vahemikus 8 kg/75 cm ja 30 kg/115:
|
Horvaatia |
11 |
|
Itaalia |
12 |
|
Liit |
23 |
4. Liikmesriikide nende kalalaevade arv ja kogumahutavuse (GT) abil väljendatud püügivõimsus, millele võib anda loa Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres harilikku tuuni püüda, pardal hoida, ümber laadida, transportida või lossida
Tabel A
|
Kalalaevade arv (4) |
|||||||
|
|
Küpros (5) |
Kreeka (6) |
Horvaatia |
Itaalia |
Prantsusmaa |
Hispaania |
Malta (7) |
|
Seinnooda-laevad |
1 |
1 |
11 |
12 |
17 |
6 |
1 |
|
Õngepüügilaevad |
6 (8) |
0 |
0 |
30 |
8 |
59 |
28 |
|
Söödalaevad |
0 |
0 |
0 |
0 |
8 |
70 |
0 |
|
Käsiõngelaevad |
0 |
0 |
12 |
0 |
29 |
0 |
0 |
|
Traalerid |
0 |
0 |
0 |
0 |
57 |
0 |
0 |
|
Muud rannalähedase püügi laevad (9) |
0 |
21 |
0 |
0 |
94 |
83 |
0 |
Tabel B
|
Kogumahutavuse abil väljendatud püügivõimsus |
|||||||
|
|
Küpros |
Horvaatia |
Kreeka |
Itaalia |
Prantsusmaa |
Hispaania |
Malta |
|
Seinnoodalaevad |
Kehtestatakse hiljem |
Kehtestatakse hiljem |
Kehtestatakse hiljem |
Kehtestatakse hiljem |
Kehtestatakse hiljem |
Kehtestatakse hiljem |
Kehtestatakse hiljem |
|
Õngepüügilaevad |
Kehtestatakse hiljem |
Kehtestatakse hiljem |
Kehtestatakse hiljem |
Kehtestatakse hiljem |
Kehtestatakse hiljem |
Kehtestatakse hiljem |
Kehtestatakse hiljem |
|
Söödalaevad |
Kehtestatakse hiljem |
Kehtestatakse hiljem |
Kehtestatakse hiljem |
Kehtestatakse hiljem |
Kehtestatakse hiljem |
Kehtestatakse hiljem |
Kehtestatakse hiljem |
|
Käsiõngelaevad |
Kehtestatakse hiljem |
Kehtestatakse hiljem |
Kehtestatakse hiljem |
Kehtestatakse hiljem |
Kehtestatakse hiljem |
Kehtestatakse hiljem |
Kehtestatakse hiljem |
|
Traalerid |
Kehtestatakse hiljem |
Kehtestatakse hiljem |
Kehtestatakse hiljem |
Kehtestatakse hiljem |
Kehtestatakse hiljem |
Kehtestatakse hiljem |
Kehtestatakse hiljem |
|
Muud rannalähedase püügi laevad |
Kehtestatakse hiljem |
Kehtestatakse hiljem |
Kehtestatakse hiljem |
Kehtestatakse hiljem |
Kehtestatakse hiljem |
Kehtestatakse hiljem |
Kehtestatakse hiljem |
5. Mõrdade arv, millele liikmesriigid on andnud hariliku tuuni püügi loa Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres.
|
|
Mõrdade arv (10) |
|
Hispaania |
5 |
|
Itaalia |
6 |
|
Portugal |
2 |
6. Hariliku tuuni kasvatamise ja nuumamise maksimaalne võimsus ja kalakasvandustesse viidava loodusest püütud hariliku tuuni maksimaalne kogus, mille iga liikmesriik võib eraldada oma kalakasvandustele Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres.
Tabel A
|
Tuunide kasvatamise ja nuumamise maksimaalne võimsus |
||
|
|
Kalakasvatusettevõtete arv |
Tootmisvõimsus tonnides |
|
Hispaania |
14 |
11 852 |
|
Itaalia |
15 |
13 000 |
|
Kreeka |
2 |
2 100 |
|
Küpros |
3 |
3 000 |
|
Horvaatia |
7 |
7 880 |
|
Malta |
8 |
12 300 |
Tabel B
|
Kalakasvandusse viidava loodusest püütud hariliku tuuni maksimaalne kogus (tonnides) |
|
|
Hispaania |
5 855 |
|
Itaalia |
3 764 |
|
Kreeka |
785 |
|
Küpros |
2 195 |
|
Horvaatia |
2 947 |
|
Malta |
8 768 |
(1) 1., 2. ja 3. punktis esitatud arvud võivad väheneda, et liidu rahvusvahelised kohustused oleksid täidetud.
(2) Seda numbrit võib suurendada kümme korda, kui Küpros otsustab asendada ühe seinnoodalaeva kümne õngejadalaevaga, nagu on märgitud 4. jao tabeli A joonealuses märkuses 5.
(3) Seda numbrit võib suurendada kümme korda, kui Malta otsustab asendada ühe seinnoodalaeva kümne õngejadalaevaga, nagu on märgitud 4. jao tabeli A joonealuses märkuses 7.
(4) 4. jao tabeli A arve võib veel suurendada, tingimusel et liidu rahvusvahelised kohustused on täidetud.
(5) Ühe keskmise suurusega seinnoodalaeva võib asendada kuni kümne õngejadalaevaga.
(6) Ühe keskmise suurusega seinnoodalaeva võib asendada kuni kümne rannapüügilaevaga või ühe väikese seinnoodalaeva ja kolme rannapüügilaevaga.
(7) Ühe keskmise suurusega seinnoodalaeva võib asendada kuni kümne õngejadalaevaga.
(8) Mitmeotstarbelised laevad, mis kasutavad erinevaid püügivahendeid.
(9) Mitmeotstarbelised laevad, mis kasutavad erinevaid püügivahendeid (õngejada, käsiõng, veoõngejada).
(10) Seda arvu võib veelgi suurendada, tingimusel et liidu rahvusvahelised kohustused on täidetud.
V LISA
CCAMLRi KONVENTSIOONI ALA
A OSA
SIHTPÜÜGI KEELD CCAMLRi KONVENTSIOONI ALAS
|
Sihtliigid |
Piirkond |
Keeluaeg |
|
Haid (kõik liigid) |
Konventsiooni ala |
1. jaanuar — 31. detsember 2015 |
|
Notothenia rossii |
FAO 48.1. Antarktika, poolsaareala FAO 48.2. Antarktika, Orkney saarte lõunaosa ümbrus FAO 48.3. Antarktika, Lõuna-Georgia saare ümbrus |
1. jaanuar — 31. detsember 2015 |
|
Merikogerlased |
FAO 48.1. Antarktika (1) FAO 48.2. Antarktika (1) |
1. jaanuar — 31. detsember 2015 |
|
Gobionotothen gibberifrons Chaenocephalus aceratus Pseudochaenichthys georgianus Lepidonotothen squamifrons Patagonotothen guntheri Electrona carlsbergi (1) |
FAO 48.3. |
1. jaanuar — 31. detsember 2015 |
|
Dissostichus spp. |
FAO 48.5. Antarktika |
1. detsember 2013 kuni 30. november 2015 |
|
Dissostichus spp. |
FAO 88.3. Antarktika (1) FAO 58.5.1. Antarktika (1) (2) FAO 58.5.2. Antarktika ida pool 79°20′ E ja väljaspool majandusvööndit lääne pool 79°20′ E (1) (2) FAO 58.4.4. Antarktika (1) (2) FAO 58.7. Antarktika (1) |
1. jaanuar — 31. detsember 2015 |
|
Lepidonotothen squamifrons |
1. jaanuar — 31. detsember 2015 |
|
|
Kõik liigid, välja arvatud Champsocephalus gunnari ja Dissostichus eleginoides |
FAO 58.5.2. Antarktika |
1. detsember 2014 kuni 30. november 2015 |
|
Dissostichus mawsoni |
FAO 48.4. Antarktika (1) ala, mille piirid on 55°30′ lõunalaiust ja 57°20′ lõunalaiust ning 25°30′ läänepikkust ja 29°30′ läänepikkust |
1. jaanuar — 31. detsember 2015 |
B OSA
LUBATUD KOGUPÜÜK JA KAASPÜÜGI PIIRNORMID CCAMLRi ALA TEADUSUURINGUTEGA SEOTUD PÜÜGIPIIRKONDADES AASTATEL 2014–2015
|
Alapiirkond/rajoon |
Piirkond |
Hooaeg |
SSRUd |
Dissotichus spp. püügi piirnorm (tonnides) |
Kaaspüügi piirnorm (tonnides) (3) |
||||||
|
Uurimisüksus (SSRU) |
Piirnorm |
Railised |
Macrourus spp. |
Muud liigid |
|||||||
|
58.4.1. |
Kogu rajoon |
1. detsember 2014 kuni 30. november 2015 |
A, B, F |
0 |
724 |
50 |
116 |
100 (jagatuna 20 kaupa, 20 igas väikeses uurimisalas, välja arvatud suletud väikesed uurimisalad) (ABF) |
|||
|
C (4) |
252 |
||||||||||
|
D (4) |
42 |
||||||||||
|
E |
315 |
||||||||||
|
G (4) |
68 |
||||||||||
|
H (4) |
42 |
||||||||||
|
58.4.2. |
Kogu rajoon |
1. detsember 2014 kuni 30. november 2015 |
A |
0 |
35 |
50 |
20 |
20 |
|||
|
B, C, D |
0 |
||||||||||
|
E (kaasa arvatud 58.4.2_1) |
35 |
||||||||||
|
58.4.3a. |
Kogu rajoon |
1. detsember 2014 kuni 30. november 2015 |
Ei kohaldata |
|
32 |
50 |
26 |
20 |
|||
|
88.1. |
Kogu alapiirkond |
1. detsember 2014 kuni 31. august 2015 |
A, D, E, F, M |
0 |
3 044 (5) |
152 |
430 |
160 |
|||
|
B, C, G |
371 |
A, D, E, F, M |
0 |
A, D, E, F, M |
0 |
A, D, E, F, M |
0 |
||||
|
H, I, K |
2 099 |
B, C, G |
50 |
B, C, G |
40 |
B, C, G |
60 |
||||
|
J, L |
306 |
H, I, K |
112 |
H, I, K |
320 |
H, I, K |
60 |
||||
|
|
|
J, L |
50 |
J, L |
70 |
J, L |
40 |
||||
|
88.2. |
Lõuna pool 65° S |
1. detsember 2014 kuni 31. august 2015 |
A, B, I |
0 |
619 |
50 |
99 |
120 |
|||
|
C, D, E, F, G (88.2_1 kuni 88.2_4) |
419 |
A, B, I |
0 |
A, B, I |
0 |
A, B, I |
0 |
||||
|
H |
200 |
C, D, E, F, G |
50 |
C, D, E, F, G |
67 |
C, D, E, F, G |
100 |
||||
|
H |
50 |
H |
32 |
H |
20 |
||||||
V lisa B osa liide
VÄIKESTE UURIMISÜKSUSTE (SSRU) LOETELU
|
Piirkond |
Uurimisüksus (SSRU) |
Piirjoon |
|
48,6 |
A |
Punktist 50° S 20° W otse itta kuni 1° 30′ E, sealt otse lõunasse kuni 60° S, sealt otse läände kuni 20° W, sealt otse põhja kuni 50° S. |
|
|
B |
Punktist 60° S 20° W otse itta kuni 10° W, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 20° W, sealt otse põhja kuni 60° S. |
|
|
C |
Punktist 60° S 10° W otse itta kuni nullmeridiaanini, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 20° W, sealt otse põhja kuni 60° S. |
|
|
D |
Punktist 60° S nullmeridiaanil otse itta kuni 10° E, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni nullmeridiaanini, sealt otse põhja kuni 60° S. |
|
|
E |
Punktist 60° S 10° E otse itta kuni 20° E, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 10° E, sealt otse põhja kuni 60° S. |
|
|
F |
Punktist 60° S 20° E otse itta kuni 30° E, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 20° E, sealt otse põhja kuni 60° S. |
|
|
G |
Punktist 50° S 1° 30′ E otse itta kuni 30° E, sealt otse lõunasse kuni 60° S, sealt otse läände kuni 1° 30′ E, sealt otse põhja kuni 50° S. |
|
58.4.1 |
A |
Punktist 55° S 86° E otse itta kuni 150° E, sealt otse lõunasse kuni 60° S, sealt otse läände kuni 86° E, sealt otse põhja kuni 55° S. |
|
|
B |
Punktist 60° S 86° E otse itta kuni 90° E, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 80° E, sealt otse põhja kuni 64° S, sealt otse itta kuni 86° E, sealt otse põhja kuni 60° S. |
|
|
C |
Punktist 60° S 90° E otse itta kuni 100° E, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 90° E, sealt otse põhja kuni 60° S. |
|
|
D |
Punktist 60° S 100° E otse itta kuni 110° E, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 100° E, sealt otse põhja kuni 60° S. |
|
|
E |
Punktist 60° S 110° E otse itta kuni 120° E, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 110° E, sealt otse põhja kuni 60° S. |
|
|
F |
Punktist 60° S 120° E otse itta kuni 130° E, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 120° E, sealt otse põhja kuni 60° S. |
|
|
G |
Punktist 60° S 130° E otse itta kuni 140° E, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 130 ° E, sealt otse põhja kuni 60° S. |
|
|
H |
Punktist 60° S 140° E otse itta kuni 150° E, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 140° E, sealt otse põhja kuni 60° S. |
|
58.4.2 |
A |
Punktist 62° S 30° E otse itta kuni 40° E, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 30° E, sealt otse põhja kuni 62° S. |
|
|
B |
Punktist 62° S 40° E otse itta kuni 50° E, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 40° E, sealt otse põhja kuni 62° S. |
|
|
C |
Punktist 62° S 50° E otse itta kuni 60° E, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 50° E, sealt otse põhja kuni 62° S. |
|
|
D |
Punktist 62° S 60° E otse itta kuni 70° E, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 60° E, sealt otse põhja kuni 62° S. |
|
|
E |
Punktist 62° S 70° E otse itta kuni 73° 10′ E, sealt otse lõunasse 64° S, sealt otse itta 80° E, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 70° E, sealt otse põhja kuni 62° S. |
|
58.4.3a |
A |
Kogu rajoon, punktist 56° S 60° E otse itta kuni 73° 10′ E, sealt otse lõunasse kuni 62° S, sealt otse läände kuni 60° E, sealt otse põhja kuni 56° S. |
|
58.4.3b |
A |
Punktist 56° S 73° 10′ E otse itta kuni 79° E, sealt lõunasse kuni 59° S, sealt otse läände kuni 73° 10′ E, sealt otse põhja kuni 56° S. |
|
|
B |
Punktist 60° S 73° 10′ E otse itta kuni 86° E, sealt lõunasse kuni 64° S, sealt otse läände kuni 73° 10′ E, sealt otse põhja kuni 60° S. |
|
|
C |
Punktist 59° S 73°10′ E otse itta kuni 79° E, sealt lõunasse kuni 60° S, sealt otse läände kuni 73°10′ E, sealt otse põhja kuni 59° S. |
|
|
D |
Punktist 59° S 79° E otse itta kuni 86° E, sealt otse lõunasse kuni 60° S, sealt otse läände kuni 79° E, sealt otse põhja kuni 59° S. |
|
|
E |
Punktist 56° S 79° E otse itta kuni 80° E, sealt otse põhja kuni 55° S, sealt otse itta kuni 86° E, sealt otse lõunasse kuni 59° S, sealt otse läände kuni 79° E, sealt otse põhja kuni 56° S. |
|
58.4.4 |
A |
Punktist 51° S 40° E otse itta kuni 42° E, sealt otse lõunasse kuni 54° S, sealt otse läände kuni 40° E, sealt otse põhja kuni 51° S. |
|
|
B |
Punktist 51° S 42° E otse itta kuni 46° E, sealt otse lõunasse kuni 54° S, sealt otse läände kuni 42° E, sealt otse põhja kuni 51° S. |
|
|
C |
Punktist 51° S 46° E otse itta kuni 50° E, sealt otse lõunasse kuni 54° S, sealt otse läände kuni 46° E, sealt otse põhja kuni 51° S. |
|
|
D |
Kogu rajoon, välja arvatud SSRUd A, B, C, ja mille välispiir algab punktist 50° S 30° E, sealt otse itta kuni 60° E, sealt otse lõunasse kuni 62° S, sealt otse läände kuni 30° E, sealt otse põhja kuni 50° S. |
|
58.6 |
A |
Punktist 45° S 40° E otse itta kuni 44° E, sealt otse lõunasse kuni 48° S, sealt otse läände kuni 40° E, sealt otse põhja kuni 45° S. |
|
|
B |
Punktist 45° S 44° E otse itta kuni 48° E, sealt otse lõunasse kuni 48° S, sealt otse läände kuni 44° E, sealt otse põhja kuni 45° S. |
|
|
C |
Punktist 45° S 48° E otse itta kuni 51° E, sealt otse lõunasse kuni 48° S, sealt otse läände kuni 48° E, sealt otse põhja kuni 45° S. |
|
|
D |
Punktist 45° S 51° E otse itta kuni 54° E, sealt otse lõunasse kuni 48° S, sealt otse läände kuni 51° E, sealt otse põhja kuni 45° S. |
|
58.7 |
A |
Punktist 45° S 37° E otse itta kuni 40° E, sealt otse lõunasse kuni 48° S, sealt otse läände kuni 37° E, sealt otse põhja kuni 45° S. |
|
88.1 |
A |
Punktist 60° S 150° E otse itta kuni 170° E, sealt otse lõunasse kuni 65° S, sealt otse läände kuni 150° E, sealt otse põhja kuni 60° S. |
|
|
B |
Punktist 60° S 170° E otse itta kuni 179° E, sealt otse lõunasse kuni 66°40′ S, sealt otse läände kuni 170° E, sealt otse põhja kuni 60° S. |
|
|
C |
Punktist 60° S 179° E otse itta kuni 170° W, sealt otse lõunasse kuni 70° S, sealt otse läände kuni 178° W, sealt otse põhja kuni 66°40′ S, sealt otse läände kuni 179° E, sealt otse põhja kuni 60° S. |
|
|
D |
Punktist 65° S 150° E otse itta kuni 160° E, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 150° E, sealt otse põhja kuni 65° S. |
|
|
E |
Punktist 65° S 160° E otse itta kuni 170° E, sealt otse lõunasse kuni 68°30′ S, sealt otse läände kuni 160° E, sealt otse põhja kuni 65° S. |
|
|
F |
Punktist 68°30′ S 160° E otse itta kuni 170° E, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 160° E, sealt otse põhja kuni 68°30′ S. |
|
|
G |
Punktist 66°40′ S 170° E otse itta kuni 178° W, sealt otse lõunasse kuni 70° S, sealt otse läände kuni 178°50′ E, sealt otse lõunasse kuni 70°50′ S, sealt otse läände kuni 170° E, sealt otse põhja kuni 66°40′ S. |
|
|
H |
Punktist 70°50′ S 170° E otse itta kuni 178°50′ E, sealt otse lõunasse kuni 73° S, sealt otse läände kuni rannikuni, sealt põhjasuunas piki rannikut kuni 170° E, sealt otse põhja kuni 70°50′ S. |
|
|
I |
Punktist 70° S 178°50′ E otse itta kuni 170° W, sealt otse lõunasse kuni 73° S, sealt otse läände kuni 178°50′ E, sealt otse põhja kuni 70° S. |
|
|
J |
Punktist 73° S rannikul 170° E lähedal otse itta kuni 178°50′ E, sealt otse lõunasse kuni 80° S, sealt otse läände kuni 170° E, sealt põhjasuunas piki rannikut kuni 73° S. |
|
|
K |
Punktist 73° S 178°50′ E otse itta kuni 170° W, sealt otse lõunasse kuni 76° S, sealt otse läände kuni 178°50′ E, sealt otse põhja kuni 73° S. |
|
|
L |
Punktist 76° S 178°50′ E otse itta kuni 170° W, sealt otse lõunasse kuni 80° S, sealt otse läände kuni 178°50′ E, sealt otse põhja kuni 76° S. |
|
|
M |
Punktist 73° S rannikul 169°30′ E lähedal otse itta kuni 170° E, sealt otse lõunasse kuni 80° S, sealt otse läände kuni rannikuni, sealt põhjasuunas piki rannikut kuni 73° S. |
|
88.2 |
A |
Punktist 60° S 170° W otse itta kuni 160° W, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 170° W, sealt otse põhja kuni 60° S. |
|
|
B |
Punktist 60° S 160° W otse itta kuni 150° W, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 160° W, sealt otse põhja kuni 60° S. |
|
|
C |
Punktist 70°50′ S 150° W otse itta kuni 140° W, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 150° W, sealt otse põhja kuni 70°50′ S. |
|
|
D |
Punktist 70°50′ S 140° W otse itta kuni 130° W, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 140° W, sealt otse põhja kuni 70°50′ S. |
|
|
E |
Punktist 70°50′ S 130° W otse itta kuni 120° W, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 130° W, sealt otse põhja kuni 70°50′ S. |
|
|
F |
Punktist 70°50′ S 120° W otse itta kuni 110° W, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 120° W, sealt otse põhja kuni 70°50′ S. |
|
|
G |
Punktist 70°50′ S 110° W otse itta kuni 105° W, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 110° W, sealt otse põhja kuni 70°50′ S. |
|
|
H |
Punktist 65° S 150° W otse itta kuni 105° W, sealt otse lõunasse kuni 70°50′ S, sealt otse läände kuni 150° W, sealt otse põhja kuni 65° S. |
|
|
I |
Punktist 60° S 150° W otse itta kuni 105° W, sealt otse lõunasse kuni 65° S, sealt otse läände kuni 150° W, sealt otse põhja kuni 60° S. |
|
88.3 |
A |
Punktist 60° S 105 ° W otse itta kuni 95° W, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 105° W, sealt otse põhja kuni 60° S. |
|
|
B |
Punktist 60° S 95° W otse itta kuni 85 ° W, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 95° W, sealt otse põhja kuni 60° S. |
|
|
C |
Punktist 60° S 85° W otse itta kuni 75° W, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 85° W, sealt otse põhja kuni 60° S. |
|
|
D |
Punktist 60° S 75° W otse itta kuni 70° W, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 75° W, sealt otse põhja kuni 60° S. |
C OSA
21-03/A LISA
TAVALISE HIILGEVÄHI (EUPHAUSIA SUPERBA) PÜÜGIS OSALEMISE KAVATSUSE TEATIS
Üldine teave
Osaleja:
Püügihooaeg:
Laeva nimi:
Eeldatav püügimaht (tonnides):
Alapiirkonnad ja rajoonid, kus püüki kavandatakse
Seda kaitsemeedet kohaldatakse tavalise hiilgevähi püügi kavatsustest teatamise kohta alapiirkondades 48.1, 48.2, 48.3 ja 48.4 ning rajoonides 58.4.1 ja 58.4.2. Kavatsusest püüda tavalist hiilgevähki muudes alapiirkondades ja rajoonides tuleb teatada kaitsemeetme 21-02 kohaselt.
|
Alapiirkond/rajoon |
Tähistada sobiv kastike |
|
48.1 |
☐ |
|
48.2 |
☐ |
|
48.3 |
☐ |
|
48.4 |
☐ |
|
58.4.1 |
☐ |
|
58.4.2 |
☐ |
|
Püügitehnika: |
Tähistada sobiv kastike |
|
|
☐ Tavaline traalpüük |
|
|
☐ Pidevpüügisüsteem |
|
|
☐ Noodapärasse pumpamine |
|
|
☐ Muu meetod: Palun täpsustada |
Püütud tavalise hiilgevähi eluskaalu otseseks hindamiseks kasutatud tooteliigid ja meetodid
|
Toote liik |
Püütud tavalise hiilgevähi eluskaalu otseseks hindamiseks kasutatud meetod, kui see on asjakohane (vt 21-03/B lisa) (6) |
|
Tervelt külmutatud |
|
|
Keedetud |
|
|
Jahvatatud |
|
|
Õli |
|
|
Muu toode, palun täpsustada |
|
Võrgu kuju
|
Võrgu mõõdud |
Võrk 1 |
Võrk 2 |
Muu võrk / muud võrgud |
|||
|
Võrgu ava (suue) |
|
|
|
|||
|
Maksimaalne vertikaalne ava (m) |
|
|
|
|||
|
Maksimaalne horisontaalne ava (m) |
|
|
|
|||
|
Võrgu suudme ümbermõõt (7) (m) |
|
|
|
|||
|
Suudme pindala (m2) |
|
|
|
|||
|
Paneeli keskmine võrgusilma suurus (9) (mm) |
Väline (8) |
Sisemine (8) |
Väline (8) |
Sisemine (8) |
Väline (8) |
Sisemine (8) |
|
1. paneel |
|
|
|
|
|
|
|
2. paneel |
|
|
|
|
|
|
|
3. paneel |
|
|
|
|
|
|
|
… |
|
|
|
|
|
|
|
Viimane paneel (noodapära) |
|
|
|
|
|
|
Võrgu joonis(ed):
Iga kasutatud võrgu puhul või võrgu kuju muutmise korral viidata asjakohasele võrgu joonisele CCAMLRi püügivahendite kogus, kui see on kättesaadav (www.ccamlr.org/node/74407), või esitada üksikasjalik joonis ja kirjeldus WG-EMM eelseisvale koosolekule. Võrgu joonised peavad sisaldama järgmisi andmeid:
|
1. |
Traali iga paneeli pikkus ja laius (piisava täpsusega, et oleks võimalik arvutada iga paneeli kaldenurk veevoolu suhtes). |
|
2. |
Võrgusilma suurus (venitatud võrgusilma sisemised mõõdud kaitsemeetme 22-01 meetodi alusel), kuju (nt rombikujuline) ja materjal (nt polüpropüleen). |
|
3. |
Võrgusilma ehitus (nt sõlmitud, põimitud). |
|
4. |
Traali sees kasutatud peletuspaelad (konstruktsioon, asukoht paneelidel; märkida „puuduvad”, kui paelu ei kasutata); peletuspaelad ei lase hiilgevähkidel võrgusilma ummistada ega välja pääseda. |
Mereimetajate võrku sattumist välistav seade
Seadme joonis(ed):
Iga kasutatud seadmetüübi või seadme kuju muutmise korral viidata asjakohasele joonisele CCAMLRi püügivahendite kogus, kui see on kättesaadav (www.ccamlr.org/node/74407), või esitada üksikasjalik joonis ja kirjeldus WG-EMM eelseisvale koosolekule.
Akustiliste andmete kogumine
Esitada andmed laeval kasutatavate kajaloodide ja hüdrolokaatorite kohta.
|
Tüüp (nt kajalood, hüdrolokaator) |
|
|
|
|
Tootja |
|
|
|
|
Mudel |
|
|
|
|
Muunduri sagedused (kHz) |
|
|
|
Akustiliste andmete kogumine (üksikasjalik kirjeldus):
Kirjeldada, kuidas toimub akustiliste andmete kogumine, et saada teavet Euphausia superba ja muude pelaagiliste liikide (nt laternsabad, meritünnikud) leviku ja rohkuse kohta (SC-CAMLR-XXX, punkt 2.10).
21-03/B LISA
PÜÜTUD TAVALISE HIILGEVÄHI ELUSKAALU HINDAMISE JUHISED
|
Meetod |
Valem (kg) |
Parameeter |
|||
|
Kirjeldus |
Tüüp |
Hindamismeetod |
Ühik |
||
|
Kogumismahuti maht |
|
W= mahuti laius |
Püsiv |
Mõõta püügi alustamisel |
m |
|
L= mahuti pikkus |
Püsiv |
Mõõta püügi alustamisel |
m |
||
|
ρ= mahu massiks teisendamise tegur |
Muutuv |
Mahu teisendamine massiks |
kg/liiter |
||
|
H= hiilgevähkide sügavus mahutis |
Loomusest sõltuv |
Otsene vaatlus |
m |
||
|
Voomõõtur (10) |
|
V= hiilgevähkide maht koos veega |
Loomusest (10) sõltuv |
Otsene vaatlus |
liiter |
|
Fkrill = hiilgevähkide osakaal proovis |
Loomusest (10) sõltuv |
Voomõõturi mahu parandustegur |
— |
||
|
ρ= mahu massiks teisendamise tegur |
Muutuv |
Mahu teisendamine massiks |
kg/liiter |
||
|
Voomõõtur (11) |
|
V= hiilgevähkide pasta maht |
Loomusest (10) sõltuv |
Otsene vaatlus |
liiter |
|
M= protsessis lisatud vee kogus, mass |
Loomusest (10) sõltuv |
Otsene vaatlus |
kg |
||
|
ρ= hiilgevähkide pasta tihedus |
Muutuv |
Otsene vaatlus |
kg/liiter |
||
|
Vookaal |
|
M= hiilgevähkide mass koos veega |
Loomusest (11) sõltuv |
Otsene vaatlus |
kg |
|
F= vee osakaal proovis |
Muutuv |
Vookaalu massi parandustegur |
— |
||
|
Kogur |
|
Mtray = tühja koguri mass |
Püsiv |
Otsene vaatlus enne püüki |
kg |
|
M= koguri keskmine mass koos hiilgevähkidega |
Muutuv |
Otsene vaatlus, enne külmutamist ja kurnatult |
kg |
||
|
N= kogurite arv |
Loomusest sõltuv |
Otsene vaatlus |
— |
||
|
Jahu teisendamine |
|
Mmeal = toodetud jahu mass |
Loomusest sõltuv |
Otsene vaatlus |
kg |
|
MCF= jahu teisendustegur |
Muutuv |
Jahu teisendamine hiilgevähkideks |
— |
||
|
Noodapära maht |
|
W= noodapära laius |
Püsiv |
Mõõta püügi alustamisel |
m |
|
H= noodapära kõrgus |
Püsiv |
Mõõta püügi alustamisel |
m |
||
|
ρ= mahu massiks teisendamise tegur |
Muutuv |
Mahu teisendamine massiks |
kg/liiter |
||
|
L= noodapära pikkus |
Loomusest sõltuv |
Otsene vaatlus |
m |
||
|
Muud |
Palun täpsustada |
|
|
|
|
Vaatluse etapid ja sagedus
|
Kogumismahuti maht |
|
|
Püügi alustamisel |
Mõõta kogumismahuti laius ja pikkus (kui mahuti ei ole kandilise kujuga, võib vajalik olla täiendav mõõtmine; täpsusega ± 0,05 m) |
|
Iga kuu (12) |
Hinnata mahu massiks teisendamist, mis tuletatakse kogumismahutist kindla mahuga (nt 10 liitrit) võetud hiilgevähkide kurnatud massist |
|
Iga loomus |
Mõõta hiilgevähkide sügavust mahutis (kui hiilgevähke hoitakse mahutis loomuste vaheajal, siis mõõta sügavuse erinevust; täpsusega ± 0,1 m) |
|
Hinnata püütud hiilgevähkide eluskaalu (kasutades valemit) |
|
|
Voomõõtur (12) |
|
|
Enne püüki |
Tagada, et voomõõtur mõõdab terveid hiilgevähke (st enne töötlemist) |
|
Rohkem kui üks kord kuus (12) |
Hinnata mahu massiks teisendamist (ρ), mis tuletatakse voomõõturist kindla mahuga (nt 10 liitrit) võetud hiilgevähkide kurnatud massist |
|
Iga loomus (13) |
Võtta voomõõturist proov ning: |
|
mõõta hiilgevähkide mahtu (nt 10 liitrit) koos veega |
|
|
hinnata voomõõturi mahu parandustegurit, mis tuletatakse hiilgevähkide kurnatud mahust |
|
|
Hinnata püütud hiilgevähkide eluskaalu (kasutades valemit) |
|
|
Voomõõtur (13) |
|
|
Enne püüki |
Tagada, et mõlemad voomõõturid (üks hiilgevähitoote jaoks ja üks lisatava vee jaoks) oleksid kalibreeritud (st näitaksid sama, õiget näitu). |
|
Iga nädal (12) |
Hinnata hiilgevähitoote (hiilgevähipasta) tihedust (ρ), mõõtes teadaoleva hiilgevähitoote mahu (nt 10 liitrit) massi, mis on võetud vastavast voomõõturist. |
|
Iga loomus (13) |
Võtta mõlema voolumeetri näidud ja arvutada hiilgevähitoote (hiilgevähipasta) ja lisatud vee mahud, lisatud vee tiheduse arvestada 1 kg/liiter. |
|
Hinnata püütud hiilgevähkide eluskaalu (kasutades valemit) |
|
|
Vookaal |
|
|
Enne püüki |
Tagada, et vookaal mõõdab terveid hiilgevähke (st enne töötlemist) |
|
Iga loomus (13) |
Võtta vookaalust proov ning: |
|
mõõta hiilgevähkide massi koos veega |
|
|
hinnata vookaalu massi parandustegurit, mis tuletatakse hiilgevähkide kurnatud massist |
|
|
Hinnata püütud hiilgevähkide eluskaalu (kasutades valemit) |
|
|
Kogur |
|
|
Enne püüki |
Mõõta koguri mass (kui kogurid on erineva konstruktsiooniga, mõõta iga tüübi mass; täpsusega ± 0,1 kg) |
|
Iga loomus |
Mõõta koguri mass koos hiilgevähkidega (täpsusega ± 0,1 kg) |
|
Loendada kogurite arv (kui kogurid on erineva konstruktsiooniga, loendada iga koguritüübi arv) |
|
|
Hinnata püütud hiilgevähkide eluskaalu (kasutades valemit) |
|
|
Jahu teisendamine |
|
|
Iga kuu (12) |
Hinnata jahu teisendamist terveteks hiilgevähkideks, töödeldes 1 000 — 5 000 kg (kurnatud mass) hiilgevähke |
|
Iga loomus |
Mõõta toodetud jahu mass |
|
Hinnata püütud hiilgevähkide eluskaalu (kasutades valemit) |
|
|
Noodapära maht |
|
|
Püügi alustamisel |
Mõõta noodapära laius ja kõrgus (täpsusega ± 0,1 m) |
|
Iga kuu (12) |
Hinnata mahu massiks teisendamist, mis tuletatakse noodapärast kindla mahuga (nt 10 liitrit) võetud hiilgevähkide kurnatud massist |
|
Iga loomus |
Mõõta hiilgevähke sisaldava noodapära pikkus (täpsusega ± 0,1 m) |
|
Hinnata püütud hiilgevähkide eluskaalu (kasutades valemit) |
(1) Välja arvatud teadustöö eesmärgil.
(2) Välja arvatud riikide jurisdiktsiooni all olevad veed (majandusvööndid).
(3) Väikeste uurimisüksuste (SSRU) kaaspüügi piirnormidega seonduvad eeskirjad, mida kohaldatakse alapiirkonna kogu kaaspüügi piirnormide raames järgmiselt:
|
— |
railised: 5 % Dissostichus spp. püügi piirnormist või 50 tonni, olenevalt sellest, kumb on suurem; |
|
— |
Macrourus spp.: 16 % Dissostichus spp. püügi piirnormist või 20 tonni, olenevalt sellest, kumb on suurem, välja arvatud statistiline rajoon 58.4.3a ja statistiline rajoon 88.1; |
|
— |
muud liigid kokku: 20 tonni SSRU kohta. |
(4) Sisaldab piirnormi 42 tonni, et võimaldada Hispaanial alustada aastatel 2014–2015 vähendamise eksperimenti.
(5) Teadusuuringutega seotud püügi piirmäär 200 tonni on eraldatud teadusuuringuteks alapiirkonna 88.2 SSRUdes A ja B.
(6) Kui meetodit ei ole 21-03/B lisas loetletud, palun kirjeldada üksikasjalikult.
(7) Eeldatud töötingimustes.
(8) Väline võrgusilma suurus ning sisemine võrgusilma suurus, kui kasutatakse vooderdist.
(9) Venitatud võrgusilma sisemised mõõdud kaitsemeetme 22-01 meetodi alusel.
(10) Üksikloomus tavalise traalpüügi kasutamise korral või kuue tunniga saadud koondloomus pidevpüügisüsteemi korral.
(11) Üksikloomus tavalise traalpüügi kasutamise korral või kahe tunniga saadud loomus pidevpüügisüsteemi korral.
(12) Uus periood algab ajast, mil laev liigub uude alapiirkonda või rajooni.
(13) Üksikloomus tavalise traalpüügi kasutamise korral või kuue tunniga saadud koondloomus pidevpüügisüsteemi korral.
VI LISA
IOTC KONVENTSIOONI ALA
|
1. |
Liidu laevade maksimaalne arv, millel on lubatud IOTC konventsiooni alas püüda troopikatuuni
|
|
2. |
Liidu laevade maksimaalne arv, millel on lubatud IOTC konventsiooni alas püüda mõõkkala ja pikkuim-tuuni
|
|
3. |
Punktis 1 osutatud laevadel on luba püüda IOTC konventsiooni alas ka mõõkkala ja pikkuim-tuuni. |
|
4. |
Punktis 2 osutatud laevadel on luba püüda IOTC konventsiooni alas ka troopikatuuni. |
(1) See number ei sisalda Mayottes registreeritud laevu; seda võib tulevikus suurendada vastavalt Mayotte laevastiku arendamise kavale.
VII LISA
WCPFC KONVENTSIOONI ALA
Liidu laevade maksimaalne arv, millel on lubatud püüda mõõkkala Vaikse ookeani lääne- ja keskosa kalanduskomisjoni (WCPFC) piirkonnast lõuna pool 20° lõunalaiust
|
Hispaania |
14 |
|
Liit |
14 |
VIII LISA
LIIDU VETES KALA PÜÜDVATE KOLMANDATE RIIKIDE LAEVADE KALAPÜÜGILUBADEGA SEOTUD KOGUSELISED PIIRANGUD
|
Lipuriik |
Püügiliik |
Kalapüügilubade arv |
Korraga kohalviibivate laevade maksimaalne arv |
|
Norra |
Heeringas, põhja pool 62°00′ N |
Kehtestatakse hiljem |
Kehtestatakse hiljem |
|
Fääri saared |
Harilik makrell, VIa (põhja pool 56° 30′ N), IIa, IVa (põhja pool 59° N) püügipiirkond Stauriid, IV, VIa (põhja pool 56° 30′ N), VIIe, VIIf, VIIh püügipiirkond |
14 |
14 |
|
Heeringas, põhja pool 62°00′ N |
Kehtestatakse hiljem |
Kehtestatakse hiljem |
|
|
Heeringas, IIIa püügipiirkond |
4 |
4 |
|
|
Tursiku töönduspüük, IV ja VIa (põhja pool 56° 30′ N) püügipiirkond (sealhulgas vältimatu põhjaputassuu kaaspüük) |
14 |
14 |
|
|
Harilik molva ja meriluts |
20 |
10 |
|
|
Põhjaputassuu, II, IVa, V, VIa (põhja pool 56° 30′ N), VIb, VII (lääne pool 12° 00′ W) püügipiirkond |
20 |
20 |
|
|
Sinine molva |
16 |
16 |
|
|
Venezuela (1) |
Riffahvenad (Prantsuse Guajaana veed) |
45 |
45 |
(1) Kõnealuste kalapüügilubade saamiseks tuleb tõendada, et püügiluba taotleva laevaomaniku ja Prantsuse Guajaana departemangus asuva töötlemisettevõtte vahel on olemas kehtiv leping, mis sisaldab kohustust lossida asjaomaselt laevalt kõnealuses departemangus vähemalt 75 % kogu riffahvena püügist töötlemiseks lepingujärgses töötlemisettevõttes. Kõnealuse lepingu peavad kinnitama Prantsuse ametiasutused, kes tagavad, et leping vastab nii lepinguosalise töötlemisettevõtte tegelikule mahule kui ka Guajaana majanduse arenguga seotud eesmärkidele. Lepingu nõuetekohaselt kinnitatud koopia lisatakse püügiloa taotlusele. Kõnealusest kinnitusest keeldumise korral teatavad Prantsuse ametiasutused sellest asjaomasele lepinguosalisele ja komisjonile ning esitavad keeldumise põhjendused.