2.7.2014

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 194/1

---

NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 729/2014,

24. juuni 2014,

ringlusse lastavate euromüntide nimiväärtuste ja tehniliste näitajate kohta

(uuesti sõnastatud)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 128 lõiget 2,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust,

võttes arvesse Euroopa Keskpanga arvamust

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu 3. mai 1998. aasta määrust (EÜ) nr 975/98 ringlusse lastavate euromüntide nimiväärtuste ja tehniliste näitajate kohta (1) on korduvalt oluliselt muudetud (2). Kuna sellesse tuleb teha täiendavaid muudatusi, tuleks see selguse huvides uuesti sõnastada.

(2)

Vastavalt aluslepingu artikli 128 lõikele 2 võivad liikmesriigid euromündid käibele lasta pärast seda, kui Euroopa Keskpank (EKP) on käibele lastava koguse kinnitanud. Nõukogu võib komisjoni ettepaneku põhjal ja pärast Euroopa Parlamendi ning EKPga konsulteerimist võtta meetmeid kõigi ringlusse lastavate müntide nimiväärtuste ja tehniliste näitajate ühtlustamiseks, et soodustada nende tõrgeteta ringlust liidus.

(3)	Europangatähed antakse välja nimiväärtuses 5 kuni 500 eurot. Pangatähtede ja müntide nimiväärtused peavad olema sellised, et eurodes ja sentides väljendatud summasid oleks sularahas kerge maksta.

(4)	Liidu ühtne mündisüsteem peaks tõstma üldsuse usaldust ning hõlmama tehnoloogilisi uuendusi, mis tagavad süsteemi kindluse, usaldusväärsuse ja tõhuse.

(5)	Süsteemi omaksvõtmine üldsuse poolt on üks liidu mündisüsteemi põhieesmärke. Üldsuse usaldus süsteemi vastu sõltub euromüntide füüsilistest omadustest ning seetõttu peaksid mündid olema võimalikult kasutajasõbralikud.

(6)

On konsulteeritud tarbijaühingute, Euroopa Pimedate Liidu ja müügiautomaaditööstuse esindajatega, et arvestada tähtsate kasutajakategooriate erinõudmisi. Selleks et tagada tõrgeteta üleminek eurole ja teha mündisüsteemi omaksvõtmine kasutajatele hõlpsamaks, tuleks garanteerida, et münte on võimalik visuaalselt ja kompimise abil kergesti eristada.

(7)	Euromündid on paremini eristatavad ja neid on kergem omaks võtta, kuna nende diameeter ja nimiväärtus on omavahel seotud.

(8)	1- ja 2-euroste müntide suure väärtuse tõttu on pettusevõimaluste vähendamiseks vaja erilisi turvaelemente. Tõhusaimaks kasutatavaks turvaelemendiks peetakse münte, mis on valmistatud kolmekihiliste ja kahevärvilistena.

(9)	Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 94/27/EÜ (3) piirab nikli kasutamist teatavates toodetes, sest see võib mõnel juhul tekitada allergiat. Kõnesolev direktiiv ei hõlma münte. Inimeste tervise huvides on soovitatav müntide niklisisaldust vähendada.

(10)

Mündi kaks külge, millest üks tähistab ühist Euroopat ja teine äratuntavalt liikmesriiki, väljendavad asjakohaselt liikmesriikide vahel sõlmitud Euroopa rahaliidu ideed. Euromüntide ühisel Euroopa küljel on nii ühisraha nimetus kui ka mündi nimiväärtus. Liikmesriiki tähistaval küljel ei tohiks korrata ei ühisraha nimetust ega mündi nimiväärtust.

(11)	Seda arvesse võttes tuleks liikmesriiki tähistaval küljel selgelt märkida mündi emiteerinud liikmesriik, et huvitatud kasutajad saaksid mündi emiteerinud riigi hõlpsasti kindlaks teha.

(12)	Euromündi serval olevat kirja tuleks pidada liikmesriiki tähistava külje osaks ja sellel ei tohiks seetõttu korrata viidet mündi nimiväärtusele, välja arvatud 2-eurose mündi puhul, kui kasutatakse numbrit „2” või sõna „euro” asjakohases tähestikus või mõlemat.

(13)

Euromüntide liikmesriiki tähistava külje kujunduse üle otsustab iga liikmesriik, mille rahaühik on euro, ning arvesse tuleks võtta seda, et euromündid on ringluses kogu euroalal, mitte üksnes münte emiteerinud liikmesriigis. Tagamaks, et mündid oleksid ka liikmesriiki tähistavalt küljelt kohe äratuntavad kui euromündid, peaks kujundust ümbritsema liidu lipu 12 tähte.

(14)

Käibemüntide äratundmise hõlbustamiseks ja müntide vermimise nõuetekohase järjepidevuse tagamiseks tuleks liikmesriikidel lubada muuta ringlusse lastavate tavamüntide liikmesriiki tähistava külje kujundust ainult üks kord 15 aasta jooksul, v.a juhul, kui mündil osutatud riigipea vahetub. Sellega ei tohiks siiski piirata nende muudatuste tegemist, mis on vajalikud euro võltsimise ärahoidmiseks. Otsuse käibemüntide ühise Euroopa külje muudatuste üle peaks tegema nõukogu ning hääleõigus peaks olema ainult liikmesriikidel, mille rahaühik on euro.

(15)

Üksikutel liikmesriikidel peaks olema lubatud emiteerida mälestusmünte, et jäädvustada olulisi riikliku või üleeuroopalise tähtsusega teemasid, samal ajal kui nende liikmesriikide poolt, mille rahaühik on euro, ühiselt emiteeritud mälestusmüntidel tuleks jäädvustada kõige olulisemaid üleeuroopalisi teemasid. 2-eurone münt on selleks kõige sobivam peamiselt tänu mündi suurele läbimõõdule ja teatavatele tehnilistele omadustele, mis pakuvad piisavalt kaitset võltsimise vastu.

(16)

Arvestades, et euromündid on ringlusse lastud kogu euroalal, ja vältimaks sobimatu kujunduse kasutamist, peaksid münte emiteerivad liikmesriigid üksteist ja komisjoni enne kavandatud käibelelaskmiskuupäeva euromüntide uue liikmesriiki tähistava külje kujunduse kavandist teavitama. Komisjon peaks kontrollima kavandite vastavust käesoleva määruse tehnilistele nõuetele. Nimetatud kavandid tuleks komisjonile esitada piisavalt vara enne münte emiteeriva liikmesriigi kavandatud käibelelaskmiskuupäeva, et jätta vajaduse korral piisavalt aega kujunduse muutmiseks.

(17)

Veelgi enam, tuleks kehtestada ühtsed tingimused euromüntide liikmesriiki tähistava külje kujunduse kinnitamiseks, et vältida sellise kujunduse valimist, mida võidakse mõnes liikmesriigis sobimatuks pidada. Arvestades asjaolu, et pädevus nii tundliku teema osas nagu euromüntide liikmesriike tähistava külje kujundus kuulub emiteerivale liikmesriigile, tuleks rakendamisvolitused anda nõukogule. Sellel alusel nõukogu tehtavad rakendusotsused peaksid olema tihedalt seotud nõukogu poolt aluslepingu artikli 128 lõike 2 alusel vastu võetud õigusaktidega. Seetõttu tuleks nimetatud otsuste vastuvõtmiseks nõukogus kohaldada nende nõukogu liikmete, kes esindavad liikmesriike, mille rahaühik ei ole euro, hääleõiguse peatamist aluslepingu artikli 139 lõikes 4 sätestatu kohaselt. Kõnealune kord peaks võimaldama emiteerival liikmesriigil muuta vajaduse korral oma kavandit õigel ajal,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Euromüntide seeria koosneb kaheksast mündist nimiväärtusega 1 sent kuni 2 eurot ja need peavad vastama I lisas kehtestatud tehnilistele näitajatele.

Artikkel 2

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)   „käibemündid”— ringlusse lastavad euromündid, mille nimiväärtus ja tehniline kirjeldus on viidatud artiklis 1;

2)   „tavamündid”— käibemündid, välja arvatud mälestusmündid;

3)   „mälestusmündid”— käibemündid, mille eesmärk on jäädvustada teatavat teemat, nagu on määratletud artiklis 9.

Artikkel 3

Käibemüntidel on ühine Euroopa külg ja liikmesriiki äratuntavalt tähistav külg.

Artikkel 4

1.   Käibemüntide liikmesriiki tähistaval küljel ei korrata uuesti märget nimiväärtuse ega selle ükskõik millise osa kohta. Sellel ei korrata märget vääringu nimetuse ega selle ükskõik millise osa kohta, v.a juhul, kui selline märge tuleneb erinevast tähestikust.

2.   Erandina lõikest 1 võib 2-eurose mündi serval olev kiri viidata mündi nimiväärtusele, kui kasutatakse numbrit „2” või sõna „euro” asjakohases tähestikus või mõlemat.

Artikkel 5

Mis tahes nimiväärtusega käibemüntide liikmesriiki tähistavale küljele on märgitud mündi käibele lasknud liikmesriigi nimi või nime lühend.

Artikkel 6

1.   Käibemüntide liikmesriiki tähistaval küljel kujutatakse 12 tähest moodustunud sõõri, mis täielikult ümbritseb liikmesriiki tähistavat kujundust, sh aastaarvu ja märget emiteeriva liikmesriigi nime kohta. See ei takista teatavaid kujunduselemente ulatumast tähtede sõõri sisse, eeldusel et tähed on selged ja täielikult nähtavad. 12 tähte tuleks kujutada nii, nagu need on esitatud liidu lipul.

2.   Käibemüntide liikmesriiki tähistava külje kujunduse valimisel võetakse arvesse, et euromündid on ringluses kõigis liikmesriikides, mille rahaühik on euro.

Artikkel 7

1.   Tavamüntide liikmesriiki tähistava külje kujundust võib muuta ainult üks kord 15 aasta jooksul, piiramata nende muudatuste tegemist, mis on vajalikud euro võltsimise ärahoidmiseks.

2.   Ilma et see piiraks lõike 1 kohaldamist, võib tavamüntide liikmesriiki tähistava külje kujundust muuta, kui vahetub mündil osutatud riigipea. Asjaolu, et riigipea ametikoht on ajutiselt täitmata või riigipea ülesandeid täidetakse ajutiselt, ei anna täiendavat õigust sellise muudatuse tegemiseks.

Artikkel 8

Emiteerivad liikmesriigid ajakohastavad oma tavamüntide liikmesriiki tähistavat külge, et täielikult täita käesolevat määrust 20. juuniks 2062.

Artikkel 9

1.   Mälestusmüntide liikmesriigi kujundus erineb ringlusse lastavate tavamüntide kujundusest ning nendel jäädvustatakse üksnes olulisemaid riiklikke või üleeuroopalisi teemasid. Mälestusmüntidel, mille emiteerivad ühiselt kõik liikmesriigid, mille rahaühik on euro, jäädvustatakse üksnes kõige olulisemaid üleeuroopalisi teemasid ja nende kujunduses tuleb arvestada nende liikmesriikide põhiseadusest tulenevate võimalike nõuetega.

2.   Mälestusmündi serval olev kiri on sama nagu tavamündi puhul.

3.   Mälestusmüntide nimiväärtus võib olla üksnes 2 eurot.

Artikkel 10

1.   Liikmesriigid teatavad üksteisele käibemüntide liikmesriiki tähistava külje uue kujunduse kavandi, sh mündi serval oleva kirja ning mälestusmüntide puhul prognoositud emissiooni mahu enne selle kujunduse ametlikku kinnitamist.

2.   Volitused käibemüntide uue või muudetud liikmesriiki tähistava külje kavandite kinnitamiseks antakse nõukogule, kes tegutseb kvalifitseeritud häälteenamuse alusel kooskõlas lõigetes 3–7 sätestatud korraga.

Käesolevas artiklis viidatud otsuste tegemisel peatatakse nende riikide hääletusõigus, mille rahaühik ei ole euro.

3.   Lõike 1 kohaldamisel esitab emiteeriv liikmesriik nõukogule, komisjonile ja teistele liikmesriikidele, mille rahaühik on euro, käibemüntide uue kujunduse kavandi üldjuhul vähemalt kolm kuud enne kavandatud käibelelaskmiskuupäeva.

4.   Seitsme päeva jooksul pärast lõikes 3 osutatud kavandi esitamist võib iga liikmesriik, mille rahaühik on euro, esitada nõukogule ja komisjonile saadetud põhjendatud arvamuses vastuväite münti emiteeriva liikmesriigi esitatud kujunduse kavandi suhtes, kui nimetatud kujunduse kavand võib tõenäoliselt põhjustada selle liikmesriigi kodanike hulgas vastakaid reaktsioone.

5.   Kui komisjon leiab, et kujunduse kavand ei vasta käesolevas määruses sätestatud tehnilistele nõuetele, esitab ta seitsme päeva jooksul pärast lõikes 3 osutatud kavandi esitamist nõukogule negatiivse hinnangu.

6.   Kui nõukogule ei ole vastavalt lõigetes 4 ja 5 osutatud ajapiirangu jooksul esitatud põhjendatud arvamust ega negatiivset hinnangut, loetakse kavandi kinnitamise otsus nõukogus vastuvõetuks lõikes 5 osutatud ajapiirangu möödumisele järgneval päeval.

7.   Kõigil muudel juhtudel teeb nõukogu viivitamata otsuse kavandi kujunduse kinnitamise kohta, v.a juhul, kui emiteeriv liikmesriik võtab seitsme päeva jooksul pärast põhjendatud arvamuse või negatiivse hinnangu esitamist esitatud kavandi tagasi ja teatab nõukogule oma kavatsusest esitada uus kujunduse kavand.

8.   Komisjon avaldab kogu asjakohase teabe käibemüntide liikmesriiki tähistava külje uue kujunduse kohta Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 11

Artikleid 4, 5 ja 6 ning artikli 9 lõiget 2

a)	ei kohaldata selliste käibemüntide suhtes, mis on emiteeritud või valmistatud enne 19. juunit 2012;

b)	ei kohaldata üleminekuajal, mis lõpeb 20. juunil 2062, sellise kujunduse suhtes, mida 19. juunil 2012 juba kasutati seaduslikult käibemüntidel.

Käibemündid, mis on emiteeritud või valmistatud üleminekuaja jooksul, võivad jääda piiramatu aja jooksul kehtivaks seaduslikuks maksevahendiks.

Artikkel 12

Määrus (EÜ) nr 975/98 tunnistatakse kehtetuks.

Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele kooskõlas III lisa vastavustabelile.

Artikkel 13

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

---

(1)  EÜT L 139, 11.5.1998, lk 6.

(2)  Vt II lisa.

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. juuni 1994. aasta direktiiv 94/27/EÜ, millega kaheteistkümnendat korda muudetakse direktiivi 76/769/EMÜ liikmesriikide õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta seoses teatavate ohtlike ainete ja valmististe turustamise ja kasutamise piirangutega (EÜT L 188, 22.7.1994, lk 1).

---

---

---

---