32017R1972

EUR-Lex

Access to European Union law

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

EUROPA
EUR-Lex home
Määrus - 2017/1972 - EN - EUR-Lex

Help

Search tips

Need more search options? Use the Advanced search

Document 32017R1972

Komisjoni määrus (EL) 2017/1972, 30. oktoober 2017, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 999/2001 I ja III lisa seoses hirvlaste kroonilise kurtumustõve seire programmiga Eestis, Soomes, Lätis, Leedus, Poolas ja Rootsis ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2007/182/EÜ (EMPs kohaldatav tekst )

C/2017/7140

ELT L 281, 31/10/2017, p. 14–20 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

Legal status of the document In force

ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2017/1972/oj

HTML

PDF

Official Journal

31.10.2017

Euroopa Liidu Teataja

L 281/14

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2017/1972,

30. oktoober 2017,

millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 999/2001 I ja III lisa seoses hirvlaste kroonilise kurtumustõve seire programmiga Eestis, Soomes, Lätis, Leedus, Poolas ja Rootsis ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2007/182/EÜ

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. mai 2001. aasta määrust (EÜ) nr 999/2001, millega sätestatakse teatavate transmissiivsete spongioossete entsefalopaatiate vältimise, kontrolli ja likvideerimise eeskirjad, (1) eriti selle artikli 23 esimest lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruses (EÜ) nr 999/2001 on sätestatud teatavate veistel, lammastel ja kitsedel esinevate transmissiivsete spongioossete entsefalopaatiate (transmissible spongiform encephalopathy, TSE) ennetuse, tõrje ja likvideerimise eeskirjad. Määrust kohaldatakse elusloomade ja loomsete saaduste tootmise ja turulelaskmise ning teatavatel erijuhtudel ka nende ekspordi suhtes.

(2)

Krooniline kurtumustõbi (chronic wasting disease, CWD) on hirvlastel esinev transmissiivse spongioosse entsefalopaatia vorm, mis on laialt levinud Põhja-Ameerikas. Praeguseni ei ole olnud teateid kroonilise kurtumustõve esinemisest liidu territooriumil, kuigi aprillis 2016 leiti seda esmakordselt Norra põhjapõtradel. Norra tõhustas seejärel hirvlaste kroonilise kurtumustõve seire programmi ning tuvastas veel mitu kroonilise kurtumustõve juhtumit põhjapõtradel ja põtradel.

(3)

2. detsembril 2016 võttis Euroopa Toiduohutusamet (edaspidi „EFSA“) vastu teadusliku arvamuse (2) (edaspidi „EFSA arvamus“) hirvlaste kroonilise kurtumustõve kohta. EFSA arvamuses soovitatakse seoses hirvlaste kroonilise kurtumustõvega rakendada kolmeaastast seireprogrammi Eestis, Soomes, Islandil, Lätis, Leedus, Norras, Poolas ja Rootsis, mis on põhjapõdra- ja/või põdrapopulatsiooniga liidu ja EMP riigid. EFSA arvamuses rõhutatakse, et sellise kolmeaastase seireprogrammi eesmärk on kinnitada kroonilise kurtumustõve esinemist või välistada selle esinemine riikides, kus haigust ei ole kunagi varem tuvastatud, ja riikides, kus kroonilise kurtumustõve juhtumeid on tuvastatud (seni üksnes Norra), et hinnata kroonilise kurtumustõve esinemust ja geograafilist levikut.

(4)	Määruse (EÜ) nr 999/2001 artikli 6 lõikega 1 on ette nähtud, et iga liikmesriik viib igal aastal vastavalt kõnealuse määruse III lisale läbi TSEde seire programmi, mis põhineb aktiivsel ja passiivsel järelevalvel.

(5)

Seepärast tuleks EFSA arvamuse soovituste põhjal lisada määruse (EÜ) nr 999/2001 III lisa A peatükki kroonilise kurtumustõve seireks Eestis, Soomes, Lätis, Leedus, Poolas ja Rootsis läbiviidava kolmeaastase programmi nõuded. Neid nõudeid tuleks käsitada miinimumnõuetena, mida asjaomased liikmesriigid peavad täitma. Kõnealused liikmesriigid võivad siiski täiendavalt kohandada kroonilise kurtumustõve seire programmi vastavalt oma konkreetsele olukorrale.

(6)	Lisaks tuleks III lisa A peatüki III osas selgitada nii hirvlaste kroonilise kurtumustõve seire programmis kasutatavaid laboratoorseid katseprotokolle ja -meetodeid kui ka neid meetmeid, mida tuleb võtta pärast kroonilise kurtumustõve esinemise testimist.

(7)

Nagu on soovitatud EFSA arvamuses, peaks kroonilise kurtumustõve seire kolmeaastane programm hõlmama nii põllumajandusloomadena või tehistingimustes peetavaid hirvlasi kui ka metsikuid või poolkodustatud hirvlasi. Õiguskindluse tagamiseks tuleks määruse (EÜ) nr 999/2001 I lisasse lisada mõistete „põllumajandusloomadena või tehistingimustes peetavad hirvlased“, „metsikud hirvlased“ ning „poolkodustatud hirvlased“ määratlused.

(8)

Määruse (EÜ) nr 999/2001 artikli 6 lõikes 4 on sätestatud, et liikmesriigid peavad esitama komisjonile igal aastal TSEdega seotud seiretegevuse aruande. Kõnealuse määruse III lisa B peatüki I osa A jaos on sätestatud teave, mille liikmesriigid peavad lisama oma aastaaruandele, korrapäraste kannete kaudu ELi TSE-andmebaasi ja/või lisades selle oma aastaaruandesse. Kõnealuse peatüki II osas on sätestatud, et EFSA analüüsib liikmesriikide aastaaruannetes esitatud teavet ning avaldab igal aastal aruande TSE trendide ja allikate kohta liidus. Aruandlusnõuded, mis hõlmavad kroonilise kurtumustõve seire kolmeaastast programmi, tuleks lisada III lisa B peatüki I osa A jakku, millega tagatakse, et asjaomased liikmesriigid esitavad selle programmi tulemusel kogutud andmed ELi TSE-andmebaasi, mis võimaldab need lisada ELi TSE-seire iga-aastasesse kokkuvõtvasse aruandesse ja analüüsi, mille EFSA peab esitama kooskõlas kõnealuse peatüki II osaga.

(9)

Komisjoni otsuses 2007/182/EÜ (3) on sätestatud ajavahemikus 2007–2010 läbi viidud hirvlaste kroonilise kurtumustõve uuringu nõuded. Kuna kõnealune uuring on lõpetatud ja selleks, et vältida kroonilise kurtumustõve seirega seotud kõnealuse otsuse I lisas ja käesoleva määruse sätetes esitatud määratluste lahknevust, tuleks otsus 2007/182/EÜ kehtetuks tunnistada. Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 999/2001 I ja III lisa muudetakse käesoleva määruse lisa kohaselt.

Artikkel 2

Otsus 2007/182/EÜ tunnistatakse kehtetuks.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 30. oktoober 2017

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1) EÜT L 147, 31.5.2001, lk 1.

(2) „Scientific Opinion on Chronic wasting disease (CWD) in cervids“ („Teaduslik arvamus hirvlaste kroonilise kurtumustõve kohta“), The EFSA Journal (2017); 15(1): 46.

(3) Komisjoni 19. märtsi 2007. aasta otsus 2007/182/EÜ hirvlaste kroonilise kurtumushaiguse [Termin on muutunud. Uus termin on „kurtumustõbi“] seire kohta (ELT L 84, 24.3.2007, lk 37).

LISA

Määruse (EÜ) nr 999/2001 I ja III lisa muudetakse järgmiselt.

I lisa punkti 2 lisatakse järgmised mõisted:

„o) „põllumajandusloomadena või tehistingimustes peetavad hirvlased“– sugukonna Cervidae loomad, keda inimesed peavad suletud territooriumil;

p) „metsikud hirvlased“– sugukonna Cervidae loomad, keda inimesed ei pea;

q) „poolkodustatud hirvlased“– sugukonna Cervidae loomad, keda inimesed peavad, kuid mitte suletud territooriumil.“

III lisa muudetakse järgmiselt.

A peatüki III osa asendatakse järgmisega:

„III. HIRVLASTE SEIRE

A. Kroonilise kurtumustõve seire kolmeaastane programm

1. Üldteave

1.1.

Liikmesriigid, kus on olemas metsikud ja/või põllumajandusloomadena peetavad ja/või poolkodustatud põdra- ja/või põhjapõdrapopulatsioonid (Eesti, Soome, Läti, Leedu, Poola ja Rootsi), rakendavad hirvlaste kroonilise kurtumustõve seire kolmeaastast programmi 1. jaanuarist 2018 kuni 31. detsembrini 2020. Selle seireprogrammi raames tehtavad TSE testid tehakse 1. jaanuarist 2018 kuni 31. detsembrini 2020, kuid seireprogrammi proovide kogumist võib siiski alustada 2017. aastal.

1.2.

Kroonilise kurtumustõve kolmeaastase seire programm hõlmab järgmisi hirvlaste liike:

—	tundra-põhjapõder (Rangifer tarandus tarandus);

—	mets-põhjapõder (Rangifer tarandus fennicus);

—	põder (Alces alces);

—	metskits (Capreolus capreolus);

—	valgesaba-pampahirv (Odocoileus virginianus);

—	punahirv (Cervus elaphus).

1.3.

Liikmesriik võib Euroopa Komisjonile esitatud dokumenteeritud riskihinnangu põhjal erandina punktist 1.2 valida kroonilise kurtumustõve seireks kolmeaastasesse programmi osa kõnealuses punktis loetletud liikidest.

2. Proovivõtukava

2.1.

Punktis 1.1 nimetatud liikmesriigid määravad kindlaks esmase valiku ühikud (Primary Sampling Units, PSU), mis hõlmavad kõiki territooriume, kus esineb hirvlaste populatsioone, kasutades vähemalt järgmisi elemente:

a)	põllumajandusloomadena või tehistingimustes peetavate hirvlaste puhul käsitatakse PSUna iga põllumajandusettevõtet ja -rajatist, kus hirvlasi peetakse suletud territooriumil;

metsikute või poolkodustatud hirvlaste puhul määratletakse PSU geograafiapõhiselt järgmiste kriteeriumide alusel:

i)	alad, kuhu seireprogrammiga hõlmatud liikide metsikud või poolkodustatud loomad kogunevad vähemalt teataval perioodil aastas;

ii)	kui konkreetse liigi puhul sellist kogunemist ei toimu, siis looduslike või tehistõketega piiratud alad, kus esineb seireprogrammiga hõlmatud liikidesse kuuluvaid loomi;

iii)	alad, kus kütitakse seireprogrammiga hõlmatud liikidesse kuuluvaid loomi, ning alad, mis on seotud muu asjaomase tegevusega seoses seireprogrammi kuuluvate liikidega.

2.2.

Punktis 1.1 nimetatud liikmesriigid valivad TSE testimiseks põllumajandusloomadena või tehistingimustes peetavaid, metsikuid või poolkodustatud hirvlasi, kasutades järgmist kahe-etapilist proovivõtukava.

Esimeses etapis tuleb kõnealustel liikmesriikidel:

põllumajandusloomadena ja tehistingimustes kasvatatavate hirvlaste puhul

—	valida juhuvaliku alusel, tagades geograafilise representatiivsuse ning võttes vajaduse korral arvesse liikmesriigi tehtud dokumenteeritud riskihindamise käigus tuvastatud asjakohaseid riskitegureid, kolmeaastase ajavahemiku jooksul 100 seireprogrammiga hõlmatavat PSUd või

—	valida kõik kindlaks määratud PSUd juhul, kui liikmesriik ei suuda põllumajandusloomadena või tehistingimustes peetavate hirvlaste puhul 100 PSUd kindlaks määrata;

ii)

metsikute või poolkodustatud hirvlaste puhul:

—	valida juhuvaliku alusel, tagades geograafilise representatiivsuse ning võttes vajaduse korral arvesse liikmesriigi tehtud dokumenteeritud riskihindamise käigus tuvastatud asjakohaseid riskitegureid, kolmeaastase ajavahemiku jooksul 100 seireprogrammiga hõlmatavat PSUd või

—	valida kõik kindlaks määratud PSUd juhul, kui liikmesriik ei suuda metsikute või poolkodustatud hirvlaste puhul 100 PSUd kindlaks määrata;

teises etapis:

põllumajandusloomadena ja tehistingimustes peetavate hirvlaste puhul:

—

kui liikmesriik on 100 PSUd valinud, võtab ta kolmeaastase perioodi jooksul proove iga valitud PSU kõikidelt punkti 2.4 alapunktis a loetletud sihtrühmadesse kuuluvatelt loomadelt, kuni on saavutatud eesmärk testida 30 looma PSU kohta. Kui teatava PSU puhul ei ole hirvlaste piiratud arvu tõttu võimalik saavutada eesmärki testida kolme aasta jooksul 30 looma, võib jätkata proovide võtmist suuremas PSUs punkti 2.4 alapunktis a loetletud sihtrühmadesse kuuluvatelt loomadelt isegi pärast seda, kui on täidetud eesmärk testida 30 looma eesmärgiga saavutada seireprogrammi kolmeaastase perioodi jooksul, kui see on võimalik, põllumajandusloomadena või tehistingimustes peetavate hirvlaste puhul riiklikul tasandil testitud isendite koguarv, mis ulatuks 3 000ni;

—

vähem kui 100 PSUd kindlaks määranud liikmesriik võtab kolmeaastase perioodi jooksul proove iga PSU kõikidelt punkti 2.4 alapunktis a loetletud sihtrühmadesse kuuluvatelt loomadelt eesmärgiga saavutada seireprogrammi kolmeaastase perioodi jooksul põllumajandusloomadena või tehistingimustes peetavate hirvlaste puhul riiklikul tasandil testitud isendite koguarv, mis läheneks 3 000-le;

ii)

metsikute ja poolkodustatud hirvlaste puhul:

—

kui liikmesriik on valinud 100 PSUd, võtab ta kolmeaastase perioodi jooksul proove iga valitud PSU kõikidelt punkti 2.4 alapunktis b loetletud sihtrühmadesse kuuluvatelt loomadelt, kuni on täidetud eesmärk testida 30 looma PSU kohta eesmärgiga saavutada seireprogrammi kolmeaastase perioodi jooksul metsikute või poolkodustatud hirvlaste puhul riiklikul tasandil testitud isendite koguarv, mis ulatuks 3 000ni;

—

vähem kui 100 PSUd kindlaks määranud liikmesriik võtab kolmeaastase perioodi jooksul proove iga PSU kõikidelt punkti 2.4 alapunktis b loetletud sihtrühmadesse kuuluvatelt loomadelt eesmärgiga saavutada seireprogrammi kolmeaastase perioodi jooksul metsikute või poolkodustatud hirvlaste puhul riiklikul tasandil testitud isendite koguarv, mis läheneks 3 000-le.

2.3.

Kõik valitud hirvlased peavad olema üle 12 kuu vanad. Vanust hinnatakse hammastiku, nähtavate suguküpsuse tunnuste või muu usaldusväärse teabe alusel.

2.4.

Hirvlased tuleb valida järgmistest sihtrühmadest:

põllumajandusloomadena ja tehistingimustes peetavate hirvlaste puhul:

põllumajandusloomadena või tehistingimuste peetavate hirvlaste surnud/tapetud isendid (määratletakse kui põllumajandusloomadena või tehistingimustes peetavate hirvlaste isendid, kes on leitud surnuna loomade pidamise suletud territooriumilt, transpordil tapamajja või tapamajas või kes on tapetud nende terviseseisundi/vanuse tõttu);

ii)

põllumajandusloomadena või tehistingimustes peetavate hirvlaste kliinilise leiuga/haiged isendid (määratletakse kui põllumajandusloomadena või tehistingimustes peetavate hirvlaste isendid, kellel avalduvad ebanormaalse käitumise tunnused ja/või motoorikahäired ja/või kelle üldine terviseseisund on halb);

iii)	põllumajandusloomade või tehistingimustes peetavate hirvlaste tapetud isendid, kes on tunnistatud inimtoiduks kõlbmatuks;

iv)	põllumajandusloomadena või tehistingimustes peetavate hirvlaste tapetud ja inimtoiduks kõlblikuks tunnistatud isendid, kui liikmesriik tuvastab rühmades i–iii vähem kui 3 000 põllumajandusloomadena või tehistingimustes peetavate hirvlaste isendit;

metsikute ja poolkodustatud hirvlaste puhul:

i)	metsikute või poolkodustatud hirvlaste surnud/tapetud isendid (määratletakse kui looduses surnuna leitud hirvlaste isendid ning poolkodustatud hirvlaste isendid, kes on leitud surnuna või tapetud nende terviseseisundi/vanuse tõttu);

ii)	liikluses hukkunud või kiskjate poolt tapetud hirvlaste isendid (määratletakse kui metsikute või poolkodustatud hirvlaste isendid, kes on saanud löögi maanteesõidukilt või rongilt või keda on rünnanud kiskjad);

iii)	metsikute või poolkodustatud hirvlaste kliinilise leiuga/haiged isendid (määratletakse kui metsikute või poolkodustatud hirvlaste isendid, kellel vaatluse põhjal täheldatakse ebanormaalse käitumise tunnuseid ja/või motoorikahäireid ja/või kelle üldine terviseseisund on halb);

iv)	kütitud metsikute hirvlaste või tapetud poolkodustatud hirvlaste inimtoiduks kõlbmatuks tunnistatud isendid;

v)	kütitud metsikute hirvlaste või tapetud poolkodustatud hirvlaste inimtoiduks kõlblikuks tunnistatud isendid, kui liikmesriik tuvastab rühmades i–iv vähem kui 3 000 metsikut või poolkodustatud hirvlast.

2.5.

TSE-positiivse hirvlase tuvastamise korral tuleb suurendada hirvlastelt võetavate proovide arvu piirkonnas, kus TSE-positiivne juhtum tuvastati, tuginedes asjaomase liikmesriigi antud hinnangule.

3. Proovide võtmine ja laboratoorsed uuringud

3.1.

Igalt punkti 2 kohaselt valitud hirvlaselt võetakse ajutüve obex-piirkonna proov ning seda testitakse TSE esinemise suhtes.

Kui see on teostatav, võetakse lisaks veel üks proov järgmistest kudedest järgmises eelistuse järjekorras:

a)	neelutagused lümfisõlmed;

mandlid;

c)	muud peapiirkonna lümfisõlmed.

Kiirtestimise jaoks kasutatakse ajutüve obex-piirkonna pooleks lõigatud proovi, mis on värske või külmutatud. Proovi ülejäänud pool tuleks fikseerida. Pärast lümfisõlmede või mandlite prooviks võtmist tuleks need fikseerida.

Kuni negatiivse tulemuse saamiseni külmutatakse iga proovitüübi värske koematerjal ja säilitatakse seda juhuks, kui on vaja teha bioanalüüsi.

3.2.

Kuni ELi TSE-referentlabor avaldab hirvlastel esineva TSE testimise suunised, kasutatakse kroonilise kurtumustõve seire programmi eesmärgil TSE testimiseks järgmisi laboratoorseid meetodeid:

kiirtestid:

X lisa C peatüki punktis 4 osutatud kiirteste, mida kasutatakse TSE esinemise määramiseks veiste või väikemäletsejate ajutüve obex-piirkonna materjalist, peetakse sobivaks TSE esinemise määramiseks hirvlaste ajutüve obex-piirkonna materjalist. X lisa C peatüki punktis 4 osutatud kiirteste, mida kasutatakse TSE esinemise määramiseks veiste või väikemäletsejate lümfisõlmede materjalist, peetakse sobivaks TSE esinemise määramiseks hirvlaste lümfisõlmede materjalist. Liikmesriigid võivad kasutada sõeluuringuks ka immunohistokeemilisi analüüse, selleks peavad nad edukalt läbima ELi TSE-referentlabori korraldatud pädevuskatsed;

kinnitavad testid:

kui kiirtesti tulemus on ebaselge või positiivne, tuleb sama prooviga teha kinnitavad uuringud, kasutades vähemalt üht järgmistest meetoditest või katseprotokollidest, nagu on sätestatud Maailma Loomatervise Organisatsiooni (OIE) käsiraamatus „Manual for diagnostic tests and vaccines for Terrestrial Animals of the World Organisation for Animal Health (OIE)“ („Maismaaloomade diagnostiliste testide ja vaktsiinide käsiraamat“) (viimane väljaanne):

—	immunohistokeemiline meetod;

—	western-blot analüüs.

Kui liikmesriik ei suuda kiirtesti tulemuste positiivsust kinnitada, saadab ta kinnituse saamiseks piisava koeproovi ELi referentlaborisse;

c)	isolaadi kirjeldamine: TSE-positiivse leiu puhul tuleks isolaati täpsemalt kirjeldada, konsulteerides ELi TSE-referentlaboriga.

3.3.

Iga hirvlastel tuvastatud TSE-positiivse leiu puhul määratakse prioonvalgu genotüüp.

Lisaks tuleb iga testimisel TSE-negatiivseks osutunud hirvlase isendi puhul, kas

—	määrata testimisel TSE-negatiivseks osutunud looma prioonvalgu genotüüp või

—	külmutada ja säilitada koeproov, mis võib olla ajutüve obex'i piirkonnast, vähemalt 31. detsembrini 2021, et genotüüpi oleks võimalik määrata, kui seda otsustatakse teha.

B. Muu hirvlaste seire

Liikmesriigid teostavad täiendavat seiret hirvlastel TSE esinemise suhtes riskihinnangu alusel, milles võidakse võtta arvesse TSE esinemise tuvastamist samas piirkonnas või naaberpiirkondades.

Muud kui A osa punktis 1.1 nimetatud liikmesriigid võivad teostada TSEde seiret hirvlastel vabatahtlikult.

Pärast kolmeaastase seireprogrammi lõppu võivad A osa punktis 1.1 nimetatud liikmesriigid teostada TSEde seiret hirvlastel vabatahtlikult.“

b)	A peatükki lisatakse IV osa: „IV. MUUDE LOOMALIIKIDE SEIRE Liikmesriigid võivad peale veiste, lammaste, kitsede ja hirvlaste vabatahtlikult seirata TSE esinemist muudel loomaliikidel.“

B peatüki I osa A jao punkt 7 asendatakse järgmisega:

„7.	Muude loomade kui veiste, lammaste ja kitsede, samuti nende hirvlaste puhul, kes ei ole hõlmatud käesoleva lisa A peatüki III osa A jaos osutatud kroonilise kurtumustõve kolmeaastase seire programmiga, proovide arv ja kinnitust leidnud TSE juhtumite arv loomaliigi kohta.“

B peatüki I osa A jakku lisatakse punkt 9:

„9.

Kroonilise kurtumustõve seire kolmeaastase programmiga, millele on viidatud käesoleva lisa A peatüki III osa A jaos, hõlmatud liikmesriikide puhul sisaldab aastate 2018, 2019 ja 2020 aastaaruanne järgmist:

hirvlastelt testimiseks võetud proovide arv sihtrühmade kaupa vastavalt järgmistele kriteeriumidele:

—	esmase valiku ühiku (PSU) identifikaator,

—

liik,

—	pidamissüsteem: põllumajandusloom, tehistingimustes peetav loom, metsik loom või poolkodustatud loom,

—

sihtrühm,

—

sugu;

b)	kiirtesti ja kinnitava testi tulemused (positiivsete ja negatiivsete tulemuste arv) ning vajaduse korral täiendavad isolaadi kirjeldamise uuringud, võetud koeproov ning kasutatud kiirtesti ja kinnitava testi meetodid;

c)	TSE-positiivse leiu korral geograafiline asukoht, sealhulgas päritoluriik, kui see ei ole aruandev liikmesriik;

d)	genotüüp ja liik kõigi TSE-positiivse leiuga hirvlaste puhul;

e)	testitud ja TSE-negatiivseks osutunud hirvlase genotüüp, kui see on määratud.“

Top

Choose the experimental features you want to try