32023R2124

Language
- My EUR-Lex
- Sign in
- Register
- My recent searches (0)

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Search tips

Need more search options? Use the Advanced search

EUROPA
EUR-Lex home
Määrus - EL - 2023/2124 - EN - EUR-Lex

Document 32023R2124

Help

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2023/2124, 4. oktoober 2023, mis käsitleb teatavaid kalapüüki käsitlevaid sätteid Vahemere üldise kalanduskomisjoni (GFCM) lepinguga hõlmatud piirkonnas (uuesti sõnastatud)

PE/24/2023/REV/1

ELT L, 2023/2124, 12.10.2023, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2023/2124/oj (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, GA, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

Legal status of the document In force

ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2023/2124/oj

HTML

PDF - authentic OJ

e-signature

How to verify the authenticity of the Official Journal

Teataja
Euroopa Liidu

Seeria L

2023/2124

12.10.2023

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2023/2124,

4. oktoober 2023,

mis käsitleb teatavaid kalapüüki käsitlevaid sätteid Vahemere üldise kalanduskomisjoni (GFCM) lepinguga hõlmatud piirkonnas (uuesti sõnastatud)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 43 lõiget 2,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (2)

ning arvestades järgmist:

(1)	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1343/2011 (3) on korduvalt oluliselt muudetud (4). Kuna kõnealusesse määrusesse on vaja teha uusi muudatusi, tuleks see selguse huvides uuesti sõnastada.

(2)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1380/2013 (5) sätestatud ühise kalanduspoliitika üks eesmärke on tagada, et kalapüük ja vesiviljelus oleksid pikas perspektiivis ökoloogiliselt jätkusuutlikud ning et neid majandataks viisil, mis on kooskõlas majandusliku, sotsiaalse ja tööhõivealase kasu saamise ja toiduvarude parema kättesaadavuse eesmärkidega.

(3)	Euroopa Ühendus ühines Vahemere üldise kalanduskomisjoni asutamislepinguga (edaspidi „GFCMi leping“) vastavalt nõukogu otsusele 98/416/EÜ (6).

(4)	GFCMi lepinguga nähakse ette sobiv mitmepoolse koostöö raamistik, et edendada Vahemere ja Musta mere vee-elusressursside arendamist, kaitsmist, otstarbekat majandamist ja parimat kasutamist ulatuses, mida peetakse jätkusuutlikuks ning mille puhul on hävinemise risk väike.

(5)	Liit ning Bulgaaria, Kreeka, Hispaania, Prantsusmaa, Horvaatia, Itaalia, Küpros, Malta, Rumeenia ja Sloveenia on GFCMi lepingu osalised.

(6)

Vahemere üldise kalanduskomisjoni (edaspidi „GFCM“) soovitused on lepinguosalistele siduvad. Kuna liit on GFCMi lepingu osaline, on kõnealused soovitused liidule siduvad ning need tuleks liidu õiguses rakendada, välja arvatud juhul, kui nende sisu on juba liidu õigusega hõlmatud. Liit peab tagama, et liidu püügitegevus liidu vetest väljaspool põhineb samadel põhimõtetel ja standarditel, mida kohaldatakse liidu õiguse alusel, edendades samal ajal liidu ja kolmandate riikide käitajate võrdseid võimalusi.

(7)

Nimetatud põhjustel ning arvestades asjaolu, et soovituste püsiva olemuse tõttu on nende liidu õiguses rakendamiseks samuti vajalik püsiv õigusakt, oleks asjakohane rakendada kõnealused soovitused üheainsa õigusaktiga, millega tagatakse õigusselgus ja õiguslik etteaimatavus liidu käitajate jaoks GFCMiga hõlmatud vetes ning mida saaks tulevaste soovituste lisamiseks muuta.

(8)

Kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/473 (7) artikliga 4 peab Euroopa Kalanduskontrolli Amet (EFCA) komisjoni taotlusel abistama liitu ja liikmesriike suhetes kolmandate riikide ja piirkondlike rahvusvaheliste kalandusorganisatsioonidega, mille liige liit on. Kui see on vajalik liidu kohustuste täitmiseks, koordineerib EFCA komisjoni taotlusel kooskõlas kõnealuse määrusega liikmesriikide kontrolli- ja inspekteerimistegevust rahvusvaheliste kontrolli- ja inspekteerimisprogrammide alusel. Seepärast on asjakohane võtta vastu sätted, mille kohaselt on EFCA – kui komisjon on EFCA selleks määranud – asutus, mis saab liikmesriikidelt kontrolli ja inspekteerimisega seotud teavet, näiteks merel koostatud inspekteerimisaruandeid.

(9)

Majandamismeetmed ja -soovitused peaksid põhinema parimatel kättesaadavatel teaduslikel nõuannetel. Majandamismeetmete aluseks olev teaduslik nõuanne peaks tuginema laevastiku püügivõimsust ja püügitegevust, kasutatud ressursside bioloogilist seisundit ning kalandusega seotud sotsiaalset ja majanduslikku olukorda käsitlevate andmete teaduslikule kasutusele. Kõnealused andmed tuleb koguda ja esitada õigel ajal, et GFCMi allorganitel oleks võimalik ette valmistada nõuannet, milles tuleks arvesse võtta bioloogilisi, sotsiaal-majanduslikke ja keskkonnaaspekte.

(10)	Alates 2005. aastast toimunud GFCMi iga-aastastel istungitel on vastu võetud mitu soovitust ja resolutsiooni teatava kalapüügi kohta GFCMi lepingu piirkonnas, mis on liidu õiguses rakendatud peamiselt määrusega (EL) nr 1343/2011.

(11)

GFCM võttis 2019. aasta istungil vastu soovituse GFCM/43/2019/8, millega muudetakse soovituse GFCM/33/2009/8 sätet 13 ja I lisa. Kuigi nõukogu määrus (EÜ) nr 1005/2008 (8) hõlmab osaliselt kõnealuse soovituse sisu, tuleks käesoleva määrusega liidu õiguses rakendada meetmed, mis on kõnealuses soovituses küll esitatud, kuid mida liidu õigus veel ei hõlma.

(12)

GFCM võttis 2019. aasta istungil vastu soovituse GFCM/43/2019/4 majandamiskava kohta punase vääriskoralli säästvaks kasutamiseks Vahemerel ning millega tunnistati kehtetuks soovitused GFCM/35/2011/2, GFCM/36/2012/1, GFCM/40/2016/7 ja GFCM/41/2017/5. Käesoleva määrusega tuleks liidu õiguses rakendada meetmed, mis on kõnealuses soovituses küll esitatud, kuid mida liidu õigus veel ei hõlma.

(13)

GFCM võttis 2018. aasta istungil vastu soovituse GFCM/42/2018/2 kalavarude majandamismeetmete kohta haide ja raide kaitseks GFCMi lepingu piirkonnas ning millega muudeti soovitust GFCM/36/2012/3. Käesoleva määrusega tuleks liidu õiguses rakendada meetmed, mis on kõnealuses soovituses küll esitatud, kuid mida liidu õigus veel ei hõlma.

(14)

GFCM võttis 2018. aasta istungil vastu soovituse GFCM/42/2018/8 Aadria merel kohaldatavate väikeste pelaagiliste liikide erakorraliste meetmete kohta aastatel 2019–2021 ning millega asendati soovitus GFCM/38/2014/1. Käesoleva määrusega tuleks liidu õiguses rakendada meetmed, mis on kõnealuses soovituses küll esitatud, kuid mida liidu õigus veel ei hõlma.

(15)	Oluline on hinnata harrastuskalapüügi saaki GFCMiga hõlmatud vetes, kui see on asjakohane, et võimaldada teaduslikul nõuandekomiteel anda kirjeldavat teavet ja nõuandeid harrastuskalapüügi saagi hindamise kohta.

(16)

Soovitustes GFCM/37/2013/1 ja GFCM/42/2018/8 kehtestatud GFCMi meetmed hõlmavad pardal hoidmise ja lossimise keeldu, mida tuleks rakendada liidu õiguses kooskõlas määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikega 2. Nõuetekohase rakendamise eesmärgil tuleks koostada riiklikud kontrolli-, seire- ja järelevalveprogrammid, mille komisjon peaks igal aastal GFCMi sekretariaadile edastama.

(17)

GFCM võttis 2018. aasta istungil vastu soovituse GFCM/42/2018/5 Sitsiilia väina põhjalähedaste kalavarude mitmeaastase majandamiskava kehtestamise kohta ning millega tunnistati kehtetuks soovitused GFCM/39/2015/2 ja GFCM/40/2016/4. Käesoleva määrusega tuleks liidu õiguses rakendada meetmed, mis on kõnealuses soovituses küll esitatud, kuid mida liidu õigus veel ei hõlma.

(18)

GFCM võttis 2019. aasta istungil vastu soovituse GFCM/43/2019/3, millega muudetakse soovitust GFCM/41/2017/4 Mustas meres kohaldatava hariliku kammelja püügi mitmeaastase majandamiskava kohta. Käesoleva määrusega tuleks liidu õiguses rakendada meetmed, mis on kõnealuses soovituses küll esitatud, kuid mida liidu õigus veel ei hõlma.

(19)	GFCM võttis 2019. aasta istungil vastu soovituse GFCM/43/2019/2 Alboráni mere mustlaik-besuugo säästvat kasutamist käsitleva majandamiskava kohta. Käesoleva määrusega tuleks liidu õiguses rakendada meetmed, mis on kõnealuses soovituses küll esitatud, kuid mida liidu õigus veel ei hõlma.

(20)

Mõne püügivahendi selektiivsus ei tohi segapüügi puhul Vahemerel langeda alla teatava taseme. Lisaks püügikoormuse üldisele kontrollimisele ja piiramisele on eriti oluline vähendada püügikoormust oluliste kalavarude täiskasvanud isendite kogunemise piirkondades, et tagada piisavalt väike paljunemise häirimise risk, mis võimaldaks nende säästvat kasutamist. Seepärast on kõigepealt soovitav vähendada teadusliku nõuandekomitee uuritud piirkonna püügikoormust endiste tasemeteni ning seejärel mitte lubada nimetatud tasemete suurendamist.

(21)

GFCM võttis 2018. aasta istungil vastu soovituse GFCM/42/2018/1 Vahemerel kohaldatava euroopa angerja püügi mitmeaastase majandamiskava kohta. Kõnealuse soovitusega kehtestatakse Vahemerel kohaldatava euroopa angerja püügi mitmeaastane majandamiskava kooskõlas ettevaatusprintsiibil põhineva käsitlusega kalavarude majandamisele. Käesoleva määrusega tuleks liidu õiguses rakendada meetmed, mis on kõnealuses soovituses küll esitatud, kuid mida liidu õigus veel ei hõlma.

(22)

GFCM võttis 2018. aasta istungil vastu soovituse GFCM/42/2018/3 Levandi meres kohaldatava hiid-lehthännaku ja sinipunaka aadelkreveti säästva traalpüügi mitmeaastase majandamiskava kohta. Käesoleva määrusega tuleks liidu õiguses rakendada meetmed, mis on kõnealuses soovituses küll esitatud, kuid mida liidu õigus veel ei hõlma.

(23)

GFCM võttis 2018. aasta istungil vastu soovituse GFCM/42/2018/4 Joonia meres kohaldatava hiid-lehthännaku ja sinipunaka aadelkreveti säästva traalpüügi mitmeaastase majandamiskava kohta. Käesoleva määrusega tuleks liidu õiguses rakendada meetmed, mida on kõnealuses soovituses küll esitatud, kuid mida liidu õigusveel ei hõlma.

(24)	GFCM võttis 2018. aasta istungil vastu soovituse GFCM/42/2018/7 Vahemerel kohaldatava tavalise sinikrabi piirkondliku teadusprogrammi kohta. Käesoleva määrusega tuleks liidu õiguses rakendada meetmed, mis on kõnealuses soovituses küll esitatud, kuid mida liidu õigus veel ei hõlma.

(25)	GFCM võttis 2018. aasta istungil vastu soovituse GFCM/42/2018/9 Mustal merel kohaldatava meriteo piirkondliku teadusprogrammi kohta. Käesoleva määrusega tuleks liidu õiguses rakendada meetmed, mis on kõnealuses soovituses küll esitatud, kuid mida liidu õigus veel ei hõlma.

(26)

GFCM võttis 2019. aasta istungil vastu soovituse GFCM/43/2019/1 Vahemerel kohaldatavate majandamismeetmete kohta hariliku kuldmakrelli püügil ankurdatud peibutuspüügivahenditega. Kõnealuse soovitusega täiendatakse soovitust GFCM/30/2006/2 püügikeeluaja kehtestamise kohta hariliku kuldmakrelli püügil peibutuspüügivahenditega ning sellega kehtestatakse majandamismeetmed ankurdatud peibutuspüügivahendite kasutamiseks hariliku kuldmakrelli püügil GFCMi lepingu piirkonnas. Käesoleva määrusega tuleks liidu õiguses rakendada meetmed, mis on kõnealuses soovituses küll esitatud, kuid mida liidu õigus veel ei hõlma.

(27)

GFCM võttis 2019. aasta istungil vastu soovituse GFCM/43/2019/6 Sitsiilia väinas kohaldatavate majandamismeetmete kohta hiid-lehthännaku ja sinipunaka aadelkreveti säästval traalpüügil. Käesoleva määrusega tuleks liidu õiguses rakendada meetmed, mis on kõnealuses soovituses küll esitatud, kuid mida liidu õigus veel ei hõlma.

(28)

Komisjonile tuleks anda rakendamisvolitused, et tagada käesoleva määruse sätete rakendamiseks ühetaolised tingimused seoses GFCMi sekretariaadiga tehtava koostöö ja teabevahetusega ning seoses püügikeelualadel toimunud püügitegevuse aruande vormi ja edastamisega järgmise kohta: halva ilma tõttu kaotsiläinud päevade kuldmakrelli püügikeeluajale ülekandmise taotlused ja sellise ülekandmise aruanne; ning kuldmakrelli püügi kohta andmete kogumise kontekstis esitatav aruanne. Kõnealuseid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja määrusega (EL) nr 182/2011 (9).

(29)

Selleks et tagada liidu GFCMi lepingust tulenevate kohustuste jätkuv täitmine, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte liidu õiguses juba rakendatud kehtivate GFCM meetmete liidule siduvaks saanud muudatuste liidu õigusesse rakendamise kohta seoses GFCMi sekretariaadile püügiloaga laevade nimekirja edastamisega GFCMi registrisse kandmiseks; punase vääriskoralli kaitsemeetmete eranditega; punase vääriskoralli alalise püügidokumentide süsteemi (CDS) rakendamisega; sadamariigi meetmetega; GFCMi geograafiliste alapiirkondade tabeli, kaardi ja geograafiliste koordinaatidega; laevade inspekteerimismenetlusega sadamariigis ning GFCMi statistiliste maatriksitega. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes (10) sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I JAOTIS

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Reguleerimisese

Käesolevas määruses sätestatakse normid, milles käsitletakse Vahemere üldises kalanduskomisjonis (edaspidi „GFCM“) kehtestatud kalandus- ja vesiviljelustooteid käsitlevate kaitse-, majandamis-, kasutus-, seire-, turustus- ning täitmise tagamise meetmete kohaldamist liidus.

Artikkel 2

Kohaldamisala

1. Käesolevat määrust kohaldatakse liidu kalalaevade ja liikmesriikide kodanike töönduspüügiga ja vesiviljelusega seotud tegevuse ning käesolevas määruses kindlaks määratud juhtudel harrastuskalapüügi suhtes GFCMi lepingu piirkonnas.

Käesoleva määruse kohaldamine ei piira nõukogu määruse (EÜ) nr 1967/2006 (11) kohaldamist.

2. Erandina lõikest 1 ei kohaldata käesolevat määrust püügitoimingute suhtes, mis toimuvad üksnes lipuliikmesriigi loal ja järelevalve all tehtavate teadusuuringute otstarbel ning millest on eelnevalt teavitatud komisjoni ja liikmesriike, kelle vetes uuringud toimuvad, kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti. Teadusuuringute eesmärgil püügitoiminguid teostav liikmesriik teavitab komisjoni ja liikmesriike, kelle vetes uuringud toimuvad, ning kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomiteed kogu püügitoimingute raames püütud saagist.

Artikkel 3

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse lisaks määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 4, määruse (EÜ) nr 1967/2006 artiklis 2, nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 (12) artiklis 4, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/1022 (13) artikli 2 punktides 1–13 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/1241 (14) artiklis 6 sätestatud mõistetele järgmisi mõisteid:

1)	„GFCMi lepingu piirkond“ – Vahemeri ja Must meri, nagu on kirjeldatud GFCMi lepingus;

2)	„puhvertsoon“ – püügikeeluala ümbritsev ala, mille eesmärk on ära hoida juhuslikku juurdepääsu sellele püügikeelualale ja tugevdada seda ümbritseva ala kaitset;

3)	„püügipäev“ – katkematu 24 tunni pikkune ajavahemik või osa sellest, mille kestel laev viibib GFCMi lepingu piirkonnas ega ole sadamas;

4)	„andmete kogumise võrdlusraamistiku (DCRF) käsiraamat“ – DCRFi rakendamise käsiraamat, mille on koostanud teaduslik nõuandekomitee ja kinnitanud GFCM;

5)	„ühtne laevastikuregistri number (CFR-number)“ – komisjoni rakendusmääruse (EL) 2017/218 (15) artikli 2 punktis l määratletud ühtne laevastikuregistri number;

6)	„eluskaal“ – värske saagi mass, mis on kaalutud kohe pärast püügitoimingu lõppu või ühepäevase püügireisi puhul hiljemalt enne saagi lossimist määratud lossimiskohas;

7)	„punase vääriskoralli madalik“ – muutuva pindalaga ala, kus punase vääriskoralli (Corallium rubrum) kolooniad on suhteliselt rikkalikud;

8)	„punase vääriskoralli koloonia“ – punase vääriskoralli (Corallium rubrum) püügil kasutatav bioloogiline üksus, mis kujutab endast geneetilist üksust, mille on moodustanud sajad/tuhanded punase vääriskoralli polüübid, mis võivad olla puukujulised ja mitme oksaga.

II JAOTIS

TEATAVATE LIIKIDE MAJANDAMISE, KAITSE JA KONTROLLI MEETMED

I PEATÜKK

Euroopa angerjas

Artikkel 4

Kohaldamisala

Käesolevat peatükki kohaldatakse püügitegevuse suhtes, mis on seotud euroopa angerja (Anguilla anguilla) siht-, juhu- ja harrastuskalapüügiga Vahemere kõigil I lisas kindlaks määratud merealadel, sealhulgas mageveekogudes ning ülemineku- ja riimvetes, nagu laguunid ja estuaarid.

Artikkel 5

Püügikeelualad

1. Liikmesriigid võivad euroopa angerja täiendavaks kaitsmiseks kehtestada püügikeelualasid. Püügikeelualade asukoht ja piirid peavad olema kooskõlas euroopa angerja peamiste elupaikade jaotusega asjaomases liikmesriigis.

2. Lõikes 1 osutatud aladel on euroopa angerja püük keelatud. Nimetatud aladel juhuslikult püütud isendid lastakse kohe pärast püüki vette tagasi.

Artikkel 6

Tehnilised meetmed

Ilma et see piiraks määruse (EL) 2019/1241 kohaldamist, määratakse liikmesriikide poolt nõukogu määruse (EÜ) nr 1100/2007 (16) artikli 2 kohaselt vastu võetud riiklikes majandamiskavades ja riiklikes majandamismeetmetes kindlaks tehnilised meetmed, näiteks lubatud püügivahendid ja võrgusilma suurus.

Artikkel 7

Lisameetmed

1. Liikmesriigid võivad kooskõlas määruse (EÜ) nr 1100/2007 artikliga 2 võtta vastu vabatahtlikke meetmeid oma riikliku majandamiskava või riiklike majandamismeetmete täiendamiseks, võttes muu hulgas arvesse euroopa angerja kaitsestaatust nende vetes, euroopa angerja püügi mõju nende vetes ja muid inimtegevusest tingitud suremuse põhjuseid.

2. Liikmesriigid edastavad kooskõlas lõikega 1 vastu võetud meetmed komisjonile hiljemalt kahe nädala jooksul pärast nende jõustumist ning komisjon edastab kõnealused meetmed GFCMi sekretariaadile ühe kuu jooksul alates nende jõustumisest.

Artikkel 8

Meetmete rakendamine

1. Liikmesriigid esitavad komisjonile aruande käesolevas peatükis sätestatud meetmete rakendamise kohta hiljemalt üks kuu enne GFCMi 45. istungit.

2. Komisjon edastab lõikes 1 osutatud aruande GFCMi sekretariaadile hiljemalt GFCMi 45. istungiks. Nimetatud aruanne võib sisaldada riiklikes majandamiskavades ja muudes meetmetes sisalduvate meetmete mõju hinnangut.

Artikkel 9

Püügiluba

1. Liikmesriigid edastavad igal aastal 10. juuniks komisjonile määruse (EÜ) nr 1100/2007 artikli 11 lõike 1 kohase nimekirja kõigist püügiloaga kalalaevadest. Komisjon edastab kõnealuse nimekirja GFCMi sekretariaadile igal aastal 30. juuniks.

2. Liikmesriigid edastavad komisjonile viivitamata lõikes 1 osutatud nimekirja muudatused. Komisjon edastab kõnealused muudatused viivitamata GFCMi sekretariaadile.

Artikkel 10

Lubatud ülemineku- ja riimveed

1. Liikmesriigid koostavad 1. jaanuariks 2020 nimekirja kõigist lubatud ülemineku- ja riimvetest, nagu laguunid ja estuaarid, kuhu paigutatakse euroopa angerja püügiks alalisi traditsioonilisi seisevpüüniseid, ning ajakohastavad seda nimekirja.

2. Liikmesriigid edastavad lõikes 1 osutatud nimekirja komisjonile igal aastal 10. juuniks. Komisjon edastab kõnealuse nimekirja GFCMi sekretariaadile igal aastal 30. juuniks.

3. Liikmesriigid edastavad komisjonile viivitamata lõikes 1 osutatud nimekirja muudatused. Komisjon edastab kõnealused muudatused viivitamata GFCMi sekretariaadile.

Artikkel 11

Määratud lossimiskohad

1. Euroopa angerja lossimine on lubatud ainult iga liikmesriigi poolt selleks määratud lossimiskohtades.

2. Erandina lõikest 1 võivad liikmesriigid võtta määratud lossimiskohtade suhtes alternatiivsed meetmed, tingimusel et need meetmed aitavad tulemuslikult võidelda ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastu.

Artikkel 12

Saagi registreerimine

1. Euroopa angerja püügiluba omavate kalalaevade kalurid või kaptenid registreerivad oma saagi eluskaalus, olenemata saagi ja korje eluskaalust.

2. Ülemineku- ja riimvetes, nagu laguunid ja estuaarid, kus euroopa angerja püük jätkub alaliste traditsiooniliste seisevpüünistega, registreerivad püügiluba omavate kalalaevade kalurid või kaptenid oma saagi eluskaalus.

3. Ilma et see piiraks määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 14 kohaldamist, registreerivad kalalaevade kaptenid püügipäevikus euroopa angerja igapäevased püügid, olenemata saagi eluskaalust.

II PEATÜKK

Hiid-lehthännak ja sinipunakas aadelkrevett

I jagu

Levandi meri

Artikkel 13

Kohaldamisala

Käesolevat jagu kohaldatakse hiid-lehthännaku (Aristaeomorpha foliacea) ning sinipunaka aadelkreveti (Aristeus antennatus) traalpüügi suhtes, mis toimub geograafilistes alapiirkondades 24, 25, 26 ja 27, nagu on kindlaks määratud I lisas.

Artikkel 14

Teaduslik seire

Liikmesriigid tagavad igal aastal käesoleva jao kohaldamisalasse kuuluvate liikide seisundi piisava teadusliku seire, mis võimaldab teaduslikul nõuandekomiteel ette valmistada oma nõuanded, milles tuleks arvesse võtta bioloogilisi, sotsiaal-majanduslikke ja keskkonnaaspekte.

Artikkel 15

Püügiloaga ja aktiivsete laevade nimekiri

1. Liikmesriigid edastavad komisjonile igal aastal 10. jaanuariks nimekirja kõigist kalalaevadest, millel on konkreetsel aastal lubatud püüda ja mis aktiivselt püüavad artiklis 13 nimetatud liike. Komisjon edastab kõnealuse nimekirja GFCMi sekretariaadile igal aastal 31. jaanuariks. See nimekiri sisaldab iga laeva kohta VIII lisas osutatud teavet.

2. Kalalaeval, mis ei ole kantud lõike 1 alusel koostatud nimekirja, ei lubata ühelgi püügireisil püüda, pardal hoida ega lossida artiklis 13 nimetatud liike rohkem kui 3 % kogusaagi eluskaalust.

3. Liikmesriigid teavitavad komisjoni viivitamatult igast püügiloaga kalalaevade nimekirjas tehtud täiendusest, välja jätmisest või muudatusest alati pärast nende tegemist. Komisjon edastab kõnealused muudatused viivitamata GFCMi sekretariaadile.

Artikkel 16

Püügitegevus

Liikmesriigid esitavad komisjonile igal aastal 31. juuliks üksikasjaliku aruande käesoleva jao kohaldamisala raames püüdvate kalalaevade eelmise aasta püügitegevuse kohta. Komisjon edastab kõnealuse aruande GFCMi sekretariaadile igal aastal 31. augustiks. Kõnealune aruanne sisaldab vähemalt järgmist:

1)	püügipäevad;

2)	püügipiirkond;

kogupüük.

Artikkel 17

Ruumilised või ajalised lisapiirangud

1. Liikmesriigid võivad lisaks olemasolevatele ruumilistele või ajalistele piirangutele kehtestada lisapiiranguid, millega võib püügitegevust keelata või piirata, et kaitsta noorisendite kogunemise piirkondi.

2. Liikmesriigid teatavad komisjonile viivitamata kõigist ruumilistest või ajalistest lisapiirangutest, kui need on kehtestatud. Komisjon teavitab nendest viivitamata GFCMi sekretariaati.

Artikkel 18

Aruandluskohustus

Olenemata määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 14 lõikest 1 deklareerivad käesoleva jao kohaldamisala raames aktiivselt püüdvate püügiloaga kalalaevade kalurid või kaptenid hiid-lehthännaku ja sinipunaka aadelkreveti kogu püügi ja kaaspüügi, olenemata saagi eluskaalust.

Artikkel 19

Määratud lossimiskohad

1. Liikmesriigid määravad lossimiskohad, kus käesoleva jao kohaldamisala raames aktiivselt püüdvad laevad lossivad ja laadivad saaki ümber. Iga määratud lossimiskoha puhul määravad liikmesriigid kindlaks lossimise ja ümberlaadimise ajad ja kohad.

2. Käesoleva jao kohaldamisalasse kuuluvate liikide mis tahes koguste lossimine või ümberlaadimine kalalaevadelt mujal kui liikmesriikide poolt kooskõlas lõikega 1 määratud lossimiskohtades on keelatud.

3. Liikmesriigid edastavad määratud lossimiskohtade nimekirja muudatused komisjonile igal aastal 15. novembriks. Komisjon edastab kõnealuse nimekirja GFCMi sekretariaadile igal aastal 30. novembriks.

Artikkel 20

Laevaseiresüsteem

Olenemata määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 9 lõikest 2 peavad kõik käesoleva jao kohaldamisala raames aktiivselt püüdvad laevad, mille kogupikkus on üle 10 meetri, olema varustatud laevaseiresüsteemiga (VMS-süsteem).

Artikkel 21

Püügipäevik

Olenemata määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 14 lõikest 1 peavad käesoleva jao kohaldamisala raames püüdvad püügiloaga kalalaevad pardal hiid-lehthännaku ja sinipunaka aadelkreveti püügipäevikut, kuhu kantakse igapäevane saak ja deklareeritakse see, olenemata saagi eluskaalust, kooskõlas käesoleva määruse artikliga 18.

II jagu

Joonia meri

Artikkel 22

Kohaldamisala

Käesolevat jagu kohaldatakse hiid-lehthännaku (Aristaeomorpha foliacea) ning sinipunaka aadelkreveti (Aristeus antennatus) traalpüügi suhtes geograafilistes alapiirkondades 19, 20 ja 21, nagu on kindlaks määratud I lisas.

Artikkel 23

Teaduslik seire

Artikkel 24

Püügiloaga ja aktiivsete laevade nimekiri

1. Liikmesriigid edastavad komisjonile igal aastal 10. jaanuariks nimekirja kõigist nende lipu all sõitvatest kalalaevadest, millel on konkreetsel aastal lubatud püüda ja mis aktiivselt püüavad artiklis 22 loetletud liike. Komisjon edastab kõnealuse nimekirja GFCMi sekretariaadile igal aastal 31. jaanuariks. See nimekiri sisaldab iga laeva kohta VIII lisas osutatud teavet.

2. Kalalaeval, mis ei ole kantud lõikes 1 osutatud nimekirja, ei lubata ühelgi püügireisil püüda, pardal hoida ega lossida artiklis 22 loetletud liike rohkem kui 3 % saagi kogu eluskaalust.

Artikkel 25

Püügitegevus

1)	püügipäevad;

2)	püügipiirkond;

kogupüük.

Artikkel 26

Ruumilised või ajalised lisapiirangud

2. Liikmesriigid teatavad komisjonile viivitamata kõigist ruumilistest või ajalistest lisapiirangutest, kui need on kehtestatud. Komisjon teavitab nendest viivitamata GFCMi sekretariaati.

Artikkel 27

Aruandekohustus

Artikkel 28

Määratud lossimiskohad

3. Liikmesriigid edastavad määratud lossimiskohtade nimekirja muudatused komisjonile igal aastal 31. oktoobriks. Komisjon edastab kõnealuse nimekirja GFCMi sekretariaadile igal aastal 30. novembriks.

Artikkel 29

Laevaseiresüsteem (VMS-süsteem)

Artikkel 30

Püügipäevik

III jagu

Sitsiilia väin

Artikkel 31

Kohaldamisala

Artikkel 32

Laevastiku haldamise meetmed

Liikmesriigid tagavad, et nende laevastiku püügivõimsus käesoleva jao kohaldamisalasse kuuluvate liikide püügiks hoitakse XII lisa tabelis A kehtestatud tasemetel.

Artikkel 33

Teaduslik seire

Artikkel 34

Püügiloaga ja aktiivsete laevade nimekiri

1. Liikmesriigid edastavad komisjonile igal aastal 10. juuniks nimekirja kõigist nende lipu all sõitvatest kalalaevadest, millel on lubatud püüda ja mis aktiivselt püüavad artiklis 31 asjaomase aasta kohta loetletud liike. Komisjon edastab selle nimekirja GFCMi sekretariaadile igal aastal 30. juuniks. Kõnealune nimekiri sisaldab iga laeva kohta VIII lisas osutatud teavet.

2. Liikmesriigid teavitavad komisjoni viivitamatult püügiloaga kalalaevade nimekirjas tehtud täiendusest, välja jätmisest või muudatusest alati pärast nende tegemist. Komisjon edastab kõnealused muudatused viivitamata GFCMi sekretariaadile.

Artikkel 35

Püügitegevus

Liikmesriigid esitavad komisjonile igal aastal 15. novembriks üksikasjaliku aruande käesoleva jao kohaldamisala raames püüdvate kalalaevade eelmise aasta püügitegevuse kohta. Komisjon edastab kõnealuse aruande GFCMi sekretariaadile igal aastal 30. novembriks. Kõnealune aruanne sisaldab vähemalt järgmist:

1)	püügipäevad;

2)	püügipiirkond;

3)	artiklis 31 loetletud peamiste liikide kogupüük.

Artikkel 36

Ruumilised või ajalised lisapiirangud

2. Liikmesriigid teatavad komisjonile viivitamata ruumilistest või ajalistest lisapiirangutest, kui need on kehtestatud. Komisjon teavitab nendest viivitamata GFCMi sekretariaati.

Artikkel 37

Määratud lossimiskohad

1. Liikmesriigid määravad lossimiskohad, kus käesoleva jao kohaldamisala raames aktiivselt püüdvad laevad lossivad saaki.

2. Artiklis 31 loetletud liikide mis tahes koguste lossimine või ümberlaadimine kalalaevadelt mujal kui liikmesriikide poolt kooskõlas lõikega 1 määratud lossimiskohtades on keelatud.

3. Käesoleva jao kohaldamisala raames aktiivselt püüdvad püügiloaga kalalaevade kalurid või kaptenid deklareerivad artiklis 31 loetletud liikide kogu püügi, olenemata saagi eluskaalust.

III PEATÜKK

Punase vääriskoralli kaitse ja säästev kasutamine

Artikkel 38

Kohaldamisala

1. Käesolevat peatükki kohaldatakse töönduspüügi suhtes, mis on seotud punase vääriskoralli (Corallium rubrum) korjega Vahemere kõigil merealadel, nagu on kindlaks määratud I lisas.

2. Harrastuskalapüügi eesmärgil punase vääriskoralli korje ja pardal hoidmine, ümberlaadimine või lossimine on keelatud.

3. Käesolevat peatükki kohaldatakse ilma, et see piiraks määruse (EÜ) nr 1967/2006 artikli 4 lõike 2 ja määruse (EL) 2019/1241 artikli 7 kohaldamist, või nõukogu direktiivist 92/43/EMÜ (17) tulenevaid rangemaid meetmeid.

Artikkel 39

Riiklikud majandamiskavad

1. Liikmesriigid võtavad vastu punase vääriskoralli riiklikud majandamiskavad.

2. Sõltuvalt olemasolevast teaduslikust teabest toimub majandamine punase vääriskoralli madaliku, GFCMi statistilise ruudu või riigi tasandil. Riiklik majandamiskava sisaldab vähemalt artiklites 40, 41, 42, 44–50, 52, 53 ja 56 loetletud elemente.

3. Liikmesriigid esitavad punase vääriskoralli riiklikud majandamiskavad komisjonile kümne tööpäeva jooksul pärast nende vastuvõtmist ja komisjon edastab need GFCMi sekretariaadile hiljemalt 15 tööpäeva jooksul pärast nende vastuvõtmist. Liikmesriigid esitavad komisjonile viivitamata uuesti kõik ajakohastatud punase vääriskoralli riiklikud majandamiskavad. Komisjon edastab need GFCMi sekretariaadile, eriti juhul kui on tehtud otsus punase vääriskoralli madalike sulgemise või avamise kohta.

Artikkel 40

Vahendid ja seadmed

Punase vääriskoralli korjeks on ainsaks lubatud vahendiks liikmesriigi pädeva asutuse püügiloaga või selle poolt tunnustatud püügiloaga laevade või kalurite akvalangiga sukeldumisel kasutatav käsihaamer. Korje ajal tagab püügiloaga kalur, et korallikoloonia alus ei eralduks substraadist.

Artikkel 41

Minimaalne korjesügavus

1. Punase vääriskoralli korjamine on keelatud sügavusel alla 50 meetri.

2. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas käesoleva määruse artikliga 140 ning määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 18 lõigetega 1–6 vastu käesolevat määrust täiendavaid delegeeritud õigusakte, et teha käesoleva artikli lõikest 1 erandeid.

3. Käesoleva artikli lõikes 2 osutatud erandite tegemiseks tuleb määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 18 lõike 1 kohaselt esitatavatele ühissoovitustele lisada:

a)	üksikasjalik teave riikliku majandamisraamistiku kohta;

b)	teaduslikud või tehnilised põhjendused;

c)	kalalaevade nimekiri või lubade arv seoses punase vääriskoralli korjamisega alla 50 meetri sügavusel, ja

d)	nimekiri püügipiirkondadest, kus niisugune korjamine on lubatud ja mis on kindlaks määratud geograafiliste koordinaatide abil nii maal kui ka merel.

4. Käesoleva artikli lõikes 2 osutatud erandeid võib lubada ainult siis, kui on täidetud järgmised tingimused:

a)	selliseid erandeid on majandamisreeglite abil järjepidevalt rakendatud vähemalt viie aasta jooksul enne 18. aprilli 2020 või

b)	uue erandi puhul toetab seda teaduslik nõuandekomitee, tõendades, et taotlus on kooskõlas käesoleva peatüki eesmärkidega.

5. Komisjon teavitab GFCMi sekretariaati lõike 2 kohaselt võetud meetmetest.

Artikkel 42

Varude kaitseks kehtestatud alammõõt

1. Punase vääriskoralli kolooniates asuvat punast vääriskoralli, mille läbimõõt on alla 7 millimeetri, mõõdetuna koloonia alusest ühe sentimeetri kõrgusel, ei tohi korjata, pardal hoida, ümber laadida, lossida, üle anda, säilitada, müüa või müügiks välja panna või pakkuda kui töötlemata toodet.

2. Komisjonil on käesoleva määruse artikli 140 ning määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 18 lõigete 1–6 kohaselt õigus võtta vastu käesolevat määrust täiendavaid delegeeritud õigusakte, et lubada erandina lõikest 1 kohaldada alamõõduliste (< 7 mm) punase vääriskoralli kolooniate suhtes maksimaalset tolerantsi piiri 10 % eluskaalust.

3. Käesoleva artikli lõikes 2 osutatud erandite tegemiseks tuleb määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 18 lõike 1 kohaselt esitatavatele ühissoovitustele lisada erandi tegemise teaduslikud või tehnilised põhjendused.

4. Komisjon teavitab GFCMi sekretariaati lõike 2 kohaselt võetud meetmetest.

Artikkel 43

Korje- ja püügikoormuse andmete edastamine

Liikmesriigid teatavad komisjonile igal aastal 15. juuniks eelmise aasta korje- ja püügikoormuse. Komisjon edastab nimetatud andmed GFCMi sekretariaadile igal aastal 30. juuniks.

Artikkel 44

Püügi piirmäärad

1. Liikmesriik võib kehtestada oma püügiloaga kalurite ja nende püügiloaga kalalaevade jaoks individuaalse igapäevase ja/või aastase korje- ja/või püügikoormuse piirangud. Piirangud peavad olema kooskõlas antud püügilubade arvu, iga-aastaste korjamise piirangute ja asjaomase liikmesriigi jaoks kehtestatud püügikoormuse piirangutega.

2. Kui konkreetsel aastal ja nõuetekohaselt kindlaks määratud punase vääriskoralli madalikul, või kui punase vääriskoralli madalik ei ole nõuetekohaselt kindlaks määratud, asjaomase GFCMi statistilise ruudu tasandil on artiklis 42 sätestatud varude kaitseks kehtestatud alammõõdust allpool korjatud kolooniate osakaal on

a)	alla 10 % teatavalt korallimadalikult asjaomasel aastal korjatud kogusaagist, rakendavad liikmesriigid, kellel ei ole riiklikku majandamiskava, asjaomase piirkonna suhtes rangemaid kontrollimeetmeid;

b)	üle 10 % ja alla 25 % teatavalt punase vääriskoralli madalikult asjaomasel aastal korjatud kogusaagist, rakendavad liikmesriigid asjaomase piirkonna suhtes rangemat kontrolli ja uurivad punase vääriskoralli populatsiooni suurusstruktuuri, olenemata riikliku majandamiskava olemasolust.

3. Kui lõigetes 4 ja 5 osutatud punase vääriskoralli püügi piirmäära tase on saavutatud, kehtestavad liikmesriigid asjaomases piirkonnas punase vääriskoralli korjamise keeluala.

4. Püügi piirmäära tase loetakse saavutatuks, kui alla 7-millimeetrise sarra läbimõõduga punase vääriskoralli kolooniad moodustavad üle 25 % kogusaagist, mis on korjatud konkreetselt punase vääriskoralli madalikult asjaomasel aastal.

5. Kui korallimadalikke ei ole veel nõuetekohaselt kindlaks määratud, kohaldatakse lõikes 3 kindlaks määratud püügi piirmäära ja keelualade kehtestamist vastavate GFCMi statistiliste ruutude piires.

6. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed lõikes 3 sätestatud ennetavate sulgemiste rakendamiseks. Liikmesriigid määravad sulgemist käsitlevas otsuses kindlaks mõjutatud korjeala geograafilise piirkonna, sulgemise kestuse ja kõnealuses piirkonnas keeluajal püüki reguleerivad tingimused ning püügi taasalustamise tingimused.

7. Liikmesriigid võivad kalalaevade suhtes rakendada edasiliikumise reeglit, et lõpetada püük ja liikuda suunas, milles edasised kokkupuuted kolooniatega on tõenäoliselt kõige väiksemad, et vältida lõikes 4 osutatud saagi piirmäärani jõudmist ning tagada kolooniate optimaalne kasutamine ja taastumine.

8. Kui liikmesriigid rakendavad lõikes 7 osutatud edasiliikumise reeglit, teavitavad nad sellest viivitamata komisjoni ja komisjon teavitab GFCMi sekretariaati.

9. Liikmesriigid võivad oma punase vääriskoralli madalike vahel rakendada külvikorrasüsteemi, et tagada kolooniate optimaalne kasutamine ja taastumine.

10. Kui liikmesriigid rakendavad lõikes 9 osutatud külvikorrasüsteemi, teavitavad nad sellest viivitamata komisjoni ja komisjon teavitab GFCMi sekretariaati.

Artikkel 45

Ruumilised või ajalised keelud

1. Lisaks riiklikul tasandil juba kehtestatud keeldudele võivad liikmesriigid, kes tegelevad aktiivselt punase vääriskoralli korjamisega, kehtestada kättesaadavate teaduslike nõuannete põhjal punase vääriskoralli kaitseks ruumilised ja ajalised lisakeelud.

2. Liikmesriigid, kes kehtestavad keelu, teatavad sellest viivitamata GFCMi sekretariaadile ja komisjonile.

Artikkel 46

Kaugjuhitavad allveesõidukid (ROVid)

1. Kaugjuhitavate allveesõidukite (ROVide) kasutamine on artiklis 38 osutatud merealal keelatud.

2. Erandina lõikest 1 on ROVide kasutamine lubatud üksnes GFCMi teadusprogrammi raames teaduslikel eesmärkidel kuni nimetatud programmi lõpuni.

Artikkel 47

Laevastiku haldamise meetmed

1. Vahemeres lubatakse punast vääriskoralli korjata vaid laevadel või kaluritel, kellel on kehtiv püügiluba, mille on välja andunud vastavalt kas lipuliikmesriigi asutus või selle rannikuäärsete liikmesriigi asutus, kus püügitegevus toimub. Lubades täpsustatakse tehnilised tingimused, mille alusel võib korjet teha.

2. Lõikes 1 osutatud loa puudumisel on keelatud punast vääriskoralli korjata, pardal hoida, ümber laadida, lossida, üle anda, säilitada, müüa või müügiks välja panna või pakkuda.

3. Püügiloa võib anda ainult kalurile (sukeldujale), kes vastab kutselise sukeldumise standarditele, mis on riigisiseste õigusaktidega kooskõlas.

4. Liikmesriigid peavad lõikes 1 osutatud püügilubade ajakohastatud registrit ning saadavad komisjonile igal aastal 15. juuniks nende laevade ja/või kalurite nimekirja, kellele on lõikes 1 osutatud load välja antud. Komisjon edastab selle nimekirja igal aastal hiljemalt 30. juuniks GFCMi sekretariaadile. See nimekiri sisaldab iga laeva kohta vähemalt VIII lisas osutatud teavet.

5. Liikmesriigid ei suurenda lõikes 1 nimetatud püügilubade arvu enne, kui teadusliku nõuandekomitee kinnitatud teaduslikust nõuandest nähtub, et punase vääriskoralli populatsioon on taastunud jätkusuutlikule tasemele, mis võimaldab kõrgemal tasemel kasutamist jätkata.

Artikkel 48

Määratud lossimiskohad

Püügiloaga kalurid või laevad lossivad ja laadivad punase vääriskoralli saaki ümber üksnes määratud lossimiskohtades. Selleks määravad liikmesriigid lossimiskohad, kus on lubatud punast vääriskoralli lossida ja ümber laadida, ja edastavad kõnealuste määratud lossimiskohtade nimekirja komisjonile igal aastal 15. juuniks. Komisjon edastab kõnealuse nimekirja GFCMi sekretariaadile igal aastal hiljemalt 30. juuniks, välja arvatud juhul, kui juba varem teatatud määratud lossimiskohad ei ole muutunud. Liikmesriigid edastavad komisjonile viivitamata kõnealuse nimekirja muudatused. Komisjon edastab need ajakohastused viivitamata GFCMi sekretariaadile.

Artikkel 49

Etteteatamine

Enne sadamasse sisenemist ja vähemalt neli tundi enne sadamasse saabumise kavandatud aega või vähemalt üks tund enne, kui püügikohad asuvad sihtsadamast vähem kui nelja tunni kaugusel, edastavad kalalaevade kaptenid või nende esindajad või loaga kalurid asjaomastele asutustele järgmise teabe:

1)	sadamasse saabumise kavandatud aeg;

2)	püügiloaga laeva või korjel kasutatava laeva pardatähis ja nimi;

3)	pardal hoitava punase vääriskoralli hinnanguline kogus eluskaaluna ja kolooniate arv;

4)	teave korje piirkonna kohta, eelistatult koos geograafiliste koordinaatidega.

Artikkel 50

Saagi registreerimine

1. Kalurid või nende laevade kaptenid, kellel on lubatud punast vääriskoralli korjata, registreerivad oma saagi pärast iga korjetoimingut.

2. Kalalaevad, kellel on lubatud punast vääriskoralli korjata, peavad pardal püügipäevikut, kus registreeritakse punase vääriskoralli igapäevane saak olenemata selle eluskaalust ja püügitegevus piirkondade ja sügavuste kaupa, samuti võimaluse korral püügipäevade ja sukeldumiste arv. Kõnealune teave edastatakse riigisisestele pädevatele asutustele määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 14 lõikes 6 sätestatud tähtaja jooksul.

3. Iga aasta 15. detsembriks edastavad asjaomased liikmesriigid komisjonile käesolevas artiklis osutatud andmed punase vääriskoralli kohta. Komisjon edastab kõnealused andmed GFCMi sekretariaadile igal aastal 31. detsembriks.

Artikkel 51

Katseprojektid

Liikmesriigid võivad rakendada katseprojekte tagamaks, et kõik punase vääriskoralli korjeloaga kalurid või laevad kasutaksid VMS-süsteemi või muud asukohatuvastussüsteemi, mis võimaldaks kontrolliasutustel jälgida nende tegevust kogu püügireisi vältel.

Artikkel 52

Punase vääriskoralli lossimise kontroll

Iga liikmesriik kehtestab riskianalüüsil põhineva kontrolliprogrammi eelkõige lossimise kontrollimiseks ja püügipäeviku kinnitamiseks.

Artikkel 53

Ümberlaadimine

Punase vääriskoralli ümberlaadimine merel on keelatud.

Artikkel 54

Inspekteerimiskava

Iga liikmesriik kehtestab inspekteerimiskava, mis sisaldab käesolevas peatükis sätestatud kontrolli- ja täitmise tagamise meetmeid, võttes arvesse V lisas loetletud elemente. Kõnealused inspekteerimiskavad esitatakse komisjonile igal aastal 15. jaanuariks ja komisjon edastab need GFCMi sekretariaadile igal aastal 31. jaanuariks.

Artikkel 55

Punase vääriskoralli saaduste jälgitavus

1. Kolmeaastase üleminekuperioodi jooksul (2020–2022) võivad liikmesriigid osaleda püügidokumentide süsteemi (CDS) katseetapis, mille raames tehakse kindlaks, kust punast vääriskoralli GFCMi kohaldamisalal korjatakse, ning rakendada järgmisi jälgitavusmeetmeid:

a)	korjatud punaste vääriskorallide lossimisel, impordil, ekspordil ja reekspordil tuleb lisada kinnitatud CDS-sertifikaat, millele on osutatud X lisas ja mille on välja andnud lipuriigi pädevad asutused;

b)	igal sertifikaadil on kordumatu identifitseerimisnumber. See number on lipuriigiomane ja antakse igale kalurile või püügiloaga laevale. Sertifikaate ei tohi teisele kalurile või püügiloaga laevale edasi anda;

c)	liikmesriigid kinnitavad punase vääriskoralli CDS-sertifikaadid üksnes juhul, kui on kindlaks tehtud, et kogu sertifikaadil esitatud teave on tõendavate dokumentide ja vastava saadetise kontrollimise tulemusena täpne.

2. Katseetapis osalevad liikmesriigid annavad aru komisjonile ja komisjon annab aru GFCM sekretariaadile katseetapi rakendamise kohta punase vääriskoralli alalise püügidokumentide süsteemi raames.

Artikkel 56

Teadusteave punase vääriskoralli kohta

1. Lisaks DCRFi käsiraamatus sisalduvatele punase vääriskoralliga seotud sätetele esitavad liikmesriigid andmete kättesaadavuse korral korallimadaliku, GFCMi statistilise ruudu ja riigi tasandil allpool loetletud andmed:

a)	kaluritele ja püügiloaga laevadele antud punase vääriskoralli püügilubade arv;

b)	sukeldumiste arv püügiloaga kaluri ja püügireisi kohta;

c)	pardal olevate püügiloaga kalurite arv iga püügireisi kohta ning

d)	võimaluse korral iga korjatud koloonia läbimõõt.

Liikmesriigid esitavad kõnealused andmed komisjonile igal aastal 10. juuniks ja komisjon edastab GFCMi sekretariaadile igal aastal 30. juuniks.

2. Liikmesriigid, kelle püügiloaga kalurid või laevad tegelevad punase vääriskoralli kogumisega, tagavad korallide korje asjakohase teadusliku seire mehhanismi olemasolu, et teaduslik nõuandekomitee saaks anda kirjeldavat teavet ja nõuandeid sealhulgas järgmise kohta:

a)	kasutatud püügikoormus (näiteks püügireiside arv või sukeldumiste aeg nädalas, kuus või aastas) ja üldised püügi piirmäärad madaliku, GFCMi statistilise ruudu, riigi või riigiülese tasandi varude lõikes;

b)	kaitse ja majandamise piirväärtused piirkondliku majandamiskava parandamiseks kooskõlas maksimaalse jätkusuutliku saagikuse ja madala varude hävimise riski eesmärgiga;

c)	alternatiivsete majandamisstsenaariumide bioloogiline ja sotsiaal-majanduslik mõju, sealhulgas sisendite/väljundite kontroll või tehnilised meetmed;

d)	kalavarude jätkusuutlikkuse säilitamiseks kehtestatud ruumilised ja ajalised lisakeelud.

3. Punast vääriskoralli käsitlevate teadusprogrammide raames korjatud punase vääriskoralli kolooniate turustamine on keelatud.

4. Liikmesriigid võivad punast vääriskoralli korjanud laevadele lähetada riiklikke teadusvaatlejaid. Sellise lähetamise korral võivad liikmesriigid edastada kogutud teabe komisjonile ja komisjon edastab kõnealuse teabe GFCMi sekretariaadile.

IV PEATÜKK

Põhjalähedane püük

I jagu

Sitsiilia väin

Artikkel 57

Kohaldamisala

Käesolevat jagu kohaldatakse püügitegevuse suhtes liidu üle 10-meetrise kogupikkusega põhjatraalerite abil, millega püütakse põhjalähedasi varusid, sealhulgas euroopa merluusi (Merluccius merluccius) ja roosat süvahännakut (Parapenaeus longirostris) geograafilistes alapiirkondades 12, 13, 14, 15 ja 16, nagu on kindlaks määratud I lisas.

Artikkel 58

Kalavarude majandamismeetmed ja riiklikud majandamiskavad

2. Liikmesriigid edastavad vastuvõetud majandamismeetmed või riiklikud majandamiskavad ja neisse tehtud muudatused komisjonile igal aastal 15. jaanuariks. Komisjon edastab kõnealused meetmed või kavad ja nende muudatused GFCMi sekretariaadile igal aastal 31. jaanuariks.

Artikkel 59

Ruumilised või ajalised lisapiirangud

2. Liikmesriigid teatavad komisjonile igal aastal 15. juuniks oma suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla kuuluvates vetes kehtivatest ruumilistest/ajalistest piirangutest. Komisjon edastab kõnealuse nimekirja GFCMi sekretariaadile igal aastal 30. juuniks.

Artikkel 60

Teaduslik seire

Liikmesriigid tagavad igal aastal artiklis 57 loetletud liikide piisava teadusliku seire.

Artikkel 61

Load põhjalähedaste varude põhjatraaliga püügiks

1. Laevadel, kes püüavad põhjatraaliga aktiivselt artiklis 57 loetletud liike, on lubatud tegelda üksnes eriotstarbelise püügitegevusega, mis on märgitud pädeva asutuse väljastatud kehtivale püügiloale, milles on ära näidatud sellise tegevuse tehnilised tingimused. Kõnealused laevad peavad olema varustatud VMS-süsteemiga.

2. Lõikes 1 osutatud püügiload peavad lisaks komisjoni rakendusmääruse (EL) 2017/218 I lisas kindlaks määratud andmetele sisaldama ka järgmisi andmeid:

a)	GFCMi registreerimisnumber;

b)	eelmine nimi (kui neid on);

c)	eelmine lipuriik (kui neid on);

d)	varasemad andmed muudest registritest välja jätmise kohta (kui neid on).

3. Liikmesriigid saadavad komisjonile igal aastal 31. oktoobriks nimekirja laevadest, millele nad on andnud lõikes 1 osutatud püügiloa. Komisjon edastab selle nimekirja igal aastal hiljemalt 30. novembriks tema määratud asutusele ja GFCMi sekretariaadile.

4. Liikmesriigid edastavad komisjonile igal aastal 31. juuliks ja komisjon edastab GFCMi sekretariaadile igal aastal hiljemalt 31. augustiks lõikes 1 osutatud laevade püügitegevuse aruande kokkuvõtlikul kujul, sealhulgas vähemalt järgmise teabe:

a)	püügipäevade arv,

b)	püügipiirkond ning

c)	euroopa merluusi ja roosa süvahännaku saak.

Artikkel 62

Määratud lossimiskohad

1. Iga liikmesriik määrab vastavalt määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 43 lõikele 5 lossimiskohad, kus võib lossida Sitsiilia väinas püütud euroopa merluusi ja roosat süvahännakut. Nimekirja muudatustest teatatakse viivitamata komisjonile ja GFCMi sekretariaadile.

2. Sitsiilia väinas püütud euroopa merluusi ja roosa süvahännaku koguseid on keelatud lossida või kalalaevadelt ümber laadida mujal kui liikmesriikide määratud lossimiskohtades.

3. Liikmesriigid määravad iga määratud lossimiskoha puhul kindlaks lubatud lossimis- ja ümberlaadimisajad. Samuti tagavad liikmesriigid kõigis määratud lossimiskohtades kogu lossimise ja ümberlaadimise ajal sellise tegevuse inspekteerimise.

Artikkel 63

Rahvusvaheline ühisinspekteerimis- ja -järelevalvekava

1. Liikmesriigid võivad korraldada inspekteerimist ja järelevalvet rahvusvahelise ühisinspekteerimis- ja järelevalvekava (edaspidi „kava“) raames; kavaga on hõlmatud riikide jurisdiktsioonist väljapoole jäävad veed I lisas kindlaks määratud GFCMi geograafilistes alapiirkondades 12, 13, 14, 15 ja 16 (edaspidi „inspekteerimis- ja järelevalvepiirkond“).

2. Liikmesriigid võivad vastavalt kavale inspektoreid ja inspekteerimisvahendeid määrata ja inspekteerimisi läbi viia. Komisjon või tema määratud asutus võib samuti kava täitmiseks inspektoreid määrata.

3. Komisjon või tema määratud asutus koordineerib liidu tehtavat järelevalvet ja inspekteerimist ning võib asjaomaste liikmesriikidega kooskõlastatult koostada kavast tulenevate liidu kohustuste täitmiseks ühiskasutuskava. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et hõlbustada nende kavade elluviimist, eriti seoses vajalike inim- ja materiaalsete ressursside ning nende rakendamise tähtaegade ja piirkondadega.

4. Iga liikmesriik edastab igal aastal hiljemalt 31. oktoobriks komisjonile või tema määratud asutusele nimekirja inspektoritest, kellel on lubatud teostada lõikes 1 osutatud piirkonnas inspekteerimisi ja järelevalvet, samuti nende inspekteerimise ja järelevalve jaoks kasutatavate laevade ja õhusõidukite nimed, mille nad plaanivad järgmiseks aastaks kava täitmiseks määrata. Komisjon või tema määratud asutus saadab kõnealuse teabe GFCMi sekretariaadile igal aastal 1. detsembriks või võimalikult aegsasti enne inspekteerimiste alustamist.

5. Kava täitmiseks määratud inspektoritel peavad olema pädevate asutuste väljaantud GFCMi isikutunnistused, mis peavad vastama IV lisas esitatud vormile.

6. Kava kohaselt pardalemineku ja inspekteerimise ülesandeid täitvad laevad heiskavad V lisas kirjeldatud erilipu või -vimpli.

7. Liikmesriik tagab, et iga lõikes 1 osutatud piirkonnas tegutsev inspekteerimisalus, millel on õigus tema lipu alla sõita, peab võimaluse korral iga päev turvalist sidet kõigi teiste selles piirkonnas tegutsevate inspekteerimisalustega, et vahetada tegevuse kooskõlastamiseks vajalikku teavet.

8. Iga lõikes 1 osutatud piirkonnas inspekteerimise või järelevalvega tegelev liikmesriik esitab kõigile piirkonda sisenevatele inspekteerimisalustele VII lisa kohaselt koostatud nimekirja eelnenud 10 päeva jooksul tehtud vaatlustest, pardaleminekutest ja inspekteerimistest, sealhulgas kuupäevad, koordinaadid ja muu asjakohase teabe.

Artikkel 64

Inspekteerimise korraldamine

1. Kava täitmiseks määratud inspektorid:

a)	teatavad enne pardaleminekut kalalaevale inspekteerimislaeva nime;

b)	heiskavad inspekteerimislaeval ja inspekteeritaval laeval V lisas kirjeldatud vimpli;

c)	piiravad inspekteerimisrühma suuruse kõige enam kolme inspektoriga.

2. Kalalaeva pardale minnes esitavad inspektorid selle kaptenile IV lisas kirjeldatud isikutunnistuse. Inspekteerimine toimub ühes GFCMi ametlikus keeles ja võimaluse korral keeles, mida räägib kalalaeva kapten.

3. Inspektorid koostavad inspekteerimisaruande vastavalt VI lisas esitatud vormile.

4. Inspektorid allkirjastavad aruande laeva kapteni juuresolekul; kaptenil on õigus lisada aruandesse kõik tema arvates sobivad tähelepanekud ja ta peab samuti aruande allkirjastama.

5. Aruande koopiad antakse laeva kaptenile ja inspekteerimisrühma ametiasutustele, kes edastavad koopiad inspekteeritud laeva lipuriigi ametiasutustele ning komisjonile ja/või tema määratud asutusele. Komisjon edastab aruande koopia GFCMi sekretariaadile.

6. Inspekteerimisrühma suuruse ja inspekteerimise kestuse määrab kindlaks inspekteerimislaeva kapten, võttes arvesse kõiki asjakohaseid asjaolusid.

Artikkel 65

Rikkumised

1. Käesoleva artikli kohaldamisel loetakse rikkumisteks järgmised tegevused:

a)	määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikli 3 lõike 1 punktides a, b, c, e, f, g ja h osutatud tegevused,

b)	satelliitseiresüsteemi häirimine ning

c)	tegutsemine ilma VMS-süsteemita.

2. Kui inspektorid avastavad kalalaeva pardale minekul või inspekteerimisel rikkumise, teatavad inspekteerimislaeva lipuliikmesriigi ametiasutused sellest viivitamata komisjonile või tema määratud asutusele, kes omakorda teatab sellest inspekteeritud kalalaeva lipuriigile nii otse kui ka GFCMi sekretariaadi kaudu. Lisaks teavitavad nad kõiki teadaolevalt lähikonnas viibivaid asjaomase kalalaeva lipuriigi inspekteerimislaevu.

3. Laeva lipuliikmesriik tagab, et pärast inspekteerimist, mille käigus rikkumine avastati, lõpetab asjaomane kalalaev igasuguse püügitegevuse. Lipuliikmesriik nõuab, et asjaomane kalalaev suunduks 72 tunni jooksul lipuliikmesriigi määratud lossimiskohta, kus algatatakse uurimine.

4. Kui inspekteerimise käigus avastatakse rikkumine, teatatakse lipuliikmesriigi võetud meetmetest ja järelmeetmetest komisjonile või tema määratud asutusele. Komisjon või tema määratud asutus teatab võetud meetmetest ja järelmeetmetest GFCMi sekretariaadile.

5. Liikmesriikide ametiasutused rakendavad artikli 64 lõikes 3 osutatud inspekteerimisaruannete ja dokumente kontrollinud inspektorite avalduste alusel meetmeid samal viisil, nagu nad teevad seda riiklike inspektorite esitatud aruannete ja avalduste puhul.

II jagu

Aadria meri

Artikkel 66

Kohaldamisala

Käesolevat jagu kohaldatakse põhjalähedaste liikide, sealhulgas euroopa merluusi (Merluccius merluccius), norra salehomaari (Nephrops norvegicus), hariliku merikeele (Solea solea), roosa süvahännaku (Parapenaeus longirostris) ja vööt-meripoisuri (Mullus barbatus) püügi suhtes, milleks kasutatakse traallaudadega traalimist, piimtraalimist, paarispüügi põhjatraalimist ja traallaudadega paarispüügi traali, geograafilistes alapiirkondades 17 ja 18, nagu on kindlaks määratud I lisas.

Artikkel 67

Ruumilised ja ajalised keelud

1. Liikmesriigid teevad järgmist:

a)	sulgevad rannikuvööndi, olenemata sügavusest, kuue meremiilini või nelja meremiilini laevade puhul, millel ei ole lubatud püüda kuuest meremiilist kaugemal, põhjalähedaste varude püügiks veetavate püünistega vähemalt kaheksa järjestikuse nädala jooksul aastas, või

kehtestavad igal aastal vähemalt 30 järjestikuse päeva pikkuse vähemalt 20 % territoriaalvetest hõlmava püügikeelu kalapüügiks, milleks kasutatakse traallaudadega traalimist, piimtraalimist, paarispüügi põhjatraalimist ja traallaudadega paarispüügi traale, olenemata nende kogupikkusest piirkondades ja ajavahemikel, mida liikmesriigid peavad põhjalähedaste liikide noorkalade kaitse seisukohast oluliseks, ning võttes arvesse rändeteid ja noorkalade liikumismustreid.

2. Liikmesriigid teatavad komisjonile igal aastal 15. juuniks lõikes 1 osutatud ruumilised piirangud nende jurisdiktsiooni alla kuuluvates vetes, mida nad kohaldavad artiklis 66 osutatud põhjalähedaste liikide koelmute ja kasvualade kaitseks.

3. Komisjon edastab lõike 2 kohaselt saadud teabe GFCMi sekretariaadile igal aastal 30. juuniks.

Artikkel 68

Kalavarude majandamismeetmed või riiklikud majandamiskavad

1. Liikmesriigid võtavad vastu käesoleva jao kohaldamisalasse kuuluvad kalavarude majandamismeetmed või riiklikud majandamiskavad, et tagada põhjalähedaste kalavarude, eelkõige euroopa merluusi, norra salehomaari, hariliku merikeele, roosa süvahännaku ja vööt-meripoisuri piisava kaitse kooskõlas Aadria meres (geograafilised alapiirkonnad 17 ja 18) kohaldatava põhjalähedase säästva püügi mitmeaastases majandamiskavas sätestatud üldeesmärkidega.

2. Kui lõikes 1 osutatud meetmeid muudetakse, teatavad liikmesriigid sellest viivitamata komisjonile ja komisjon edastab need muudatused GFCMi sekretariaadile järgmise aasta 31. jaanuariks.

Artikkel 69

Laevastiku haldamise meetmed

1. Liikmesriigid tagavad, et käesoleva jao kohaldamisala raames aktiivselt püüdvate kalalaevastike üldine püügivõimsus, väljendatuna brutotonnaažis (GT) ja/või brutoregistertonnaažis (GRT), mootorivõimsuses (kW) ja laevade arvuna, mis on registreeritud nii ELi kui ka GFCMi registrites, ei ületaks 2015. aastal põhjalähedase püügiga tegelenud laevastiku püügivõimsust ega selle keskmist ajavahemikul 2015–2017.

2. Lõiget 1 ei kohaldata selliste riiklike laevastike suhtes, mis kasutavad traallaudadega traale ja püüavad vähem kui 1 000 päeva lõikes 1 osutatud võrdlusperioodi jooksul. Kõnealuse laevastiku püügivõimsus ei tohi nimetatud võrdlusperioodil suureneda rohkem kui 50 %.

Artikkel 70

Püügiload

1. Liikmesriigid koostavad nimekirja nende lipu all sõitvatest laevadest, millel on lubatud püüda artiklis 66 loetletud liike.

2. Liikmesriigid edastavad igal aastal 10. jaanuariks komisjonile nimekirja nende lipu all sõitvatest ja käesoleva jao kohaldamisala raames aktiivselt püüdvatest püügiloaga laevadest. Kõnealune nimekiri sisaldab iga laeva kohta VIII lisas osutatud teavet. Komisjon edastab selle nimekirja GFCMi sekretariaadile igal aastal 31. jaanuariks.

3. Käesoleva jao kohaldamisala raames püüdvatellaevadel on lubatud tegeleda konkreetse püügitegevusega üksnes pädeva asutuse väljastatud kehtiva püügiloa alusel. Üle 12-meetrise kogupikkusega laevad, kellel on püügiluba, peavad olema varustatud VMS-süsteemiga alates 1. jaanuarist 2021 ja elektroonilise püügipäevikuga alates 1. jaanuarist 2022.

4. Liikmesriigid tagavad asjakohaste mehhanismide loomise, et registreerida iga kalalaev riiklikus laevastikuregistris, registreerida laeva saak ja püügikoormus püügipäeviku kaudu ning jälgida kalalaeva tegevust ja lossimist saagi ja püügikoormuse valikuuringute abil kooskõlas liidu või riigisiseste normidega.

5. Alates 1. jaanuarist 2021 esitavad liikmesriigid tulevase püügikoormuse reguleerimise korra kehtestamiseks püügikoormuse andmete kogumise eesmärgil komisjonile igal aastal 10. juuniks eelmise aasta andmed kW × püügipäevade arvu ning püügipäevade kohta püügivahendite ja laeva kogupikkuse kaupa, mis ei ole ühendatud laeva pikkusklassidega, nagu on sätestatud XIII lisas. Komisjon edastab kõnealused andmed GFCMi sekretariaadile igal aastal 30. juuniks.

Artikkel 71

Erimeetmed ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastu võitlemiseks

1. Aadria meres aktiivselt kala püüdvate püügiloaga kalalaevade kalurid või kaptenid deklareerivad artiklis 66 loetletud liikide kogu saagi ja kaaspüügi. Püügi elektroonilise deklareerimise kohustust kohaldatakse üle 12-meetrise kogupikkusega laevade suhtes alates 1. jaanuarist 2022, olenemata saagi eluskaalust.

2. Liikmesriigid määravad lossimiskohad, kus artiklis 66 loetletud liike aktiivselt püüdvad laevad lossivad saaki. Iga määratud lossimiskoha puhul määravad liikmesriigid kindlaks lossimise ja ümberlaadimise ajad ja kohad. Samuti tagavad liikmesriigid kõigis määratud lossimiskohtades lossimise ja ümberlaadimise ajal sellise tegevuse inspekteerimise riskianalüüsi põhjal.

3. Käesoleva jao kohaldamisalasse kuuluvate, Aadria merel traallaudadega, piimtraalidega, paaripõhjatraalidega ja traallaudadega paaristraalidega püütud saakide koguste lossimine või ümberlaadimine kalalaevadelt mujal kui liikmesriikide poolt lõike 2 kohaselt määratud lossimiskohtades on keelatud.

4. Liikmesriigid edastavad lõikes 2 osutatud liikide saagi lossimiseks määratud lossimiskohtade nimekirja muudatused komisjonile igal aastal 15. novembriks. Komisjon edastab need muudatused GFCMi sekretariaadile igal aastal 30. novembriks.

Artikkel 72

Saagiaruanded

1. Käesoleva jao kohaldamisala raames püüdvad püügiloaga traallaevad peavad olema varustatud asjakohase geopositsioneerimissüsteemiga. Püügiloaga traallaevad, mille kogupikkus on üle 12 meetri, peavad olema varustatud VMS-süsteemiga. Püügiloaga traallaevade puhul, mille kogupikkus on alla 12 meetri, teatavad liikmesriigid komisjonile valitud geopositsioneerimissüsteemi.

2. Püügipäevikusse kantakse artiklis 66 loetletud peamiste kalavarude kogu saak, olenemata saagi eluskaalust, samuti mittesihtliikide saak, mis ületab 50 kg.

V PEATÜKK

Väikesed pelaagilised liigid

I jagu

Aadria meri

Artikkel 73

Kohaldamisala

Käesolevat jagu kohaldatakse väikeste pelaagiliste liikide, sealhulgas sardiini (Sardina pilchardus) ja anšoovise (Engraulis encrasicolus) püügi suhtes, mis toimub geograafilistes alapiirkondades 17 ja 18, nagu on kindlaks määratud I lisas.

Artikkel 74

Püügivõimsuse haldamine

1. Käesoleva artikli kohaldamisel on väikeste pelaagiliste liikide varude püügivõimsuse sihttaseme kehtestamisel lähtutud asjaomaste liikmesriikide esitatud kalalaevade nimekirjast. Kõnealused nimekirjad sisaldavad kõiki traalnootade, seinnootade või muud liiki kokkuveotrossideta haarnootadega varustatud kalalaevu, mis püüdsid aktiivselt kala 2014. aastal käesoleva jao kohaldamisala raames.

2. Traalnootade ja seinnootadega varustatud kalalaevad liigitatakse olenemata asjaomase laeva kogupikkusest väikeste pelaagiliste liikide aktiivse püügiga tegelevate laevade hulka, kui sardiin ja anšoovis moodustavad vähemalt 50 % saagi eluskaalust.

3. Liikmesriigid tagavad, et käesoleva jao kohaldamisala raames aktiivselt püüdvate ning traalnootade või seinnootadega varustatud kalalaevade üldine püügivõimsus riikliku laevastikuregistri ja CFRi järgi ei ületa ühelgi ajahetkel püügivõimsuse sihttaset, nagu see on kindlaks määratud XII lisa tabelis B.

4. Lõiget 3 ei kohaldata selliste riiklike laevastike suhtes, milles on vähem kui kümme väikeste pelaagiliste liikide aktiivse püügiga tegelevat seinnoodalaeva või pelaagilise püügi traalerit. Sellistel juhtudel võib aktiivsete laevastike püügivõimsust laevade arvu ning brutotonnaaži ja kilovattide arvestuses kasvada kuni 50 %.

5. Liikmesriigid tagavad, et väikeste pelaagiliste liikide püügiga tegelevad traalnootade ja seinnootadega varustatud kalalaevad, millele on osutatud lõikes 2, ei tegele püügiga rohkem kui 20 püügipäeva kuus või 180 püügipäeva aastas.

6. Kalalaevadel, mis on püügireisil geograafilises alapiirkonnas 17 ja/või 18, kuid mis ei ole kantud käesoleva artikli lõikes 1 osutatud püügiloaga laevade nimekirja, on keelatud püüda või erandina määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikest 1 hoida pardal või lossida anšoovise- või sardiinikogust või nii anšoovise- kui ka sardiinikogust, mis moodustab rohkem kui 20 % kogupüügist.

7. Liikmesriigid teavitavad komisjoni lõikes 1 osutatud püügiloaga kalalaevade nimekirjas tehtud täiendusest, välja jätmisest või muudatusest kohe pärast nende tegemist. Need muudatused ei mõjuta lõikes 1 osutatud püügivõimsuse sihttaset. Komisjon edastab kõnealuse teabe GFCMi sekretariaadile igal aastal 31. jaanuariks.

Artikkel 75

Väikeste pelaagiliste liikide püügi kontroll, seire ja järelevalve Aadria meres

1. Liikmesriigid esitavad igal aastal 1. oktoobriks komisjonile oma kavad ja programmid, millega tagatakse artikli 74 järgimine nõuetekohase seire ja aruandluse, eelkõige igal kuul toimunud püüki ja kasutatud püügikoormust käsitleva seire ja aruandluse kaudu.

2. Komisjon esitab lõikes 1 osutatud teabe GFCMi sekretariaadile igal aastal 30. oktoobriks.

VI PEATÜKK

Mustlaik-besuugo

Artikkel 76

Kohaldamisala

Käesolevat peatükki kohaldatakse mustlaik-besuugo (Pagellus bogaraveo) õngejada ja ridvata õngega toimuva püügi suhtes Alboráni merel, mis toimub geograafilistes alapiirkondades 1, 2 ja 3, nagu on kindlaks määratud I lisas.

Artikkel 77

Tehnilised ja kaitsemeetmed

Mustlaik-besuugo püügiga tegelevad liikmesriigid võivad katsetada ja võtta püügivahendite või materjalide jaoks alternatiivseid püügivahendeid või leevendusmeetmeid, et vältida negatiivset mõju merepõhjale.

Artikkel 78

Laevastiku haldamise meetmed

1. Liikmesriigid loovad selliste kalalaevade registri, millel on lubatud püüda õngejadade ja ridvata õngedega ning pardal hoida või lossida mustlaik-besuugo koguseid. Registrit peetakse ja ajakohastatakse.

2. Mustlaik-besuugot püüdvatel kalalaevadel on lubatud mustlaik-besuugot püüda või pardal hoida üksnes juhul, kui neil on pädeva asutuse väljastatud kehtiv püügiluba. Luba peab sisaldama VIII lisas esitatud andmeid.

3. Liikmesriigid teevad järgmist:

edastavad komisjonile igal aastal 31. jaanuariks nimekirja tegutsevatest laevadest, kellele on välja antud luba käimasolevaks, järgmiseks või järgmisteks aastateks. Komisjon edastab selle nimekirja igal aastal veebruari lõpuks GFCMi sekretariaadile. Nimekiri peab sisaldama VIII lisas esitatud andmeid;

edastavad komisjonile ja GFCMi sekretariaadile igal aastal 30. novembriks lõikes 1 osutatud laevade püügitegevuse aruande kokkuvõtlikul kujul, sealhulgas vähemalt järgmise teabe:

i)	püügipäevade arv,

ii)	püügipiirkond ja

iii)	mustlaik-besuugo saak püügivahendi kohta.

4. Kõik üle 12-meetrise kogupikkusega laevad, millel on lubatud püüda mustlaik-besuugot, peavad olema varustatud VMS- süsteemiga või muu asukohatuvastussüsteemiga, mis võimaldab kontrolliasutustel nende tegevust jälgida kogu püügireisi vältel.

Artikkel 79

Kontrolli- ja täitmise tagamise meetmed

1. Liikmesriigid määravad lossimiskohad, kus mustlaik-besuugo lossimine on lubatud, ja edastavad selle nimekirja muudatused viivitamata komisjonile. Komisjon edastab kõnealuse nimekirja GFCMi sekretariaadile. Mustlaik-besuugo lossimine toimub ainult määratud lossimiskohtades.

2. Enne sadamasse sisenemist, välja arvatud väikelaevade puhul, ja vähemalt neli tundi enne sadamasse saabumise kavandatud aega esitavad kalurid või nende esindajad asjaomastele ametiasutustele järgmise teabe:

a)	saabumise kavandatud aeg,

b)	kalalaeva pardatähis ja nimi ning

c)	pardal hoitava saagi hinnanguline eluskaal.

3. Lõikes 2 osutatud teavet võivad kalurid või nende esindajad esitada kuni üks tund enne sadamasse saabumise kavandatud aega, kui püügipiirkond asub sihtsadamast vähem kui nelja tunni kaugusel.

4. Ilma et see piiraks määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 14 kohaldamist, teatavad käesoleva jao kohaldamisala raames aktiivselt püüdvate püügiloaga kalalaevade kalurid või kaptenid kogu päevase püügi, olenemata saagi eluskaalust, ning registreerivad kõnealuse liigi püügi või esitavad selle hinnangulise suuruse.

5. Iga liikmesriik kehtestab lossimise kontrollimiseks ja püügipäeviku kinnitamiseks riskianalüüsil põhineva programmi.

6. Ümberlaadimine merel on keelatud.

Artikkel 80

Teaduslik seire

Liikmesriikide ja komisjoni poolt GFCMi sekretariaadile edastatud teabe põhjal esitab teaduslik nõuandekomitee ajakohastatud teabe ja nõuanded vähemalt järgmise kohta:

1)	püügivahendi omadused, muu hulgas seisevvõrgu omadused ning ridvata õngedel ja õngejadades kasutatavate konksude arv, tüüp ja suurus;

2)	kasutatud püügikoormus ja püügi piirmäär töönduspüügiga tegelevate kalalaevastike kaupa; harrastuskalapüügi saagi hinnangulised andmed;

3)	kaitse ja majandamise piirväärtused, et tagada kalapüügi säästlikkus kooskõlas maksimaalse jätkusuutliku saagikuse ja madala varude hävimise riski eesmärgiga;

4)	alternatiivsete majandamisstsenaariumide sotsiaal-majanduslik mõju, sealhulgas sisendite/väljundite kontroll ja/või tehnilised meetmed, nagu on kindlaks määranud GFCM ja/või lepinguosalised;

5)	ruumilised või ajalised keelud, mis võidakse kehtestada eesmärgiga tagada kalavaru ja sellega seotud püügi jätkusuutlikkus;

6)	harrastuskalapüügi võimalik mõju mustlaik-besuugo varu kaitsestaatusele.

VII PEATÜKK

Harilik kuldmakrell

Artikkel 81

Kohaldamisala

Käesolevat peatükki kohaldatakse hariliku kuldmakrelli (Coryphaena hippurus) töönduspüügi suhtes peibutuspüügivahenditega kogu Vahemeres (geograafilised alapiirkonnad 1–27).

Artikkel 82

Püügikeeluaeg

1. Hariliku kuldmakrelli (Coryphaena hippurus) püük peibutuspüügivahenditega on keelatud 1. jaanuarist kuni 14. augustini igal aastal.

2. Erandina lõikest 1 võib liikmesriik, kui ta suudab tõendada, et halva ilma tõttu ei saanud tema lipu all sõitvad kalalaevad kasutada oma tavalisi püügipäevi, kanda oma peibutuspüügivahenditega püüdvate kalalaevade jaoks kaotsiläinud päevad üle ajavahemikku kuni järgmise aasta 31. jaanuarini. Sellisel juhul esitab liikmesriik enne aasta lõppu komisjonile taotluse ülekantavate püügipäevade arvu kohta.

3. Lõikeid 1 ja 2 kohaldatakse samuti määruse (EÜ) nr 1967/2006 artikli 26 lõikes 1 osutatud majandusvööndis.

4. Lõikes 2 osutatud taotluses esitatakse järgmine teave:

a)	aruanne, milles esitatakse kõnealuse püügikatkestuse üksikasjad, kaasa arvatud taotlust toetavad asjakohased andmed ilmastikuolude kohta;

b)	laeva nimi ja laeva CFR-number.

5. Komisjon teeb lõikes 2 osutatud liiki taotluste kohta otsuse kuue nädala jooksul alates taotluse kättesaamise kuupäevast ning teavitab sellest otsusest liikmesriiki kirjalikult.

6. Komisjon teavitab GFCMi sekretariaati lõike 5 kohaselt vastuvõetud otsustest. Liikmesriigid esitavad igal aastal enne 1. novembrit komisjonile aruande eelmisel aastal kaotsiläinud püügipäevade ülekandmise kohta, nagu on osutatud lõikes 2.

7. Komisjon võib võtta vastu rakendusakte lõikes 4 osutatud taotluse ning lõikes 6 osutatud ülekandmise aruande vormi ja edastamist käsitlevate üksikasjalike normide kohta. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 138 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 83

Üleminekuperioodi majandamismeetmed

Liikmesriigid, kes kaaluvad peibutuspüügivahenditega hariliku kuldmakrelli püügi alustamist, esitavad oma riiklikud meetmed pärast nende vastuvõtmist komisjonile, kes edastab need viivitamata GFCMi sekretariaadile.

Artikkel 84

Majandamismeetmete teaduslik seire, kohandamine ja läbivaatamine

1. Liikmesriigid jälgivad nende lipu all sõitvatel ja harilikku kuldmakrelli püüdvatel laevadel kasutatavate peibutuspüügivahendite bioloogilist ja keskkonnamõju.

2. Selleks et hõlbustada teadusliku nõuandekomitee poolset nõustamist käesolevas peatükis sätestatud meetmete läbivaatamiseks, koguvad liikmesriigid olemasolevaid asjakohaseid andmeid, sealhulgas uuringuandmeid, et aidata kaasa teadusliku nõuandekomitee poolsele andmekogumisele.

Artikkel 85

Riiklikud majandamismeetmed

Liikmesriigid, kes püüavad harilikku kuldmakrelli peibutuspüügivahenditega ja kellel puuduvad riiklikud majandamismeetmed, võtavad vastu riiklikud majandamismeetmed, mis hõlmavad vähemalt IX lisas loetletud elemente sisaldavaid meetmeid.

Artikkel 86

Püügiload

1. Kalalaevadele, kellel on lubatud püüda harilikku kuldmakrelli, antakse püügiluba kooskõlas määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikliga 7 ning kõnealuste laevade nimed ja CFR-numbrid kantakse nimekirja, mille asjaomane liikmesriik esitab komisjonile igal aastal 30. juuniks. Komisjon edastab kõnealuse nimekirja GFCMi sekretariaadile igal aastal 31. juuliks.

2. Püügiluba peab olema laevadel, mille kogupikkus on alla 10 meetri. Kõnealust nõuet kohaldatakse ka määruse (EÜ) nr 1967/2006 artikli 26 lõikes 1 osutatud majandusvööndi suhtes.

Artikkel 87

Peibutuspüügivahenditega püügi aruandlus

1. Ilma et see piiraks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1004 (18) kohaldamist, kehtestavad liikmesriigid asjakohase süsteemi püügi- ja püügikoormusandmete kogumiseks ja töötlemiseks.

2. Liikmesriigid teatavad komisjonile iga aasta 15. jaanuariks püügiga tegelenud laevade, samuti liikmesriigi lipu all sõitnud kalalaevade hariliku kuldmakrelli lossimiste ja ümberlaadimiste arvu eelneval aastal iga I lisas kindlaks määratud GFCMi lepingu piirkonna geograafilises alapiirkonna kohta.

3. Komisjon võib võtta vastu rakendusakte selliste aruannete vormi ja edastamist käsitlevate üksikasjalike normide kohta. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 138 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

4. Komisjon edastab liikmesriikidelt saadud teabe GFCMi sekretariaadile.

5. Käesoleva jao kohaldamisalaga raames harilikku kuldmakrelli püüdvate püügiloaga kalalaevade kalurid või kaptenid registreerivad oma peibutuspüügivahenditega toimuva püügi.

Artikkel 88

Peibutuspüügivahendi koosseis, asukoht, hooldus ja asendamine

1. Juhul kui peibutuspüügivahendi pinnastruktuur on kaetud materjaliga, tagavad liikmesriigid, et asjaomane materjal eemaldatakse või et struktuur kaetakse üksnes materjaliga, mille puhul on mittesihtliikide, eriti ohualdiste liikide kinnijäämise oht või teiste laevade mõjutamise oht minimaalne.

2. Peibutuspüügivahendi pinnaalused osad koosnevad eranditult materjalidest, millesse ei jää kinni mittesihtliigid.

3. Peibutuspüügivahendite konstrueerimisel eelistatakse biolagunevaid materjale.

4. Peibutuspüügivahendid peavad nende kasutuskohas olema usaldusväärselt kinnitatud. Peibutuspüügivahendite konstruktsioon peab sisaldama sobivat arvu vastukaale piki köit tagamaks, et kui ujuvosa eraldub ja triivib eemale, upub köis merepõhja.

5. Harilikku kuldmakrelli püüdvate kalalaevade kalurid või kaptenid tagavad peibutuspüügivahendite korrapärase hooldamise, vajaduse korral asendamise ja eemaldamise, kui neid ei kasutata. Asenduspeibutuspüügivahendi tüüp, konstruktsioon, ehitus, materjalid ja märgistus peavad olema samad mis asendataval peibutuspüügivahendil. Ankurdatav asendusvahend peab asuma samas asukohas kui asendatav peibutuspüügivahend.

6. Kui peibutuspüügivahend kaob või seda ei ole võimalik pardale võtta, registreerivad kalalaevade kalurid või kaptenid viimase teadaoleva asukoha ja selle kuupäeva. Harilikku kuldmakrelli püüdvad kalalaevad selgitavad välja ja esitavad kaotatud peibutuspüügivahendi viimase registreeritud asukoha, viimase registreeritud asukoha kuupäeva, selle identifitseerimisnumbri ja mis tahes teabe, mis võimaldab peibutuspüügivahendi omaniku tuvastada.

7. Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada vanade ja kasutamata peibutuspüügivahendite leidmine.

8. Liikmesriigi lipu all sõitval laeval on keelatud püüda kala, mis on püütud peibutuspüügivahendiga, mille ei ole paigaldanud kõnealune laev.

Artikkel 89

Peibutuspüügivahendi identifitseerimine ja märgistamine

1. Ilma et see piiraks määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 8 kohaldamist, tagavad harilikku kuldmakrelli püüdvate kalalaevade kalurid või kaptenid, et iga peibutuspüügivahend oleks märgistatud viisil, mis võimaldab seda hõlpsasti identifitseerida.

2. Igale peibutuspüügivahendile märgitakse välispinnale seda kasutava(te) kalalaeva(de) registreerimisnumber (-numbrid). Selline märgistus peab olema nähtav ilma paakpoid lahti võtmata, mereveekindel ja loetav kogu paakpoi eluea vältel. Nähtavuskaugus peab olema võimalikult väike.

VIII PEATÜKK

Harilik kammeljas

Artikkel 90

Kohaldamisala

Käesolevat peatükki kohaldatakse hariliku kammelja (Scophthalmus maximus) püügi suhtes geograafilises alapiirkonnas 29, nagu on kindlaks määratud I lisas.

Artikkel 91

Meetmed hariliku kammelja ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata püügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks

1. Iga liikmesriik saadab igal aastal 20. jaanuariks komisjonile tavapärase andmeedastussüsteemi abil nimekirja põhjanakkevõrke kasutavatest laevadest, kellel on lubatud püüda Mustal merel (I lisas kindlaks määratud geograafiline alapiirkond 29) harilikku kammeljat. Komisjon edastab nimekirja GFCMi sekretariaadile igal aastal 31. jaanuariks.

2. Lõikes 1 osutatud nimekiri peab lisaks rakendusmääruse (EL) 2017/218 I lisas kindlaks määratud andmetele sisaldama ka järgmisi andmeid:

a)	GFCMi registreerimisnumber;

b)	eelmine nimi (kui neid on);

c)	eelmine lipuriik (kui neid on);

d)	varasemad andmed muudest registritest välja jätmise kohta (kui neid on);

e)	peamised sihtliigid;

f)	peamine püügivahend, mida kasutatakse hariliku kammelja püügiks, laevastiku segment ja tegevusüksus III lisa C osas esitatud 1. ülesande statistilise maatriksi kohaselt;

g)	ajavahemik, mille jooksul on lubatud püüda nakkevõrguga või muu hariliku kammelja püügiks sobiva vahendiga (kui selleks on luba).

3. Liikmesriigid annavad GFCMi taotluse korral teavet kalalaevade kohta, kellel on lubatud teataval ajavahemikul püüda. Eelkõige teatavad liikmesriigid asjaomaste kalalaevade nimed, nende pardatähised ja nendele eraldatud püügivõimalused.

4. Merelt leitud hariliku kammelja püügiks kasutatud märgistamata mahajäetud nakkevõrkude kokkukogumine on rannikuäärsete liikmesriikide pädevate asutuste ülesanne. Seejärel hoitakse neid võrke seni, kuni nende omanik on nõuetekohaselt kindlaks tehtud, või hävitatakse, kui omanikku ei ole võimalik kindlaks teha.

5. Asjaomane liikmesriik määrab kooskõlas määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 43 lõikega 5 lossimiskohad, kus Mustal merel püütud harilikku kammeljat lossitakse ja ümber laaditakse. Selliste lossimiskohtade nimekiri edastatakse GFCMi sekretariaadile ja komisjonile igal aastal hiljemalt 30. novembriks.

6. Mustal merel püütud hariliku kammelja mis tahes koguste lossimine või ümberlaadimine kalalaevadelt mujal kui lõikes 5 osutatud lossimiskohtades on keelatud.

Artikkel 92

Hariliku kammelja püügi riiklik seire, kontroll ja järelevalve

1. Liikmesriigid kehtestavad riiklikud seire-, kontrolli- ja järelevalvekavad (edaspidi „riiklikud kavad“), et kohaldada artikli 91 sätteid, tagades muu hulgas igakuise püügi ja/või kasutatud püügikoormuse nõuetekohase ja täpse seire ja registreerimise.

2. Riiklikud kavad peavad sisaldama järgmist:

a)	konkreetselt riiklike kavade rakendamiseks ette nähtud kontrollivahendite selge määratlus koos kättesaadavate inim-, tehniliste ja rahaliste ressursside kirjeldusega;

b)	inspekteerimisstrateegia (sealhulgas inspekteerimisprotokollide) selge määratlus, mis keskendub kalalaevadele, kes püüavad tõenäoliselt harilikku kammeljat ja kaasnevaid liike;

c)	turgude ja transpordi kontrolli käsitlevad tegevuskavad;

d)	inspekteerimisülesannete ja -menetluste määratlus, sealhulgas proovivõtustrateegia, mida kohaldatakse saagi kaalumise kontrollimiseks esmamüügi korral, ja proovivõtustrateegia nende laevade puhul, kelle suhtes ei kohaldata püügipäevikut/lossimisdeklaratsiooni käsitlevaid norme;

inspektoritele, tootjaorganisatsioonidele ja kaluritele mõeldud selgitavad juhised normide kohta, mis kehtivad kalapüügil, mille käigus võidakse püüda harilikku kammeljat, sealhulgas:

i)	dokumentide, sealhulgas inspekteerimisaruannete, püügipäevikute, ümberlaadimisdeklaratsioonide, lossimis- ja üleandmisdeklaratsioonide, transpordidokumentide ja müügiteatiste täitmise normid,

ii)	kehtivad tehnilised meetmed, sealhulgas võrgusilma suurus ja/või võrgu mõõdud, saagi alammõõt, ajutised piirangud,

iii)	proovivõtustrateegiad,

iv)	ristkontrolli mehhanism;

f)	riiklike inspektorite koolitamine II lisas osutatud ülesannete täitmise eesmärgil.

3. Liikmesriigid esitavad igal aastal 20. jaanuariks komisjonile või tema määratud asutusele riiklikud kavad. Komisjon või tema määratud asutus edastab kõnealused kavad GFCMi sekretariaadile igal aastal 31. jaanuariks.

Artikkel 93

Hariliku kammelja püügi teaduslik seire

Liikmesriigid edastavad teaduslikule nõuandekomiteele ja komisjonile igal aastal hiljemalt 30. novembriks kogu lisateabe, et toetada hariliku kammelja püügi teaduslikku seiret Mustal merel.

Artikkel 94

Püügikeeluaeg hariliku kammelja kudemisajal

1. Ajavahemikul aprillist juunini kehtestavad liikmesriigid igal aastal GFCMi Musta mere töörühma teaduslikele nõuannetele tuginedes hariliku kammelja kudemisajal vähemalt kahekuulise püügikeeluaja.

2. Lõikes 1 sätestatud keeluaega võib Musta mere töörühma teaduslike nõuannete põhjal muuta.

3. Liikmesriigid võivad kehtestada ruumilisi või ajalisi lisapiiranguid, millega võib püügitegevust keelata või piirata, et kaitsta hariliku kammelja noorkalade kogunemise piirkondi.

IX PEATÜKK

Harilik ogahai

Artikkel 95

Kohaldamisala

Käesolevat peatükki kohaldatakse hariliku ogahai (Squalus acanthias) püügi suhtes geograafilises alapiirkonnas 29, nagu on kindlaks määratud I lisas.

Artikkel 96

Hariliku ogahai varude kaitseks kehtestatud alammõõt

Mustal merel on keelatud hariliku ogahai isendeid, mis on väiksemad kui 90 cm, pardal hoida, ümber laadida, lossida, säilitada, müüa või müügiks välja panna või pakkuda. Selliste hariliku ogahai isendite juhupüügi korral tuleb nad viivitamatult vigastamatult ja elusalt vabaks lasta, niivõrd kui see on võimalik. Kalalaeva kaptenid kannavad hariliku ogahai juhupüügi, vabaks laskmise ja/või tagasiheitmise juhtumid püügipäevikusse. Liikmesriigid esitavad selle teabe teaduslikule nõuandekomiteele edastatavates aastaaruannetes ja GFCMi andmekogumissüsteemi kaudu GFCMile ja komisjonile.

III JAOTIS

ÜHISÄTTED

I PEATÜKK

Tehnilised ja kaitsemeetmed

I jagu

Püügitegevuse mõju vähendamine teatavate mereliikide puhul

1. Alajagu

Haid ja railised

Artikkel 97

Kohaldamisala

Käesolevat alajagu kohaldatakse kõigi varilõpuseste liikide ning Vahemere erikaitsealasid ja elustiku mitmekesisust käsitleva protokolli (19) II ja III lisas loetletud hai- ja railiikide püügi suhtes kõikides geograafilistes alapiirkondades, nagu on kindlaks määratud käesoleva määruse I lisas.

Artikkel 98

Kaitsealused varilõpuseste liigid

1. Liikmesriigid tagavad Vahemere erikaitsealasid ja elustiku mitmekesisust käsitleva protokolli II lisas loetletud varilõpuseste liikide kõrgetasemelise kaitse püügitegevuse eest.

2. Vahemere erikaitsealasid ja elustiku mitmekesisust käsitleva protokolli II lisas loetletud varilõpuseste liikide isendeid ei tohi pardal hoida, ümber laadida, lossida, üle anda, säilitada, müüa või müügiks välja panna või pakkuda.

3. Kalalaevad, mille püügivahenditesse on juhuslikult sattunud Vahemere erikaitsealasid ja elustiku mitmekesisust käsitleva protokolli II lisas loetletud varilõpuseste liikide isendid, peavad need viivitamata vigastamatult ja elusalt vabaks laskma, niivõrd kui see on võimalik.

Artikkel 99

Haide identifitseerimine

1. Ilma et see piiraks artikli 98 kohaldamist, on haide pea maharaiumine ja nende nülgimine pardal ning enne lossimist keelatud. Maharaiutud peadega nülitud haide turustamine esmamüügil pärast lossimist on keelatud.

2. Ilma et see piiraks artikli 98 kohaldamist, tagavad liikmesriigid, et haisid hoitakse pardal, laaditakse ümber, lossitakse ja turustatakse esmamüügil viisil, mille kohaselt liigid oleksid äratuntavad ja identifitseeritavad, ning et nimetatud liikide püüki, juhupüüki ja asjakohasel juhul vabaks laskmist saaks jälgida ja registreerida.

Artikkel 100

Aruandekohustus

Liikmesriigid teatavad komisjonile igal aastal 15. märtsiks määruse (EÜ) nr 1967/2006 artikli 13 lõikest 1 ja käesoleva määruse artiklist 120 tehtavate erandite üksikasjad, mida kohaldatakse traalnootadega püügi keelu suhtes, kooskõlas nende erandite lubamise tingimustega, mis on sätestatud määruse (EÜ) nr 1967/2006 artikli 13 lõigetes 5 ja 10 ning käesoleva määruse artiklis 120. Komisjon teatab need üksikasjad GFCMi sekretariaadile igal aastal 31. märtsiks. Teade sisaldab järgmist:

1)	nimekiri püügiloaga traaleritest koos nende omadustega;

2)	asjaomased tsoonid nii maismaal kui ka merel, mis on kindlaks määratud geograafiliste koordinaatide ning GFCMi statistiliste ruutudega;

3)	merekeskkonnale avalduva mõju jälgimiseks ja leevendamiseks võetud meetmed. Esimeses lõigus osutatud üksikasjade muudatustest tuleb võimalikult kiiresti teatada komisjonile, kes edastab kõnealuse teabe GFCMi sekretariaadile.

2. Alajagu

Teatavate mereliikide juhupüük

Artikkel 101

Kohaldamisala

Käesolevat alajagu kohaldatakse, ilma et see piiraks direktiivist 92/43/EMÜ või Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist 2009/147/EÜ (20) tulenevaid rangemaid meetmeid.

Artikkel 102

Merelindude juhupüük kalapüügivahendisse

1. Kalalaevade kaptenid peavad juhuslikult kalapüügivahendisse sattunud merelinnud viivitamata vabaks laskma.

2. Kalalaevad ei tohi merelinde kaldale tuua, välja arvatud merelindude riiklike kaitsekavade raames või üksikute viga saanud lindude paranemisele kaasaaitamiseks ning tingimusel, et pädevaid riigisiseseid asutusi on enne asjaomase kalalaeva sadamasse tagasipöördumist selliste merelindude kaldaletoomise kavatsusest nõuetekohaselt ja ametlikult teavitatud.

Artikkel 103

Merikilpkonnade juhupüük kalapüügivahendisse

1. Kalapüügivahendisse juhuslikult püütud merikilpkonni käsitsetakse ohutult ja nad lastakse vabaks vigastamatult ja elusalt, niivõrd kui see on võimalik.

2. Kalalaevade kaptenid ei tohi tuua kaldale merikilpkonni, välja arvatud juhul, kui tegemist on konkreetse päästeprogrammi või riikliku kaitsekavaga või kui see on vajalik üksikute vigastatud ja komatoossete merikilpkonnade päästmiseks ja abistamiseks ning tingimusel, et asjaomaseid pädevaid riigisiseseid asutusi on enne asjaomase kalalaeva sadamasse tagasipöördumist nõuetekohaselt ja ametlikult teavitatud.

3. Kalalaevad, mis kasutavad väikeste pelaagiliste liikide püügiks seinnoota või pelaagiliste liikide püügiks kokkuveotrossideta haardnoota, väldivad nii palju kui võimalik merikilpkonnade nootadega sisse piiramist.

4. Õngejada ja põhjanakkevõrku kasutavate kalalaevade pardal peab olema asjakohane varustus merikilpkonnade ohutuks käsitsemiseks, võrgust vabastamiseks ja vabaks laskmiseks, et tagada merikilpkonnade käsitsemine ja nende vabaks laskmine viisil, mis võimaldab neil kõige suurema tõenäosusega ellu jääda.

Artikkel 104

Munkhüljeste juhupüük

1. Kalalaevade kaptenid ei tohi võtta pardale või ümber laadida või lossida munkhülgeid (Monachus monachus), välja arvatud juhul, kui see on vajalik üksikute isendite päästmiseks ja nende paranemisele kaasa aitamiseks, tingimusel et asjaomaseid pädevaid riigisiseseid asutusi on enne asjaomase kalalaeva sadamasse tagasipöördumist nõuetekohaselt ja ametlikult teavitatud.

2. Kalapüügivahenditesse juhuslikult püütud munkhülged lastakse vabaks vigastamatult ja elusalt. Munkhüljeste surnukehad tuleb lossida ning need konfiskeeritakse teadusuuringute tegemise eesmärkidel või hävitatakse pädevate riigisiseste asutuste poolt.

Artikkel 105

Vaalaliste juhupüük

1. Kalalaevad peavad juhuslikult kalapüügivahendisse sattunud ja laevaga kaasa toodud vaalalised viivitamata vigastamatult ja elusalt merre tagasi laskma, niivõrd kui see on võimalik.

2. Liikmesriigid kehtestavad piisavad seiresüsteemid, et koguda usaldusväärset teavet selle kohta, missugune on põhjanakkevõrkude abil hariliku ogahai püügiga tegelevate kalalaevade mõju vaalaliste populatsioonidele Musta mere piirkonnas, ja esitavad selle teabe komisjonile. Komisjon edastab kõnealuse teabe viivitamata GFCMi sekretariaadile.

Artikkel 106

Teatavate mereliikide juhupüügi registreerimine

1. Ilma et see piiraks määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 15 lõike 5 kohaldamist, kannavad kalalaevade kaptenid kõnealuse määruse artiklis 14 osutatud püügipäevikusse järgmise teabe:

a)	kõik merelindude juhupüügi ja vabaks laskmise juhtumid;

b)	kõik merikilpkonnade juhupüügi ja vabaks laskmise juhtumid;

c)	kõik munkhüljeste juhupüügi ja vabaks laskmise juhtumid;

d)	kõik vaalaliste juhupüügi ja vabaks laskmise juhtumid;

e)	kõik Vahemere erikaitsealasid ja elustiku mitmekesisust käsitleva protokolli II ja III lisas loetletud liiki haide ja raide juhupüügi ning, kui seda on nõutud, vabaks laskmise juhtumid.

2. Teaduslikule nõuandekomiteele analüüsiks esitatavad riiklikud aruanded peavad lisaks logiraamatusse kantud teabele sisaldama ka:

merikilpkonnade juhupüügiga seoses järgmist teavet:

i)	püügivahendi tüüp,

ii)	juhtumi aeg,

iii)	püügivahendite veesoleku aeg,

iv)	sügavus ja asukoht,

v)	sihtliigid,

vi)	merikilpkonlaste liigid ning

vii)	asjaolu, kas merikilpkonnad heideti tagasi surnult või lasti vabaks elusalt;

vaalaliste juhupüügiga seoses järgmist teavet:

i)	püügivahendi tüübi omadused,

ii)	juhtumi aeg,

iii)	asukoht (kas käesoleva määruse I lisas kindlaks määratud geograafiline alapiirkond või statistiline ruut) ning

iv)	asjaolu, kas asjaomase vaalalise puhul on tegemist delfiini või muu vaalaliste liigiga.

3. Liikmesriigid kehtestavad normid lõikes 1 osutatud juhupüügi registreerimise kohta selliste kalalaevade kaptenite poolt, kelle suhtes ei kohaldata määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 14 kohast püügipäeviku pidamise kohustust.

4. Asjaomased liikmesriigid esitavad komisjonile igal aastal 15. detsembriks elektroonilise aruande, milles esitatakse merelindude, merikilpkonnade, munkhüljeste, vaalaliste, haide ja raide juhusliku püügi ja vabastamise määrad ning lõigetes 1 ja 2 osutatud teabe. Komisjon edastab kõnealuse teabe GFCMi sekretariaadile igal aastal 31. detsembriks.

II jagu

Püügikeelualad

1. Alajagu

Lioni laht

Artikkel 107

Püügikeeluala kehtestamine

Püügikeeluala kehtestatakse Lioni lahe idaosas XI lisa A osas kindlaks määratud geograafilisi koordinaate ühendavate joontega piiratud alal.

Artikkel 108

Püügikoormus

Veetavaid võrke, põhjaõngejadasid, pelaagilisi õngejadasid ning põhjavõrke kasutavate laevade puhul ei ületa põhjalähedaste kalavarude püügikoormus artiklis 107 osutatud püügikeelualal iga liikmesriigi püügikoormust kõnealuses piirkonnas 2008. aastal.

Artikkel 109

Kalapüügi andmed

Liikmesriigid esitavad komisjonile hiljemalt 16. veebruaril 2012 elektroonilisel kujul nimekirja nende lipu all sõitvatest laevadest, kes püüdsid kala 2008. aasta jooksul artiklis 107 osutatud piirkonnas ning I lisas kindlaks määratud geograafilises alapiirkonnas 7. Selles nimekirjas peab sisalduma laeva nimi, laeva CFR-number, ajavahemik, milleks laeval oli püügiluba artiklis 107 osutatud piirkonnas, ning päevade arv, mille iga laev oli 2008. aastal geograafilises alapiirkonnas 7 ning täpsemalt artiklis 107 osutatud piirkonnas.

Artikkel 110

Püügiloaga laevad

1. Laevadele, kellel on lubatud püüda kala käesoleva määruse artiklis 107 osutatud piirkonnas, annab liikmesriik kalapüügiloa kooskõlas määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikliga 7.

2. Kalalaevadele, kes ei ole püüdnud kala artiklis 107 osutatud piirkonnas enne 31. detsembrit 2008, ei anta luba nimetatud piirkonnas kalapüügiks.

3. Liikmesriigid edastavad komisjonile hiljemalt 16. veebruaril 2012 riigisisesed õigusaktid, mis olid jõus 31. detsembril 2008 ning mis käsitlevad järgmist:

a)	maksimaalne tundide arv päevas, mille kestel on laeval lubatud püüda,

b)	maksimaalne päevade arv nädalas, mille kestel on laeval lubatud viibida merel ning ära olla sadamast ning

c)	kalalaevadele registreerimissadamast väljumiseks ja sinna tagasipöördumiseks ettenähtud kohustuslik aeg.

Artikkel 111

Tundlike elupaikade kaitse

Liikmesriigid tagavad artiklis 107 osutatud piirkonna kaitsmise muu inimtegevuse mõju eest, mis ohustavad kõnealuse kudemispiirkonna iseloomulike joonte säilimist.

Artikkel 112

Teave

Liikmesriigid esitavad komisjonile igal aastal 31. jaanuariks elektroonilise aruande artiklis 107 osutatud piirkonnas toimunud püügitegevuse kohta.

Komisjon võib võtta vastu rakendusakte sellise püügitegevuse aruande vormi ja edastamist käsitlevate üksikasjalike normide kohta. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 138 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

2. Alajagu

Sitsiilia väin

Artikkel 113

Püügikeelualad

Põhjatraalnootadega kalapüük on keelatud järgmistel aladel:

1)	püügikeeluala „East of Adventure Bank“ XI lisa B osas kindlaks määratud koordinaate ühendavate joontega piiratud alal;

2)	püügikeeluala „West of Gela Basin“ XI lisa B osas kindlaks määratud koordinaate ühendavate joontega piiratud alal;

3)	püügikeeluala „East of Malta Bank“ XI lisa B osas kindlaks määratud koordinaate ühendavate joontega piiratud alal.

Artikkel 114

Puhvertsoonid

1. Artiklis 113 osutatud püügikeeluala „East of Adventure Bank“ ümber luuakse XI lisa C osas kindlaks määratud koordinaate ühendavate joontega piiratud puhvertsoon.

2. Artiklis 113 osutatud püügikeeluala „West of Gela Basin“ ümber luuakse järgmisi XI lisa C osas kindlaks määratud koordinaate ühendavate joontega piiratud puhvertsoon.

3. Artiklis 113 osutatud püügikeeluala „East of Malta Bank“ ümber luuakse XI lisa C osas kindlaks määratud koordinaate ühendavate joontega piiratud puhvertsoon.

4. Laevad, mis püüavad kala põhjatraalnootadega käesolevas artiklis osutatud puhvertsoonides, tagavad oma VMS-süsteemi signaalide jaoks asjakohase edastussageduse. Laevad, millele ei ole paigaldatud VMS-süsteemi ja mis soovivad püüda kala puhvertsoonis põhjatraalnootadega, peavad olema varustatud muu asukohatuvastussüsteemiga, mis võimaldab kontrolliasutustel nende tegevust jälgida.

3. Alajagu

Aadria meri

Artikkel 115

Püügipiirangud Jabuka/Pomo süviku piirkonnas

1. Harrastuspüük ning kalapüük põhjavõrkudega, põhjatraalnootadega, põhjaõngejadadega ja lõkspüünistega on keelatud XI lisa D osas kindlaks määratud koordinaate ühendavate joontega piiratud alal.

2. Igal aastal on 1. septembrist kuni 31. oktoobrini keelatud kalapüük põhjavõrkudega, põhjatraalnootadega, põhjaõngejadadega ja lõkspüünistega XI lisa D osas kindlaks määratud koordinaate ühendavate joontega piiratud alal.

3. Igal aastal on 1. septembrist kuni 31. oktoobrini keelatud harrastuspüük ning kalapüük põhjavõrkudega, põhjatraalnootadega, põhjaõngejadadega ja lõkspüünistega XI lisa D osas kindlaks määratud koordinaate ühendavate joontega piiratud alal.

Artikkel 116

Püügiloaga laevad Aadria mere Jabuka/Pomo süviku piirkonnas

1. Ilma et see piiraks artikli 115 lõigete 2 ja 3 kohaldamist, on töönduspüük põhjavõrkudega, põhjatraalnootadega, põhjaõngejadadega ja lõkspüünistega lubatud üksnes nimetatud lõigetes osutatud piirkondades, kui laeval on eripüügiluba ja kui ta suudab tõendada, et ta on ajalooliselt tegelenud kalapüügiga asjaomastes piirkondades.

2. Artikli 115 lõikes 2 osutatud piirkonnas ei ole püügiloaga kalalaevadel lubatud püüda kala rohkem kui kahel püügipäeval nädalas. Traallaudadega pelaagilisi paarispüügi traale kasutavatel püügiloaga kalalaevadel ei ole lubatud püüda kala rohkem kui ühel püügipäeval nädalas.

3. Artikli 115 lõikes 3 osutatud piirkonnas on püügiloaga laevadel, kes püüavad kala põhjatraalnootadega, lubatud püüda kala üksnes laupäeval ja pühapäeval kl 5.00 kuni 22.00. Püügiloaga laevadel, kes püüavad kala põhjavõrkudega, põhjaõngejadadega ja lõkspüünistega, on lubatud püüda kala esmaspäevast kl 5.00 kuni neljapäevani kl 22.00.

4. Laevadele, kellel on lubatud püüda kala artikli 115 lõigetes 2 ja 3 osutatud piirkondades käesoleva artikli lõikes 1 osutatud kalapüügivahendiga, annab liikmesriik kalapüügiloa kooskõlas määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikliga 7.

5. Liikmesriigid saadavad komisjonile igal aastal hiljemalt 31. märtsiks nimekirja laevadest, kellele nad on andnud lõikes 1 osutatud püügiloa. Komisjon edastab GFCMi sekretariaadile igal aastal hiljemalt 30. aprilliks järgmiseks aastaks koostatud püügiloaga laevade nimekirja. Iga laeva kohta sisaldab nimekiri VIII lisas kindlaks määratud teavet.

6. Püügiloaga kalalaevad lossivad põhjalähedasi kalavarusid üksnes määratud lossimiskohtades. Selleks määrab iga asjaomane liikmesriik lossimiskohad, kus on lubatud lossida Jabuka/Pomo süviku püügikeelualalt püütud saaki. Määratud lossimiskohtade nimekiri edastatakse komisjonile igal aastal 10. aprilliks. Komisjon edastab kõnealuse nimekirja GFCMi sekretariaadile igal aastal 30. aprilliks.

7. Kalalaevad, kellel on lubatud püüda kala artikli 115 lõigetes 2 ja 3 osutatud piirkondades käesoleva artikli lõikes 1 osutatud püügivahendiga, peavad olema varustatud nõuetekohaselt toimiva VMS- ja/või automaatse identifitseerimissüsteemiga; pardal või kasutuses olevad püügivahendid peavad olema enne püügitoimingute või navigeerimise alustamist nendes piirkondades nõuetekohaselt identifitseeritud, nummerdatud ja märgistatud.

8. Põhjavõrkudega, põhjatraalnootadega, põhjaõngejadadega ja lõkspüünistega varustatud püügiloata kalalaevadel on lubatud püügikeelualast läbi sõita üksnes juhul, kui nad hoiavad otsekurssi ja sõidavad püsikiirusel, mis ei ole väiksem kui seitse sõlme, ning nende pardal on aktiveeritud VMS- ja/või automaatne identifitseerimissüsteem ning nad ei ole hõivatud püügitegevusega.

4. Alajagu

Süvamere tundlikud elupaigad

Artikkel 117

Püügikeelualade kehtestamine süvamere tundlikes elupaikades

Veetavate tragide ja põhjatraalnootadega kalapüük on keelatud järgmistes piirkondades:

1)	süvamerepüügi keeluala „Capo Santa Maria di Leuca läheduses asuv Lophelia riff“ XI lisa E osas kindlaks määratud koordinaate ühendavate joontega piiratud alal;

2)	süvamerepüügi keeluala „Niiluse delta piirkonna külmad süsivesinike imbumisalad“ XI lisa E osas kindlaks määratud koordinaate ühendavate joontega piiratud alal;

3)	süvamerepüügi keeluala „Eratosthenese veealune mägi“ XI lisa E osas kindlaks määratud koordinaate ühendavate joontega piiratud alal.

Artikkel 118

Tundlike elupaikade kaitse

Liikmesriigid tagavad, et nende pädevate asutuste ülesanne oleks kaitsta süvamere tundlikke elupaiku artiklis 117 osutatud piirkondades, eelkõige niisuguse muu tegevuse mõju eest, mis ohustab nendele elupaikadele iseloomulike joonte säilitamist.

III jagu

Ruumilised ja ajalised keelud

Artikkel 119

Keeluajad

Igal aastal on 1. juulist kuni 30. septembrini keelatud kalapüük põhjatraalvõrkudega geograafilises alapiirkonnas 14 (I lisas osutatud Gabèsi laht) ranniku ja 200 m samasügavusjoone vahelisel alal.

IV jagu

Püügivahendid

Artikkel 120

Traalnootade ja nakkevõrkude kasutamine Mustas meres

1. Traalnootade kasutamine on keelatud:

a)	kaldast kuni kolme meremiili kaugusel, kui seal ei ületata 50 meetri samasügavusjoont, või

b)	kaldale lähemal kui 50 meetri samasügavusjoon, kui see sügavus saavutatakse kaldale lähemal.

2. Liikmesriik võib erandkorras lubada oma kalalaevadel püüda lõikes 1 osutatud alal, tehes kooskõlas soovitusega GFCM/42/2018/2 erandeid, tingimusel et ta teavitab komisjoni nõuetekohaselt igast sellisest erandist.

3. Kui komisjon on seisukohal, et kooskõlas lõikega 2 tehtud erand ei vasta kõnealuses lõikes sätestatud tingimustele, võib ta asjakohaselt põhjendades ja pärast asjaomase liikmesriigiga konsulteerimist nõuda kõnealuse erandi muutmist.

4. Komisjon teavitab GFCMi sekretariaati lõike 2 kohaselt tehtud eranditest.

5. Alates 1. jaanuarist 2015 ei tohi põhjanakkevõrgu monokiu või niidi läbimõõt olla suurem kui 0,5 millimeetrit.

II PEATÜKK

Püügitegevuse ajutist peatamist põhjustavate kaitsemeetmete rahastamine

Artikkel 121

Püügitegevuse ajutist peatamist põhjustavate kaitsemeetmete rahastamine

Käesoleva määruse artiklites 5, 17, 26, 36, 45, 59, 67, 82, 94 ja 119 sätestatud meetmeid, mille tulemuseks on püügitegevuse ajutine peatamine, käsitatakse määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 7 lõike 1 punkti j tähenduses kaitsemeetmetena, et rahastada püügitegevuse ajutist peatamist kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1139 (21) artikli 21 lõike 2 punktiga a.

III PEATÜKK

Kontrollimeetmed

I jagu

Püügiloaga laevade register

Artikkel 122

Püügiloaga laevade register

1. Liikmesriigid saadavad igal aastal 30. novembriks komisjonile tavapärase andmeedastussüsteemi abil ajakohastatud nimekirja tema lipu all sõitvate ja tema territooriumil registreeritud üle 15-meetrise kogupikkusega laevade kohta, kellel liikmesriik lubab püüda kala GFCMi lepingu piirkonnas, väljastades talle selleks püügiloa.

2. Lõikes 1 osutatud nimekirjas esitatakse järgmine teave:

a)	laeva CFR-number ja pardatähis, nagu on määratletud rakendusmääruses (EL) 2017/218;

b)	ajavahemik, mille jooksul püük ja/või ümberlaadimine on lubatud;

c)	kasutatav püügivahend.

3. Komisjon saadab igal aastal 31. detsembriks ajakohastatud nimekirja GFCMi sekretariaadile, et asjaomased laevad kantaks GFCMi registrisse, mis hõlmab üle 15 meetri kogupikkusega laevu, kellel on lubatud püüda kala GFCMi lepingu piirkonnas (edaspidi „GFCMi register“).

4. Lõikes 1 osutatud nimekirja muudatused saadetakse komisjonile GFCMi sekretariaadile edastamiseks tavapärase andmeedastussüsteemi abil vähemalt kümme tööpäeva enne seda, kui laev alustab püüki GFCMi lepingu piirkonnas.

5. ELi kalalaevad, mille kogupikkus on üle 15 meetri ja mis ei ole kantud lõikes 1 osutatud nimekirja, ei tohi GFCMi lepingu piirkonnas püüda, pardal hoida, ümber laadida ega lossida ühtegi liiki kalu ega karpe.

6. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, millega nad tagavad, et:

a)	ainult nendel liikmesriigi lipu all sõitvatel laevadel, mis on kantud lõikes 1 osutatud nimekirja ja mille pardal on liikmesriigi väljastatud püügiluba, on lubatud püügiloa tingimuste alusel püüda kala GFCMi lepingu piirkonnas;

püügiluba ei väljastata laevadele, kes on GFCMi lepingu piirkonnas või mujal tegelenud ebaseadusliku, reguleerimata ja teatamata kalapüügiga, välja arvatud juhul, kui uued omanikud esitavad piisavad dokumentaalsed tõendid, et endistel omanikel ja käitajatel ei ole nende laevade suhtes õiguslikku huvi, omandiosalust ega majanduslikke huve ega oma mingit kontrolliõigust nende laevade üle ning nende laevad ei osale ebaseaduslikus, teatamata ja reguleerimata kalapüügis ega ole sellega seotud;

c)	liikmesriigi õigusaktidega on võimaluse korral keelatud tema lipu all sõitvate, lõikes 1 osutatud nimekirja kantud laevade omanike ja käitajate osalemine GFCMi registrisse kandmata laevade püügitegevuses, mis toimub GFCMi lepingu piirkonnas, ja seotus sellise tegevusega;

d)	liikmesriigi õigusaktidega on võimaluse korral ette nähtud, et tema lipu all sõitvate, lõikes 1 osutatud nimekirja kantud laevade omanikud peavad olema lipuliikmesriigi kodanikud või seal asuvad juriidilised isikud;

e)	liikmesriigi laevad järgivad kõiki asjakohaseid GFCMi kaitse- ja majandamismeetmeid.

7. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et keelata GFCMi registrisse kandmata üle 15-meetrise kogupikkusega laevadel GFCMi lepingu piirkonnas kala ja karpide püük ning nimetatud piirkonnast pärit kala ja karpide pardal hoidmine, ümberlaadimine ja lossimine.

8. Liikmesriigid edastavad komisjonile või vajaduse korral tema määratud asutusele viivitamata teabe, mille alusel võib põhjendatult oletada, et GFCMi registrisse kandmata üle 15-meetrise kogupikkusega laevad püüavad või laadivad ümber kala ja karpe GFCMi lepingu piirkonnas.

II jagu

Sadamariigi meetmed

Artikkel 123

Kohaldamisala

Käesolevat jagu kohaldatakse kolmandate riikide kalalaevade suhtes.

Artikkel 124

Etteteatamine

Erandina määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikli 6 lõikest 1 on etteteatamisaeg vähemalt 72 tundi enne sadamasse saabumise kavandatud aega. Liikmesriik võib siiski määrata kindlaks teistsuguse teatamisaja, võttes muu hulgas arvesse kaugust püügikohtade ja selle sadamate vahel. Sellisel juhul teavitab liikmesriik komisjoni ja GFCMi sekretariaati, kes lisab kõnealuse teabe sadamate registrisse.

Artikkel 125

Inspekteerimine sadamas

1. Olenemata määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikli 9 lõikest 1, inspekteerivad liikmesriigid oma määratud lossimiskohtades igal aastal vähemalt 15 % lossimisest ja ümberlaadimisest.

2. Olenemata määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikli 9 lõikest 2, inspekteeritakse igal juhul kalalaevu, kes sisenevad liikmesriigi sadamasse ilma eelneva loata.

Artikkel 126

Inspekteerimismenetlus

Lisaks määruse (EÜ) nr 1005/2008 artiklis 10 sätestatud nõuetele peab sadamas tehtav inspekteerimine vastama käesoleva määruse II lisas kindlaks määratud nõuetele.

Artikkel 127

Sadama kasutamise keelamine

1. Liikmesriigid ei luba kolmanda riigi laeval kasutada oma sadamat GFCMi lepingu piirkonnas püütud kalatoodete lossimiseks, ümberlaadimiseks ega töötlemiseks ning keelavad sellel sadamateenuste kasutamise, muu hulgas tankimise ja varude täiendamise teenused, juhul kui laev

a)	ei vasta käesolevas määruses sätestatud nõuetele või

b)	on piirkondliku kalandusorganisatsiooni koostatud nimekirjas, millesse on kantud laevad, kes tegelevad ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga või aitavad sellele kaasa, või

c)	on ilma kehtiva loata tegeleda kalapüügi või sellega seonduva tegevusega GFCMi lepingu piirkonnas.

Erandina esimesest lõigust võivad liikmesriigid lubada kolmandate riikide laevadel oma sadamat kasutada vääramatu jõu või merehätta sattumise olukorras Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsiooni artikli 18 tähenduses, et osutada nimetatud olukordades tingimata vajalikke abiteenuseid.

2. Lõiget 1 kohaldatakse lisaks määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikli 4 lõike 2 ning artikli 37 lõigete 5 ja 6 sätetele, mis näevad ette sadama kasutamise keelamise.

3. Kui liikmesriik on lõigete 1 või 2 kohaselt keelanud kolmanda riigi laeval oma sadamate kasutamise, teavitab ta sellest viivitamata asjaomase kalalaeva kaptenit, lipuriiki, komisjoni ning GFCMi sekretariaati.

4. Kui lõigetes 1 või 2 osutatud põhjused keelustamiseks ei ole enam asjakohased, lõpetab liikmesriik keelu kohaldamise ja teavitab sellest lõikes 3 osutatud isikuid.

III jagu

Ebaseaduslik, teatamata ja reguleerimata kalapüük

Artikkel 128

Eeldatavast ebaseaduslikust, teatamata ja reguleerimata kalapüügist teatamise kohustus

1. Ilma et see piiraks määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikli 48 lõike 3 kohaldamist, esitavad liikmesriigid komisjonile ja vajaduse korral tema määratud asutusele vähemalt 140 päeva enne GFCMi iga-aastast istungit järgmise teabe:

a)	teave laevade kohta, mis eeldatavalt on tegelenud GFCMi lepingu piirkonnas ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga käimasoleval ja eelneval aastal;

b)	liikmesriikide esitatud tõendid, mis toetavad ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi eeldust.

Komisjon edastab kõnealuse teabe igal aastal GFCMi sekretariaadile vähemalt 120 päeva enne GFCMi iga-aastast istungit.

2. Vajaduse korral edastab komisjon GFCMi sekretariaadile vähemalt 120 päeva enne GFCMi iga-aastast istungit liikmesriikidelt saadud lisateabe, mis võib olla asjakohane ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade nimekirja koostamisel.

3. Ilma et see piiraks teabe liiki, mis tuleb lisada ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade liidu nimekirja kooskõlas määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikli 29 lõikega 1, sisaldab lõigetes 1 ja 2 osutatud teave järgmisi üksikasju, kui need on kättesaadavad:

a)	laeva nimi ja varasem(ad) nimi/nimed;

b)	laeva lipuriik ja varasem(ad) lipuriik/lipuriigid;

c)	laevaomaniku ja varasemate omanike, sealhulgas tegelike tulusaajate nimed ja aadressid;

d)	laeva omaniku või omanike registrisse kandmise koht;

e)	laeva käitaja ja varasem(ad) käitaja(d);

f)	laeva kutsung ja varasem kutsung;

g)	Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) number;

h)	liikuva mereside raadiosaatja tunnuskood (MMSI);

i)	kogupikkus;

j)	laeva fotod;

k)	kuupäev, mil laev kanti esimest korda GFCMi ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade nimekirja;

l)	väidetava ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi kuupäev;

m)	väidetava ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi toimumise koht;

n)	kokkuvõte tegevusest, mis õigustab laeva nimekirja kandmist, koos viidetega kõigile asjakohastele dokumentidele, mis kõnealusest tegevusest teavitavad ja seda tõendavad, ning

o)	võetud meetmete tulemused.

Artikkel 129

GFCMi sekretariaadi teatatud väidetav nõuete täitmata jätmine

1. Kui komisjon saab GFCMi sekretariaadilt tõendeid, mis toetavad liikmesriigi lipu all sõitva kalalaeva eeldatavat ebaseaduslikku, teatamata ja reguleerimata kalapüüki, edastab komisjon selle teabe viivitamata asjaomasele liikmesriigile.

2. Asjaomane liikmesriik võib esitada komisjonile tõendid vähemalt 45 päeva enne GFCMi iga-aastast istungit, sealhulgas tõendid selle kohta, et nimekirja kantud laevad ei ole püüdnud kala GFCMi kaitse- ja majandamismeetmeid rikkudes või neil oli õigus püüda kala GFCMi kohaldamispiirkonnas. Komisjon edastab kõnealuse teabe GFCMi sekretariaadile vähemalt 30 päeva enne GFCMi iga-aastast istungit.

Artikkel 130

GFCMi ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade esialgne nimekiri

Kui liikmesriigid on GFCMi sekretariaadilt saanud ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade esialgse nimekirja, jälgivad liikmesriigid hoolikalt ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade esialgsesse nimekirja kantud laevu ning määravad kindlaks nende tegevuse ning võimalikud nime, lipu ja/või registreeritud omaniku muudatused.

IV PEATÜKK

Koostöö, teavitamine ja aruandlus

Artikkel 131

Koostöö ja teavitamine

1. Komisjon, vajaduse korral tema määratud asutus ja liikmesriigid teevad koostööd ning vahetavad teavet GFCMi sekretariaadiga, eelkõige:

a)	asjaomastest andmebaasidest teavet nõutades ja seda sinna edastades;

b)	taotledes ja tehes koostööd, et toetada käesoleva määruse tulemuslikku rakendamist.

2. Liikmesriigid tagavad, et nende riiklikud kalandusega seotud teabesüsteemid võimaldavad vahetada otse elektroonilisel teel teavet GFCMi sekretariaadiga III jaotises II peatüki II jaos osutatud sadamariigi inspekteerimise kohta, võttes piisavalt arvesse asjakohaseid konfidentsiaalsusnõudeid.

3. Liikmesriigid võtavad meetmed elektrooniliselt teabe vahendamiseks asjaomastele riigisisestele ametitele ja nende ametite tegevuse koordineerimiseks III jaotise II peatükis sätestatud meetmete rakendamisel.

4. Liikmesriigid koostavad käesoleva määruse kohaldamisel kontaktpunktide nimekirja, mis saadetakse viivitamata elektrooniliselt komisjonile, GFCMi sekretariaadile ja GFCMi lepinguosalistele.

5. Komisjon võib võtta vastu rakendusakte koostöö ja teabe vahetamise üksikasjalike normide kohta. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 138 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 132

Teabe edastamine komisjonile ja selle vorm

Komisjon võib võtta vastu rakendusakte artiklis 50, artikli 105 lõikes 2 ja artiklis 106 osutatud teabe vormi ja edastamise kohta. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 138 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 133

Juurdepääs seire, kontrolli ja järelevalvega seotud teabele ja andmetele ühisinspekteerimis- ja järelevalvekavade raames

1. Käesolevat artiklit kohaldatakse liikmesriikide suhtes, kes osalevad katseprojektides või rahvusvahelistes ühisinspekteerimis- ja järelevalvekavades GFCMi kohaldamispiirkonnas.

2. Liikmesriigid tagavad ühisinspekteerimis- ja järelevalvekavade raames seire, kontrolli ja järelevalvega seotud teabe, andmete, aruannete ja sõnumite turvalise töötlemise.

3. Käesolev artikkel ei piira liikmesriikide kohustusi seoses nende isikuandmete töötlemisega liidu õiguse alusel.

V PEATÜKK

Piirkondlikud teadusprogrammid

I jagu

Vahemere tavaline sinikrabi

Artikkel 134

Piirkondlik teadusprogramm

Liikmesriigid, kelle kalalaevad tegelevad Vahemerel tavalise sinikrabi (Portunus segnis ja Callinectes sapidus) töönduspüügiga, osalevad piirkondlikus teadusprogrammis, mille eesmärk on tavalise sinikrabi säästev kasutamine Vahemerel viisil, mis võtab arvesse kalanduse, sotsiaal-majanduslikke ja keskkonnaeesmärke.

Artikkel 135

Teaduslik seire

Liikmesriigid, kelle kalalaevad tegelevad tavalise sinikrabi töönduspüügiga, kehtestavad Vahemerel selle liigi püügi piisava teadusliku seire, mis hõlbustab piirkondliku teadusprogrammi rakendamist järgmistes valdkondades:

1)	kasutatud püügikoormus ja üldine püügitase riigi tasandil ning

2)	alternatiivsete majandamisstsenaariumide ja tehniliste meetmete bioloogiline ja sotsiaal-majanduslik mõju, mille liikmesriigid on välja selgitanud.

II jagu

Musta mere nukiline kõrvkodalane

Artikkel 136

Piirkondlik teadusprogramm

Liikmesriigid, kelle kalalaevad tegelevad geograafilises alapiirkonnas 29 nukilise kõrvkodalase (Rapana venosa) töönduspüügiga, osalevad piirkondlikus teadusprogrammis, mille eesmärk on nukilise kõrvkodalase säästev kasutamine Mustal merel viisil, mis võtab arvesse kalanduse, sotsiaal-majanduslikke ja keskkonnaeesmärke.

Artikkel 137

Teaduslik seire

Liikmesriigid, kelle kalalaevad tegelevad geograafilises alapiirkonnas 29 nukilise kõrvkodalase töönduspüügiga, kehtestavad nukilise kõrvkodalase püügi piisava teadusliku seire ning hõlbustavad piirkondliku teadusprogrammi rakendamist ja Musta mere töörühma tööd teabe ja nõuannete andmisel järgmistes valdkondades:

1)	kasutatud püügikoormus ja üldine püügitase riigi tasandil;

2)	andmed kaaspüügi üldkoguste kohta püügivahendite ja liikide kaupa, välja arvatud akvalangiga sukeldumisel;

3)	alternatiivsete majandamisstsenaariumide ja tehniliste meetmete bioloogiline ja sotsiaal-majanduslik mõju, mille liikmesriigid on välja selgitanud, ning

4)	ruumilised või ajalised keelud, mis võidakse kehtestada kalavarude jätkusuutlikkuse säilitamiseks.

IV JAOTIS

LÕPPSÄTTED

Artikkel 138

Komiteemenetlus

1. Komisjoni abistab määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 47 lõike 1 alusel loodud kalanduse ja vesiviljeluse komitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

Artikkel 139

Volituste delegeerimine

Ulatuses, mis on vajalik liidu õiguses muudatuste rakendamiseks juba rakendatud GFCMi meetmetes, mis muutuvad liidu jaoks siduvaks, antakse komisjonile volitused võtta kooskõlas artikliga 140 vastu delegeeritud õigusakte, millega muudetakse käesolevat määrust seoses järgmisega:

1)	teabe edastamine GFCMi sekretariaadile artikli 120 lõike 4 alusel;

2)	GFCMi sekretariaadile artiklite 9, 15, 24 ja 34 ning artikli 61 lõike 3, artikli 70, artikli 78 lõike 3 ja artiklite 86 ja 122 kohaselt edastatava püügiloaga laevade nimekirja ning VIII lisasse lisatavate andmete kord;

3)	artikli 55 ja X lisa kohase punase vääriskoralli alalise CDSi rakendamine;

4)	artiklites 123–127 sätestatud sadamariigi meetmed;

5)	I lisas esitatud geograafiliste alapiirkondade tabel, kaart ja geograafilised koordinaadid;

6)	II lisas esitatud laevade inspekteerimismenetlus sadamariigis;

7)	III lisas esitatud GFCMi statistiliste maatriksite andmed ning

8)	artikli 120 lõikes 2 osutatud rahvusvaheliste õigusaktide viited.

Artikkel 140

Delegeeritud volituste rakendamine

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2. Artiklites 41, 42 ja 139 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile kolmeks aastaks alates 1. novembrist 2023. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne kolmeaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklites 41, 42 ja 139 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Kõnealune otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6. Artiklite 41, 42 ja 139 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Artikkel 141

Kehtetuks tunnistamine

Määrus (EL) nr 1343/2011 tunnistatakse kehtetuks.

Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele ning neid loetakse vastavalt käesoleva määruse XV lisas esitatud vastavustabelile.

Artikkel 142

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Strasbourg, 4. oktoober 2023

Euroopa Parlamendi nimel

president

R. METSOLA

Nõukogu nimel

eesistuja

J. M. ALBARES BUENO

(1) ELT C 517, 22.12.2021, lk 122.

(2) Euroopa Parlamendi 12. juuli 2023. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 18. septembri 2023. aasta otsus.

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 2011. aasta määrus (EL) nr 1343/2011, mis käsitleb teatavaid kalapüüki käsitlevaid sätteid Vahemere üldise kalanduskomisjoni (GFCM) lepinguga hõlmatud piirkonnas ning millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1967/2006, mis käsitleb Vahemere kalavarude säästva kasutamise majandamismeetmeid (ELT L 347, 30.12.2011, lk 44).

(4) Vt XIV lisa.

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1380/2013 ühise kalanduspoliitika kohta, millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1954/2003 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2371/2002 ja (EÜ) nr 639/2004 ning nõukogu otsus 2004/585/EÜ (ELT L 354, 28.12.2013, lk 22).

(6) Nõukogu 16. juuni 1998. aasta otsus 98/416/EÜ Euroopa Ühenduse liitumise kohta Vahemere üldise kalanduskomisjoniga (EÜT L 190, 4.7.1998, lk 34).

(7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. märtsi 2019. aasta määrus (EL) 2019/473 Euroopa Kalanduskontrolli Ameti kohta (ELT L 83, 25.3.2019, lk 18).

(8) Nõukogu 29. septembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1005/2008, millega luuakse ühenduse süsteem ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks ning muudetakse määrusi (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1936/2001 ja (EÜ) nr 601/2004 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EÜ) nr 1093/94 ja (EÜ) nr 1447/1999 (ELT L 286, 29.10.2008, lk 1).

(9) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).

(10) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.

(11) Nõukogu 21. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1967/2006, mis käsitleb Vahemere kalavarude säästva kasutamise majandamismeetmeid, millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 2847/93 ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1626/94 (ELT L 409, 30.12.2006, lk 11).

(12) Nõukogu 20. novembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1224/2009, millega luuakse liidu kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks, muudetakse määrusi (EÜ) nr 847/96, (EÜ) nr 2371/2002, (EÜ) nr 811/2004, (EÜ) nr 768/2005, (EÜ) nr 2115/2005, (EÜ) nr 2166/2005, (EÜ) nr 388/2006, (EÜ) nr 509/2007, (EÜ) nr 676/2007, (EÜ) nr 1098/2007, (EÜ) nr 1300/2008, (EÜ) nr 1342/2008 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1627/94 ja (EÜ) nr 1966/2006 (ELT L 343, 22.12.2009, lk 1).

(13) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta määrus (EL) 2019/1022, millega kehtestatakse Vahemere lääneosa põhjalähedaste kalavarude püügi mitmeaastane kava ja muudetakse määrust (EL) nr 508/2014 (ELT L 172, 26.6.2019, lk 1).

(14) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta määrus (EL) 2019/1241, mis käsitleb kalavarude ja mereökosüsteemide kaitsmist tehniliste meetmete abil ning millega muudetakse nõukogu määrusi (EÜ) nr 1967/2006, (EÜ) nr 1224/2009 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EL) nr 1380/2013, (EL) 2016/1139, (EL) 2018/973, (EL) 2019/472 ja (EL) 2019/1022 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 894/97, (EÜ) nr 850/98, (EÜ) nr 2549/2000, (EÜ) nr 254/2002, (EÜ) nr 812/2004 ja (EÜ) nr 2187/2005 (ELT L 198, 25.7.2019, lk 105).

(15) Komisjoni 6. veebruari 2017. aasta rakendusmäärus (EL) 2017/218 liidu kalalaevastikuregistri kohta (ELT L 34, 9.2.2017, lk 9).

(16) Nõukogu 18. septembri 2007. aasta määrus (EÜ) nr 1100/2007, millega kehtestatakse meetmed euroopa angerja varude taastamiseks (ELT L 248, 22.9.2007, lk 17).

(17) Nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.7.1992, lk 7).

(18) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. mai 2017. aasta määrus (EL) 2017/1004 kalandussektori andmete kogumist, haldamist ja kasutamist käsitleva liidu raamistiku loomise ning ühise kalanduspoliitikaga seotud teadusliku nõustamise toetamise kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 199/2008 (ELT L 157, 20.6.2017, lk 1).

(19) EÜT L 322, 14.12.1999, lk 3.

(20) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. novembri 2009. aasta direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.1.2010, lk 7).

(21) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. juuli 2021. aasta määrus (EL) 2021/1139, millega luuakse Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfond ja muudetakse määrust (EL) 2017/1004 (ELT L 247, 13.7.2021, lk 1).

I LISA

A) GFCMi geograafiliste alapiirkondade tabel

FAO ALAPIIRKOND

FAO STATISTILISED RAJOONID

GEOGRAAFILISED ALAPIIRKONNAD(GAPid)

LÄÄNEOSA

1.1.

BALEAARID

1	Alboráni mere põhjaosa

2	Alboráni saar

3	Alboráni mere lõunaosa

Alžeeria

Baleaarid

6	Põhja-Hispaania

11.1.

Lääne-Sardiinia

1.2.	LIONI LAHT

7	Lioni laht

1.3.

SARDIINIA

8	Korsika saar

9	Liguuria meri ja Türreeni mere põhjaosa

10	Türreeni mere lõunaosa

11.2.

Ida-Sardiinia

12	Põhja-Tuneesia

KESKOSA

2.1.	AADRIA MERI

17	Aadria mere põhjaosa

18	Aadria mere lõunaosa (osa)

2.2.	JOONIA MERI

13	Hammameti laht

14	Qābise laht

15	Malta saar

16	Sitsiiliast lõuna pool

18	Aadria mere lõunaosa (osa)

19	Joonia mere lääneosa

20	Joonia mere idaosa

21	Joonia mere lõunaosa

IDAOSA

3.1.	EGEUSE MERI

22	Egeuse meri

23	Kreeta saar

3.2.	LEVANDI MERI

24	Põhja-Levant

25	Küprose saar

26	Lõuna-Levant

Levant

MUST MERI

4.1.	MARMARA MERI

28	Marmara meri

4.2.

MUST MERI

Must meri

4.3.	AASOVI MERI

30	Aasovi meri

B) GFCMi GAPide kaart (GFCM, 2009)

– FAO statistilised rajoonid (punasega) – GFCMi GAPid (mustaga)

01	– Alboráni mere põhjaosa

09	– Liguuria meri ja Türreeni mere põhjaosa

16	– Sitsiiliast lõuna pool

24	– Põhja-Levant

02	– Alboráni saar

10	– Türreeni mere lõuna- ja keskosa

17	– Aadria mere põhjaosa

25	– Küprose saar

03	– Alboráni mere lõunaosa

11.1	– Lääne-Sardiinia

18	– Aadria mere lõunaosa

26	– Lõuna-Levant

04	– Alžeeria

11.2	– Ida-Sardiinia

19	– Joonia mere lääneosa

– Levant

05	– Baleaarid

12	– Põhja-Tuneesia

20	– Joonia mere idaosa

28	– Marmara meri

06	– Põhja-Hispaania

13	– Hammameti laht

21	– Joonia mere lõunaosa

29	– Must meri

07	– Lioni laht

14	– Qābise laht

22	– Egeuse meri

30	– Aasovi meri

08	– Korsika saar

15	– Malta saar

23	– Kreeta saar

C) GFCMi GAPide geograafilised koordinaadid (GFCM, 2009)

GAPid	PIIRID	GAPid	PIIRID	GAPid	PIIRID	GAPid	PIIRID
1	Rannajoon 36° N 5° 36′ W 36° N 3° 20′ W 36° 05′ N 3° 20′ W 36° 05′ N 2° 40′ W 36° N 2° 40′ W 36° N 1° 30′ W 36° 30′ N 1° 30′ W 36° 30′ N 1° W 37° 36′ N 1° W	4	Rannajoon 36° N 2° 13′ W 36° N 1° 30′ W 36° 30′ N 1° 30′ W 36° 30′ N 1° W 37° N 1° W 37° N 0° 30′ E 38° N 0° 30′ E 38° N 8° 35′ E Alžeeria-Tuneesia piir Maroko-Alžeeria piir	7	Rannajoon 42° 26′ N 3° 09′ E 41° 20′ N 8° E Prantsusmaa-Itaalia piir	10	Rannajoon (k.a Põhja-Sitsiilia) 41° 18′ N 13° E 41° 18′ N 11° E 38° N 11° E 38° N 12° 30′ E
2	36° 05′ N 3° 20′ W 36° 05′ N 2° 40′ W 35° 45′ N 3° 20′ W 35° 45′ N 2° 40′ W	5	38° N 0° 30′ E 39° 30′ N 0° 30′ E 39° 30′ N 1° 30′ W 40° N 1° 30′ E 40° N 2° E 40° 30′ N 2° E 40° 30′ N 6° E 38° N 6° E	8	43° 15′ N 7° 38′ E 43° 15′ N 9° 45′ E 41° 18′ N 9° 45′ E 41° 20′ N 8° E 41° 18′ N 8° E	11	41° 47′ N 6° E 41° 18′ N 6° E 41° 18′ N 11° E 38° 30′ N 11° E 38° 30′ N 8° 30′ E 38° N 8° 30′ E 38° N 6° E
3	Rannajoon 36° N 5° 36′ W 35° 49′ N 5° 36′ W 36° N 3° 20′ W 35° 45′ N 3° 20′ W 35° 45′ N 2° 40′ W 36° N 2° 40′ W 36° N 1° 13′ W Maroko-Alžeeria piir	6	Rannajoon 37° 36′ N 1° W 37° N 1° W 37° N 0° 30′ E 39° 30′ N 0° 30′ E 39° 30′ N 1° 30′ W 40° N 1° 30′ E 40° N 2° E 40° 30′ N 2° E 40° 30′ N 6° E 41° 47′ N 6° E 42° 26′ N 3° 09′ E	9	Rannajoon Prantsusmaa-Itaalia piir 43° 15′ N 7° 38′ E 43° 15′ N 9° 45′ E 41° 18′ N 9° 45′ E 41° 18′ N 13° E	12	Rannajoon Alžeeria-Tuneesia piir 38° N 8° 30′ E 38° 30′ N 8° 30′ E 38° 30′ N 11° E 38° N 11° E 37° N 12° E 37° N 11° 04′E
13	Rannajoon 37° N 11° 04′E 37° N 12° E 35° N 13° 30′ E 35° N 11° E	17	Rannajoon 41° 55′ N 15° 08′ E Horvaatia-Montenegro piir	21	Rannajoon Tuneesia-Liibüa piir 35° N 15° 18′ E 35° N 23° E 34° N 23° E 34° N 25° 09′ E Liibüa-Egiptuse piir	25	35° 47′ N 32° E 34° N 32° E 34° N 35° E 35° 47′ N 35° E
14	Rannajoon 35° N 11° E 35° N 15° 18′ E Tuneesia-Liibüa piir	18	Rannajooned (mõlemad pooled) 41° 55′ N 15° 08′ E 40° 04′ N 18° 29′ E Horvaatia-Montenegro piir Albaania-Kreeka piir	22	Rannajoon 36° 30′ N 23° E 36° N 23° E 36° N 26° 30′ E 34° N 26° 30′ E 34° N 29° E 36° 43′ N 29° E	26	Rannajoon Liibüa-Egiptuse piir 34° N 25° 09′ E 34° N 34° 13′ E Egiptuse – Gaza sektori piir
15	36° 30′ N 13° 30′ E 35° N 13° 30′E 35° N 15° 18′ E 36° 30′ N 15° 18′ E	19	Rannajoon (k.a Ida-Sitsiilia) 40° 04′ N 18° 29′ E 37° N 15° 18′ E 35° N 15° 18′ E 35° N 19° 10′ E 39° 58′ N 19° 10′ E	23	36° N 23° E 36° N 26° 30′ E 34° N 26° 30′ E 34° N 23° E	27	Rannajoon Egiptuse – Gaza sektori piir 34° N 34° 13′ E 34° N 35° E 35° 47′ N 35° E Türgi-Süüria piir
16	Rannajoon 38° N 12° 30′ E 38° N 11° E 37° N 12° E 35° N 13° 30′ E 36° 30′ N 13° 30′ E 36° 30′ N 15° 18′ E 37° N 15° 18′ E	20	Rannajoon Albaania-Kreeka piir 39° 58′ N 19° 10′ E 35° N 19° 10′ E 35° N 23° E 36° 30′ N 23° E	24	Rannajoon 36° 43′ N 29° E 34° N 29° E 34° N 32° E 35° 47′ N 32° E 35° 47′ N 35° E Türgi-Süüria piir

II LISA

LAEVADE INSPEKTEERIMISMENETLUSE KORD SADAMARIIGIS

1. Laeva andmed:

Sadamainspektorid:

1)	kontrollivad, et pardal hoitavad ametlikud dokumendid on kehtivad, võttes vajaduse korral ühendust asjaomase lipuriigiga või rahvusvaheliste laevaregistritega;

2)	korraldavad vajaduse korral dokumentide ametliku tõlkimise;

3)	kontrollivad, et laeva nimi, lipp, pardatähis ja tähistused (samuti laeva Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) number, kui see on olemas) ning rahvusvaheline raadiokutsung on õiged;

4)	uurivad võimaluse korral, kas laev on muutnud nime ja/või lippu, ning märgivad sel juhul üles varasema nime või nimed ja lipu või lipud;

5)	märgivad üles registreerimissadama, laeva omaniku (ning käitaja ja tegeliku tulusaaja, kui see erineb omanikust), esindaja ja laeva kapteni nime ja aadressi, sealhulgas äriühingu kordumatu tunnuskoodi ja registreeritud omaniku, kui see on olemas; ning

6)	märgivad üles varasemate omanike nimed ja aadressid eelneva viie aasta jooksul.

2. Load

Sadamainspektorid kontrollivad, et püügiluba või kalade ja kalatoodete transpordiluba vastab punkti 1 alusel saadud teabele, ning kontrollivad lubade kehtivusaega ja nende kohaldamist piirkondade, liikide ja püügivahendite suhtes.

3. Muud dokumendid

Sadamainspektorid vaatavad läbi kõik asjakohased dokumendid, sealhulgas elektroonilised dokumendid. Asjakohased dokumendid võivad hõlmata logiraamatuid, eelkõige püügipäevikuid, ja ka munsterrolli, lastiplaane ning olemasolu korral kalatrümmide jooniseid või kirjeldusi. Selliseid trümme või kohti võidakse kontrollida, et teha kindlaks, kas nende suurus ja koosseis vastab joonistele või kirjeldustele ning kas last on paigutatud lastiplaanide kohaselt. Vajaduse korral hõlmavad kõnealused dokumendid ka piirkondliku kalandusorganisatsiooni väljastatud püügi- või kaubandusdokumente.

4. Püügivahendid

Sadamainspektorid kontrollivad, et pardal olevad püügivahendid vastavad püügilubade tingimustele. Püügivahendeid võidakse kontrollida, et kindlaks teha, kas sellised tunnused nagu võrgusilma suurus (ja võimalikud seadised), võrkude pikkus, konksu suurus jne vastavad kehtivatele õigusaktidele ning kas püügivahendite tunnusmärgid vastavad nendele, mida laeval on lubatud kasutada.

Sadamainspektorid võivad laeva ka läbi otsida, veendumaks et laeval ei ole peidetud või ebaseaduslikke püügivahendeid.

5. Kala ja kalatooted

Sadamainspektorid kontrollivad võimalikult suures ulatuses, kas pardal olevad kalad ja kalatooted on püütud kehtivate lubade tingimuste kohaselt. Selleks kontrollivad sadamainspektorid asjakohasel juhul püügipäevikut ja esitatud aruandeid, sh neid, mis on edastatud VMS-süsteemi kaudu.

Pardal hoitavate koguste ja liikide kindlaksmääramiseks võivad sadamainspektorid kontrollida kas trümmis olevat kala või kala lossimise ajal. Seda tehes võivad sadamainspektorid avada karpe, millesse kala on pakendatud, ja liigutada kala või kaste, et teha kindlaks kalatrümmide terviklikkus.

Mahalaadimisel võivad sadamainspektorid kontrollida lossitud liike ja koguseid. Kontroll võib hõlmata toote liiki, eluskaalu (püügipäeviku põhjal kindlaksmääratud kogused) ja ümberarvestustegurit, mida kasutati, et arvutada kaal pärast töötlemist ümber eluskaaluks. Sadamainspektorid võivad kontrollida ka võimalikke pardale jäetud koguseid.

Sadamainspektorid võivad läbi vaadata kogu pardal oleva saagi koguse ja koostise, sealhulgas proovide abil.

6. Ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi kontrollimine

Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 1005/2008 artiklit 11.

7. Aruanne

Pärast inspekteerimist koostab ja allkirjastab inspektor kirjaliku aruande ning esitab laeva kaptenile selle koopia.

8. Sadamariigi inspekteerimise tulemused

Sadamariigi inspekteerimise tulemused hõlmavad vähemalt järgmist teavet:

Inspekteerimise andmed:

—	inspekteerimise eest vastutav asutus (inspekteeriva asutuse nimi või asutuse määratud asendusorgani nimi),

—	inspektori nimi,

—	inspekteerimise kuupäev ja kellaaeg,

—	inspekteerimissadam (koht, kus laeva on inspekteeritud) ning

—	kuupäev (aruande koostamise kuupäev).

Laeva andmed:

—	laeva nimi,

—	laeva tüüp,

—	püügivahendite liik,

—	laeva pardatähis (laeva pardanumber) ja IMO number (kui on olemas) ja vajaduse korral muud numbrid,

—	rahvusvaheline raadiokutsung,

—	MMSI number (liikuva mereside raadiosaatja tunnuskood), kui on olemas,

—	lipuriik (riik, kus laev on registreeritud),

—	olemasolu korral eelmised nimed ja lipuriigid,

—	kodusadam (sadam, kus laev on registreeritud) ja varasemad kodusadamad,

—	laeva omanik (nimi, aadress, kontaktandmed),

—	tegelik tulusaaja, kui erineb laeva omanikust (nimi, aadress, kontaktandmed),

—	laeva käitaja, kes vastutab laeva kasutamise eest, kui see erineb laeva omanikust (nimi, aadress, kontaktandmed),

—	laeva esindaja (nimi, aadress, kontaktandmed),

—	olemasolu korral eelmiste omanike nimi ja aadress,

—	kapteni ja püügikapteni nimi, kodakondsus ja merendusalane kvalifikatsioon ning

—	munsterroll.

Püügiluba (litsentsid/load):

—	laevale antud load püüda kala või transportida kala ja kalatooteid,

—	loa väljastanud riik,

—	lubade tingimused, sealhulgas piirkonnad ja kehtivusaeg,

—	asjaomane piirkondlik kalandusorganisatsioon,

—	lubade piirkonnad, kohaldamisala ja kehtivusaeg,

—	lubatud eraldiste üksikasjad – kvoodid, püügikoormus või muu,

—	lubatud liigid, kaaspüük ja püügivahendid ning

—	ümberlaadimise andmed ja dokumendid (kui see on kohaldatav).

Püügireisi andmed:

—	püügireisi alguse kuupäev, kellaaeg, püügiala ja koht,

—	külastatud piirkonnad (sisenemine ja väljumine eri piirkondadest),

—	ümberlaadimistoimingud merel (kuupäev, liigid, koht, ümberlaaditud kala kogus),

—	viimasena külastatud sadam,

—	käimasoleva püügireisi lõpu kuupäev ja kellaaeg ning

—	asjakohasel juhul järgmine kavandatav külastatav sadam.

Saagi inspekteerimise tulemused:

—	lossimise algus ja lõpp (kellaajad ja kuupäev),

—	kalaliigid,

—	tooteliik,

—	eluskaal (püügipäeviku põhjal kindlaksmääratud kogused),

—	asjaomane ümberarvestustegur,

—	kaal pärast töötlemist (lossitud kogused liikide kaupa ja esitusviis),

—	vastav eluskaal (lossitud kogustele vastav eluskaal, toote mass korrutatud ümberarvestusteguriga),

—	kontrollitud kala ja kalatoodete kavandatav sihtkoht ning

—	vajaduse korral pardal hoitava kala kogus ja liigid.

Püügivahendite inspekteerimise tulemused:

—	püügivahendite liikide üksikasjad.

Järeldused:

—	inspekteerimise järeldused, sh arvatavate rikkumiste kirjeldus ja viited asjaomastele normidele ja meetmetele. Sellekohased tõendid lisatakse inspekteerimisaruandele.

III LISA

A) GFCM/teadusliku nõuandekomitee laevastiku osadeks liigitamine

Rühmad

< 6 meetrit

6–12 meetrit

12–24 meetrit

Üle 24 meetri

1.	Mitmeotstarbelised mootorita väikekalapüügilaevad

2.	Mitmeotstarbelised mootoriga väikekalapüügilaevad

Traalerid

Seinerid

5.	Õngejadalaevad

6.	Pelaagilise püügi traalerid

7.	Tuunipüügiseinerid

8.	Tragipüügi laevad

9.	Mitmeotstarbelised laevad

Laevastiku osade kirjeldus

Mitmeotstarbelised mootorita väikekalapüügilaevad – kõik mootorita (tuule jõul või käituriga liikuvad) laevad, mille kogupikkus on alla 12 m.

Mitmeotstarbelised mootoriga väikekalapüügilaevad, mille pikkus on alla 6 m – kõik mootoriga laevad, mille kogupikkus on alla 6 m.

Mitmeotstarbelised mootoriga väikekalapüügilaevad, mille pikkus on 6–12 m – kõik mootoriga laevad, mille kogupikkus on 6–12 m ning millel kasutatakse aasta jooksul erinevaid püügivahendeid, kusjuures ühtki püügivahendit ei kasutata teistest märgatavalt rohkem, või millel kasutatakse käesolevas liigituses nimetamata püügivahendit.

Traalerid, mille pikkus on alla 12 m – kõik laevad, mille kogupikkus on alla 12 m ning mille püügikoormusest üle 50 % moodustab kalapüük põhjatraaliga.

Traalerid, mille pikkus on 12–24 m – kõik laevad, mille kogupikkus on 12–24 m ning mille püügikoormusest üle 50 % moodustab kalapüük põhjatraaliga.

Traalerid, mille pikkus on üle 24 m – kõik laevad, mille kogupikkus on üle 24 m ning mille püügikoormusest üle 50 % moodustab kalapüük põhjatraaliga.

Seinerid, mille pikkus on 6–12 m – kõik laevad, mille kogupikkus on 6–12 m ning mille püügikoormusest üle 50 % moodustab kalapüük seinnoodaga.

Seinerid, mille pikkus on üle 12 m – kõik laevad, mille kogupikkus on üle 12 m ning mille püügikoormusest üle 50 % moodustab kalapüük seinnoodaga, välja arvatud laevad, millel kasutatakse seinnoota tuunipüügiks mis tahes ajal aasta jooksul.

Õngejadadega püügilaevad, mille pikkus on üle 6 m – kõik laevad, mille kogupikkus on üle 6 m ning mille püügikoormusest üle 50 % moodustab kalapüük õngejadadega.

Pelaagilise püügi traalerid, mille pikkus on üle 6 m – kõik laevad, mille kogupikkus on üle 6 m ning mille püügikoormusest üle 50 % moodustab kalapüük pelaagilise traaliga.

Tuunipüügiseinerid – kõik laevad, millel kasutatakse tuunipüügiks seinnoota mis tahes ajavahemiku jooksul aastas.

Tragipüügilaevad, mille pikkus on üle 6 m – kõik laevad, mille kogupikkus on üle 6 m ning mille püügikoormusest üle 50 % moodustab kalapüük tragiga.

Mitmeotstarbelised laevad, mille pikkus on üle 12 m – kõik laevad, mille kogupikkus on üle 12 m ning millel kasutatakse aasta jooksul erinevaid püügivahendeid, kusjuures ühtki püügivahendit ei kasutata teistest märgatavalt rohkem, või millel kasutatakse käesolevas liigituses nimetamata püügivahendit.

Märkus:

kõikidesse lahtritesse võib lisada teavet. Eespool esitatud tabeli tühjad lahtrid tähendavad seda, et asjaomaseid laevu ei ole palju. Vajaduse korral on siiski soovitav liita „tühja lahtri“ teave kõige sobivama kõrvaloleva „halli lahtri“ teabele.

B) Nominaalse püügikoormuse mõõtmist käsitlev tabel

Püügivahend	Skaala ja mõõtmed	Võimsus	Tegevus	Nominaalne püügikoormus (1)
Tragi (molluskite püüdmiseks)	Avatud võrgusuu, võrgusuu laius	GT	Püügiaeg	Selle ala pindala, kus kasutati tragisid (2)
Traaler (sealhulgas tragid lestaliste püüdmiseks)	Traali liik (pelaagiline, põhja-) GT ja/või GRT Mootori võimsus Võrgusilma suurus Võrgu suurus (võrguava laius) Kiirus	GT	Püügiaeg	GT × päevade arv GT × tundide arv kW × päevade arv
Seinnoot	Võrgu pikkus ja sügavus GT Valguse tugevus Väikepaatide arv	GT Võrgu pikkus ja sügavus	Otsingu aeg Pardale hiivamine	GT × vettelaskmiste arv Võrgu pikkus × pardalehiivamiste arv
Võrgud	Võrgu tüüp (näiteks abar, nakkevõrk) Võrgu pikkus (määrustega ette nähtud) GT Võrgu pindala Võrgusilma suurus	Võrgu pikkus ja sügavus	Püügiaeg	Võrgu pikkus × päevade arv Pindala × päevade arv
Õngejadad	Konksude arv GT Õngejadade arv Konksude omadused Sööt	Konksude arv Õngejadade arv	Püügiaeg	Konksude arv × tundide arv Konksude arv × päevade arv Õngejadade arv × päevade/tundide arv
Lõkspüünised	GT	Lõkspüüniste arv	Püügiaeg	Lõkspüüniste arv × päevade arv
Seinerid/peibutuspüügivahendid	Peibutuspüügivahendite arv	Peibutuspüügivahendite arv	Püügireiside arv	Peibutuspüügivahendite arv × püügireiside arv

C) GFCMi 1. ülesanne – tegevusüksused

(1) Püügikoormust käsitlevad meetmed, mis ei hõlma ajaliselt kindlaksmääratud tegevust, tuleks ajaliselt määratleda (nt aasta).

(2) Püügi intensiivsuse arvutamiseks (püügikoormus/km2) ning püügikoormuse sidumiseks püütud liikidega tuleb tuleks viidata konkreetsele piirkonnale (märkida pindala).

IV LISA

GFCMI INSPEKTORI ISIKUTUNNISTUSE NÄIDIS

Vahemere üldine kalanduskomisjon				GFCM
	GFCM		Selle inspektori isikutunnistuse omanik on GFCMi inspektor, kes on ametisse nimetatud Vahemere üldise kalanduskomisjoni (GFCM) rahvusvahelise ühisinspekteerimis- ja järelevalvekava tingimuste alusel ning kellel on volitused tegutseda GFCMi reeglite alusel.
INSPEKTORI ISIKUTUNNISTUS
Foto	Lepinguosaline
	Inspektori nimi:
	Kaardi nr		… Väljaandev asutus	… Inspektor
	Koostamise kuupäev:	Kehtib viis aastat

V LISA

GFCMI INSPEKTSIOONI VIMPLI NÄIDIS

VI LISA

GFCMI INSPEKTEERIMISARUANNE

1. INSPEKTOR(ID)

Nimi… Lepinguosaline… GFCMi isikutunnistuse number…

2. LAEV, MILLEL INSPEKTOR(ID) ASUB (ASUVAD)

2.1.

Nimi ja registrinumber …

2.2.

Lipuriik …

3. TEAVE INSPEKTEERITAVA LAEVA KOHTA

3.1.

Nimi ja registrinumber …

3.2.

Lipuriik …

3.3.

Kapten (nimi ja aadress) …

3.4.

Laeva omanik (nimi ja aadress) …

3.5.

GFCMi registri number …

3.6.

Laeva tüüp …

4. ASUKOHT

4.1.

Asukoht, mille määras inspekteeriva laeva kapten kl … UTC; Laiuskraad … Pikkuskraad …

4.2.

Asukoht, mille määras kalalaeva kapten kl … UTC; Laiuskraad … Pikkuskraad …

5. INSPEKTEERIMISE ALGUSE JA LÕPU KUUPÄEV JA KELLAAEG

5.1.

Kuupäev … Pardaletuleku kellaaeg … UTC – Lahkumise aeg …UTC

6. PARDAL OLEVATE PÜÜGIVAHENDITE LIIK

Traallaudadega põhjatraal – OTB
Traallaudadega pelaagiline traal – OTM
Krevetitraal – TBS
Seinnoot – PS
Ankurdatud nakkevõrgud (kinnitatud) – GNS
Põhjaõngejadad – LLS
Harrastuspüügivahendid – RG
Muu (täpsustada)

7. VÕRGUSILMA SUURUS – MILLIMEETRITES

7.1.

Lubatud võrgusilma suurus: …mm

7.2.

Keskmise võrgusilma suuruse mõõtmise tulemus: …mm

7.3.

Rikkumine: JAH ☐ – EI ☐ … Kui JAH, siis viide õigusnormile:

8. PARDAL OLEVA SAAGI INSPEKTEERIMINE

8.1.

Pardal oleva saagi inspekteerimise tulemused:

8.2.

Rikkumine: JAH ☐ – EI ☐ … Kui JAH, siis viide õigusnormile:

9. PARDAL OLEVATE DOKUMENTIDE JA VMS-SÜSTEEMI INSPEKTEERIMINE

9.1.

Püügipäevik: JAH ☐ – EI☐

9.2.

Rikkumine: JAH ☐ – EI ☐ … Kui JAH, siis viide õigusnormile:

9.3.

Püügilitsents: JAH ☐ – EI☐

9.4.

Rikkumine: JAH ☐ – EI ☐ … Kui JAH, siis viide õigusnormile:

9.5.

Eripüügiluba: JAH ☐ – EI☐

9.6.

Rikkumine: JAH ☐ – EI ☐ … Kui JAH, siis viide õigusnormile:

9.7.

VMS-süsteem: JAH ☐ – EI ☐ … töökorras: JAH ☐ – EI☐

9.8.

Rikkumine: JAH ☐ – EI ☐ … Kui JAH, siis viide õigusnormile:

10. RIKKUMISTE LOETELU

☐	Kalapüük ilma lepinguosalise lipuriigi väljaantud litsentsi või loata – viide õigusnormile:

☐	GFCMi aruandlusnõuete kohaste püügiandmete ja püügiga seotud andmete kohta piisava arvestuse pidamata jätmine või selliste püügi- ja/või püügiga seotud andmete kohta valeandmete esitamine – viide õigusnormile:

☐	Kalapüük keelualal – viide õigusnormile:

☐	Kalapüük keeluajal – viide õigusnormile:

☐	Keelatud püügivahendite kasutamine – viide õigussättele:

☐	Kalalaeva pardatähise, nime või registreerimisandmete võltsimine või tahtlik varjamine – viide õigusnormile:

☐	Rikkumise uurimisega seotud tõendite varjamine, rikkumine või kõrvaldamine – viide õigusnormile:

☐	Arvukad rikkumised, mis üheskoos moodustavad GFCMi kehtivate meetmete tõsise eiramise.

☐	Volitatud inspektori ründamine, talle vastu hakkamine, hirmutamine, seksuaalne ahistamine, sekkumine tema töösse või selle põhjuseta takistamine või viivitamine;

☐	Laevaseire satelliitsüsteemide häirimine ja/või ilma VMS-süsteemita töötamine – viide õigusnormile:

11. PARDAL KOPEERITUD DOKUMENTIDE LOETELU

…

12. LAEVA KAPTENI MÄRKUSED JA ALLKIRI

…

Kapteni allkiri: …

13. INSPEKTORI(TE) MÄRKUSED JA ALLKIRI (ALLKIRJAD):

…

Inspektori(te) allkiri (allkirjad): …

VII LISA

GFCMI VAATLUSARUANNE

Vaatluste kuupäev: ……/……/…….. Kellaaeg: …UTC

Vaadeldud laeva asukoht:

Laiuskraad … – Pikkuskraad …

Kurss: … – Kiirus …

Vaadeldud laeva nimi:

Vaadeldud laeva lipuriik:

Pardanumber/-tähis:

Laeva tüüp:

☐

Kalalaev

☐

Kaubalaev

☐	Külmutuslaev

☐	Muu (täpsustada)

Rahvusvaheline raadiokutsung:

IMO number (kui on olemas):

10.

Tegevus(ed):

☐

Kalapüük

☐	Navigeerimine

☐	Triivimine

☐	Ümberlaadimine

11.

Raadioside: JAH ☐ – EI☐

12.

Vaadeldud laeva kapteni nimi ja kodakondsus: …

13.

Vaadeldud laeva pardal olevate inimeste arv: …

14.

Vaadeldud laeva pardal olev saak: …

15.

Teabe koguja:

Inspektori nimi:

Lepinguosaline:

GFCMi isikutunnistuse number:

Patrull-laeva nimi:

VIII LISA

LAEVADE NIMEKIRJA KANTAVAD ANDMED

Artiklites 15, 24, 34, 47, 70, 78 ja 116 osutatud nimekiri sisaldab iga laeva kohta järgmist teavet:

1)	laeva nimi (püügiloaga laev või laevad, kellel on lubatud saaki korjata);

2)	laeva registrinumber (liikmesriigi määratud kood);

3)	GFCMi registreerimisnumber (riigi kolmetäheline ISO-kood + 9 numbrit, nt xxx000000001);

4)	registreerimissadam (sadama täisnimi);

5)	eelmine nimi (kui neid on);

6)	eelmine lipuriik (kui neid on);

7)	varasemad andmed muudest registritest välja jätmise kohta (kui neid on);

8)	rahvusvaheline raadiokutsung (kui on);

9)	VMS-süsteem (JAH/EI);

10)	laeva tüüp, kogupikkus ja brutotonnaaž (GT) ja/või brutoregistertonnaaž (GRT) ning mootori võimsus kilovattides;

11)	vaatleja(te) pardale võtmiseks vajaliku ohutus- ja turvavarustuse olemasolu (JAH/EI) (kui see on kohaldatav);

12)	peamised sihtliigid;

13)	omaniku (omanike) ja käitaja(te) nimi ja aadress;

14)	peamine püügivahend, mida kasutatakse mustlaik-besuugo püügiks ning laevastiku segment ja tegevusüksus vastavalt andmete kogumise võrdlusraamistikule (DCRF);

15)	hooaeg, mil on lubatud kala püüda (kui see on kohaldatav);

16)	kalapüügiks lubatud piirkond (geograafilised alapiirkonnad ja/või GFCMi statistilise ruudustiku ruudud) (kui see on kohaldatav);

17)	osalemine riiklike/rahvusvaheliste teadusasutuste juhitavates uurimisprogrammides (JAH/EI; kirjeldada) (kui see on asjakohane).

IX LISA

PEIBUTUSPÜÜGIVAHENDITE HALDAMISE MEETMETE VÄLJATÖÖTAMINE

Liikmesriikide laevade peibutuspüügivahendite haldamise meetmed hõlmavad järgmist:

peibutuspüügivahendite haldamise meetmete kirjeldus:

a)	peibutuspüügivahendi/paakpoi/poi tüüp;

b)	peibutuspüügivahendite maksimaalne arv laeva kohta;

c)	peibutuspüügivahendite vaheline minimaalne kaugus;

d)	juhupüügi vähendamise ja kasutamise põhimõtted;

e)	võimalik koostoime muude peibutuspüügivahenditega;

f)	peibutuspüügivahendi omandiõiguse kinnitus või sellekohased põhimõtted;

institutsiooniline korraldus:

a)	peibutuspüügivahendite haldamise meetmete kohased institutsioonilised kohustused;

b)	peibutuspüügivahendite kasutuselevõtu heakskiitmise taotlusprotsessid;

c)	laevaomanike ja kaptenite kohustused seoses peibutuspüügivahendite kasutuselevõtu ja kasutamisega;

d)	peibutuspüügivahendi asendamise kord;

e)	muud aruandluskohustused lisaks käesolevale määrusele;

f)	peibutuspüügivahenditega seotud vaidluste lahendamise põhimõtted;

g)	püügikeelualade ja -aegade üksikasjad, nt territoriaalveed, laevateed, väikesemahulise kalapüügi lähedus jne;

peibutuspüügivahendi ehituse spetsifikatsioon ja nõuded:

a)	peibutuspüügivahendi konstruktsiooniomadused (kirjeldus);

b)	nõuded valgustusele;

c)	radarpeegeldid;

nähtavus;

e)	peibutuspüügivahendi märgistus ja tunnus;

f)	raadiopoi märgistus ja tunnus (seerianumbrite nõue);

g)	kajaloodi märgistus ja tunnus (seerianumbrite nõue);

h)	biolagunevate peibutuspüügivahendite kohta tehtud teadusuuringud;

i)	peibutuspüügivahendite kadumise või hülgamise vältimine;

j)	peibutuspüügivahendite ülesleidmise kava;

4)	peibutuspüügivahendite haldamise meetmete kohaldamise ajavahemik ning

5)	peibutuspüügivahendite haldamise meetmete rakendamise seire ja läbivaatamise viis.

X LISA

KORJETUNNISTUS GFCMI KATSEPÜÜGI DOKUMENTEERIMISE KAVA JAOKS

KORJETUNNISTUS GFCMi PUNASE VÄÄRISKORALLI KATSEPÜÜGI DOKUMENTEERIMISE KAVA (CDS) JAOKS

Korjedokumendi number

Kinnitav asutus

1.	Kalalaeva kapteni nimi (kui see on kohaldatav)

Aadress, telefon/faks/e-post

Kalalaeva kapteni allkiri ja tempel

2.	Laeva nimi ja registreerimisnumber

Lipuriik ja kodusadam

Kutsung/IMO (kui see on kohaldatav)

Inmarsat/faks/telefon/e-post

Sadam

Lähtesadam ja riik

Lossimissadam ja riik

4.	Pardal viibiv(ad) püügiloaga kalur(id)

Nimi, aadress, telefon/faks/e-post

Korjeloa number/numbrid – kehtiv kuni (kuupäev) (kui see on kohaldatav)

Punase vääriskoralli korjeloa number – kehtiv kuni (kuupäev)

Loa omaniku allkiri

5.	Korjepiirkond (koordinaadid pikkus- ja laiuskraad)

Korje kuupäev

Hinnanguline eluskaal (kg)

Lossitud eluskaal (kg)

6.	Lipuriigi ametiasutuse kinnitus

Nimi ja ametikoht

Allkiri

Kuupäev ja tempel

7.	Eksportija nimi (kui see on kohaldatav)

Aadress, telefon/faks/e-post

Eksportija allkiri ja tempel – kuupäev

8.	Ekspordiasutuse kinnitus – Nimi ja ametikoht

Allkiri

Kuupäev ja tempel

9.	Importija nimi

Aadress, telefon/faks/e-post

Importija allkiri ja tempel – kuupäev

10.	Impordiasutuse kinnitus – Nimi ja ametikoht

Allkiri

Kuupäev ja tempel

LISA XI

PÜÜGIKEELUALA JA PUHVERTSOONIDE KOORDINAADID

A. Püügikeeluala Lioni lahes

Püügikeeluala Lioni lahe idaosas järgmisi koordinaate ühendavate joontega piiratud alal:

—	42° 40′ N, 4° 20′ E

—	42° 40′ N, 5° 00′ E

—	43° 00′ N, 4° 20′ E

—	43° 00′ N, 5° 00′ E.

B. Püügikeeluala Sitsiilia väinas

Püügikeeluala „East of Adventure Bank“ järgmisi koordinaate ühendavate joontega piiratud alal:

—	37° 23,850′ N, 12° 30,072′ E

—	37° 23,884′ N, 12° 48,282′ E

—	37° 11,567′ N, 12° 48,305′ E

—	37° 11,532′ N, 12° 30,095′ E.

Püügikeeluala p „West of Gela Basin“ järgmisi koordinaate ühendavate joontega piiratud alal:

—	37° 12,040′ N, 13° 17,925′ E

—	37° 12,047′ N, 13° 36,170′ E

—	36° 59,725′ N, 13° 36,175′ E

—	36° 59,717′ N, 13° 17,930′ E.

Püügikeeluala „East of Malta Bank“ järgmisi koordinaate ühendavate joontega piiratud alal:

—	36° 12,621′ N, 15° 13,338′ E

—	36° 12,621′ N, 15° 26,062′ E

—	35° 59,344′ N, 15° 26,062′ E

—	35° 59,344′ N, 15° 13,338′ E.

C. Puhvertsoon Sitsiilia väinas

Puhvertsoon püügikeeluala „East of Adventure Bank“ ümber järgmisi koordinaate ühendavate joontega piiratud alal:

—	37° 24,849′ N, 12° 28,814′ E

—	37° 24,888′ N, 12° 49,536′ E

—	37° 10,567′ N, 12° 49,559′ E

—	37° 10,528′ N, 12° 28,845′ E.

Puhvertsoon püügikeeluala „West of Gela Basin“ ümber järgmisi koordinaate ühendavate joontega piiratud alal:

—	37° 13,041′ N, 13° 16,672′ E

—	37° 13,049′ N, 13° 37,422′ E

—	36° 58,723′ N, 13° 37,424′ E

—	36° 58,715′ N, 13° 16,682′ E.

Puhvertsoon püügikeeluala „East of Malta Bank“ ümber järgmisi koordinaate ühendavate joontega piiratud alal:

—	36° 13,624′ N, 15° 12,102′ E

—	36° 13,624′ N, 15° 27,298′ E

—	35° 58,342′ N, 15° 27,294′ E

—	35° 58,342′ N, 15° 12,106′ E.

D. Püügipiirangud Aadria mere Jabuka/Pomo süviku piirkonnas

Harrastuspüük ning kalapüük põhjavõrkudega, põhjatraalnootadega, põhjaõngejadadega ja lõkspüünistega on keelatud järgmisi koordinaate ühendavate joontega piiratud alal:

—	43° 32,044′ N, 15° 16,501′ E

—	43° 05,452′ N, 14° 58,658′ E

—	43° 03,477′ N, 14° 54,982′ E

—	42° 50,450′ N, 15° 07,431′ E

—	42° 55,618′ N, 15° 18,194′ E

—	43° 17,436′ N, 15° 29,496′ E

—	43° 24,758′ N, 15° 33,215′ E.

Kalapüük põhjavõrkudega, põhjatraalnootadega, põhjaõngejadadega ja lõkspüünistega on keelatud igal aastal alates 1. septembrist kuni 31. oktoobrini järgmisi koordinaate ühendavate joontega piiratud alal:

—	43° 03,477′ N, 14° 54,982′ E

—	42° 49,811′ N, 14° 29,550′ E

—	42° 35,205′ N, 14° 59,611′ E

—	42° 49,668′ N, 15° 05,802′ E

—	42° 50,450′ N, 15° 07,431′ E.

Harrastuspüük ning kalapüük põhjavõrkudega, põhjatraalnootadega, põhjaõngejadadega ja lõkspüünistega on keelatud igal aastal alates 1. septembrist kuni 31. oktoobrini järgmisi koordinaate ühendavate joontega piiratud alal:

—	43° 17,436′ N, 15° 29,496′ E

—	43° 24,758′ N, 15° 33,215′ E

—	43° 20,345′ N, 15° 47,012′ E

—	43° 18,150′ N, 15° 51,362′ E

—	43° 13,984′ N, 15° 55,232′ E

—	43° 12,873′ N, 15° 52,761′ E.

E. Püügikeeluala süvamere tundlikes elupaikades

Süvamerepüügi keeluala „Capo Santa Maria di Leuca läheduses asuv Lophelia riff“ järgmisi koordinaate ühendavate joontega piiratud alal:

—	39° 27,72′ N, 18° 10,74′ E

—	39° 27,80′ N, 18° 26,68′ E

—	39° 11,16′ N, 18° 32,58′ E

—	39° 11,16′ N, 18° 04,28′ E.

Süvamerepüügi keeluala „Niiluse delta piirkonna külmad süsivesinike imbumisalad“ järgmisi koordinaate ühendavate joontega piiratud alal:

—	31° 30,00′ N, 33° 10,00′ E

—	31° 30,00′ N, 34° 00,00′ E

—	32° 00,00′ N, 34° 00,00′ E

—	32° 00,00′ N, 33° 10,00′ E.

Süvamerepüügi keeluala „Eratosthenese veealune mägi“ järgmisi koordinaate ühendavate joontega piiratud alal:

—	33° 00,00′ N, 32° 00,00′ E

—	33° 00,00′ N, 33° 00,00′ E

—	34° 00,00′ N, 33° 00,00′ E

—	34° 00,00′ N, 32° 00,00′ E.

XII LISA

LAEVASTIKU PÜÜGIVÕIMSUS SITSIILIA VÄINAS (GEOGRAAFILISED ALAPIIRKONNAD 12–16) JA AADRIA MERES (GEOGRAAFILISED ALAPIIRKONNAD 17 JA 18)

A. Süvamerekrevettide varu püügi loaga põhjatraalerite laevastiku maksimaalne püügivõimsus väljendatuna laevade arvus, kilovattides (kW) ja brutotonnaažis (GT) Sitsiilia väinas (geograafilised alapiirkonnad 12, 13, 14, 15 ja 16)

Liikmesriik	Püügivahend	Laevade arv	kW	GT
Küpros	OTB	1	105	265
Hispaania	OTB	2	440,56	218,78
Itaalia	OTB	320	93 756	26 076
Malta	OTB	15	5 562	2 007

B. Laevastiku püügivõimsus Aadria merel

Liikmesriik	Püügivahend	Laevade arv	kW	GT
Horvaatia	PS	249	77 145,52	18 537,72
Itaalia	PTM-OTM-PS	685	134 556,7	25 852
Sloveenia	PS	4	433,7	38,5

XIII LISA

PÜÜGIKOORMUSE RÜHMAD, NAGU ON KINDLAKS MÄÄRATUD PÜÜGIVAHENDI TÜÜBI JA LAEVA PIKKUSE KLASSI KOMBINATSIOONI JAOKS (EDASPIDI „LAEVASTIKUSEGMENT“), MIS ON VÄHEMALT 5 % 2017. AASTAL LOSSITUD KOGUSTEST

Püügivahendi liik	Geograafiline alapiirkond	Asjaomased kalavarud	Lepinguosaline	Laevade kogupikkus (1)	Püügikoormuse rühma kood	Püügipäevad (2)	kW × Püügipäevad
Ühe laeva traallaudadega põhjatraal [OTB]	17–18	Vööt-meripoisur; euroopa merluus; roosa süvahännak ja norra salehomaar		< 12 m	OTB12<
				≥ 12 m ja < 24 m	OTB12-24
				≥ 24 m	OTB> 24
Piimtraalid (TBB)	17	Harilik merikeel		< 12 m	TBB12<
				≥ 12 m ja < 24 m	TBB12-24
				≥ 24 m	TBB> 24
Paarispüügi põhjatraal [PTB]	17–18	Vööt-meripoisur; euroopa merluus; roosa süvahännak ja norra salehomaar		< 12 m	PTB12<
				≥ 12 m ja < 24 m	PTB 12–24
				≥ 24 m	PTB> 24
Kahe laevaga traallaudadega põhjatraal [OTT]	17–18	Vööt-meripoisur; euroopa merluus; roosa süvahännak ja norra salehomaar		< 12 m	OTT12<
				≥ 12 m ja < 24 m	OTT12-24
				≥ 24 m	OTT> 24

(1) Laevastikusegmente ja püügivahendeid lihtsustatakse, kui püügikoormuse andmed on kättesaadavad.

(2) Need andmed saavad kättesaadavaks 2021. aastast.

XIV LISA

KEHTETUKS TUNNISTATUD MÄÄRUS KOOS HILISEMATE MUUDATUSTE LOETELUGA

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1343/2011 (ELT L 347, 30.12.2011, lk 44).
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2015/2102 (ELT L 308, 25.11.2015, lk 1).
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/982 (ELT L 164, 20.6.2019, lk 1).

XV LISA

VASTAVUSTABEL

Määrus (EL) nr 1343/2011	Käesolev määrus
Artiklid 1 ja 2	Artiklid 1 ja 2
Artikli 3 punkt a	Artikli 3 punkt 1
Artikli 3 punktid b ja c	-
Artikli 3 punkt d	Artikli 3 punkt 5
Artikli 3 punkt e	Artikli 3 punkt 2
Artikkel 4	Artikkel 107
Artikkel 5	Artikkel 108
Artikkel 6	Artikkel 109
Artikkel 7	Artikkel 110
Artikkel 8	Artikkel 111
Artikkel 9	Artikkel 112
Artikkel 9a	Artikkel 113
Artikkel 9b	Artikkel 114
Artikkel 9c	Artikkel 115
Artikkel 9d	Artikkel 116
Artikkel 9e	-
Artikkel 10	Artikkel 117
Artikkel 11	Artikkel 118
Artikkel 11a	Artikkel 119
Artikkel 12	Artikkel 82
Artikkel 13	Artikkel 86
Artikli 14 lõiked 1, 2 ja 3	Artikli 87 lõiked 2, 3 ja 4
Artikkel 14a	Artikkel 94
Artikkel 15	-
Artikkel 15a	Artikkel 120
Artikkel 16	-
Artikkel 16a	Artikli 40 lõige 3
Artikli 16b lõiked 1 kuni 4	Artikli 41 lõiked 1 kuni 4
Artikkel 16b lõige 7	Artikli 43 lõige 5
Artikli 16c lõiked 1, 2 ja 3	Artikli 42 lõiked 1, 2 ja 3
Artikkel 16c lõige 7	Artikli 44 lõige 4
Artikli 16ca lõiked 1 kuni 4	Artikli 44 lõiked 3 kuni 6
Artikkel 16ca lõige 5	Artikli 45 lõige 2
Artikkel 16cb	Artikli 45 lõige 1
Artikkel 16d lõige 1	Artikkel 40
Artikkel 16d lõige 2	Artikkel 46 lõige 1
Artikkel 16da	Artikkel 96
Artikkel 16e	Artikkel 101
Artikkel 16f	Artikkel 102
Artikkel 16g	Artikkel 103
Artikkel 16h	Artikkel 104
Artikkel 16i	Artikkel 105 lõige 1
Artikli 16j lõiked 1 ja 2	Artikli 98 lõiked 2 ja 3
Artikkel 16k	Artikkel 99 lõige 1
Artikli 16l lõiked 1, 2 ja 3	Artikli 74 lõiked 1, 2 ja 3
Artikli 16l lõiked 4, 5 ja 6	Artikli 74 lõiked 5, 6 ja 7
Artikkel 16m	Artikli 44 lõige 1
Artikkel 17	Artikkel 122
Artikkel 17b	Artikli 106 lõiked 1, 2 ja 3
Artikkel 18	Artikkel 123
Artikkel 19	Artikkel 124
Artikkel 20	Artikkel 125
Artikkel 21	Artikkel 126
Artikkel 22	Artikkel 127
Artikli 22a lõiked 1 ja 2	Artikli 47 lõiked 1 ja 2
Artikli 22a lõige 3	Artikli 47 lõige 4
Artikli 22a lõige 4	Artikli 47 lõige 5
Artikkel 22b	Artikli 50 lõiked 1 ja 2
Artikkel 22c	Artikkel 49
Artikkel 22d	Artikkel 48
Artikkel 22e	Artikkel 52
Artikkel 22f	Artikkel 53
Artikkel 22g	Artikli 56 lõige 2
Artikkel 22i	Artikkel 78
Artikkel 22j	Artikkel 80
Artikkel 22k	Artikkel 61 lõiked 1, 2 ja 3
Artikkel 22l	Artikli 62 lõiked 1 ja 2
Artikkel 22m	Artikkel 63
Artikkel 22n	Artikkel 64
Artikkel 22o	Artikkel 65
Artikkel 22p	Artikkel 91
Artikkel 22q	Artikkel 92
Artikkel 22r	Artikkel 93
Artikkel 23	Artikkel 131
Artikli 23a lõige 7	Artikkel 132
Artikkel 23b	Artikkel 75
Artikkel 25	Artikkel 138
Artikli 26 punktid a ja b	Artikli 139 punktid 1 ja 2
Artikli 26 punktid c, e, f ja g	Artikli 139 punktid 1, 4, 5, 6 ja 7
Artikli 27 lõiked 1 kuni 3	Artikli 140 lõiked 1 kuni 3
Artikkel 27 lõiked 4 ja 5	Artikkel 140 lõiked 5 ja 6
Artikkel 29	Artikkel 142
I–VIII lisa	I–VIII lisa

ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2023/2124/oj

ISSN 1977-0650 (electronic edition)

Top

LIIK

(FAO kolmetäheline kood)

Kokku (kg)

Esitusviis

Inspekteeritud valim

Alamõõduliste kalade %