(1)

Euroopa roheline kokkulepe, mis esitati komisjoni 11. detsembri 2019. aasta teatises, on Euroopa kestliku majanduskasvu strateegia, ning selle eesmärk on muuta liit õiglaseks ja jõukaks, nüüdisaegse, konkurentsivõimelise ja kliimaneutraalse ringmajanduse ning mürgivaba keskkonnaga ühiskonnaks. Selles seatakse ambitsioonikas eesmärk tagada, et liidust saaks 2050. aastaks esimene kliimaneutraalne maailmajagu. Strateegias tunnistatakse eeliseid, mis kaasnevad õiglasemat, keskkonnahoidlikumat ja digitaalsemat Euroopat üles ehitades tehtava investeerimisega liidu konkurentsivõimelisse kestlikkusse. Toodetel on selles rohepöördes oluline roll. Euroopa rohelises kokkuleppes toonitatakse, et senised tootmisprotsessid ja tarbimisharjumused on endiselt liiga lineaarsed ning sõltuvad uutest ammutatud, kaubeldud ja kaupadeks töödeldud materjalidest, mis lõpuks jäätmete või heitena kõrvaldatakse. Kokkuleppes osutatakse tungivale vajadusele minna üle ringmajanduse mudelile ja rõhutatakse, et veel on vaja teha märkimisväärseid edusamme. Samuti nimetatakse ühe prioriteedina energiatõhusust, mis on vajalik, et vähendada energiasektori CO2 heidet ning saavutada 2030. ja 2050. aasta kliimaeesmärgid.

(2)

Ringmajanduse mudelile ülemineku kiirendamiseks kavandas komisjon oma 11. märtsi 2020. aasta teatises, mis käsitleb uut ringmajanduse tegevuskava „Puhtama ja konkurentsivõimelisema Euroopa nimel“, tulevikku suunatud tegevuskava eesmärgiga muuta õigusraamistik kestliku tuleviku jaoks sobivaks. Ringmajanduse tegevuskavas rõhutatakse, et kodanike jaoks pakub ringmajandus kvaliteetseid, funktsionaalseid ja ohutuid tooteid, mis on tõhusad ja taskukohased, kestavad kauem ning mõeldud korduskasutamiseks, parandamiseks ja kvaliteetseks ringlussevõtuks. Ringmajanduse tegevuskavas osutatakse sellele, et praegu puudub põhjalik nõuetekogum, mis tagaks, et kõik liidu turule lastavad tooted muutuvad kestlikumaks ja vastavad ringlussevõetavuse põhimõttele. Tootedisain ei taga piisavat kestlikkust toodete kogu olelusringi jooksul. Tulemuseks on toodete sagedane asendamine ning sellega kaasneb märkimisväärne energia- ja ressursikasutus, mis on seotud uute toodete tootmise ja turustamisega ning vanade toodete kõrvaldamisega. Ettevõtjatel ja kodanikel on endiselt liiga keeruline teha toodete osas kestlikke valikuid, sest puudub asjakohane teave ja taskukohased võimalused. Selle tõttu jäävad kestlikkuse tagamise ja väärtuse säilitamise võimalused kasutamata, nõudlus teiseste materjalide järele on piiratud ja ringmajanduse ärimudelite kasutuselevõtt on takistatud.

(3)

Ringmajanduse loomine liidus eeldab, et kestlike toodete siseturg toimiks täielikult. Liidu tasandi ühised ökodisaininõuded võimaldaksid arendada, juurutada ja ulatuslikumalt kasutusele võtta uusi ringmajanduse ärimudeleid kogu siseturul. Selliste meetmete abil saaks leevendada ka ettevõtjate koormust ning anda tööstusele ja tarbijatele juurdepääsu usaldusväärsetele ja selgetele andmetele, mis võimaldaks teha kestlikumaid valikuid.

(4)

Komisjoni 10. märtsi 2020. aasta teatises „Euroopa uus tööstusstrateegia“ on esitatud liidu üldeesmärk edendada kaksiküleminekut kliimaneutraalsusele ja digitaalsele juhtpositsioonile. See kajastab Euroopa rohelist kokkulepet, rõhutades juhtivat rolli, mida Euroopa tööstus peab sellel üleminekul täitma, vähendades oma CO2 jalajälge ja materjali jalajälge ning integreerides ringluse kogu majandusse, ning rõhutab, et on vaja tagada toorme tarnekindlus ja eemalduda traditsioonilistest mudelitest ning muuta põhjalikult seda, kuidas me tooteid välja töötame, valmistame, kasutame ja kõrvaldame. Ringlussevõtt ja teisese toorme kasutamine aitab liidu sõltuvust vähendada. Komisjoni 5. mai 2021. aasta teatis „2020. aasta uue tööstusstrateegia ajakohastamine: ehitame üles tugevama ühtse turu, et Euroopa saaks taastuda“ tugevdab 2020. aasta strateegia põhisõnumeid ja keskendub COVID-19 kriisist saadud õppetundidele, sealhulgas vajadusele suurendada vastupanuvõimet.

(5)

Liidu õiguse puudumisel on liikmesriikidel juba tekkinud erinevad lähenemisviisid toodete keskkonnakestlikkuse parandamisele, alates teabe esitamise nõuetest elektroonikaseadmete tarkvara ühilduvuse kestuse kohta kuni kohustuseni anda aru müümata kestvuskaupade käitlemisest. See on märk sellest, et liikmesriikide edasised jõupingutused käesoleva määrusega taotletavate eesmärkide saavutamiseks viiksid tõenäoliselt siseturu edasise killustumiseni. Et aidata kaasa siseturu toimimisele, tagades samal ajal keskkonnakaitse kõrge taseme, on vaja eesmärgikindlat õigusraamistikku, mis võimaldab järk-järgult kehtestada toodete ökodisaininõuded. Käesoleva määrusega kehtestatakse selline raamistik, muutes algselt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2009/125/EÜ (3) sätestatud ökodisaini lähenemisviisi kohaldatavaks võimalikult laia tootevaliku suhtes.

(6)

Käesoleva määrusega toetatakse tootmis- ja tarbimisharjumusi, mis on kooskõlas liidu üldiste kestlikkuse eesmärkidega, sealhulgas kliima, keskkonna, energia, ressursside kasutamise ja elurikkuse eesmärkide valdkonnas, jäädes samal ajal maakera võimaluste piiresse, ning sellega kehtestatakse õigusraamistik, mis aitab kohandada tooteid kliimaneutraalse ja ressursitõhusa ringmajanduse jaoks, vähendada jäätmeid ja tagada, et kestlikkuse eestvedajate tulemuslikkus muutub järk-järgult normiks. Määrusega tuleks ette näha uute ökodisaininõuete kehtestamine, et parandada toodete vastupidavust, usaldusväärsust, parandatavust, uuendatavust, korduskasutatavust ja ringlussevõetavust, laiendada taastamis- ja hooldusvõimalusi, võtta meetmeid seoses ohtlike kemikaalide esinemisega toodetes, suurendada toodete energia- ja ressursitõhusust, sealhulgas arvestades strateegiliste ja kriitiliste toormete eraldamise võimalusi, vähendada toodetest eeldatavalt tekkivate jäätmete kogust ja suurendada ringlussevõetud materjali sisaldust toodetes, tagades samal ajal toodete tulemuslikkuse ja ohutuse, võimaldades taastootmist ja kvaliteetset ringlussevõttu ning vähendades CO2 jalajälge ja keskkonnajalajälge.

(7)

Ökodisaininõuded peaksid hõlmama ka toodete enneaegse vananemisega seotud tavasid. Sellistel tavadel on keskkonnale üldine negatiivne mõju, sest see suurendab jäätmete kogust ning energia ja materjalide kasutamist, kuid seda saab vähendada ökodisaininõuete abil, mis aitavad ühtlasi kaasa kestlikule tarbimisele.

(8)

Euroopa Parlament väljendas oma 25. novembri 2020. aasta resolutsioonis „Kestlikuma ühtse turu suunas äriettevõtete ja tarbijate jaoks“ (4) heameelt kavatsuse üle edendada vastupidavaid tooteid, mida on lihtsam parandada, korduskasutada ja ringlusse võtta. Oma 10. veebruari 2021. aasta resolutsioonis uue ringmajanduse tegevuskava kohta (5) rõhutas Euroopa Parlament, et kestlikud, ringluspõhised, ohutud ja mürgivabad tooted ja materjalid peaksid saama liidu turul normiks, mitte erandiks, ning neid tuleks käsitada vaikimisi valikuna, mis on atraktiivne, taskukohane ja kättesaadav kõigile tarbijatele. Euroopa Parlament nõudis ka liidu siduvaid eesmärke, et vähendada olulisel määral liidu materjalikasutuse ja tarbimise jalajälge. Euroopa Parlament leidis, et üleminek ringmajandusele võib pakkuda lahendusi praegustele keskkonnaprobleemidele ja COVID-19 pandeemiast tingitud majanduskriisile. Nõukogu pidas 11. detsembril 2020 vastu võetud järeldustes „Teeme majanduse taastamise ringluspõhiseks ja keskkonnahoidlikuks“ tervitatavaks komisjoni kavatsust esitada seadusandlikud ettepanekud osana tervikliku ja integreeritud kestliku tootepoliitika raamistikust, mis edendab kliimaneutraalsust, energia- ja ressursitõhusust ning mürgivaba ringmajandust, kaitseb rahvastiku tervist ja elurikkust ning võimestab ja kaitseb tarbijaid ja avaliku sektori hankijaid.

(9)

Käesolev määrus aitab saavutada liidu kliima- ja energiaeesmärke. Kooskõlas eesmärkidega, mis on sätestatud ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni alusel 12. detsembril 2015 vastu võetud Pariisi kliimakokkuleppes (6) (edaspidi „Pariisi kokkulepe“), mille liit kiitis heaks 5. oktoobril 2016 (7), kehtestati Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/1119 (8) siduv kohustus vähendada liidusiseselt 2030. aastaks kasvuhoonegaaside netoheidet vähemalt 55 % ning seati õigusakti tasandil eesmärk saavutada 2050. aastaks kogu majandust hõlmav kliimaneutraalsus. 2021. aastal võttis komisjon vastu paketi „Eesmärk 55“, et muuta liidu kliima- ja energiapoliitika nende eesmärkide saavutamiseks sobivaks. Selleks tuleb kooskõlas energiatõhususe esikohale seadmise põhimõttega, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2018/2002 (9), energiatõhusust oluliselt parandada, kuni see moodustab 2030. aastaks ligikaudu 36 % energia lõpptarbimisest. Käesoleva määruse alusel toodetele kehtestatavad nõuded aitavad kõnealuse eesmärgi saavutamisele oluliselt kaasa, vähendades märkimisväärselt toodete energeetilist jalajälge. Nimetatud energiatõhususe nõuded vähendavad ka tarbijate haavatavust energiahindade tõusu suhtes. Tarbimise ja tootmise kestlikkuse parandamine mängib olulist rolli ka kliimamuutuste leevendamisel, nagu on tunnistatud Pariisi kliimakokkuleppes.

(10)

Käesolev määrus aitab kaasa ka liidu laiemate keskkonnaeesmärkide saavutamisele. Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega (EL) 2022/591 (10) kehtestatud kaheksanda keskkonnaalase tegevusprogrammi kohaselt sätestatakse õigusraamistikus liidu eesmärk jääda maakera võimaluste piiresse ja määratakse kindlaks tingimused, mis võimaldavad saavutada esmatähtsad eesmärgid, sealhulgas ülemineku mürgivabale ringmajandusele. Ka Euroopa roheline kokkulepe sisaldab nõuet, et liit jälgiks paremini õhusaastet, vee- ja pinnasereostust ning tarbijale mõeldud toodetest tulenevat reostust, teavitaks sellest ning väldiks ja heastaks seda. See tähendab, et kemikaalid, materjalid ja tooted peavad olema oma disainilt ja kogu olelusringi jooksul ohutud ja kestlikud; see võimaldab saavutada mürgivabad materjalitsüklid, nagu on välja toodud komisjoni 12. mai 2021. aasta teatises, mis käsitleb ELi tegevuskava „Õhu, vee ja pinnase nullsaaste suunas“, ning komisjoni 14. oktoobri 2020. aasta teatises „Kestlikkust toetav kemikaalistrateegia. Mürgivaba keskkonna loomise suunas“, milles kutsutakse üles võtma tootmisel ja tarbimisel arvesse nullsaaste eesmärke. Lisaks tunnistatakse nii Euroopa rohelises kokkuleppes kui ka ringmajanduse tegevuskavas, et liidu siseturg tagab kriitilise massi, mis suudab mõjutada toodete kestlikkuse ja tootedisaini ülemaailmseid standardeid. Seega täidab käesolev määrus tähtsat rolli, aidates nii liidus kui ka väljaspool liitu saavutada mitmeid alaeesmärke, mis on kehtestatud ÜRO kestliku arengu tegevuskava 2030 kestliku arengu eesmärkide raames, eelkõige kestliku arengu eesmärgi nr 12 („Vastutustundlik tarbimine ja tootmine“) alaeesmärke.

(11)

Direktiiviga 2009/125/EÜ kehtestati raamistik energiamõjuga toodete ökodisaininõuete sätestamiseks. See direktiiv on koos Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2017/1369 (11) märkimisväärselt vähendanud liidus primaarenergia nõudlust toodete puhul ning prognooside kohaselt väheneb nimetatud nõudlus edaspidigi. Direktiivi 2009/125/EÜ alusel vastu võetud rakendusmeetmed on hõlmanud ka nõudeid ringluse aspektide kohta, nagu vastupidavus, parandatavus ja ringlussevõetavus. Samal ajal on sellised vahendid nagu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 66/2010 (12) kehtestatud ELi ökomärgis või komisjoni 16. juuli 2008. aasta teatises „Keskkonnahoidlikud riigihanked“ esitatud ELi keskkonnahoidlike riigihangete kriteeriumid laiema kohaldamisalaga, kuid kuna nende lähenemisviis põhineb vabatahtlikkusel, on nende mõju väiksem.

(12)

Direktiiv 2009/125/EÜ on üldiselt edukalt edendanud energiamõjuga toodete energiatõhusust ja mõnesid ringlusega seotud aspekte ning direktiivi ökodisainil põhinev lähenemisviis võimaldaks järk-järgult käsitleda kõigi toodete kestlikkust. Euroopa rohelise kokkuleppega võetud kohustuste täitmiseks tuleks seda lähenemisviisi laiendada muudele tooterühmadele ja käsitleda süstemaatiliselt peamisi aspekte, mis võimaldavad toodete keskkonnakestlikkust siduvate nõuete abil suurendada. Tagades, et liidu turule lastakse ainult nendele nõuetele vastavaid tooteid, parandab käesolev määrus selliste toodete vaba liikumist, vältides riikidevahelisi erinevusi, ja lisaks vähendab ka selliste nõuetega hõlmatud toodete olelusringi negatiivset keskkonnamõju.

(13)

Mõjusa ja tulevikukindla ühtlustatud õigusraamistiku loomiseks peab olema võimalik kehtestada ökodisaininõuded kõigi turule lastavate või kasutusele võetavate füüsiliste kaupade, sealhulgas komponentide (näiteks rehvid) ja vahetoodete suhtes. Kohaldamisalasse tuleb lisada ka füüsiliste kaupade lahutamatuks osaks olev digitaalne sisu. See peaks andma komisjonile võimaluse võtta ökodisaininõuete kehtestamise prioriseerimisel arvesse võimalikult laia tootevalikut ja seeläbi maksimeerida nende nõuete mõjusust. Vajaduse korral tuleks ökodisaininõuete kehtestamisel ette näha konkreetseid erandeid, eelkõige juhul, kui ökodisaininõuded ei ole konkreetsete toodete keskkonnakestlikkuse suurendamiseks vajalikud, või näiteks toodete puhul, millel on spetsiifiline kasutus või otstarve, mida ei oleks ökodisaininõuete järgimisel võimalik täita, või väga väikestes kogustes toodetud toodete puhul või võttes arvesse toote turu eripära ja suurust. Lisaks ei kohaldata käesolevat määrust nende toodete suhtes, mille puhul on juba selge, et ökodisaininõuded ei oleks sobilikud, või kui selliste nõuete kehtestamine on ette nähtud muude raamistikega. Erandid peaksid kehtima Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 178/2002 (13) määratletud toidu ja sööda, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2001/83/EÜ (14) määratletud ravimite, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2019/6 (15) määratletud veterinaarravimite, samuti elustaimede ja -loomade, elusate mikroorganismide, inimpäritoluga toodete ning taimedest ja loomadest saadud toodete puhul, mis on vahetult seotud nende tulevase paljunemisega, ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 167/2013 (16) artikli 2 lõikes 1, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 168/2013 (17) artikli 2 lõikes 1 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/858 (18) artikli 2 lõikes 1 osutatud sõidukite puhul nende tooteaspektide osas, mille kohta on kehtestatud nõuded nende sõidukite suhtes kohaldatavates valdkondlikes liidu õigusaktides. Nimetatud sõidukite suhtes kohaldatakse mitut tootepõhist nõuet ja mitmesuguseid ühtlustatud tüübikinnitussüsteeme, mis on sätestatud liidu õigusaktides, näiteks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivides 2000/53/EÜ (19) ja 2005/64/EÜ (20) ning määruses (EL) 2018/858. Ühtlustatud lisanõuded sõidukitele peaksid piirduma seni käsitlemata aspektidega, näiteks rehvide keskkonnanõuded. Elektrijalgrattaid ja elektritõukerattaid ei tuleks siiski käesoleva määruse kohaldamisalast välja jätta.

(14)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2024/1275 (21) nõutakse liikmesriikidelt, et nad kehtestaksid hoonete välispiireteks olevate ehitusdetailide energiatõhususe miinimumnõuded ning süsteeminõuded uute või olemasolevate hoonetetehnosüsteemide üldise energiatõhususe, nõuetekohase paigaldamise ja asjakohaste mõõtmete, korrigeerimise ja kontrolli kohta. Käesoleva määruse eesmärkidega on kooskõlas, et kõnealused energiatõhususe miinimumnõuded võivad teatavatel tingimustel piirata käesolevale määrusele ja selle alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktidele vastavate energiamõjuga toodete paigaldamist, tingimusel et nimetatud nõuded ei kujuta endast põhjendamatut turutõket.

(15)

Et parandada toodete keskkonnakestlikkust ja tagada toodete vaba liikumine siseturul, tuleks komisjonile anda õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada käesolevat määrust ökodisaininõuetega. Neid ökodisaininõudeid tuleks reeglina kohaldada konkreetsete tooterühmade suhtes, nagu kodumajapidamises kasutatavad pesumasinad ja kodumajapidamises kasutatavad kuivatiga pesumasinad. Ökodisaininõuete maksimaalse mõjususe tagamiseks ja toodete keskkonnakestlikkuse tõhusaks parandamiseks peaks olema võimalik kehtestada ka üks või mitu horisontaalset ökodisaininõuet suuremale hulgale tooterühmadele, nagu elektroonikaseadmed või tekstiiltooted. Horisontaalsed ökodisaininõuded tuleks kehtestada juhul, kui tooterühmade tehniline sarnasus võimaldab parandada nende keskkonnakestlikkust samade nõuete alusel. On tähtis, et töötataks välja horisontaalsed nõuded, eelkõige vastupidavuse ja parandatavuse kohta.

(16)

Ökodisaininõuded peaksid hõlmama tulemuslikkusnõudeid või asjakohasel juhul teabeesitusnõudeid, või mõlemaid. Neid nõudeid tuleks kasutada selleks, et parandada keskkonnakestlikkuse seisukohast olulisi tooteaspekte, nagu vastupidavus, korduskasutatavus, parandatavus, energiatõhusus, ringlussevõetavus ning CO2 jalajälg ja keskkonnajalajälg. Ökodisaininõuded peaksid olema läbipaistvad, objektiivsed, proportsionaalsed ja kooskõlas rahvusvaheliste kaubandusnormidega.

(17)

Kasutatud toodete sektoril on tähtis roll kestliku tootmise ja tarbimise edendamisel, sealhulgas uute ringmajanduse ärimudelite arendamisel, ning see aitab pikendada toodete eluiga ja vältida nende jäätmeteks muutumist. Liidust pärit kasutatud tooted, eelkõige taastatud või parandatud tooted, ei ole uued tooted ja need võivad siseturul ringelda ka ilma, et nad järgiksid ökodisaininõudeid kehtestavaid delegeeritud õigusakte, mis on jõustunud pärast nende turule laskmist. Taastoodetud tooteid käsitatakse aga uute toodetena ja nende suhtes kohaldatakse ökodisaininõudeid, kui need kuuluvad delegeeritud õigusakti kohaldamisalasse.

(18)

Kui komisjon võtab vastu delegeeritud õigusakti, millega kehtestatakse teatava tooterühma ökodisaininõuded, ei tohiks liikmesriikidel siseturu toimimise tagamiseks enam lubada kehtestada riigisiseseid tulemuslikkusnõudeid, mis põhinevad asjaomases delegeeritud õigusaktis sätestatud tulemuslikkusnõuetega hõlmatud tooteparameetritel, ning neil ei tohiks enam lubada kehtestada riigisiseseid teabeesitusnõudeid, mis põhinevad asjaomases delegeeritud õigusaktis sätestatud teabeesitusnõuetega hõlmatud tooteparameetritel. Et parandada toodete keskkonnakestlikkust ja tagada nende vaba liikumine siseturul, tuleks komisjonile anda õigus sätestada, et konkreetse tooteparameetri puhul ei ole ökodisaininõudeid kas tulemuslikkusnõuete või teabeesitusnõuete vormis vaja, kui selle konkreetse tooteparameetriga seotud nõue avaldaks negatiivset mõju tooterühma suhtes kavandatavatele ökodisaininõuetele.

(19)

Ökodisaininõuete kehtestamisel peaks komisjon võtma arvesse asjaomaste toodete laadi ja otstarvet ning asjaomaste turgude omadusi. Näiteks kaitseotstarbeline varustus peab suutma täita oma funktsioone spetsiifilistes ja mõnikord karmides tingimustes ning seda tuleb ökodisaininõuete kehtestamisel arvesse võtta. Teatavat teavet kaitseotstarbelise varustuse kohta ei tohiks avalikustada ja seda tuleks kaitsta. Ökodisaininõudeid ei tohiks seega kehtestada toodetele, mida kasutatakse üksnes kaitse või riikliku julgeoleku eesmärgil. On oluline, et muu sõjalise või tundliku varustuse ökodisaininõuete puhul võetaks arvesse julgeolekuvajadusi ja kaitsevarustuse turu omadusi, nagu need on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2009/81/EÜ (22). Ka kosmosetööstus on Euroopa ja selle tehnoloogilise sõltumatuse jaoks strateegilise tähtsusega. Kuna kosmosetehnoloogiat kasutatakse äärmuslikes tingimustes, tuleks kosmosetoodete ökodisaininõuete puhul kestlikkuse kaalutlused tasakaalustada vastupidavuse ja eeldatava tulemuslikkusega. Lisaks peaks komisjon Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/745 (23) artikli 2 punktis 1 määratletud meditsiiniseadmete ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/746 (24) artikli 2 punktis 2 määratletud in vitro diagnostikameditsiiniseadmete puhul võtma arvesse vajadust mitte avaldada negatiivset mõju patsientide ja kasutajate tervisele ja ohutusele. Lisaks peaks komisjon turu eripära hindamisel ja ökodisaininõuete koostamisel püüdma arvesse võtta riiklikke eripärasid, nagu liikmesriikide erinevad kliimatingimused ning liikmesriikides kasutatavad tavad ja tehnoloogia, millel on tõendatud kasulik keskkonnamõju.

(20)

Regulatiivse koormuse vältimiseks tuleks tagada kooskõla käesoleva määruse ja nõuete vahel, mis on kehtestatud muu liidu õigusega, eelkõige tooteid, kemikaale, pakendeid ja jäätmeid käsitleva õigusega, või selle alusel. Muu liidu õigusega antud õigused kehtestada nõudeid, millel on sama või sarnane mõju kui käesoleva määruse alusel kehtestatavatel nõuetel, ei tohiks piirata aga käesolevas määruses sisalduvaid õigusi, kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti.

(21)

Komisjon peaks ökodisaininõuete koostamisel võtma arvesse mitmeid tegureid, nimelt liidu prioriteete, asjakohast liidu ja riiklikku õigust, asjakohaseid rahvusvahelisi lepinguid ning eneseregulatsioonimeetmeid ja asjakohaseid standardeid. Komisjon peaks võtma arvesse ka kliima-, keskkonna-, energiatõhususe, ressursitõhususe ja ressurssidega kindlustatuse, sealhulgas mürgivaba ringmajanduse valdkonna prioriteete ning muid seotud liidu prioriteete ja eesmärke. Oluline on pöörata tähelepanu kaheksanda keskkonnaalase tegevusprogrammi eesmärkidele, mis on sätestatud otsuses (EL) 2022/591, sealhulgas eesmärgile, et hiljemalt 2050. aastaks elavad inimesed hästi, maakera võimaluste piires toimivas heaolumajanduses, kahju mittetekitamise põhimõttele ja jäätmehierarhiale, mis on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2008/98/EÜ (25), samuti liidu kohustustele kaitsta ja taastada elurikkust, nagu on väljendatud ka komisjoni 20. mai 2020. aasta teatises „ELi elurikkuse strateegia aastani 2030. Toome looduse oma ellu tagasi“ ja Kunmingi-Montréali üleilmses elurikkuse raamistikus, mis võeti vastu ÜRO bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni osaliste konverentsi 15. istungjärgul (COP15).

(22)

Ökodisaininõudeid kehtestavate delegeeritud õigusaktide puhul tuleks koostada eraldi mõjuhinnang ja korraldada sidusrühmadega konsulteerimine, nagu seda tehti direktiivi 2009/125/EÜ kohaste rakendusmeetmete puhul; nende õigusaktide koostamisel tuleks lähtuda komisjoni parema õigusloome suunistest ning hinnata rahvusvahelist mõõdet ja kolmandatele riikidele avalduvat mõju. Komisjon peaks oma mõjuhinnangus tuginema parimatele kättesaadavatele tõenditele ja võtma asjakohaselt arvesse toote olelusringi kõiki aspekte. Ökodisaininõuete koostamisel peaks komisjon järgima teaduslikku lähenemisviisi ja võtma arvesse ka asjakohast tehnilist teavet, mida on aluseks võetud või mis tuleneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EÜ) nr 66/2010, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist 2010/75/EL (26), Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852 (27) kohaselt vastu võetud tehnilistest sõelumiskriteeriumidest ja ELi keskkonnahoidlike riigihangete kriteeriumidest.

(23)

Et võtta arvesse toodete mitmekesisust, peaks komisjon valima meetodid ökodisaininõuete kehtestamise hindamiseks ja asjakohasel juhul neid edasi arendama. Need meetodid peavad lähtuma toote laadist, selle kõige olulisematest aspektidest ja toote olelusringi jooksul avalduvast mõjust. Seejuures peaks komisjon võtma arvesse direktiivi 2009/125/EÜ alusel nõuete kehtestamise hindamisel saadud kogemusi ning jõupingutusi, mida tehakse selleks, et töötada välja ja täiustada teaduspõhiseid hindamisvahendeid, sealhulgas energiamõjuga toodete ökodisaini ajakohastatud metoodika ja komisjoni soovituses (EL) 2021/2279 (28) sätestatud toote keskkonnajalajälje määramise meetod, muu hulgas seoses süsinikdioksiidi ajutise säilitamisega, aga ka standardite, sealhulgas energiamõjuga toodete materjalitõhususe standardite väljatöötamist rahvusvaheliste ja Euroopa standardiorganisatsioonide poolt. Tuginedes nimetatud vahenditele ja kasutades vajaduse korral sihtotstarbelisi uuringuid, peaks komisjon toodete hindamisel ökodisaininõuete ettevalmistamisel veelgi tugevdama ringluse aspekte (nt vastupidavus, parandatavus, sealhulgas parandatavuse hindamine, ringlussevõetavus, korduskasutatavus, korduskasutamist ja ringlussevõttu takistavate kemikaalide kindlakstegemine) kooskõlas olelusringil põhineva lähenemisviisiga, ning töötama vajaduse korral välja uued meetodid või vahendid. Keskkonnaalaste olelusringi näitajate, nagu näiteks CO2 jalajäljega seotud teabe arvutamisel tuleks arvesse võtta rahvusvaheliselt kehtestatud meetodeid, mida liidu õiguses juba rakendatakse. Ühtlasi on oluline võtta arvesse rahvusvaheliste ja Euroopa standardiorganisatsioonide poolt soovitatud teaduslikke meetodeid. Eelkõige tootmisprotsessides kasutatava energia modelleerimisel tuleks erilist tähelepanu pöörata energiaallikate jaotuse modelleerimisele, milles võetaks arvesse ka selliseid küsimusi nagu näiteks energiaostulepingud, päritolutagatised ja oma elektritootmine. Uusi lähenemisviise võib olla vaja ka kohustuslike riigihankekriteeriumide väljatöötamiseks ja tarbijale mõeldud müümata toodete hävitamise keelustamiseks.

(24)

Tulemuslikkusnõuded peaksid olema suunatud valitud tooteparameetrile, mis on seotud toote sihtaspektiga, mille puhul on kindlaks tehtud keskkonnakestlikkuse parandamise potentsiaal. Need nõuded võivad hõlmata tooteparameetriga seotud tulemuslikkuse miinimum- või maksimumtasemeid, muid kui kvantitatiivseid nõudeid, mille eesmärk on parandada tooteparameetriga seotud tulemuslikkust, või nõudeid, mis on seotud toote funktsionaalse tulemuslikkusega, tagamaks, et valitud tulemuslikkusnõuded ei mõjuta negatiivselt toote võimet täita funktsiooni, mille jaoks see on kavandatud ja turustatud. Miinimum- või maksimumtasemed võidakse kehtestada näiteks kasutusaegse energiatarbimise või teatava tootes sisalduva materjali koguse piirnormi, ringlussevõetud materjali miinimumsisalduse nõude või konkreetse keskkonnamõjukategooria või kogu asjakohase keskkonnamõju kogumi piirangu kujul. Muu kui kvantitatiivne nõue võidakse kehtestada näiteks toote parandatavust kahjustava konkreetse tehnilise lahenduse keelu kujul. Tulemuslikkusnõudeid kasutatakse selleks, et tagada halvimate näitajatega toodete turult kõrvaldamine ja järkjärguline üleminek parimate näitajatega toodetele, kui see on vajalik käesoleva määruse keskkonnakestlikkuse eesmärkide saavutamiseks. Tulemuslikkusnõuded võivad hõlmata ka ressursikasutust, sealhulgas nõudeid, mis on seotud taastuvate ressursside või biosisaldusega materjalide kasutamisega tootes, ning käsitleda nano- ja mikroplasti eraldumist. Nõuete kombinatsiooni kavandades peaks komisjon hindama nõudeid tervikuna ja tegema kindlaks sellise nõuete kombinatsiooni, mis toob keskkonnakestlikkuse seisukohast kõige suuremat kasu.

(25)

Järjepidevuse tagamiseks peaksid tulemuslikkusnõuded täiendama jäätmeid käsitleva liidu õiguse rakendamist. Kuigi pakendi kui lõpptoote turule laskmise nõuded on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 94/62/EÜ (29), võib käesolev määrus seda direktiivi täiendada tootepõhiste nõuetega, mis keskenduvad konkreetsete toodete turule laskmisel nende toodete pakendamisele. Sellised täiendavad nõuded peaksid asjakohastel juhtudel aitama eelkõige vähendada kasutatavate pakendite kogust, mis omakorda aitab liidus vältida jäätmeteket.

(26)

Toodete kestlikkuse üks tähtis aspekt on kemikaaliohutus. Selle aluseks on kemikaalidest olemuslikult tulenevad tervise- või keskkonnaohud kombinatsioonis konkreetse või üldise kokkupuutega ning seda võetakse arvesse kemikaale käsitlevas liidu õiguses, nagu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EÜ) nr 1935/2004 (30), (EÜ) nr 1907/2006 (31), (EÜ) nr 1272/2008 (32), (EÜ) nr 1223/2009 (33), (EL) 2017/745 ja (EL) 2019/1021 (34) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/48/EÜ (35). Käesolev määrus ei tohiks näha ette ainete kasutamise piiramist peamiselt kemikaaliohutuse kaalutlustel, nagu seda tehakse muu liidu õiguse alusel. Kemikaale käsitlevas liidu õiguses on juba sätestatud ainete või segude ohutuse või riskiga seotud piirang, kui see on vajalik. Tulemuslikkusnõuete kehtestamine peaks aga asjakohasel juhul samuti vähendama märkimisväärset ohtu inimeste tervisele või keskkonnale. Probleemsete ainete esinemisest teavitamise nõuded aitavad samuti vähendada kokkupuudet kemikaalidega, täiendades muu liidu õiguses ette nähtud riskijuhtimismeetmeid. Samuti ei tohiks käesolev määrus võimaldada piirata ainete kasutamist toiduohutusega seotud põhjustel. Liidu kemikaale ja toitu käsitlev õigus ei võimalda aga teatavate ainete suhtes kehtestatud piirangute abil käsitleda kestlikkusele avalduvat mõju, mis ei ole seotud kemikaaliohutuse või toiduohutusega. Kõnealuse lünga täitmiseks peaks käesolev määrus teatavatel tingimustel võimaldama piirata selliste toodetes sisalduvate või tootmisprotsessides kasutatavate ainete kasutamist, mis mõjutavad negatiivselt toodete kestlikkust. Käesoleva määrusega tuleks vajaduse korral täiendada, kuid mitte dubleerida ega asendada ainetele kehtestatud piiranguid, mis tulenevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist 2011/65/EL (36), mille eesmärk on kaitsta inimeste tervist ja keskkonda, sealhulgas tagades elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete keskkonnaohutu taaskasutamise ja kõrvaldamise.

(27)

Komisjonil peaks tulemuslikkusnõuete kehtestamisel olema võimalik lisada nõudeid, millega hoitakse ära teatavate ainete kasutamist tootes. Selliste ainete kindlaksmääramine peaks olema osa komisjoni tehtavast hindamisest enne konkreetse tooterühma jaoks ökodisaininõuete kehtestamist ning komisjon peaks kõnealusel hindamisel võtma arvesse näiteks seda, kas aine muudab toote korduskasutamise või ringlussevõtu keerulisemaks või mõjutab näiteks oma värvi või lõhna kaudu negatiivselt ringlussevõetud materjali omadusi. Kui aine on ühe tooterühma puhul tunnistatud ringlust takistavaks aineks, võib see olla märk sellest, et aine takistab ringlust ka muude tooterühmade puhul. Aine kindlaksmääramise ja võimaliku piiramisega peaks kaasnema ka teabeesitusnõue.

(28)

Toodete keskkonnakestlikkuse parandamiseks peaksid teabeesitusnõuded olema suunatud toote teatava aspektiga seotud valitud tooteparameetrile, nagu toote keskkonnajalajälg ja CO2 jalajälg ning vastupidavus. Selliste nõuetega tuleks tootjat kohustada tegema kättesaadavaks teabe toote tulemuslikkuse kohta seoses valitud tooteparameetriga või muu teabe, mis võib mõjutada seda, kuidas muud isikud peale tootja toodet käitlevad, et parandada asjaomase parameetriga seotud tulemuslikkust. Teabeesitusnõuded tuleks vastavalt asjakohasusele kehtestada kas lisaks sama tooteparameetriga seotud tulemuslikkusnõuetele või nende asemel. Kui komisjon otsustab kehtestada tulemuslikkusnõuete asemel ainult teabeesitusnõudeid, siis on oluline, et ta seda põhjendaks. Kui delegeeritud õigusakt sisaldab teabeesitusnõudeid, tuleks selles sätestada nõutava teabe kättesaadavaks ja hõlpsasti juurdepääsetavaks tegemise viis, näiteks teabe esitamine vaba juurdepääsuga veebisaidil, digitaalses tootepassis või toote märgisel. Lõppkasutajate tervise, ohutuse ja õigustega seotud olulist teavet tuleks tarbijatele alati anda füüsiliste vahendite abil ning see peaks olema kättesaadav tootele lisatud andmekandja kaudu. Teabeesitusnõuded on vajalikud selleks, et kutsuda esile käitumisharjumuste muutus, mis on vajalik käesoleva määruse keskkonnakestlikkuse eesmärkide saavutamiseks. Teadliku ostuotsuse tegemiseks vajalik teave tuleks anda tarbijale enne toote ostmist. Eeldus on, et teabeesitusnõuded suunavad tarbijaid ja avaliku sektori asutusi tegema kestlikumaid valikuid, andes neile asjakohased vahendid toodete võrdlemiseks nende keskkonnakestlikkuse alusel. Teabeesitusnõuded peaksid aitama parandada ka liikmesriikide asjaomaste tooterühmade kogumismäärasid, pidades eelkõige silmas suure korduskasutamise ja taastamise potentsiaaliga tooterühmi, nagu mobiiltelefonid, mille kogumismäär on liikmesriikides alla 5 %, näiteks hõlbustades sellise teabe jagamist, mis käsitleb rahaliste stiimulite ja tagatisrahasüsteemide abil toimivaid tagasivõtusüsteeme, andmekaitsetagatisi, üleandmispunktide andmebaase, ning digitaalse tootepassi kaudu olelusringi lõpuga seoses antavat isikustatud teavet toote väärtuse kohta ja nõuetekohase kõrvaldamise parimaid tavasid.

(29)

Kui delegeeritud õigusaktid sisaldavad teabeesitusnõudeid, võidakse neis määrata kindlaks lisaks tulemuslikkusklassid seoses ühe või mitme asjakohase tooteparameetriga, et hõlbustada toodete võrdlemist. Tulemuslikkusklassid peaksid võimaldama eristada tooteid nende suhtelise kestlikkuse alusel ning neid võiksid kasutada nii tarbijad kui ka avaliku sektori asutused. Seega on nende eesmärk juhtida turgu kestlikumate toodete suunas.

(30)

Parandatavust ja vastupidavust käsitlevatel teabeesitusnõuetel on tähtis roll, et võimaldada tarbijatel tarbida kestlikult. Käesolev määrus peaks võimaldama kehtestada toodete parandatavuse või vastupidavuse hindeid, kui selliseid hindeid peetakse keskkonnakasu ja tarbijatele selgema teabe andmise jaoks asjakohaseks. Et tarbijad saaksid tooteid tõhusalt hinnata ja võrrelda, on oluline, et nende parandatavus- ja vastupidavushinnete vormi, sisu ja esituse jaoks kasutataks kergesti mõistetavat keelt ja piktogramme, ning et parandatavushinne põhineks toote või tooterühma jaoks kindlaks määratud ühtlustatud metoodikal, mille alusel koondatakse eri näitajad, nagu varuosade kättesaadavus, varuosade hind, demonteerimise lihtsus ja tööriistade kättesaadavus, et saada üksainus hinne.

(31)

Teave probleemsete ainete esinemise kohta toodetes on oluline tegur kestlike toodete kindlaksmääramisel ja edendamisel. Toodete keemiline koostis määrab suures osas ära nende funktsioonid ja mõju, samuti võimaluse nende korduskasutamiseks või pärast jäätmeteks muutumist taaskasutamiseks. Komisjoni 14. oktoobri 2020. aasta teatis „Kestlikkust toetav kemikaalistrateegia. Mürgivaba keskkonna loomise suunas“ sisaldab nõuet viia probleemsete ainete sisaldus toodetes miinimumini ning tagada toodete keemilist koostist ja ohutut kasutamist käsitleva teabe kättesaadavus, kehtestades teabeesitusnõuded ning jälgides probleemsete ainete esinemist materjalide ja toodete kogu olelusringi jooksul. Määrusega (EÜ) nr 1272/2008 ja muu kehtiva kemikaale käsitleva õigusega, näiteks määrusega (EÜ) nr 1223/2009, on juba tagatud teavitamine tervise- või keskkonnaohtudest, mida põhjustavad teatavad probleemsed ained, mis esinevad kas puhta aine kujul või segus. Ainete ja segude kasutajatele tuleks anda ka asjakohast teavet. Lisaks peaksid ka muude toodete kui ainete või segude kasutajad ja selliste toodete jäätmete käitlejad saama asjakohast teavet, sealhulgas teavet, mis on seotud eelkõige kemikaalidest tulenevate tervise- või keskkonnaohtudega. Seepärast peaks käesolev määrus ette nägema nõuete kehtestamise seoses kestlikkusteabe jälgimise ja edastamisega, sealhulgas teabe puhul, mis käsitleb probleemsete ainete esinemist toodetes kogu nende olelusringi jooksul, pidades silmas ka selliste toodete saastest puhastamist ja taaskasutamist, kui neist saavad jäätmed. Sellise raamistiku eesmärk peaks olema järk-järgult hõlmata probleemsed ained kõikides toodetes, mis on komisjoni poolt vastu võetavates tööplaanides loetletud. Sellised probleemsete ainete jälgimise nõuded tuleks vaikimisi lisada, kui käesoleva määruse alusel tuleb kehtestada teabeesitusnõue, välja arvatud juhul, kui see teabeesitusnõue on osa horisontaalsetest ökodisaininõuetest. Selleks et võtta arvesse kriteeriume, millele ökodisaininõuded peavad vastama, ja eelkõige selleks, et vältida ettevõtjate ebaproportsionaalset halduskoormust, peaks komisjonil olema võimalik, kui see on asjaomase tooterühma puhul asjakohane, kehtestada ainete sisaldusele tootes või selle komponentides künnised, mille ületamisel hakkab kehtima jälgimisnõue, kehtestada diferentseeritud kohaldamistähtajad ja teha jälgimisnõudest erandeid, kui see on põhjendatud. Nõutava teabe ja künniste üksikasjade kindlaksmääramisel peaks komisjon võtma arvesse olemasolevaid teabeesitusnõudeid ja künniseid, mis on kehtestatud liidu õigusega, eelkõige määrustega (EÜ) nr 1907/2006 ja (EÜ) nr 1272/2008 ning muude tooteid käsitlevate valdkondlike õigusaktidega. Kui aine olemasolu tootes ei ole võimalik olemasoleva tehnoloogia abil kontrollida, võib kohaldada tehnilisel teostatavusel põhinevat erandit.

(32)

Käesoleva määruse alusel kehtestatavad teabeesitusnõuded peaksid hõlmama nõuet teha kättesaadavaks digitaalne tootepass. Digitaalne tootepass on oluline vahend, mis võimaldab teha teabe kättesaadavaks kõigile väärtusahelas osalejatele, ja digitaalse tootepassi kättesaadavus peaks eeldatavasti märkimisväärselt parandama toote jälgitavust kogu väärtusahela ulatuses. Muu hulgas peaks digitaalne tootepass aitama klientidel teha teadlikke valikuid, parandades nende juurdepääsu olulisele teabele, andma ettevõtjatele, nimelt tootjatele, volitatud esindajatele, importijatele, turustajatele, edasimüüjatele ja ekspediitorteenuse osutajatele, ning teistele väärtusahelas osalejatele, näiteks klientidele, kutselistele parandajatele, sõltumatutele ettevõtjatele, taastajatele, taastootjatele, ringlussevõtjatele, turujärelevalve- ja tolliasutustele, kodanikuühiskonna organisatsioonidele, teadlastele, ametiühingutele ja komisjonile või nende nimel tegutsevatele organisatsioonidele võimaluse saada asjakohaseid andmeid või neid lisada või ajakohastada ning võimaldama liikmesriigi pädevatel asutustel täita oma ülesandeid, ilma et see ohustaks konfidentsiaalse äriteabe kaitset. Seetõttu on oluline, et digitaalne tootepass oleks kasutajasõbralik ning et selles sisalduvad andmed oleksid täpsed, täielikud ja ajakohased. Vajaduse korral peaks digitaalset tootepassi täiendama mittedigitaalsed teabeedastusviisid, näiteks teabe esitamine tootejuhendis või märgisel. Lisaks peaks olema võimalik kasutada digitaalset tootepassi selleks, et anda teavet asjaomase tooterühma kohta vastavalt muule liidu õigusele.

(33)

Tootepõhiste normide koostamisel tuleks toote laadi ja turu arvessevõtmiseks igal üksikjuhul eraldi hoolikalt uurida, milline teave tuleks digitaalsesse tootepassi lisada. Et optimeerida juurdepääsu teabele ja ühtlasi kaitsta intellektuaalomandiõigusi, tuleb digitaalne tootepass välja töötada ja seda rakendada viisil, mis võimaldab digitaalses tootepassis sisalduvatele andmetele diferentseeritud juurdepääsu sõltuvalt andmete liigist ja sidusrühmade liigist. Samamoodi tuleks selleks, et vältida ettevõtjate ja üldsuse kulusid, mis on saadava üldisema kasuga võrreldes ebaproportsionaalsed, luua digitaalne tootepass kas toote, partii või tootemudeli kohta, sõltuvalt näiteks väärtusahela keerukusest või asjaomaste toodete suurusest, laadist või mõjust. Ökodisaininõudeid kehtestavate delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel tehtud mõjuhinnangutes tuleks analüüsida kulusid ja tulusid, mis kaasnevad teabeesitusnõuete kehtestamisega mudeli, partii või tooteartikli tasandi digitaalsete tootepasside kujul. Mõiste „mudel“ osutab tavaliselt toote versioonile, mille kõigil ühikutel on ökodisaininõuete seisukohast samad tehnilised omadused ja sama mudelitähis, mõiste „partii“ osutab tavaliselt konkreetse mudeli alarühmale, mis koosneb kõigist konkreetses tootmisettevõttes konkreetsel ajavahemikul toodetud toodetest, ning mõiste „tooteartikkel“ osutab tavaliselt ühele mudeli kohasele tootele. Kui digitaalne tootepass põhineb muudel kui tasuta standarditel, tuleks mõjuhinnangus kaaluda ka seda, kas selline põhinemine on asjakohane ja kuidas oleks võimalik vältida ebaproportsionaalsete kulude tekitamist mikro-, väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele (VKEd).

(34)

Võttes arvesse, et muu liidu õigusega on sätestatud toodete teabeesitusnõuded ja loodud süsteemid, et teha teave ettevõtjatele ja klientidele kättesaadavaks, peaks komisjon kaaluma käesoleva määruse kohaste teabeesitusnõuete sidumist nimetatud muude nõuetega, näiteks kohustusega esitada ainete ja segude ohutuskaardid vastavalt määrusele (EÜ) nr 1907/2006. Kui see on teostatav, peaks komisjon ühendama digitaalse tootepassi ka olemasolevate liidu andmebaaside ja vahenditega, nagu Euroopa energiamärgisega toodete andmebaas (EPREL) või andmebaas, mis sisaldab teavet toodetes või komplekssetes esemetes sisalduvate probleemsete ainete kohta (SCIP).

(35)

Et muude kui digitaalse tootepassi käsitlevate ökodisaininõuete kehtestamine tarbetult ei viibiks või et tagada digitaalsete tootepasside mõjus rakendamine, peaks komisjonil olema lubatud vabastada tooterühmi digitaalse tootepassi nõuetest juhtudel, kui digitaalse tootepassi tehnilise teostuse ja käitamise oluliste nõuete tehnilised kirjeldused ei ole kättesaadavad. Samuti tuleks selleks, et vältida ettevõtjate tarbetut halduskoormust, lubada komisjonil vabastada tooterühmi digitaalse tootepassi nõuetest juhtudel, kui muu liidu õigusakt juba näeb ette tooteteabe digitaalse esitamise süsteemi, mis võimaldab väärtusahelas osalejatel pääseda juurde asjakohasele tooteteabele ja hõlbustab toote nõuetele vastavuse kontrollimist liikmesriigi pädevate asutuste poolt. Nimetatud vabastused tuleks korrapäraselt läbi vaadata, võttes arvesse tehniliste kirjelduste edaspidist kättesaadavust.

(36)

Toote kordumatu tunnuskood on oluline eeltingimus, mis võimaldab tagada jälgitavuse kogu tarneahelas. Seepärast tuleks digitaalne tootepass siduda toote kordumatu tunnuskoodiga. Lisaks tuleks digitaalne tootepass asjakohasel juhul siduda ettevõtja kordumatu tunnuskoodi ja rajatise kordumatu tunnuskoodiga, mis võimaldaks teha kindlaks tootega seotud osalejad ja tootmisrajatised. Koostalitlusvõime tagamiseks tuleks andmekandja, jälgitavust võimaldavad ettevõtjate kordumatud tunnuskoodid ja rajatiste kordumatud tunnuskoodid väljastada kooskõlas rahvusvaheliselt tunnustatud standarditega. Komisjonile tuleks anda õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte käesoleva määruse muutmiseks, asendades või lisades standardeid, mille kohaselt võib andmekandjat, ettevõtja kordumatut tunnuskoodi ja rajatise kordumatut tunnuskoodi väljastada, võttes arvesse tehnika ja teaduse arengut. See peaks tagama, et digitaalses tootepassis sisalduvaid andmeid saavad salvestada ja edastada kõik ettevõtjad, ning kindlustama kordumatute tunnuskoodide ühilduvuse väliste komponentidega, näiteks skaneerimisseadmetega. Lisaks peaks saama neid andmeid edastada avatud koostalitlusvõimelise andmevahetusvõrgu kaudu ilma sõltuvuseta tarnijast.

(37)

Digiteeritud teave toote ja selle olelusringi või vajaduse korral passi kohta peaks olema hõlpsasti kättesaadav andmekandja, näiteks vesimärgi või ruutkoodi (QR-koodi) skaneerimise teel. Võimaluse korral peaks andmekandja olema tootel endal, et tagada andmetele juurdepääs toote kogu olelusringi jooksul. Siiski peaks olema võimalik teha erandeid sõltuvalt asjaomaste toodete laadist, suurusest või kasutusviisist.

(38)

Et tagada juurdepääs digitaalsele tootepassile delegeeritud õigusaktides sätestatud ajavahemikuks, sealhulgas pärast maksejõuetust, likvideerimist või liidus tegevuse lõpetamist, peaks toote turule lasknud ettevõtja tegema kättesaadavaks ka digitaalse tootepassi varukoopia; seda tuleks teha digitaalse tootepassi teenuse osutaja kaudu, kes on sõltumatu kolmas isik.

(39)

Digitaalse tootepassi mõjusa kasutuselevõtu tagamiseks peaksid selle tehniline teostus, andmenõuded ja käitamine vastama teatavatele olulistele tehnilistele nõuetele, mis on aluseks digitaalse tootepassi järjepidevale juurutamisele kõigis sektorites. Nende oluliste nõuete tulemusliku rakendamise tagamiseks tuleks kehtestada tehnilised kirjeldused kas harmoneeritud standardi kujul, mille viited on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas, või varuvariandina komisjoni poolt rakendusaktidega vastu võetud ühtse kirjelduse kujul. Digitaalse tootepassi tehniline teostus peaks tagama andmete turvalisuse ja eraelu puutumatuse normide järgimise. On oluline, et digitaalne tootepass töötataks välja avatud dialoogis rahvusvaheliste partneritega, et võtta tehniliste kirjelduste väljatöötamisel arvesse nende seisukohti ning tagada, et tehnilised kirjeldused aitavad kõrvaldada pikema olelusringi ja ringlussevõetavusega keskkonnakestlikumate toodete puhul eksisteerivaid kaubandustõkkeid ning vähendada kestlike investeeringute, turustamise ja nõuete täitmisega seotud kulusid ning toetada innovatsiooni. Nende tulemusliku rakendamise huvides tuleks tehnilised kirjeldused ja nõuded, mis on seotud jälgitavusega kogu väärtusahela ulatuses, välja töötada võimalikult suures ulatuses konsensuse alusel ning mitmesuguste osalejate, sealhulgas standardiorganisatsioonide, tööstusliitude, idufirmade, tarbijaorganisatsioonide, ekspertide, valitsusväliste organisatsioonide ja rahvusvaheliste partnerite, sealhulgas arenguriikide osalusel, toetusel ja tõhusas koostöös nende osalejatega.

(40)

Komisjonil peaks olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu õigusakte, et täiendada käesolevat määrust, määrates selgelt kindlaks selliste eri osalejate rolli ja vastutuse nagu väljastajad ja teenuseosutajad, kes on kaasatud andmete loomisesse, autentimisse, töötlemisse ja säilitamisse ning võimalik, et ka digitaalse tootepassi oluliste elementide, nagu näiteks kordumatute tunnuskoodide ja andmekandjate tühistamisse. Komisjon võib sellega seoses teha mõjuhinnangu, et uurida võimalust töötada välja digitaalse tootepassi teenuse osutajate sertifitseerimissüsteem.

(41)

Et digitaalne tootepass oleks paindlik, reageeriv ja turupõhine ning areneks kooskõlas ärimudelite, turgude ja innovatsiooniga, peaks see põhinema detsentraliseeritud andmesüsteemil ning selle loojaks ja haldajaks peaksid olema ettevõtjad. Nõuete täitmise tagamise ja järelevalve eesmärgil on siiski vajalik, et liikmesriigi pädevatel asutustel ja komisjonil oleks otsene juurdepääs turule lastud või kasutusele võetud toodetega seotud kordumatutele tunnuskoodidele. Selleks peaks komisjon looma sellise teabe säilitamiseks digitaalse tootepassiregistri (edaspidi „register“) ja seda haldama. Kui see on nõuete täitmise hõlbustamiseks vajalik, peaks komisjon asjakohastel juhtudel kindlaks määrama muu digitaalsesse tootepassi lisatava teabe, mis tuleb registris säilitada.

(42)

Komisjon peaks looma kasutajasõbraliku ja üldsusele kättesaadava veebiportaali, kus sidusrühmadel, nagu kliendid, ettevõtjad ja muud asjaomased osalejad, on juurdepääs digitaalses tootepassis sisalduvatele andmetele ning võimalus nimetatud tootepassides sisalduvaid andmeid otsida ja võrrelda kooskõlas nende vastavate juurdepääsuõigustega, mis on sätestatud ökodisaininõudeid käsitlevates delegeeritud õigusaktides, ning seda veebiportaali haldama. Veebiportaal peaks sisaldama linke andmetele, mida ettevõtja oma detsentraliseeritud digitaalses tootepassis juba säilitab.

(43)

Isikuandmete töötlemine käesoleva määruse alusel peab toimuma kooskõlas isikuandmete kaitset käsitlevate kohaldatavate õigusnormidega. Isikuandmete töötlemine liikmesriigi pädevate asutuste poolt peab toimuma kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/679 (37), pöörates erilist tähelepanu lõimitud andmekaitse ja vaikimisi andmekaitse põhimõtetele. Kõigi isikuandmete, eelkõige registris säilitatud isikuandmete töötlemine komisjoni poolt peab toimuma kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2018/1725 (38). Klientide isikuandmeid ei tohiks säilitada digitaalses tootepassis.

(44)

Käesoleva määruse eesmärkide saavutamiseks on oluline tulemuslikult tagada õigusnormide täitmine seoses liidu turule lastavate toodetega, olenemata sellest, kas need on valmistatud liidus või imporditud. Seetõttu peaks pärast seda, kui komisjon on loonud registri, olema tollil registrile otsene juurdepääs Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2022/2399 (39) loodud ELi tollivaldkonna ühtse teeninduskeskkonna kaudu. Tolli ülesanne peaks olema kontrollida vähemalt, et toote kordumatu registreerimistunnus, mis on kohustuslik talle esitada või kättesaadavaks teha, ning asjaomane kaubakood vastaksid registris säilitatavatele andmetele. See võimaldaks tollil kontrollida, kas imporditud toodetel on olemas digitaalne tootepass. Kui vaja, peaks komisjon registrit käsitlevas rakendusaktis sätestama kohustuse, et ettevõtjad hoiaksid registris säilitatavad andmed ajakohasena.

(45)

Digitaalses tootepassis sisalduvad andmed peaks aitama tollil edendada ja hõlbustada riskijuhtimist ning võimaldama piiril tehtavaid kontrolle täpsemalt suunata. Seepärast peaks tollil olema võimalik saada ja kasutada digitaalses tootepassis ja sellega seotud registris sisalduvaid andmeid oma ülesannete täitmiseks kooskõlas liidu õigusega, sealhulgas riskijuhtimiseks kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 952/2013 (40).

(46)

Selleks et suunata tarbijaid tegema kestlikke valikuid, peaks märgis, kui see on käesoleva määruse kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktidega nõutav, andma selget ja kergesti mõistetavat teavet, mis võimaldab tooteid tulemuslikult võrrelda, näiteks tulemuslikkusklasside esitamise kaudu. Konkreetselt tarbijate jaoks võib füüsiline märgis olla täiendav teabeallikas müügikohas. See peaks andma tarbijatele kiire visuaalse aluse toodete eristamiseks nende tulemuslikkuse alusel seoses konkreetse tooteparameetri või tooteparameetrite kogumiga. Asjakohastel juhtudel peaks märgis võimaldama ka juurdepääsu lisateabele, sisaldades konkreetseid viiteid, nagu näiteks veebisaidi aadress, dünaamiline ruutkood, link veebipõhisele märgisele või mis tahes muu asjakohane tarbijale suunatud vahend. Komisjon peaks asjakohases delegeeritud õigusaktis sätestama kõige tulemuslikuma viisi selliste märgiste esitamiseks, sealhulgas interneti teel toimuva kaugmüügi puhul, võttes arvesse mõju klientidele ja ettevõtjatele ning asjaomaste toodete omadusi. Komisjonil peaks olema võimalik nõuda ka märgise trükkimist toote pakendile.

(47)

Energiamõjuga toodete suhtes kohaldatakse koos käesoleva määrusega määrust (EL) 2017/1369, millega kehtestatakse energiamärgistuse raamistik. Energiamärgis on hästi toimiv vahend, mis annab tarbijatele energiamõjuga toodete kohta asjakohast teavet. Käesoleva määruse alusel kindlaks määratud tulemuslikkusklassid tuleks asjakohastel juhtudel lisada energiamärgisele täiendava teabena, nagu on sätestatud määruse (EL) 2017/1369 artiklis 16. Kui energiamärgisele ei saa lisada täiendavat teavet toote tulemuslikkuse kohta seoses teatava tooteparameetriga, peaks komisjonil olema asjakohasel juhul võimalik nõuda, et energiamärgise asemel võetaks kasutusele käesoleva määruse kohane märgis, millele saab lisada energiamärgisel oleva asjaomase teabe.

(48)

Tarbijaid tuleb kaitsta eksitava teabe eest, mis võib takistada neid tegemast valikut kestlikumate toodete kasuks. Seetõttu tuleks keelata lasta turule või võtta kasutusele tooteid, millel on või millega on kaasas märgis, mis võib kliente tõenäoliselt eksitada või segadusse ajada, kuna see jäljendab käesoleva määrusega ette nähtud märgist, või millega on kaasas muu teave, mis võib kliente käesoleva määrusega ette nähtud märgiste suhtes tõenäoliselt eksitada või segadusse ajada. ELi ökomärgist ja muid riiklikult või piirkondlikult ametlikult tunnustatud EN ISO 14024 I tüübi ökomärgiseid ei peeta eksitavaks ega segadusse ajavaks, kui nende märgistamissüsteemide jaoks välja töötatud kriteeriumid on vähemalt sama ranged kui ökodisaininõuded.

(49)

Et saavutada Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärgid kõige tõhusamal viisil ja käsitleda esmajärjekorras kõige suurema mõjuga tooteid, peaks komisjon prioriseerima käesoleva määruse alusel reguleeritavad tooted ja nende suhtes kohaldatavad nõuded. Lähtudes direktiivi 2009/125/EÜ kohase prioriseerimise protsessist, peaks komisjon vastu võtma vähemalt kolme aastat hõlmava tööplaani, milles esitatakse loetelu tooterühmadest, mille kohta komisjon kavatseb vastu võtta delegeeritud õigusaktid, ja tooteaspektidest, mille kohta komisjon kavatseb vastu võtta horisontaalselt kohaldatavad delegeeritud õigusaktid. Prioriseerimisel peaks komisjon lähtuma kriteeriumidest, mis on seotud eelkõige delegeeritud õigusaktide võimaliku panusega liidu kliima-, keskkonna- ja energiaeesmärkide saavutamisse ning nende potentsiaaliga parandada valitud tooteaspekte ilma ebaproportsionaalsete kuludeta üldsusele ja ettevõtjatele. Komisjoni loodava ökodisainifoorumi kaudu tuleks konsulteerida ka liikmesriikide ja sidusrühmadega. Võttes arvesse käesoleva määruse ja määruse (EL) 2017/1369 vastastikust täiendavust energiamõjuga toodete puhul, tuleks käesoleva määruse kohase tööplaani ja määruse (EL) 2017/1369 artiklis 15 sätestatud tööplaaniga seotud ajakavad omavahel vastavusse viia. Vahetoodete prioriseerimisel peaks komisjon võtma arvesse ka tagajärgi neist vahetoodetest valmistatavatele lõpptoodetele. Tööplaanid peaksid sisaldama piisavalt energiamõjuga toodetega seotud meetmeid, arvestades, kui tähtsad need plaanid on liidu energiaeesmärkide saavutamiseks. Kuna määruse (EL) nr 167/2013 artikli 2 lõikes 1, määruse (EL) nr 168/2013 artikli 2 lõikes 1 ja määruse (EL) 2018/858 artikli 2 lõikes 1 osutatud sõidukite suhtes kohaldatakse juba põhjalikke sätteid, sealhulgas spetsiifilisi keskkonnanõudeid, ei peaks neid ökodisaininõuete kehtestamisel prioriseerima. Esimeses tööplaanis peaks komisjon seadma prioriteediks raua, terase, alumiiniumi, tekstiili, eelkõige rõivad ja jalatsid, mööbli, sealhulgas madratsid, rehvid, detergendid, värvid, määrdeained, kemikaalid, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia tooted ning muud elektroonikatooted ja energiamõjuga tooted, mille ökodisaininõuded tuleb esimest korda kehtestada või mille suhtes tuleb käesoleva määruse alusel läbi vaadata direktiivi 2009/125/EÜ kohaselt vastu võetud meetmed. Kui komisjon otsustab seda loetelu muuta, peaks ta esitama asjakohase põhjenduse.

(50)

Tsemenditööstus, mis on üks energia-, materjali- ja CO2-mahukamaid sektoreid, tekitab praegu ligikaudu 7 % kogu maailma ja 4 % liidu CO2 heitest, mistõttu on see keskse tähtsusega sektor, kus tuleb saavutada kooskõla Pariisi kokkuleppe ja liidu kliimaeesmärkidega võimalikult kiiresti. Kuigi ehitustooted, sealhulgas tsement, tuleb hõlmata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega, millega sätestatakse ehitustoodete ühtlustatud turustustingimused (edaspidi „ehitustoodete määrus“), jäävad need käesoleva määruse kohaldamisalasse. Et vältida ELi kliima- ja keskkonnaeesmärkide saavutamiseks hädavajalike tootenõuete puudumist, peaks komisjon juhul, kui ehitustoodete määrus ei sisalda selliste toodete asjakohaseid tulemuslikkus- ja teabeesitusnõudeid, võtma vastu delegeeritud õigusakti, millega kehtestatakse tsemendi puhul kohaldatavad ökodisaininõuded mitte enne 31. detsembrit 2028 ja hiljemalt 1. jaanuariks 2030.

(51)

Ehitustoodete käsitlemisel tuleks käesoleva määrusega kehtestada nõuded lõpptoodetele üksnes juhul, kui ehitustoodete määrusega kehtestatud kohustuste ja nende rakendamisega ei ole tõenäoliselt võimalik piisavalt saavutada käesoleva määrusega taotletavaid keskkonnakestlikkuse eesmärke. Lisaks peaks komisjon tööplaanide koostamisel arvesse võtma, et energiamõjuga toodete puhul, mis on ühtlasi ehitustooted, eelistatakse ehitustoodete määrusega senise tava jätkuna käesoleva määruse alusel sätestatavaid kestlikkusnõudeid. See peaks nii olema näiteks soojendite, boilerite, soojuspumpade, vee- ja ruumikütteseadmete, ventilaatorite, jahutus- ja ventilatsioonisüsteemide ning fotoelektriliste toodete (v.a päikesepaneelarhitektuuri) puhul. Ehitustoodete määrust võidakse nende toodete suhtes kohaldada täiendaval viisil, peamiselt seoses ohutusaspektidega, võttes arvesse ka muud liidu õigust, mis käsitleb tooteid, näiteks gaasiseadmeid, madalpingeseadmeid ja masinaid.

(52)

Et tagada piisav konsulteerimine kõigi huvipooltega, peaks komisjon looma ökodisainifoorumi, mis koosneb liikmesriikide määratud ekspertidest ja teiste huvipoolte esindajatest, näiteks tööstussektori, sealhulgas VKEde ja käsitöönduse, sotsiaalsete ettevõtjate, ametiühingute, kauplejate, jaemüüjate, importijate, tarbija- ja keskkonnaorganisatsioonide, ringmajanduse osaliste, Euroopa standardiorganisatsioonide ning teadlaste esindajatest. Komisjon peaks ökodisainifoorumi raames moodustama liikmesriikide eksperdirühma, mis peaks aitama ette valmistada uusi ökodisaininõudeid, hinnata eneseregulatsioonimeetmeid, vahetada liikmesriikide vahel teavet ja parimaid tavasid meetmete kohta, millega parandatakse käesoleva määruse järgimist, näiteks haridus- ja teabekampaaniad või VKEde toetamine, ning seada prioriteete.

(53)

Et soodustada eneseregulatsiooni kui aktsepteeritavat alternatiivi õigusaktidega reguleerimisele, peaks käesolev määrus direktiivile 2009/125/EÜ tuginedes nägema ette, et tööstus võib esitada eneseregulatsioonimeetmeid toodete kohta, mis ei ole lisatud tööplaani. Eneseregulatsioonimeetmed peaksid olema kooskõlas käesoleva määruse eesmärkidega. Komisjon peaks hindama tööstuse kavandatud eneseregulatsioonimeetmeid koos allakirjutanute esitatud teabe ja tõenditega, võttes muu hulgas arvesse liidu rahvusvahelisi kaubanduskohustusi ja vajadust tagada kooskõla liidu õigusega. Samuti on asjakohane, näiteks asjaomase tooterühma turu või tehnoloogia arengut silmas pidades, et komisjonil oleks vajaduse korral võimalik nõuda eneseregulatsioonimeetme muudetud versiooni esitamist. Kui eneseregulatsioonimeede on loetletud käesolevas määruses sätestatud kriteeriumidele vastavate eneseregulatsioonimeetmete loendit sisaldavas rakendusaktis, on ettevõtjatel õiguspärane ootus, et komisjon hindab kõigepealt selle meetme sisu ja alles siis teeb ettepaneku võtta vastu delegeeritud õigusakt, millega kehtestatakse vastava tooterühma puhul kohaldatavad ökodisaininõuded. Samas peaks komisjonil olema võimalik võtta vastu ökodisaininõuded, mida kohaldatakse ka mõnede või kõigi selliste toodete suhtes, mis on tunnustatud eneseregulatsioonimeetmega hõlmatud, selliste tooteaspektide puhul, mida eneseregulatsioonimeede ei hõlma. Kui komisjon leiab, et eneseregulatsioonimeede ei vasta enam käesolevas määruses sätestatud kriteeriumidele, peaks ta selle rakendusaktist eemaldama. Sellest tulenevalt peaks olema võimalik kehtestada ökodisaininõuded tooterühmadele, mis olid varem hõlmatud selle eneseregulatsioonimeetmega.

(54)

VKEd võivad saada nõudluse kasvust kestlike toodete järele suurt kasu, kuid mõned nõuded võivad tekitada neile ka kulusid ja raskusi. Komisjon peaks ökodisaininõuete koostamisel võtma arvesse nende mõju asjaomases tootesektoris tegutsevatele VKEdele, eelkõige mikroettevõtjatele. Liikmesriigid ja komisjon peaksid oma vastutusalas andma asjakohast teavet, sealhulgas juhiseid, pakkuma sihipärast erikoolitust ning võimaldama konkreetset abi ja toetust, sealhulgas rahalist toetust, VKEdele, kes toodavad tooteid, mille suhtes kehtestatakse ökodisaininõuded. Need meetmed on eriti olulised tooterühmade puhul, mille tootmises tegutseb märkimisväärne arv VKEsid. Komisjon peaks vajaduse korral toetama toote keskkonnajalajälje arvutamist, pakkudes digivahendeid, näiteks olelusringi hindamise arvutamise vahendeid, ning toetama digitaalse tootepassi rakendamist. On oluline, et komisjon annab rahalist toetust VKEde, eelkõige mikroettevõtjate esindajatele, et võimaldada neil ökodisainifoorumis tulemuslikult osaleda ning et komisjon pakub VKEdele hõlpsasti kättesaadavat teavet rahalise toetuse saamise võimaluste ja programmide kohta. Liikmesriigid peaksid oma meetmete võtmisel järgima kohaldatavaid riigiabi norme. Nende meetmete väljatöötamisel ja rakendamisel saavad liikmesriigid kasutada liidu programmide ja algatuste kaudu VKEdele antavaid toetusi.

(55)

Tarbijale mõeldud müümata toodete, näiteks tekstiiltoodete ja jalatsite hävitamine ettevõtjate poolt on muutumas laialt levinud keskkonnaprobleemiks kogu liidus, eelkõige internetimüügi kiire kasvu tõttu. See tähendab väärtuslike majandusressursside kadu, kuna kaubad toodetakse, transporditakse ja seejärel hävitatakse, ilma et neid kunagi ettenähtud otstarbel kasutataks. Seepärast on keskkonnakaitse huvides vaja käesoleva määrusega kehtestada raamistik, mille eesmärk on vältida peamiselt tarbijatele mõeldud müümata toodete hävitamist, sealhulgas selliste toodete hävitamist, mida ei ole müügiks pakutud või mille tarbijad on tagastanud taganemisõiguse alusel, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2011/83/EL (41), või kaupleja pakutud pikema taganemistähtaja jooksul. Käesolevas määruses esitatud hävitamise mõiste peaks hõlmama jäätmehierarhia kolme viimast tegevust, nimelt ringlussevõttu, muud taaskasutamist ja kõrvaldamist. Korduskasutamiseks ettevalmistamist, sealhulgas taastamist ja taastootmist ei tohiks lugeda hävitamiseks. Hävitamise vältimine kahandab nende toodete keskkonnamõju, vähendades nii jäätmeteket kui ka stiimuleid ületootmiseks. Ettevõtjad peaksid võtma vajalikud meetmed, et tarbijale mõeldud müümata toodete hävitamise vajadust vältida. Kuna mitu liikmesriiki on tarbijale mõeldud müümata toodete hävitamise kohta võtnud vastu riiklikud õigusaktid, tekitades seeläbi turumoonutusi, on vaja tarbijale mõeldud müümata toodete hävitamist käsitlevaid ühtlustatud norme, et tagada liikmesriikides turustajate, jaemüüjate ja teiste ettevõtjate suhtes ühesuguste normide ja stiimulite kohaldamine.

(56)

Et pärssida tarbijale mõeldud müümata toodete hävitamist ja koguda selle tava esinemise kohta rohkem andmeid, tuleks käesoleva määrusega kehtestada ettevõtjatele – välja arvatud mikro- ja väike-ettevõtjad – läbipaistvuskohustus avalikustada igal aastal müümata ja kasutusest kõrvaldatud tarbijale mõeldud toodete arv ja kaal vähemalt oma veebisaidil kergesti juurdepääsetaval lehel. Kui see on asjakohane, peaks neil olema ka võimalus lisada see teave oma tegevusaruannetesse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2013/34/EL (42). Seda kohustust tuleks hakata kohaldama keskmise suurusega ettevõtjate suhtes kuus aastat pärast käesoleva määruse jõustumist. Ettevõtja peaks märkima tooteliigi või -kategooria ning toodete kasutusest kõrvaldamise ja jäätmekäitlusse suunamise põhjused, samuti rakendatud ja kavandatavad meetmed tarbijale mõeldud müümata toodete kõrvaldamise vältimiseks.

(57)

Tekstiiltoodete, millest suurim osakaal liidu tarbimises on rõivastel, tarbetult suurtes kogustes tootmine ja lühike kasutusaeg avaldavad märkimisväärset keskkonnamõju, nagu on kirjeldatud komisjoni 30. märtsi 2022. aasta teatises „ELi kestliku ja ringse tekstiili strateegia“. Andmed näitavad, et suur osa toodetest, mis on äsja toodetud, kuid jäävad müümata ja hävitatakse, on tekstiiltooted ja eelkõige rõivad. Rõivastele tuleks anda suurem väärtus ja kanda kauem ning hooldada rohkem kui tänapäevases kiirmoekultuuris seda tehakse. Ringmajanduse seisukohast on selline väärtuslike ressursside raiskamine selgelt vastuolus käesoleva määruse eesmärkidega. Seetõttu on tarbijale mõeldud müümata rõivaste ja rõivamanuste ning jalatsite hävitamise keeld õigustatud.

(58)

Et võtta arvesse ka muude tarbijale mõeldud müümata toodete e hävitamise keskkonnamõju, tuleks komisjonile anda õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu käesolevat määrust muutvaid õigusakte, millega lisatakse tarbijale mõeldud toodete loendisse uusi tooteid, mille hävitamine ettevõtjate poolt on keelatud. Arvestades, kui suur hulk tooteid potentsiaalselt hävitatakse, ilma et neid kunagi müüdaks või kasutataks, on vaja, et komisjon hindaks, kui ulatuslik on selline toodete hävitamine praktikas, võttes asjakohastel juhtudel arvesse ettevõtjate poolt kättesaadavaks tehtud teavet. Selle kohustuse proportsionaalsuse tagamiseks tuleks komisjonile anda õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu käesolevat määrust täiendavaid õigusakte, millega kehtestatakse konkreetseid erandeid, mille kohaselt võib tarbijale mõeldud müümata toodete hävitamine siiski olla lubatud, näiteks tervise ja ohutusega seotud kaalutlustel. Selle keelu tõhususe jälgimiseks ja sellest kõrvalehoidmise vältimiseks tuleks ettevõtjatelt nõuda, et nad avalikustaksid tarbijale mõeldud müümata ja kasutuselt kõrvaldatud toodete arvu ja kaalu ning nende toodete kasutuselt kõrvaldamise ja erandite kohaldamata jätmise põhjused. Et vältida mikro- ja väike-ettevõtjate põhjendamatut halduskoormust, tuleks nad käesolevas määruses kehtestatud teatavate toodete hävitamise keelust vabastada. Seda keeldu tuleks hakata keskmise suurusega ettevõtjate suhtes kohaldama kuus aastat pärast käesoleva määruse jõustumist. Kui aga on piisavalt tõendeid selle kohta, et mikro- ja väike-ettevõtjaid võidakse kasutada sellest keelust kõrvalehoidmiseks, peaks komisjonil olema võimalik delegeeritud õigusaktides nõuda, et tarbijale mõeldud müümata toodete hävitamise keeldu või avalikustamise kohustust kohaldatakse konkreetsete toodete puhul ka nende ettevõtjate suhtes.

(59)

Liikmesriike ei tohiks takistada kehtestamast või säilitamast riiklikke meetmeid seoses tarbijale mõeldud müümata toodete hävitamisega toodete puhul, mille suhtes käesoleva määruse kohast keeldu ei kohaldata, tingimusel et sellised meetmed on kooskõlas liidu õigusega.

(60)

Komisjon peaks ettevõtjate avaldatud teabe ja muude kättesaadavate tõendite põhjal avaldama oma veebisaidil koondteabe tarbijale mõeldud müümata toodete hävitamise kohta ning määrama tööplaanis kindlaks tooted, mille puhul tuleks hävitamise keeldu kaaluda. Kaaluda tuleks elektri- ja elektroonikaseadmete lisamist esimesse tööplaani.

(61)

Ettevõtjad peaksid vastutama toodete vastavuse eest ökodisaininõuetele vastavalt oma rollile tarneahelas, et tagada nende toodete vaba liikumine siseturul ja parandada nende kestlikkust. Tarne- ja turustusahelas osalevad ettevõtjad peaksid võtma asjakohaseid meetmeid tagamaks, et nad teevad turul kättesaadavaks üksnes tooteid, mis vastavad käesolevale määrusele ja selle alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktidele.

(62)

Kuna tootja tunneb hästi toote disainimis- ja tootmisprotsessi, peaks ta vastutama kohaldatava vastavushindamismenetluse läbiviimise või selle tema nimel läbiviimise eest.

(63)

Siseturu toimimise kindlustamiseks on vaja tagada, et kolmandatest riikidest liidu turule sisenevad tooted vastaksid käesolevale määrusele ja selle alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktidele, olenemata sellest, kas neid imporditakse toodete, komponentide või vahetoodetena. Eelkõige tuleb tagada, et tootjad on nende toodete suhtes läbi viinud asjakohased vastavushindamismenetlused. Seepärast tuleks importijatelt nõuda, et nende poolt turule lastavad tooted vastavad kõnealustele nõuetele ning et CE-märgis ja tootjate koostatud dokumendid on liikmesriigi pädevatele asutustele kontrollimiseks kättesaadavad. Samuti tuleks importijatelt nõuda asjakohastel juhtudel nende toodete puhul digitaalse tootepassi olemasolu tagamist.

(64)

Toote turule laskmisel peaksid importijad esitama tootel oma nime, registreeritud kaubanime või registreeritud kaubamärgi ja postiaadressi ning elektroonilise sidevahendi, mille kaudu saab temaga ühendust võtta. Tuleks ette näha erandid juhtudeks, kui toote suurus ei võimalda sellise teabe esitamist või kui importijad peaksid tootele nime ja aadressi lisamiseks pakendi avama või kui toode on selle teabe kinnitamiseks liiga väike.

(65)

Kui turustajad teevad tooted turul kättesaadavaks pärast seda, kui tootja või importija on nimetatud tooted turule lasknud, peaks nad hoolikalt järgima kohaldatavaid ökodisaininõudeid. Samuti peaks turustajad tagama, et toote käitlemine nende poolt ei kahjustaks toote vastavust käesolevale määrusele või selle alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktidele.

(66)

Kuna turustajad ja importijad on turuga lähedalt seotud ja neil on oluline roll toodete nõuetele vastavuse tagamisel, tuleks nad kaasata liikmesriigi pädevate asutuste tehtavasse turujärelevalvesse ning nad peaksid olema valmis selles aktiivselt osalema, andes kõnealustele asutustele kogu vajaliku teabe asjaomase toote kohta.

(67)

Kuna edasimüüjad pakuvad toodet müügiks, rendile või järelmaksuga müügiks või esitlevad tooteid klientidele või paigaldajatele, peavad edasimüüjad tagama, et nende klientidel, sealhulgas potentsiaalsetel klientidel, oleks tõhus juurdepääs käesoleva määruse alusel nõutavale teabele, sealhulgas kaugmüügi korral. Eelkõige tuleks käesoleva määrusega kohustada edasimüüjaid tagama, et nende klientidel, sealhulgas potentsiaalsetel klientidel, on juurdepääs digitaalsele tootepassile ja et märgis on esitatud selgelt, kooskõlas kohaldatavate nõuetega. Edasimüüjad peaks seda kohustust täitma iga kord, kui ta pakub toodet müügiks, rendile või järelmaksuga müügiks.

(68)

Et hõlbustada kestlikumate toodete valimist, tuleks kohustuslik märgis esitada selgelt nähtaval ja äratuntaval viisil. Märgis peaks olema identifitseeritav asjaomase toote märgisena, ilma et klient, sealhulgas võimalik klient, peaks lugema märgisel olevat kaubamärki ja mudelinumbrit. Märgis peaks köitma tooteid valivate klientide tähelepanu. Tagamaks, et märgis on klientidele ostu kaalumisel kättesaadav, peaksid nii edasimüüja kui ka vastutav ettevõtja esitama märgise alati, kui toodet reklaamitakse, seda ka kaugmüügi puhul, sealhulgas internetis.

(69)

Iga importijat või turustajat, kes laseb käesoleva määruse kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktiga hõlmatud toote turule omaenda nime või kaubamärgi all või kes muudab sellist toodet enne kasutuselevõttu viisil, mis võib mõjutada vastavust käesolevale määrusele või asjakohasele delegeeritud õigusaktile, tuleks käsitada tootjana ja talle peaksid laienema tootja kohustused.

(70)

Internetipõhiste kauplemiskohtade pakkujatel on tarneahelas väga tähtis roll, kuna need võimaldavad ettevõtjatel jõuda suure hulga klientideni. Arvestades nende olulist rolli toodete müügi vahendajana ettevõtjate ja klientide vahel, peaksid internetipõhiste kauplemiskohtade pakkujad võtma vastutuse ökodisaininõuetele mittevastavate toodete müügi käsitlemise eest ning tegema koostööd turujärelevalveasutustega. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/31/EÜ (43) sisaldab üldist raamistikku e-kaubanduse kohta ja selles on sätestatud teatavad digiplatvormide kohustused. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2022/2065 (44) reguleeritakse internetipõhiste vahendusteenuste osutajate kohustusi ja vastutust seoses ebaseadusliku sisuga, sealhulgas toodetega, mis ei vasta ökodisaininõuetele. Kõnealusele üldraamistikule tuginedes tuleks kehtestada konkreetsed nõuded nõuetele mittevastavate toodete internetimüügi tõhusaks käsitlemiseks.

(71)

On oluline, et internetipõhiste kauplemiskohtade pakkujad teeksid turujärelevalveasutustega tihedat koostööd. Euroopa Parlamendi ja nõukogu (45) määruse (EL) 2019/1020 artikli 7 lõike 2 alusel kehtestatakse infoühiskonna teenuse osutajate kohustus teha turujärelevalveasutustega koostööd seoses kõnealuse määrusega hõlmatud toodetega, sealhulgas toodetega, mille suhtes on käesoleva määruse alusel kehtestatud ökodisaininõuded. Sel eesmärgil tuleks kohaldada määruse (EL) 2022/2065 IV peatükis sätestatud üldisi kohustusi, eelkõige määruse (EL) 2022/2065 artiklis 31 internetipõhiste kauplemiskohtade pakkujatele sätestatud integreeritud nõuetelevastavuse kohustust. Määruse (EL) 2022/2065 artikli 31 lõike 3 kohaldamisel peaksid internetipõhiste kauplemiskohtade pakkujad kasutama muu hulgas määruses (EL) 2019/1020 osutatud info- ja sidesüsteemi avalikus kasutajaliideses kättesaadavat teavet. Internetipõhiste kauplemiskohtade pakkujad peaksid tegema koostööd ka turujärelevalveasutustega, et võidelda nõuetele mittevastavate toodetega seotud ebaseadusliku sisu vastu. Kõnealuse koostöö raames võetavad meetmed peaksid hõlmama korrapärase ja struktureeritud teabevahetuse loomist internetipõhiste kauplemiskohtade pakkujate võetud meetmete, sealhulgas tootepakkumiste eemaldamise kohta. Internetipõhiste kauplemiskohtade pakkujad peaksid ka võimaldama juurdepääsu oma liidestele, et aidata turujärelevalveasutustel tuvastada internetis müüdavaid nõuetele mittevastavaid tooteid. Lisaks on võimalik, et turujärelevalveasutustel on samuti vaja kopeerida internetipõhistest kauplemiskohtadest pärit andmed.

(72)

Määruse (EL) 2019/1020 artikli 14 kohaselt on turujärelevalveasutustel juhul, kui suure ohu kõrvaldamiseks ei ole muid tulemuslikke vahendeid, õigus nõuda, et internetipõhisest kasutajaliidesest eemaldataks nõuetele mittevastavatele toodetele viitav sisu. Selle määrusega turujärelevalveasutustele antud volitused peaksid kehtima ka käesoleva määruse kontekstis. Käesoleva määruse kohase tõhusa turujärelevalve huvides ja selleks, et vältida nõuetele mittevastavate toodete esinemist liidu turul, tuleks seda õigust kohaldada kõigil vajalikel ja proportsionaalsetel juhtudel, sealhulgas toodete puhul, mis ei ole väga ohtlikud. Seda õigust tuleks kasutada kooskõlas määruse (EL) 2022/2065 artikliga 9.

(73)

Toote jälgitavuse tagamine kogu tarneahelas hõlbustab turujärelevalveasutuste ülesannet teha kindlaks ettevõtjad, kes on turule lasknud või turul kättesaadavaks teinud nõuetele mittevastavad tooted. Seepärast tuleks ettevõtjaid kohustada säilitama teatava aja jooksul teavet oma tehingute kohta.

(74)

Turule lastud toodete nõuetele vastavuse kontrollimise kiirendamiseks ja hõlbustamiseks tuleks komisjonile anda õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu käesolevat määrust täiendavaid õigusakte, millega nõutakse ettevõtjatelt vajaduse korral tehnilise dokumentatsiooni konkreetsete osade digitaalset kättesaadavaks tegemist nii liikmesriigi pädevatele asutustele kui ka komisjonile. See peaks võimaldama liikmesriigi pädevatel asutustel sellele teabele ilma taotluseta juurde pääseda, tagades samal ajal jätkuvalt ärisaladuste ja intellektuaalomandi õiguste kaitse. Võimalikud vahendid selle teabe digitaalseks kättesaadavaks tegemiseks peaksid reeglina piirduma kas digitaalse tootepassiga või teabe esitamisega määruses (EL) 2017/1369 osutatud toodete andmebaasi nõuetelevastavuse osas või ettevõtja veebisaidil. Selline kohustus ei tohiks välistada liikmesriigi pädevate asutuste õigust saada taotluse korral juurdepääs tehnilise dokumentatsiooni muudele osadele.

(75)

Et võimaldada paremini hinnata turu hõlvamist asjaomaste toodete poolt, saada paremat teavet ökodisaininõuete ja tööplaanide koostamisel või ajakohastamisel kasutatavate uuringute jaoks ning aidata kindlaks teha konkreetsete tooterühmade turuosa, et kiirendada ökodisaininõuete koostamist või läbivaatamist, tuleks komisjonile anda õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu käesolevat määrust täiendavaid delegeeritud õigusakte, millega nõutakse piisavate ja usaldusväärsete andmete kogumist toodete müügi kohta, võimaldades selliseid andmeid koguda komisjoni poolt või nimel otse tootjatelt või jaemüüjatelt. Järelevalvet ja aruandlust käsitlevate õigusnormide vastuvõtmisel peaks komisjon võtma arvesse vajadust maksimeerida turu hõlvamise kohta kättesaadavaid andmeid ja vajadust vähendada ettevõtjate, eelkõige VKEde halduskoormust.

(76)

Et parandada tulevasi ökodisaininõudeid ja suurendada lõppkasutajate kindlustunnet selle suhtes, et katsetingimustes ja tegeliku toimimise ajal mõõdetud kasutusaegse energiatarbimise ja muude tulemuslikkusparameetrite lahknevused tehakse kindlaks ja korrigeeritakse, peaks komisjonil olema juurdepääs isikustamata andmetele toodete tegeliku kasutusaegse energiatarbimise ja vajaduse korral muude tulemuslikkusparameetrite kohta. Selleks tuleks komisjonile anda õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu käesolevat määrust täiendavaid delegeeritud õigusakte, millega nõutakse konkreetsete toodete puhul (sarnaselt maanteesõidukitega), et nad salvestaksid kasutusaegse energiatarbimise ja muud asjakohased tulemuslikkusparameetrid ning kuvaksid seotud teabe lõppkasutajale. Internetiga ühendatud toodete puhul tuleks komisjonile anda õigus võtta vastu käesolevat määrust täiendavaid delegeeritud õigusakte, millega nõutakse ettevõtjatelt kasutusaja isikustamata andmete kaugkogumist ja komisjonile esitamist, kuna oluline on teha kindlaks, kuidas tooted oma funktsioone täidavad, ja teavitada üldsust. Toodete puhul, mille kasutusaegne toimimine sõltub olulisel määral ka ilmastiku- või geograafilistest tingimustest, tuleks koguda ja esitada ka üldist ilmastikualast või geograafilist teavet viisil, mis ei võimalda kindlaks määrata seadmete konkreetset asukohta. Lõppkasutajad peaksid sõnaselgelt nõustuma sellise teabe kogumisega, mida nad peavad asjakohaseks jagada. Teabe kogumist seadmete käitumise kohta ei tohiks lubada olukorras, kus isik võib mõistlikult eeldada, et vaatlust ega salvestamist ei toimu, samuti ei tohiks lubada teabe kogumist, juhul kui seda saaks kasutada isikute tuvastamiseks või nende käitumise kohta järelduste tegemiseks või juhul kui teabe kogumine seda võimaldaks.

(77)

Et hõlbustada ökodisaininõuetele vastavuse kontrollimist, sealhulgas vastavushindamist ja turujärelevalvet, peaks komisjonil olema õigus nõuda, kui see on põhjendatud, et tarneahelas osalejad esitaksid tasuta teabe oma tarnete kohta, näiteks kasutatud materjalide koguse ja liigi või keemilise koostise kohta või kasutatud tootmisprotsesside kohta, või teabe oma teenuste osutamise tingimuste kohta. Samuti peaks tootjatel olema võimalik pääseda juurde sellist teavet sisaldavatele dokumentidele või tarneahelas osalejate tegelikele rajatistele, et neil oleks võimalik saada vajalikku teavet otse, kui tarneahelas osalejad ei esita taotletud teavet mõistliku aja jooksul. Samuti peaks komisjonil olema õigus võimaldada teada antud asutustel ja liikmesriikide asutustel kontrollida tarneahelas osalejate tegevusega seotud teabe täpsust.

(78)

Et tagada käesoleva määruse alusel kehtestatud ökodisaininõuete tõhus ja ühtlustatud kohaldamine, sealhulgas selliste aspektide puhul nagu energiatarbimine või -tõhusus, vastupidavus ja usaldusväärsus ning ringlussevõetud materjali sisaldus, tuleks nende nõuete täitmist mõõta usaldusväärsete, täpsete ja korratavate meetoditega, mille puhul võetakse arvesse üldtunnustatud uusimaid meetodeid. Delegeeritud õigusaktid, millega kehtestatakse toodete ökodisaininõuded, peaksid reeglina sisaldama nõuetele vastavuse kindlakstegemiseks või kontrollimiseks vajalike katsete, mõõtmiste või arvutuste tehnilisi kirjeldusi. Lisaks tuleks komisjonile anda õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu käesolevat määrust täiendavaid õigusakte, millega nõutakse selliste digivahendite kasutamist, mis kajastavad kohaldatavaid arvutusnõudeid, et tagada nende ühtlustatud kohaldamine.

(79)

Tagamaks, et ökodisaininõuded saavutavad kavandatud mõju, tuleks käesolevas määruses sätestada kõikehõlmavad ja üldised sätted, mida kohaldatakse kõigi ökodisaininõuetega hõlmatud toodete puhul ning millega keelatakse sellistest nõuetest kõrvalehoidmine. Seetõttu tuleks keelata igasugune tegevus, mis põhjustab põhjendamatuid muutusi toote tulemuslikkuses vastavuskatsete ajal või lühikese aja jooksul pärast toote kasutuselevõttu ja mille tulemuseks on see, et deklareeritud tulemuslikkus ei vasta toote tegelikule tulemuslikkusele kasutamise ajal.

(80)

Asjakohasel juhul peaks olema võimalik, et delegeeritud õigusaktides, millega kehtestatakse ökodisaininõuded, viidatakse standardite kasutamisele nõuetele vastavuse kindlakstegemiseks või kontrollimiseks. Tagamaks, et siseturul ei esine kaubandustõkkeid, tuleks sellised standardid liidu tasandil ühtlustada. Kui viide sellistele standarditele on vastu võetud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 1025/2012 (46) ja avaldatud Euroopa Liidu Teatajas, tuleks tooteid, mille kohta on käesoleva määruse kohaselt vastu võetud ökodisaininõuded ja mis vastavad sellistele standarditele, lugeda kõnealustele nõuetele vastavaks niivõrd, kuivõrd need nõuded on asjaomaste harmoneeritud standarditega hõlmatud. Samamoodi tuleks harmoneeritud standarditele vastavaid katse-, mõõtmis- või arvutusmeetodeid pidada vastavaks asjaomastes ökodisaininõudeid kehtestavates delegeeritud õigusaktides sätestatud katse-, mõõtmis- ja arvutusmeetodite nõuetele niivõrd, kuivõrd need nõuded on asjakohaste harmoneeritud standarditega hõlmatud.

(81)

Praegune liidu standardimisraamistik, mis põhineb uue lähenemisviisi põhimõtetel, mis on sätestatud nõukogu 7. mai 1985. aasta resolutsioonis uue lähenemisviisi kohta tehnilisele ühtlustamisele ja standarditele (47), ning määrusel (EL) nr 1025/2012, kujutab endast vaikimisi raamistikku selliste standardite väljatöötamiseks, mille puhul eeldatakse vastavust käesolevas määruses sätestatud asjakohastele nõuetele. Asjakohaste viidete puudumisel harmoneeritud standarditele, peaks komisjonil olema võimalik vastu võtta rakendusakte, millega kehtestatakse erakorralise varulahendusena ühtsed kirjeldused, et hõlbustada tootjatel ökodisaininõuete järgimist, näiteks kui standardimine on sidusrühmade vahelise konsensuse puudumise tõttu takistatud või kui harmoneeritud standardi kehtestamisel esineb viivitusi ja ettenähtud tähtajast ei ole võimalik kinni pidada. Sellised viivitused võivad tekkida näiteks siis, kui ettenähtud kvaliteeti ei saavutata. Lisaks peaks olema võimalik kasutada seda lahendust juhul, kui komisjon on viiteid asjakohastele harmoneeritud standarditele määruse (EL) nr 1025/2012 kohaselt piiranud või need viited kõrvaldanud. Vastavus ühtsetele kirjeldustele peaks andma aluse eeldada ka nõuetele vastavust. Tõhususe tagamiseks peaks komisjon käesoleva määruse alusel vastu võetud ökodisaininõudeid hõlmavate ühtsete kirjelduste koostamisse kaasama asjaomased sidusrühmad.

(82)

Et ettevõtjad saaksid tõendada ja pädevatel asutustel oleks võimalik veenduda, et turul kättesaadavaks tehtud tooted vastavad käesoleva määruse kohaselt vastu võetud ökodisaininõuetele, tuleks komisjonile anda õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu käesolevat määrust täiendavaid õigusakte, millega kehtestatakse asjakohased vastavushindamismenetlused, mis on asjaomase toote ja reguleeritud tooteparameetrite laadiga proportsionaalsed. Et tagada kooskõla muude liidu õigusaktidega, tuleks vastavushindamismenetlused valida käesolevas määruses sisalduva tootmise sisekontrolli mooduli ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuses nr 768/2008/EÜ (48) sisalduvate moodulite hulgast, mis varieeruvad kõige vähem rangetest kuni kõige rangemateni. Tagamaks, et kohaldatav moodul on asjakohane ning asjaomase toote ja reguleeritud tooteparameetrite laadiga proportsionaalne, peaks komisjon valitud moodulit vajaduse korral vastavalt kohandama.

(83)

Tootjad peaksid koostama ELi vastavusdeklaratsiooni, et anda teavet toodete vastavuse kohta käesolevale määrusele. Tootjatelt võidakse nõuda ELi vastavusdeklaratsiooni koostamist ka muu liidu õigusega. Et tagada turujärelevalve eesmärgil tõhus juurdepääs teabele, tuleks koostada ühtne ELi vastavusdeklaratsioon kogu liidu õiguse kohaselt. Ettevõtjate halduskoormuse vähendamiseks peaks olema võimalik, et ühtne ELi vastavusdeklaratsioon on üksikutest asjakohastest ELi vastavusdeklaratsioonidest koosnev toimik.

(84)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 765/2008 (49) on sätestatud õigusnormid vastavushindamisasutuste akrediteerimise kohta ja CE-märgise kasutamise üldpõhimõtted ning sätestatud üldpõhimõtted, mis käsitlevad CE-märgist ja selle seost muude märgistega. Kõnealust määrust tuleks kohaldada käesoleva määrusega hõlmatud toodete suhtes, tagamaks, et tooted, mille puhul kehtib kaupade vaba liikumine liidus, vastavad nõuetele, mis tagavad avalike huvide, nagu inimeste tervise, ohutuse ja keskkonna kõrgetasemelise kaitse. Kui toote puhul on vastu võetud ökodisaininõuded, peaks CE-märgis näitama, et toode vastab käesolevale määrusele ja selle alusel vastu võetud ökodisaininõuetele, niivõrd kui need on antud tootega seotud. Võttes arvesse, et käesoleva määrusega nähakse ette ökodisaininõuete kehtestamine väga erinevatele toodetele, peaks kõneluseid nõudeid kehtestavate delegeeritud õigusaktidega sätestama seoses ökodisaininõuetega normid vastavusmärgise kohta, et tagada kooskõla hõlmatud toodete suhtes kohaldatavate liidu õiguse nõuetega, vältida segiajamist muude märgistega ning vähendada ettevõtjate halduskoormust.

(85)

Mõned otsuses nr 768/2008/EÜ sätestatud vastavushindamismoodulid eeldavad vastavushindamisasutuste sekkumist. Et tagada käesoleva määruse rakendamiseks ühetaolised tingimused, peaksid liikmesriikide ametiasutused nendest asutustest komisjonile teatama.

(86)

Vastavushindamise kvaliteedi ühtlase taseme tagamiseks on vaja kehtestada nõuded teavitavatele asutustele, kes osalevad teada antud asutuste hindamises, nendest teatamises ja nende üle järelevalve tegemises. Eelkõige peaksid liikmesriigid tagama, et teavitav asutus oleks oma tegevuses objektiivne ja erapooletu. Lisaks peaksid teavitavad asutused olema kohustatud tagama saadud teabe konfidentsiaalsuse, kuid neil peaks siiski olema võimalik vahetada teada antud asutustega seotud teavet riiklike ametiasutuste, teiste liikmesriikide teavitavate asutuste ja komisjoniga, et tagada vastavushindamise järjepidevus. Taotluse esitanud asutuste pädevuse ja sõltumatuse tõhusaks kindlaksmääramiseks ja jälgimiseks peaksid teavitavad asutused hindama üksnes konkreetset taotluse esitanud juriidilist isikut, kes taotleb teavitamist, ega võta arvesse tema ema- või sõsarettevõtjatevolitusi. Samal põhjusel peaksid teavitavad asutused hindama taotluse esitanud asutusi kõigi asjaomaste nõuete ja vastavushindamisülesannete suhtes, tuginedes vastavaid nõudeid ja ülesandeid hõlmavatele harmoneeritud standarditele.

(87)

Arvestades teavitavate asutuste keskset rolli ökodisaininõuetega seotud vastavushindamiste usaldusväärsuse tagamisel, on oluline, et neil oleks oma ülesannete nõuetekohaseks täitmiseks piisavalt pädevaid töötajaid ja piisavalt rahalisi vahendeid.

(88)

On oluline, et kõik teada antud asutused täidaksid oma ülesandeid samal tasemel, võrdse konkurentsi tingimustes ja sõltumatult. Seepärast tuleks kehtestada nõuded vastavushindamisasutustele, kes soovivad saada teada antud asutuse staatuse, et teostada vastavushindamistoiminguid. Teada antud asutuse pädevuse säilimiseks tuleks neid nõudeid jätkuvalt kohaldada. Sõltumatuse tagamiseks tuleks nõuda, et teada antud asutus ja tema töötajad säilitaksid sõltumatuse nende toodete väärtusahela ettevõtjatest, millega seoses asutusest on teavitatud, aga ka teistest ettevõtjatest, sealhulgas ettevõtjate ühendustest ning emaettevõtjatest ja sõsarettevõtjatest, tütarettevõtjatest ja alltöövõtjatest.

(89)

Kui vastavushindamisasutus tõendab vastavust harmoneeritud standardites ette nähtud kriteeriumidele, siis tuleks eeldada, et ta vastab käesolevas määruses sätestatud asjaomastele nõuetele.

(90)

Vastavushindamisasutused kasutavad tihti vastavushindamise mõne toimingu tegemiseks alltöövõtjaid või tütarettevõtjaid. Tagamaks, et liidu turule lastavad tooted vastavad ökodisaininõuetele, peaksid vastavushindamisse kaasatud alltöövõtjad ja tütarettevõtjad käesoleva määruse kohaste vastavushindamisülesannete täitmisel täitma samu nõudeid kui teada antud asutused. Selle tagamiseks peaksid asjaomased teada antud asutused kehtestama korra pidevaks järelevalveks oma alltöövõtjate ja tütarettevõtjate pädevuse, tegevuse ja töötulemuste üle, näiteks kvalifikatsioonimaatriksi abil.

(91)

Et teavitavad asutused saaksid taotluse esitanud asutuste pädevuse ja sõltumatuse kindlaks teha ning seda jälgida, peaksid teada antud asutused olema autonoomsed ja selleks ka jääma. Seetõttu peaks teatavaid toiminguid ja otsuseid, mis on seotud nii toodete vastavushindamisega kui ka teada antud asutuse muu sisemise tegevusega, tegema ainult teada antud asutus ise.

(92)

Taotluse esitanud asutuste pädevuse ja sõltumatuse kindlakstegemise ja jälgimise hõlbustamiseks peaksid taotluse esitanud asutused esitama kirjelduse, kuidas nende asjakohased töötajad, nende staatus ja ülesanded vastavad vastavushindamise ülesannetele, mille suhtes nimetatud asutused kavatsevad olla teavitatud, näiteks kvalifikatsioonimaatriksi kujul, võimaldades sellega teavitaval asutusel tõhusamalt hinnata töötajate piisavust ja teada antud asutuste jätkuvat sõltumatust. Teada antud asutused peaksid tagama, et erinevaid vastavushindamisülesandeid täitvad töötajad roteeruvad.

(93)

Kuna liikmesriigi teada antud asutuste pakutavad teenused võivad olla seotud kogu liidus turul kättesaadavaks tehtavate toodetega, on asjakohane anda teistele liikmesriikidele ja komisjonile võimalus esitada teada antud asutuse kohta vastuväiteid.

(94)

Vastavushindamismenetluse hõlbustamiseks ja kiirendamiseks ning ettevõtjate võrdse kohtlemise tagamiseks on äärmiselt oluline, et teada antud asutused kohaldaksid vastavushindamismenetlusi järjepidevalt ja ilma ettevõtjaid tarbetult koormamata.

(95)

Enne lõpliku otsuse tegemist selle kohta, kas tootele võib anda vastavussertifikaadi, peaks ettevõtjal, kes soovib selle toote turule viia, olema lubatud täiendada asjaomast dokumentatsiooni ainult üks kord. See piirang on vajalik tagamaks, et teada antud asutused ei saa abistada tootjaid muudatuste tegemisel kuni nõuetele vastavuse saavutamiseni, sest see tähendaks, et osutatav teenus sarnaneb konsultatsiooniteenusega ja võib praktikas vähendada teada antud asutuste ülesannete avaliku huvi olemust. Vajaduse korral peaks teada antud asutustel olema võimalik ka sertifikaate või heakskiitmisotsuseid peatada või tühistada või neile piiranguid seada.

(96)

Teada antud asutuste, tootjate või toodete mittevastavuse juhtumite tuvastamise ja lahendamise hõlbustamiseks peaksid teada antud asutused ennetavalt edastama nende käsutuses oleva asjakohase teabe teavitavatele asutustele või turujärelevalveasutustele.

(97)

On väga tähtis tagada tõhus teabevahetus teada antud asutuste ja turujärelevalveasutuste, sealhulgas teiste liikmesriikide vastavate asutuste vahel. Selleks peaksid teavitavad asutused ja teada antud asutused tagama turujärelevalveasutuste teabenõuete täitmise.

(98)

Komisjon peaks võimaldama asjakohast koostööd ja tegevuse koordineerimist teada antud asutuste vahel. Ökodisaininõuete ühtlustatud kohaldamise tagamiseks peaksid teada antud asutused arutama võimalikke lahknevusi ja koordineerima nendega seotud tegevust. Selle protsessi käigus peaksid nad võtma arvesse asjakohaseid suuniseid ja soovitusi, mille on välja andnud Euroopa standardiorganisatsioonide pädevad tehnilised komiteed.

(99)

Selleks et motiveerida tarbijaid tegema kestlikke valikuid, eelkõige juhul, kui kõige kestlikumad tooted ei ole piisavalt taskukohased, võiks ette näha sellised mehhanismid nagu ökovautšerid ja keskkonnahoidlik maksustamine. Kui liikmesriigid otsustavad kasutada parimate näitajatega toodete edendamiseks stiimuleid, peaksid nad suunama need stiimulid kahele kõrgeimale tulemuslikkusklassile, milles on tooted olemas ja mis kehtestati käesoleva määruse kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktidega, mitte tingimata kumulatiivselt, kui tulemuslikkusklassid kehtestatakse rohkem kui ühe parameetri kohta. Energiamõjuga toodete puhul, mille suhtes kohaldatakse määrust (EL) 2017/1369, või rehvide puhul, mille suhtes kohaldatakse kütusesäästlikkuse ja muude parameetritega seotud märgistusnõudeid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2020/740 (50), tuleks käesoleva määruse kohaste kriteeriumide asemel kohaldada neis kahes õigusaktis kehtestatud kriteeriume. Liikmesriikidel ei tohiks siiski olla võimalik keelata toote turule laskmist selle tulemuslikkusklassi alusel. Liikmesriikide stiimulite kehtestamine ei peaks piirama liidu riigiabi normide kohaldamist.

(100)

Riigihanked moodustavad 14 % liidu SKPst. Selleks et aidata saavutada kliimaneutraalsuseni jõudmise, energia- ja ressursitõhususe parandamise ning rahvatervist ja elurikkust kaitsvale ringmajandusele ülemineku eesmärki, tagades piisava nõudluse keskkonnakestlikumate toodete järele, peaksid avaliku sektori hankijad ja võrgustiku sektori hankijad asjakohastel juhtudel viima oma hanked kooskõlla keskkonnahoidlike riigihangete erinõuetega. Vabatahtliku lähenemisviisiga võrreldes võimaldavad keskkonnahoidlike riigihangete kohustuslikud nõuded maksimeerida avaliku sektori kulutuste mõju paremate tulemuslikkusnäitajatega toodete järele nõudluse suurendamisel. On oluline, et liikmesriigid annavad oma avaliku sektori hankijatele abi keskkonnahoidlike riigihangetega tegelevate töötajate oskuste täiendamiseks ja ümberõppeks. Keskkonnahoidlike riigihangete nõuded peaksid olema miinimumnõuded, mis tähendab, et avaliku sektori hankijatel ja võrgustiku sektori hankijatel peaks olema võimalik kehtestada rohkem ja rangemaid nõudeid. Need nõuded peaksid olema läbipaistvad, objektiivsed ja mittediskrimineerivad. Avaliku sektori hankijad ja võrgustiku sektori hankijad peaksid korraldama riigihankemenetlusi kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiividega 2014/24/EL (51) ja 2014/25/EL (52) ning kohaldatavate valdkondlike õigusaktidega, samuti liidu rahvusvaheliste kohustustega, sealhulgas riigihankelepingu ja muude liidule siduvate rahvusvaheliste lepingutega. Nimetatud nõuded ei piira avaliku sektori hankijate ja võrgustiku sektori hankijate võimalust kasutada liidu õiguses, eelkõige direktiivides 2014/24/EL ja 2014/25/EL sätestatud riigihankelepingutega seotud mööndusi või erandeid. Konkreetsetele tooterühmadele kehtestatud nõudeid ei tuleks järgida mitte ainult asjade riigihankelepingute puhul, mille alusel otseselt hangitakse asjaomaseid tooteid, vaid ka ehitustööde või teenuste riigihankelepingute puhul, kui asjaomaseid tooteid kasutatakse kõnealuste lepingute esemeks olevaks tegevuseks. Nimetatud nõuded tuleks kehtestada seoses tooteaspektidega, mida käsitletakse kõnealuseid tooteid reguleerivas delegeeritud õigusaktis. Nende nõuete raames võib komisjon kehtestada minimaalsed kohustuslikud tehnilised kirjeldused, mille kohaselt peavad tooted vastama asjaomastes delegeeritud õigusaktides sätestatud parimatele võimalikele tulemuslikkustasemetele, sealhulgas asjakohastel juhtudel kahele kõrgeimale tulemuslikkusklassile või hindele. Selle tulemusena oleks näiteks avaliku sektori hankijatel ja võrgustiku sektori hankijatel kohustus nõuda, et pakkujate tooted vastaksid CO2 jalajälje erinõuetele. Kooskõlas riigihangete raamistikuga tuleks neis minimaalsetes kohustuslikes tehnilistes kirjeldustes vältida konkurentsi kunstlikku piiramist ja konkreetse ettevõtja eelistamist. Komisjon võib kehtestada ka kohustuslikud pakkumuste hindamise miinimumkriteeriumid ja määrata neile kriteeriumidele kindla osakaalu vahemikus 15–30 %, tagamaks, et nendega on võimalik märkimisväärselt soodustada keskkonnakestlikumate toodete eelistamist. Selle tulemusena oleks näiteks avaliku sektori hankijatel ja võrgustiku sektori hankijatel kohustus anda asjaomaste toodete ringlussevõetud materjali sisaldusele vähemalt 20–30 % osakaal. Seega oleks avaliku sektori hankijatel ja võrgustiku sektori hankijatel konkreetses hankemenetluses võimalus määrata ringlussevõetud materjali sisaldusele osakaal, mis on suurem kui 30 %, kuid mitte väiksem kui 20 %. Kui liidu turul kõige kõrgema tulemuslikkustasemega toodete kättesaadavus või maksumus on ebaselge, tuleks tehnilisele kirjeldusele eelistada hindamiskriteeriume. Komisjon võib kehtestada ka lepingu täitmise tingimused ja sihid, mille kohaselt peaksid avaliku sektori hankijad ja võrgustiku sektori hankijad näiteks sõlmima vähemalt 50 % oma teatavate toodete hankelepingutest igal aastal selliste toodete hankimiseks, mille ringlussevõetava materjali sisaldus on üle 70 %. Selle tulemusena võiksid liikmesriigid seada kõnealuste toodete hangetele siiski kõrgemad sihid. Rakendusaktide koostamisel ja eelkõige majandusliku teostatavuse kaalumisel avaliku sektori hankijate ja võrgustiku sektori hankijate seisukohalt peaks komisjon võtma arvesse parimaid võimalikke turul kättesaadavaid keskkonnatooteid ja -lahendusi, nõuete mõju konkurentsile ja asjaolu, et eri liikmesriikide mitmesugustel avaliku sektori hankijatel ja võrgustiku sektori hankijatel võib olla erinev eelarvesuutlikkus või muud takistused, näiteks seoses kliimatingimuste või võrgutaristuga.

(101)

Liikmesriike ei tohiks takistada kehtestamast või säilitamast keskkonnahoidlikke riigihankeid käsitlevaid riiklikke meetmeid tooterühmade puhul, mille jaoks ei ole käesoleva määruse kohaseid riigihankenõudeid veel kehtestatud, ega kehtestamast rangemaid riiklikke nõudeid toodetele, mis kuuluvad keskkonnahoidlike riigihangete nõudeid sätestavate rakendusaktide kohaldamisalasse, tingimusel et need meetmed ja nõuded on liidu õigusega kooskõlas.

(102)

Selleks et tagada liidu turul võrdsed konkurentsitingimused ning käesoleva määruse eeldatav kasulikkus ja panus liidu kliima-, energia- ja ringluseesmärkide saavutamisse, on vaja tulemuslikult tagada ökodisaininõuete täitmine. Seepärast tuleks määrust (EL) 2019/1020, millega kehtestatakse liidu turule sisenevate toodete turujärelevalve ja kontrolli horisontaalne raamistik, kohaldada toodete suhtes, millele on käesoleva määruse kohaselt kehtestatud ökodisaininõuded, kui käesolevas määruses puuduvad sama eesmärgi, laadi või mõjuga konkreetsed sätted. Selleks et alandada direktiivi 2009/125/EÜ alusel vastu võetud rakendusmeetmetega hõlmatud toodete problemaatilist nõuetele mittevastavuse taset ja tõhusamalt vältida mittevastavust tulevastele ökodisaininõuetele, ning võttes arvesse käesoleva määruse laiemat kohaldamisala ja suuremaid eesmärke võrreldes direktiiviga 2009/125/EÜ, peaks käesolev määrus sisaldama lisaks erinorme, mis täiendavad määrusega (EL) 2019/1020 loodud raamistikku. Nimetatud normide eesmärk peaks olema veelgi tõhustada liikmesriikide jõupingutuste kavandamist, koordineerimist ja toetamist ning need peaksid andma komisjonile lisavahendid, mis aitaksid tagada, et turujärelevalveasutused võtavad piisavaid meetmeid ökodisaininõuetele mittevastavuse vältimiseks.

(103)

Lisaks turujärelevalveasutustele on ka tollil oluline roll käesoleva määruse täitmise tagamisel seoses imporditud kaupadega ning toll võib sel eesmärgil tugineda nõukogu määrusele (EÜ) nr 515/97 (53).

(104)

Selleks et tagada ökodisaininõuetega seotud asjakohaste kontrollide piisav ulatus, peaksid liikmesriigid esitama määruse (EL) 2019/1020 artiklis 13 sätestatud riiklikus turujärelevalvestrateegias eraldi jao, milles loetletakse tooted või nõuded, mille nad on käesoleva määruse kohaselt määratlenud turujärelevalve prioriteetidena, ning tegevused, mille eesmärk on asjaomaste toodete ökodisaininõuetele mittevastavust vähendada või see lõpetada.

(105)

Käesoleva määruse kohased turujärelevalve prioriteedid tuleks kindlaks määrata selliste objektiivsete kriteeriumide alusel nagu täheldatud mittevastavuse tase või mittevastavusest tulenev keskkonnamõju. Prioriteetide käsitlemiseks kavandatud tegevus peaks omakorda olema proportsionaalne nende prioriteetide seadmiseni viinud asjaoludega.

(106)

Määruses (EL) 2019/1020 osutatud info- ja teavitussüsteemi sisestatud andmete põhjal peaks komisjon koostama aruande, mis sisaldab teavet ökodisaininõuetega seoses tehtud kontrollide laadi ja arvu, tuvastatud mittevastavuse tasemete ning nelja eelmise kalendriaasta jooksul mittevastavuse eest määratud karistuste laadi ja raskusastme kohta. Aruanne peaks sisaldama liikmesriikide tegevuse võrdlust kavandatud tegevusega, soovituslikke võrdlusaluseid ja prioriteetide loetelu turujärelevalveasutuste jaoks. Kaaludes rakendusaktide vastuvõtmist kooskõlas määruse (EL) 2019/1020 artikli 11 lõikega 4, peaks komisjon võtma arvesse käesoleva määruse kohaselt koostatud aruannete tulemusi, võttes aluseks turujärelevalveasutuste poolt määruses (EL) 2019/1020 osutatud info- ja teavitussüsteemi sisestatud teabe, ning konkreetsete riskide või tõsiste rikkumiste korduva tuvastamise korral tegelema asjakohasel juhul käesoleva määruse kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktidega hõlmatud toodete või tooterühmadega, et tagada käesoleva määruse nõuete täitmise kõrge tase.

(107)

Selleks et veelgi tugevdada turujärelevalveasutuste tegevuse koordineerimist, peaks määruse (EL) 2019/1020 kohaselt loodud haldustegevuse koordineerimisrühm tegema kindlaks käesoleva määruse kohaselt turujärelevalve prioriteetidena käsitatavad tooted või nõuded ning käesoleva määruse nõuetele mittevastavuse vähendamise või selle lõpetamise meetmed ning sel eesmärgil korrapäraselt kokku tulema ja määrama kindlaks turujärelevalve ühised prioriteedid, mida tuleb arvesse võtta liikmesriikide riiklikes turujärelevalvestrateegiates, liidu toetuse andmise prioriteedid ja käesoleva määruse kohaselt vastu võetud nõuded, mida kohaldatakse või tõlgendatakse erinevalt, põhjustades seeläbi turumoonutusi.

(108)

Selleks et toetada liikmesriike nende jõupingutustes tagada, et ökodisaininõuetele mittevastavuse vältimiseks võetakse piisavaid meetmeid, peaks komisjon asjakohastel juhtudel kasutama määruses (EL) 2019/1020 sätestatud toetusmeetmeid. Komisjon peaks korraldama ja asjakohasel juhul rahastama ühiseid turujärelevalve- ja katseprojekte ühist huvi pakkuvates valdkondades, ühiseid investeeringuid turujärelevalve võimekusse ning ühiseid koolitusprogramme turujärelevalveasutuste, tolli, teavitavate asutuste ja teada antud asutuste töötajatele. Lisaks peaks komisjon käesoleva määruse kohaselt vastu võetud nõuete ühtlustatud kohaldamise eesmärgil vajaduse korral koostama suunised selle kohta, kuidas neid nõudeid kohaldada ja nende täitmist tagada.

(109)

Tooted tuleks turule lasta üksnes juhul, kui need ei ole ohtlikud. Selleks et võtta paremini arvesse ökodisaininõuete eripära ja tagada, et turujärelevalves keskendutaks nendele nõuetele mittevastavusele, tuleks käesoleva määruse kohaldamisel ohtliku tootena käsitada toodet, mis ökodisaininõudele mittevastavuse tõttu või seetõttu, et vastutav ettevõtja ei täida ökodisaininõuet, võib avaldada keskkonnale või muule kõnealuse nõudega kaitstud avalikule huvile kahjulikku mõju. Seda täpsemat määratlust tuleks kasutada määruse (EL) 2019/1020 artiklite 19 ja 20 kohaldamisel.

(110)

Tuleks kehtestada kord, mille kohaselt huvipooli teavitatakse meetmetest, mida on kavas võtta ohtlike toodete suhtes. See peaks võimaldama ka liikmesriikide turujärelevalveasutustel koostöös asjaomaste ettevõtjatega selliste toodetega seoses varakult tegutsema asuda. Selleks tuleks praegu direktiivis 2009/125/EÜ sisalduvat kaitseklauslit ajakohastada ja viia see kooskõlla kaitsemeetmete menetlustega, mis on sätestatud muudes liidu ühtlustamisõigusaktides ja otsuses nr 768/2008/EÜ.

(111)

Turujärelevalveasutustel peaks olema õigus nõuda ettevõtjatelt parandusmeetmete võtmist, kui leitakse, et toode ei vasta ökodisaininõuetele või et ettevõtja on rikkunud toodete turule laskmise või turul kättesaadavaks tegemise norme või muid talle suunatud norme.

(112)

Delegeeritud õigusaktide vastuvõtmisel vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 290 on eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks ellu kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes (54) sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(113)

Selleks et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused, et teha järgmist: a) kehtestada menetlused, mille alusel antakse välja ja kontrollitakse digitaalseid volitusi juurdepääsuks andmetele, mida ettevõtjad ja muud asjaomased osalejad oma õiguste alusel digitaalses tootepassis säilitavad; b) määrata kindlaks registri ja ELi tollivaldkonna ühtse teeninduskeskkonna sertifikaate käsitleva teabe vahetamise süsteemi ühendamise rakenduskord, mis hõlmab kordumatu registreerimistunnuse edastamist; c) kehtestada märgiste kujundust käsitlevad ühised nõuded; d) vastu võtta ja ajakohastada eneseregulatsioonimeetmete loetelu, mida tunnustatakse aktsepteeritava alternatiivina käesoleva määruse kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktile; e) kehtestada üksikasjad ja vorming, mida tuleb kasutada selleks, et avalikustada tarbijale mõeldud müümata toodete arv, mis on kasutuselt kõrvaldatud; f) kehtestada, muuta või tunnistada kehtetuks ökodisaininõuete ühtseid kirjeldusi ning digitaalsete tootepasside olulisi nõudeid või katse-, mõõtmis- või arvutusmeetodite nõudeid; g) kehtestada miinimumnõuded riigihankelepingutele, mille eesmärk on osta ökodisaininõuetega hõlmatud tooteid või tellida ehitustöid või teenuseid, kui neid tooteid kasutatakse nende lepingute esemeks olevateks tegevusteks; h) otsustada liidu kaitsemeetmete menetluse kohaselt, kas riiklik meede on põhjendatud või mitte. Neid volitusi tuleks kasutada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 (55).

(114)

Selleks et oleks võimalik suurendada usaldust turule lastud toodete vastu, eelkõige seoses toodete vastavusega ökodisaininõuetele, peab avalikkus olema kindel, et nõuetele mittevastavaid tooteid turule laskvate ettevõtjate suhtes kohaldatakse karistusi. Seepärast on vaja, et liikmesriigid kehtestaksid käesoleva määruse rikkumise korral kohaldatavad karistusnormid ja tagaksid nende normide rakendamise. Ettenähtud karistused peaksid olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad ning hõlmama vähemalt trahve ja ajaliselt piiratud kõrvalejätmist hankemenetlustest. Ilma et see piiraks liikmesriikide menetlusautonoomiat ning pädevate asutuste ja kohtunike kaalutlusõigust üksikjuhtudel asjakohaste karistuste määramisel, tuleks käesoleva määruse rikkumise korral määratavate karistuste liikide ja määrade kindlaksmääramiseks kehtestada ühised mitteammendavad kriteeriumid, et hõlbustada karistuste järjepidevamat kohaldamist. Nimetatud kriteeriumid peaksid muu hulgas hõlmama rikkumise laadi, raskusastet ja kestust, vastutava füüsilise või juriidilise isiku finantsseisundit, mida näitab näiteks kogukäive või aastasissetulek, ning rikkumisest saadud ja sellest tulenevat majanduslikku kasu niivõrd, kuivõrd kasu on võimalik kindlaks määrata.

(115)

Komisjon peaks käesolevat määrust hindama. Institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppe punkti 22 kohaselt peaks kõnealune hindamine põhinema viiel kriteeriumil, milleks on tõhusus, mõjusus, asjakohasus, sidusus ja lisaväärtus, ning see peaks olema aluseks võimalike edasiste meetmete mõju hindamisele. Komisjon peaks esitama Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele aruande käesoleva määruse rakendamise ja selle mõju kohta toodete keskkonnakestlikkusele ja siseturu toimimisele. Asjakohastel juhtudel tuleks aruandele lisada ettepanek käesoleva määruse muutmiseks.

(116)

Komisjon peaks hindama nõuete kehtestamise võimalikku kasu ka toodete sotsiaalsete aspektide seisukohalt. Selle hindamise raames peaks komisjon kaaluma, mil määral võiksid nimetatud nõuded täiendada liidu õigust, ning käsitleda seeläbi äriühingute tegevusest ja toodetest tulenevat kahjulikku mõju inim- ja sotsiaalsetele õigustele. Seetõttu peaks komisjon hindama nelja aasta jooksul alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast sotsiaalse kestlikkuse nõuete käesoleva määruse kohaldamisalasse lisamisest saadavat võimalikku kasu. Komisjon peaks esitama Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele hindamisaruande. Asjakohastel juhtudel tuleks aruandele lisada seadusandlik ettepanek käesoleva määruse muutmiseks.

(117)

Selleks et hõlbustada käesoleva määruse täitmise tagamist erasektoris, peaks tarbijatel, kes on toote ökodisaininõuetele mittevastavuse tõttu kahju kandnud, olema õigus nõuda selle kahju hüvitamist toote tootjalt, või kui tootja ei asu liidus, importijalt või tootja volitatud esindajalt, või kui ükski neist ettevõtjatest ei asu liidus, ekspediitorteenuse osutajalt. Selline õigus hüvitisele ei tohiks piirata muid liidu õiguse alusel tarbijatele kättesaadavaid õiguskaitsevahendeid, näiteks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/771 (56) kohaselt müüdud kauba mittevastavuse korral müüja vastu võetavaid õiguskaitsevahendeid. Lisaks ei tohiks liikmesriike takistada säilitamast või kehtestamast tarbijate õigust kasutada muid liikmesriigi õigusega kooskõlas olevaid õiguskaitsevahendeid, nagu ökodisaininõuetega vastuolus olevate toodete parandamine või asendamine.

(118)

Tarbijatel peaks olema õigus jõustada oma õigusi seoses käesoleva määruse alusel tootjatele ja kohaldatavatel juhtudel importijatele, volitatud esindajatele ja ekspediitorteenuse osutajatele pandud kohustustega esindushagide kaudu kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2020/1828 (57). Selleks tuleks käesolevas määruses sätestada, et direktiivi (EL) 2020/1828 kohaldatakse esindushagide suhtes, mis puudutavad käesoleva määruse rikkumist tootjate ja kohaldatavatel juhtudel importijate, volitatud esindajate ja ekspediitorteenuse osutajate poolt, kes kvalifitseeruvad kõnealuse direktiivi artikli 3 punkti 2 kohaselt kauplejateks, ning mis kahjustavad või võivad kahjustada tarbijate kollektiivseid huve. Seetõttu tuleks kõnealuse direktiivi I lisa vastavalt muuta. Liikmesriikide ülesanne on tagada, et see muudatus kajastuks nende ülevõtmismeetmetes, mis on vastu võetud kooskõlas kõnealuse direktiiviga, kuigi asjaomaste riigisiseste ülevõtmismeetmete vastuvõtmine ei ole tingimus, millest sõltuks kõnealuse direktiivi kohaldamine nende esindushagide suhtes. Kõnealuse direktiivi kohaldatavus esindushagide suhtes, mis on esitatud tootjate ja kohaldatavatel juhtudel importijate, volitatud esindajate ja ekspediitorteenuse osutajate selliste käesoleva määruse sätete rikkumise vastu, mis kahjustavad või võivad kahjustada tarbijate kollektiivseid huve, peaks algama alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast.

(119)

On vaja, et ökodisaininõudeid kohaldataks võimalikult paljudele toodetele, mitte ainult energiamõjuga toodetele, ning et ökodisaininõuete määratlust laiendataks nii, et see hõlmaks kõiki ringluse aspekte. Samuti on vaja tagada käesoleva määruse kooskõla määruses (EÜ) nr 765/2008 ja otsuses nr 768/2008/EÜ sätestatud uue õigusraamistikuga ning parandada turujärelevalvega seotud sätteid. Seepärast tuleks direktiiv 2009/125/EÜ asendada. Selleks et tagada õiguskindlus kõigile ettevõtjatele alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast ja kindlustada siseturul tegutsevatele ettevõtjatele võrdsed tingimused, peaksid tarbijale mõeldud müümata toodete kasutuselt kõrvaldamise, nõuetest kõrvalehoidmise ja turujärelevalvega seotud läbipaistvuskohustused olema ühetaoliselt kohaldatavad kõigi ettevõtjate suhtes kogu liidus. Direktiiv 2009/125/EÜ tuleks seetõttu asendada määrusega.

(120)

Ökodisaini ja energiamärgistuse tööplaanis aastateks 2022–2024, mis on esitatud komisjoni 4. mai 2022. aasta teatises, määrati kindlaks energiamõjuga toodete alal tehtava töö poliitilised prioriteedid. Ajaks, mil käesoleva määruse sätted jõustuvad, on direktiivi 2009/125/EÜ kohaste ökodisaininõuete teostatavuse hindamist puudutavas ettevalmistustöös juba tehtud suuri edusamme päikesepaneelide, kütteseadmete ja veesoojendite-kütteseadmete, veesoojendite, tahkekütuse-kohtkütteseadmete, kliimaseadmete, sealhulgas õhk-õhk-soojuspumpade ja olmeventilaatorite, tahkekütusekatelde, õhukütte- ja jahutusseadmete ventilatsiooniseadmete, tolmuimejate, toiduvalmistamisseadmete, veepumpade, tööstuslike ventilaatorite, ringluspumpade, välistoiteallikate, arvutite, serverite ja andmesalvestustoodete, jõutrafode ning tööstuslike jahutusseadmete ja pilditöötlusseadmete vallas. Tänu sellele ettevalmistustööle on kindlaks tehtud palju energia ja materjalide säästmise võimalusi ning on peetud laiahaardelisi konsultatsioone kodanike ja sidusrühmadega. Kõnealuse ettevalmistustöö uuesti ettevõtmine käesoleva määruse alusel tooks kaasa suure viivituse kõnealuste toodete energia- ja materjalisäästu nõuete vastuvõtmisel. Seetõttu on selle ettevalmistustöö ärakasutamiseks vaja kehtestada üleminekusätted, mille alusel võib nimetatud tooteid käsitlevad rakendusmeetmed vastu võtta vastavalt direktiivile 2009/125/EÜ 31. detsembriks 2026. Lisaks tuleks direktiivi 2009/125/EÜ artikli 15 alusel vastu võetud rakendusmeetmete tõrgeteta toimimise tagamiseks võtta asjakohasel juhul ja hiljemalt 31. detsembriks 2030 vastu tehnilisi küsimusi käsitlevad vajalikud muudatused kooskõlas kõnealuse direktiivi asjakohaste sätetega.

(121)

Selleks et tagada õiguskindlus ja järjepidevus toodete puhul, mis lastakse turule või võetakse kasutusele kooskõlas rakendusmeetmetega, mis on vastu võetud vastavalt direktiivi 2009/125/EÜ sellele redaktsioonile, mida kohaldatakse käesoleva määruse jõustumise kuupäeval, peaksid need meetmed jääma jõusse ka pärast seda kuupäeva, kuni need tunnistatakse kehtetuks käesoleva määruse kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktiga. Samadel põhjustel peaksid direktiivi 2009/125/EÜ mitu sätet jääma täielikult jõusse seoses nende rakendusmeetmete kohaldamisega. See puudutab direktiivi 2009/125/EÜ neid sätteid, millega jäetakse direktiivi kohaldamisalast välja inimeste ja kaupade veoks ette nähtud transpordivahendid, kehtestatakse rakendusmeetmete seisukohast asjakohased määratlused, määratakse kindlaks ettevõtjate kohustused seoses turule lastavate toodetega, nähakse ette asjakohaste vastavushindamismenetluste ja EÜ vastavusdeklaratsiooni üksikasjad, kehtestatakse nõuetele vastavuse eeldus toodete puhul, millele on antud ELi ökomärgis, ning võimaldatakse võtta harmoneeritud standarditega seoses vajalikke meetmeid. Arvestades, et on oluline tagada kaupade vaba liikumine, keelata toodete toimimise ebaseaduslik muutmine selleks, et saavutada soodsam tulemus, ning tõhusalt tagada ökodisaininõuete täitmine, tuleks käesoleva määruse asjakohaseid sätteid kohaldada energiamõjuga toodete suhtes, mis lastakse turule vastavalt direktiivi 2009/125/EÜ rakendusmeetmetele.

(122)

Kuna käesoleva määruse eesmärke, nimelt parandada toodete keskkonnakestlikkust ja tagada ökodisaininõuetega hõlmatud toodete vaba liikumine siseturul, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab neid meetme ulatuse ja toime tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale,