52005PC0587

Brüssel, 23.11.2005

KOM(2005) 587 lõplik

2005/0237 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV …/…/EÜ,

[kuupäev],

laevade kontrolli ja ülevaatusega tegelevate organisatsioonide ja veeteede ametite vastavat tegevust käsitlevate ühiste eeskirjade ja standardite kohta

(uuesti sõnastatud)

(komisjoni esitatud)

{SEC(2005) 1498}

SELETUSKIRI

1) ETTEPANEKU TAUST

- Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Vajadus kehtestada laevade ülevaatust teostavatele ja tunnistusi väljastavatele, üldiselt klassifikatsiooniühingutena tuntud organisatsioonidele, nõuetekohane kord on olnud ühenduse seadusandja pidevaks mureküsimuseks.

Juba teatises „Erika I” tõstatas komisjon tõsiselt küsimuse, kas klassifikatsioonisüsteem tervikuna teeb piisavalt jõupingutusi nõutavate kvaliteeditasemete saavutamiseks. Olemasolev süsteem ei ole enam piisav ning seda tuleb paremaks muuta, et eraldada head ettevõtjad halbadest, parandada puudused proportsionaalselt, ent tõhusalt, ja välistada süsteemist need, kes ei täida selle nõudeid.

- Nii rõhutas nõukogu oma 13. detsembri 2002. aasta järeldustes komisjoni rolli tähtsust klassifikatsiooniühingute tegevuslubade andmise ja kontrolli menetluses.

- Oma resolutsioonis mereohutuse tugevdamise kohta [2003/2235(INI)] taotles Euroopa Parlament omakorda komisjonilt klassifikatsiooniühingute, nende filiaalide ja nendes osalevate ettevõtete tõhusat kontrollimist ja auditeerimist ning kohustuste täitmata jätmise korral karistuste kehtestamist. Pärast Prestige’i hukku vastu võetud resolutsioonis [2003/2066 (INI)] kinnitas ta muuhulgas veel kord vajadust luua rahvusvahelisel ja ühenduse tasemel ammendavad tehnilise ülevaatuse mehhanismid, mis võimaldavad saada usaldusväärset teavet laevade tegelikust seisukorrast.

Neile muredele vastuseks on käesoleva ettepaneku eesmärk uuendada direktiiviga 94/57/EÜ (EÜT L 319, 12.12.1994, lk 20) kehtestatud praegust klassifikatsiooniühingute komisjonipoolse tunnustamise süsteemi ning konkreetselt:

1) tõhustada tunnustatud organisatsioonide kontrollimise süsteemi,

2) ühtlustada praegust kaksiksüsteemi, mis sisaldab tavalist ja piiratud tunnustamist,

3) lihtsustada ja parandada ühenduse tunnustamiskriteeriumide struktuuri,

4) uuendada karistussüsteemi,

5) selgitada direktiivi teatud sätete ulatust ja lihtsustada nende kohaldamist.

Direktiivi neljandal uuendamisel on ühenduse õigusaktide läbipaistvuse ja loetavuse huvides oluline kasutada uuesti sõnastamise tehnikat. Lisaks esitatud olulistele muudatustele võimaldab uuesti sõnastamine ajakohastada direktiivi põhjendusi.

- Üldine taust

Tehniliste ohutusstandardite väljaarendamisega tegelevad praktikas osaliselt Rahvusvaheline Mereorganisatsioon (IMO) rahvusvaheliste konventsioonide kaudu (niinimetatud seadusjärgsed standardid) ja osaliselt klassifikatsiooniühingud oma tehniliste määruste kaudu (niinimetatud klassifikatsioonimäärused). Standardite ja määruste käsitlusala varieerub vastavalt konventsioonile, valdkonnale või laeva liigile.

Klassifikatsioonimäärused käsitlevad laeva struktuurilisi aspekte (nagu vastupidavus või stabiilsus ja ujuvus); masinaid (mootorid, roolipaller jne); pardale paigaldatavat varustust; teatavaid laeva töö aspekte (nt päästevarustust ning teatava lasti jaoks vajalikku varustust, näiteks naftatankeritel ja kemikaalitankeritel). Kõige tähtsamate klassifikatsiooniühingute tehniliste määruste vahel täheldatakse suurenevat ühtivust, kuid see ei väljendu tingimata vastastikuses tunnustamises (eriti varustuse puhul).

Rahvusvaheliste konventsioonide kohaldamiseks peab kontrolle teostama ja vastavaid tunnistusi väljastama lipuriik, kuid kas esimese ülesande või mõlemad ülesanded võib delegeerida tunnustatud klassifikatsiooniühingule.

Peamiste rahvusvaheliste tunnistuste väljastamise eeltingimuseks on, et laev on ehitatud ja seda hooldatakse klassifikatsiooniühingu tehniliste määruste kohaselt. Järelikult kinnitavad klassifikatsiooniühingud laevaehitusprojekte ja teostavad ehitusjärelevalvet; nemad kontrollivad põhimäärusi ja ülevaatusmeetodeid, mida nad kohaldavad uue laeva määrustele vastavuse tõendamiseks. Väga sageli, kui lipuriik delegeerib neile selle ülesande, väljastavad nad seejärel ka tunnistused rahvusvahelistele konventsioonidele vastavuse kohta. Kogu laeva eluea jooksul jätkab klassifikatsiooniühing mõlemat liiki tunnistuste väljastamist.

- Süsteemis ristkontrollide puudumise tõttu on ebatõenäoline, et rahvusvaheliste tunnistuste väljastamisel võidaks klassifikatsioonitunnistuste kvaliteeti kunagi kahtluse alla seada. Mis tahes tehtud viga kandub paratamatult edasi järgmisesse hindamisjärku – sealhulgas seadusjärgsetesse tunnistustesse. See viga võib kahjustada arvukal hulgal laevu enne, kui see tuvastatakse.

- Praktikas sõltub klassifikatsiooniühingu valik laevaomanike ja töökodade vahelisest jõudude vahekorrast. Kui suurtel laevaomanikel õnnestub üldiselt peale sundida oma eelistatud ühinguid, peavad teised leppima töökoja tehtud valikuga. Mõned klassifikatsiooniühingud kurdavad koguni avalikult, et neile avaldavad survet suured töökojad, kes on oma suure tootmismahu tõttu võimelised mõjutama turgu ja tehniliste määruste rakendamist. Kui ühing on uue laeva jaoks välja valitud, otsustab just see ühing pardale paigaldatava seadmestiku üle, sest ta on jõupositsioonil seadmete tarnijate suhtes, kes jäetakse tavaliselt laevaomaniku, töökoja ja ühingu enda vahelistest läbirääkimistest välja. Kui laev lõpuks laevaomanikule üle antakse ja ka kogu laeva eluea vältel esitatakse klassifikatsiooniühingu toimingute eest arved laevaomanikule, olenemata sellest, kas tegemist on klassifitseerimistöödega või seadusjärgsete ülesannetega: nii saab laevaomanikust ainus klient.

Nende ülesannete täitmine nõuab täielikku sõltumatust, range käitumisjuhendi järgimist, eriliselt kõrget pädevustaset, väga spetsiifilisi ja pidevalt arenevaid tehnilisi teadmisi ning eriliselt ranget kvaliteedikontrolli.

- Ettepanekus käsitletavas valdkonnas kehtivad õigusnormid

Kuna ühendus ei saa kehtestada rahvusvahelisest korrast põhimõtteliselt erinevat korda, tuleb tal kõrvaldada kõnealuse korra puudused, tagades siseturul Euroopa lipu all sõitvate laevade ohutusalaste ülevaatus- ja sertifitseerimisteenuste osutamise vabaduse.

Sellest saigi ajenduse direktiiv 94/57/EÜ, mis jätab oluliselt muutmata eespool kirjeldatud status quo ja samas kindlustab ühenduse tunnustuse andmise tingimusena ranged sõltumatuse ja erialased nõuded.

See mehhanism toimib seega kahel viisil: ühelt poolt peavad liikmesriigid veenduma, et nende lipu all sõitvate laevade projekteerimine, ehitamine ja hooldamine toimub tunnustatud organisatsiooni määruste kohaselt või, erandkorras, samaväärsete siseriiklike määrustike alusel; teiselt poolt võib rahvusvahelistest konventsioonidest tulenevaid ülesandeid delegeerida ainult tunnustatud organisatsioonidele.

- Kooskõla Euroopa Liidu muude põhimõtete ja eesmärkidega

Laevade kontrolli tõhustamisel on õnnetusohu ja õnnetustest tingitud reostusohu vähendamise tõttu otsene mõju keskkonnale.

Õnnetus- ja reostusohu vähenemisega kaasnevad ka positiivsed majanduslikud mõjud. Lisaks tekib tänu nendele muudatustele mereveoettevõtjate jaoks konkurentsivõimeline ja õiglasem keskkond, kuna väheneb ebaaus konkurents standarditele mittevastavate laevade poolt. Nende laevade puhul rakendatakse rangemaid karistusi, kuid kvaliteetsete laevadega ettevõtjaid kontrollitakse vähem.

2) KONSULTEERIMINE HUVITATUD ISIKUTEGA JA MÕJU HINDAMINE

- Konsulteerimine huvitatud isikutega

Konsultatsioonimeetodid, peamised sihtvaldkonnad ja vastajate üldiseloomustus

2005. aasta veebruaris konsulteeris komisjon liikmesriikide ja laevatööstuse esindajatega, võttes aluseks oma talituste töödokumendid, mis sisaldavad üksikasjalikku küsimustikku kavandatavate valikuvõimaluste kohta. Küsimused hõlmasid a) seadusjärgsete ja klassifikatsioonifunktsioonide lahutamist, b) piiratud tunnustamise reformimist, c) karistussüsteemi reformimist, d) tunnustamiskriteeriumide reformimist ja e) direktiivi rakendamise teatavaid aspekte.

Lisaks palus komisjon konsultatsioonides osalejatel esitada kirjalikult üksikasjalikke märkusi ning lõi seejärel kahepoolsed kontaktid eelkõige tegevusala ja tunnustatud organisatsioonide esindajatega.

Euroopa Mereohutusameti läbiviidud uuring võimaldas saada parema ülevaate ülesannete kuhjumise probleemist ning andis põhjalikuma mõjuhinnangu teostamiseks vajalikud põhiandmed.

Vastuste kokkuvõte ja nende arvessevõtmine

Võimalik ülesannete lahutamine on leidnud suurt vastuseisu, sest tunnustatud organisatsioonid ise ja enamik liikmesriike eelistavad sellele vertikaalset tüüpi auditite laialdasemat kasutuselevõttu. Saadud vastustes pooldati selgelt piiratud tunnustuse reformi, et kõrvaldada asjaomaste organisatsioonide koormus ning ebaterve mõju nende tegevusnäitajatele. Tunnustamiskriteeriumide reform võeti hästi vastu nagu ka karistussüsteemi reform, eriti tunnustatud organisatsioonide endi poolt, kes muretsesid eelkõige selle proportsionaalsuse pärast. Kõiki neid elemente, mida on suures osas käsitletud ka komisjoni mõjuhinnangus, võeti ettepanekus arvesse.

- Ekspertarvamuste kogumine ja kasutamine

Välisekspertide arvamusi ei olnud vaja kasutada.

- Mõju hindamine

Kogutud andmed ja mõju hinnangu üksikasjalikud järeldused on esitatud dokumendi SEC …/... lisas, mille kokkuvõte on toodud alljärgnevalt.

a) Tunnustatud organisatsioonide kontrollisüsteemide reform

Ühenduse tunnustus keskendus seni kutsestandardite küsimusele, käsitlemata riske, mida kujutab ülesannete akumuleerimine tunnustatud organisatsioonide poolt. Uuriti kahte liiki lahendusi:

- ristkontrollide kasutuselevõtmine ülevaatuste ja tunnistuste väljastamise puhul, mis eeldab seadusjärgsete ja klassifitseerimisülesannete lahutamist. Komisjoni analüüs tõestas selle lahenduse eeliseid, kuid sellel on üks põhiline puudus: seda saab rakendada ainult ühenduse lipu all sõitvate laevade suhtes;

- asjakohaselt piiritletud olemasolevate kontrollimehhanismide tugevdamine. Hinnang näitab, et see võib parandada teenuse kvaliteeti ja ülevaatuste tõhusust kõikide tunnustatud organisatsioonide puhul, olenemata lipuriigist, ning on vähese maksumusega. Komisjoni korraldatud konsultatsioonide ja kahepoolsete arvamustevahetuste käigus soovitasid tunnustatud organisatsioonid vertikaalsete auditite tõhustamist.

b) Piiratud tunnustuse reformimine

Piiratud tunnustuse reformimist, mis tähendab tunnustuse kehtivuse laiendamist kogu ühenduse territooriumile ja praeguste kvantitatiivsete kriteeriumide asendamist kvalitatiivsete kriteeriumidega, peeti ilma majandusliku mõjuta reformiks. See ei muuda millegi poolest turu olukorda, sest praegust organisatsiooni piiratud tunnustamise süsteemi võidakse igal ajal laiendada liikmesriikidele, kes seda taotlevad.

c) Tunnustamismiskriteeriumid

Tunnustamiskriteeriumide lihtsustamisel ja ajakohastamisel, millega ei kaasne tunnustatud organisatsioonidele uusi kohustusi, ei ole ilmselt märkimisväärset majanduslikku mõju (välja arvatud selles osas, mis puudutab mitte põhikohaga inspektorite kasutamise keelustamist, mille mõju jääb siiski mõõdukaks ja jaotub üle kogu tunnustatud organisatsioonide poolt klassifitseeritud laevastiku).

d) Karistussüsteemi reformimine: rahatrahvide kehtestamine

Kuivõrd tegemist on rangelt õiguslikku laadi muudatusega, ei ole karistussüsteemi reformist oodata mingit majanduslikku mõju.

e) Muud reformielemendid

Kuivõrd tegemist on rangelt õiguslikku laadi ja eelkõige teiste sätete selgitamise ja/või õige kohaldamise alaste muudatusega, ei ole tunnustatud organisatsioonide õiguslikku struktuuri, komisjoni inspekteerimisvolitusi ning ohutusaspektide direktiivi kohaldamisalast väljajätmist käsitlevate uute sätetega seoses oodata mingit majanduslikku mõju.

Komisjon teostas oma õigusloome- ja töökava kohaselt mõjuhinnangu, mis on kättesaadav komisjoni koduleheküljel http://europa.eu.int/comm/secretariat_general/impact/index_en.htm .

3) ETTEPANEKU ÕIGUSLIK KÜLG

- Kavandatud meetmete kokkuvõte

a) Tunnustatud organisatsioonide kontrollisüsteemide tõhustamine (artikkel 21).

Tunnustatud organisatsioonid peaksid looma ühise hindamise ja kvaliteedi tõendamise strukuuri. See struktuur peab olema sõltumatu ja omama kõiki vajalikke vahendeid põhjalikuks ja pidevaks tööks, et pakkuda välja nii individuaalseid kui kollektiivseid parandusmeetmeid tunnustatud organisatsioonide töö kvaliteedi parandamiseks. Lisaks tehakse selle süsteemi nõuetekohase toimimise tagamiseks ettepanek laiendada tunnustatud organisatsioonide koostööd, et tagada nende tehniliste määruste kokkusobivus ning see, et kõnealuseid määrusi ja rahvusvahelisi konventsioone tõlgendataks ja kohaldataks ühetaoliselt. See annab ühise hinnangu aluse ning ka vahendid, millega on võimalik rakendada eespool nimetatud parandusmeetmeid ühtse ohutustaseme tagamiseks ühenduses. Pealegi peaks tehniliste määruste kokkusobivus loogiliselt välja viima klassifikatsioonitunnistuste tõelise vastastikuse tunnustamiseni ning ka laevaseadmestiku tunnustamiseni, mis kergendaks tarnijatel ja töökodadel lasuvat koormust seoses topeltsertifitseerimisega mitmete ühingute poolt. Lõpuks osutub vajalikuks stimuleerida liikmesriikide osalemist nii määruste väljaarendamisel (praegu on see vabatahtlik) kui ka eespool osutatud tehnilises koostöös (määruste kokkusobivus, rahvusvaheliste konventsioonide tõlgendamine).

b) Piiratud tunnustamise reformimine.

Täheldati, et praegune, asjaomase organisatsiooni suurusest lähtuv tunnustamise piiramise süsteem raskendab organisatsioonil oma laevastikku uuendada ja kahjustab nii tulemuslikkust kui ka arengu- ja parandamisvõimet, mida aga kindlasti ei soovita. Lisaks võib süsteem muutuda mõttetuks, kui piiratud tunnustamist laiendatakse mitmele liikmesriigile, eriti kui tegemist on suurte laevastikega.

Kavandatava reformiga soovitakse need probleemid kõrvaldada. Ühenduse tunnustus ei ole enam suuruse, vaid ainult ohutuse ja keskkonnakaitse alane kvaliteedi ja tulemuslikkuse küsimus. Samal ajal muutub võimalikuks takistada tunnustatud organisatsiooni, olenemata selle suurusest, tegutsemast liikmesriikide nimel erivaldkondades (näiteks väga spetsiifilised laevad, nagu kemikaalitankerid, gaasitankerid või suured reisilaevad), mille jaoks tal ei ole vajalikku pädevust.

c) Tunnustamiskriteeriumide reformimine

Järjestikuste reformide käigus on välja arendatud ja ajakohastatud tunnustatud organisatsioonidele tunnustuse andmise kriteeriumid ning organisatsioonidele on kehtestatud uued läbipaistvus- ja koostöökohustused.

Nende reformide tulemuseks on aga veidi korrastamata, vahel ebatäpsete väljenditega või koguni üleliigsete sätetega kriteeriumide kogum. Välja pakutud reform seab eesmärgiks kriteeriumikogumi lihtsustamise ja selle loetavuse parandamise, kohandades raskesti kohaldatavaiks osutunud kriteeriumeid ja täites teatavaid tühimikke.

- Selge kinnitus selle kohta, et tuleks arvestada klassifitseeritud laevastikuga võrdelise arvu inspektoritega, ilma et määrataks künnist tunnustuse andmisele.

- Mitte põhikohaga inspektorite kasutamise lõpetamine tunnustatud organisatsioonide poolt, mis on direktiiviga endiselt lubatud klassifikatsiooniülesannete puhul. Need ebakindla töökohaga inspektorid ei ole usaldusväärne vahend töö sõltumatuse ja kvaliteedi tagamiseks, vaatamata tunnustatud organisatsioonide jõupingutustele koolituse ja järelevalve alal. Samas peab teiste tunnustatud organisatsioonide põhikohaga inspektorite kasutamine, kui see on vahel hädavajalik ülemaailmse teenuse tagamiseks kõikidel asjaoludel, jääma erandlikuks.

- Tunnustatud organisatsioonide juriidilise isiku staatuse ja raamatupidamisarvestuse atesteerimise nõue. Raamatupidamisarvestuse atesteerimine on hädavajalik tunnustatud organisatsioonide finantssõltumatuse kontrollimiseks ning karistussüsteemi reformimiseks, mida käsitletakse alljärgnevalt.

d) Karistussüsteemi reformimine

Direktiivi saab tõhusalt rakendada vaid tunnustatud organisatsioonide, liikmesriikide ametiasutuste ja komisjoni vahelises koostöös ja partnerluses. Mereohutus- ja keskkonnakaitsepoliitikat ei saa teostada ilma karistussüsteemita, mis tagab avaliku kontrolli selliste tunnustatud organisatsioonide tegevuse üle, kes ei täida oma kohustusi.

Komisjon peab hädavajalikuks säilitada ja tugevdada põhimõtet, mille kohaselt vigu parandatakse nende tekkekohas ning eelkõige selleks, et teha kindlaks direktiivi sätete rikkumisest põhjustatud riskid ja leida lahendus nende võimalikele tagajärgedele. Samamoodi jääb kõige rängematel juhtudel, mil lubamatult ohustatakse ohutust või keskkonda, hädavajalikuks asjaomaselt organisatsioonilt tunnustuse äravõtmine.

Sellega seoses peab komisjon vajalikuks lihtsustada praegust karistussüsteemi, muutes selle paindlikumaks ja tõhusamaks. See eeldab tegutsemist kahes suunas:

- praeguse kaksiksüsteemi ümbersõnastamine ning üheainsa rikkumiste ja karistuste nimekirja loomine, olenemata sellest, kas tegemist on tunnustamismiskriteeriumide ja tunnustatud organisatsioonide muude kohustuste täitmatajätmisega või tegevusnäitajate langemisega;

- tunnustuse peatamise asendamine rahatrahvidega. Rahatrahvid on astmelised ja seega on nende kasutamine õiglasem kui tunnustuse peatamine (mis võib asjaomase organisatsiooni jaoks osutuda sama karmiks kui tunnustuse äravõtmine, olenevalt Euroopa osatähtsusele tema registreeritud laevastikus). Rahatrahvid on lisaks kokkusobivad parandusmeetme nõudega; rahatrahve tugevdaks perioodilised trahvimaksed.

Rahatrahvid peavad olema eelkõige proportsionaalsed nii rikkumise tõsidusega kui ka asjaomase organisatsiooni majandussuutlikkusega. Kaaluda võib kahte võimalust: kas protsent käibest või teatav summa organisatsiooni registreeritud laevastiku brutoregistertonnaaži tonni kohta – millest mõlemad on astmelised olenevalt üksikjuhu asjaoludest. Kui esimene meetod tundub üsna vahetu, arvestab teine valikuvõimalus rohkem tunnustatud organisatsioonide tavalise tulustruktuuriga. Selle meetodi kohaldamiseks on vaja põhjalikumat analüüsi, et tagada karistuse hoiatuslik, ent õiglane tase. Komisjon loeb seega piisavaks, et seadusandja määrab kindlaks süsteemi põhimõtted ja kehtestab rikkumise toime pannud tunnustatud organisatsioonile määratavate trahvide kogusumma absoluutse piirmäära. Seejärel võib komisjon komiteemenetluse teel kinnitada koos liikmesriikidega üksikasjalikud rakenduseeskirjad põhjalikuma uurimuse alusel ja konsulteerides tunnustatud organisatsioonidega.

e) Komisjoni inspekteerimisvolitused

Esmatähtis on, et ühendus suudaks tagada, et tunnustatud organisatsioonid kohtlevad kolmanda riigi lipu all sõitvaid ja liikmesriikide laevu sama rangusega, sest mõlemad sõidavad ühenduse vetes. Järelikult ei toimu tunnustamiskriteeriumides lipu järgi eristamist ja tunnustatud organisatsioonidelt eeldatakse ühtlast kvaliteeti.

Ühenduse hindajate õigus tunnustatud organisatsioonide hindamiseks saada juurdepääs laevadele ja teabele on direktiivi iseenesestmõistetav nõue. Seega tuleks kindlaks määrata täpne kord, milleks tuleb eelkõige:

- muuta kõik lepingulised konfidentsiaalsusklauslid tunnustatud organisatsioonide hindamise puhul mittekohaldatavaiks (juurdepääs dokumentidele);

- tagada, et asjassepuutuvad sätted on võetud tunnustatud organisatsioonide ning töökodade ja laevaomanike vahel sõlmitud seadusjärgsete ja klassifikatsioonitunnistuste väljastamise lepingutesse, et tunnistuste väljastamine toimuks nimetatud poolte vahelise hea koostöö tingimustes (juurdepääs laevadele).

f) Tunnustatud organisatsioonide õigusliku struktuuri arvessevõtmine

Sellest peale, kui liikmesriigid organisatsioone esmakordselt tunnustasid, on tunnustatud organisatsioonid edasi arenenud ja vahel märkimisväärselt muutnud oma õiguslikku struktuuri, muutes seda üldiselt keerukamaks. Praegu on väga mitmeid õiguslikke vorme, alates sihtasutusest ja lõpetades aktsiaseltsiga, kaasa arvatud teatavate ühenduseväliste õigussüsteemide erandlikud vormid.

Vastuseks Euroopa Parlamendi väljendatud murele teeb komisjon ettepaneku võtta kasutusele organisatsiooni lai mõiste, milles võetakse arvesse kõiki eeldatavaid sõltuvussuhteid juriidiliste isikute vahel, kes on ühe mütsi all tegevad direktiivi kohaldamisalasse kuuluvates valdkondades – tunnustuse omistamiseks (ja järelikult direktiivist tulenevate kriteeriumide ja kohustuste rakendatavus) sellele mõistele vastaval kõige kõrgemal tasemel. Nii on piisavalt kaetud nii horisontaalsed kui ka vertikaalsed rühmitused ning need rühmitused asuvad kas täielikult ühenduse süsteemi sees või jäävad sellest täielikult välja.

g) Ohutusaspektide välistamine

Direktiivi praeguses versioonis on kohaldamisala määratud viidetega rahvusvahelistele konventsioonidele, sealhulgas inimelu ohutust merel käsitlevale konventsioonile (SOLAS). Alates kõnealuse konventsiooni 12. detsembri 2002. aasta muudatustest hõlmab see turvalisuse aspekte, mis võeti ühenduse õiguskorda üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta määrusega (EÜ) nr 725/2004 (ELT L 129, 29.4.2004, lk 6). Kõnealuse määrusega nähakse kooskõlas SOLAS konventsiooni uute sätetega ette tunnustatud turvaorganisatsioon, mis põhineb sellistel kriteeriumidel ja tingimustel, mis ei sobi kokku direktiivi 94/57/EÜ mõtte ja sisuga. Järelikult tuleks turvalisuse aspektid direktiivi 94/57/EÜ kohaldamisalast välja jätta.

- Õiguslik alus

Ettepaneku õiguslik alus on asutamislepingu artikli 80 lõige 2.

- Subsidiaarsuse põhimõte

Subsidiaarsuse põhimõtet kohaldatakse, kuna ettepanek ei kuulu ühenduse ainupädevusse.

Liikmesriikidel ei ole võimalik piisaval määral saavutada ettepaneku eesmärke järgmistel põhjustel.

Liikmesriikide eraldi tegevus ei sobi kokku eesmärgiga tagada Euroopa lipu all sõitvate laevade ülevaatuse ja inspekteerimisega seotud vaba teenuste osutamine, mille puhul peab olema kindlustatud kõrge ja ühtlane ohutustase kogu ühenduse territooriumil, kuna selleks on vaja erialase pädevuse eriti rangeid standardeid, tunnustatud organisatsioonide sõltumatust ning sõltumatust kõnealuste standardite järgimise kontrollimisel.

Ühenduse meetmetega saavutatakse ettepaneku eesmärgid paremini järgmistel põhjustel.

Tunnustatud organisatsioonide kohustuste täitmise kontrollimine ja kohustuste mittetäitmise korral karistamine saab olla tõhus ainult siis, kui seda tehakse sellise kiiruse ja ühtsusega, milleks on võimeline ühendus. Kontroll ja karistamine on õiglased ainult siis, kui need põhinevad kõikide asjaomaste organisatsioonide ühtlasel hindamisel.

Kuigi ettepanek täiendab ühenduse praeguse süsteemi toimimisviisi, ei muuda see millegi poolest selle süsteemi olemust ja järelikult võib selle eesmärke saavutada paremini ühendus.

Seega on ettepaneku eesmärk tõhustada olemasolevat direktiivi, ilma selle eesmärke muutmata või direktiivi kohaldamisala laiendamata.

Seetõttu on ettepanek subsidiaarsuse põhimõttega kooskõlas.

- Proportsionaalsuse põhimõte

Ettepanek on proportsionaalsuse põhimõttega kooskõlas järgmistel põhjustel.

Väljapakutud meetmed ei tähenda ühenduse sekkumise suurenemist. Pigem vastupidi, need annavad tunnustatud organisatsioonidel olemasolevatele eneseregulatsioonimehhanismidele (kontrollimehhanismid) üldise ulatuse ja raamistiku, kõrvaldavad olemasoleva koormuse (piiratud tunnustus), ajakohastavad olemasolevaid sätteid (tunnustamiskriteeriumid) või näevad ette nende paindlikuma ja tõhusama rakendamise (karistussüsteemi reform).

Sellest ettepanekust ei tulene rahalisi kohustusi ei liikmesriikidele ega ühenduse eelarvele. Ettepanek annab lisandväärtuse kodaniku ohutuse ja kaitse osas, samas kui väljavalitud võimalustega kaasneb majandusettevõtjaile tühine kulu.

- Õigusakti valik

Kavandatud õigusakt: direktiiv.

Muud õigusaktid ei oleks asjakohased järgmisel põhjusel.

Praeguse direktiivi asendamine määrusega oleks raskesti kohandatav liikmesriikides kehtiva korraga, mille alusel nad saavad delegeerida kehtivate rahvusvaheliste konventsioonide põhjal neile kuuluva eesõiguse laevade inspekteerimiseks ja tunnistuste väljastamiseks.

4) MÕJU EELARVELE

ETTEPANEK EI MÕJUTA ÜHENDUSE EELARVET.

5) TÄIENDAV TEAVE

- Simulatsioon, katsejärk ja üleminekuperiood

Ettepaneku jaoks on ette nähtud üleminekuperiood.

- Uuestisõnastamine

Ettepanek hõlmab kehtivate seadusesätete uuestisõnastamist ning kuulub ühenduse õigustiku ajakohastamise ja lihtsustamise kavva.

- Vastavustabel

Liikmesriigid peavad komisjonile edastama direktiivi siseriiklikku õigusse ülevõtvate sätete tekstid ning nende sätete ja kõnealuse direktiivi vastavustabeli.

- Euroopa Majanduspiirkond

Käesolev ettepanek on seotud Euroopa Majanduspiirkonnaga hõlmatud alaga ning seetõttu tuleks seda laiendada Euroopa Majanduspiirkonnale.

2005/0237 (COD)

ê 94/57/EÜ (kohandatud)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV …/…/EÜ,

[kuupäev],

laevade kontrolli ja ülevaatusega tegelevate organisatsioonide ja veeteede ametite vastavat tegevust käsitlevate ühiste eeskirjade ja standardite kohta

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 84Ö 80 Õ lõiget 2,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut[1],

võttes arvesse Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust[2],

võttes arvesse regioonide komitee arvamust[3],

toimides asutamislepingu artiklis 189c Ö 251 Õ sätestatud korras[4]

ning arvestades järgmist:

ò uus

1. Nõukogu 22. novembri 1994. aasta direktiivi 94/57/EÜ laevade kontrolli ja ülevaatusega tegelevate organisatsioonide ja veeteede ametite vastavat tegevust käsitlevate ühiste eeskirjade ja standardite kohta[5] on mitu korda oluliselt muudetud. Et kavatsetakse teha täiendavaid muudatusi, tuleks kõnealune direktiiv selguse huvides uuesti sõnastada.

ê94/57/EÜ põhjendus 1

2. Oma 8. juuni 1993. aasta resolutsioonis ühise mereohutuspoliitika kohta seadis nõukogu eesmärgiks kõikide nõuetele mittevastavate laevade kõrvaldamise ühenduse vetest ja tõstis esikohale ühenduse meetmed, millega tagatakse rahvusvaheliste eeskirjade tõhus ja ühtne rakendamine klassifikatsiooniühinguid käsitlevate ühiste standardite koostamise kaudu[6].

ê94/57/EÜ põhjendus 2

3. Meresõiduohutust ja merereostuse vältimist saab suuresti parandada rahvusvaheliste konventsioonide, eeskirjade ja resolutsioonide range kohaldamise teel, edendades samas teenuste osutamise vabadust.

ê94/57/EÜ põhjendus 3

4. Lipu- ja sadamariikide ülesanne on kindlaks teha, kas laevad vastavad meresõiduohutust ja mere saastamise vältimist käsitlevatele ühtsetele rahvusvahelistele standarditele.

ê94/57/EÜ põhjendus 4

5. Liikmesriikide ülesanne on väljastada meresõiduohutust ja reostuse vältimist käsitlevaid rahvusvahelisi tunnistusi, mis on ette nähtud selliste konventsioonidega nagu SOLAS 1974, vabapardamärk 1966 ja MARPOL 1973/1978, ning rakendada nende konventsioonide sätteid.

ê 94/57/EÜ põhjendus 5

ð uus

6. Selliste konventsioonide kohaselt võivad kõik liikmesriigid erinevas ulatuses volitada tehnilisi organisatsioone ð laevade kontrolli ja ülevaatusega tegelevaid organisatsioone, mida tuntakse klassifikatsiooniühingutena, ï tõendama sellist vastavust ja anda neile üle asjakohaste ohutustunnistuste väljastamise.

ê 94/57/EÜ põhjendus 6

7. Suur hulk maailma klassifikatsiooniühingutest ei taga siseriiklike asutuste nimel tegutsedes eeskirjade piisavat rakendamist ega usaldusväärsust, sest neil puuduvad vajalikud vahendid ja kogemused, mis võimaldaksid neil oma ülesandeid täita suure asjatundlikkusega.

ê 94/57/EÜ põhjendus 7

8. üksi tegutsedes ei suuda liikmesriigid vajalikul määral kehtestada klassifikatsiooniühingutele asjakohaseid standardeid, mistõttu on seda parem teha ühenduse tasandil;

ò uus

9. Lisaks tehakse kõnealustele organisatsioonidele ülesandeks välja töötada laevade projekteerimise, ehitamise, hooldamise ja kontrollimise eeskirjad ning rakendada neid, samuti järgida asjakohaste tunnistuste väljaandmist käsitlevate rahvusvaheliste konventsioonide nõudeid. Et nad oleksid võimelised kõnealust ülesannet rahuldavalt täitma, peavad nad olema täiesti sõltumatud, omama hästi spetsialiseerunud tehnilist pädevust ja ranget kvaliteedijuhtimist.

10. Laevade kontrollimise ja ülevaatusega tegelevad organisatsioonid peaksid olema võimelised pakkuma oma teenuseid kogu ühenduses ja üksteisega konkureerima, tagades samal ajal meresõiduohutuse ja keskkonna kaitse võrdse taseme. Seepärast tuleks kehtestada ühesugused tegevuseks vajalikud kutsestandardid ja kohaldada neid terves ühenduses.

ê 94/57/EÜ põhjendus 8 (kohandatud)

11. Sobiv viis selleks on ühenduse direktiiv, millega kehtestatakse Ö Tuleb Õ kehtestada vähimad Ö organisatsioonide tunnustamise miinimum Õ nõuded. organisatsioonide tunnustamiseks., jättes tunnustamise korra, täideviimisvahendid ja direktiivi rakendamise liikmesriikide otsustada;

ê 94/57/EÜ põhjendus 9

12. standardid EN 45004 ja EN 29001 üheskoos Rahvusvahelise Klassifikatsiooniühingute Assotsiatsiooni (IACS) standarditega on organisatsioonide heatasemelise tegevuse piisavaks tagatiseks;

ê 94/57/EÜ põhjendus 10

13. Kaubalaevade raadioohustuse tunnistuste väljastamise võib usaldada eraõiguslikele isikutele, kellel on piisavad teadmised ja pädevad töötajad.

ê 94/57/EÜ põhjendus 11

14. organisatsioonid, kes soovivad, et neid tunnustataks käesoleva direktiivi raames, peavad liikmesriikidele esitama täielikud andmed ja tõendid oma vastavuse kohta vähimatele nõuetele ning liikmesriigid peavad teatama komisjonile ja teistele liikmesriikidele organisatsioonidest, keda nad on tunnustanud;

ê 2001/105/EÜ põhjendus 11 (kohandatud)

ð uus

15. Esialgse tunnustuse andmiseks organisatsioonidele, kes soovivad volitusi liikmesriikide nimel tegutsemiseks, saab komisjon direktiivi 94/57/EÜ sätetele ðeespool nimetatud miinimumnõueteleï vastavust tõhusamalt ning ühtlustatult ja tsentraliseeritult hinnata koos tunnustamist taotlevate liikmesriikidega.

ê 94/57/CE põhjendus 12

16. komisjon võib kolmeks aastaks tunnustada organisatsioone, mis ei vasta lisas esitatud nõuetele, millega kehtestatakse klassifitseeritud laevade miinimumarv ja -tonnaaž ning põhikohaga ülevaatajate miinimumarv, kuid mis vastavad kõikidele muudele nõuetele; selliste organisatsioonide tunnustamist tuleks kolme aasta möödudes jätkata, kui nad vastavad ka edaspidi samadele nõuetele; kolmeaastane tunnustus peaks kehtima üksnes taotlevates liikmesriikides ja üksnes kõnealusel ajavahemikul;

ò uus

17. Tunnustus tuleks anda ainult organisatsiooni kvaliteedi- ja ohutusealase tegevuse alusel. Tuleks tagada, et tunnustuse ulatus vastab alati asjaomase organisatsiooni tegelikule võimsusele. Lisaks tuleks tunnustamise puhul arvesse võtta tunnustatud organisatsioonide erinevat õiguslikku seisundit ja struktuuri ning tagada jätkuvalt eespool nimetatud miinimumnõuete ühtne kohaldamine ja ühenduse kontrollide tõhusus.

ê 94/57/EÜ põhjendus 13 (kohandatud)

18. Siseturu rajamisega kaasneb teenuste vaba ringlus, mistõttu ei saa organisatsioone, mis vastavad nende asjatundlikkust ja usaldusväärsust tagavatele ühistele nõuetele, takistada oma teenuseid pakkumast kogu ühenduses, tingimusel et liikmesriik on otsustanud selliste seadusjärgsete ülesannete täitmise delegeerida. sellest hoolimata võib selline Liikmesriik võib erapooletutel ja läbipaistvatel alustel piirata volitatavate organisatsioonide arvu kooskõlas oma vajadustega, tingimusel et komisjon valvab sellise tegevuse järele Övastavalt komiteemenetluseleÕ. komiteemenetluse abil;

ê 94/57/EÜ põhjendus 14

19. laevade kontrolli ja ülevaatuse teenuste osutamise vabaduse põhimõtet võib rakendada järk-järgult, ületama seejuures ettenähtud tähtaegu;

ê 2001/105/EÜ põhjendus 15 (kohandatud)

20. Kuna ÖkäesolevaÕ direktiiviga 94/57/EÜ tagatakse ühenduses teenuste osutamise vabadus, peaks ühendusel olema õigus nende kolmandate riikidega, kus asuvad mõningad tunnustatud organisatsioonid, kokku leppida ühenduses asuvate tunnustatud organisatsioonide võrdse kohtlemise osas.

ê 94/57/EÜ põhjendus 15 (kohandatud)

21. Siseriiklikud ametid peavad laevade ülevaatusel ja asjakohaste tunnistuste väljastamisel Ö aktiivselt Õ rohkem osalema, et tagada täielik vastavus rahvusvahelistele ohutuseeskirjadele, isegi kui liikmesriigid on seadusjärgsete ülesannete täitmise usaldanud valitsusvälistele organisatsioonidele. Seetõttu on asjakohane seada siseriiklike asutuste ja organisatsioonide vahel sisse tihe koostöö, mis võib eeldada, et organisatsioonil on kohalik esindus selle liikmesriigi territooriumil, kelle nimel ta ülesandeid täidab.

ê 94/57/EÜ põhjendus 16

22. tuleks asutada regulatiivkomitee, mis abistaks komisjoni olemasolevate mereohutus- ja keskkonnastandardite tõhusa rakendamise tagamisel, võttes samas arvesse siseriiklikke ratifitseerimismenetlusi;

ê 94/57/EÜ põhjendus 17

23. komisjon peaks tegutsema artiklis 13 sätestatud korras, et võtta asjakohaselt arvesse rahvusvahelistel kohtumistel tehtud edusamme ja ajakohastada miinimumnõudeid;

ê 94/57/EÜ põhjendus 18

24. teabe põhjal, mida liikmesriigid annavad nende nimel tegutsevate organisatsioonide tegevuse kohta artikli 11 kohaselt, otsustab komisjon artiklis 13 sätestatud korras, kas ta palub liikmesriikidel lõpetada selliste tunnustatud organisatsioonide tunnustamine, mis ei vasta enam ühistele miinimumnõuetele;

ê 2001/105/EÜ põhjendus 16 (kohandatud)

ð uus

25. Direktiivi 94/57/EÜ Ö Käesoleva direktiivi Õ nõuetekohast rakendamist on takistanud ð takistavad ï liikmesriikide nimel tegutsevate organisatsioonide rahalise vastutuse korra erinevused. Selle probleemi lahendamiseks on sobilik ühenduse tasandil teataval määral ühtlustada tunnustatud organisatsiooni põhjustatud intsidentidest tulenev rahaline vastutus, kui kohus teeb vastava otsuse, sealhulgas vaidluse lahendamisel arbitraaži korras.

ê2001/105/EÜ põhjendus 17

ðuus

26. ð Käesoleva ï direktiivi 94/57/EÜ rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused[7].

òuus

27. Vastavalt komiteemenetlusele tuleks ajakohastada käesoleva direktiivi sätteid, eelkõige miinimumnõudeid ja kohustusi, mida tunnustatud organisatsioonid peavad järgima, ning võtta asjakohaselt arvesse rahvusvahelistel kohtumistel tehtud edusamme.

28. On äärmiselt oluline, et tunnustatud organisatsiooni suutmatust täita oma kohustusi on võimalik käsitleda viivitamata, tõhusalt ja proportsionaalselt. Esmane eesmärk peaks olema saada jagu puudustest, et kõrvaldada võimalikud meresõiduohutust ja keskkonda ohustavad tegurid varajases järgus. Seepärast tuleks komisjonile anda vajalikud volitused nõuda, et organisatsioon kohustub võtma vajalikud ennetus- ja heastusmeetmed, ja kehtestada sunnimeetmetena trahvid ja karistusmaksed.

ê2001/105/EÜ põhjendus 14 (kohandatud)

ðuus

29. Vastavalt kogu ühendust hõlmavale lähenemisele tuleb ð otsus ï direktiivi sätteid mittetäitvalt organisatsioonilt tunnustuse äravõtmise kohta, sealhulgas ohutuse ja reostuse vältimise mitterahuldava taseme korral, otsus teha ühenduse tasandil, ð kui eespool nimetatud meetmed osutuvad ebatõhusaks või kui organisatsioon ohustab muul viisil lubamatult meresõiduohutust või keskkonda, ï ning seepärast peaks selle tegema komisjon komiteemenetluse kohaselt.

ê94/57/EÜ põhjendus 19 (kohandatud)

30. Sellest hoolimata peab Ö tuleks Õ liikmesriikidele jääma Ö jätta Õ võimalus peatada Ö tunnustatud Õ organisatsioonile antud volitused, kui ohutus turvalisus või keskkond on suures ohus. Komisjon peab Ö peaks Õ eespool nimetatud korras kiiresti otsustama, kas selline siseriiklik meede on vaja tühistada.

ê94/57/EÜ põhjendus 20

31. Iga liikmesriik peaks korrapäraselt hindama tema nimel tegutsevate organisatsioonide tegevust ja esitama komisjonile ja kõikidele teistele liikmesriikidele täpsed andmed sellise tegevuse kohta.

ê2001/105/EÜ põhjendus 12 (kohandatud)

32. Ka on ühtlustatult ja tsentraliseeritult võimalik tõhusamalt läbi viia tunnustatud organisatsioonide järjepidevat järelkontrolli, hindamaks nende vastavust Ö käesoleva direktiivi Õ direktiivi 94/57/EÜ sätetele. Seepärast on kohane nimetatud ülesanne ühenduse nimel usaldada komisjonile, kes tegutseb koos tunnustamist taotleva liikmesriigiga.

òuus

33. On oluline, et ühenduse inspektoritel on juurdepääs laevadele ja laevadokumentidele, olenemata sellest, millise riigi lipu all laev sõidab, et teha kindlaks tunnustatud organisatsioonide vastavus miinimumnõuetele kõikide asjakohasesse klassi kuuluvate laevade puhul.

ê94/57/EÜ põhjendus 21

34. Liikmesriigid kui sadamavaldajad on kohustatud parandama meresõiduohutust ja reostuse vältimist ühenduse vetes, vaadates eelkõige üle laevad, millele on tunnistused väljastanud ühistele nõuetele mittevastavad organisatsioonid, tagades seejuures, et kolmanda riigi lipu all sõitvaid laevu ei koheldaks soodsamalt.

ê94/57/EÜ põhjendus 22

35. komitee peaks otsused tegema komisjonile antud rakendamisvolituste kasutamise menetluse kehtestamist käsitleva nõukogu 13. juuli 1987. aasta otsuse 87/373/EMÜ[8] artiklis 2 sätestatud III a menetluse kohaselt;

ê94/57/EÜ põhjendus 24 (kohandatud)

36. Praegu puuduvad sellised ühtsed rahvusvahelised standardid, millele kõik laevad peavad kere, masinate ja elektri- ja juhtimisseadmete suhtes vastama nii ehitusjärgus kui ka kogu kasutusaja jooksul. Sellised standardid võib kehtestada tunnustatud klassifikatsiooniühingute eeskirjade või samaväärsete standardite põhjal, mille otsustavad siseriiklikud asutused Ö Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. juuni 1998. aasta direktiiviga 98/34/EÜ (millega nähakse ette tehnilistest standarditest ja eeskirjadest teatamise kord) Õ tehnilisi norme ja eeskirju käsitleva teabe andmise korra kehtestamist käsitlevas nõukogu 28. märtsi 1983. aasta direktiivis 83/189/EMÜ6 sätestatud korras; Ö [9] Õ

òuus

37. Tunnustatud organisatsioonide suutlikkus kiiresti välja selgitada eeskirjade, menetluste ja sisekontrollide nõrgad kohad ning neid parandada on äärmiselt oluline nende kontrollitavate ja sertifitseeritavate laevade ohutuse seisukohalt. Kõnealust suutlikkust tuleks parandada ühise sõltumatu hindamisasutuse kaudu, mis võib teha ettepaneku kõigi tunnustatud organisatsioonide jätkuvat parandamist käsitlevate ühismeetmete kohta ja tagada tulemusliku koostöö komisjoniga.

ê94/57/EÜ põhjendus 23 (kohandatud)

ðuus

38. Ö Tunnustatud organisatsioonid Õ Klassifikatsiooniühingud peavad Ö peaksid olema kohustatud Õ ajakohastama ja rakendama oma tehnilisi standardeid Ö ja neid Õ ð järjepidevalt ï Ö jõustama Õ, et ühtlustada ohutuseeskirju ja tagada rahvusvaheliste eeskirjade ühtne rakendamine ühenduses. ðKui tunnustatud organisatsioonide tehnilised standardid on identsed või väga sarnased, tuleks kaaluda klassifikatsioonitunnistuste vastastikust tunnustamist. ï

ê2001/105/EÜ põhjendus 18

39. Kuna mereõnnetuste vältimise põhilisteks vahenditeks on läbipaistvus, huvitatud poolte vaheline teabevahetus ning üldsuse õigus teabele juurde pääseda, peaksid tunnustatud organisatsioonid sadamariigi kontrolliasutustele andma ning üldsusele kättesaadavaks tegema kogu asjassepuutuva kohustusliku teabe nende klassi kuuluvate laevade kohta.

ê2001/105/EÜ põhjendus 19

ðuus

40. Et püüda vältida laevade klassi vahetamist vajaliku remondi vältimise eesmärgil, peaksid tunnustatud organisatsioonid omavahel vahetama igasugust asjassepuutuvat teavet klassi vahetavate laevade seisundi kohta ð ja kaasama sellesse vajaduse korral lipuriigi ï.

òuus

41. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1406/2002[10] loodud Euroopa Meresõiduohutuse Amet peaks tagama käesoleva direktiivi rakendamiseks vajaliku toetuse.

42. Võetava meetme eesmärki, milleks on ühenduses laevade kontrolli ja ülevaatusega tegelevate organisatsioonide ja veeteede ametite vastavat tegevust käsitlevate ühiste eeskirjade ja standardite vastuvõtmine, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning seepärast on nimetatud eesmärki meetme ulatuse tõttu parem saavutada ühenduse tasandil, s.t et ühendus võib võtta meetmeid asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõtte kohaselt. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

43. Käesoleva direktiivi siseriiklikku õigusse ülevõtmise kohustus peaks piirduma nende sätetega, mille sisu on võrreldes varasema direktiiviga oluliselt muutunud. Kohustus võtta üle muutmata sätted tuleneb varasemast direktiivist.

44. Käesoleva direktiivi kohaldamine ei tohiks piirata liikmesriikide kohustusi, mis on seotud II lisa B osas sätestatud direktiivide siseriiklikku õigusse ülevõtmise tähtaegadega,

ê94/57/EÜ (kohandatud)

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Käesoleva direktiiviga kehtestatakse meetmed eeskirjad, mida liikmesriigid ning laevu kontrollivad, ülevaatavad ja sertifitseerivad nende vastavust tõendavad organisatsioonid peavad järgima, et täita meresõiduohutust ja reostuse saaste vältimist käsitlevaid rahvusvahelisi konventsioone, edendades samas teenuste osutamise vabadust. See hõlmab ka rahvusvaheliste konventsioonide reguleerimisalas olevate laevade keret, masinaid ja elektri- ja juhtimisseadmeid käsitlevate ohutusnõuete koostamist ja rakendamist.

Artikkel 2

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) laev | rahvusvaheliste konventsioonidega hõlmatud reguleerimisalasse kuuluv laev; |

ê2001/105/EÜ artikli 1 lõige 1

è1 2002/84/EÜ artikli 3 lõige1

ðuus

b) liikmesriigi lipu all sõitev laev | laev, mis on liikmesriigis õigusaktide kohaselt registrisse kantud. Sellele määratlusele mittevastavad laevad samastatakse kolmanda riigi lipu alla sõitvate laevadega; |

c) kontrollimised ja ülevaatused | rahvusvaheliste konventsioonide kohaselt kohustuslikud kontrollimised ja ülevaatused; |

d) rahvusvahelised konventsioonid | 1974. aasta rahvusvaheline konventsioon inimelude ohutusest merel (SOLAS), ð v.a lisa XI-2 peatükk ja rahvusvaheline laevade ja sadamarajatiste turvalisuse koodeks ï, 1966. aasta rahvusvaheline laadungimärgi konventsioon ja 1973/1978. aasta rahvusvaheline konventsioon laevade põhjustatud merereostuse vältimise kohta ning nende è1 ajakohastatud ç protokollid ja muudatused ning asjakohased, kõikides liikmesriikides kohustuslikud è1 ajakohastatud ç eeskirjad; |

ê94/57/EÜ (kohandatud)

ðuus

e) organisatsioon | ð juriidiline isik, tema filiaalid ja muud tema kontrolli all olevad isikud, kes koos või eraldi täidavad käesoleva direktiivi reguleerimisalasse kuuluvaid ülesandeid ïklassifikatsiooniühing või muu eraõiguslik isik, kes hindab ohutust mõne ametiasutuse nimel; |

ðf) kontrollimineï | ð punkti e kohaldamisel, seadusjärgsed või tegelikud õigused, lepingud või mis tahes muud vahendid, mis kas üksikult või koos annavad võimaluse otsustavalt mõjutada juriidilist isikut või võimaldavad sellisel isikul täita käesoleva direktiivi reguleerimisalasse kuuluvaid ülesandeid. ï |

g) tunnustatud organisatsioon | artikli 4 Ö käesoleva direktiivi Õ kohaselt tunnustatud organisatsioon; |

h) volitamine | toiming, millega liikmesriik delegeerib tunnustatud organisatsioonile volitused või pädevuse; |

i) seadusjärgne tunnistus | rahvusvaheliste konventsioonide kohaselt ð lipuïliikmesriigi poolt või tema nimel väljastatud tunnistus; |

ð j) eeskirjad ï | ð tunnustatud organisatsiooni nõuded laevade projekteerimise, ehitamise, varustamise, hooldamise ja ülevaatamise kohta; ï |

ê2001/105/EÜ artikli 1 lõige 1 (kohandatud)

k) klassifikatsiooni-tunnistus | Ö tunnustatud organisatsiooni Õ klassifikatsiooniühingu väljastatud dokument, mis tõendab, et tema kehtestatud ja avalikustatud eeskirjade kohaselt on laev ehituslikult ja mehaaniliselt sobiv teatavaks otstarbeks või kasutuseks; |

l) kaubalaeva raadioohutuse tunnistus | IMO poolt vastu võetud SOLASe 1974/1978 muudetud raadioeeskirjadega ette nähtud tunnistus; |

ê94/57/EÜ (kohandatud)

è1 2001/105/EÜ artikli 1 lõige 2

ðuus

m) asukoht | organisatsiooni registrijärgne asukoht, juhatuse asukoht või põhitegevuskoht. |

Artikkel 3

45. Endale rahvusvaheliste konventsioonide alusel ülesandeid ja kohustusi võttes tagavad liikmesriigid, et nende pädevad ametid suudavad kindlustada kõnealuste konventsioonide sätete õige rakendamise, eelkõige laevade kontrollimise ja ülevaatamise ja ð rahvusvaheliste konventsioonidega ettenähtud seadusjärgsete ï tunnistuste ja vabastamisetunnistuste väljastamise osas. è1 Liikmesriigid tegutsevad kooskõlas lisa ning IMO resolutsiooni A.847(20) liite vastavate sätetega juhiste kohta, mis aitavad lipuriikidel rakendada IMO õigusakte. ç

46. Kui lõike 1 kohaldamisel otsustab liikmesriik oma lipu all sõitvate laevade puhul:

i) volitada organisatsioone tegema ð seadusjärgsete ï tunnistustega seotud kontrollimisi ja ülevaatusi täielikult või osaliselt, sealhulgas artikli 14 Ö 19 lõikes 2 Õ Ömärgitud eeskirjadeÕ täitmise hindamiseks vajalikke kontrollimisi ja ülevaatusi, ja vajaduse korral väljastama või uuendama asjakohaseid tunnistusi; või

ii) usaldada punktis i osutatud kontrollimiste ja ülevaatuste tegemine täielikult või osaliselt organisatsioonidele,

annab ta need ülesanded üksnes tunnustatud organisatsioonidele.

Igal juhul on vabastamisetunnistuste esmakordseks väljastamiseks vaja pädeva ameti luba.

Kaubalaeva raadioohutuse tunnistuse puhul võib need ülesanded anda siiski pädeva ameti tunnustatud eraõiguslikule asutusele, kellel on piisavad teadmised ja pädevad töötajad, et hinnata raadioside ohutust pädeva ameti nimel.

47. Käesolev artikkel ei käsitle laevavarustuse üksikute osade sertifitseerimist vastavustõlgendamist.

ê2001/105/EÜ artikli 1 lõige 3 (kohandatud)

Artikkel 4

1. Liikmesriigid, kes soovivad anda loa seni tunnustamata organisatsioonile, esitavad komisjonile tunnustamistaotluse koos kogu teabe ning tõenditega vastavuse kohta Ö I Õ lisas sätestatud nõuetele kriteeriumidele ning nõude ja kohustuse kohta täita artikli 15 lõigete 2, 4 ja 5 Ö artiklite 20 ja 21 Õ sätteid.

Komisjon hindab koos taotluse esitanud liikmesriigiga organisatsioone, kelle kohta tunnustamistaotlus esitati, kontrollimaks organisatsioonide vastavust eespool nimetatud nõuetele ning nende nõuete täitmiseks kohustumist. Tunnustamisotsuses võetakse arvesse organisatsiooni senist tegevust ohutuse ja reostuse vältimise osas, nagu on osutatud artiklis 9.

òuus

Artikkel 5

Komisjon keeldub tunnustamast organisatsioone, mis ei vasta artikli 4 esimeses lõigus nimetatud nõuetele või mille tegevust käsitatakse artiklis 14 sätestatud kriteeriumide alusel eresõiduohutust või keskkonda lubamatult ohustavana.

ê2001/105/EÜ artikli 1 lõige 3 (kohandatud)

Ö Artikkel 6 Õ

48. Komisjon annab tunnustuse Ö vastavalt Õ artikli 7 Ö 9 Õ lõikes 2 sätestatud Ö komitee menetlusele Õ korras.

òuus

49. Tunnustus antakse organisatsiooni emaettevõttele, kui selline on olemas, ja seda kohaldatakse kõikide organisatsiooni kuuluvate isikute suhtes.

50. Komisjon võib tunnustust igal ajal piirata või laiendada teatavatele laevatüüpidele, teatava suurusega laevadele, teatavatele kaubavahetustehingutele või nende kombinatsioonidele vastavalt asjaomase organisatsiooni tegelikule võimsusele, tegutsedes kooskõlas artikli 9 lõikes 2 osutatud komiteemenetlusega.

ê2001/105/EÜ artikli 1 lõige 3 (kohandatud)

ðuus

2. Liikmesriigid võivad komisjonile esitada taotluse anda piiratud kolmeaastane tunnustus organisatsioonidele, kes vastavad kõikidele lisa kriteeriumitele peale A osa lõigetes 2 ja 3 sätestatute. Nimetatud eritaotluste suhtes kohaldatakse lõikes 1 viidatud menetlust, kuid selle erandiga, et lisa kriteeriumid, millele vastavust komisjon ja liikmesriik oma hindamisel peavad arvesse võtma, on kõik kriteeriumid peale A osa lõigetes 2 ja 3 nimetatute. Niisugune piiratud tunnustus kehtib üksnes liikmesriigis või liikmesriikides, kes sellise tunnustamise kohta taotluse esitasid.

3. Kõiki tunnustuse saanud organisatsioone, eelkõige lõikes 2 nimetatuid, jälgib hoolikalt artikliga 7 loodav komisjon, et teha vajadusel otsuseid piiratud tunnustuse pikendamise kohta. Viimati nimetatud organisatsioonide puhul ei võeta tunnustuse pikendamise otsuses arvesse lisa A osa lõigetes 2 ja 3 nimetatud kriteeriume, kuid võetakse arvesse organisatsiooni artikli 9 lõikes 2 viidatud tegevust ohutuse ja reostuse vältimise vallas. Otsuses piiratud tunnustuse pikendamise kohta tuleb vajadusel esitada pikendamise tingimused.

51. Komisjon koostab loendi lõigete 1, 2 ja 3 Ö käesoleva artikli Õ kohaselt tunnustatud organisatsioonidest ja ajakohastab seda ð korrapäraselt ï. Loend avaldatakse Euroopa Ühenduste Ö Liidu Õ Teatajas .

5. Organisatsioonidele, kes 22. jaanuaril 2002 on käesoleva direktiivi alusel juba tunnustatud, jääb tunnustus alles. Need organisatsioonid peavad siiski täitma uusi sätteid, mis kehtestatakse käesoleva direktiiviga, ning nende vastavust hinnatakse artiklis 11 nimetatud esimeste hindamiste käigus.

ê94/57/EÜ

Artikkel 7

ê2001/105/EÜ artikli 1 lõike 4 punkt a (kohandatud)

52. Artikli 3 lõike 2 kohaldamisel ei keeldu liikmesriigid põhimõtteliselt volitamast mõnda tunnustatud organisatsiooni selliseid ülesandeid täitma, kui Ökäesoleva artikli Õlõike Ö 2 Õ 3 sätetest ning artiklitest Ö 8 ja 16 Õ 6 ja 11 ei tulene teisiti. Nad võivad siiski piirata volitatavate organisatsioonide arvu kooskõlas oma vajadustega, tingimusel et neil on selleks läbipaistvad ja erapooletud põhjused.

Liikmesriigi palvel võtab komisjon artiklis 7 Ö 9 lõikes 2 Õ sätestatud korras sobivaid meetmeid.

ê2001/105/EÜ artikli 1 lõike 4 punkt c

53. Enne kui liikmesriik nõustub, et kolmandas riigis asuv tunnustatud organisatsioon võib osaliselt või täielikult täita artiklis 3 nimetatud ülesandeid, võib ta nõuda, et kõnealune kolmas riik tunnustaks vastastikkuse põhjal ühenduses asuvaid tunnustatud organisatsioone.

Lisaks võib ühendus kolmandalt riigilt, kus tunnustatud organisatsioon asub, taotleda vastastikkuse alusel ühenduses asuvate tunnustatud organisatsioonide võrdväärset kohtlemist.

ê94/57/EÜ

Artikkel 8

54. Liikmesriigid, kes otsustavad toimida artikli 3 lõike 2 kohaselt, seavad oma pädeva ameti ja nende nimel tegutsevate organisatsioonide vahel sisse koostöösuhted.

ê2001/105/EÜ artikli 1 lõike 5 punkt a (kohandatud)

55. Koostöösuhteid korraldatakse ametliku, ebavõrdset kohtlemist välistava kirjaliku lepingu või samaväärse õigusliku kokkuleppe abil, milles täpsustatakse organisatsioonide võetud eriülesanded ja mis sisaldab vähemalt:

a) ameti nimel tegutsevate organisatsioonide tunnustamist käsitleva IMO resolutsiooni A.739(18) II liites esitatud sätteid, pidades samal ajal silmas IMO ringkirjade MSC.710 ja MEPC.307 lisa, liiteid ja lisandit, mis käsitlevad ameti nimel tegutsevate tunnustatud organisatsioonide volitamise näidislepingut;

b) järgmisi sätteid rahalise vastutuse kohta:

i) kui kohtu otsuse või vaidluse vahekohtumenetluses saadud lahendi kohaselt on amet lõplikult ja kindlalt vastutav võimaliku intsidendi eest ja teda kohustatakse hüvitama kahjustatud isikutele vara- või isikukahju, mille põhjusena kohus on tuvastanud tunnustatud organisatsiooni, tema organite, personali, esindajate või muude tema nimel tegutsevate isikute tahtliku tegevuse või tegevusetuse või raske hooletuse, on ametil õigus tunnustatud organisatsioonilt saada rahalist hüvitist nimetatud vara- või isikukahju katteks niivõrd, kuivõrd selline kahju on kohtu otsuse või vaidluse vahekohtumenetluses saadud lahendi kohaselt tunnustatud organisatsiooni põhjustatud;

ii) kui kohtu otsuse või vaidluse vahekohtumenetluses saadud lahendi kohaselt on amet lõplikult ja kindlalt vastutav võimaliku intsidendi eest ja teda kohustatakse hüvitama kahjustatud isikutele isikukahju, mille põhjusena kohus on tuvastanud tunnustatud organisatsiooni, tema personali, esindajate või muude tema nimel tegutsevate isikute hooletu või ettevaatamatu tegevuse või tegevusetuse, on ametil õigus tunnustatud organisatsioonilt saada rahalist hüvitist nimetatud isikukahju katteks niivõrd, kuivõrd selline kahju on kohtu otsuse või vaidluse vahekohtumenetluses saadud lahendi kohaselt tunnustatud organisatsiooni põhjustatud; liikmesriigid võivad tunnustatud organisatsiooni vastutuse maksimumsummat piirata, kuid see peab olema võrdne vähemalt 4 miljoni euroga;

iii) kui kohtu otsuse või vaidluse vahekohtumenetluses saadud lahendi kohaselt on amet lõplikult ja kindlalt vastutav võimaliku intsidendi eest ja teda kohustatakse hüvitama kahjustatud isikutele varakahju, mille põhjusena kohus on tuvastanud tunnustatud organisatsiooni, tema personali, esindajate või teiste tema nimel tegutsevate isikute hooletu või ettevaatamatu tegevuse või tegevusetuse, on ametil õigus tunnustatud organisatsioonilt saada rahalist hüvitist nimetatud varakahju katteks niivõrd, kuivõrd selline kahju on kohtu otsuse või vaidluse vahekohtumenetluses saadud lahendi kohaselt tunnustatud organisatsiooni põhjustatud; liikmesriigid võivad tunnustatud organisatsiooni vastutuse maksimumsummat piirata, kuid see peab olema võrdne vähemalt 2 miljoni euroga;

c) sätteid, mis käsitlevad ameti või tema määratud erapooletu välise gani tehtavaid korrapäraseid hindamisi selliste ülesannete kohta, mida organisatsioonid täidavad ameti nimel, vastavalt artikli 11 Ö 16 Õ lõikes 1 osutatule viidatule;

d) võimalust laevu pisteliselt ja põhjalikult kontrollida;

e) sätteid olulise teabe edastamiseks nende klassifitseeritud laevade, laevade klassi muutumise või klassist väljaarvamise kohta vastavalt artikli 15 Ö 20 Õ lõikes 3 osutatule viidatule.

ê94/57/EÜ

56. Kirjalikus lepingus või samaväärses õiguslikus kokkuleppes võib sätestada, et tunnustatud organisatsioonil peab olema kohalik esindus selle liikmesriigi territooriumil, kelle nimel ta täidab artiklis 3 nimetatud ülesandeid. Sellise nõude täitmiseks piisab kohalikust esindusest, mis on liikmesriigi õiguse kohaselt juriidiline isik ja allub tema siseriiklikele kohtutele.

57. Iga liikmesriik annab komisjonile täpset teavet käesoleva artikliga sisseseatud koostöösuhete kohta. Komisjon teatab sellest teistele liikmesriikidele.

ê2001/105/EÜ artikli 1 lõike 5 punkt b (kohandatud)

58. Komisjon esitab hiljemalt 22. juuliks 2006 Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, milles hinnatakse käesoleva artikliga ette nähtud vastutuskorra majanduslikku mõju asjassepuutuvatele isikutele ning eelkõige selle mõju tunnustatud organisatsioonide majanduslikule tasakaalule.

Aruanne koostatakse koostöös liikmesriikide pädevate asutuste ning asjassepuutuvate isikutega, kelleks on eelkõige tunnustatud organisatsioonid/klassifikatsiooniühingud. Komisjon teeb nimetatud hinnangust lähtudes vajadusel korral ettepaneku muuta käesolevat direktiivi eelkõige vastutuse põhimõtte ning vastutuse maksimumsummade osas.

ê2001/105/EÜ artikli 1 lõige 6

Artikkel 9

ê2002/84/EÜ artikli 3 lõige 2

59. Komisjoni abistab laevade põhjustatud merereostuse vältimise ja meresõiduohutuse komitee (COSS), mis on asutatud laevade põhjustatud merereostuse vältimise ja meresõiduohutuse komitee (COSS) asutamist käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. novembri 2002. aasta määruse (EÜ) nr 2099/2002[11] artikliga 3.

ê2001/105/EÜ artikli 1 lõige 6

60. Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 5 ja 7, võttes arvesse selle artiklis 8 sätestatut.

Otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõikegas 6 ettenähtud tähtajaks kehtestatakse kolm kuud.

61. Komitee võtab vastu oma kodukorratöökorra.

ê94/57/EÜ

Artikkel 10

ê2001/105/EÜ artikli 1 lõige 7 (kohandatud)

62. Käesolevat direktiivi võib selle reguleerimisala laiendamata muuta artikli 7 Ö 9 Õ lõikes 2 sätestatud korras, et:

63. artikli 2 punktis d, artikli 3 lõikes 1 ja artikli 6 Ö 8 Õ lõikes 2 osutatud rahvusvaheliste konventsioonide, protokollide, koodeksite ja resolutsioonide edasised muudatused nende jõustumisel käesolevasse direktiivi üle võtta,

64. ajakohastada Ö I Õ lisas sisalduvaid nõudeid, võttes eelkõige arvesse IMO asjakohaseid otsuseid,

65. muuta artikli 6 Ö 8 Õ lõike 2 punkti b alapunktides ii ja iii nimetatud summasid.

ê94/57/EÜ

66. Uute õigusaktide või artikli 2 punktis d nimetatud konventsioonide protokollide vastuvõtmise järel otsustab nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal nende uute aktide või protokollide ratifitseerimise üksikasjaliku korra, võttes arvesse liikmesriikide parlamentide menetluskorda ja IMO asjakohaseid menetlusi, tagades samas nende ühtse ja üheaegse kohaldamise liikmesriikides.

ê2002/84/EÜ artikli 3 lõige 3 (kohandatud)

Artikli 2 lõikes d ning artiklis 6 Ö 8 Õ nimetatud rahvusvahelise õiguse aktides tehtud muudatused võib käesoleva direktiivi reguleerimisalast välja jätta määruse (EÜ) nr 2099/2002 artikli 5 alusel.

òuus

Artikkel 11

Kui komisjon leiab, et tunnustatud organisatsioon ei vasta I lisas sätestatud nõuetele või ei täida käesolevast direktiivist tulenevaid kohustusi või kui tunnustatud organisatsiooni tegevus seoses meresõiduohutusega ja reostuse vältimisega on märgatavalt halvenenud, ilma et ta siiski ohustaks lubamatult ohutust või keskkonda, nõuab ta asjaomaselt organisatsioonilt vajalike ennetus- ja heastusmeetmete võtmist, et tagada kõnealuste nõuete ja kohustuste täielik järgimine ja et eelkõige kõrvaldada mis tahes võimalik oht meresõiduohutusele ja keskkonnale või muul viisil tegelda tegevuse halvenemise põhjustega.

Kui esineb võimalik vahetu oht meresõiduohutusele või keskkonnale, võivad ennetus- ja heastusmeetmed sisaldada ajutisi kaitsemeetmeid.

Artikkel 12

67. Komisjon võib lisaks artikli 11 alusel võetavatele meetmetele kehtestada trahvid tunnustatud organisatsiooni suhtes:

(a) kes ei vasta I lisas sätestatud nõuetele või ei täida käesolevast direktiivist tulenevaid kohustusi või kelle halvenenud tegevus osutab tõsistele struktuuri, süsteemi, menetluste või sisekontrolliga seotud puudustele, või

(b) kes on esitanud komisjonile artikli 16 lõike 3 kohase hindamise käigus ebaõigeid, mittetäielikke või eksitavaid andmeid või muul viisil hindamist takistanud.

68. Ilma et see piiraks lõike 1 kohaldamist, võib komisjon kehtestada perioodilised karistusmaksed organisatsiooni suhtes, kes ei rakenda komisjoni nõutud ennetus- või heastusmeetmeid või põhjustab põhjendamatuid viivitusi, kuni nõutud meetme täieliku rakendamiseni.

69. Lõigetes 1 ja 2 osutatud trahvid ja perioodilised karistusmaksed on hoiatavad ja proportsionaalsed nii juhtumi tõsiduse kui ka asjaomase organisatsiooni tegeliku võimsuse suhtes ja nende puhul võetakse arvesse ohu ulatust.

Need kehtestatakse alles pärast seda, kui asjaomastele organisatsioonile on antud võimalus esitada oma märkused.

Trahvide ja perioodiliste karistusmaksete kogusumma ei ületa 10% tunnustatud organisatsiooni eelmise majandusaasta kogukäibest seoses käesoleva direktiivi reguleerimisalasse kuuluva tegevusega.

Artikkel 13

70. Komisjon tühistab järgmiste organisatsioonide tunnustuse:

(a) kes ei vasta I lisas sätestatud nõuetele või ei täida käesolevast direktiivist tulenevaid kohustusi, nii et see võib lubamatult ohustada meresõiduohutust või keskkonda;

(b) kelle tegevus seoses ohutusega ja reostuse vältimisega ohustab lubamatult meresõiduohutust ja keskkonda;

(c) kes tema tegevuse hindamise käigus takistab komisjoni selle läbiviimist või katkestab selle korduvalt, või

(d) kes ei tasu artikli 12 lõigetes 1 ja 2 osutatud trahve ja/või perioodilisi karistusmakseid.

71. Lõike 1 punktide a ja b kohaldamisel teeb komisjon otsuse kogu olemasoleva teabe alusel ja võtab sealhulgas arvesse järgmisi asjaolusid:

(a) artikli 16 lõike 3 kohase hindamise tulemused asjaomase organisatsiooni kohta;

(b) aruanded, mille liikmesriigid on esitanud vastavalt artiklile 18;

(c) tunnustatud organisatsioonide klassifitseeritud laevadega toimunud õnnetuste analüüsid;

(d) artikli 12 lõike 1 punktis a osutatud puuduste kordumine;

(e) kuivõrd puudused mõjutavad organisatsiooni klassifitseeritud laevu, ja

(f) artikli 12 lõikes 2 osutatud meetmete ebatõhusus.

72. Tunnustamise tühistamise otsustab komisjon omal algatusel või liikmesriigi taotlusel artikli 9 lõikes 2 sätestatud korras pärast seda, kui asjaomasele organisatsioonile on antud võimalus esitada oma märkused.

Artikkel 14

Komisjon võtab artikli 9 lõikes 2 osutatud komiteemenetluse kohaselt vastu:

(a) kriteeriumid, mille alusel hinnatakse tunnustatud organisatsioonide tegevust seoses ohutusega ja reostuse vältimisega, pidades eelkõige silmas andmeid, mis on saadud sadamariigi kontrolli käsitleva vastastikuse mõistmise Pariisi memorandumi ja/või muude sarnaste kavade abil;

(b) kriteeriumid, mille alusel määratakse kindlaks, kas sellist tegevust käsitatakse meresõiduohutust ja keskkonda lubamatult ohustavana, ning mille puhul võib arvesse võtta väiksemaid või hästi spetsialiseerunud organisatsioone mõjutavaid eriasjaolusid, ning

(c) artikli 12 ja vajaduse korral artikli 13 üksikasjalikud rakenduseeskirjad.

ê2001/105/EÜ artikli 1 lõige 8

1. Artiklis 4 nimetatud organisatsioonide, kes enam lisas sätestatud tingimustele ei vasta või ei täida lõikes 2 nimetatud nõudeid ohutuse ja reostuse vältimise osas, tunnustamine lõpetatakse. Tunnustamise lõpetamise otsustab komisjon artikli 7 lõikes 2 sätestatud korras pärast seda, kui asjassepuutuvale organisatsioonile on antud võimalus esitada oma märkused.

2. Lõikes 1 nimetatud tunnustamise lõpetamise otsuse projektide koostamisel võtab komisjon arvesse artiklis 11 viidatud tunnustatud organisatsioonide hindamise tulemusi ning organisatsioonide tegevust ohutuse ja reostuse vältimise vallas, mida mõõdetakse kõikide nende klassifitseeritud laevade osas olenemata lipuriigist.

Organisatsioonide tegevust ohutuse ja reostuse vältimise vallas hinnatakse andmete põhjal, mis on saadud sadamariigi kontrolli käsitleva vastastikuse mõistmise Pariisi memorandumi ja/või muude sarnaste vahendite abil. Muid näitajaid võib saada tunnustatud organisatsioonide klassifitseeritud laevadega toimunud õnnetuste analüüsi teel.

Organisatsioonide tegevuse hindamiseks ohutuse ja reostuse vältimise vallas võetakse arvesse ka liikmesriikide artikli 12 kohaseid aruandeid.

Artikliga 7 loodud komitee määrab kindlaks kriteeriumid, mille põhjal käesolevas lõikes nimetatud teabest lähtuvalt otsustatakse, kas lipuriigi nimel tegutseva organisatsiooni tegevust võib käsitada ohutust ning keskkonda lubamatult ohustavana.

Lõikes 1 nimetatud tunnustamise lõpetamist käsitlevate otsuste eelnõud esitab komisjon komiteele kas omal algatusel või liikmesriigil palvel.

ê2001/105/EÜ artikli 1 lõige 9 (kohandatud)

Artikkel 15

1. Olenemata Ö I Õ lisas nimetatud nõuetest kriteeriumidest võib liikmesriik juhul, kui ta leiab, et organisatsiooni ei saa enam volitada tema nimel täitma artiklis 3 sätestatud ülesandeid, tunnustatud organisatsiooni volitused peatada järgmise menetluse kohaselt:

a) liikmesriik teatab oma otsusest viivitamata komisjonile ja teistele liikmesriikidele koos asjakohaste põhjendustega;

b) komisjon uurib, kas peatamine on õigustatud suure ohu tõttu meresõiduohutusele või keskkonnale;

c) artikli 7 Ö 9 Õ lõikes 2 sätestatud korras teatab komisjon liikmesriigile, kas tema otsus volitused peatada on õigustatud suure ohu tõttu meresõiduohutusele või keskkonnale, ja kui otsus ei ole õigustatud, palub liikmesriigil peatamine tühistada.

2. Kui komisjon leiab, et tunnustatud organisatsiooni ohutuse ja reostuse vältimise näitajad halvenevad, kuid see ei anna alust artikli 9 lõikes 2 viidatud tingimuste põhjal tunnustust ära võtta, võib ta otsustada tunnustatud organisatsiooni sellest teavitada ning nõuda, et viimane võtaks kohaseid meetmeid ohutuse ja reostuse vältimise näitajate parandamiseks, teavitades sellest ka liikmesriike. Kui tunnustatud organisatsioon ei anna komisjonile asjakohast vastust või kui komisjon leiab, et tunnustatud organisatsiooni võetud meetmed ei ole ohutuse ja reostuse vältimise näitajaid parandanud, võib komisjon otsustada organisatsiooni tunnustuse artikli 7 lõikes 2 viidatud korras üheks aastaks peatada, olles andnud asjaomasele organisatsioonile võimaluse esitada omapoolsed märkused. Selle aja jooksul ei lubata tunnustatud organisatsioonil välja anda ega uuendada liikmesriikide lipu all sõitvate laevade tunnistusi, kuid organisatsiooni poolt varem välja antud või uuendatud tunnistused jäävad kehtima.

3. Lõikes 2 nimetatud menetlust kohaldatakse ka juhul, kui komisjonil on tõendeid tunnustatud organisatsiooni mittevastavusest artikli 15 lõike 3, 4 või 5 sätetele.

4. Üks aasta pärast komisjoni otsuse vastuvõtmist organisatsiooni tunnustamise peatamise kohta hindab komisjon, kas lõigetes 2 ja 3 nimetatud puudused, mis peatamise põhjustasid, on kõrvaldatud. Kui need puudused on endiselt alles, võetakse tunnustus ära artikli 7 lõikes 2 sätestatud korras.

ê2001/105/EÜ artikli 1 lõige 10 (kohandatud)

ðuus

Artikkel 16

73. Iga liikmesriik peab veenduma, et tema nimel artikli 3 lõike 2 kohaselt tegutsevad tunnustatud organisatsioonid täidavad kõnealuses artiklis osutatud ülesandeid tõhusalt ja liikmesriigi pädevat ametit rahuldaval viisil.

74. Iga liikmesriik täidab seda ülesannet vähemalt kord kahe aasta tagant ja esitab teistele liikmesriikidele ja komisjonile aruande sellise järelevalve tulemuste kohta hiljemalt selle aasta 31. märtsiks, mis järgneb aastale, mil hinnati nõuetele vastavust.

75. Komisjon hindab koos liikmesriigiga, kes asjaomase tunnustamistaotluse esitas, korrapäraselt ning vähemalt kord kahe aasta jooksul kõiki tunnustatud organisatsioone, et kontrollida, ð et nad täidavad käesolevast direktiivist tulenevaid kohustusi, jaï nende vastavust Ö I Õ lisas sätestatud nõuetele tingimustele.

Hindamiseks organisatsioone valides pöörab komisjon erilist tähelepanu organisatsiooni näitajatele meresõiduohutuse ja reostuse saastamise vältimise vallas, ohvrite statistikale ning liikmesriikide poolt artikli 12 Ö 18 Õ kohaselt esitatud aruannetele.

Hindamine võib hõlmata külastusi organisatsiooni piirkondlikesse filiaalidesse ning ð tegutsevate ja ehitatavate ï laevade pistelist ülevaatust, et kontrollida organisatsiooni tegevust. Sel juhul teavitab komisjon vajadusel seda liikmesriiki, kus piirkondlik filiaal asub. Komisjon esitab liikmesriikidele hindamise tulemuste kohta aruande.

76. Iga tunnustatud organisatsioon teeb igal aastal artikli 7 Ö 9 lõikega 1 Õ loodud komiteele kättesaadavaks oma kvaliteedijuhtimise süsteemi läbivaatuse tulemused.

òuus

Artikkel 17

77. Mitte ükski tunnustatud organisatsiooni ja kolmanda isiku vahel sõlmitud lepingu ega lipuriigiga sõlmitud volitamislepingu säte ei või piirata komisjoni juurdepääsu artikli 16 lõikes 3 osutatud hindamiseks vajalikule teabele.

78. Tunnustatud organisatsioonid tagavad kolmandate isikutega sõlmitud lepingutes, mis käsitlevad laevale seadusjärgsete tunnistuste või klassifikatsioonitunnistuste väljastamist, et tunnistus antakse välja üksnes juhul, kui kõnealused osalised ei piira ühenduse inspektorite pääsu kõnesoleva laeva pardale artikli 16 lõikes 3 sätestatud eesmärgi kohaselt.

ê2001/105/EÜ artikli 1 lõige 11 (kohandatud)

Artikkel 18

Teostades oma kontrolliõigust ja täites kohustusi sadamariikidena, teavitavad liikmesriigid komisjoni ja teisi liikmesriike ning asjaomast lipuriiki, kui nad avastavad, et lipuriigi nimel tegutsev organisatsioon on väljastanud rahvusvaheliste konventsioonide asjakohastele nõuetele mittevastavale laevale kehtiva Ö seadusjärgse Õ tunnistuse või Öjuhul kuiÕ kehtiva klassifikatsioonitunnistusega laeval esineb puudusi kõnealuse tunnistusega hõlmatud valdkondades. Käesoleva artikli kohaldamisel teavitatakse üksnes laevadest, mis kujutavad endast tõsist ohtu meresõiduohutusele ja keskkonnale või mille osas on näha organisatsioonide eriti hooletut käitumist. Asjaomast tunnustatud organisatsiooni teavitatakse juhtumist esialgse kontrollimise ajal, et ta saaks viivitamata võtta edasisi meetmeid.

ê94/57/EÜ (kohandatud)

è1 2001/105/EÜ artikli 1 lõige 13

ðuus

Artikkel 19

79. Iga liikmesriik tagab, et tema lipu all sõitvad laevad ð projekteeritakse, ï ehitatakse ð ja varustatakse ï ning neid hooldatakse kooskõlas ð eeskirjadega, mis on seotud ï tunnustatud organisatsiooni nõuetega kere, masinate ja elektri- ja juhtimisseadmete kohta.

80. Liikmesriik võib otsustada kasutada eeskirju, mis on tema arvates samaväärsed tunnustatud organisatsiooni omadega, üksnes tingimusel, et ta teatab nendest viivitamata komisjonile direktiivis 83/189/EMÜ Ö 98/34/EÜ Õ sätestatud korras ja teistele liikmesriikidele ja et mõni teine liikmestriik ega komisjon ei ole nende vastu ning et neid ei ole Ö käesoleva direktiivi Õ è1 artikli 7 Ö 9 Õ lõikes 2 ç sätestatud korras tunnistatud mittesamaväärseks.

òuus

81. Liikmesriigid teevad koostööd tunnustatud organisatsioonidega keda nad on volitanud eeskirjade väljatöötamisel, mis on seotud tunnustatud organisatsiooni nõuetega. Nad peavad nõu tunnustatud organisatsioonidega, et saavutada rahvusvaheliste konventsioonide ühesugune tõlgendamine vastavalt artikli 20 lõikele 1.

ê94/57/EÜ

Artikkel 20

ê2001/105/EÜ artikli 1 lõike 14 punkt a

ðuus

82. Tunnustatud organisatsioonid konsulteerivad korrapäraselt omavahel, et säilitada oma tehniliste standardite ð eeskirjade ï ning nende rakendamise suhtes. ð Nad teevad üksteisega koostööd, et saavutada rahvusvaheliste konventsioonide ühesugune tõlgendamine, ilma et see piiraks lipuriikide volituste kohaldamist. Tunnustatud organisatsioonid lepivad kokku tingimused, mille alusel nad tunnustavad vastastikku klassifikatsioonitunnistusi, mis on välja antud nende vastavate samaväärsete standardite kohaselt, võttes eelkõige arvesse laevavarustust, millel on direktiivi 96/98/EÜ[12] kohane nõuetele vastavuse märgis („roolimärgis”)” ï.kooskõla IMO resolutsiooni A.847(20) liite sätetega juhiste kohta, mis aitavad lipuriikidel rakendada IMO õigusakte

Nad annavad komisjonile korrapäraselt aru standardite vallas tehtud olulistest edusammudest ð ja vastastikusest tunnustamisest ï .

ê94/57/EÜ

83. Tunnustatud organisatsioonid näitavad üles valmidust teha koostööd sadamariigi kontrolliasutustega, kui tegemist on nende klassi kuuluva laevaga, eelkõige teatud puuduste või muude lahknevuste kõrvaldamise hõlbustamiseks.

ê2001/105/EÜ artikli 1 lõike 14 punkt b (kohandatud)

ðuus

84. Tunnustatud organisatsioonid esitavad kõikide liikmesriikide ametitele, kellel on artiklis 3 sätestatud volitused, ning komisjonile kogu asjassepuutuva teabe nende poolt klassifitseeritud laevade, üleminekute, klassi muutumise ja klassist väljaarvamise kohta, olenemata laevade lipuriigist.

Teave nende klassifitseeritud laevadega seotud üleminekute, klassi muutumise ja klassist väljaarvamise kohta, sealhulgas teave ülevaatusega viivitamise, soovituste täitmisega viivitamise, klassitingimuste, kasutustingimuste või kasutuspiirangute kohta saadetakse Ö laeva Õ lipuriigist olenemata ð elektrooniliselt ï samuti sadamariigi kontrolli jaoks teabesüsteemi Sirenac ð ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi […/…/EÜ][13] rakendamiseks liikmesriikide kasutatavasse ühisesse kontrolliandmebaasi samaaegselt teabe registreerimisega organisatsiooni enda süsteemides ja hiljemalt 72 tunni jooksul pärast teabe edastamise põhjustanud sündmuse toimumist. Kõnealune teave, v.a järgitud soovitused ja tingimused, ï avaldatakse nende tunnustatud organisatsioonide veebilehel, kui see on olemas..

85. Lipuriigist olenemata ei väljasta tunnustatud organisatsioonid ð seadusjärgseid ï tunnistusi meresõiduohutusega seotud põhjustel klassist välja arvatud või muudetud klassiga laevale enne, kui nad on lipuriigi pädevale ametile andnud võimaluse esitada mõistliku aja jooksul oma arvamus otsustamaks, kas on vaja täieliku kontrolli.

ê2001/105/EÜ artikli 1 lõike 14 punkt c (kohandatud)

86. Ühest klassist teise üleminekuga ühe tunnustatud organisatsiooni alt teise alla siirdumisel teavitab loovutav organisatsioon ülevõtvat organisatsiooni:

87. kõikidest ülevaatuse viivitustest,

88. ÖkõikidestÕ soovituste täitmise viivitustest ja laeva suhtes kehtestatud klassitingimustest,

89. Ö laeva kohta välja antud Õ kasutustingimustest, Ö ja Õ

90. Ö laeva kohta välja antud Õ kasutuspiirangutest.

Ülemineku korral annab loovutav organisatsioon ülevõtvale organisatsioonile täieliku toimiku laeva ajaloo kohta. Ülevõttev organisatsioon võib laevale tunnistused välja anda üksnes pärast kõikide viivitatud ülevaatuste rahuldavat läbimist ning laeva kohta varem antud täitmata soovituste või klassitingimuste täitmist loovutanud organisatsiooni poolt sedastatud viisil.

Enne tunnistuste väljaandmist peab ülevõttev organisatsioon loovutavat organisatsiooni teavitama tunnistuste väljaandmiskuupäevast ning tegema teatavaks iga viivitatud ülevaatuse, täitmata soovituse ja klassitingimuse täitmise kuupäeva, koha ning seonduvad meetmed.

òuus

Tunnustatud organisatsioonid kehtestavad ühtsed nõuded selliste ühest klassist teise ülemineku juhtude jaoks, mille puhul on vaja erilisi ettevaatusabinõusid, ning rakendavad neid. Kõnealused juhud hõlmavad vähemalt 15aastaste või vanemate laevade üleminekut ühest klassist teise ja üleminekut tunnustamata organisatsioonilt tunnustatud organisatsioonile.

ê2001/105/EÜ artikli 1 lõike 14 punkt c

Tunnustatud organisatsioonid teevad omavahel koostööd käesoleva lõike nõuetekohaseks rakendamiseks.

òuus

Artikkel 21

91. Tunnustatud organisatsioonid loovad hiljemalt …. ühise hindamisasutuse, kellel on järgmised ülesanded, ning juhivad selle tegevust:

(a) pidev kvaliteedijuhtimise süsteemi hindamine;

(b) kvaliteedisüsteemi sertifitseerimine;

(c) rahvusvaheliselt tunnustatud kvaliteedistandardite siduvate tõlgenduste väljaandmine, et võtta eelkõige arvesse tunnustatud organisatsioonide olemuse ja kohustuste iseärasusi, ning

(d) tunnustatud organisatsioonide eeskirjade, menetluste ja sisekontrollimehhanismide parandamist käsitlevate üksik- ja ühissoovituste vastuvõtmine.

Ühine hindamisasutus on sõltumatu tunnustatud organisatsioonidest ja tal on ülesannete tõhusaks ja kõrgeimatele kutsestandarditele vastavaks täitmiseks vajalikud vahendid.

Hindamisasutus võtab vastu iga-aastase tööplaani.

Ta edastab komisjonile ja volitavatele liikmesriikidele täieliku teabe oma iga-aastase tööplaani ning järelduste ja soovituste kohta eelkõige seoses meresõiduohutust halvendavate olukordadega.

92. Komisjon hindab perioodiliselt lõikes 1 osutatud ühist hindamisasutust ja võib tunnustatud organisatsioonidelt nõuda meetmete võtmist, mida ta peab vajalikuks lõike 1 täielikuks järgimiseks.

Komisjon annab liikmesriikidele aru hindamise ja järelhindamise tulemustest.

Artikkel 22

93. Organisatsioonid, kellele käesoleva direktiivi jõustumise ajal on antud tunnustus vastavalt direktiivile 94/57/EÜ, säilitavad tunnustuse, kui lõigetest 2 ja 3 ei tulene teisiti.

94. Tunnustatud organisatsioonid järgivad käesolevas direktiivis esitatud uusi sätteid alates käesoleva direktiivi jõustumisest.

95. Ilma et see piiraks artiklite 11 ja 13 kohaldamist, vaatab komisjon kõik direktiivi 94/57/EÜ alusel antud piiratud tunnustused uuesti üle vastavalt käesoleva direktiivi artikli 6 lõikele 3 [kuupäev kaksteist kuud pärast uuestisõnastatud direktiivi jõustumist], et otsustada artikli 9 lõikes 2 osutatud komiteemenetluse kohaselt, kas piirangud tuleks asendada uutega või kõrvaldada. Piiranguid kohaldatakse seni, kuni komisjon on teinud otsuse.

Artikkel 23

Komisjon kontrollib artikli 16 lõike 3 kohase hindamise käigus, et tunnustuse omanik on organisatsiooni emaettevõte. Vastasel juhul teeb komisjon otsuse tunnustuse vastava muutmise kohta.

Kui komisjon muudab tunnustust, kohandavad liikmesriigid organisatsiooniga sõlmitud lepinguid vastavalt kohandusele.

Artikkel 24

Komisjon teavitab korrapäraselt Euroopa Parlamenti ja nõukogu edusammudest käesoleva direktiivi rakendamisel liikmesriikides.

ê94/57/EÜ (kohandatud)

Artikkel 25

96. Liikmesriigid jõustavad I lisa artiklite […] ja punktide […] [ I lisa artiklid, või selle jaotuselemendid ja punktid mida on muudetud võrreldes varasema direktiiviga ] käesoleva direktiivi täitmiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 31. detsembril 1995 Ö kaheksateist kuu jooksul alates artiklis 27 kindlaksmääratud kuupäevast. Liikmesriigid edastavad komisjonile viivitamata nende õigusnormide teksti ning kõnealuste õigusnormide ja käesoleva direktiivi vahelise vastavustabeli. Õ

97. Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nendesse normidesse või nende normide ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.Ö Samuti peavad liikmesriigid lisama märkuse, et kehtivates õigus- ja haldusnormides esinevaid viiteid käesoleva direktiiviga kehtetuks tunnistatud direktiividele käsitletakse viidetena käesolevale direktiivile. Liikmesriigid otsustavad selliste viidete tegemist ja kõnealuse märkuse sõnastust käsitlevad üksikasjad. Õ

98. Liikmesriigid edastavad komisjonile viivitamata kõikide käesoleva direktiiviga Ö hõlmatavas Õ reguleeritavas valdkonnas nende vastuvõetud Ö põhiliste Õ siseriiklike õigusnormide teksti. Komisjon teatab sellest teistele liikmesriikidele.

ê2001/105/EÜ artikli 1 lõige 15

4. Lisaks teavitab komisjon korrapäraselt Euroopa Parlamenti ja nõukogu edusammudest käesoleva direktiivi rakendamisel liikmesriikides.

ê

Artikkel 26

Direktiiv 94/57/EMÜ, mida on muudetud II lisa A osas loetletud direktiividega, tunnistatakse kehtetuks alates [uuestisõnastatud direktiivi kohaldamise kuupäev], ilma et see piiraks liikmesriikide kohustusi, mis seonduvad II lisa B osas nimetatud direktiivide siseriiklikku õigusse ülevõtmise ja kohaldamise tähtaegadega.

Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiividele käsitletakse viidetena käesolevale direktiivile ja loetakse vastavalt III lisa vastavustabelile.

Artikkel 27

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas .

I lisa artikleid […] ja punkte […] [ I lisa artiklid, või selle jaotuselemendid, ja punktid mida ei ole muudetud võrreldes varasema direktiiviga ] kohaldatakse alates [uuestisõnastatud direktiivi jõustumise kuupäev].

ê94/57/EÜ

Artikkel 28

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, […]

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

President eesistuja

[…] […]

I LISA

MIINIMUMNÕUDED ARTIKLIS 3 NIMETATUD ORGANISATSIOONIDE KOHTA

ê2001/105/EÜ artikli 1 lõike 16 punkt a

A. ÜLDISED MIINIMUMTINGIMUSED

òuus

1. Tunnustatud organisatsioon peab olema oma asukohariigi juriidiline isik. Tema raamatupidamisarvestust tõendavad sõltumatud audiitorid.

ê2001/105/EÜ artikli 1 lõike 16 punkt a (kohandatud)

1. Ö 2. Õ Tunnustatud organisatsioon peab suutma tõendada, et tal on kaubalaevade projekteerimise konstruktsiooni ja ehitamiuse hindamisel suured kogemused.

2. Organisatsioon peab olema liigitanud vähemalt 1000 ookeanilaeva (brutotonnaaž (GT) üle 100), mille brutotonnaaž (GT) on ühtekokku vähemalt 5 miljonit.

3. Organisatsioonis peab töötama klassifitseeritud laevade arvuga võrreldes piisav arv tehnilisi töötajaid. Punkti 2 nõuete täitmiseks on vaja vähemalt 100 põhikohaga inspektorit.

òuus

3. Organisatsiooni teenistuses peab olemaon piisav arv juhtiv-, tehnilisi, abi- ja teadustöötajaid, mis on vastavuses tema klassifitseeritud laevade arvu ja liikidega ning sellega, kuivõrd organisatsioon on seotud laevade ehitamise ja ümberkujundamisega. Organisatsioon peab olema suuteline vajaduse korral saatma kõigile tööpaikadele vahendid ja töötajad, mis on piisavad ülesannete täitmiseks vastavalt 6. ja 7. miinimumnõudele ning konkreetsetele miinimumnõuetele.

ê2001/105/EÜ artikli 1 lõike 16 punkt a (kohandatud)

ðuus

4. Organisatsioonil peavad olema peavad olema Ö on Õ üksikasjalikud ð rahvusvaheliselt tunnustatud standarditele vastavate ï kaubalaevade projekteerimise, ehitamise ja korrapärase ülevaatuse eeskirjad, ðmida ta kohaldab. Need ï. avaldatakse ja mida neid täiustatakse pidevalt uurimis- ja arendustöö abil.

5. Organisatsioon peab peab Ö avaldab Õ oma laevaregistri avaldamaavaldama igal aastal või Ö hoiab Õ hoidma hoidma seda üldsusele ligipääsetavas elektroonilises andmebaasis.

6. Organisatsioon ei Ö ole Õ tohi ollatohi olla laevaomanike, -ehitajate ega muude isikute mõju all, kes on laevade valmistamise, varustamise, remontimise või käitamisega majanduslikult seotud. Organisatsiooni tulud ei Ö sõltu Õ tohi olulisel määral sõltuda ühest tulundusettevõttest. Tunnustatud organisatsioon ei Ö täida Õ tohi täita ð klassifitseerimis- ega ï seadusjärgseid ülesandeid, kui ta on laeva omanik või kasutaja või kui tal on nimetatutega äri-, isiklikke või perekondlikke sidemeid. See keeld kehtib ka tunnustatud organisatsioonis töötavate inspektorite suhtes.

7. Organisatsioon peab tegutsema peab tegutsema Ö tegutseb Õ vastavalt IMO resolutsioonile A.789(19) ameti nimel tegutsevate tunnustatud organisatsioonide kontrolli ja sertifitseerimisnõuete kohta, niivõrd kui need sätted hõlmavad käesoleva direktiivi reguleerimisrakendusalasse kuuluvaid küsimusi.

ê2001/105/EÜ artikli 1 lõike 16 punkt b

B. KONKREETSED MIINIMUMTINGIMUSED

òuus

1. Organisatsioonil on ülemaailmne võrk oma põhikohaga tehnilistest töötajatest või erand- ja nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel muude tunnustatud organisatsioonide põhikohaga tehnilistest töötajatest.

ê94/57/EÜ

1. Organisatsioonil on:

a) ülesannete ja klassifitseeritud laevadega võrreldes piisav arv tehnilisi, juhtiv-, abi- ja teadustöötajaid, kes hoolitsevad ka oskuste arendamise ja eeskirjade täitmise eest;

b) ülemaailmne võrk oma põhikohaga tehnilistest töötajatest või muude tunnustatud organisatsioonide põhikohaga tehnilistest töötajatest.

2. Organisatsioonis kehtib eetikakoodeks.

3. Organisatsiooni juhitakse ja hallatakse nii, et oleks tagatud ameti nõutava teabe salajasus.

ê2001/105/EÜ artikli 1 lõike 16 punkt b (kohandatud)

ðuus

4. Organisatsioon on valmis andma ð annab ï ametile, komisjonile ja huvitatud isikutele pooltele vajalikku teavet.

5. Organisatsiooni juhtkond on määratlenud ja kirja pannud oma kvaliteedipõhimõtted, -eesmärgid ja -kohustused ning taganud nende põhimõtete mõistmise, rakendamise ja täitmise organisatsiooni kõikidel tasanditel. Organisatsiooni poliitika peab hõlmama Ö hõlmab Õ ohutusega ja reostuse vältimisega seotud eesmärke ning näitajaid.

6. Organisatsioon on kujundanud ja rakendanud tõhusa sisemise kvaliteedisüsteemi, mis põhineb rahvusvaheliselt tunnustatud kvaliteedinormide asjakohastel osadel ja on kooskõlas standarditega EN 45004 (kontrollasutused) ja EN 29001, nagu neid on tõlgendatud IACSi nõuetes kvaliteedisüsteemi sertifitseerimiskavadele, ja järgib seda süsteemi, mis muu hulgas tagab:

a) organisatsiooni Ö oma Õ eeskirjade kavakindla koostamise ja kohaldamise;

b) organisatsiooni Ö oma Õ eeskirjade täitmise ning sisesüsteemi kehtestamise teenuse kvaliteedi mõõtmiseks, pidades silmas nimetatud eeskirju;

c) organisatsiooni volitustega hõlmatud seadusejärgse tegevusega seotud tingimuste täitmise ning sisesüsteemi kehtestamise teenuse kvaliteedi mõõtmiseks rahvusvahelisi konventsioone silmas pidades;

d) nende töötajate vastutuse, pädevuse ja omavaheliste suhete määratlemise ja kirjapanemise, kelle töö mõjutab organisatsiooni teenuste kvaliteeti;

e) kogu töö toimumise kontrollitud tingimustes;

f) sellise järelevalvesüsteemi olemasolu, mille abil jälgitakse organisatsioonis vahetult töötavate inspektorite ning tehniliste ja haldustöötajate tegevust ja tööd;

g) selle, et organisatsioonile delegeeritud seadusjärgseid ülesandeid täidavad üksnes tema põhikohaga inspektorid või muude organisatsioonide põhikohaga inspektorid; igal juhul peavad põhikohaga inspektoritel Ö on Õ olema ulatuslikud teadmised konkreetse laevatüübi kohta, millega nad konkreetse ülevaatuse puhul töötavad, ning asjaomaste kohaldatavate tingimuste kohta;

h) ülevaatajate inspektorite erialase ettevalmistamise ja nende teadmiste pideva ajakohastamise süsteemi rakendamise;

i) selliste andmete säilitamise, mis tõendavad nõutavate standardite täitmist osutatud teenustega hõlmatud valdkondades ja kvaliteedisüsteemi toimimise tulemuslikkust;

j) tervikliku süsteemi olemasolu, mis on vajalik kvaliteedialast tegevust käsitlevate siseauditite kavandamiseks ja dokumenteerimiseks kõikides tegevuskohtades;

k) selliste ülevaatuse ja sertifitseerimise ühtlustatud süsteemiga nõutud kohustuslike ülevaatuste ja kontrollide teostamise, milleks organisatsioon on volitatud, kooskõlas ülevaatuse ja sertifitseerimise ühtlustatud süsteemiga seotud ülevaatusjuhiseid käsitleva IMO resolutsiooni A.746(18) Ö A948(23) Õ lisa ja liitega;

l) selgete ja otseste vastutus- ning kontrollisuhete kehtestamise ühingu peakorteri ja piirkondlike filiaalide vahel ning tunnustatud organisatsioonide ja nende inspektorite vahel.

7. Organisatsioon peab tõendama oma suutlikkust:

a) koostada ja ajakohastada täielikke ja piisavaid eeskirju kere, masinate ja elektri- ja juhtimisseadmete kohta, mis vastavad oma kvaliteedilt rahvusvaheliselt tunnustatud tehnilistele normidele ning mille põhjal võib väljastada SOLASe konventsiooni kohaseid tunnistusi ja reisilaeva ohutuse tunnistusi (laeva ehituse ja oluliste seadmete nõuetekohasuse kohta) ning vabapardamärgi tunnistusi (laeva piisava tugevuse kohta);

b) teha kõiki kontrollimisi ja ülevaatusi, mida rahvusvahelised konventsioonid nõuavad tunnistuste väljastamiseks, sealhulgas hinnata - erialase ettevalmistusega töötajate abil ning kooskõlas rahvusvahelise meresõiduohutuse korralduse (ISM) koodeksi rakendamist ametiasutuste poolt käsitleva IMO resolutsiooni A.788(19) lisa sätetega - vastavustõendamisega hõlmatud meresõiduohutuse süsteemi rakendamist ja haldamist nii maismaal kui ka laevade pardal.

òuus

7. Organisatsioon on kujundanud ja rakendanud tõhusa sisese kvaliteedisüsteemi, mis põhineb rahvusvaheliselt tunnustatud kvaliteedistandardite asjakohastel osadel ja on kooskõlas standarditega EN ISO/IEC 17020:2004 (kontrollasutused) ja EN ISO 9001:2000, nagu neid on tõlgendanud ja sertifitseerinud artikli 21 lõikes 1 osutatud ühine hindamisasutus.

8. Organisatsiooni eeskirju rakendatakse nii, et organisatsioonile jääb võimalus anda oma vahetute kogemuste ja otsuste põhjal usaldusväärne ja objektiivne hinnang asjaomaste laevade ohutuse kohta, kasutades selleks klassifikatsioonitunnistusi, mille alusel antakse välja seadusjärgsed tunnistused.

9. Organisatsioonil on kõik vajalikud vahendid, et hinnata erialase ettevalmistusega töötajate abil ning kooskõlas rahvusvahelise meresõiduohutuse korralduse (ISM) koodeksi rakendamist ametiasutuste poolt käsitleva IMO resolutsiooni A.788(22) lisa sätetega, kuidas rakendatakse ja hallatakse sertifitseerida kavatsetavat meresõiduohutussüsteemi nii maismaal kui ka laevade pardal.

ê94/57/EÜ

8. Organisatsiooni kvaliteedisüsteemi vastavust tõendab selline sõltumatu hindamisasutus, mida on tunnustanud selle asukohariigi amet.

ê2001/105/EÜ artikli 1 lõike 16 punkt b (kohandatud)

9. Ö 10. Õ Organisatsioon peab lubama oma eeskirjade koostamisel osaleda ameti esindajatel ja muudel asjaomastel isikutel.

é

II LISA

A osa

Kehtetuks tunnistatud direktiivid ja nende hilisemad muudatused(osutatud artiklis 26)

Nõukogu direktiiv 94/57/EÜ | EÜT L 319, 12.12.1994, lk 20. |

Komisjoni direktiiv 97/58/EÜ | EÜT L 274, 7.10.1997, lk 8. |

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2001/105/EÜ | EÜT L 19, 22.1.2002, lk 9. |

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/84/EÜ | EÜT L 324, 29.11.2002, lk 53. |

B osa

Siseriiklikku õigusse ülevõtmise tähtajad (osutatud artiklis 26)

Direktiiv | Ülevõtmistähtaeg |

94/57/EÜ | 31. detsember 1995 |

97/58/EÜ | 30. september 1998 |

2001/105/EÜ | 22. juuli 2003 |

2002/84/EÜ | 23. november 2003 |

____________________________________

é

III LISA

Vastavustabel

Direktiiv 94/57/EÜ | Käesolev direktiiv |

Artikkel 1 | Artikkel 1 |

Artikli 2 sissejuhatav osa | Artikli 2 sissejuhatav osa |

Artikli 2 esimene taane | Artikli 2 punkt a |

Artikli 2 teine taane | Artikli 2 punkt b |

Artikli 2 kolmas taane | Artikli 2 punkt c |

Artikli 2 neljas taane | Artikli 2 punkt d |

Artikli 2 viies taane | Artikli 2 punkt e |

--- | Artikli 2 punkt f |

Artikli 2 kuues taane | Artikli 2 punkt g |

Artikli 2 seitsmes taane | Artikli 2 punkt h |

Artikli 2 kaheksas taane | Artikli 2 punkt i |

--- | Artikli 2 punkt j |

Artikli 2 üheksas taane | Artikli 2 punkt k |

Artikli 2 kümnes taane | Artikli 2 punkt l |

Artikli 2 üheteistkümnes taane | Artikli 2 punkt m |

Artikkel 3 | Artikkel 3 |

Artikli 4 lõike 1 esimene ja teine lause | Artikli 4 lõige 1 |

Artikli 4 lõike 1 viimane lause | Artikli 6 lõige 1 |

Artikli 4 lõiked 2 ja 3 | --- |

--- | Artikkel 5 ja artikli 6 lõiked 2 ja 3 |

Artikli 4 lõige 4 | Artikli 6 lõige 4 |

Artikli 4 lõige 5 | --- |

Artiklid 5, 6, 7 ja 8 | Artiklid 7, 8, 9 ja 10 |

Artikkel 9 | --- |

--- | Artiklid 11 kuni 14 |

Artikli 10 lõige 1 | Artikkel 15 |

Artikli 10 lõiked 2, 3 ja 4 | --- |

Artikkel 11 | Artikkel 16 |

--- | Artikkel 17 |

Artikkel 12 | Artikkel 18 |

Artikkel 14 | Artikli 19 lõiked 1 ja 2 |

--- | Artikli 19 lõige 3 |

Artikkel 15 | Artikkel 20 |

--- | Artiklid 21 kuni 24 |

Artikkel 16 | Artikkel 25 |

--- | Artikkel 26 |

--- | Artikkel 27 |

Artikkel 17 | Artikkel 28 |

Lisa | I lisa |

--- | II lisa |

--- | III lisa |

____________________________________

FINANTSSELGITUS

1. ETTEPANEKU NIMETUS:

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi ettepanek laevade kontrolli ja ülevaatusega tegelevate organisatsioonide ja veeteede ametite vastavat tegevust käsitlevate ühiste eeskirjade ja standardite kohta.

2. TEGEVUSPÕHISE JUHTIMISE / EELARVESTAMISE RAAMISTIK

Poliitikavaldkond: energia ja transport

Tegevusalad: mere- ja siseveetransport, ühendveod.

3. EELARVEREAD

3.1. Eelarveread (tegevusassigneeringute read ja nendega seonduvad tehnilise ja haldusabi read (endised B…A read), sh järgmised rubriigid: ei kohaldata

3.2. Meetme kestus ja finantsmõju: ei kohaldata

3.3. Eelarve tunnusjooned ( lisage vajadusel ridu ): ei kohaldata

Eelarverida | Kulu liik | Uus | EFTA osamakse | Kandidaatriikide osamaksed | Finantsperspek-tiivi rubriik |

Kohustuslik/mittekohust | Liigendatud[14]/ liigendamata[15] | JAH/EI | JAH/EI | JAH/EI | Nr […] |

Kohustuslik/mittekohust | Liigendatud/ liigendamata | JAH/EI | JAH/EI | JAH/EI | Nr […] |

4. ÜLEVAADE VAHENDITEST

4.1. Rahalised vahendid

4.1.1. Ülevaade kulukohustuste assigneeringutest ja maksete assigneeringutest

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Kulu liik | Jao nr | n aasta | n +1 | n + 2 | n +3 | n +4 | n+5 või hilisem | Kokku |

Tegevuskulud[16] |

Kulukohustuste assigneeringud | 8.1 | a | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | Märkimata |

Maksete assigneeringud | b | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | Märkimata |

Võrdlussummasse jäävad halduskulud[17] |

Tehniline ja haldusabi (liigendamata assigneeringud) | 8.2.4 | c | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | Märkimata |

VÕRDLUSSUMMA KOKKU |

Kulukohustuste assigneeringud | a+c | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | Märkimata |

Maksete assigneeringud | b+c | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | Märkimata |

Võrdlussummast välja jäävad halduskulud[18] |

Personalikulud ja nendega seonduvad kulud (liigendamata assigneeringud) | 8.2.5 | d | 0.054 | 0.054 | 0.054 | 0.054 | 0.054 | 0.054 | 0.324 |

Võrdlussummast välja jäävad halduskulud, v.a personalikulud ja nendega seonduvad kulud (liigendamata assigneeringud) | 8.2.6 | e | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 |

Meetme soovituslik finantskulu kokku

Kulukohustuste assigneeringud (sh personalikulud) KOKKU | a+c+d+e | 0.054 | 0.054 | 0.054 | 0.054 | 0.054 | 0.054 | 0.324 |

Maksete assigneeringud (sh personalikulud) KOKKU | b+c+d+e | 0.054 | 0.054 | 0.054 | 0.054 | 0.054 | 0.054 | 0.324 |

Kaasfinantseerimise andmed

Seadusandlik ettepanek ei näe ette liikmesriikidepoolset kaasfinantseerimist.

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Kaasfinantseeriv asutus | n aasta | n + 1 | n + 2 | n + 3 | n + 4 | n+5 või hilisem | Kokku |

…………………… | f | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 |

Kulukohustuste assigneeringud (sh kaasfinantseerimine) KOKKU | a+c+d+e+f | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 |

4.1.2. Kooskõla finantsplaneeringuga

Ettepanek vastab olemasolevale finantsplaneeringule

( Ettepanekuga kaasneb finantsperspektiivi asjakohase rubriigi ümberplaneerimine

( Ettepanekuga seoses võib olla vajalik institutsioonidevahelise kokkuleppe[19] sätete (st paindlikkusinstrumendi või finantsperspektiivi läbivaatamise) kohaldamine.

4.1.3. Finantsmõju tuludele

Ettepanekul puudub finantsmõju tuludele

( Ettepanekul on finantsmõju; mõju tuludele on järgnev:

NB! Kõik üksikasjad ja tähelepanekud, mis seonduvad tuludele avaldatava mõju arvutusmeetodiga, tuleb näidata eraldi lisas.

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Enne meedet [n-1 aasta] | Olukord pärast meetme rakendamist |

Personali arv kokku | 0.5 | 0.5 | 0.5 | 0.5 | 0.5 | 0.5 |

5. TUNNUSJOONED JA EESMÄRGID

5.1. Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetav vajadus

Direktiivi 94/57/EÜ praeguse süsteemi läbivaatamine komisjoni poolt läbiviidud tunnustatud organisatsioonide hindamise tulemusi arvestades näitas, et ühenduse laevastiku ohutuse kontrolli- ja sertifitseerimisprotsessis esineb veel olulisi puudusi.

Selle probleemi lahendamiseks tõhustatakse kontrolli- ja sertifitseerimisprotsessi järelvalvet, et vea tekkimisest kohe märku anda ja samal ajal loomulikult ühitada kahte vajalikku elementi: klassifikatsiooni ja seadusjärgseid ülesandeid.

Ka on sobilik ühtlustada direktiivi terminoloogia täpsemate ja paremini määratletud mõistetega, näiteks teha selget vahet „seadusjärgsete tunnistuste” ja „klassifikatsioonitunnistuste” vahel.

Seetõttu on vaja muuta praegu kehtivat seadusraamistikku.

5.2. Ühenduse meetmete lisandväärtus, ettepaneku seotus ja kooskõla muude finantsmeetmetega ja võimalik koostoime

Rahvusvaheline laevade sertifitseerimise süsteem on kompleksse iseloomuga. Ajalooliselt on avalik-õiguslik (niinimetatud „seadusjärgne”) süsteem välja kasvanud eelnevalt olemasolevast, klassifikatsiooniühingute poolt asutatud erastruktuurist, seda siiski asendamata. See tekitas olukorra, kus ülesannete jagunemine osaliste vahel on muutuv.

Tehnilised standardid arendavad praktikas välja osalt IMO ja osalt klassifikatsiooniühingud. Ühe või teiste pädevusse kuuluv on lepinguti, valdkonniti või laevaliigiti erinev.

Ühenduse meetme kasutuselevõtmine tagab tänu ristkontrollidele kontrolli- ja sertifitseerimisprotsessi suurema usaldusväärsuse, sest nii antakse vea tekkimisest kohe märku. See aitab vigu juba algstaadiumis parandada ja võimaldab edaspidi kõrvaldada takistused ohutuse tagamisel.

5.3. Ettepaneku eesmärgid, oodatavad tulemused ja nendega seotud näitajad tegevuspõhise juhtimise raames.

Põhieesmärk on Euroopa lipu all sõitvate laevade ohutuse kontrolli- ja sertifitseerimisprotsessi usaldusväärsuse parandamine.

Vahe-eesmärgid on järgmised:

- Vahe-eesmärk nr 1: tunnustatud organisatsioonide süsteemi tõhustamine.

- Vahe-eesmärk nr 2: piiratud tunnustuse andmise reform.

- Vahe-eesmärk nr 3: tunnustamiskriteeriumide reform.

5.4. Rakendusmeetod (soovituslik)

Märkige allpool meetme rakendamiseks valitud meetod(id)[21].

( Haldamine tsentraliseeritult

Otse, haldajaks on komisjon

( Kaudselt, delegeerides haldamise:

( täitevasutustele,

( ühenduste asutatud asutustele, millele on osutatud finantsmääruse artiklis 185,

( siseriiklikele avalik-õiguslikele asutustele või avalikke teenuseid osutavatele asutustele.

( Haldamine detsentraliseeritult või koostöös

( liikmesriikidega

( kolmandate riikidega

( Haldamine ühiselt rahvusvaheliste organisatsioonidega (palun täpsustage)

Asjakohased märkused:

Ei kohaldata.

6. JÄRELEVALVE JA HINDAMINE

Direktiivi eelnõu sisaldab sätet, mille kohaselt liikmesriigid peavad komisjoni teavitama direktiivi sätete siseriiklikku õigusse ülevõtmiseks vajalikest siseriiklikest meetmetest.

Siseriiklikest meetmetest teavitamata jätmine (samuti osaline teavitamine) käivitab automaatselt rikkumismenetluse algatamise vastavalt EÜ asutamislepingu artiklile 226.

Euroopa Meresõiduohutuse Amet aitab kaasa direktiivi liikmesriikidepoolse rakendamise järelevalvele.

6.1. Hindamine

6.1.1. Eelhindamine

Mõju hindamisel kindlaks tehtud eelised ja puudused on järgmised:

Eelised : Kui esimesel juhul hõlmasid kõik meetmed ainult Euroopa lipu all sõitvaid laevu, siis teisel juhul oleks riiklikku kuuluvust arvestamata võimalik parandada kogu tunnustatud organisatsioonide poolt sertifitseeritud laevastiku, seega maailma laevastikust enamuse ohutust. See on ühenduse vete kaitsmisel oluline asjaolu. Meetme väike maksumus ja Euroopa laevaomanike võrdne kohtlemine lubavad eeldada suurt tõhusust. Lisaks on vajalik üleminekuperiood lühike ja üsna lihtne.

Puudused : Et tegemist on järelmeetmega, mis nõuab tunnustatud organisatsioonidelt tihedat koostööd, peab komisjon teostama eriti tähelepanelikku kontrolli ning kasutama vajadusel õigust kohaldada karistusi, et tagada kõikide vajalike tegurite ühendamine meetme kavakohaseks kulgemiseks.

6.1.2. Vahepealse või järelhindamise järel võetavad meetmed (varasematest sarnastest kogemustest saadud õppetunnid).

Ei kohaldata.

6.1.3. Tulevase hindamise tingimused ja sagedus.

Ei kohaldata.

7. PETTUSEVASTASED MEETMED

Ei kohaldata

8. TÄPSEMAD ANDMED VAHENDITE KOHTA

8.1. Ettepaneku eesmärgid nende finantskulu järgi: ei kohaldata

Kulukohustused miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

n aasta | n+1 aasta | n+2 aasta | n+3 aasta | n+4 aasta | n+5 aasta |

Ametnikud või ajutised töötajad10 (06 01 01) | A*/AD | 0.5 | 0.5 | 0.5 | 0.5 | 0.5 | 0.5 |

B*, C*/AST | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 |

Art. XX 01 02 kohaselt rahastatud personal11 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 |

Art. XX 01 04/05 kohaselt rahastatud muu personal12 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 |

KOKKU | 0.5 | 0.5 | 0.5 | 0.5 | 0.5 | 0.5 |

8.2.2. Meetmest tulenevate ülesannete kirjeldus:

Klassifikatsiooniühingute direktiiv laiendab ühenduse pädevust meresõiduohutuse valdkonnas. Direktiivi õige rakendamise järelevalve tagamiseks on vajalik personali suurendamine hinnanguliselt poole A-kategooria ametniku koha võrra.

8.2.3. Personali allikad (kohustuslik)

( Ametikohad, mis on asendatava või pikendatava programmi haldamiseks praegu ette nähtud

( Ametikohad, mis on poliitilise strateegia / esialgse eelarveprojekti rakendamise raames eelnevalt n aastaks ette nähtud

( Ametikohad, mida tuleb taotleda järgneva poliitilise strateegia / esialgse eelarveprojekti menetlemise käigus

Ametikohad, mis tuleb olemasolevaid vahendeid kasutades haldustalituses ümber paigutada (sisesed ümberpaigutused)

( Ametikohad, mis on n aastal nõutavad, kuid ei ole kõnealuse aasta poliitilise strateegia / esialgse eelarveprojekti rakendamise raames ette nähtud

8.2.4. Võrdlussummas sisalduvad muud halduskulud (XX 01 04/05 -Halduskorralduskulud)

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Eelarverida (number ja nimetus) | n aasta | n+1 aasta | n+2 aasta | n+3 aasta | n+4 aasta | n+5 või hilisem aasta | KOKKU |

1. Tehniline ja haldusabi (sh sellega seonduvad personalikulud) | 0 |

Täitevasutused13 | 0 |

Muu tehniline ja haldusabi | 0 |

- sisene | 0 |

- väline | 0 |

Tehniline ja haldusabi kokku | 0 |

8.2.5. Võrdlussummast välja jäävad personalikulud ja nendega seonduvad kulud

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Personali liik | n aasta | n+1 aasta | n+2 aasta | n+3 aasta | n+4 aasta | n+5 või hilisem aasta |

Ametnikud ja ajutised töötajad (06 01 01) | 0.054 | 0.054 | 0.054 | 0.054 | 0.054 | 0.324 |

Art XX 01 02 kohaselt rahastatav personal (abiteenistujad, riikide lähetatud eksperdid, lepingulised töötajad jne) (täpsustage eelarverida) | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 |

(Võrdlussummast VÄLJA jäävad) personalikulud ja nendega seonduvad kulud kokku) | 0.054 | 0.054 | 0.054 | 0.054 | 0.054 | 0.324 |

Arvestus – Ametnikud ja ajutised töötajad

(108 000 € * 0.5 = 54 000 €)

Arvestus – Art XX 01 02 kohaselt rahastatav personal

Ei kohaldata

8.2.6. Võrdlussummast välja jäävad muud halduskulud

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

n aasta | n+1 aasta | n+2 aasta | n+3 aasta | n+4 aasta | n+5 või hilisem aasta | KOKKU |

XX 01 02 11 01 – Lähetused | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0* |

XX 01 02 11 02 – Koosolekud ja konverentsid | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 |

XX 01 02 11 03 - Komiteed14 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 |

XX 01 02 11 04 - Uuringud ja konsultatsioonid | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 |

XX 01 02 11 05 - Infosüsteemid | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 |

2. Muud halduskulud kokku (XX 01 02 11) | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 |

3. Muud haldusliku iseloomuga kulud (täpsustage, lisades viide eelarvereale) | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 |

(Võrdlussummast VÄLJA jäävad) halduskulud, v.a personalikulud ja nendega seonduvad kulud, kokku | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 |

* ei mõjuta praegust lähetuste eelarvet

Arvestus – võrdlussummast välja jäävad muud halduskulud

Ei kohaldata

[1] ELT C […], […], lk […].

[2] ELT C […], […], lk […].

[3] ELT C […], […], lk […].

[4] ELT C […], […], lk […].

[5] EÜT L 319, 12.12.1994, lk 20. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2002/84/EÜ (EÜT L 324, 29.11.2002, lk 53).

[6] EÜT C 271, 7.10.1993, lk 1.

[7] EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.

[8] EÜT L 197, 18.7.1987, lk 33.

[9] ÖEÜT L 204, 21.7.1998, lk 37 Õ.

[10] EÜT L 208, 5.8.2002, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 724/2004 (ELT L 129, 29.4.2004, lk 1).

[11] EÜT L 324, 29.11.2002, lk 1.

[12] EÜT L 46, 17.2.1997, lk 25. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2002/84/EÜ (EÜT L 324, 29.11.2002, lk 53).

[13] ELT L […],[…], lk […].

[14] Liigendatud vahendid.

[15] Liigendamata vahendid.

[16] Kulud, mis ei kuulu asjaomase xx jaotise xx 01 peatüki alla.

[17] Kulud, mis kuuluvad xx jaotise xx 01 04 artikli alla.

[18] Kulud, mis kuuluvad xx 01 peatükki alla, välja arvatud artiklid xx 01 04 ja xx 01 05.

[19] Vt institutsioonidevahelise kokkuleppe punkte 19 ja 24.

[20] Vajaduse korral, st kui meede kestab üle kuue aasta, lisage täiendavaid veerge.

[21] Kui näidatud on mitu meetodit, siis esitage palun täiendavad üksikasjad käesoleva punkti osas „Asjakohased märkused”.

9 Vastavalt punktis 5.[22](4?BCIJZ8 K L ` q r s ~ “ ´ Ž?:`ep

"

/

¶

·

Ú

â

ì

í

Ëä

deƒ¯¼Í-§®öòçàÜòÜØÑòÊòÿ¸´­ò¢š´’‰´‰´‰´‰´‰´‰´‰´‰´‰´‰´‰´‰´‰´‰´‰´‰h£mHnHu[pic]hˆ[pic]Ph£5?h£5?>*[pic]\?hÌ3 kirjeldatule.

10 Mille kulud EI OLE kaetud võrdlussummast.

11 Mille kulud EI OLE kaetud võrdlussummast.

12 Mille kulud sisalduvad võrdlussummas.

13 Viidata tuleb konkreetsele asjaomas(t)e täitevasutus(t)e finantsselgitusele.

14 Täpsustage komitee liik ja grupp, millesse see kuulub.